Tere, hea heliga ja kuulaja tänast kuuenda oktoobrisaadet toimetab Kersti Inno. Saate teemad nele Eeva Stein peldik, kriitika muusikapäeva kontserdi klaveripalavik kohta. Koorijuht Jüri variste 100.-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdist räägib korraldaja Merike Toro. Vardo Rumessen koostatud raamatut helilooja Eduard ojast analüüsib Virve Normet. Renee eespere järjekordse autoriõhtu puhul vestles helilooja ja solisti Elefte riie Kotsiaga Kristo Käo diplomaatiliste nootide sarjas toimuvat kontserti India Raagad ajaloos ja tänapäevas, tutvustab produtsent Heili Vaus tamm. Küberstuudio hooaja avakontserdist rääkis Monikama diisel Merje Mändlale. Tartu Ülikooli aulas algavat kontserdisarja pianissima tutvustab korraldaja Tanel Joamets. See on Hedvig Lätti intervjuu. 12. oktoobril algab nüüd festival kuulemi intervjuud kunstilise juhi Erkki-Sven Tüüriga muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Soovin teile head kuulamist. Rahvusvahelise muusikapäeva eelõhtul, 30. septembril Mustpeade majas toimunud kontserdil andis Eesti muusikanõukogu üle 2007. aasta muusikapreemiad. Heliloomingu preemia sai Tõnu Kõrvits värvika panuse eest eesti orkestrimuusikasse interpretatsiooni preemia Aile assoni lokaalse meisterlikkuse ja säravate rollide eest ning preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest Jaan Ross pohhi loovate muusikaraamatute ja teine et Eesti Eesti muusikateaduseviimisele rahvusvahelisele areenile. Kontserdil esinenud solist Irina Sahharenkova oli 2004. aasta muusikanõukogu preemia laureaat. Ta esines koos Tallinna Kammer orkestriga Juha kangase juhatusel Tallinna filharmoonia sarja klaveripalavik avakontserdil. Seda kontserti käis kriitilise kõrvaga kuulamas nelejevasteintelt. Mulle isiklikult meeldis sellel kontserdil väga see esimesel kontserdil esines just Irina Sahharenkova kes on ikkagi 11 rahvusvahelise preemia omanik, tunnustatud konkursitelt. Seega minu arvates Eesti üks kõrgemalt hinnatud pianist, et see on päris aukartust äratav number tema võitude hulka. Ta on andnud viimasel ajal palju kontserte igal pool maailmas. Ja jääb pisut imestada selle üle, et miks teda siin kodumaal nii vähe kuulata on saanud. Lähiajal üks võimalus siiski tuleb, see on 30. oktoobril Estonia saalis kus Sahharenkova esitab klassikalisi teoseid haamerklaveril. Teadupärast tegeleb Irina ka ajalooliste instrumentide mängimisega ning ka nendele pillidele mõeldud konkurssidel on ta siis saavutanud auhinnalisi kohti. Kui kõik Need, arvukad võidud ei tee veel Sahharn kavast nii-öelda tüüpiliste tunnustega konkursi sportlast, kes on ülitreenitud tehnika ja raudkindla närvikavaga. Et tal on kahtlemata olemas kõik vajalikud tehnilised ja professionaalsed omadused. Kuid tema jaoks on olnud alati just muusika esiplaanil. Ta on tõepoolest sügava ilumeele ja laulva kõlatunnetusega pianist ja seda juba Muusikaakadeemia päevilt, kui tal üldse selliseid suuri võite veel ei olnudki. Sellel kontserdil kõlas tema esituses Mozarti Aadol kontsert number 23 ja mis on üldiselt üsna palju mängitud lugu. Ja Irina Zahhartšenko mängis seda tõesti väga hästi ja maitsekalt langemata ilutsevatesse liialdustesse ning samas mängis ta välja selle teose sisu ja karakterid ja seda üsna eredalt mulje. Igatahes oli särav sellest esitusest hoolimata sellest, et Mustpeade maja valge saali Estonia klaver jätab instrumendina küll üsna palju soovida. Et siinkohal siis võib-olla kontserdil Radotsentidele veidi mõtlemisainet, et äkki oleks võimalik taolisteks kontsertiteks leida pisut parem instrument, kui seda oli see pill. Kui nüüd rääkida solisti saatnud orkestrist, siis kõigepealt peaks ütlema Tallinna kammerorkestris mängivad noored ja andekad muusikud. Ja vahest ehk eesti parimad orkestri randid. Kuid üks väike asi sellel kontserdil siiski kõrva riivas. Orkester nimelt ei arvestanud eriti saali akustikaga et selle saali jaoks oli lihtsalt nende toon liiga vali ning teisest küljest on samas ka dirigendi ülesanne kõla balanss paika panna. Natuke häiris Mozarti saatel diis orkestri kõla ja samuti ka Haydni üllatus sümfooniast sest need teosed kõlasid kohati veidi Beethoven likult ning kammerorkester võitis lausa sümfooniaorkestri mõõdud ja mitte selle sõna kõige paremas tähenduses. Kontserdi algul esitas orkester veel Ukraina helilooja Valentin Silverstravee teose hümn 2001 keelpillidele. See oli väga huvitav teos oma meditatiivse seisundi sarnase kõlaga. Seal oli nagu orkestri kõla täitsa paigas ja esitus oli ilus. Juha kangasse nägemuses asutasid kõige veenvamaks Sibeliuse lühipalad, mis olid kirjutatud Arvid järgnev Felti draama näidendile surm nende hulgas siis oli ka tuntud kurb valss. Dirigendi nägemus oli emotsionaalne ja värviline ning ega ei saa vist märkimata, et aga seadust ära, et oma rahvusest Ellojaid mõistetaksegi tavaliselt paremini olles kasvanud samal maal ja sama kultuuri atmosfääris. Mulje sellest pühapäevasest kontserdist oli üldiselt väga pidulik, saal oli rahvast täis, näised esitatav siiski kõigile meeldis. Uue kontserdisarja klaveripalavik jooksul on siis lähitulevikus võimalik kuulda veel nelja erinevat pianisti, kelleks on siis Sten Lassmann, Daniil Sayamov, Peeter laulja vestortšenkus. Ja mina loodan, et need õhtut tulevad sama sisukad, kui oli see viimane pühapäevane kontsert. Taas on põhjust uhkust tunda ühe tubli eesti koori üle. Eesti koolinoorte segakoor võitis Grand Prix Barcelonas toimunud rahvusvaheliselt koorifestivalil Jeuroop Andid songs. Kokku osales 26.