Tere, head klassikaraadio kuulajad. Algamas on 31. märtsi helikaja ja siinkohal tutvustan teile tänase saate teemasid. Klassikaraadio esitles 30. märtsil oma uut ja ühtlasi esimest raamatut, mis kannab pealkirja nüüd muusika. Ja stuudios tutvustab seda klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. 10.-st märtsist alates toimub Tallinnas kuuendat korda rahvusvaheline konkurss. Noor muusik ja stuudios on korraldaja Märt Hunt. Teda küsitles Karin kopra. 31. märtsil sarjas akadeemiline kammermuusika esineb Tallinna saksofonikvartett koos sopran Kädi plaasiga. Stuudios Olavi kasemaa ja teda intervjueeris Kadri-Ann Sumera. Risto, joosta Heili vaos. Tamm kõnelevad 31. märtsil toimuma Tallinna filharmoonia kontserdi, kus kõlab Toivo Tulevi esiettekandele tulev teos. Heili vastam kõneleb lähemalt ka kontserdist klassika koos Klasiga, millest teeme otseülekande. Viiendal aprillil. Kuuendal aprillil tuleb ettekandele Brahmsi Saksa reekviem ja selle kontserdi tutvustab Eesti Kontserdi produtsent Tuuli metsoja intervjuus Stiina kuningale. Esimesel aprillil toimuv puhkpilliorkester, Tartu kontsert, värviline maailm ja sellest kõneleb Toomas Peterson intervjuus hädid Lätile. Saate lõpus nagu ikka, Priit Kuusk, kes tutvustab muusikauudiseid laiast maailmast head kuulamist. Klassikaraadio esitles 30. märtsil oma uut Klassi esimest raamatut, mis kannab pealkirja nüüd muusika, uued helid klassikaraadios ja stuudios tutvustab seda raamatut klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Tegemist on meie autorite ja toimetajate artiklite kogumikuga ja teemad on nüüdismuusikast Eestis kõige laiemas mõttes nüüdismuusikast, uuest muusikast, uutest helidest on kirjutatud artikleid, neid on kokku 20, autoreid on neil 18 ja uue muusika teemad siis mitmel moel läbi põetud. Osa nendest artiklitest on meie saadete autorite tekstid, vabamus, lood, osad neist on lausa Te. Olete enda tekstid, mis on siis kirjalikuks kohendatud ja on ka ülevaateid nüüdismuusikategijatest Eestis Eesti muusikamaastikul. Ja kuna raamatu nimi on nüüd muusika, see on ühe meie nüüdismuusika kõige pikema ajalooga sarja pealkiri siis tema vennad, suured vennad, isegi võiks öelda, on ju nüüd festival Eestis ja nüüd ansambel eesti nüüdismuusika kõige võimsamad vedurid viimase kahe aastakümne jooksul. Aga meile tegemist siin raadioga ja selle tõttu on meie raamat väga raadiokeskne. Meie nüüdismuusikateod selles raamatus on seotud raadioga meie saadetega ja ka otseses mõttes raadioga selles artiklis, mille kirjutas immo Mihkelson mis on raamatus võib-olla kõige pikem, mis räägib Eesti raadio nüüdismuusika ajaloost. Eesti Raadio oli aastat kell kuuekümnendatel seitsmekümnendatel kuni 80.-teni välja oluline tegija nüüdismuusikas Eestis üldse. Siin töötasid kõige olulisemad heliloojad, siin töötasid kõige olulisemad muusikakollektiivid koodi, uut muusikat iga päev ja siin tutvustati uut muusikat iga päev, olgugi et aeg oli selline, et see tegevus ei olnud sugugi lihtne. Ja selles mõttes on meie raamatu ilmumine pühendatud Eesti raadio 80.-le aastapäevale peale seletan pühendatud klassikaraadio 12.-le aastapäevale. Et nüüdismuusikateemad läbi raadioprisma läbi meie autorite artiklite. Milliseid olulisi teemasid siin veel võiks tähele panna, nagu juba öeldud, me püüame läbi võtta Eesti muusikamaastikutegijad, olulised nüüdismuusika tugipunktid. Nüüd ansambel, nüüd festival, küberstuudio ja üks väga mahukas uurimus on tehtud meie toimetaja Gerhard lokki poolt kes on uurinud elektromuusikat Eestis, see on ka materjal, mida kuskilt mujalt ei olegi saada. Ta on teinud korraliku ülevaate, mis ja kus ja millal on toimunud, millised teosed on loodud, kes on loonud. Tema artikkel on ka varustatud heliloojate ankeediga ja kui rääkida raamatu visuaalsest poolest, siis on ka palju heliloojate pilte selles raamatus. Meie raamat on suur ja paks, ilus ja rõõmsavärviline. Tan suure formaadiga päris kaalukas. Ta on tihedalt täis huvitavat juttu ja temas on umbes 100 fotot, et selles raamatus on ka väga haruldasi fotosid, mida ei ole kuskil mujal avaldatud ja mida kuskil mujal ei näe. Raamatu kujundas üks Eesti kõige kogenumaid ja vaimukamat raamatukujundajaid, Jaan Kross, Heiko ja kaanekujunduse tegi Eerik Teemägi. Ja kogu selle kirju materjali pani kokku immo Mihkelson ja töö selle raamatu kallal käis juba poolteist aastat. Seda tööd toetas väga oluliselt nii kultuurkapital kui ka Eesti vabariigi kultuuriministeerium ja ma usun, et see raamat on huvitav meie kuulajatele ja mitte ainult meie kuulajatele, vaid inimestele, kes muusikast üldse hoolivad ja kellel on uudishimu ja kellel on natukene tarvis midagi lugeda, sest ega muusikalist lugemisvara eesti keeles. Ja siis veel need sellistel teemadel ega ei olegi palju nimetada meie poelettidel. Kuigi Eestis pidada ilmuma iga päev 10 eestikeelset raamatut ei ole see valik just väga mitmekesine, mõtlen just selle kultuurileti peal. Meie raamatuga saab tutvuda internetis, meil on oma koduleheküljel raamatul eraldi lehekülg. Seal on artiklite lühikokkuvõtted, pildid ja on ka nimede register. Selle registri järgi saate näha siis mida sellel mainitud või, või kui palju midagi mainitud. Soovitame sealt järele vaadata järgmisel nädalal Peaks raamat levima üle Eesti kauplustesse laiali. Nii et meie nüüd muusikaraamat on ilmunud ja tegelikult sellega me tähistamegi oma kaheteistkümnendat sünnipäeva. Nüüd muusika, uued helid klassikaraadios nüüd vihmana laseri eni sumis. Päris ränk Sumberg jo Mess moderale muusi käiga hitlerviiside raamat nüüd muusika, uued helid klassikaraadios. Klassikaraadio koduleheküljel kuulajatele, kes hoolivad muusikamaailma mõõtmatust, rikkusest. 