Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Tere, head vikerraadio kuulajad, alustab saatesari Raadio Jaik ning tänase saate teemaks on meil töö ja saates on külas Riina Raudne. Tere, Riina. Tervist. Kristjan Lepik, Tarmo Jüristo, tere, Peeter Jalakas. Ja mina olen Beck, tahame või ei, aga maailm on jõulises muutumises ning loomulikult on muutumas kaid, töö kui selline ning kõik sellega seonduv. Ja ma teen ettepaneku, et alustame saadet sellega, et kuulame killukese mõtteid tehnoloogiaettevõtja Sten Tamkivilt, kes seitsmeteistkümnendal oktoobril pidas Von Krahlis loengusarjas elu pärast Google'it, et väga huvitava ja ma ütleks, nagu mõtteliselt koher rikkaliku loengu teemal töö tulevikus ning kellel on väga hea mõttearendus selle kohta, kuidas on hakanud muutuma töö olemuslikult. Mida tööst mõeldes võiks eristada, on see, et kas inimese töö liigutada bitte kui liigutad aatomeid ja bittide liigutamise all ma mõtlen seda, et meie ümber on väga palju inimesi, kelle töö on puhtalt informatsiooni tootmine ja liigutame ja siis on meil teine ports töökohti, mis tegelevad aatomite liigutamisega ja mis juhtub töö muutumisega, on see, et esimesena kipuvad muutuma need tööd, mis tegelevad bittide liigutamisega, seepärast bitid või informatsioon on virtuaalne, nagu me teame, Need kulud on nagu disproportsionaalselt kulude liigu samas tempos sellega, et kui palju inimene vaeva sisse pani, aga aatomite ka tegelevad tööd ei ole ka kaitstud. Austraalias on kaevandusnimega riietingto kuskil ei, kuskil on neil üks aukama sees, kus müttavad robotid ja kõik need inimesed, kes neid roboteid juhivad, istuvad hoopis Melbourneis või Sibys. Klaasist hoonetes töötavad kella viieni, kannavad valget särki ja lähevad õhtul sõpradega baari, sellepärast et nad elavad kesklinnas ja see on jällegi asi, mida me oleme harjunud mõtlema, et siis kui nagu kaevul on selline tõsine tolmune kopsuhaigustega palistatud ka jääl, siis tegelikult täna ka need tööd tasapisi liiguvad maailma, kus mingisugune osa sellest on visualiseeritud, mingisugune osa sellest, millised on need inimesed, kes selle protsessiga tegelevad, ei pruugi enam olla füüsiliselt samas kohas, kus see tegevus toimub. Täna, kui meil on kuskil neli pool miljardit töökohta, siis roose või, või hinnanguid, et kuskil 1,5 miljardit neist on sellised, mis on liigutatavad, need inimesed võiks minna mujale ja teha tööd kuskil 700 miljonit inimest on need, kes töötavad bittidega, täna ehk siis need, kes töötavad informatsiooniga, kelle töö põhiline sisu ja väärtus on see, et nad loovad informatsiooni, töötlevad informatsiooni, saadavad informatsiooni, teine huvitav, 700 miljoni number suurusjärk 680 700 miljonit on inimesed, kes teevad täna kaugtööd. 250 miljonit inimest elab juba täna väljaspool seda riiki, kus ta sündinud. Ja see viimane ongi selline digitaalsete nomaadide number 25 miljonit inimest hinnanguliselt täna elab väljaspool riiki, kus nad sündinud on ja töötavad internetist ja mina usun, et see number on oluliselt allahinnatud. On üks väga huvitav dieedi kõne, mis oli, ta küsis, et kust ma pärit olen, küsib mu käest, et kus ma tunnen ennast nagu kodus ja nende inimeste hulk, kes vastavalt selle küsimuse nimekiri, aga mitte ühe kohaga, et järjest kasvab ja need ei löö sinna statistikasse mitte kuidagi sisse. See oli siis Sten Tamkivi teada-tuntud tehnoloogiaettevõtet ja üks Skype'i asutajatest, praegu töötab toopia firmas, juhib seal tootearendust, tegeleb idufirmadega, teda kuulates mul tekkis mõte, töö olemus tegelikult sellise definitsiooni järgi on päris jõuliselt muutunud, et kui me mõtleme Tammsaare peale tee tööd, siis tuleb ka armastus, tegelete ikkagi aatomite liigutamisega, et Ta liigutasid seal mõned üksikud kirjad, surad, nii-öelda leheneegrid, kõrtsmikud, kui nad jagasid küla. Et mulle väga meeldis bittide aatomite võrdlus. Suurt osa nendest asjadest või suuremat osa ilmselt sellest bittide liigutamisest, millest Sten rääkis, ei oleks Tamsar rajal osatud tööks pidadagi, kui mõelda, mis, mis täna on sellised kõige kõrgemini tasustatavat tööd üldiselt juhtimispositsioonid ja see on suhteliselt hiljutine nähtus. Juhtimistööks peetakse, kui vaadata selliseid 19. sajandi vabrikuid, et siis tavaliselt sellel ajal juhtimine ei olnud eraldi selline professionaalne kutsumus vaid, et see oli asi, mida vabrikute omanikud Nad tegid tööd tegema, palkasid ikkagi siis need inimesed, kes vabrikus liinide taga olid, mitte need, kes seda juhtisid ja see on minu arust üks selline väga oluline asi silmas pidada. Et töö sisu, see, mis on tööfunktsioon ühiskonnas ei ole konstantne, et see on see, mis aja jooksul Mul tuli seda jaotest kuulates pähe just et lisaks siia ühe suure kategooria, mis on emotsioonide liigutamine, mis on siis kõik töö, mis puudutab võib-olla haridust, kasvatust, noorsootöö, igasugust hooldust, kõik see küljes läheb nagu vaja inimesi ja seda võib-olla ei ole ajaloolistel põhjustel ka alati tööks peetud, see on lihtsalt midagi, mida naised on ära teinud. Aga järjest rohkem kuuleme, et ei ole selle töö tegijaid kuskilt võtta või inimesed ei, ei vali seda alati teha. Samas räägitakse ka seda, et tõenäoliselt need vajadused on midagi, millele see tehnoloogia areng nii kiiresti ja nii rahuldavat vastust ei anna, kui võiks, sõidaks. Üldse on see lääne heaoluühiskonna tunnus, kus on väga suurelt tõusnud ka igasugused psüühika ja vaimse tervise probleemid, millega siis nüüd tegeletakse, mis on ju ka töökohad, eks. Tarmo mõte on väga õige, et töö iseloom tegelikult kogu aeg küsimus on lihtsalt siis selles deltas muutuse kiiruses ja ulatuses ja mulle tundub, et tehnoloogia ongi siin päris olulist rolli mänginud, et tehnoloogi kindlasti ei ole alati olnud ainult arvutid, vaid on ka aurumasin ja trükipress, mis on kogu töö iseloomu tohutult pea peale pööranud seal üks ühiskonna toimimise osa, mulle tundub, et täna lihtsalt kohas, kus siis infotehnoloogia on see, mis pöörab asju pea peale ja töö iseloom sellega koos muutub väga palju, sest tegelikult aurumasin ka mõneti võib ju öelda, justkui nagu robotiseeris mingi osa tööst. Meil on lihtsalt infotehnoloogia toel toimivat robotit, kes seda. Näiteks ma siin mõtlesin, et huvitav, mis tööd siis mina teen, et kas liigutega Spite või aatomeid, et pole vist kumbagi, et ühest küljest, eks ole ma teatriga seotud, teisest küljest toitlustusega mõlemas. Ei nii bitte kui aatomeid. Pildid, emotsioone ja emotsioonidega laetud pildilt. Liigutad aatomeid tekivad. Istu sinna ja lisaks on nad mõlemad paraku just sellised