Heligaja tere hea heliga ja kuulaja tänast 24. märtsi Saadet toimetas Kersti Inno. Saate teemad. Ene Üleoja jagab muljeid Eesti rahvusmeeskoori kontserdilt ülevalt taevast Norra dirigendi Karl hooksjate juhatusel. Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Paul hilieri juhatusel esitavad Matteuse passiooni mõtteid sellega seoses solistid Iris Oja ja Julian podcher. Dirigent Eri Klas, topp püha päeval Eesti noorte kollektiividega ettekandele Foree reekviemi ja neljapäeval juhatab Eesti riikliku sümfooniaorkestri Wagner fantaasiat. Järjekordsetest trompetipäevadest rääkis Aavo Ots Intervjuus Marge-Ly Rookäär olema oma kontserdiga vast sarjas akadeemiline kammermuusika, rääkis Matti Reimann. Kristo Käo ole. 20 Üheksandal. Märtsil toimub Tartus Jaani kirikus Vanemuise sümfooniaorkestri kevadkontsert, mida tutvustab dirigent Toomas Vavilov. See on Hedvig Lätt. Intervjuu. 27. märtsil toimub galeriis aartepo teine kontsert sarjas rebis joon. Tarmo Johannes andis intervjuu Elena Lassile Eestis sündinud Iisraelis elavast heliloojast abi benshamiinist. Need vetskist on valminud dokumentaalfilm tagasitulek koju. Sellest räägivad produtsent Irina Stelmach ja helilooja Jaan Rääts ning muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Head kuulamist. Möödunud nädala muusikasündmustele mõeldes ei saa vaikides mööda minna Berliini muusika esmaesitusest Estonia teatri laval. Puritaanide kontsertettekanne oli erakordne elamus, mis jääb kauaks meelde, kuna romantilist Seppelcanto võlumaailmalik teejuhtideks selles stiilis täiuslikud solistid, sloveenlanna Bernardo Bobro, Jaguari ikka tenor Marjut sefiiri ning muidugi Berliini muusikas kodus olev itaalia dirigent mandli objentsi, kelle käe all voolas Belliinilik pelganto imeliselt ka meie solistide suust. Meenutagem kas või Rauno Elpija Mati Palmi säravad duetti. Itaalia dirigendi juhatusel mängisid ehtbelliinilikult ja nauditavalt ka poodiumile tõstetud orkester ja laulis koor, kellele siinkohal tahaks teha erilise komplimendi. Tõesti ei mäleta, et oleksin meie ooperi koorilt kuulnud varem taolist nüansseeritud esitust ja isegi fileerimist. Koorimuusika sõbrad on saanud viimasel nädalal nautida ridamisi häid kontserte. Eelmisel laupäeval sai elamuse saalitäis Niguliste publikut. Eesti filharmoonia kammerkoori esinemisest hollandi dirigendi Daniel-Royce'i käe all. Lõtkelt musitseerides ja kauni vokaaliga esitati peenelt viimistletud kava Pramsik riigi ja Marttani muusikast. Meie parimad harrastuskoorid valmistasid rõõmu toreda kavaga eesti koorimuusikast Mart Saare ja tema õpilase Ester Mägi lauludest. Nädala keskel aga astus publiku ette Eesti rahvusmeeskoor uue kavaga ülevalt taevast Norra dirigendi Karl hoogsete juhatusel ja sellest kuulemegi nüüd lähemalt Ene Üleojalt. Kõigepealt ma räägiksin vast kontserdiga rahast, mis oli ju huvitav. Esimene pool oli siis nii-öelda norra klassika ehk Edward Craig ja seal tuli domineeris album meeshäältele. Need olid siis norra rahvalauluseaded niisugune kena, eks kurssi nii-öelda romantilisse muusikasse ja teine pool oli muidugi kava seisukohalt väga huvitav. Siin oli siis Polanki neli Assisi Franciscuse palvet ja püha paadu Antoniuse ülistuslaulud ja joob salm ja minu jaoks tundmatu autor Bernhard Levkvitš. Tema kolm moteti meeskoorile. Meeskoorile oli võimalus näidata ennast mitmekülgselt, mida ka tehti koos dirigendiga. Nüüd ma räägiksin dirigendist, kes on ju väga tuntud Pokkaristise vokaalpedagoog just, ja tema vokaaltehnika õpikus näidismaterjaliga on ka eesti keelde tõlgitud, selle tõttu oli minul väga huvitav seda kontserti kuulata. Ta et kuidas siis töötab tegelikkuses niisugune dirigent, kes on vokaalselt väga tugev ja ma pean ütlema seda, et dirigendi žestis on just väga palju vokaali tähendab ta, sest avab vokaali, töötab nagu vokaaliga ja eriti hästi, ta töötab just nimelt niukses piano piirides. Ja ma pean tunnustavalt märkima seda, et oli väga kauneid Piano lõike kõikides teostes, mida ma nagu jälgisin seal ja eriti just piano läks väga ühtlaselt kõlama väga ilusas ansamblis ja tõesti väga meeldiva vokaali kujundusega, mis mõjus väga kammerlikult ja üldse kogu rammi seekordne esinemine mõjuski mulle rohkem kammerlikum. Nüüd mis puudutas dirigendi taotlusi, siis ta tõesti taotles dünaamilist skaalast, et nii-öelda äärmusteniga ilusasse fortesse jõudis ta välja niukse intensiivsete tõusudega, aga seal mõnevõrra kannad tas koori niisugune vokaalansambel ja veidi jäi võlgu, esimene tenor võib-olla et on praegusel gripiperiood või midagi niisugust, aga vahel nagu oli tunne seal rühma sees oli nagu kergeid niukesi hääle või tooni murdumisi ja nagu ansambel ei olnud väga ühtlane ja võib-olla ei olnud ka nii palju kõlajõudu, kui ülejäänud rühmadel oli, nii et siis selles mõttes natukene see ansamblil tasakaal nagu hajus. Aga ma loeksin kontserdi niisuguste suurte õnnestumiste hulka, mis Jäni psalmi 120 minule isiklikult jättis kõige sügavama mulje sellest kontserdist. No kõigepealt helikeel on ju huvitav, komplitseeritud ja väga kõnekas. Ja minu meelest see psalm esitati niisuguse hea tunnetusega ja tundlikkusega arvestades tekstist lähtuvat mõtet. Ja see oli selles mõttes ka niisugune arendatud mastaapne teos, mis igati nagu kroonise troonis seda kontserti. Nüüd, kui rääkida