30.-st märtsist kuni teise aprillini toimub Tallinnas juba kuuendat korda rahvusvaheline konkurss, noor muusik. Palusin stuudiosse korraldaja Märt hundi. Öelge palun, mille poolest see konkurss on eriline ja, ja kes seal osalevad? See konkurss, millega me tähistame nüüd juba kümmet aastat esimesest konkursist, meil on seekord isegi väike juubel. Ta on eriline selle poolest, et kui tavaliselt peetakse konkursi ühel erialal Ühes pillirühmast, siis meil on see kolmel erialal, meil on pianistid, listid ja viiuldajad. Need on kahes vanuseastmes noorem Aarühmanud siis seitsmest kuni 10 aastani ja vanem B rühmal siis 11 12 13 ja igas pillirühmas on siis ka eraldi žürii miinimum kolmeliikmeline, kes hindavad ainult oma pilli. Ja see tulemus on palju objektiivsem kui see, kui suur zürii hindab nagu kõiki pillirühmasid. Teiseks eripäraks on see, et konkursante saadab teises voorus ja lõppkontserdil saadab professionaal Sealne kammerorkester. See on eriti neile meeltmööda eriti René pooltulejatele. Euroopas korraldatakse ju küllalt palju konkursse, aga mina ei tea ühtegi, kus see suur orkester saadaks väikseid lapsi ja see meelitab neid päris kenasti kohale. Kui palju sel aastal on osalejaid? Osaleja soovijaid oli kuskil 23-st riigist, aga kohale Tallinnasse tulevad 19-st riigist. Meil on rõõm märkida, et see populaarsus on järjest nagu laienenud. Et kui möödunud kord tahtis tulla üks noor pianist Ameerikast, siis seekord on osaleja soovijaid isegi Austraaliast, rääkimata siis Kagu-Aasiast. Ja kindlasti osaleb ka meie Eesti noori muusikuid. Jah, üks kolmandik kõikidest osavõtjatest on eestlased ja koguarv tänavast on 95. Kas konkursi žürii on samuti rahvusvaheline? Konkursi žürii on seekord viielt maalt kokku sõitnud seal nii et iga pillirühma žüriis on siis üks eestlane ja teised on siis kas siis Soomest, Saksamaalt, Inglismaalt, Lätist ja Venemaalt. Et need, kes nüüd konkursi võidavad oma kategooriates, kas neil on ka selline ühine lõppkontsert? Ja kontserte on meil mitu ja laureaatide lõppkontsert on Estonia kontserdisaalis teisel aprillil kell kuus õhtul. Aga enne seda on meil ka pillirühmade kaupa eraldi kontserdid, pianistide kontsert on 31., kel kuus Muusikaakadeemia kammersaal, Stahlis ja keelpillimängijate kontsert on esimesel aprillil kell kuus Tallinna Õpetajate majas Raekoja platsil. Ja meiega. Konkursi omapäraks ongi veel ka see, et, et need kohale sõitnud noored muusikud ei pea esinema mitte ainult siis konkursi voorus ja vaat kui veel nagu mõnel ebaõnnestub, siis sõidad kohale Krasnojarskisse ja mängid siin 10 minut, teete ja öeldakse, et aitäh, kõik võid koju tagasi sõita. Vaid meil esinevad kõik kahel kontserdil. Peale nende, mis ma juba nimetasin, on meil veel kolm kontserti Tallinna vanalinna koolides ja lapsed saavad siis vähemalt kahel korral esineda ja laps tunneb. Ta oli oodatud ja temaga tegeletakse. Niisuguste lapsesõbralikkust on meil alati rõhutanud ka žürii ja lõppkontsert siis Estonia kontsertsaalis esmaspäeval kell kuus, kus me anname siis laureaatidele diplomid kätte, on siis nende esimese koha saanute esinemised siis Cameron, kes isa. Kes võiks tulla seda konkurssi ja neid kontserte kuulama? Need kontserdist, mis oli juba ennem juttu, need pillirühmade kaupa, need on kõik tasuta. Aga Estonia kontserdisaali pääseja on ainult 25 krooni ja ma arvan, et sinna tasuks tulla kõigil, kes vähegi naudivad seda, kuivõrd kena on see, kui, kui väikene niisugune juba väga hästi pilli valdav laps mängib suure orkestri saatel ja need palad on ju ka nauditavad, need autorid Mozart, Hayden, Vivaldi ja kuna need pääsmed on niivõrd odavad, siis võiks tulla kas vanaema lapsega või tervete peredega, sest kõige tähtsam on ju lapsel on see eeskuju. Ja kui me oma konkursikontsertidega ja üldse nende esinemistega saame panna ühegi lapse mõtlema, et mina tahaksin ka nii heaks mängijad saada, kui need laval, siis on meie ülesanne täidetud. Aitäh Märt Hunt, niisiis konkurss, noor muusik toimub sel nädalavahetusel 30.