-st 30. septembrini toimunud konkursil sest koori Bulgaariast, Lätist, Makedooniast, Itaaliast, Saksamaalt, Argentiinast, Horvaatiast, Inglismaalt, Soomest ja Iirimaalt. Eesti koor võitis nii oma kategoorias, kuid üldarvestuses punktidega 95,6 100-st võimalikust. Koori dirigendid on kadrile poja ja Taavi Esko. Meie kuuri. Leht tõi võidu Tormise, Kreegi ja koday muusikast koosnev kava. Õnnitleme. Tänaste kooride edu juured on meie sügavas koorimuusikatraditsioonis, milles oma osa väljapaistvatele isiksustel. Üks neist oli Jüri variste, kelle sünnist möödub 10. oktoobril 100 aastat. Täna toimub Tallinna lauluväljakul Eesti segakooride liidu korraldatud koorijuhtide ja koorivanemate teabepäev, mis tipneb toreda kontserdiga tähistamaks koorijuhi Jüri variste sajandat sünniaastapäeva. Kontsert algab kell viis laululava panoraamsaalis ehk laassaaris ja on kõigile huvilistele avatud. Palusin seda tutvustama korraldaja Merike Toro, kes olnud ise ka Jüri vareste õpilane. Järgmise nädala kolmapäeval, 10. oktoobril on Jüri variste meie armastatud koorijuhi 100. sünniaastapäev. Järgmise talve hakul tuleb aga samasugune tähtpäev Gustav Ernesaksal, JÜRI variste ja Gustav Ernesaks olid peakaaslased ja töötasid mõlemad professionaalsete kooridega Ernesaks meeskooriga ja Jüri varist Eesti raadio segakooriga. Nüüd, kui mõelda sellele, et Gustav Ernesaksa nimi oli ja on tuntud tänu tema suurele haardele võimele masse haarata tali niisuguse laia pintslitõmbega ja karismaatiline isiksus siis seevastu jüri variste oli peenekoeline graafik tasase loomuga, vaoshoitud natuuriga. Enam ei ole palju neid, kes teda mäletavad ja kahtlemata paljudele noorematele ei ütle tema nimigi midagi. Jüri varist ei ole kirjutanud oma memuaare, temast ei ole kirjutatud raamatut veel mitte. Ja selle kontserdiga me tahaksime. Nüüd meenub dada JÜRI varistet ja tuua see nimi tänasesse päeva. Kontsert on üles ehitatud niisugusel põhimõttel, et seal esinevad kaks kuurilastekoor, Ellerhein ja Eesti filharmoonia kammerkoor. Mõlemad dirigendid Anneli Mäeots ja Tõnu Kaljuste on Jüri valiste õpilased. Läinud sajandi 81. aastal Tõnu Kaljuste poolt asutatud kammerkoor on ju tegelikult välja kasvanud Ellerheina lastekoorist ja siis võiks öelda, et need kuurid ja nende juhid on ühe tüveharud. Ja me usume, et Jüri variste elab niimoodi edasi oma õpilaste tegemistes töödes ja tahame selle kontserdiga meenutada õpetajat. Siia vahele tasub märkida, et ka lastekoori ellerhein asutaja Heino Kaljuste oli Jüri variste õpilane. Kavas on nii uuemat kui vanemat muusikat. Siin on selliseid laule, mida Jüri variste on juhatanud, aga ka selliseid, mis on sündinud hiljem, pärast barista lahkumist. Ongi hea öelda, et sellel tänasel kontserdil kõlab eesti muusika mis oli ääretult südamelähedane Jürivaristele ja kuna ise tema lemmikud olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek siis me filharmoonia kammerkoori esituses kuuleme just Mart Saare ja Cyrillus kreegi loomingut. Ja uuemat eesti muusikat pakub siis laste Corelleril. Niisiis, Jüri variste mälestuskontsert algab Tallinna laululava panoraamsaalis ehk klaassaalis täna kell viis Nemad lastekoor Ellerhein Anneli Mäeotsa ja Ingrid Kõrvitsa juhatusel ning Eesti filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Klassikale raadio salvestab selle kontserdi ja annab eetrisse ehk 10. oktoobril Jüri variste 100. sünniaastapäeva õhtul kell kaheksa enne seda algusega 19 null viis kuulema Karhiivi saadet 1982.-st aastast, kus saame JÜRI varistest rohkem teada. Nimelt räägib Jüri varsti sellest saates ise oma õpingutest, perekonnast, rindel viibimisest, tööst, kooridega ja pedagoogitööst. Nädal tagasi reedel esitleti Kadrioru lossis raamatut heliloojast Edvard ojast. Selle pealkiri on varjus ja valguses Kirjastus Eesti raamat väljaanne koostanud Vardo Rumessen, kes oli ka hoolt kandnud ligi pooleteise tunnise kammerkontserdi eest. Oja laule esitasid heli Veskus ja Mati Turi. Tšellopalu mängis Aare Tammesalu, klaverisaatja oli Vardo Rumessen. Erilise esinejana oli kohal Peeter Saul, kes jutustas ühest huvitavast seigast. Nimelt Linda Saul oli töölisteatris olnud lavastuse Rätsep, õhk, dirigent ja muusikaline juht. Pärast sõjaperioodil, kui hukka saanud nootide asemele Nad tahtsid taastada klaviirija partituuri. Siis tuli Eduard Oja Saulide koju ning koos pere keskel taastati mälu järgi. Peeter jutustas. Tema isal oli harukordne mälu ja omakorda aitasid kaasa mõlemad poisid. Peeter ja Jaan Saul. Niisiis