õnnestumistest veel, siis Assisi Franciscuse neljast väikesest talvest õnnestus eriti hästi kolmas ja just jälle oma niisuguse intiimse esituslaadiga kammerliku laadiga, kus tõepoolest noh, koor näitas nihukest hõrk tooniandmist ja tooni käsitlemist ja ka sisuliselt nagu lähenes ja jõudis niisuguse tunnetusliku tasandini, mis veenis, mitte kõik, aga ei veennud ja ma pean ütlema niimoodi. Levkovitši kolm motet. D vaat siit õnnestus kõige paremini laudaate, kolmas ja viimane, kus oli ka sees, vot niisugust muusikalist selget ütlemist. Aga minu jaoks jäid kõige kahvatumateks selles osas viimased need Püha padu Antoniuse ülistuslaulud. Ja hakkasin pärast mõtlema, et mis mind siis ei rahuldanud seal. Ja jõudsin nihukesele äratundmisele, et esituses oli liiga palju monotoonsus just nimelt fraasi kulgemises kujunduses fraas nagu tammus. Ja niisugune tunne natukene oli, jätkas koorile, olid need palad liiga värsked või vähe sisse lauldud. Et seal nagu ei olnud niisugust muusika ja musitseerimise fantaasiat, et need jäid natukene argis. Kas nüüd, mis puudutab esimest poolt, siis see oli niisugune rõõmus kohtumine nagu lapsepõlvega ja no ma julgen öelda ka meie põlvkonna noorusaegadega, kus Me suplesime romantilise muusika sees koorimuusika sees ja see album, toetudes norra rahvalauludele, oli ju nisugune mänglevalt armas ja siin õnnestusid minu meelest kõige rohkem just niisugused humoorikad liikuvad tantsuliselt hallingu osades, mida lauldi niisuguse toreda rõõmu ja ütlemisviisiga, võib-olla vähem mõjusid need aeglasemad osad. Ja ausalt öeldes ma oleksin tahtnud, et publikut, seda, et nad ei oleks plaksutanud iga loo vahele, sest need on niuksed, miniatuurid ja kui nad oleksid olnud nii-öelda nagu pärlid üksteise kõrval, nad oleksid kindlasti palju paremini töötanud tervikuna see tsükkel, nüüd ta nagunii-öelda katkes. Need ei olnud intensiivsed Need aplausi, aga nad ikkagi olid ja nad katkestasid selle muusika. Nii et selles mõttes natuke raske on isegi hinnata seda tervikut, teose terviklikkust. Ma ütleksin seda, et trammil on praegu minu jaoks nagu tulnud juurde mingisugune, nagu ma ennem ütlesin, kammerlik, kus võib-olla ka mõnevõrra nisugune, peenem või hõrgum või tundliku toonikäsitlus. Aga nüüd nagu ma ütlesin, et nende äärmuste katsumisel kahju on, kui nüüd peaks selle arvelt ära kaduma koori nihklemassiivsus, maskuliinsus ja võimsus Fortnite puhul, eks ole, et siin alati on mingisugused ohud. Huvitavalt oli koor seekord ka üles seatud. Kui ma ei eksi, siis oli bass pandud kohe esimese tenori kõrvale ja bariton ääres, teine tenor ääres. Sellele juhtis tähelepanu üks minu kolleeg Silvia Mellikis. Pane tähele, et koor kõlab kuidagi hoopis teistmoodi ja kord tõesti kõlas teistmoodi. Aga ma ei osanud seda panna selle asetuse arvele küll ma sain aru, et, et on vokaalset taotlused olnud ilmselt teistsugused. Nii et koori üldine kõlapilt on nagu kergem ja heledam nisukesed tenoraalse paritonaalse värvi suunas, et vähem nisukest sügavat. No passopro fundot ja sügavat mahtu aga kahtlema võta, see oli selles mõttes väga huvitav kontsert, et ta andis noh, niisuguse kontrastsuse stiilis ise pildi. Ja siiski oli huvitav jälgida norra dirigenti, kes üldiselt žestikuleeris meeldivalt ja kontrollid tuult ja visuaalselt mõõdukalt vaoshoitud, ainult et seal ei olnud niisugust ülemusitseenemist, et kõik oli nagu kenasti kontrolli all ja mõjus visuaalselt ja kuuldeliselt väga meeldivad. Hiljuti Grammy võitnud dirigent Paul Hillier ja Eesti filharmoonia kammerkoor toovad ettekandele Johann Sebastian Bachi Matteuse passioonid. Eel esitati Bachi suurteos Riia Jaani kirikus. Täna kell kuus on kontsert Tartu Jaani kirikus ja homme kell kuus Tallinna metodisti kirikus. Lisaks kammerkoorile teataks Tallinna kammerorkester ja rahvusvaheline solistide ansambel Julian podcher Suurbritanniast, Toomas Medici Taanist ning kammerkoori solistid Uku Joller, Jeesuse osas Kaia Urb, Iris Oja, Maarja Kukk, Aarne Talvik ja Rainer Vilu. Instrumentaalsolistidena teevad kaasa ka Soome hinnata barokkmuusikud Mikko Bergola Biolade kambal jaapa, Häkkinen orelil. Matuse passiooni, milles kujutatakse Kristuse kannatuslugu tuse evangeeliumi järgi peetakse Bachi üheks peateoseks. See pole mitte ainult tema üks ulatuslikum teos, vaid ka muusikalise ja teoloogilise mõtte kontsentraat. 1829. aastal Felix Mendelsoni ette kantuna. Saiust tõuseb passioon Bachi unustatud loomingu taasavastamise alguseks. Eesti filharmoonia kammerkoori solist Iris Oja. On laulnud soolopartiisid mitmes Bachi suurteoses Johannese passioonis, Jõuluoratoorium magnifikaadis ja nüüd siis Matteuse passioon is. Neljapäeval oli Iris Oja järjehoidja saates Marius Petersoni külaline. Kuuleme väikest lõiku sellest intervjuust. Mis mõtteid sa üldse mõlgutanud, kui sul seisab ees selline Matteuse passiooni laulmine? Ma ei taha väga mitmeid, väga erinevaid ühest küljest üks tehniline eripära võrreldes originaalesitustega või ütleme, nende esitustega, mis püüavad olla võimalikult originaalilähedasem on see, et kuna me esitame seda modernse orkestriga Tallinna kammerorkestriga siis seetõttu meil on teine häälestus, meil on kaasaegne häälestus, mis on peaaegu pool tooni kõrgem kui tegelik barokkhäälestust ja selle tõttu on nii mõnedki kaarjad üsna üsna kõrged. Nii minule, Aldina