-st märtsist teise aprillini ja lõppkontsert on teisel aprillil Estonia kontserdisaalis. Sellel laupäeval kell kuus toimub Kadrioru lossis taas kontsert sarjast akadeemiline kammermuusika ja sedapuhku esineb seal Tallinna saksofonikvartett koos sopran Kädi plaasiga. Meie stuudiosse tuli sellest kontserdist rääkima Tallinna saksofonikvarteti eestvedaja Olavi Kasela. Sellel kontserdil on kolm heliloojat. Wolfgang Amadeus Mozart, heitor villa loobus ja Tõnu Kõrvits. Ma teen täpsustuse, on üks helilooja veel pissi, kama saaks terviklikum, siis võtsime debissilt väike pala, klaveri. Kava on põhiosas Mozart. Mängime kõigepealt kvartetti, F-duur, Mozart kirjutas selle ma sõbrale Euroopa kõige kuulsamale oboe mängijale Karl rammile ja Karl Randma, üks väljapaistev interpreet, kelle kohta on isegi väike iseloomustus jäänud tolleaegses kirjasõnas on öeldud selliselt, et tal oli väga ilus toon, hea intonatsioon ja suurepärane tehnika ja kõike seda võib kuulda ka. Kui esitus õnnestub selle kvarteti juures, seal on kolmandasse osasse isegi kirjutatud sisse võiks väike kavaluse ilmselt spetsiaalsete rammile, kus taktimõõtesolisti jaoks muutub teised mängivad kuus kaheksandik-taktisolist neli neljandikus ja päris niisugune kiire tehniline käik on seal sees. Võib olla ran soovil samal ajal midagi erilist näidata oma solistivõimeid. Ja nüüd neid Traskeptsioone tehakse kahte moodi, kas säilitatakse originaalhelistikus või sooloinstrumendina, jäetakse originaal helistik. Ja seekord on niimoodi, et nii oboe kui sopransaksofon mängivad Efftuuris ja tolle ajaloopoevõimalused olid sellised. FAA olid kõige kõrgem noot ja see õnnestus jällegi vähestel. Ja näete, helistik ei ole mitte juhuslikult valitud. Kõrgefaa on seal sees, on päris suur probleem ka sopransaksofoni läheb seal väga ilusti mängida. Tibsii panime kava just Tõnu kõrvitsa, sellepärast et tema uudisteos unede värav, Kambäikeri minuti pikkune, ma usun, seal on väga palju õhku ja siukene värelev, nii nagu kõrvits alati kirjutab. Kui võrrelda kunstiga, kas, nagu akvarell või minu arust ta sobib hästi kõrvuti intressionisti ja tal on niivõrd omanäoline, teda ei aja segamini mitte kellelegi. Laama ütlemislaad tunneb hästi Pille võimet sealt hästi oskab niimoodi kasutada instrument, et see kõlaline tulemus, kui nüüd interpreet kõik realiseerib, mis tal mõelnud, et see on tõesti suurepärane ja väga kergesti on arusaadav. Esitajal on selles mõttes kerge, raske on mängida, aga muusika on ääretult arusaadav, need kohe teab, mille poole püüelda. Ja muidugi mis see on, piano seal pialissima on palju õhku ja väga raske mängida. Ja meil on üldse olnud õnne. Et eesti heliloojatega on koostöö olnud ikkagi pidevalt väga hea ja võib-olla rohkem on kirjutanud siis alustuseks Harju otsa siis Eino Tamberg siis kaks väga head asja on Lepasume eralt, mida me oleme mänginud välismaal siis nüüd, Tõnu Kõrvits ja tema loomelaad on teada ja see on kuidagi hästi meile istunud. Muuseas, esimene lugu, mis ta meile kirjutanud, kas see on lahti võetud silla kammerorkestriga, see oli kirjutatud spetsiaalselt suure festivali jaoks ja seda esitasime peale jooksid prantslased. Kvartett jooksid meid õnnitlema ja hakkasid küsima, et kes on see mees, kes niimoodi kirjutab niivõrd ilusti ja niivõrd veenvalt ja minu arust see lugu oligi nagu rull kas läbimurdelugu või kus ta leidis ennast nii heliloojana kui ka just kõlavärvide maaliana. Täpsustaksin veel nii, et see Tõnu kõrvitsalugu on saksofonikvartetile, Easopranile. Soprani jah, ja see on esiettekanne, tekst on Kangro jätkamegi seda traditsioon, et ikkagi igal aastal vähemalt ühel kontserdil Alliks eesti helilooja poolt kirjutatud esiettekanne ja edasi läheb kontsert juba Mozarti motetiga, eks. Tuntumaid jaariaid ja me hakkasime selle looga huvitavalt peale. Kõigepealt, kui Pille Lill meiega laulis, laulis viimast osa külad ja eelmisel aastal, kui Pille oli nii palju kohustusi, et ta ei saanud meie kontserdist osa võtta, koos mõtlesime päris kaua kena kutsuda siis kvarteti juurde ja siit ja sealt ikkagi soovitati Kädi plaanis, et on väga professionaalne ja ilusa häälega ja seda ta oligi ja kosse hakkas kohe klappima ja tema võttis siis terve selle maketi ja sai siis ära äranseeritud ja nüüd ongi tervikuna tuleb esitusele ja viimane on siis vilja loobuse, kitse viies pahjana fraasile eiras seal nende aariate seeriast. See tähendab siis, et Brasiilia Moody, Bach. Jah, vaata ise ütles selle kohta niimoodi, et ta ääretult võlusid Bachi aariad, meloodika ja muidugi ta kirjutab isemoodi, aga et mõeldes nagu Bachi muusikale, Bachi harjatele, ta kirjutas enda muusika. See on muidugi Sapranile ja tšelloorkestrile originaalis ja sellel kontserdil muuseas mängimegi valdavalt transkriptsiooni ainus originaal hotena kõrvitsalugu. See vist tuleb saksofonikvartetiga siiski üsna sagedasti ette, sellepärast et kui tahta ainult originaale mängida, siis peaks ennast piirama viimase 100 aasta muusikuks. Aga jah ja seetõttu kogu maailmas mängitakse väga palju ja meie repertuaar nakkab ka varasest muusikast peale ja see ongi nagu omaseks saanud. Muidugi siin on teatav Ahtole ikkagi saksofon, kõlab teisiti ja ütleme, Mozart, mul leida seda kergust. Niiskus, sädelevust ja Saksamaal on ikkagi küllalt massiivsem ja raskem, aga sellele on mindud ja minu arust tulemused on kohati päris head. Minu arvates kõlab saksofonikvartett väga huvitavalt ka näiteks Bachi juures. Jaajaa Bachi mängitaksegi palju, anna Arenseeritud tervet kogumikud tema muusikat. Nüüd, kui kvarteti koosseisu juurde tulla, siis Villu Veski asemel mängib praegu Uku Kudu. Noor, andekas ja paljulubav ja juba palju teinud rahvusvahelise konkursi laureaat, kahekordne ja muna ta minu õpilased seal hea võtta, kui käepärast nad on väga hästi sulandunud. Villu teeb kultuuritööd, organiseerib muusikat Saaremaal, nii et tal oleks olnud raske tulla siia, neid proove tegime nüüd Kädiga, oleme teinud koostööd aasta juba meil on olnud põhilised solistid. Kunagi alustasime Tiiuli