Saulide kodus seda tööd tehti. Kui nüüd rääkida raamatust. Koja oli ühteaegu jumalate lemmikuna siia ilma sündinud ja samal ajal saatuse võõras lapsena elanud. Ta suri 45 aastasena parajalt juba eluvankrirataste vahel räsida saanuna ka ühe jala kaotanuna füüsiliselt. Eduard Tubin, tema hea kaaslane, õpingukaaslane kolleeg ja sõber ütleb, et talle oli palju antud andeid. Ta haaras kõik kõike lennult, kõiki teadmisi nii seminaris kui muusikaõpet haaras kiiresti kergesti loomuliku taibu ja andega mängis hästi viiulit ja tema kompositsioonid kandsid suure loova ande pitserit juba algusest peale. Muide, ta oli Elleri õpilane, kuhu Oja oma käe külge pani. Seal avaldus tema loovus. Nii koorijuhina. Ta oli lummav, ilus, energiline kooliõpetajana, kus ta töötas välja nii-öelda oma leiutatud noodilugemise süsteemi ja õpetamise ja pani Elva lapsed laulma kui kulda. Samuti heliloojana. Ja ta oli tore seltskonnainimene, mis tasapisi talle saatuslik harjumusi külge pookis. Ta oli muide ka väga hea arvustaja ja kirjasõnas mõtleja nii muusika kui muusikute olemuse ja sügavuste üle. Ta võitis konkursse, aga saatuselöökide all temast olenemata erinevatel põhjustel hävis või läks kaotsi palju palju tema loomingust. Paar näidet, raskeimad, kantaat, kojutulek, mida peeti meie muusika üheks täht teoseks. Hävis koos Estonia teatriga 44. aastal täielikult ooper, lunastatud vanne. Konkursi võidutöö pühendatud Eesti vabadussõjale jäi ajaloole jalgu. Nõukogude võim tuli ja nõudis ka ooperi sisu ümbertegemist mille mitmekordsete katsete ehk helilooja mõtlemise järgi Zoltimise järel helilooja ise uputas partituuri Kadrioru tiiki. Elujõud, loomevõime tahte omadused. Need on kolm vaala, millel kunstnik ja ka iga inimene püsib. Tubinal kandsid need kolm vaala läbi kõikide eluraskuste ojal mitte. Kas sai otsa ehk õlilambist. Just elujõud? Ojaloomingut pole just palju järel. Aga neist kumab läbi tema anne. Ta klaverikvintett is on uuenduslik niinimetatud suur gamma kasutamine loomingu tehnilise võttena. Tema soololaulud on kui muusikalised poeemid. Ja Mart Humal on öelnud ühes artiklis. Oja oli omast ajast ees. Kõik see, millest ma nyyd oja kohta rääkisin. Tuleb samm-sammult ilmsiks seda raamatut lugedes. Oja teosed. Need on väga kõnekad. Ja kontserdil oli meil võimalus tõeliselt nautida Mati Turi ettekannet. Ka heliVeskus laulis väga hästi, aga Mati Turi esituses olid mitmed Ruja laulud täiesti klass omaette. Aga mis TTL raamatu huvitavaks ja objektiivselt võttes väga usaldusväärseks. Need on intervjuud, mälestused, väljavõtted, artiklitest, dokumenteeritud sündmused, fotod mitte ainult mis ojaga seotud, vaid ka keskkonna ja tausta ja teisi kultuuriinimesi puudutavat fotod. Ja nii rullubki lahti, keskkond, milles ta arenes, töötas Ta sõprade ringsuhted. Esimene mulje raamatust. See on kaanepilt. Ja see on nii kõnekas. Siin on päris noorukene oja. Ema pilk on palus tark, traagiline. Ja selles on nagu mingit sügavat selgeltnägemise võimet, mida üks elu võiks tuua. Kirjastuse jaoks on muidugi üpris tänuväärne missiooni töö anda välja raamatut heliloojast sest üks asi on muusika, see on kunst, mis on ajas mängitav, esitatav, kuuldav ja samas kaduvraamat võimaldab nagu süveneda, mida on üks inimene oma elutööga andnud. Täna kell kuus on Tallinnas metodisti kirikus René Eespere autoriõhtu ning see on jah, viimastel aastatel juba kolmas autoriõhtu on helilooja Ma ei ole midagi sellist, mida iga päev ei juhtu. Aeg-ajalt on kontsertidel üks või kaks teost ja helilooja jääb justkui kardinate taha ning kummardab põhiliselt interpreet ja dirigent. Kuidas käib üheks autori õhtuks valmistumine ja kui pikk see plaanide tegemise periood üldse võib-olla sellisel puhul? Noh, kuigi autoriõhtul tõepoolest kummardama tulevad ikkagi põhiliselt interpreedid ja auto läheb ikkagi kuidagi varju, aga noh, selge on see, et, et üks autoriõhtu annab ühest, ühest heliloost paljut oma ja palju-palju laiema pildi, nii et see on autole ja muidugi üks suur kas katsumuse või rõõmupäev, kuidas kellelegi, eks ju, nii et aga ega tõepoolest autoriõhtu ei sünni, ei sünni siin nädalate või kuude töö tulemusena. Esiteks tulevad need lood ju kirja saada, mis autoriõhtul kandele tulevad. Selgelt puhul on praegu kaks lugu täiesti esiettekandes ja kahe teose versiooni esiettekanded tulemas, nii et praktiliselt kogu jama nuus. Minul on see tõepoolest juba kolmas koostööprojekt Tallinna kammerorkestriga, ma olen selle üle väga õnnelik. See on väga hea orkester, väga head mängijad, seal on väga hea atmosfäär ja tänu neile olema kammerorkestrile praegu viimasel ajal tõesti väga palju kirjutanud. See on üleüldse esimene kord, kui te olete kirjutanud kitarrile ja orkestrile, et varem on olnud väga palju kitarri, kammermuusikat ja kitarrisoolomuusikat. Kuidas see selline koostöö või idee alguse sai, et ma saan aru, et see initsiatiiv tuli solisti poolt? Jumala õige tähendab, et tegelikult kõik kitarrilood on tegelikult solistide initsiatiivil kirja pandud. Ma