kui ka kindlasti soprani tenorile mõned passi aariad samamoodi, et see on nagu tehniline külg, aga teisest küljest ma laulan ka koori kaasa ja seal on väga palju tekstides just räägitud sellest, et inimese patud lunastab. Jeesus ja samas inimesed käituvad aga niivõrd halvasti ja nagu see patu koorem, mida veel minul laste lapsed veel saavad kandma, et see on selle nädala teema mida nagu lauljale tähendab Bachi laulmine või mis ta on eriline, kui sa võrdled mõne teise asjaga Bachi laulmises, eelkõige minu jaoks on see kogu tehnikabaas. Kui häälega midagi juhtub või nagu tehnika ei tule mingisuguses ükskõik mis stiilis ei tule tehniliselt enam välja, siis tegelikult minu arust kõige kasulikum on vahepeale laulda natuke aega Bachi sellepärast et ta nõuab väga pikka hingamist, väga selgelt fraasi, tunnetust, fraasi taju väga ühtlast tooni kogu ulatuses minu jaoks. Jah, on Bach kogu laulmise tehnikabaas, nii et tegelikult selle võrra ei peaks olema raske tulla Bachi juurde, ükskõik mis momendil ükskõik mida muud ma parasjagu teen, aga teisest küljest muidugi, kuna ma laulan pidevalt kooris, siis meie repertuaar pidevalt vaheldub ja seetõttu ma arvan, et mul on lihtsalt, et nii kõva trenn juba selja taga, et et mul on kindlasti natuke lihtsam kui näiteks inimesel, kes laulab kogu aeg Verdi oopereid. No ma ei kujuta ette, et ta tuleks lihtsalt vahepeal tegema ühte Bachi, see oleks kaela murdmine. Kandvad rollid on teoses jutustajal evangelistid Jeesusel evangelist osasse on kutsutud Julian podcher, üks nõutumaid, suurvormi soliste Suurbritannias, Saksamaal ja teistes Euroopa riikides hinnatud eelkõige Bachi interpredina, Julian podcheron kontserte andnud ja salvestanud koos selliste maailmanimedega nagu ioneerivad kaardiner Andrew Parrot, Philip järvegi ja teised. Kuid laulmise kõrval tegutseb ta ka ise dirigendina. Põgusat vestlust Sudembutšeriga alustasime evangelist rollist passioonis. Et see löök, väetšeffio elangelisti osa on kogu loos väga tähtis, ta jutustab kuulajale sündmuste käiku, annab sõnades edasi, mida saab näha ja mida keegi tunneb. Julian Bougher ütleb, et on 15 aasta jooksul laulnud palju evangelistid partiisid. Suurvormide kõrval on Julian podcher, aga ka tuntud ooperilauljad. Huvitusin, milliseid erinevusi toob tema välja suurvormi ja ooperirollidest. Muusikat ja dirigenti tuleb tähelepanelikult järgida mõlemal juhul siiski on pisut erinevaid raskusi Prei laval rolliminek ja mitmekülgne tegevus. Julian Boyczer ütleb. Julian Bootšeria pool hiljerp musitseerisid koos Šotimaal. See ei olnud meeldiv kogemus. Seal olnud ka tänase ettekande teine külalist tenor Toomas Medici Taanist. Kuu aega tagasi laulsid nad aga koos Austraalias pärgi passiiot. Samal ettekandel osales ka meie solist Iris Oja. Julian laulis Pilatuse osa seal ja see oli tohutu elamus just selle poolest, et ma ei olnud mitte kunagi mitte üheski teoses kuulnud niivõrd inimliku ja just psühholoog loogiliselt süviti läbi töötatud rollikäsitlust see oli absoluutselt midagi teistsugust. Ja selle tõttu muidugi tohutult huvitavam ja hoopis põnevam oli kogu see lugu. Nii et ma väga ootan Juliani seekordset esinemist. Tartlased saavad Bachi Matteuse passioon kuulata juba täna õhtul kell kuus Jaani kirikus. Tallinna publikul tuleb varuda kannatust homseni. Kontserdilt metodisti kirikus algusega kell kuus teeb klassikaraadio ka ülekand. Eri Klas ooperi juhatamiste kõrval Moskvas ja Helsingis on teile lähiajal Eestis dirigeerida mitu kaalukat kontserti. Kõigepealt juba pühapäeval Foree reekviem. See kontsert on sarjast klassika koos Klasiga ning olete selles jäänud truuks oma põhimõttele selles sarjas noori muusikuid esitleda. Sedapuhku on lausa kogu ettekandekoosseis noor. Jah, see on küll tõsi, et mulle vihjas uniseeeffi Eesti pealik, et kas ma ei võiks rohkem tähelepanu ka Eesti noortele muusikutele ja ma olen seda alati teinud, aga kui tõtt-öelda siis kuna ma olen unise hea tahte saadik, siis peab ju minu nii-öelda kontsert, kalendris on ka palju selliseid kontserte, kus ma olen ühendatud nende noortega ja kui nüüd võtta seda hooaega, siis ma olen juhatanud Ameerika noorseses orkestrist Marylandi ülikoolis Põhjamaade noorte Fargesid Berliinis ja Münchenis jaanuarikuus iiri nooruses valges ja nüüd on siis järjekord meie noortest valgesse ja ja kooliga ja seal on siis ka kaks solisti peale. Jüri-Ruut Kangur seal solistiks Marion Melnik Soomest, kes on ka Eestis tuntud juba nüüd ja Volmer bassbariton, need kaks noort solisti ka. Ja see kontsert toimub siis Niguliste kirikus. Ettekandekollektiivid on aga Eesti koolinoorte segakoor ja üle-eestiline noorte sümfooniaorkester. Mida ütlete Foree reekviemi selle teose kohta, mis ettekandele tuleb? No see on üks selline teos, mis on ütleksin, vägagi populaarne ja väga ilus muusika. Arvan, et see teos kõneleb iseenese eest. See on vaieldamatult Foreek kõige tuntum teos ja tore, et ka selle juurde. Nüüd astuvad noored muusikud. Tuleval neljapäeval juhatati aga Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees Wagneri kava. No see on, ütleksin, tõsisem ettevõtmine, sest et seal kavas on vahepeal oli muusika, mis Eestis mitte nii väga tihti ei kõla. Ja seal kõlab siis laagri avamäng riientsile nii sõiduki laulud, kus solistiks on Annely Peebo selline kammerlik