Ewaldiga, aastaid tegime, siis oli Pille Lill ja nüüd on siis käib. Klaas ja see tundub ka olevat üsna selline tavapärane harjumuseks saanud koosseis, et saksofonikvarteti juurde inimhääli siis eelistatavalt isegi naisel. No ikka jah, sellepärast, et kõrge naishääl tuleb paremini esile, kuigi me oleme teinud ka Marko Matverega ja väga heade tulemustega Kas saksofonikvartetti kombineeritakse teinekord ka mõne veel hoopis teistsuguse pilliga? Ja meilegi on kirjutatud, kirjutas löökpillidega ja väga hästi kõlab väga hästi, on koostöö saavutatav Katämbriliselt, kõik on korras, on kaklaveriga, tibluaal on kammerooper, Alo Põldmäe kirjutas kammerooperi kvartetiga. Saksofoni on võimalik kokku panna väga paljude instrumentide ja ka inimhäälega, kuigi üks oht on alati saksofon, mis on konstrueeritud tämbri tühjendama, et ta kipub neelama ära või? Ma just laulja tämbrit. Ja huvitav on see, et kui orkestriga mängitakse, siis kõik saated, enamjagu on keelpillidel pluss üksikud puhkpillid, sellepärast et nii kui pask võtab akordi peale, saksa polnud läinud, olgugi, et väga jõuline instrument. Kuidas need transkriptsiooni õieti sünnivad, kas te olete isegi asja seadnud oma kvartetile? Ma ei oska isegi arvu öelda, aga kusagil nelja 50 ringis võib-olla ja noh, see on huvitav ja raske, aga tulemus on kohati olnud päris rõõmustav. Ja nüüd neid transkriptsioon võib leida maailmas väga palju ja näiteks Mozarti Efftur kvartett ongi tellitud Ameerikast ja praegu võib leida kataloogidest. Päris avalik on aga muidugi, mis on ise tehtud, saad alati operatiivselt ja, ja valida täpselt näiteks lauluseaded on tulnud ju kõik Tiiulivaldiga planki, missid, barberit, aga no need on tulnud kõik teha ja näiteks ka rahvalaule laulis, et ma ei ole täpselt kokku lugenud, palju neid olla. Aitäh Olavi kasemaa ja soovin teile ilusat kontserti. Laupäeval. Risto Joostile on lähinädalal kaalukaid kontserte Eestis nii kontratenori kui dirigendina. Räägiksime kõigepealt täna õhtul kell kuus Rootsi-Mihkli kirikus esitatavas Kristuse kannatusaja muusikast. Selle kontserdi muudab eriliseks sündmuseks Toivo Tulevi uudisteose esiettekanne. Kannatusega sisuliselt sobiv teos, mille konkreetseks sisuks jumala ja inimese samastumine laiemalt eneseotsingud. Uudisteos pealkirjaga esseed hua ju siis see, et ju on kogum, mis põhineb Mansour Al Haya, erinevate luuletuste ja ütlemistel. Tutvustab Toivo Tulevi uut teost. Heili paus, tamm. Ja see on tõlgitud inglise keelde ja tema kuulus lause ana Al hakkan, mina olen, tõde on jäetud algsesse ära ja kõlapilti ja see lause maksis tema ütlejale elu ja sarnaselt siis üheksas Andyt varem ristisurma surnud Jeesusega pidiga man, suur, 922. aastal Bagdadis oma elu ristipuule jätma. Põhimõtteliselt on tegemist inimese eneseotsingutega, ütleme laiemalt ja tänapäeval samas on just kannatusajas oluline mõte ja, ja teema, miks tehakse ka nii palju neid kannatuse kontserte ja mida see inimesele peaks andma sissepoole vaatamine, mõtlemine, enda kohast siin elus ja kellel ka tõesti on see oluline enda kohast religioonis, oma suhtest jumalaga, müstikut seal on väga levinud ja põnev teemaga samastumine Jumalaga siin luurel, see on ka selline katkenud. Ma nägin oma issandat oma südame silmadega ja ma küsisin, kes oled sina, tema ütles, olen sina, niisiis just see samastumine teisega jumalaga on mandžuuria müstikale midagi väga olemuslikku ja see on ka tema püüdluste ülim siht. Kui nüüd seda natuke lahti mõtestada, siis see samastumine jumalaga tähendab ka lahtiütlemist endast, et jääks alles vaid jumalik. Ja selle väljendus sisuliselt ja kindlasti see piinamise ja, ja surma teema, aga noh, ega meilgi elus ju piinu ja kannatusi vähe pole nendele vastu minek leplikult isegi võib-olla rõõmsalt mingisuguse kõrgema sihi teadmises selline katkenud on siin ka kirjanduslik ahelais tantsides surmale vastu. Et me läheme oma kannatustele vastu mitte niisuguse halamise ja õnnetuse tunnetusega, et miks me ei vääri paremat nagu niisuguse kõrgema sihi teadmisega, et me saame ka selle läbi lunastuse. Nii et selline sügav ja tõsine ja samas võib-olla ka kergendust ja leevendust pakkuv sõnum on nüüd siis Toivo Tulevi uudisteoses ja kui kannatus muusikas saab palju mängitud igas mõttes kannatusaja muusikat just nimelt läbi mängitud kas või Matteuse passioon siin erinevad teatraalsed väljundid just Jeesuse kannatustest siis need, see on loo jutustamised. Aga praegu selles Tulevi teoses saab lahti mõtestatud just see inimese kannatuse sisu ja sellega leppimine sellega toimetulek, mis on ju tegelikult meie igapäevane ülesanne, et üldse ellu jääda. Risto Joost, kuidas aga sai kogu kava kokku pandud? See kava sai kokku pandud eelkõige Vivaldi selle kava tähtteosest avad maatori põhjal ja kogu aeg on ju kammerorkestriga koostööd sidunud dirigendina. Siis tekkis idee ka ükskord astuda üles puhtalt solistina. Olen ju varem ka filharmoonia kammerkoori ühiskontserditel kammerorkestriga loonud väiksemaid soolosid, aga nüüd see kontsert on puhtalt üles ehitatud kammerorkestrile soololaulule. See kava saigi üles ehitatud Vivaldistavat materjali ümber ei olnud küll alguses kuigi lihtne ülesanne. Aga siis kunagi, kui kanti Toivo Tulevi autorikontserdil needsamad