valdkonnad, mida võivad kaugtööna suhteliselt keeruline ette kujutada. Kusjuures teater on hästi huvitav näide, muide tööajaloost rääkides millalgi lugesin ühte põnevat raamatut, mis räägib Shakespeari teatri tekkest ja just selles võtmes, et need, kes teatriajalooga kursis on, teavad Shakespeare'i trupi algne nimi oli siis lootšanrloni mehed ja see põhjus selle jaoks oli, oli väga huvitav ja lihtne tollasel siis hiliskeskaegsel Inglismaal Shakespeari teater, mis siis hiljem oli Globeks vä, see oli üks esimesi näiteid sellisest nagu kapitalistlikus toimimisvormist üldse. Selle iva oli see keskaegsel Inglismaal ei olnud olemas sellist ametit tippnagu näitleja ja kui sa olid näitleja, siis sellel ajal sa liigitusid hulkuri kategooriasse, ehk et sa esinesid kuskil laatadel sellistel rahva kokkusaamistel ja kuna keskaegne Inglismaa ühiskond oli korraldatud läbi selle, et sa pidid kuskile kuuluma, kas olid näiteks talumees kuskil võsa olid mõnes tsunftis käsitööline, saab, paigutasid sellesse nagu keskaegsesse maailma struktuuri ja nüüd näitlejad sellel ajal ei paigutanud ja neil oli oht, et kui nad käisid kuskil laatadel esinemas. Neid rutiinselt viidi kinnimajja ära lihtsalt sealt püüti kinni ja öeldi, et näidata, et sa ei ole maksusid maksnud või et mis sa siin Veiderdada viidi, pandi vangi. Sheispiril leidis endale patrooni Slorshambeleni nipp, mismoodi on algselt hakata etendusi andma, oli siis see, et laatadel need, mida nad esitasid, olid justkui proovid, ehk nad tegid avalikke proove, kus inimesed said vaadata selleks, et nad saaks Lošambelanile esineda ja Loshampele võtsid nad nagunii-öelda oma katuse alla, see pakkus neile struktuuri, mille sees nad said töötada. Ja siis sealt kujuneski välja selline huvitav ettevõtluse vorm, et see asi, mis enne ei olnud töö, sellest sai töö läbi selle, et nad justkui nominaalselt tegid tööd oma uue isandaga. Ta läks fantaseerida sel teemal, et mis võiks täna olla selline tegevus, mida me veel ei lahterda tööks, aga mis võiks selleks saada umbes 25 aasta pärast. Kas me oskame mingeid sellistesse No ma arvan, et üks trend, mis kindlasti on need tänases mõttes, mida tööd mõeldakse, selliseid töökohti jääb järjest vähemaks, sest neid järjest rohkem saab automatiseerida ja asendada inimest. Ükspäev hakkasin mõtlema, et kui Saksa ettevõte näiteks tasub maksud riigikassasse ja see kunagi jõuab pika ringiga Eesti ettevõtjad näiteks eurotoetustena, kui palju sellest tegelikult sellest ühest eurost, mis seal makstakse, järgi jääb, sellepärast ühest eurost saab mingi 30 senti järgi, mis lõpuks kohale jõuab. Et siin on mõeldud välja tohutu hulk menetlejaid vahele ja meil on justkui tuleb kuskilt mingi anonüümne ja euroraha, aga tegelikult kohati selle käigus ununeb, et võib-olla neid kihte ei peaks nii palju olema, et ja ma arvan, et mõeldakse igasuguseid kihte igale poole. Menetlejaid näitab. Aga vastupidi, võib-olla just nimelt neid kihte on siis rohkem vaja, kuivata inimesi, jääb rohkem vabaks, eks ole siis järelikult otsustusprotsessi peaks kaasama rohkem inimesi. Ma ütlen, see Peetri küsimus oli tegelikult väga intrigeeriv, küsisin natuke teist asja, mulle tundub, et mitte seda, et, et kas me mõtleme mingid asjad juurde, uued asjad välja uued tööd vaid et kas on täna juba mingid asjad, mida paljud inimesed juba teevad, aga mida me ei tunne täna äratööna, nii nagu näiteks noh, see, mida Riina enne viit, kas nii-öelda naiste tööd, mida ei peetud varasemalt töödeks. Aga jah, aga mis tänaseks on noh, saanud ka selliseks palgaliseks tööks on ju noh, neid näiteid võib palju tuua, mis ajaloost on olnud, aga jah, ette pool noh näiteks ütleme, profisportlased, see, et kellelegi töö saab olla palli mängida, oleks jällegi keskaegsel Inglismaal olnud väga raske aru saada või et keegi võib-olla professionaalne golfimängija professionaalne videomängude. Jah, täpselt, see on asi, mida, nagu see on suurepärane näide. Et mu enda üheksa aastasel pojal oli selline religioosse kogemuselaadne avastus sellel suvel, kui ta avastas, et inimesed saavad mängida päev läbi arvutimänge, kanda seda Youtube'is üle ja teenida selle eest suuri summasid raha, et see on, see on töö ja inimeses triimivadki, nagu tööna ärkavad hommikul üles, pesevad hambad ära, istuvad laua taha. See vist ongi enam-vähem üks, mis maga oskaks nimetada, mis on okei, no see on juba teelt olemas, eks ole, seal inimestes. Aga lihtsalt see on vist kõige üks uuemaid ameteid, mulle tundub Youtubeer makstud Youtube. Et inimesed vaatavad seda, kuidas sa mängid Fortnight'i ja saadavad sulle raha ja sa saad selle eest nagu plaanirahasid kõike muud sellist, aga noh, põhimõtteliselt see ei ole väga erinev jalgpallurist, kelle puhul me nagu ammu juba enam ei imesta, et keegi võib jalgpalli mängimisest miljoneid teenida. Mängiks ühe lõigu Sten Tamkivilt, kus ta sedasama teemat, mida sa Tarmo alustasid, tõmbab natukene laiemaks. Väga palju inimesed kipuvad uutele asjadele panema eesliiteid, kui sul on e-kaubandus või sul on mobiilipank või Sul on kodumajutus ja kõikide nende asjadega on see, et, et sul on nagu kuskil mingisugune päris asi ja siis on sul mingisugune uus asi, mis teeb nagu natuke seda asja, aga ta ei ole nagu päris sama hea ja mingil hetkel, et eesliited kaovad ära, et täna, kui Amazon on suurem kui Volmat, siis me räägime, et sa ostsid asja Amazonist ostnud Amazoni e-kaubamajast midagi, justkui inimesed saavad sellest ettevõttest või sellest tööstusest või sellest tegevusalast nagu samasugust väärtust või sarnast väärtust nagu enne. Aga võib nagu mürki võtta, et see, kuidas seda teenust pakutakse, millised töökohad selle taga on ja mis, mis oskusi selleks vaja on, et siis nagu sedasama väärtust luua sellel hetkel kardinaalselt muutub ees sport, eks siis näeme, et on sport ja pandud ees liidee osis viis, kuidas inimesed saavad vaadata, kuidas teised inimesed mängivad, kui maailma jalgpalli MM-i turniiriga vaatab telekast inimesi, kes väga palju uskuge mind ei ole väga sportlikud, lamavad ja vaatavad tugitoolides Kreekas kolm miljardit inimest siis maailma suurimaid arvutimänguvõistlusi vaatab arvutist 300 miljonit inimest ehk siis tegelikult see, kus liiguvad reklaamivahad, kus liigub inimeste tähelepanu, kus, kus on tõelised fännid, aga see on juba tegelikult liikunud asja, mille nimi on e-sport ja nüüd ongi küsimus, millal kukub see. Me siiamaani ikkagi veel suurelt jaolt kipume mõtlema tööst ja noh, näiteks sedasama Steni viimase remargi valguses ma arvan, suhteliselt põhjendamatult kui nähtusest, institutsioonist, mille