olen tõepoolest päris palju kirjutanud kammermuusikat kitarriga, sealhulgas on ka sooloteosed kitarrile ja tegelikult see impulss tuli tõepoolest väga ootamatult ja mulle nii-öelda tundmatult mängijat esialgu, sest et ühel päeval lihtsalt helistas üks Londonis, kes ütles, et tema kitarristi Lev Deere Kotze, keda ma üldse ei tundnud tollal teine pool kontserdist hakkab pihta kantus õega ja siis järgnevad kaks tšellokontserti. Esimene neist on Febraarium, mille algversioon oli tegelikult Triiule. See on siis kahele tšellole klaverile. Ja nüüd siis on teosest valminud ka orkestriversioon. Kohe ilma vaheta, liigutakse edasi, kontsert Tartus dželaatusele, mis on siis nagu tšellokontsert ja esitajateks isa ja poeg Marius ja Teet Järvi. Tulles tagasi kitarriteema juurde, on meil hea võimalus kuulda kommentaariga solistilt Kreeka päritolu Londoni naiskitarrist tilt elektria Kodziialt. Elektri ja rääkis, et kuulis kõigepealt eespere lugu trivium ning sealtpeale hakkas muusika vastu rohkem huvi tundma ning oma kontaktide kaudu leidis lõpuks René Eespere telefoninumbri ning siis juba oli jutt sellest, et oleks kirjutada kitarrile ja kammerorkestrile ning kui elekteri ja rääkis René Eespere uue kitarrikontserdistiilist, siis ta ütles, et see oli mõnevõrra erinev sellest triivimist, mis juba mõnedest aasta taha. Kuid seal on ka väga palju sellist Melitatiivsust. Põhjamaisus sees, mis talle meeldib, on teosega väga rahul ning täna õhtul on kõigil võimalik siis esiettekandes seda metodisti kirikus kuulda. Tallinna filharmoonia jätkab oma populaarse sarjaga diplomaatilised noodid ka sel hooajal ja uue hooaja esimene kontsert viib kuulajad Indiasse, tähistamaks India iseseisvuse kuuekümnendat aastapäeva. Palusin stuudiosse produtsent Heili tamme, et rääkida sellest kontserdist lähemalt. Esimest korda on jah, meil õnnestunud saada Indiast esinejad, kuigi ütleme on püütud ka enne nendega hakkama saada, aga, aga nüüd tõesti tulemas ja toovad India muusikast kaasa. Raagad loetakse juurde, Tagoore poeesiat. Nii et Ühest küljest täiesti ainuomane Indiale. Muusikavorm rõngad on seotud eri aastaaegade päeva aegade meeleoludega tegevusega. Nii et kuna meil siin Eestis ka kontserdid eri aegadel kell kuus ja kell seitse, siis mängitakse ka erinevaid roogasid. Ja teisest küljest ta koore luule, see on Eesti inimestele juba tuttav ja ütleme niisugusi üldinimlikke väärtusi kandev. Nii et selles mõttes ei peaks kontsert kuidagi nagu liiga kauge ja arusaamatu olema. Huvitav on märkida ka seda, et ta koore ise kirjutas 1936. aastal Uku Masingule kirja, kus tänas eesti meest tõlkeraamatu eest, mis oli talle saadetud ja olin liigutatud oma teoste jõudmisest nii kaugesse maanurka, et siis erineva traagad kella kuueni ära. Aga on päikeseloojangu rajal mängimiseks mõeldud, kui preestrid süütavad esimesi lampe. Nii et laskuma päikese, värvide mäng, taevas saabuva pimeduse ootus ja kartus lõdvestunud meeleolu. Kella seitsmele Tartus ja Tallinnas kõlav Raaga märgitseb pühendumist, andumist millelegi. Meeleolu on tõsine ja ülev, assotsieerub sisenemisega templisse või seismisega ülestõstetud kätega jumala ees, teises kontserdipooles, kuigi meil kontsert on ühe tervikuna. No kui juba on veidi aega mänginud india mehed ja Piva Shanghai esimene keelpillil Saroodil teine tabladel liitub nendega Ameerika Eesti löökpillimängija Brian Melvin, kes on ka õppinud India tablasid kohe lausa kahelt meistrilt ja neid palju ka oma erinevates džässiprojektides kasutanud. Ta oli väga suure rõõmuga nõus selles projektis kaasa lööma ja tänu temale kindlasti kanduvad need improvisatsiooni siis natukene rohkem kaasaega. Jüri Aarma, kui ta koore luulelugeja ilmselt jääb siin juba tahaplaanile, sest just see algimpulss on see, mis tuleb luulest ja siis selle juurde. Tasapisi hakkab kõlama ka muusika. Nii et kontserdil saab kuulata originaal roogat ja seejärel on improvisatsiooni. Jah, ilmselt nii see ülesehitus peaks mõjuma see väga tervist tehase kontsert selles mõttes, et Aid cashi ise on sellise psühholoogilise terminiga tihedalt seotud nagu stress management-eesti keeles siis tuntud kui stressijuhtimine, selline psühholoogialane väljend ta lisaks kontsertide andmisele tegeleb just nimelt muusikateraapiaga ja Kreekas on isegi tehtud temaga koos film India muusikaid tervendamast mõjust. Ta leiab, et seda muusikat saab väga edukalt rakendada tervendavalt erinevate kontinentide erinevate usuinimeste peal. Näiteks on ta ise esinenud Aasias, Euroopas, Aafrikas. Talle on omistatud mitmeid autasusid ja kõrgem neist on siis India presidendi kuldmedal, nii et selle mehe tegemisi on tunnustatud mitmel pool maailmas. India ragade on täna Tartus Genialistide klubis ja homme Tallinnas Mustpeade majas, mõlemad kontserdid algavad õhtul kell seitse. Aga te lähete selle projektiga edasi ka Soome. Projekt läheb edasi veel jah, Soome, Rootsi, sealt Ljubljanas, nii et kuigi Eesti oli nüüd esimene, kes muusikud nagu leidis ja tahtis nendega koostööd teha, siis siit