teos ja siis teises osas kõlab Wagneri muusikaretk ehk läbilõige maistel ringeritest meister lauretes, kuid ilma solistidesse selle on kokku seadnud hollandi helilooja hing Fatev liiger, kellega mul on olnud juba loomingut, kontakt ka varem Tallinnas kõlanud tema kompelatsioon ring, kogu nii palju sõrmus, ring ja praegu ütleksin siis need 15 siis maailma teine ettekanne selles maistes riikides, sest et maailma esietendus toimus mööda septembris. Sellega ma avasin Moskvas Novaja Opera pildisarja etenduste sarja ja helilooja oli ka ise paigal, ma mõtlen, lõbiigenid. Kavas on mul tulevikus soodustada sel moel, sest et enne kui jõuda tõesti suurte ooperis tseni meile ettekanne on palju tööd nõudev ja suurt orkestrit ja koori soliste. Selline põgus tutvus vahepeal oli ka abi, siis siinkohal ka nüüd sellel järgmisel neljapäeva kontserdil erzoga. Klassikaraadio kuulajail oli hiljuti just võimalus kuulata Nürnbergi meisterlauljate otseülekannet Metropolitan ooperast. Ja meie kuulajad teavad, et seal on väga palju kauneid meloodiaid, see on väga pikk Cooper. Aga kui pikk umbes on see sümfooniline seiklus ja kuidas on see seal osadeks jaotatud? Seal on kõik need hitid seal sees kõik, et pea meloodiad ja noh, ma ei ütleks, et seda saab nüüd muusikalised seda järjekorda pidada, kuid see kestus on kuskil 50 minutit ja see ongi kontserdi esimeses pooles. Hektarit liigeri kohta veel ka seda, et tal on olemas ka selline koopelatsioon kapparcifalist ja Tristan ja Isolde eest ja Kristjani soldema kannan ette järgmise aasta 2008. aasta jaanuaris Moskvas ja loodan, et selle sõnaga siin Tallinnas seda mängida. Jääme seda põnevusega ootama, kõigepealt aga taaskohtumist Nürnbergi meisterlauljatega seekordses sümfoonilise seikluse vormis tuleval neljapäeval Estonia kontserdisaalis. Helga ja esmaspäeval algavad Eesti muusika ja teatriakadeemia kaheksateistkümnendad, rahvusvahelised trompetipäevad vanalinna trompetimuusika festival, räägib Muusikaakadeemia dotsent Aavo Ots. Kui võrrelda niimoodi kevadega, siis, siis meile tähendab omamoodi kevadet. Poistel on võimalik esitada oma tavasid ja realiseerida seda, mis nad on tükk aega töötanud vanalinna trompetimuusika. Festivalile alla on koondunud meil neli kontserti ja sinna alla võib ka nagu kontserdis esinemistena panna meie noorte trump artistide konkursi, kus seekord on väga palju osavõtjaid ligi 50 noort mängijat ja kõik on väga eriilmelised. Kõigepealt toimub trompetimuusikafestivali avakontsert Mustpeade majas, kus on üks põhiesinejad, on siis solistid ja ERSO vaskpilliansambel Reval brass. Koos trompeti solistidega esineb veel Andres Kontus, kes lõpetestanis muusikakõrgkooli ja on ERSO kontsertmeister ja kes võitis eelmisel Lätis toimunud rahvusvahelise konkursi trombooni erialal. Samal konkursil sai esimese preemiaga Aarne Ots trumbatil. Solistid on viimastel aastatel saavutanud laureaaditiitleid noorte konkursidel, jaga suurematel konkurssidel. Me seame sihitist teistele konkursile. Kas ainult rääkida konkursist, aga see on ka üks stiimul, et õppida uusi kavasid ja võtta väga konkreetsed eesmärgid ja kõige tähtsam võib-olla võrrelda teisi koolkondi ja alates barokist ja säravate Virtoossete trumbid D ja vaskpilli paladeni, siis romotismist ja kaasajast ja näidata pilliampluaad, näidata, milleks on ka meie solistid võimelised, siis on hea mõelda, kuhu edasi. Edasi te annate väga sellised suured ja, ja uhkete pealkirjadega kontserdite pakute välja trompetimuusika tähtteoseid, siis on teil trompetitalendid. Ülestõusmisesimesel pühal on teil suur kontsert Tallinna Toomkirikus. Kas meil on olnud juba pikaaegne koostöö toon, kogudused on kirikuga ja ma loodan, et ka seekord tuleb meie publik kuulama. Aga selle ilu ja kontserdielu kõrval on teil ka praktilisem pool, teil on koolitusprogrammid. Need kaks kontserdiesinemised ja koolitus, need kuuluvad kokku ja koolitust ei saagi ilma esinemisteta edukalt läbi viia. Selle aasta koolitusel on pearõhk, kui nii võib öelda, pandud, et väga väikeste trumbetistid õpetamisele ja siis teevad oma õpilastega lahti tunde Läti või Leedu ja Eesti trompetiõpetajat. Siin eelmisel aastal toimus Lätis rahvusvaheline noorte trump mängijate konkurss ja kutsusin sealt parimate solistide õpetajat. Ja kui tavalised meistrikursused õpetajatele toimuvad võib-olla sellisel kõrgel tasemel, siis nüüd on see vanusepiir kuni 10 aastat ja ma arvan, et selles eas ongi otsustav, millise tee ja millise raja solist ise valib ja teda juhendatakse. Et kui see läheb natuke kõrvale, siis siis läheb kogu elu teises suunas. Ootaks ikkagi ka õpetajaid, sellepärast et viimasel, võib-olla 25-l aastal või on väga palju muutunud maailmas metoodika ka meie oleme seda uurinud ja käinud mujal vaatamas. Et kõigile oleks sellest kasu. Täna õhtul kell kuus annab soolokontserdipianist Matti Reimann. Kontsert on akadeemilise kammermuusikasarjas Kadrioru lossis professor Matti Reimann. Mis on kontserdi kavas? Kavas on Bachi fuuga kunstist esimene kontrapunkt. Siis on sõnad G-duur hoopis 31. Tseedus rääkige lähemalt Villem Reimanni karantiinist oma isast muidugi palju rääkida, ta looming on suhteliselt kõrvale jäetud, praegu väga palju, väga häid asju tal lõppude lõpuks koda ei õpilane. Ja omandas sealt asju, mida raske on metsamaailmast leida ja tema