eesmärgiks on asju teha ja jällegi see on selline nagu klassikaline ajalooline arusaamine, töö tulemuseks on mingi noh, on see siis aatomites väljenduv või ka pikkides väljendub ainuüksi tööl on läbi ajaloo olnud ka teine funktsioon, et mitte ainult asju teha, vaid jagada ühiskonnas ühiselt loodud väärtust kuidagimoodi nende liikmete vahel ümber. Töö on üks selline asi, mille puhul me justkui nagu isegi vaata maksude puhul me teame, et vat keegi justkui jagab, võtab kuskilt ära kuskile juurde, tegeleb sellega aga töö puhul on samamoodi taga tegelikult mingit vaikivat kokkulepet. Karl Marx sai sellega kuulsaks. Ta üks esimene nendest, kes tõi selle nagu hästi selgelt välja ja ütles, et see, kuidas vabrik koostöö tulemusena välja tulevad, saapapaari väärtus jaguneb. See kokkulepe on tegelikult Arbitraalne. Et seal ei ole mingit nagu loodusseadust, et kui suur osa peab kuuluma selle töö arvele, mida panevad sinna sisse töölised liini taga ja kui suur osa sellest peaks kuuluma siis nendele, kelle omad on tootmisvahendid. Eks tänapäeval mulle tundub, et näiteks läänemaailmas või selles globaalses põhjas nii-öelda proletariaadi probleem, mis Marxi vaevas, et see on, see on kadunud, sest me oleme proletariaadi eksportinud, et lõunapoolkerale, et see on see, kus inimesed asju teevad. Tänapäevane proletariaadi ei ole mitte enam nende konveierilintide või vabrikulintide taga, vaid me oleme siis poodides nende kassa lintide taga. Seisame. Minu arust väga huvitav see, et tegelikult, miks ma arvan, et võib-olla töö iseloom või iseloomumuutuse kiirus võib selliselt geomeetriliselt isegi kasvada, et me oleme praegu keskkonnas, kus neid muutusi, mis seda mõjutavad, on väga palju, et kui Tarmo rääkis sellise proletariaadi ekspordist või sellise tootmise nagu kuskile mujale viimisest võib olla äri. Globaliseerumine on toonud ka selle, et see tööjõud saab järjest lihtsamini liikuda, mis tähendab seda, et seda optimeeritakse järjest rohkem kohas, kus ei ole seda atraktiivsust võib-olla keskkonnana, sealt minnakse ära ja maksud lähevad koos sellega seal üks probleem ja, ja see kindlasti muudab töö iseloomu. Palju teine tegur on see tehnoloogia muudab ka inimesi, noored suhtlevad järjest rohkem rahvusvaheliselt ja koos sellega kogu see mõtteviis ka muutub, selline võib-olla see, milleni helide generatsioon vaatab tööd hoopis teistmoodi, et nad Tammsaare kontseptsiooni ilmselt ei mõistagi enam. Ja üks näide, et juuste õnnelikul kokkulangemisel on ka Sten Tamkivi mu kolleeg, meil on üks omakorda ühine kolleeg San Franciscos, kes juhib seal suurt üksust siis tema juurde tuli just niisugune üks noor algaja, milleni all, kes ütles, et. Ma tegin selle projekti ära ja ma tegin seda minu arust nagu väga hästi, et ma tahan nüüd sinu tööd et siis selle antud üksuse nagu nii-öelda juhi kohta ja siis ta ettevaatlikult selgitas, et ma olen teinud vast mitusada sarnast projekti ja sellepärast tulebki teha neid palju, siis on kindel, et sa teed seda hästi. Aga see mõtteviis juba, et seda ei juletud mingi aeg küsida, et kogu töösse suhtumine on hoopis teistmoodi. Üks uuring näiteks näitas, et selline 40.-test 50.-test inimestel, Ameerikas töö kõige tähtsam motivaator on raha seal alati niiviisi olnud. Kui lähete jällegi nooremate juurde, siis neil on miinium, full work ehk siis eneseteost, eneseteostus või töö olulisusest, sa saabud tähendusrikast. Ja see haakub ka jällegi selle tarmo loogikaga, et kuidas sa seda ümber jagad või mis on kellelegi sotsiaalne roll selles projektis, et selle tähtsust Iga kasvab, kui tuleks korraks selle teema juurde, mis on veel ka mitme loengu puhul läbi käinud kodanikupalk kui selline asi kehtest, kas siis iseenesest ju räägimegi tööst, ma ei tea, kas me üldse peaksime rääkima töös me räägimegi eneseteostusest, eks ole. Mõtle, kui palju mõttetusi jääks tegemata, tahaks sellisel puhul edenemiseks tõsiselt tegeleda asjaga, mis talle tegelikult huvi pakub. Kui me räägime töös 25 aasta pärast, äkki me olemegi võtnud vale teema? No see ikkagi läheb sinnasamma tagasi, et töö tähenduse sisu ja funktsioone erinevatel aegadel on erinev ja, ja ilmselt et ma küll usun, et vähegi ettenähtavas tulevikus sellesamase asjade tootmise tegemise nagu ka sissetulekufunktsioon jääb tööle alles, aga see saab olema kahtlemata palju väiksem, kui ta on varasemalt olnud noh, näiteks kas või mõelda ka seda, et töö ja sissetulek omavahel seotud Nad peaksid olema, see ei ole ka sugugi mitte aegadeülene alatine asi olnud, et vene keeles isegi vaat seesama sõna töö tuleneb samast tüvest, kust tuleb sõna orivabriku käimashoidmisel erinevalt tänasest, kus sul on palgakulus, ülejäänud palgakulu, sul oli lihtsalt nagu selline kulu, et sa pidid need inimesed, et noh, elus hoidma. Et see oli, see kulu on ju, eks ju ja, ja noh, see on erinev sellest, mida me täna mõistame töö all, kuigi tegelikult tegid tööd, eks seal osad asjad on äratuntavad. Aga selle selle vorm ja sisu oluliselt teine kui see, mida me täna tööl mõistame. Ja ma arvan jällegi, et kui kaks-kolmsada aastat tulevikus vaadates, et, et siis see, mida me täna tööna mõistame, on väga erinev sellest, mis on sellel ajal, mis juba praegu on näha, mis saavad ilmselt olema suurema kaaluga, on noh, näiteks seesama eneseteostust. Ja ma usun seda, et vaadates neid trende, millest me ka täna rääkinud, et see kodanikupalga saabumine on vältimatu, aga kui mõelda seda, et näiteks inimene teenib 1000 eurot tööl või keegi saab 1000 eurot kodanikupalka, et seal on just selle eneseteostusega väga suur vahe, et istu kodus ja saad raha, et see on väiksem, rahulolu sul eluga, kui see nii juhtub. Ehk et tegelikult ma arvan, et riikidel on ka ülesanne mõneti hakata välja mõtlema töid, mis inimesi kuidagi käigus hoidvad ja neil see eneseteostuse rolli leiavad, isegi kui see tulem ei ole sellest klassikalises mõttes tootmises, nii otsene Siin me jõuame huvitava teemani daamidele. Ma korra lisaksin, võib-olla isegi praegu on juba võimalik, nagu sedasi Bibi definitsiooni näha, et sa panustad mingisuguse hüve loomisesse läbi selle, et sa ei tee mitte midagi, see ei tee midagi, mida sa muidu teeks, näiteks kui sul on põllumajanduslikku maad. Sa ei hari seda põllumajanduslikku maad, sellepärast et mingisugused kvoodid on täis või näiteks sa, sul on mets, aga sa ei majanda seda, sest see on looduskaitse all või midagi sellist ja sa saad selle eest raha, et sa ei teeks teatud tüüpi tööd. Teeks midagi juurde. Kodanikupalgast ikka just nagu Christian, sina rääkisid millenialitest ja nende suhtumise