Tere eetris. Tehnoloogiakommentaari esitab Kristjan Port. Ma ei saa öelda, kes see oli, kuna tegemist on alaealisega. Aga lugu ise arenes köögis, kui hommikusööki valmistava teismelise taskust kostis eestikeelne jutt. Rösti saiale võid määrides tekib krõbiseb heli, segas just huvitava koha kuulmist ja küsisin, mis on meeli haaranud. Jutuallikas. Selgus, et see oli kooli tundeid pidav õpetaja. Ka nii võiks õppida või ei tohiks? Koroonaviirus sünnitab avatuid Olukordi tabatud olukorrad sünnitavad küsimusi, millele varem pole olnud põhjust mõtelda. Kooli muutmisest on küll aastaid räägitud, enamasti on teemat ärgitanud mõni tehnoloogiline uuendus. Kunagi ammu prooviti televiisori hommikuprogrammides näidatud telekooli saata. CD-plaatide saabudes räägiti vaimu treenivatest kuulamisprogrammidest. Arvuti saabudes lisandus interaktiivsuse aspekt. Tseederomiseni järel räägiti peaaegu kohe saabuvast iseseisvust ja kaasaskantavat multimeile rajatud koolist. Tahvelarvutid lähenesid veelgi rohkem kooli sobiva vihiku ning raamatu moodi tarbijaliidesele ja nii edasi. Oodatud revolutsioon on tänaseni olemata. Ühiskond unustas iga kord juhtunu. Ärkas endiselt varasel hommikul määris röstsaiale võid ning saatis lapsed kodust ära koolimajadesse. Sest nii oli kogu aeg tehtud traditsioon, mida linna pikitud monumentaalseid koolimajad aitasid omalt poolt meeles pidada, et mitte öelda tsementeerida. Saabus unikaalne koolimajadest eemale hoidmise sundolukord ja õppimise peale võis sattuda harjumatu isegi provokatiivse nurga alt näiteks taskus oleva õpetaja näol. Ma tõenäoliselt aega iseloomustavad kõrge tempov probleemid, traditsiooniliste tööde matiseerimine, uute tööde paiknemine erialade vahelises interdistsiplinaarses ruumis, globaliseerumine ja nii edasi. Kitsa erialase rutiiniga tööstusrevolutsioonijärgsesse masinavärki sobitamise asemel oodatakse, et kool vormiks uue ajastuga kohastamiseks toimimisvõimeid mida kirjeldatakse nelja inglisekeelset c-tähega algava märksõnaga kreatiivsust. Kulabratsioon. Kommunikatsioon ja kriitiline mõtlemine. Taskust koostva õpetaja juhtum rahuldab kõiki nelja kriteeriumit. USA-s tabas koroonaviirus kõige rängemalt New Yorgi osariiki peaaegu 20 miljoni elanikuga rahvaarvult neljandaks suurimat osariiki juhib kuberner Andrew Cuomo. Haigusepideemia kontrolli all hoidmine sundis teda vaatama kooli õppimist läbi teistsuguse prisma. USA-s äärmiselt teravaks kujunenud poliitilise polariseerumise ja iga neljanda koroonaviiruse surmajuhtumiga osariigi heaolu eest vastutamise kiuste. Endiselt populaarne kuberner otsustas vist saatust proovile panna ja üllatas avalikkust provokatsiooniga. Korrapärasel eriolukorda käsitleva pressikonverentsil imestas kuberner, mille pärast on osariigis endiselt alles. Koolimajad küsimus oli tegelikult suunatud koolimajadest mööda ja hariduse korralduse pihta. Tema vastu. Salal pidid miljonid õpilased, üliõpilased ning õpetajad korraldama õpinguid uuel moel. Kuna viimased aastakümned oli räägitud ühiskonna muutumise vajadusest ja selle arengust siis kogu koolitöö ümberkorralduste esile, et tegelikult ei taheta midagi muuta ja soovitakse lihtsalt säilitada status quod. Õpetamise läbiviimise muutmise vajadus näitas sealse koolisüsteemi puuduvat valmisolekut muutusteks. Cuomo arutles, et ajaloos tulevad ette olukorrad, milles inimesed kogevad, et hea küll, saan aru, kuna peame muutuma, siis olen selleks valmis. On olukord sunnib arutama kogemusest õppima ja tõdema, kui haavatavad ikkagi ollakse ning kui palju tuleks veel ära teha. Mistõttu oleks aeg ka hariduse korralduse osas. Mõtelda revolutsioonile täpsemalt mitte ainult mõlgutamisele, vaid selle ärategemisele. Oodatavalt ärritas kuberneri arvamusavaldus, õpetajaid ja koolisüsteemi esindajaid. Lisaks koolisüsteemi konservatiivsele lisas pahameelt soovitus küsida abi Microsofti asutaja Bill Gatesil kelle nimi äratab austuse kõrval ka vimma. Seekord peamiselt viimast kui reaktsioonidest, pandi talle süüks rikkust, mis olevat mehe ainukene ja samas ebapiisav kvalifikatsioon. Seda eriti veel koolikorralduse küsimustes. Bill Gates on omanimelise heategevusega sadade miljonite dollaritega toetanud kooli uuendamise projekte aga ebaõnnestunult. Mida talle. Nagu halvale õpilasele süüks pannakse ainult et kas õpetajad teavad paremini, kas nad teavad, et kriisiolukorras võivad lõpetada taskus võideldes ristisaiaga? Kuula varasemaid portaale. L2.