kaks terri, siis tekkis idee, et miks ei, miks ei võiks olla ka Brok barokkmuusika kavas. Kaasaegne eesti muusika, mis ma arvan, väga hästi, sobib oma mõttelaadilt, eriti Toivo Tulevi muusika haakub selle teemaga ja parasjagu leidsime ka selleks sobivat tekstid ja teosed. Ja loomulikult siis, et see oleks nii-öelda terviklik idee. Palusin toimuval kirjutada uue loo ja see uus teos on siis kontratenorina, altsaksofoni ja kammerorkestrile. Siis selle kava nii-öelda sisemiseks raamiks on argansile forelli kaks Kontšerdogrossot tema kõige kuulsamast hobusest hobus kuus, number üks ja number kolm. Nii et siis ongi raamina ja sellise tuumikuna Toivo Tulevi muusika sisemistes raamideks Corelli ja Vivaldi. Täna kontsert Rootsi-Mihkli kirikus algab õhtul kell kuus, aga ettevalmistamisel on ka kannatusnädala viimaste päevade suure reede vaikse laupäeva kontsert. Ja siis tuleb ettekandele Johann Sebastian Bachi Johannese passioon. Milline suhe on sul siiani olnud selle teosega? Loomulikult Bachi muusikaga algse puutusin kokku, ma arvan lauljana juba eesti poistekooris ja siis ma mäletan, laulsime modeti, Jeesumaine Froide, aga nüüd ma täpsemalt meelde tuletan siis esimene kokkupuude Johannese passioon iga oli filharmoonia kammerkooris, kui foosileri juhtimise all kanti, et seesama teos neljal viiel korral praktiliselt tema esimene peadirigendihooaeg ja see on nüüd juba päris mitu aastat tagasi ja siis ma laulsin aldi aariaid ja sealt edasi on loomulikult see idee sisemas vaikselt idanenud ja nüüd lõpuks tekkis võimalus teos ette kanda. Just kaks nädalat tagasi ma esitasin sedasama teost šoti kammerorkestriga, kus juhata samuti Paul Hillier. Nüüd mul on värskelt kogemusest kogemused sellest teosest lauljana ja Ma arvan, et on hea realiseerida sama muusika nii dirigendi nägemusest kui varasema laulu kogemuse põhjalt. Aga sellele ettekandel sa jääd dirigendiks sai laule. Jah, ma otsustasin, et ma olen nüüd paaril korral proovinud seda varianti lauldajaid irigeerida korraga ja see võib olla kuulajatele suhteliselt võib-olla huvitav ja lõbus, aga endale nii suurt naudingut ei paku, kuna need on ikkagi erinevad asjad ja vajavad liiga suurt kontsentrit. Teil on vist selleks, et sealt tuleks sajaprotsendiline tulemus, et kui, kui seda ei ole võimalik sajaprotsendiliselt teha, siis pigem pigem jääks. Jääks kord ühe, kord teise juurde. Aga kuidas sa valisid soliste sellele ettekandele? Solistid ega on niimoodi, et ma eelmisel aastal tutvusin Stockholmis ooperi galal, kus ma juhatasin väga-väga suurepärase rootsi tenoriga, kes on palju laulnud passiooni, solistina, esineb suurvormides samamoodi balli esitab kammermuusikat. Ooperiteatrites on astunud üles just kaasaegsetes ooperites ja tema nimi on konni Timanderdan laulnud algselt ka rootsi raadikooris ja nüüd tekkiski suurepärane võimalus ta siia kutsuda. Nii et tema esitab siis evangalistivartiidega tenori aariat ja lisaks Khani Timanderi on meil solistid Eestist juba head sõbrad, kellega me oleme palju koos teinud, saavad taas kord üles astuda, siis Jeesuse rollis, kellega ma küll esimest korda muusikaliselt kokku puutun, on Taavi Tampu. Laulab Jeesuse rolli. Priit Volmer laulab Pilaatust, Olari Viikholmi, Lola meil Peetrust ja laulab samamoodi bassiaaria. Ja siis väiksemad soolojupid on Indrek Juštšenko poolt ja Katrin Targo poolt sopranisolist veel maris, Liloson ja kontratenorina astub üles siis Kavotsion. Kas tema on pärit pärit koreast last, kes elanud pikka aega Ameerika Ühendriikides ja nüüd juba julgegi väita, mitmendat aastat elanud Eestis töötab Eestis ja ja on eesti publikule tegelikult ju päris hästi. Ja ettekandel osalevad kammerkoor Woodžes musikaales ning Corelli barokkorkester ajastu pillidel. Me saime hiljuti kuulata Matteuse passiooni kaasaegse kammerorkestri esituses, aga teie toote Johannese bastioni ettekandele ajastu instrumentidele? Täpselt ma arvan, et see on hea võimalus laskuda just muusikadetailide suhtes peenema koelisemasse tämbri maailma, mis oma kõlajõult ei ole loomulikult nii tugev, kui on kaasaegne orkester rääkides siin pillide ehitusest ja juba ammu kuulsaks saanud soolkeeltest, mis annab sellele esitusele kindlasti juurde ajastu pillidel, ettekanne on artikulatsiooni ja mingisuguseid tämbri maailma ühildamine rohkem vokaaliga. Kuna barokkpillidel on on selline spetsiifiline, võib-olla ka mahedam kõla ja keelpillidel väga kergelt isegi soolkeeltega jäljendada koorimuusikas vokaalmuusikas üldse teksti, ehk siis konsonantide ataki Jaagno sama meeldivalt ka Viola da gamba siis näiteks kas stenoori või või halli registrit. Nii et on väga huvitav. Esiteks ma arvan nii tegijatele kui ka kui ka publikule seepärast, et ega, ega Eestis palju just iga kuu ei kuule paruka orkestreid ja ma arvan, et siis on ka võimalus inimestel rohkem tuttavamaks saada selle helikeelega. Just et selles mõttes helikeelega, mida Bach ja tolleaegsed heliloojat silmas pidasid, kirjutades nendele instrumentidele. Aitäh, Risto Joost. Bachi Johannese passioon Nonii saab aga kuulata suurel reedel kell seitse õhtul Tartu Jaani kirikus ja vaiksel laupäeval kell seitse Tallinna metodisti kirikus ning Tallinnas toimuvast kontserdist teeb klassikaraadioülekande. Tänase