muutusest, mul tekkis ka üks väike lisanüanss, kui me räägime eneseteostus, siis nii palju, kui ma olen aru saanud, siis nooremal generatsioonil ongi väga oluline see, et mis siis nende maailmale annab, et mida nad on. Kõik meile, kõigile on oluline. Me räägime nii-öelda peale tuleva põlvkonna iseärasustest, et inimeste jaoks on oluline see, et see, mida nad siis teevad kaheksa tundi, tavamõõtme järgi oma elust, kuhu nad panevad oma eluenergia oma aja, et see oleks, mis annaks neile ka midagi tagasi, annaks maailmale midagi, oleks loomingulist eneseväljendust rahuldustpakkuv, et, et see on minu meelest küll väga teretulnud trend, aga noh, seda on siin tore istuda synni jutustada, et samal ajal me tahame ju, et kõik need argised nii-öelda mustalt tööd, need aatomite liigutamised oleks ka tehtud, aga sealt me siis jõuamegi ilmselt sellesama automatiseerimise ja robotiseerumise juurde. Aitäh. Ma tahaks seal selle kodanikupalga kohta seda arvata. Sellises kontekstis töö üldsegi rohkem nokin ühest küljest eneseteostus, aga milleks seda eneseteostust vaja on? See, see annab inimese nagu väärikuse saadab inimesele väärikuse ja teadmiseta mingil põhjusel oluline. Et kui sa lihtsalt saada oma selle kodanikupalga kätte ja tingimusel, et ära tee mitte midagi siis ma arvan, et oleks varem või hiljem suurte probleemide ees, kui ma käsitlemegi tööd kuidagi töö on justkui sotsiaalministeeriumi valdkond üldse nagu üks võimalik inimtegevuse sfäär lihtsalt et. Mulle meeldib poolt, Täär on öelnud, et töö hoiab meid kolme suure kurja igavuse, pahede ja vaesuse eest. Et kodanikupalk lahendab selle vaesuse probleemi, siis, siis meil on ülejäänud aeg vabalt võimalik igavust tunda ja pahedega tegeleda, et see on üks asi, mida kardetakse juhtuvat. Kuna inimloomus nii kergesti ei muutu. Paljud, kes kodanikupalga vastu on, arvavad, et see annab inimestele võimaluse niisama luuslanki lüüa ja mõnusalt Kaavleda ja. Tõsiselt suhtuda just nimelt jah, et kuidas seda sellega, et ega inimene lähedased asja eest teist taga nagu midagi tegema selleks, et nad oma väärikus selle kaudu päriselt tajuma, et see on oluline, et kui sealt kaob nagu see raha mõõde tagant ära, et ma ei tea, mis, mis selle asemel siis oleks või kuidas? Siis see on võib-olla seesama sotsiaalne reiting, millest me oleme siin rääkinud, millest eelmises ühiskonna saates juttu tuli. See vääriks argument, muidu häälega haagib natuke sellega, mis Kristjan, kui sa enne rääkisid sellest uute ametite väljamõtlemisest, oli ju siis, kui meil seda 2009 10 kriis ja tööpuudus tabas, et siis kuidas tekkisid Tallinna bussides trammides reisisaatjad kelle puhul oli siis noh, mitut laadi argumente, muuhulgas ka see, et hoida inimesed endiselt tööjõuturul, aga ikkagi anda inimestele väärikused teevad mingit tööd, mille eest nad raha saavad. Ja ma kahtlustan, et sellel konkreetsel juhul see vääriks argument oli küll päris õhuke, et, et sa pidid lihtsalt nagu sõitma trammis kaasa, kuskile, kuhu sul minna vaja ei olnud, lihtsalt selleks, et olla kohal ja, ja see oli justkui ka töö. Mai Loog rääkis kunagi sellest, Ta elas väga pikalt Bangkokis, oli kursis taieluga ja ütles, et, et samasugune väärikusel põhinev töökoht oli siis seal loodud parklates kohanäitaja ja kes näitab sulle, et näed, siin on vaba parkimiskoht ja seal on vaba parkimiskoht. Et nad saavad küll väga-väga vähe tasu, kui keegi lääne turist annab tippi ja see kõik on tore. Aga see on just selleks, et nendele inimestele, kellel tegelikult ei ole mingit tööd, mingit kohta, kus iga päev käia, kellel on pere toita, et isegi kui see tasu on tegelikult naeruväärne, siis tal on see väärikus, ta panustab ühiskonda, ta ütleb oma perele, et ma lähen tööle, noh, raha on küll väike, aga näete, et isa tuli töölt ja et päris huvitav selline ametikoht ka. Saab veel ühe huvitava teema, et kui niimoodi tulevikku projitseerida, siis mõelda selle peale ka, et me seda väärikust tunneks. See väärikus on tõesti midagi sellist, mis peab tulenema nagu teistelt inimestelt või teiste inimeste tunnustuselt, et kui mingid masinad annavad sulle mingi reitingu, aga kuidagi teised inimesed seda ei pea oluliseks, võib-olla see ei loe nii palju, ma ei tea täpselt, mis see on, aga, aga noh, seda on ka väga huvitav mõelda, et millised need tulevikukogukonnad välja näevad, et praegu näeme mingit tohutut personaliseerimise trendi, mis tegelikult võib selliseid ühtemoodi uusi gruppe kokku tuua ka teisi vanuga nagu lõhustada, et Sten vist isegi mainis oma loengus, et noh, et sa, võib-olla tunned internetis rohkem inimesi kui inimesi oma trepikojas, seda on teistpidi huvitav tav mõelda, millistest kogukondadest me seda väärikust hakkame kätte saama? Aga lähme edasi sellise kirgi kütva teema juurde nagu robotid võtavad töö ära OSCD ehk majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni aasta algul avaldatud raport, see on siis natukene leebem kui see, mida prognoosisid aastal 2013 Oxfordi akadeemikud, kaal Freya Mike Lospon. Et nemad teatasid, et umbes 47 protsenti kõigist inimeste käes olevatest töökohtadest Ameerikas siis on ohus, kuna robotid või tehisintellekt, et need üle võtta, aga OSCD ütleb nüüd, et protsent ei saa siiski nii kõrge olema. Et nad pakuvad välja, et see on 14 protsenti, noh, see ei jää mitte sadadesse, vaid umbes 66 miljoni inimese juurde. Räägitakse sellest, et sinu uus bosson, algoritm, Robo boss ja robotid võtavad töö ära, et ma teen ettepaneku, et enne, kui me võtame selle teema lahti, kuulaks Sten Tamkivi, tal on paar päris head mõtet. Aga koha mõttesse juhte igal pool ühel ajal täna olla, näiteks Silicon Valleys, bussijuht on mõnevõrra ohtlikum kui Guatemalas, kui sa kardad oma tänase töö pärast. Tehniline progress juhtub erinevatest saludes erinevates geograafilistes asukohtades erineval ajal ja see ei ole selline ühtlane värk, et järgmisel esmaspäeval tulevad teatud lihtinimesed tööle kogu maailmas ei oska töötanud, et see muutus toimub vaikselt. Kindlasti on mingisugune ports tegevusi, mida peetakse veel ja, ja ilmselt ka viie aasta pärast, ilmselt 10 aasta pärast rohkem inimesetöödeks mille automatiseerimine keerulisem, aeglasem, aga mitte võimatu. Töö sisukokkuvõttes on niisugune huvitav number, et jällegi järgmise viie aasta jooksul hinnatakse, et vahetub umbes 40 protsenti oskusi, mida töötavatel inimestel teha vajan. Natuke alla poole töötavatest inimestest peab midagi ümber õppima. Unelm sellest, et sa saad tiksuda nii, nagu, nagu sa tööd teinud oled, et sisu ei muutu. Ja siis lapsed on need, kes peavad selle