mitmed riigid võtsid veel sellest ideest kinni ja need neile tekkis nüüd tõeliselt suur turnee. Seitsmendal oktoobril kell 19 Tallinna kunstihoones küberstuudio hooaja avakontsert. Aastetats. Kunstiline juht Monika Mattiisen. Kavas Filipp monurii ja Toivo Tulevi multi Meediateoste esiettekanded. Küberstuudio uued sünteesid MIDI instrumentaariumi klaasinstallatsioonid. Lähemalt lahendab kontserti küberstuudio kunstiline juht Monika Mattiisen. Kontserdi pealkiri siis on viide Toivo Tulevi esiettekandel kõlava multimeediateosele, mille pealkiri on siis see loom ahte Touch Toivoga oleme me selle teose juures oma mõtetega olnud juba aasta vältel. Nii et sellest praeguseks välja kujunenud pooletunnisest multimeediateosest on plaan kasvatada välja tunniajane teos, kus on siis momendil küll ettekandjate osas live-elektroonika fonogrammide eelsalvestiste näol. Teatraalne lavakujundus, teate kunstnik Mare Raidma poolt spetsiaalsed kostüümid Eestis mõned kuud tagasi saabunud midi löökpilli instrumentaariumi, mida siis läbi Toivo Tulevi teose meie publikule tutvustab. Vambola Krigula küberstuudioliikmena see korda ja loomulikult Toivo Tulevi enese poolt loodud video ja fotoillustratsioone, aga seda kõike totaalsesse sünteesis küberstuudios, terviklikuks, multimeediateoseks vormunuda Velum AfD Touchis saame näha siis ja kuulda seitsmendal oktoobril kell seitse Tallinna kunstihoones. Kui ma nimetasin siin mõtet, et laiendada see poole, modime teos hiljem tunni ajaseks kontsertetenduseks, kus oleks kaasatud ka sümfooniaorkester, siis peale esmakordselt lähemalt tutvumist selle teosega tekkis see idee just minul, millest kohe helilooja kinni haaras. Kuna teose fonogramm sisaldab Toivo Tulevi ühte tohiks öelda lauset sümfoonilise loomingu märksõnana tunduvat teost pealkirjaga siig lumme, mis valmis temaga konservatooriumi lõputööna. Need katkendid Siignomist sünteesis veel omaste tädis uue materjali ja annavad naguniisuguse väga võimsa üldistuse Toivo Tulevi senisest loomingust. Mis seda teost võib-olla veel iseloomustab, just nimelt selle avatuse, mõtlesin, et seal on tõesti võimalik laiendada Kunil lahvatavad sümfooniaorkestri live ettekandel osalemiseni on just nimelt see maksimaalne heliinstallatsiooni ja kuuldavaks tegemine alustades siis Toivo Loomingu mõtestatud vaikusest kuni vaevalt kuuldava inimnuukseni mis visuaalselt vaikuses kajastub teoses pisarate näole ja see kontrassis läbi Siignomy fonogrammis. Noh, siin on siis sümfooniaorkestriteose, mis siis võiks olla teos teise äärmusena teise, kõige võimsama, võib-olla akustilise mõõtmena täis sümfooniaorkestri ja lahvatusena raamiks nii-öelda seda teosta. Kontserdi teises pooles on stuudio ettekandele neli aastat tagasi juba olnud Lipmanorii Jupiter, aga kuna mul on vahepeal õnnestunud seda teost ette kanda Prantsusmaale helilooja enesega elektroonikapuldis muusikalise assistendina, siis vesteldes heliloojaga ja ka inspireeritud temaga suhtlemisest tekkis mõte teha ka visuaalne poola Filipp norii teosele. Et tulevikus siis ka mujal Euroopas seda teost ette kanda mitte ainult siis elektroakustilise enam, vaid juba multi meediateos on asi nii et me nimetame seda Filipp monoree Jupiteri multimeediateosena siin Eestis nüüd sündinud teost ka esiettekandeks. Sest sellele visuaalse kujundus videokunstnik Meelis Salujärv, kellega meil seob aastatepikkune töö stuudios ja kostüümi ja teatraalsed lahendused, on siis teate kunstnik Mare Raidma poolt. Küberstuudio kontsert toimub seitsmendal oktoobril kell 19 Tallinna kunstihoones ja kontserdi salvestab klassikaraadio. Tartu Ülikooli aulas algab klaveriõhtute sari alapealkirjaga pianissima. Sarja avakontsert toimub esmaspäeval, kaheksandal oktoobril ja sellel kontserdil esineb sarja idee autor pianist Tanel Joamets. Sarjast räägib lähemalt idee autor. Ürituse idee kogunes niimoodi tasapisi ma eks ma enda kontsert olen kogu aeg üritanud ülikooli aulas teha ja silmapiirile kerkisid veel mõned pianistid, keda ma tahtsin Tartusse kutsuda. Ja siis ma otsustasin, et vormiks sellest sellise kena kontserdite sarja. Aula unikaalne kontserdipaik on minust 10 korda parem kui ükski teine koht Tartus. Mis teeb selle koha unikaalseks, kas ainult see saalse aura? See akustika ja loomulikult ka väljanägemine ja kõiki ajalugu ja nii, aga see, kuidas helisel kõlab, see on täiesti harukordne. Klaver on täiesti kobe, ütleme nii, et on maailmas paremaid klavereid, aga ta vastab nõuetele ja koos seal akustikaga moodustab sellise paari. Kokku on sarjas seitse kontserti, et kuidas toimus esinejate valik? Ütleme nii, et Peter laulu ma juba tean ammu, kaheksa üheksa aastat tagasi ma kuulsin teda esimest korda Tallinnas esinemas klaverifestivalil tookord kogu sellest rahvusvahelises seltskonnas, ma mäletan konservatooriumi tudeng, aga see mul eredalt meelde, see tema kontsertmuusika tegemine oli selline minu jaoks hästi hingelähedane. Selles mõttes selline spontaanne, väga lähtus just teedest, mis heliloojaid nagu tiivustanud nende