kontserdisalvestist saab klassikaraadiost kuulata ka 15. aprilli õhtul kell seitse. Tallinna filharmoonia esitleb sarjas klassika koos Klasiga tulevad ettekandele Giovanni Bergoleesistavat mater ning Arvo Pärdi tapaation. Saagi olnud ja isa aga ta solistid Kaia Urb ja Helen Lokuta Tallinnaga. Orkestrit dirigeerib Eri Klas. Bergoleesige Pärt viiendal aprillil kell 21 Niguliste kirikus. Bergoneesi elas vaid 26 aastaseks ja jättis endast maha muljetavaldavalt pika nimekirjateoseid mille hulgas on kõige tuntumad ooper teenijanna käskijanna ja just nimelt seesamagi teos, mis meil õnnestub kuulata, sest avat mater, mõlemad teosed tulevad aprillikuus esitusele, aga nüüd, viiendal on meil võimalus kuulata just seda vokaalsümfoonilise teost, mida autor kirjutab taas lausa maa surivoodil. Sellest räägitakse ka legende, umbes nagu Mozarti reekviem-ist ja seda teost just kirjastati 18. sajandil rohkem kui ühtki teist. Ta oli tõesti omas ajas ka ilmselt hästi vastuvõetav ja igati hingeminev. Oleme pannud kokku sellesse kavva Bergoleezi ja Pärdi Berdilt kuuleb siin alles möödunud sügisel valminud keelpilliversiooni teosest tapadžem. Helen Lokuta esituses on võimalik kuulata Ta isa Agatoni nimelist teost Labe hackathon ning orkestrilt Veldri saagiani. Peaks ütlema, et omaette elamus on kindlasti kuulata neid äärmiselt särava häälega ka soliste. Just selles kavas nad kindlasti väga kirkaks selle esituse sest niipea, kui on võimalust ükskõik mis teose juures kuulda kaija Urbi sopranit, siis on see minu jaoks üks niisugune kirgastav kogemus, sest tõesti ta oskab imetlemaväärselt sulatada oma häälekoori, partituuri ei kosta välja noh, mida ei saa küll eriti tihti öelda väga särava häälega lauljate kohta ja teisest küljest on sooloosa siis on, on see tõesti nagu selline omaette elamus, sest ta on ääretult emotsionaalne, ta on väga sire, väga hele, väga ere. Helen Lokuta on armsalt tundeline oma esituslaadis ja ka vägagi võimeka metsosoprani ja nii et ma usun, et see kontsert saab olema elamuslik mitte ainult teoste vaid just ka nende kahe solisti tõttu. Kontserti tutvustas hiiliva aus tamm Tallinna filharmoonias ja sellest kontserdist teeb klassikaraadio otse erakonda. Ja järgmisel nädalal algavat vaikset nädalat märgib Eesti Kontsert ära päris mitme kontserdiga produtsent Tuuli metsoja Mesis vaiksel nädalal Eestis kuulata saab, millist muusikat kõige suurem kontsert ja peamine ettevõtmine, mis meil käib läbi nelja kontserdimaja, on siis Johannes Brahmsi saksa reekviemi ettekanne, kus on ühendatud Eesti parimad jõud, Eesti filharmoonia kammerkoor, seekord siis laiendatud koosseisus, meil on ikkagi romantiline suur muusika Eesti riiklik sümfooniaorkester ja dirigent Roland võõrkes, siis mõlema kollektiiviga on eelnevalt ka koostate väga meeldivat ja head koostööd teinud ja solistid, solistid on Saksamaalt, seekord selles mõttes dirigendid ja solistid Saksamaalt saksa muusikasolistide Barbara tahmaister, kes laulab Frankfurdi ooperis ja Christoph heegel, kes siis täpselt samamoodi laulab erinevates saksa ooperites. Brahmsi saksa reekviemi on Eestis korduvalt ka varem ette kantud mille pärast just see teos vaiksesse nädalasse eriti sobib. No ma kõigepealt arvan seda, et see on lihtsalt imeilus muusika ja Brahmsi Saksa reekviem tegelikult on esmakordselt muuseas kõlanud ka suurel reedel Sali Bremeni suures katedraalist 1868. aastal ja tegelikult oli see Brahmsi esimene tähtsaima vokaalsümfooniline teos üldse peale, mida ta, ta oli 35 aastane, ainult kuidas selle kirjutas, kui seda on valmis ja peale mida ta tegelikult saavutas siis sellise üldtuntuse ja aktsepteeritud tolleaegsetes muusikaringkondades esiettekandele oli ligi 2000 inimest ja ütleme siis saksa muusika tolleaegsed juhtfiguurid kohal ja pärast teose esiettekannet. Ta sai kohe niivõrd populaarseks, et lähemate aastate jooksul teda esitati Euroopas 10 aasta jooksul ligi 100 korda ja eks seda on Eestis ka palju ette kantud ja erinevate koosseisudega ette kantud. Eelmisel aastal, kui ma nüüd õigesti mäletan, Vanemuise orkester kandsid samuti, et vaiksel nädalal ja nüüd ma siis käima läbi oma kontserdimajad. Kolmandal aprillil Tartus Vanemuise kontserdimajas, neljandal aprillil jõhvi kontserdimajas, suurel reedel Tallinnas ja vaiksel laupäeval siis Pärnus pealkiri on Saksa reekviem, mis puhul praam selle teose kirjutas, siin on otsitud erinevaid põhjendusi, et kas ta on kirjutanud selle mõeldes oma emale, tema lahkumisele Robert Schumanni surmast ajendatuna. Samas siiski vist ei ole õige seostada seda nüüd konkreetselt kellegi surmaga, see on ikkagi pigem kirjutatud üldinimlikult. Väga paljud Brahmsi teosed on ju seotud kannatuste ja leinamisega aga nüüd seisma konkreetne teos, võib-olla tema erilisus tuleb veel teksti kasutusest. Tema tekst ei ole tavaline traditsiooniline reekviemi puhul siis roomakat Toliku tekst vaid need on luteri piiblitekstid, mis Pramson ise välja valinud ja mille alusel ta nagu ise selle kirjutanud. Ja need tekstid on tegelikult ikkagi suunatud rohkem, mitte siis kannatusele ja kannatuse kujutamisele, vaid lunastusele, õnnistusele, ta on suunatud. Ütleme nii, et igas ajastus on suunatud tulevikku. Edasivaatavalt võib ka siis arvata, et siin ei ole