käseti värgiga tegelema, et seda ei tasu loota. Kui tahad üldse midagi õppida, siis see peaks olema oskus aktiivselt õppida üha rohkem ka see, mis, mida me mõtleme, et see on stabiilne töö, et sa lähed näiteks 100000 töötajaga suudoviksitsiooni tööle, mis näiteks jaapanis tähendas veel 20 aastat tagasi seda, et sa sünnitasin ettevõttesse, suved seal täna ka sellise ettevõtete ja ettevõttega liitudes, viimane asi, mida sa sealt saad, on see, et istud elu lõpuni ühe laua taga ja sa tead, kus kohvik asub, ühtepidi sund, aga teistpidi, mida me kuuleme oma klientide käest, on ka see, et inimesed nõuavad seda. Need kurikuulsad leni olid, kes on sajandivahetusel jõuturule sisenenud või hiljemgi ja nende kohta öeldakse, et noh, et kui ta kahe aasta pärast tal ei ole siukest uut väljakutset, siis ta läheb mujale. Ta läheb teise firmasse tööle 50 protsenti ettevõtteid, keda maailma majandusfoorum uus ütlesid, et nad vähendavad töökohti automatiseerimise pärast ja 40 protsenti ütles, et nad soojendavad töökohti, nad loovad sellised, mida enne ei olnud automatiseerimise pääst. Jällegi, ma ei tea, mis see veapiir on, ma ei tea, mis koridori seal on, aga et noh, laias laastus võib öelda umbes pooleks. Ehk siis jällegi minut see number näitab seda, et mitte ei ole küsimus selles, et robotid tulevad, võtavad töö ja siis kõik töökohad kaovad, vaid see näitab seda, et pooled kaovad pooletavad asemel poed, kaovad pooled tasemele. Et see tsükkel on selline asendustsükkel, et see ei ole kadumise tsükkel. Selle mõttega ma tahakski kokku võtta, et robotid ei võta homme sinu tööd. Aga kui me 25 aastasest horisondist räägime, siis üsna suure, tõenäoliselt selline hetk ootab meid kõiki. Ja see on midagi, mida väga palju vaieldakse, praegu maailmas. Kardetakse ka ja kartus on, ma arvan, täiesti õigustatud, kuid ka väga palju vaieldakse, kas ikka võtavad, sest ajalooliselt tegelikult on tehnoloogia muutus toonud kaasa ka uute töökohtade teke. Mis sellega seotud on, et kui, kui palju oli eelmise sajandi alguses põllumajanduses kaks kolmandikku vähemalt elanikkonnast, kui mitte 90 protsenti siis täna on kolm protsenti, et lihtsalt see leiti muud tööd seal ümber, et aga ma arvan, et praegune muutus on teistsugune, et pigem tehnoloogia võtab need kohad, siis ta teeb seda nii agressiivselt ja tempokalt, et osaliselt lokk asemele, kuid mitte selles ulatuses, mis ta kaotab. Kui me võtame näiteks selle, et Facebook ostis WhatsAppi ligikaudu 19 miljardi dollari eest, siis ikkagi need 30 inseneri, kes seda ehitasid, kaotasid sadade tuhandete inimeste töö üle maailma. Jah, selle argumendiga ma iseenesest on nõus, aga ma kardan, et, et meil on igal ajahetkel, kus me oleme, esiteks, meil on kalduvus arvata, et see on erakordne, et enne ei ole kunagi sellist tundes iga kord ongi tõsi ja see, see tekitab meile pimedas, nii nagu selle osas, mida tänane maailm veel ei võimalda ette kujutada. Tõesti nüüd kui vaadata Ta siis 18. sajandi prantslase pilguga tänasele Prantsusmaale ja keegi ütleb sulle, et ainult neli protsenti inimestest on põllumajanduses, võiks tekkida tunnet, et kogu riik on täis lihtsalt lugelevaid inimesi, et kellel ei ole midagi teha, eks, et kodanikupalk ja kes saavad kodanikupalgaga, et, et noh, et fakt on see, et täna inimesed töötavad rohkem, kui nad töötasid siis tundidesse vaadates need inimesed teevad täna tööna asju, mida sellel ajal ei olekski olnud tööna võimalik ette kujutada. Näiteks see tehnoloogia muutus jah, ühelt poolt Fordi konveier tõi kaasa selle, et sul oli noh, kõvasti vähem inimesi vaja selleks, et autosid kokku panna, aga ühtlasi see tõi kaasa ka selle, mis ma enne ütlesin, et Sul tekkis selline töö nagu juhtimine, mida enne ei olnud, et ta lihtsalt ei loonud nagu uusi töökohti sellesama valdkonna sees, vaid ta loob täiesti uusi arusaami sellest, mis asi üldse võib tööl olla ja me oleme kinni nendes kategooriates, kuidas me tööd täna mõistame, aga see ei ole seesama, kuidas seda mõistavad meie lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed. Ja ma arvan, et see steni võib-olla lõpumõte ka, et kõige olulisem asi, mida õppida, see õpivõime tegelikult ükskõik kui hea puturoloog sa oled, et sa ei oska öelda, mis need tänased muutused täpselt 15 aasta pärast toovad, aga noh, see paindlikkus ja võime kohaneda sellega on võib-olla kõige kriitilisem. Üks keeruline küsimus, jah, kui sul näiteks koolis käiv laps küsib su käest, et aga mispärast ma seda kõike õpin, ma tean juba ette, et sellega ei ole midagi peale hakata. Jube raske on, nagu vanemana seal ise ka iseennast nagu uskuma panna, et tegelikult ka vaja. Või üritad kuidagi inspireerida, mõtle 100 arstiks, saad inimesi aidata või juristiks saada, aidata Eesti mehed? Ei, ma tahan saada Youtuberit. Nagu me oleme, juba tõdentsin, et arst on ilmselt üks esimesi ameteid, mis nagu muutub üleliigseks. Üks valdkond sellega seoses, mis, mida mina natukene olen hakanud jälgima, aga ma ikkagi tean sellest väga vähe, hetkel ongi see, et kuidas, nagu Tähelepanu monetariseerimine tulevikus võib-olla palju süstemaatiliselt sellisel viisil ka, et me ise saame aru, et see, kuhu me oma tähelepanu paneme, millele me seda anname, mida me jagame, Laigime, et see võib olla omamoodi töö või noh, sellest on vähemalt jutu, et mingeid algeid seal kuidagi on. Lähed Facebook'i räägid kaheksa tundi. Mingit reklaami siis põhimõtteliselt on see kaubavahetus. Jah, ainult, et sel puhul sina ei saa tasu, sel puhul saab Facebook või keegi teine suurettevõtte, sina lihtsalt lähed, ostad seda või noh, on juba, on juba onu oma tähendab. Aga juba anga tekkimas selliseid sotsiaalseid võrgustikke, mis üritavadki kuidagi munetaliseerida näiteks seda, et kui sa midagi jagad siis sa justkui osaled mingisuguses kommunikatsiooniprotsessis jagad seda oma võrgustikel, et see on tegelikult nagu kellegile mingit raha väärt. Mulle küll siin vahepeal meelde, et see oli vist juba mingisugune kümmekond aastat tagasi, kui üks tollane Ameerika selline vähetuntud majandusteadlane Edward kastronova avaldas ühe sellise iroonilises võtmes artikli, et see tuli sellest, et talle meeldis ühtlasi ka arvutimänge mängida ja ta mängis siis tollal sellist mängu nagu erekvast, mis oli eelne või selline varane onlain, virtuaalne maailm ja avastas, et seal töötavad nagu teatud siuksed, noh põhimõtteliselt majanduse reeglid ja siis kirjutas sellise akadeemilise, nagu ma ütlesin, iroonilises võtmes akadeemilise artikli selle kohta käsitledes Eve kõvasti maailma eraldi siis nagu riigimajandusena, et seal on miljoneid