loomingusse polüfoonia. Vatiin kuulub ka Eesti tippklaveriteoste hulka ja on läbi viidud jah, täiesti otsast lõpuni polüfoonilise stiilis paari akordiga ja muusika sinna nende vahendite sisse siis asendatud. Palju on niisugust struktuuriga mängimast ja ei ole pikk teos, aga kahehäälne põhilist, kui palju seda varem mängitud on, kas seal salvestatud ka on küll plaadistatud ka ma ise olen plaadist teda mängitud ikka päris hulga sõnadega Anu lugu, nii et siin on üks huvitav repliik, see hoopis 31, kolm sonaati selle hoopis 30 sees number kaks on siis, kuulis torm sees eksperi, aineline, aga esimene keeduse. Beethoven kirjutab oma nii-öelda sõbrale. Et tema ei ole rahul oma varasema loominguga ja, aga mis seal kõik kirjutatud oli juba, eks ole, 1008 kaks on see Opeskondadeks kirjutatud, et pateetiline sõnati sellega ta ei ole rahul, tema tahab minna uutele radadele ja seda ta teeb ka, kui hakata nii-öelda analüüsima hoopis 31-ga hakanud nagu uus suur loominguperiood. Piltide pealt vaadates paistab eriti silma ja need sonaadid second kaks klaverisonaati, see muusika nagu kogu aeg tiheneb. Kõige pikemad sonaadid ei ole hammerblaviir ja viimane sõnad kõige pikemate sõnade alguses C-duur ja Estonia kolmas ja neljas Naatan, kõige pikemad sõnad. Ja selle peale on päris raske laske tulla. Ja muidugi see tema sisemise kuulmise areng, mis muidugi algusest peale oli tal kuulmine nii vähestel üldse on kogu ajaloo jooksul siukest kõrvaldage sisemine kõrv inimestel siis nii-öelda olude sunnil, muutes kõige pealmiseks ja veel ei tohi juures ta seda on ka. Selga ja neljapäeval, 29. märtsil toimub Vanemuise sümfooniaorkestri kevadkontsert, mida juhatab dirigent Toomas Vavilov. Mida põnevat kuulda saab? Kõlab erakordselt huvitav ja repertuaar. Kõigepealt mesitame Sumera teos Eeemmemoorium, mis on kirjutatud tartlase Heino Elleri mälestuseks. Siis me esitame Brunsi fagotikontserdi ja kõige lõpus kõlab Pärdi kolmas sümfoonia. Kui dirigendi üldse peale läheb, siis tema jaoks on tegelikult iga teos eriline, kordumatu, vapustav, et see on, see on, mida me kõik peame just neeme äärilt õppima, tegelikult mitte vaimustavat lugu ei tohi kavasse võtta tegelikult mitte vaimustavalt lugu ei tohi üldse olemas olla dirigendi jaoks, et kui sa oled, küsis mu käest, et, et miks ta sumeline mooria tähtis teos on, siis ma vastan tegelikult niimoodi, et paar aastat tagasi pühendasin terve suve Sumera loomingule. Kuna oli vaja Muusikaakadeemia orkestriga esitada mingisugune Sumera lugu, siis ma läbisin ühe suvega kogu Sumera loomingu seitsme tegelikult nagu sügava ja suure mulje, see erakordne siivsus, mingi erakordne, hästi stressikas muusika, hästi suure ängiga moosiklassi, suurte selliste ma ütleks niisuguste probleemidega muusika ja kohati nii helge kooslus Lepo nagu näitab oma heledat hinge, et ka tegelikult selles invemooriumis, mis algab väga raskelt, aga ängistavad, on kaks-kolm väga eredat, väga heledat. Eks need heledat päikselist momenti. Ma arvan, et see teos on lihtsalt tähtis pruntsiga koti kontsert, see on selline lugude partituur, asust ebameeldiv ja muusika on väga meeldiv reni sepale selle haruldaselt hästi ära õppinud. Muidugi on alati küsimus selles, et kas white üldse mingi mingi instrument on, et tegelikult ega ta ei ole surnud, istuvad tuubad võib ju mängida, aga nagu Thomas Mann ütleb oma doktor ausalt öeldes, et eks fagot olegi silma õige passi jõuda basspill iseloomulikult karikatuursem Mäkitavat ämbriga. Mul on see alates lauset öelda nalja teinud ja armee, kui sa praegu kuulad seda, mida ma räägin, siis anna mulle andeks, tegelikult sa mängid väga hästi ja, ja ma arvan, et see on päris lahe lugu. Favot on tegelikult palju kihvtim pill, kui Thomas Mann seda on öelnud, kõige lõpus on Pärdi kolmas sümfoonia, eks ma olen kuulnud, palju see esitus ja ma olen ise seda juhatanud, seda õpetanud muusikaakadeemias kolmandat, ma tunnen seda lugu päris hästi, mast väga palju uurinud, vaadates pardi kolmanda sümfoonia metronoom ja siis need on ikka päris kiired, päris särtsakad, ütleme, organisatsioon viitab sellisele. Tänavusele kontrastid on väga suured, et võib-olla see palve, millega see lugu algab, oboe ja klarneti unisooniga, see keelpillide õrnus, mis tuleb kuskil 11-st 12-st aktise kohe sellele järgnev kõvel tramboolide raksatus, kõvahäälne Tedge mulle miskipärast tundub, et tegemist on ka sellise katsetusega. Ma räägin oma suhteliselt hetke suhtes nagu Pärdi kolmanda sümfoonia ja eks ma olen ka lugenud Uku Masingu pessimistlikke mõtteid, lugenud Pärdi kolmandat sümfooniat, et paralleelselt ja leidnud sealt nagu palju kajastusi, aga see on nagu alati selline asi, mis võib olla või mitte olla, et minu meelest ongi võib-olla tähtis helilooja käest mitte küsis, et mida sa siin mõtlesid ja mida sa seal mõtlesid ja miks just see noot on seal ja miks proportišivas olema. Nüüd võib öelda, et see lihtsalt on nii, see tuli hetkel niimoodi välja sees hoone nagu tema manifest tema korrusele tema just selle hetke olemusele. Ma katsun nagu praegu just läheneda sellele teosele niimoodi, et ma ei mõtle selle peale, milline Pärt on praegu ja mida ta praegu minu jaoks tähendab. Pärdi muusika tähendab mulle elavast palju, ma katsun lihtsalt püstitada selle monumendi 70. aastate alguse Pärdile nii hästi kui ma saan ja