kasutatud ka mitte ladinakeelset teksti, vaid teks on saksa keeles. Seepärast siis Saksa reekviem just saksa reeglina kantakse ette siis neljal oral neljal kontserdimajas kontserdid algavad, kõik kontserdid algavad õhtul kell seitse ja Tallinna kontserdist teeb klassikaraadio ka ülekande. Esimesel aprillil toimub puhkpilliorkester Tartu kevadkontsert värviline maailm, aga nad ei esine üksi, vaid on ka kutsunud endale külalisorkestri Saksamaalt kontserti ja külalisorkestrit, tutvustab Toomas Peterson. Kontsert on meil siis juba mitmendat aastat pealkirjaga värviline maailm, et näidata kuulajale, et kui kirev ja põnev tegelikult meie maailm ümberringi on, see siis paistab välja nii inimestes, maades, muusikas ja meil endal on tohutult põnev seda maailma siis avastada. Seekord on ta pisut eriline seetõttu, et on meil tekkinud rahvusvahelised suhted endalegi hämmastuseks leitakse meid üles järjest enam ja kaugematest kohtadest, nii et tegelikult interneti sõprusega algas asi peale. Nüüd tuleb Punase Risti noorteorkester Kiili lähedalt Saksamaal. See orkester on pärit pisikesest kohast nimega sensburg ecemferde meie kirjasõprusest on teada, et, et tegemist on naftaorkestriga, kellel tegevuses oluline osa on just stuudial, nii nagu meie ärkestelgi, kust tuleb kogu orkestri järelkasv sellele seltskonnale, siis korraldatakse kord aastas üks välissõita, et ikka pillimängumõnu täiega üleval hoida ja sellel aastal on nad valinud siis sõidukohaks Eesti nende dirigendiks on Torsten plass. Eks meil endal on ka põnev kuulda, kuidas nendega siis tuleb kontserdile. Milline see kirev maailm on, milline muusika kõlab. Muusikat kõlab igasugust, et tegelikult üks valdkond, mida me ise propageerida tahame, just niisugune sümfooniline ja keerulise aga tohutult ilus muusika on see, millega me Ühest otsast peale hakkame, tutvustame selle aasta puhkpillifestival mürtsub pill ühte olulisemat teost, mille on kirjutanud Hollandi dirigent Jacob de Haan. Loo nimi on meditsiin ja kuidas hollandlane nägi Ameerika kodusõda ja on selle kirjutanud nii kenasti loosse sisse, et, et kui alguses on võitlus seensis keskele, olen niisugust leinameeleolud ja lõpuks on jälle rõõmus meel, sest saab koju. Et see on kõik asi, mida nüüd on võimalik kontserdil kuulata, et kuidas sellised väga ehedad tunded on suudetud muusikasse kirjutada ja kuidas siis pillimehed sellega mängivad? Kas kõlab ka eesti heliloojate looming? Kindlasti, sest just nimelt, ega maailmavärvis on oluline osa Eesti muusikal ja seekord on meil väga hea meel, et meil õnnestub üle hulga aja mängida lausa laulupeomuusikat, sest viimaste aastate laulupeo repertuaar on läinud suure sammu edasi ja need lood, mis näiteks see aasta noorte laulupeol mängimisel tulevad, need on tõsiselt lahedad lood näit peksan seal Ehala raha, laul, millest on Tõnis Kõrvits teinud väga, ja seade on väga ja seadega eesti rahvamuusikatöötlusest. Ja loomulikult on siis lisaks sümfoonilise eesti muusikale muud muusikat nagu Lõuna-Ameerikast. Liberdanco on kaasaegsemat rokkmuusikat nagu ABBA popurrii laulnud tüdrukutest näiteks ja selles mõttes tuleb kirev, aga, aga huvitav kontsert. Ja see kontsert toimub Tartu sadama. Sadamateater on selline koht, mis huvitaval kombel sobib puhkpillimuusikale ühelt poolt seal ei ole seda akustikat liiga palju, teiselt poolt on ta piisavalt väike ja kompaktne, et see tunne publikuga suhtlemisel on väga ehe ja olemas ja seda tüüpi muusika kõlab seal hästi. Aitäh Toomas Peterson selle intervjuu eest ja puhkpillimuusika kontsert, värviline maailm esimesel aprillil Tartu sadamateatris algusega kell 17. Heidelbergi kevade festivalist on algamas juba kolmas nädal tšehhi filharmoonia orkester Prahast ja viiuldaja asja Jansen avamas ning Steveenissellis oma tšello õhtuge. Esimest nädalat kaunistamas sellel nädalal hoidži kammerfilharmoonia direktor pinnuki juhatusel jahvlatist Emmanuel pahud. Heidelbergi ateljee alustas teisipäeval ligi 30 nimeka muusikuga võtul oma üritusi helilooja Matthias spincheri juhtimas foorumi vestluses osalemas Wolfgang riim Edela-Saksa raadio vahendajaks. Kuigi Foorumi üritusi jätkus aina põnevamaid homseni oli avakontsert neljapäeval Wolfgang riimi Fremdes seene kolmas Suumannide ja menditsoni vahel. Siis Mozart iga kõrvuti liigeti Wolf Angriimiga, Cayessaari jahu, ateljee tänasel folkloorikontserdil kõlamas lutsijanoveeriu, Vardokija enescum, väga põnevat kammerplaanis kavad. Kaks heliloojate workshop. Tagasitulekut veel vahepeal noorte kunstnike foorum ja siis keelpillikvarteti ide festival. Meenutan, et kolm aastat tagasi käisid festivali lõpetamas Müncheni Filharmoonikute Paavo Järvi juhatusel. Annika aabits oli Prokofjevi kolmanda klaverikontserdi solistiks järgmistel aastatel Anu Tali, meie filharmoonia kammerkoor ja taas Annika Vavitš osalemas Pärdis Riias. Tänavu lõpetab festivali Põhja-Saksa Raadio Hannoveri orkester Stefan soli omi juhatusel. Noorte kunstnike foorumiltavaks toredat ansambli ära mainida. See on trio, mis ootamatult debüteeris aastal 2004 aga jäigi tegutsema. Klaveril Henri siibrit son Soomest, tšellol solga veeta Argentiinast. Ning nüüd juba sirgunud omaaegne imelaps, viiuldaja Patricia Copaczynskaja Moldaaviast kes ka komponeerib ja