inimesi, kes kulutavad oma aega ja pühendavad oma tähelepanu sellele mängule. Ja sellel ajal on mingisugune väärtus, kasvõi siis selline ovatsioonid, Scost alternatiivväärtused, sa võiksid selle ajaga teha midagi muud on ju, ja nüüd on erinevad inimesed, et kui näiteks mingi advokaat hästi kõrge tunnihinnaga mängib, seda mängu on ju, eks ju, et et siis see alternatiivkulu võib väga kõrge olla ja selles maailmas tekkiski siis see tekkisid mingid inimesed, kes olid selles Errekvasti maailmas nagu väga head draakonite tapjad ja draakonite käest sai neid võlumõõkasid, et mida nad siis võisid müüa, on nende alternatiivkulu oli madalam kui nendel inimestel, kes noh, advokaadid, kes mängida seda Reskaa omal seda kõva mõõka tahtsid ja siis tekkiski amet sa võisidki olla nagu professionaalne draakonitapjad sa käisid, jahtisid iga päev draakonid, said need mõõkasid ja müüsid neid nende kõrgema tuluga advokaatidele. Sealt juhtus järgmine huvitav asi, juhtus see, et tuli keegi selle peale, ütles okei, aga palgata endale grupina draakoni tapjaid on, ma annan neile tööd, ma maksan neile palka, saan selle eest, need mõõgad müüb need edasi. Ja sellest järgmine samm oli see, et palgata sellisest kohast, kus keskmised palgad on kõrged nagu Ameerikasse palkama tooks Mehhikost, kus sa saad selle noh, nii-öelda mõõga hinna alla ja selle tagajärjeks muidugi omakorda jällegi asi, mis majandusteadlase üllatajad ühel päeval Everifess tuli hirmsas hädas inflatsiooniga. See ütleme, see ajaline muutus, mis ta oli selline 15 20 aastast aastast 1980, näiteks kui see oleks pidanud progna, siis kellelegi seda seletada, mis asi see täpselt tulevikus on, et samamoodi me täna ei oska ette näha, mis draakoni tapmistööd meil tulevikus tulevad. Jah, ja ka täna on terve hulk inimesi, kes nagu laiutavad käsi, mõtlen, et mis mõttes, et, et sul on keegi legend, YouTube'i legend, Fortnite'i legend on Ninja, et kes siis hinnanguliselt iga kuu teenib praegu kaks miljonit dollarit inimesele makstakse nagu kaks miljonit dollarit selle eest, et vaadata Youtube'ist, kuidas arvutimängu mängib iga kuu ja ta ei ole ainus kõige kuulsam. Jah, siin on huvitav see, millest sa räägid suures plaanis ikkagi on vist noorte pärusmaa, aga Kristjan Port on rääkinud sellest, et tõenäoliselt tulevikus on keerulisem tööd leida just nimelt noortel, kuna neil on väiksem töökogemus, nad ei ole nõus niimoodi rügama nagu vanad hobused tema sõnul siis teeb täna iga viies OSCD liikmesriigi tööhõives olev alla 20 aastane masinatega asendatavad tööd. Et iga viies noor, kes praegu töötab või plaanib tööturule siseneda, siis tema töö on üsna pea asendatav. Et samamoodi sa võidi panna tehisintellektsed lohe Takkijad tööle, kes genereerivad nii võimsa tulemuse, et seal on kõik need mõõgad käes ja nüüd maha jan korras. Jah, aga vaata siin nüüd ongi see asi, et seda argumenti on enne ka öeldud, et noh, põhimõtteliselt, et miks peaks Usain poldile maksma sellist raha selle eest, et ta 100 meetrit, mis ta rekord ongi siin praegu sellega jookseb iga kesine hobune jookseb kiiremini, et miks, miks see peaks nii palju raha? Seesama seesama punkt, mida ma enne üritasin välja tuua, et see, see väärikus või see väärtus tuleb teiste inimestega kas võrdluses või see, mida me üksteisele pakume, nende ühised rituaalid on, on see, mis meie sellist sotsiaalsus diakuulumist tegelikult defineerivad. Aga Peeter ütleb oma lastele, kes küsivad, miks ma pean seda või teist õppima, sellepärast et tulevikus on teil kuulumine ühised rituaalid tunnede päris hea vastus väärile natuke varieeruda hakkas, aga kui seda lahti harutada, siis nad tahavad. Sa sinnakanti, et see, see, mida Riina just ütles, minu arust on nagu fundamentaalselt fundamentaalselt tähtis ja oluline, eks, et globaalselt meil on see inimeste nagu eluvajaduste katmise probleem lahendatud, et see ei ole asi, mille jaoks meil oleks vaja tööd. Nii et me oleme selles mõttes teistsuguses olukorras ja see, mida inimesed täna tööna teevad näiteks needsamad sellised ütleme, kiirmood see iseenesest põhineb sellisel asjal, mis on noh, nagu ei ole nii-öelda baastaseme, vajadus sul iga aasta uut jopet, et iga aasta kaht uut jopet saada. See on jällegi huvitav ajaloost võtta, et Saksamaal kunagi oli olnud üks eriti nurjatu röövlite kamp keda oli jube raske raske kinni püüdes, Nad vahetasid omavahel kuube ja pükse salata. Alatu käik, sellepärast et inimestena sellel ajal, kui oli see, et keegi tegi kuskil mingi tšikk, kui, siis ta tuvastati, selle järgi öeldi, et kollase kuue triibulist pükstega mees tegi seda on ju, eks, aga kuna need tüübid omavahel risti-rästi oma riided vahesid, siis, siis nad olid noh, nagu äratundmatud. Et see on umbes selline, nagu sa siin vahetad oma valedokumente teed endale kogu aeg. Kõva innovatsioon omal ajal. Jah, ja varsti see, see oli sellepärast et sellel ajal inimestel reeglina oli üks komplekt riideid, mida kanti nii kaua, kuni need nagu läbi kulusid. Aga täna meie tarbimine on muutunud, ma ei tea, kas keegi meist siin saab öelda, et meil on seljas need asjad, mida me oleme ostnud primaarsed eesmärgil et olme ja et oleks soe ja et oleks ilma eest kaitstud. Ei, et me käime, valime riided teistel eesmärkidel, see tootmise funktsioon on sealt taandunud. Nüüd me ongi sellised uued tööstusharud nagu imõõtšida disainimine näiteks või telefonihelinat disainimine, mis kuidagi siis lubavad meil ka väljendada mingit emotsiooni ja teistmoodi kuulamist. Ma jäin mõtlema selle üle, et tegelikult me omaenda elust ju tuli personaalarvud, kui palju see muutis üldse aru saama sellest, mis asi see on. Ma mäletan veel, et mul üks sõber üheksakümnete lõpul veel imestas, mida sa nagu reaalselt teed seal, et miks sul see arvutilaua peale et kas see nagu päriselt ka sa teed sellega nagu mingit tööasju talle tundus nagunii uskumatu, et see ei ole ju päris, mis seal tehakse, et see kõik ei ole mingisugune hittide liigutamine ei liigu täna, eks ole, olukorras, kus nagu töö tegemine ennekõike tähendabki monitori hellitamiseks Ma tuleks korra Sten Tamkivi loengu juurde, kus ta räägib sellest, mis puudutab töö mõttes maksusid. Elukoha ja maksude puhul on väga huvitav asi, eks need on totaalselt asukohapõhised kulukomponendid ja nüüd, kui meil on sissetulekud, ei sõltu asukohast, kulud sõltuvad asukohast, mis on kõige kiirem viis suurendada oma isikliku heaolu kolida inimese kui sotsiaalse looma vajadused, et neid enam ei dikteeri seda, et saad ühe koha peal kinni, pluss see tehnoloogia areng, mis tähendab seda, et kuskil aastas see oli