ma olen kindel, et sellest tuleb päris hea ettekanne. Seda Moosund. Aitäh Toomas Vavilov selle intervjuu eest ja kontrastiderohke Vanemuise sümfooniaorkestri kevadkontsert 29. märtsil Tartu Jaani kirikus kõlavad Lepo Sumera, Viktor provintsi, Arvo Pärdi heliteosed. Liiga ja teisipäeval, 27. märtsil toimub galeriis Artepo järjekordne kontsert sarjas revisioon, teine revisioonist käis stuudios rääkimas Tarmo Johannes. Ei nimeta seda päris kontserdiks, et mis loom see revisioon on? Revisioon see nimetus isenesest tähendab uuesti nägemine või uuesti vaatamine, vaatamine tekitab kohe seosed mingisuguse visuaalse elemendi peale ja võib-olla kõige tähtsam asi ongi selle sarja juures visuaalne kunst. Ja see sari toimub galeriides päris esimene samm, kus revisiooni idee tekkis seal eelmisel kevadel kumust, kus me maagilise ansambliga tegime kontserdid, mis siis nagu läbis erinevaid saale ja suhtestus siis erinevate teostega, et siis sel hooajal me nii-öelda jalutame läbi erinevaid galeriisid Tallinnas ja mõte ongi just nii, et, et mitte teha kontsert, vaid pakkuda muusikat. Kuulajad, kes tulevad siis nendesse kohtadesse, et nad saaksid seda muusikat kuulda. Samas vaadata kunsti võib-olla süveneda põhjalikumalt kui võib-olla mõnel teisel puhul mõnda teosesse ja just nagu nende kahe kunstiala kahekõne siis ehk leida endale hoopis omamoodi ja tugev elamus. Me käisime mitmeid ringe Tallinnat mööda, vaatasime kohti ja rääkisime natukene galeriid siis omanike või võipidajatega. Ja nüüd need neli galeriid, mis said välja valitud, see on siis kunstihoone galerii, Hausgaleri Artepu ja vaal. Galerii Nad on väga erinevad kohad ja neis kõigis on selline teatud oma sisemine aura ja mingi kindel oma nägu, nii et me tahtsime erineva õhkkonnaga erineva suunitlusega kohti, kus oleks ka erinev ruumipaigutust, nii et tõesti see iga jalutuskäigu peatus, siis jõuaks mingisugune hoopis teistsuguse kohta me kõigi nende kohtade juures iga kord järgmine revisiooni peats on tulemas, et me selle kava enamasti otsustamine küllaltki nagu vahetult enne, et, et kui on näitus üleval ja tõesti selle koha enda õhkkond, näitus, õhkkond, akustilised, eripärade, nad kõik räägivad kaasa. Et kui tulla nüüd järgmise kontserdi juurde, 27 märts, kuidas seal võib-olla see visuaal ja kõla haakuvad? Arte puu iseenesest ta on väga põnev, see on väga lihtne koht, see galerii asub sellises suhteliselt tühjas lihtsas betoonrist kirikus ja Eda Lõhmuse maalide näitust, mis kannab pealkirja ülespoole, on oma olemuselt ka ei tahaks öelda, just lihtne, aga, aga suhteliselt nappisid vahendeid kasutada, samas on väga tundlik ja, ja minu meelest nagu heas mõttes naiselik. See on siis koht, kus on ühtpidi nagu väga selline helisev akustika ja teiselt poolt väga lihtne ja sellisest detailirohkusest kaugel olev koht ja õhkkond. Malle Maltis, lumevaikus tuli äsja teie eelmisel kontserdil esiettekandele, et nüüd te mängite seda jälle. Jah, tegemist on siis selle teose teise ettekandega, nii et küllaltki värske ja põnev teos, eriti kuivõrd laule selles teoses saavad ennast ka teatud löökpillidel, mida helile nimetanud ise poldipilliks, mis tekitab võrrelda tellija, eriti selles kohas eesti muusikast kõlab veel Age Hirve enesekaotus, mis mulle, Iiri, seal on üks selliseid väga südamelähedaseks seniseid lemmikteoseid ning küll tihedalt Eestiga seotud helilooja Saltarat, nii et see küll Läti päritolu tema siis meie ansambli kirjutatud üle-eelmisest aastast teos, siis kõlab ühtlasi ka sellel kontserdil. Teil tuleb ka üks esiettekanne, Helena Tulve teassis. Jah, see nüüd esiettekanne Eestis teos silma ja kandlemuusika sai kirjutatud algselt kolmele kandlel ja valmis kumu avamise tseremooniaks, selles versioonis seda rohkem kõlanud ei ole, aga mingis mõttes arendatud koondatud versioon ühele kandle, mida Kristi Mühling on esitanud Kanadas ja Lätis, et see siis nüüd nii-öelda avalikustatakse ka eesti publikule. Nii-öelda lääne muusika tellija, selles kavas kõlavad Penderetski kapridžio soolotšellole ja Salvatore Shariino üks sooloflööditeos Lorry soonte lumine osad, Jaanton, küllaltki ulatuslik teos flöödile ja väga võimas, väga vaikne, väga peenlugu. Ja järgmisel teisipäeval on ka see põnev juhus, et kohe kontserdile, mis algab kell kuus, järgneb kohtumine kunstnikuga, ehk siis kell seitse on kohal autor Eda Lõhmus ja järgneb selline nii-öelda aadist Sook, kus on siis võimalik nagu muusika poole siirduda jälle pigem üle seltsi visuaalse kunstimõtlemisse ja ja küsida ja kuulata, et mis ideed on siis tema kunsti ja selle näituse taga. Ja sellesse hooaega mahub veel viimane revisiooni peatuskoht see mais ja galeriis vaal siis jalutuskäik, ta liigub nagu kesklinnas kogu aeg kaugemale, see on siis Tartu maantee tõusul tselluloosikeskuse juures jällegi täiesti teistsugune kohta teistsugune näitus, et nimelt siis on seal üleval noorte kunstnike näitus, mida kureerib Andres loo, nii et siis kindlasti jällegi hoopis teistsugune lähenemine ja teised aurad. Kuu alguses toimunud Eesti filmi päevad lõppesid ühe huvitava dokumentaalfilmiga tagasitulek koju Eestis sündinud heliloojast aabi pendiamiinist Nets vetskist. See on maju Ingmanni autorifilm. Ma ju hingan, on filmirežissöör, stsenarist, raator, idee autor ja filmiprodutsent, Don, aga Irina Stelmach. Minu