teoste kirjutamiseks, et oli väga muusikas, ütleme nii. Edasi, ma ei ole nüüd teda küll ammu ise kuulnud, aga olen jälginud tema käekäiku. Tema siia Tartusse kutsumine on ammune unistus ja siis Tartu oma pianistid bementega Jorma Toots. Vähestest Tartu muusikutest, kes tõesti professionaalsel tasemel kontserttegevust püüavad edendada. Noored muusikud, need ma loodan, et sellisesse sarja lülitamine annab neile ja, ja impulssi ja siis veel ütleme Eesti pianistide, sest ma just tingimata tahtsin Irina arengut kutsuda, sellepärast et ta on tegelikult praegu haruldaselt hea pianist. Kõrgurmis. Ja Irina Sahharinkova kontsert on kaheksandal jaanuaril. Peeter Laul esineb kolmandal märtsil klaveri tuua ebementele Jorma Tootsi kontsert on 11. detsembril, esineb veel eesti soome klaverikvintett neljandal märtsil, kes on külalispianistidega? Kaks üks minust veidi vanem ukraina pianist juurikot, keda ma kuulsin ka juba 15 aastat tagasi ühel konkursil koos me olime noored pianistid ja temal läks seal väga hästi, pärast seda on tema muusikaga väär ka niimoodi väga-väga normaalselt. Tasapisi edasi arenenud ta Kiievis konservatooriumi õppejõud ja muusikuid, kelle puhul sa näed algusest peale, et mõtlemine on õigel teel, et nad arenevad elu lõpuni, teenivad muusikat. Juurikut esineb kuuendal novembril Tartu Ülikooli aulas kontsertsarja pianissima viimane kontsert seitsmendal mail. Ja selle esineja on noort Kasahstanist pärit pianist Stanislav Kai, kes on Moskva konservatooriumi lõpetaja sel kevadel, mis nüüd tuleb ja teda ma tean, sellepärast et ta on ka selles krabini konkursi laureaat, kus minagi olen preemia saanud, ainult tema oli siis neli aastat hiljem, järgmisel konkursil, kuna seda ringkonda tean ja suhtlen, kuulnud tolle konkursi salvestusi, sest ta jäiselt kohe kõrva selline kaelas Jaan ja tundlik ja omanäoline, samas peen, lüüriline, täpne, haruldaselt andekas inimene. Kuidas pandi kokku kava? Kava läbirääkimiste teel, et esinejad pakkusid tavaliselt mitu varianti ja, ja siis ma tegin mingi valiku, lähtudes selle tsükli tervikust, et ei tuleks nagu korduseid ja oleks nagu erinevad stiilid esindatud ja samas iga esineja saaks ikkagi oma hingelähedasi asju pakkuda. Klaveriõhtute sarja pianissima avakontsert kaheksandal oktoobril esmaspäeval. Mängin Schuberti sonaat, mille ma sel suvel õppisin. Mul oli kogu aeg väga suur aukartus, Schuberti aukartus ei ole kuskile kadunud, aga need, kes muusikaga lähemalt seotud teavet, et Schuberti puhul on need esitused raskused, on sellised väga salakavalad, et kuulaja ei pruugi nendest üldse aru saadagi, kostab, kui kõik on väga lihtne ja ilus, aga niimoodi mängida, et oleks lihtne ja ilus ja veel huvitav ka sealjuures ja et kõik tuleks välja, see omamoodi suur nikerdamine. Ja samamoodi kõlab Rahmaninovi 13 prelüüdi oopus 32. Ja kõik asjad on juba praegu lemmikud suubert kurat, remain loomulikult juba varem kavas ja, ja ma olen seda saanud oma kontserdi Orioneedel mängida päris palju ja ja tegelikult ikka esinemistega õpib väga palju ja selle tõttu kuna paarkümmend korda esitanud, siis ma arvan, et ma olen ka päris palju õppinud, kuidas teda esitada ja, ja mul ammune lemmik, tõesti. Ma loodan, et tuleb võimalikult palju igasuguseid erinevaid huvilisi. Klaveriõhtute sarja pialissima kontserdid Tartu Ülikooli aulas algusega kell 19. 12. oktoobril algab Eesti kontserdi selle hooaja üks olulisemaid sündmusi, nüüd festival, sain telefonile festivali kunstilise juhi Erkki-Sven Tüüri seekordne festival juubelihõnguline juba 10. aastatega on kujunenud festivalist tõeliselt oodatud sündmus. Milliseid traditsioone olete ise väärtustanud ja millised aktsendid on olulised seekordsel festivalil? No kõigepealt ma olen üks kolmest kunstilisest juhist, et selles mõttes see on niisugune jagatud vastutus ja jagatud ideed kõik aga algusest peale, siis tähendab 91.-st aastast alates on olnud üks niisuguseid eriti nende esimeste festivalide puhul üksnes selliseid olulisemaid suundi leida uusi ja veel mitte isegi oma kodukohtades etableerunud heliloojaid ja kollektiive. Mida aeg edasi, seda rohkem on, on muidugi ka selliseid väga tuntud suuri kõlavaid nimesi meil käinud ja ta alates 99.-st aastast oleme me ka kutsunud külla heliloojaid, kelle teoseid siis on nagu võetud fookusesse. Ja, ja ka oleme püüdnud sellel puhul nagunii-öelda selliseid paare esitleda, mis omavahel oleksid teatud mõttes niisuguses noh, ma ei taha öelda konfliktses või siukse konfrontatsioonilised situatsioonis, aga, aga ometigi midagi nagu erriteerivat peaks seal nagu olema. Nii ka see aasta on kaks väga erinevat komponisti, kelle teoseid me tahame põhjalikumalt tutvustada Eesti publiku, need Salvad, toores ja Rino Itaaliast ja Marc Anthony turneid Suurbritanniast mõlemat esindavat võrdlemisi vastandlikku kõla esteetikat ja vaat niisugune õhus olev intriig on ka üks asi, mis on sellele festivalile mingis mõttes alati omane olnud. Pluss siis veel, et me hiljuti lahkunud suurele modernismi klassikule ja