mingisugune neli-viis aastat tagasi, kui me läksime üle selle piiri ja taastas, oli lennukitoolides rohkem kui miljard tagumikku. Teine asi, mis riikidega juhtub, on see, et meie maksusüsteem sellisel kujul, nagu me täna teda tunneme, lendab õhku. Ma ei ole väljaspool Eestit kuulnud ühtegi riigijuhti, sest veel tõsiselt rääkimast. Eestis on need mõtted tekkinud sellepärast et meil on e residendid. Kui te kujutate ette, et meil on Ukraina e-resident, kes on maalikunstnik ja ta maalib ühe tuvi ja selle tuvi ostab ära temalt saksa residendist kunstikollektsionäär ja sellel ukraina kunstnikul on Eesti osaühing, kus ta esitab selle eest arve, kus, millises riigis loodi kui palju väärtust, milline riik võiks pretendeerida see, et ta saab maksutulu. Mis on riikide puhul on see, et minu arust selliseid kiiresti liikuvate inimeste maailmas, kus, kus tööd tehakse järjest rohkem igal pool ja väidamalt väärtuste olulisus võib-olla kasvab, et selle, mille järgi kus asud, on see, et minu arust väikestel riikidel on seal maailmas oluline võimalus see, kui palju lähemal meil on nagu üleriiklikud seadused, munitsipaalselt otsused elukeskkonna kujundamisel, mis on samad tüübid. Kas koolis saavad oma räägitud, et selle unikaalne võimalus mingisuguseid muutusi, mida selline maailm vajab nagu palju kiiremini ära teha ja reageerida, palju kiiremini innoveerida, aga sellest, kuidas me kogukonnana, ühiskonnale nagu sellises maailmas nagu hakkama saame, kuidas me aitame neid, kes kaotavad ja kuidas me meelitame neid, kes teevad neid hetkel väärtuslikumaid töid ja ja kuidas me neid maks jagama ja kõike muud. Praegune president räägib nüüd üks maavara, nende ajud, ajud on maa peal ja minu arust see on ainus viis, et kuidas nagu Eestis hätta peavad, inimesed saaksid elada paremini, on see, et kui meil eesti ajude tööd müüdaks maailmas rohkem ja kallimalt või üks koht, kuhu tahaks muud maailmast tulla ajud, kes toodavad väga palju väärtust on üks proti ülikooli professor Veiko Vettik, kes on välja arvutanud, et põhiliselt luusa näidete põhjal, aga see siin-seal Euroopas on ka, et üks kõrgtehnoloogiline töökoht tekitab umbes 5,2 muud töökohta samas linnastunud piirkonnas. Ma kõigepealt võib-olla selle maksude teema osas veidi vaidleks vastu, ma küll kahtlustan, et selle maksusüsteemi kohandamise peale on päris paljudes riikides päris palju inimesi mõelnud, et see hästi teravalt tuli üles tegelikult kuskil kümmekond aastat tagasi, siis kui tekkisid need suured Online pokkerisaidid. Väga palju asju praegu jookseb quote ühest küljest see, et iseloomu siis see äri muutub, piiriülese maks ja, ja tööga seotud maksustamine. Ma ei tahaks olla selles ühe riigi rollis, et kuidas või ütleme, Euroopa Liidu rollis, kuidas õiglaselt teha, et pärast võimatu, kui seal kohati võib-olla niimoodi, et inimene töötab mitmes riigis aasta jooksul korraga, et täna on ikkagi see, et kus ta veedab kõige rohkem aega siis on ka mitmed eestlased, kes tohutult optimeerivad, loevad oma päevi, et mitte olla liiga palju Šveitsis või Ameerikas või kus iganes. Et see on ainsateks jaburaks täiesti, et siin oleks tegelikult vaja nagu täielik värskendussüsteemile teha, aga nagu ajalugu on näidanud, siis enamasti käib see koos lippudega tänavatele. Seal võiks Bloctionile lahendus olla. Lihtsalt jälgib sind. Kui sa lähed kuhugi riiki, siis nende päevade eest maksab. Täpsem oleks see, et sa maksad selle järgi, kus, kui palju sa töötasid näiteks, aga täna on ikkagi see, et üks riik, kus kõige rohkem oled See, kui me just jõudsime selleni, et kas töötamine sellisena üldse, kas selline sõna üldse nagu adekvaatne kirjeldamaks seda tegevust, mida sa teed, eks siis. Aga kui sa oled istunud Paalil seal kuude kaupa, kirjutad luuletusi, mis seal sinu looming ja töö sellest laekub sulle Eestist kodanikupalk ja võib-olla siis subscriber eid, ehk sinu nii-öelda luule austajad tellivad internetis sinu igakuist luulekuukirja, et kuusis. Maksab vist on see kodanikupalk siis, mis seda määrab, eks? Kuhu sa maksud kannakuse, seda kodanikupalka vastu võtad, siis järelikult oled sa nõus sinna ka maksu maksma? Teine võimalus mõelda on see, et, et millest on palju räägitud, jätaks isegi korraks rahvusriigid kõrvale, öeldes aga see, et kui me vaatame praegu, mis on Euroopas ja läänemaailmast tõusmas või näiteks vaadates Ameerika Ühendriikide poliitilist kaarti, siis saab polariseerumine, praegu toimub linnad versus nagu maakoha täna need inimesed, need, need miljard tagumikku, kes lennukitoolil istuvad, liiguvad linnade vahet ehk et see on seal linnade tõusuga ajastu on üheksas, et kui inimesed valivad omal töökohti, siis ei ole küsimus sellest, et kas ma töötan Eestis või Hispaanias, vaid küsimus, et kas ma töötan Tallinnas või Barcelonas ja, ja võib-olla see on jälle üks, üks moodus, mismoodi mõelda, eks, et öelda, et see tingimusteta põhisissetulek, et täna me räägime sellest riikide tasemel, aga et see võib toimuda või aset leida lõpuks hoopis mingitel teistel telgedel või skaaladel. Korporatsioonide kodanik, korporatsiooni kodanik, see kõlab täiesti loogiliselt. Valk jah, ja natuke. YouTube'is ongi. Sa võid seal teenida raha, kui su kanal on populaarne. Puki palk on küll hea termin, et ta, eriti arvestades, et ma usun, et üks kolmandik eesti rahvast käib iga päev internetis vaidlemas, et selle eest võiks ju olla ka mingi neile vääriline tasu. Ligi miljonäri. Ja täpselt ja tegelikult see, see on, vaata, üks asi, kui me läheme sinna juurde, et mis on täna töö ja rolli see asi, mis, mida me ei tunne neid ära, on ju näiteks niisugune Facebookis vaidlemine, et mida ma püüan küll kogu aeg vähem teha, kui ma vahel tegin, aga, aga siin viimastel päevadel jälle sinna on tulnud paaril teemal saag käima tõmmata korralikult, et siis. Ma ei tea, miks mitte, sest Facebook teenib kõigi nende inimeste pealt, on ta see selle järgi, see võiks täiesti nagu õigustatud asi olla öelda, et see mudel võiks olla sedapidi, et ma maksan sulle, et sa oled minul selle võrgustiku liige, maksan, et sa loed ja kommenteerida, kirjutad osaled seal ja et selle eest on võimalik ära elada. Nojah, põhimõtteliselt nagu, kui sidefirma annab seal telefoni selleks, et sa oleksid ta klient, eks kunagi fantaseerin sel teemal, et, et mingi hetk tuleb, kui bensujaamad pakuvad sulle tasuta autosid, et. Kallinalist vedeliku vastaksid. Magama ei, ma jäin mõtlema selle iseenda peale. Et mõtlema selle peale, et mõlemad valdkonnad, millega ma olen seotud, on ikkagi nagu hästi kohapõhised, eks, ja see tähendab ka seda, et seda inimene peab