idee oli aadis siia tulla ja see idee meeldis Heili vaos Tammele, kes on diplomaatiliste nootide projektijuht ja nii Avici, tuli aga majja Insmanile. Aavi muusika hakkas meeldima sellest hetkest, sest kui me maju abil tegime filmi su nimi, olgu Iisrael, Aavik, kingis sellele filmile oma muusikat. Ja vot muusika oli ilmselt see, mis võlus. Ja kui havi tuli maikuus 2004, koos temaga tulid need Iisraelist ja Maiu oli see inimene, kes praktilisel tööd ja päevad olid koos nendega. Ja niimoodi see mõte tuli. Millise eesmärgiga on see film tehtud? Maiu mõte oli selline, et kõigepealt Taavi muusika ja teine asi oli see, kuidas elab inimene, kes elas ühel maal, kuidas ta elab teisel maal, sest ma ju ise on soomlanna. Ta armastab Eestit siin ta lõpetas kooli, sind ennast Tapa ja tema jaoks oli see väga huvitav, ma arvan ja tähtis minu jaoks on hoopis teine huvi, ma tahan näidata Ta, mis tähendab olla juut. Ma tahan, et teised ka aru saaksid, et meie oleme rahvas, patriarh Lääne kultuurile, et Iisrael praegu on väga raskes olukorras, aga Iisraeli on ka baromeeter. See tähendab, et kui väga halb elada juutidele on üsna halb siis elada ka teistele, kuigi nad võib-olla seda nii päriselt ei tunne. Minu jaoks see kõige suurem eesmärk ja kõige tähtsam missioonis seal ju võib öelda, on seletada eesti audit ruumile, et kellega koos on parem olla selles tsivilisatsiooni võitluses, mis praegu käib. Sest tahetakse jälle hävitada need 10 käsku, mida Iisraeli jumal meie rahvale andis ja millele alternatiivi ei ole, või alternatiiv nendele on surnud. Ja minu jaoks see oli kõige tähtsam selles filmis. Jaan Rääts, mis mulje jäi teil sellest filmist tagasitulek koju? Ka põnev mulje. Tähendab on tõesti hästi tehtud film ja üks parimaid, mis üldse veestiilile tehtud kunagi minu arvates mulle jäi temast mitmene mulje selles mõttes, et seal oli Avi muusika kõigepealt sest tema oli üksvahe minu õpilane ja ega sellest midagi sõltu, kelle õpilane ollakse või kelle õpetaja ollakse. Tegelikult ta oli üliandekas inimene kõigepealt ja, ja mul on temast jäänud parimad muljed. Ta tuli minu juurde ja siis ka pedagoogi juures tuleb teha mingisugune töö ja tema tegi oma esimese kvartett ja tema tahtis teha seda Eesti teemadele, mina leidsin selle idee maha. Ma ütlesin, et sina petega juudi teemadele ja siis ta tegigi juudi teemadele sellepärast ka kee peab midagi huvitavamat tegema, sest Eesti teemadel kirjutajaid oli siin külluses. Aga juudid emadele kirjutajaid ei olnud külluses ja siis ta tegigi. Ja, ja seal üks imeline kvartett Ta oli igatahes ta mängis mulle seda klaveril, et aga seda pole vist mängib siiamaani. Ma usun, et seal partituur on tal alles küllalis hea teos. Kuidas teile tundub, kas selle filmi põhjal temast kui heliloojast isiksusest kujunes selline arusaadav pilt minu jaoks? Kas oli see arusaadav juba ammu enne seda filmitegemist, aga ma usun, et üldsusele küll ja sai selgeks, et Eestis on veel esile kerkinud tüks fantastiline helilooja ja küllap tulevikus näeme, mis asjast tuleb. Aga tegemist on muidugi üliandeka inimesega seal nüüd selge. Budapesti kuulsat kevade festivali jääb eelmine nädal esimese külalise orkestrile astus pidustustel üles Muusikaakadeemia saalis kulbinkjaani orkester Lorents, Fosteri. Ravitantse ning vaartaki kaks lapsoodiat riiuli solistiks näevitles ver orkester ise tähistamas oma 40 viiendat aastapäeva. Kohe seejärel tegi huvitava õhtu kolm Oscarit oma filmimuusikaga võitnud Ungari Ameerika helilooja Nicolás roosa loomingust. Budapesti kontsertorkester. Esmaspäeval algas Zoltan koday mälestuskonverents. Lugesin Ungari enda ettekandjaid, neid oli ainuüksi 25 eesotsas Joseph Uifelusi ja järssabets Beniga. Bruckneri Seitsmenda sümfoonia kaunistas festivali Budapesti filharmoonia orkester, Elyahu Inbelige. Järgmine Realis orkester Hamburgi raadiost avas oma kavad Jörtsi liigeti lontanuga, dirigendiks Christoph Fonda, Ohnani. Nende kontsert kunstide palee Peela partabki nime kandvas rahvuslikus kontserdisaalis Monte Carlo balletis. Ta alustas kolmapäeval oma esinemisi Prokofjevi Romeo ja Juliaga Jean-Christoph Mayo lavastused. Samas saalis mängis orkester filharmoonia Londonist Riccardo Muti juhatusel kal listi poeemi prelüüdi. Siia mahtus ka Bachi klavessiinimuusikaõhtu, kus peategelasteks meilgi tuntud Micros paani kontserte, harmooniku ja raadiosaalis Moldaavia noore tähemarjas sumaareva klaveri madjasse kirikus. Meil pea tundmatu friends listi koor Hollandist listi ja Mihhaimussoni vaimulike teostega. Ainuüksi täna Budapestis 11 festivaliüritust ka Vilmas Sabedi viiuliõhtu omaaegse virtuoosi merenduse Vetšei paladest. Mozarti maraton, kas mängitakse maha ooperit Figaro pulm, kosii Don Giovanni huvitavaism vales Kovalikki lavastuses. Budapesti kontserdiorkestrit juhatab Peter Ober Frank. Põnevad jätkub aina edaspidigi kindlasti kõigepealt Deutsche kammerfile Armani Trevor pinnaki juhatusel kus veel tuleb Mozartit mängima legendaarne Maria João piires. 18.