tema triogi haidele Bergis kavas. Veel 27. aprillini jätkub tuulekalt pöördeliste sündmustega kevadfestivali häll Bergis. Siia lisan, et saksa orkestrite parima kontserdiprogrammi tiitli ja preemiasaaja sellel hooajal on just Heidelbergi filharmoonia orkester, kes peadirigent Cornelius maisteri käe all ka festivalil üles astub. Veel tahaksin meenutada Karlsruhe riigiteatri baasil korraldatud endeli festivali, mis toimus nüüd kolmekümnendat korda. Pidustuste pärliks kujunesid endeli üsna vähetuntud teosed. Esimese Doratooriumid la ressurretsioone ning Iltrjomphadel tempo Edeldisin kannu Endel ja ülestõusmise oratooriumi kanti ooperimajas ühtekokku kuuel korral ja lavalises versioonist dirigendiks Michael howstet. Märgitakse, et sellele esitusele aitas kaasa 2005. aasta festivali Händeli sümpoosion mis ka tänavu korraldati kars suhe Endale akadeemia poolt. Muuseas la ressurretsioone esiettekanne toimus Roomas 299, astu tagasi ja tänavuse festivali kavas oligi film Endel Roomas. Nimetan ka Arvo Pärdi loomingu neile päevile sobivaid ettekandeid Šveitsis Sankt Galleni täna ja homme reedo palmipuudepüha puhul. Sant Galleni sümfooniaorkestri peadirigendiks on praegu nimekas tšehhi muusik Jerzy kohud. Pärdi Johannese passioon On esitamisel homme Hamburg Niindorfis Athoki orkestriga Jakantust brit Reni mälestuseks dirigeerib homme oma kontserdil Dresdeni risti kirikus Kristjan Järvi Dresdeni filharmooniaorkestri ees. Fratress on olnud kavas Läti filharmoonia kammerorkestri Itaalia-turneel kolmapäeval Roveretos jäätena fabriana teatris. Tõeline oratoriaalne küllus valitseb neil päevil Soome orkestrite kavades. Neljapäeval lihavõttekontsert juba varases Mozarti reekviemi, solistide hulgas ka Dove hooman ja Jaakko rühenen. Täna peegoleezis. Tere Viini laulu poistega, Kuopios homme Bachi h-moll missa, hüvingel meri Ameerikale solistid eesotsas sama Mozarti reekviem, täna toodud Joensus. Ja teises ettekandes täna veel Lohja kirikus homme seina Joel Bachi Johannese passioon, Savonlinnas teremanniga taadid ja see on alles veel sisukama uue nädala algus. Andres Mustonen dirigeeris taas Joensuu linnaorkestrit. Kas koos Andreas relichiga mängis Haydni kontserti viiulile ja klaverile Kiia kantseeli teose litrit Danil ja kõrval? Põikame korraks Budapesti kevad festivalile, kus täna-homme viimased päevad. Kui eile veel Maksim ringe Rovi viiuli muuseas ka Šostakovitši kümned reliidiga ja Budapesti festivaliorkestri essans kavas põnevalt fontsemlinski merineitsi ja ühe parima Beethoveni mängijast Steveimkovaatsivitsige viies klaverikontsert siis tänagi on festivali kokku kaheksa üritust, millest nimetagem Kennedy kvintett tõelist džässietendust, partneriks Poola muusikud, kunstide palee partabki rahvussaalis ja Budapesti festivaliorkester kava kordamas Muusikaakadeemia saalis, kes homme Budapestis lõpetatud tavad katoona, taksikute kitarriduo, Veneetsia, Buenos Airese, see on siis Vivaldi ja Beats olla kavaga. Ungari raadio orkester Adam Fischeri juhatusel, koday hari Ozzy kontsertettekandega ning rahvusooperis Putšiini Durandooti etendust alles Kovalikki põnevus lavastuses. Viimaseks külalise orkestriga jäi Vene rahvusorkester üleeile üleni listiga. Aga dirigeerinud Mihhail pleid, Niobe ja Denizmat soojevid teise klaverikontserdi solistiks. Pariisis olid suursündmuseks kolmapäeval ja eile Bachi Johannese passiooni esimesed etendused Seattle'i Teatris. Projekti autor, kõlavessenist ja dirigent Emmanuel Haim juhatas oma sellel sajandil asutatud barokkorkestrit ja koori kontsert. Tastree tegutses passiooni lavaversiooni Ameerika teatrimehe Robert Wilsoni, kellelt ka lavakujundus ja valgustus ja koreograafiks sellust sinda Tšailsi kannatusnädalal alates homsest veel neli etendust, solistide hulgas Luka pisarooni, Andreas Soll Ja see on koostöö Leedu ooperi- ja balletiteatriga. On rääkida mõnest kaalukast preemiast. Ernst fon, Siemensi fondi preemia on tänavu väärinud inglise helilooja prion fööni hu. Preemia suurus 200000 eurot. Kaaspreemia saanute hulgas on heliloojad Viik endas baldakas Leedust, Markus ehtle Saksamaal samuti pianist Herbert hänk. Lutsernifestival ja Zürichisse likvideerib rahvusvaheline muusikateaduse ühing. Preemiate üleandmine kolmandal mail Münchenis 21. mail saavad Polar Music Price'i Rootsist otse kuninga käest helilooja Steve Reich jälciasse saksofonist Sonny Rollins preemia suurus kummalegi eurodes 108000. Frankfurti rahvusvahelise muusika messi eelõhtul teisipäeval anti heliloojale dirigendile ja muusikategelasele Peter eetressile Frankfurti muusikapreemia pidu kontserdil öödeszi loomingust mängis ansambel Modern autori juhatusel. Preemial endalgi juubel 25. aasta ja selles seniste laureaatide hulgas on Alfred verendel tiitrifišerdiskov või. Ja 26 aastane Liisa päti šviili sai Beethoveni sõrmuse helilooja sünnilinna Beethoveni festivalil Bonnis Beethoveni viiulikontserdi järjekordse parima esituse eest. Tänasele heligajale tegid kaastööd Karin kopra, Kadri-Ann Sumera, Kersti Inno, Tiina kuningas, Heidi Klette, Priit Kuusk. Saadet mängisid kokku Katrin maadike, Helle Paas ja Saadet. Toimetas Mirje Mändla. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis ei sobi vanaemal teile sobival ajal. Heligaja.