täiesti omapäi kõndinud heliloojale Ligetile teeme kummarduse ja sellest avad kontserdist rääkides ongi Tõnu Kaljuste poolt juhatatud kava. Moodustab sellise väga omapärase dialoogi, ma kujutan ette, sest seal on meil siis kavad, on kaks ja Rino teost. Arvo Pärt ja Ligeti Reekviem. Ja seda tuleb aitama siin ette kanda segakoor Latvia. Segakoor Latvija, Eesti riiklik sümfooniaorkester ja kaks solisti, sopran Anna Holgerson Rootsist ja metsas oper Annika Hudak ka Rootsist. Nii et juba avafestival on, on kindlasti väga huvitav ja ma arvan, et seal Rino teoseid ei ole Eesti uue muusikahuvilised siiamaani väga kuulnud. Ja neid saab kuulata mitmel festivali kontserdil aga esiettekandele tuleb uusi teoseid ka teistelt heliloojatelt. Tuleb nagu alati, ka on seegi kord olnud võimalus ja vajadus ta meie oma heliloojatelt teoseid samuti ka illujatelt väljastpoolt seegi on väga tore, et me koos siin mõnede teiste institutsioonidega oleme osalenud Marcantonio tõrnitsi uue teose tellimises. Ja nüüd ansambel toob esiettekandele väga huvitava helilooja Enrico Chappela uue teose, aga eesti loojatest ma võin lugeda, nimelt see ülesanne siin palju on Liisa Hirsch sage hirv Diana kiivit. Ülo Krigul, Gerhard Lock, Hans-Gunter Lock, Malle Maltis, Mirjam Tally, Toivo Tulev, Helena Tulve, Helena Tulve tuleb uus orkestriteos esiettekandele, mida me suure huviga ootame. Nagu teada 99. aastal kand nüüd festivali poolt tellitud orkestriteos. Sula on hiljem pälvinud mitmeid väga olulisi tunnustusi ja on teda ka mujal väga edukalt mängitud. Ja Eesti publik saab esmakordselt kuulata ka sinu kontserti akordionil ja orkestrile. Jah, see seegi on niisugune huvitav kokkusattumus, sest maailma esiettekanne toimub Soomes juba järgmisel nädalal ja vist nii lühikese intervalliga kohe kodupubliku, et mul ei olegi trehvanud oma oma ühtegi siukest orkestri asja. Vanem. Nüüd festival on pakkunud publikule põnevaid kohtumisi ka nende heliloojatega, kes on siia tulnud. Kas ka seekord jätkub see traditsioon? Ikka jätkub 13. oktoobril näiteks enne Itaalia ansambli algoritmi kontserti, mis ongi pühendatud just Salvatore Chariinu töödele, vestleb seal Riinuga enne kontserti Märt-Matis Lill. Külla on tulemas ka mitmeid põnevaid ansambleid ja isegi orkestreid. No juba nimetatud ansambel algoritma ansambel fööniks Šveitsist on väga head muusikud baasellis nüüd juhtunud kuulama, samuti on mitmed nimekad solistid tulemas, kes mängivad koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga Marcantonio siis koegist. Ja seal on siis see on parim je kitarril peedeeverskin trummidel ja John Pattitutsi bassil on niisugune väga huvitav teos Chas triole ja sümfooniaorkestrile. Nüüd festival kestab 12.-st 21. oktoobrini ja me jõuame nendest kontsertidest veel pikemaltki rääkida, aga esialgu siis kutsume kõiki festivali avakontserdile Kaheteistkümnendal oktoobri õhtul kell seitse. Alustame täna tipporkestrite juurest Londoni filharmooniaorkester tähistab oma asutamise 70 viiendat aastapäeva. Juubelihooaeg on pidulik ka uus noor peadirigent, kelleks Vladimiri Orovski pidulik galakontsert Royal festival hoolis just homme õhtul. Juba pärastlõunal algavat festival, hooli ballisaalis tähistamisüritused õhtuse kontserdi ava George Miscilly seks puhuks kirjutatud fanfaari paarid. Seejärel Mozarti Praha sümfoonia number 38 õhtu tippsolistiks Mauricio Baliini. Kõlab Beethoveni neljas kontsert ja siis Rahmaninovi sümfoonilised tantsud. Juubelikuu järgmine külalisdirigent on Hamburgis väga menukas austraallane Simoni Jiang ja seejärel Neeme Järvi. Tema üks kontsert 24. oktoobril. Novembris tehakse koos ooper oraga Berliini lastranyera kontsertesitus, siis juhatab orkestrit massilisi naiske ning samas ka kava Edward Elgari 150. Londoni sümfoonikud on oma hoo äsjase osa veetnud maestro Colin Davis 80. aasta juubeli vaimus koguni kolm galakontserti Barbikanis sel puhul. Kolmapäevases kavas mängis Gidon Kremer Elgari viiulikontserti. Homme kõlab Colin Davise käe all Haydni Loomine. Erireklaami all on ka Davise viimatise plaadid Hellessoga. Just kontserdisalvestised suurest klassikast kuni Gustav Holsti sansybeeliuseni, keda Davis väga innukalt tutvustab. Nüüd siin kuller sümfoonia, kuhu kutsuti solistideks Petermatei Rootsist ja Monica group Soomest. Suursündmusena on ees oodata Mc miljoni Johannese passiooni. Maailma esiettekannet Lewis juhatab uue aasta aprillis. New Yorgi filharmoonia orkester avas hooaja, 18. septembril, enne oli aga John Williams tutvustanud publikule populaarset kava oma filmimuusikast. Peadirigent Larin ma selja, tšellist Yo-Yo Ma avasid hooaja üleni toosaki kavaga. Seejärel juhatama asel suurt tsüklit Tšaikovski sümfooniad, poeemid, kontserdid, novembris juba kaks kava, nüüd kolmapäevast kolmas programm, kus viiulikontserdi solistiks Janine Jansen ja kolmas sümfoonia eilsest viiulikontserdiga kõrvuti Neljas sümfoonia. Philadelphia orkester peadirigent Christoph Essembachiga alustas hooaega samuti Tšaikovski esimese sümfoonia, aga