tulema kohale, et kuidagi tundus mulle järsku, et et vaata, et olen sattunud tegelema kõige stabiilsemate asjadega. Kui me neid tänase saate kuidagi kokkupõime, missis võiks olla selline lõpumõte teilt, et kui me mõtleme töö ja meie ja veerandsada aastat tuleviku suunal mida te näete? Ma arvan, et üks oluline teema, mis mulle enda jaksid kuidagi koorus, on see, et mulle tundub, et kogu meie haridussüsteem vajab täiesti ümbermõtlemist, et kuna see ei ole enam üldse kusagil inimpõlvede taga, need muutused on juba nii ukse ääres, et kui me täna koolitame oma oma inimesi ikkagi sama samade printsiipide järgi nagu me oleme seda teinud, siis täitsa kuritegelik. Justkui nagu õpetame inimesi sobituma minevikku. Jah, justkui ta õpiks, õppis asi nüüd selgeks, siis lähed tööle, teed karjääri, siis veedate oma muretu vanaduspõlve viie rikkama riigi seas. Et see kõik, eks ole, seal ei ole tänase päevaga mingit pistmist. Ena nõus. See on üks ala, kus tegelikult praegu ikkagi ka väga palju uusi teid otsitakse-katsetatakse, proovitakse ja, ja noh, ma olen nõus, see areng võiks võib-olla kiirem olla ja mõnedes kohtades rohkem toetatud, kui ta täna on, aga see, ma arvan, on võib-olla veidikene ülekohtune öelda, et õpetame oma uut põlvkonna samamoodi, nagu meid õpetati, ei õpetata. Et siin on ikkagi päris palju asju muutunud ja on muutumas ka, ja noh, ma isegi tegelen selle õpetamisega, et püüan kogu aeg mõelda ka nendesamade asjade peale, millest me siin räägime. Sa ei taha siin saate lõpus on ikka väga pikalt vaidlema hakata, aga ma ei ole nõus sellega minu meelest me õpetame ikkagi suhteliselt sarnaselt, et selle valda, okei, on väiksed erandid, eks. Okei, võib-olla on ka suuri erandeid, aga üldiselt on ikkagi valdav printsiip see, et me õpetame, et vead on halvad, eksi, kui ei tohi teha ja siin on tõde, eks see tuleb lihtsalt ära õppida ja siis sa oledki eluks valmis. Mul meenub oma 97 aastase vanaisa mõtte, kes on teadlane ja, ja kes on nagu seisukohal, et ühte asja tuleb teha 10 aastat, siis valdkonda vahetada, sest muidu sa kinni sinna ei suuda enam värskelt näha. Ta oli seitsmekümnendates, kui ta oma Füüsika TÖÖ tahkete kehadega lastusega pööras, ümber kaose teooriasse, et teha midagi värskemat, et see peaks kogu ühiskonna mõtteviis olema, et sul ei ole midagi garanteeritud. Sinu töö võib kaduda, aga sa pead olema piisavalt tark, et kohanduda keskkonnad. Nojah, kui ma ise mõtlen selle peale tagasi, et mida ma 10 aastat tagasi tegin ja kus ma täna olen ja mida ma selle 10 aasta jooksul teinud olen, et siis 10 aastat tagasi keegi mulle seda oleks öelnud, et ma näiteks Peetriga koos Von Krahlis mingeid lavastusi tegema hakkan, et ma oleks valju häälega naerma selle peale. Samas, kui keegi oleks mulle 25 26 aastat tagasi öelnud, et kui sa vaatad elule tagasi, mis seal põhiprobleem on olnud, et nad on nõudepesijad. Suhteliselt üllatunud selle peale Võib-olla see see küsimus, millega ma ikkagi ära lähen, on just see, kui raske on ette kujutada neid asju, mida me veel ei suudagi ette kujutada ja samamoodi võin oma elule tagasi vaadata. Tihti, kui ma kuskil koolis pean rääkima oma hariduskäigust millestki sellisest, siis ma alati ütlen, et tegelikult need tööd ja elukutsed, mis minuni on tulnud, nagu ma isegi ei teadnud nendest mitte midagi, ma tean eksisteerivat keskkooli lõpus ja, ja väga tihti on tulnud töid ka ise luua, ma olen tegelikult ikkagi päris erutatud sele tulevikku kokku osas ja nagu Kristjan, usun sellesse, et see laiem oskus, mida me peame õppima, ongi siis selline valmisolek kohalduda pidevalt, et valmisolek ümber õppida, edasi õppida. Üks selline teema, mis mind kuidagi kõnetab, ongi just see, et mõelda, et mis inimestel tõenäoliselt samaks jääb, isegi kui kõik tehnoloogia ja maailm meie ümber muutub, mis on need sellised fundamentaalsed vajadused ja eeldused inimeseks olemisel, et mille jaoks me siis neid tulevikukeskkondi peame disainima. Aga teine mõte, mis mul tekkis siin, kui me täna rääkisime tööst, on ületöötamine, et huvitav, kuidas 25 aasta pärast, kui meil on kodanikupalk, inimeste töö on nende looming robotit on võtnud üle nüri tööd. Kas ja kuidas siis on sellise asjaga, mida tänapäeval üsna palju ikkagi näha on, mis on ületöötamine, et see on ka lihtsalt küsimusega. Ma arvan, et see ei ole, see on vist liiga idealistlik nägeminejatega siis ega see tööd sellepärast vähemaks ei jää selles mõttes noh, ükskõik, kuidas pidades kutsume tegevus niisugust loomingulist tegelemist, tuleb ära teha nii-öelda, kui sa tänast päeva mõtled, eks, et siis juba eelmisel põlvkonnal tundus, et oldi veendunud, et lastele on elu lihtsam, meil on tööd vähem, masinad on abiks ja nii edasi ja, ja noh, tegelikult on ju olnud see, et on juurde tulnud Tänane Raadio Jaik on läbi, aitäh teile, Riina Raudne, Peeter Jalakas, Tarmo Jüristo, Kristjan Lepik siia stuudiosse tulemast, aitäh. Aitäh ja helilindi vahendusel tänamäe Sten Tamkivi, mina olen Ingrid Peek ja kohtume taas nädala pärast peale kella viieseid. Uudiseid vikerraadios. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere arvas tänase teema kohta nii. Kõigist neist muutustest, mida me arvame, võivad toimuda lähema veerand sajandi jooksul on kõige vingem muutuste tuulispask seonduvalt tööga see võib-olla ei paista nii kohutavalt revolutsiooniline revolutsioon ja sageli ei ole mitte ühe asja asendamine teisega. Kuivõrd väga oluline proportsioonide nihutamine, et mitte väga kauges minevikus oli meelirevolutsioon, kus järsku inimkonna teadvusse tuli uus sõnason, teadmustöötajad, see on meie tammsaarelik, kus ühiskonnas ja mõttelises üles kasvanud inimestele küll väga raske taluda ja siis toimus revolutsioon mõtlemises. Tammsaare on ju tegelikult Victor Shiro ajastu inimene, kes armastas kirjutada, et töö on meie aja suurim õigus ja kohustus saada praegu töö enam ei ühte ega teist. Progress töö tähenduse muutuses mõjutab meil rohkem, kui me arvata oskame. Ja kliimamuutused ja sellega seonduvad ohud on üks tolmukübe selle kõrval, kuidas võib ja peab hakkab ümber kujunema ühiskonda. Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Toimetajat Kristin Kalamees, Peeter Jalakas, Ingrid Peek, helioperaatorid, Karin Zucker, Aili Jõeleht, Pirkko mäe, Aldis Pauliukaitis, helirežissöörid, Hendrik Kaljujärv, Jakob Juhkam. Saatesari on valminud Eesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks. Kuulake, saadeti lisalugusid vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist. Kohtumiseni järgmisel laupäeval peale kella viieseid. Uudiseid vikerraadios.