-st märtsist käib jube kevadfestival ka Hayden Bergis noorukes Janiinis, Janssen nendelt soni viiulikontserdiga koos tšehhi filharmoonia orkestriga pidustusi avamas üleeile stiivanisserlissi tšello õhtu. Selle kõrval Liibanon, Taanist pärit uudimängija rabi Abuchaliil ansambliga kes näiteks ainuüksi 99. aastal võitis Deutsche fana Akadeemi viis džässiauhindadel Heidelbergi kevadel kuuleb suurepäraselt kammerkavu klassikast ja Heidelbergi ateljee nime all toimub siin noorema põlve helile. Natšiia spincheri juhatas seal ka meistrikursus koos kontsertidega ateljee nimekate õpetajate osavõtul, kus ka helilooja Boschkan Cream, viiuldaja Colin Viidman, helilooja klarnet-ist Jörg Viidmann leid sellist Daniel müres tuleb veel keelpillikvartetile festival, seal astub koos Peters seni kvartetiga üles sopran Kristiines Scheffer ja leppkontserti Põhja-Saksa. Hannoveri raadio filharmooniaorkestri ees juhatab äsja meilgi käinud Stefan solium. Tšaikovski esimese klaverikontserdi, solistiks Fassilsay Heidelbergi. Kevadel on juhatanud ka Paavo Järvi ja Anu Tali. Kaks kevadet tagasi andsid seal ühise Arvo Pärdi Bachi kava. Eesti filharmoonia kammerkoor. Kes aasta varem seal lepp kontserdi solistiks oli ja läinud suvel oli ERSO solist Paavo Järvi juhatusel ois Tracy festivalil Pärnus. Hoopis teist masti on nõndanimetatud aktuaalse muusika festival märts, mosaiik Berliinis. Berliini kontserdikausis alustas festivali Tšaia Tšernovini 50.-le sünnipäevale pühendatud kontsert helilooja dirigendi Johannes Kalitski. Vaata seal ja singi esimeseks teoseks liigeti lontano Tšernovinilt endalt aga orkestrit tühi veeteemalisi Maimi kogu esiettekanne. Mertsimasidki tellimus, maiman kirjutatud suurele orkestrile, solistide kvintetti le soolot, toovaxile, laid elektroonikale. Kogu see kava, kus veel Wyatt furrerifaos on Berliini kontsert, Houssi viin, modernija Torino septembri festivalis suur ühisprojekt siis tõigentsi, ansambel kontressaaz Stefano servatsooni autoriga ja Hamburgi ansamblil resonantskava Alpen konsiik peamiselt Austria uuest muusikast. Meenutaksin, et just ansamblil resonants tuli ooperi neljas 100. aastapäeva tipp päevil veebruaris välja huvitava lavastusega maantee Verdi Orfaiust Eteldades, seda nii Hamburgi Campnagelis kui ka Berliinis. Kolmapäeval Uizinono loeng-kontsertõhtul tema loomingust kontsert külaliseks. Nonosenberg. Peab märkima, et suurem osa märts mosaiiki kavadest, kus ka meie nüüd ansambel Olari Elts on üles astunud on praegu väga mitme vahel isegi viie uue institutsiooni ja mitmefestivali ühisprojektid. Seekordne festival on kenasti avanud omapärast peateemad. Alpen music staatmaziik. Homseks ongi festival lõppenud. Meiega homsed leinapäeva silmas pidades tahaksin minna Pariisi, kus Atlee teatris toimuvad kolmapäeval ja reedel pärast neli korda veel aprillis. Bachi Johannese passioon etendasid seal suurepärase muusikajuhi Aklaressinisti prantslanna Well Haiimi Project. Ta on ise passiooni dirigendiks oma kontserdas tree orkestri ja koori ees ja kutsunud lavastust tegema Ameerika teatrimehe Robert Wilsoni kes on ühtlasi ka valgus ja dekoratsioonikunstnik. Etenduses osaleb nimekaid soliste nagu Jeesuse osas Luka pisarooni või evangelistina Paavo preeslik, samuti Andreas Soll või Luts hinda Tšails. Ja see on väga kauaoodatud sündmus. Eeskätt Nendel ei Rammo või Monte Verdi ooperite asjatundjana Emmanuel Haim esinenud ka tuues nimekate lauljataride tšintšilja paartoli ateljeedes see põis Sandriinebi au klaveripartnerina. Eile oli Pariisis pumpidu keskuses ka ansambel anterkondadelt praegu järjekordne juubelikontsert dirigent Susanna Mälki juhatamas sobivalt gammarlus lingveri jobil ees on kavas, kui palju Ansambel anterkondemparen Eesti uut muusikat mänginud on. Igatahes aastal 2004 tegid nad festivalil metsis Märt-Matis Lille fliiting Dreams esiettekandepäev enne Johannese passioon avaetendust Pariisis tähistab oma kaheksakümnendat sünnipäeva. Maestro ms disla pärast opows. Solisti esinemistest Angressabavitš loobunud dirigendina algastas säravaim amet Washingtonis National Symphony Orchestra muusikadirektorina täpselt 30 aastat tagasi arvutud toetusprojektid noortele muusikutele algatatud konkursid ja festivalid kestavad ikka ja aina lihtsamini, leiab maestrot praegu aga hoopiski 91. aastal Washingtonis asutatud Visnepskaja Restropowitzi laste heategeva fondi kodulehelt. Fond toetab Vene Föderatsiooni Nonii ja uuesti iseseisvunud endise N Liidu riike. Igatahes on firmad on välja andnud ka kaheks plaadilise pühendusega juubelikomplekti. Koori ohvrozdopovitš. Arvo Pärdi loomingust kõlas Eesti leinapäeva puhul fraatress Berliini Filharmoonikute vaskpilli oktetilt filharmoonia kammersaalis. Eile õhtul. Uuel nädalal tulevad Leedu ettekanded Šveitsis Sankt-kallis ja passi Hamburgis. Nagu Paavo Järvi juhatusel Frankfurtis neljapäeval, reedel Mess jaanitaevaminek ning Mahleri üheksas sümfoonia rabajärves sel nädalavahetusel juhatab veel Cincinnatis ka paar tokki kolmandat klaverikontserti bioote rändesserskiga siis uuel nädalal asub Paavo orkestrites Cincinnatis Olari Elts. Tema kontserdid reedel ja laupäeval põnevas kava esipooles Prokofjevi vene avamäng On Harbissoni kontrabassikontsert maailma esiettekandes orkestri esikontrabassiõuel liiga solistina ja seejärel Rahmaninovi kolmas sümfooniana. Aga Ameerika orkestrit õnnitlevad kõik maestro Bernard Haitinki tema valimise puhul muusikale Ameerika aasta muusikuks 2007. Tänasele helikajale tegid kaastööd Marge-Ly Rookäär, Elena Lass, Hedvig Lätt, Kristo Käo ja Priit Kuusk. Helioperaatorid olid Helle baasi, Katrin maadik. Toimetas Kersti Inno aitäh kuulamast.