koguni neljal õhtul järjest. Teises kavas juba Wolfgang Cream, Fer vandung, teine Chef, rikka Einer räineke romantilise flöödikontserdi solistiks. Kolmapäeval alustas dise muusikainstituudis meistrikursus viiuldaja Miidori mängides samas kolmel õhtul tänaseni Dani viiulikontserti Essembachi taktikepi all. Philadelphia orkestri populaarseks residentsiks on suhteliselt uue Kimmeli keskuse Very soon. Hool ja uuel nädalalgi saadakse Beethoveni kavale Peeter Jaani juhatusel taas publikut neljal õhtul järjest. Chicago sümfooniaorkester on selle nädala olnud kontserdireisil Münchenis, Pariisis ja nüüdel Londonis, dirigendiks Riccardo Muti täna-homme viimasena Royal festival hoolis. Kodusaalis Chicagos mängib homme aga Milano La Scala filharmoonia orkester Ricardo tšai juhatusel üleni Itaalia kava ka nii neuroota süüdi lastraada. Tagasi Euroopasse. Tahaks meenutada äsjast nüüdismuusika festivali Klanks puurena Austrias, kus ka Erkki-Sven Tüür keskpunktis olnud ja meie nüüd ansambel Olar jältsiga käinud. Festivali avaõhtul kõlas esiettekandes kurt estermanni kolmas sümfoonia Austria uue muusika ansambli kavas Rolf Roo juhatusel juba kogu kava esiettekannetest tähistati dirigent Mihhail kiileni kaheksakümnendat sünnipäeva. Meistrikursus andis ansamblile Modern. Suurtest kavadest vääris tähelepanu veel Jarek Viidmanni viie keelpillikvarteti esitus minguetkuartetilt. Meile tuttava maist oli kutsutud Läti raadio koor kahe kavaga. Seal kävin Briers, Messi, Ann ja Peters väsks. Ja ansambel tassers tõi koostöös Mozart Teumi uue muusikainstituudiga välja oma konkursi premeeritud teosed. Festivali resideerivaks heliloojaks oli Wolf gangreen. Kvarteti muusikast oli koguni kuus suurt programmi, kus kelle jõudev artikli kvartett tegi ka Georg Friedrich Haasi viienda kvarteti maailma esiettekande mängides samas ka Wolfgang Rimi viiendat kvartetti. Kuulsa Ruur triennaali sügisene sari kestab aga Neljateistkümnenda. Oktoobrini. Peateemaks keskaegsed müüdid. Ikka mitmed Shuri piirkonna keskuses muusika poolel pohomi arh pundart, Halles galakontsert, kasta tiiva lauljatari edita Ruberava näitleja Marju Adorfiga sündmuseks kindlasti Pentaal ost Zimmermann ooperisõdurid, üleeilne taas esietendus. Lavastajaks kuulus David Bountni Pohhimis infoonikud, peaosas Claudio parainski, kokku vaid viis etendust. Ja meenutamist väärib Frank Marteni oratooriumi võlujook vabaõhulavastus Willi tekkerilt tuisburgis Junge Deutsche bilarmaniiga, Friedemann laier terrigeerimas. Kaunis üritus on kamm Mozarti festival Svetzingeni lossi rokokoo teatris siinse moodsate ühingu korraldatud Württembergi Kammerorkester Ruben kasariaani juhatusel, kellega ka meie Kalle Randalu esinenud avakontserdil Mozarti kolmel sümfooniakontsert aariatega. Nendest üks Kümneaastase Mozarti kirjutatud läinud nädalavahetusel näiteks ka Oskar Vaildi muinasjutud Forceemi kammerorkestriga, Elgari, Dani Holsti, Jonayerlandi muusikaga siis hütooriana ansambel Salzburgist, täna Stuttgardi kammerorkester kava lõpetamas Haydni sümfoonia Mariate reisija Christian Järvile on saabunud töökas oktoober Austrias neli kontserti järjest. Tänasest toon Christer orkestriga grafeneedis kaks viini Mosiferainis ja siis ank Pöltenis kahe vaheajaga. Kava avab gold marki avamäng ooperile Shakuntaala. Enne Tallinna tulekut viib Christian selle kavaga maadeni kasiinosse Saksamaal. Väärika kummardusega. Sibeliusele avab oma hooaja eile täna Glasgow's ja aberdiin-is šoti kammerorkester juhatamas värske peakülalisdirigent, nüüd ametis Olari Elts. Siin meenutatakse koheselt ka tema võitu Sibeliuse dirigentide konkursil toonela luik, viiulikontsert solistiks, ainult väithas kurb valss ja stseen kurgedega ning seitsmes sümfoonia ja eesti dirigentidega veel Pariisi rahvusooperiballett Tõi eile lavale USAsse valtsi koreograafiaga balleti Romeo ja Julia Berlioosi dramaatilise sümfooniamuusikal. Huvitav, et rahvusooperi orkestri ees juhatavad etendust vaheldumisi kumbki viis õhtut Valeri kergijad ja eesti dirigent Vello Pähn. Kergier esietendust eile Vello Pähn, teist etendust homme. Peaosades tantsivad Jekaterina kuvanova Jan Beuroon ja Mihhail Petrenko. Kevadel juhatab täht siin veel kaheksatteist balletiõhtud, siis räim anda ja neli temperamenti. Ja lõpetuseks, esmaspäeval teisipäeval alustasid sügissemestrit kõrgemad muusikakoolid Saksamaal. Näiteks karsruues avas selle pidugenega rektor professor Hartmute hõll Kölnis samaviisi rektorina, lauluprofessor Joseph protška. Avapäeval lahtised tunnid, värskete laureaatide ja teised kontserdid ning muudki põnevat. Vaat huvitav, kes Kölnis õpetavad pianistid Järloranemaar, Pavelgi Liilov, Vassili lobanov. Sülgaja tänasele helikaja saateleht tegid kaastööd kuusk Kristo Käo, Hedvig Lätt, Mirje Mändla ning kriitikud Virve Normeti nelejevasteinfeld. Saate seadsid kokku operaator Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Sülgaja muusika, uudised, muusika uudised. Laupäeval kell üheksa. Null viis. Kes teile sobival ajal teile sobival ajal?