Helikaja tere, hea klassikaraadio kuulajad algamas on 25. oktoobri heligaja. Tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. Eelmisel nädalal esietendus Mari vihmandi ooper armastuse valem ja seda käis kaotamas ning oma muljeid jagab meiega helilooja Age Hirv. Jätkumason festival klaver 2008, mida tutvustab festivali kunstiline juht Lauri väinmaa ja kuulame ka intervjuud Sten Lassmanniga. Alga festival Ariel, mida tutvustab lähemalt kunstiline juht Jaan-Eik Tulve. Ja algamas on ka kitarrimuusikale pühendatud festival fiesta Dela kitarr ja mille raames esitletakse ka uut albumit ja seda tutvustab lähemalt peakorraldaja Kristo Käo. Pühapäeval toimub 13. Tartu rahvamuusikapäev, mida tutvustab peakorraldaja Triinu nutt intervjuus Helge Lätile. Sarjast diplomaatilised noodid toimub kontserte, Tšiili värvid ja sellest kõneleb lähemalt Heili vaostamm. Intervjuus Kersti hinnale Pärnus algab akordionimuusika festival. Selle kava vahendab meile Valdo Värk intervjuus Ülle hallikule ja novembril alguses tuleb Estonia kontserdisaalis ettekandele Giuseppe Verdi ooper Aida, milles astub üles ka Metropolitan Opera sopran Angelesse Raun ja sellest kõneleb meile lähemalt Eesti Kontserdi produtsent Neeme pundar. Head kuulamist. Seitsmeteistkümnendal oktoobril esietendus rahvusooperis Estonia helilooja Mari Vihmand job bar armastuse valem ja selle aluseks on ester Vilari romaan Niina Klux, Daini matemaatika, libreto autoriteks Maimu Berg ja Mari Vihmand. Etenduse muusikaline juht oli Arvo Volmer. Idee dramaturgia, autoriteks Mari-Liis Maarja-Liis kolle, lavastaja Liis kolle, kunstnik Ann Lumiste ja valguskunstnik Airi eras. Tantsu- ja liikumisseaded tegi Anno montiini Brasiiliast ja peaosalistest võiks siis nimetada veel Helen Lokutad, Renee soomia, Riina Irennet. Ooperit käis vaatamas helilooja Age Hirv, kes ka jagab meiega oma esimesi muljeid. Ühest küljest väga hea kogemus, huvitav etendus, ometi jäi mul ka rahulolematuse tunne sellest etendusest ja ma püüdsin pingsalt selgusele jõuda, mis asi see oli. Kõigepealt, selles ooperis oli kõik olemas, mis ooperile on vajalik, seal oli kõik komponendid omavahel igavas koostöös peale ühe erandi, selles selgusele ma jõudsin, aga sellest ma räägin natuke hiljem kõigepealt muusikast rääkides. Et mari muusika oli minu meelest väga tugev külg selles ooperis hästi kirjutatud akordion oli väga loogiliselt ja loomulikult sulatatud orkestri kõlapilti, aga dramaturgiliselt ta mängis seal oma rolli, mis oli väga hästi õnnestunud. Avastus oli väga hoolega ettevalmistatud läbi tatud. Mulle meeldis kooris liikumine samuti idee tuua neid, see on liikumisnumbreid veel rohkem, eks ole, tantsijad, peategelaste osatäitjad, tänavatantsijad ja lõpuks veel akrobaadid, see kõik tundus mulle ka asjakohane kujundus, siis oli selle lavastuse parem käsi heas mõttes ja samuti nüüd selle loo enda kohta öeldes oli seal palju siiski tugevaid külgi ja idee iseenesest on väga huvitav ja väga hea ja küllaltki intrigeeriv keerib tegelikult rääkida puhtast armastusest ja veel valemist, mis esmapilgul tundub nagu armastuses selline ülearune nähtused. Mis asi see valem veel, et kuidas me halvastusele ikkagi matemaatiliselt lähenema, eks ole, libreto ess oli väga hea jutustaja roll, see oli nagu sisse toodud, et just ta ei olnud nagu pelgalt ümberjutustaja või selline asjade käigu serveeria, vaid ta ka kommenteeris ja sekkus ka siis lavategevusse veategelaste ellu nii-öelda ja jõuangi sinnamaani välja, kus oli minu arust siis selline võib-olla lünk. Et peategelased Niina Crux, Tanja sant, Elmo Nende armastus sai tegelikult minu jaoks nagu välja joonistamata. Selles loos tundub, et see pani nagu sellise kerge pitseri nagu kogu muljele ka. Ja lõpuks ei olnud sellest dramaturgiat ka sellist tõelist konflikti ja minu meelest jäigi pidama just selle taha, et kahe armastajapaari armastuse suurust siiski meile ei toodud nagu nähtavaks. Kas see oli siis algselt loo puudujääk või libreto, puudujääkmuusikas ei andnud seal enam midagi teha, kui seda loos endas ei olnud, eks ole. Ja siis ei mõjunud ka nii-öelda see lahusolek, eks ole, lahusolekuna kui see armastussuhe oli jäänud pinnapealseks, ei olnud meie jaoks suureks kirjutatud ja ei mõjunud ka lõpuks seal teises vaatuses avalikkuse tähelepanu ja eraelu vastuolu, see ei mõjunud ka niivõrd siis enam konfliktina, kuivõrd me ei tajunud ikkagi seda armastuse suurust, see ei, tohutult pinnapealseks. Ja see, eks ole, oli selline jõude eluline ja iseendast küllastub selline tunglemine. Ja võib-olla oleks aidanud siis kas siis nüüd sellel ester Vilari juba loo põhjal seal rohkem seda armastust nagu siis ikkagi seda suhet konkreetselt kahe inimese suhet nagu rohkem ette valmistada kogu selleks edasiseks tegevuseks võib olla ainus konflikt siis seal teises vaatuses, kus nii-öelda see kõmuajakirjandus siis vastandus selle laulja isiklikule elule. Rohkem konflikte siiski selles ooperis ei olnud. Isegi natukene see ajakirjanike vastupanu jäi nõrgaks, sest ajakirjanik moodustasid grupi, kui oleks olnud veel üks selline rohkem üksikisikuna välja toodud tegelane, kes vastandub, eks ole sellele puhta armastuse nagu suurusele. Et siis oleks saanud ka võib-olla seal natukene see lahendus, kuidas oleks võinud pinget rohkem nagu luua kogu sellesse tegevusse ja ma ütlen just, et see seal oligi minu jaoks kõige suurem vastuolu, et muusika iseenesest oli pingeline, jah, ta otsis neid pingeid ja lahendusi ka ja ja, ja see lugu ei võimaldanud tegelikult sellel pingel siiski nagu mõjule pääseda, eks ole, muusika iseenesest üksi seal lihtsalt ei töötanud ja muusikast veel rääkides seal teises vaatuses mulle väga meeldisid need kooristseenid või kooriosad just seal selles samas konfliktisituatsioonis avalikkus siis versus armastajad ja veel eriti kõige lõpus stseen, kus siis need peategelase tinglitena taevas seal akrobaat esituses, eks ole. Muusika mõjus lausa koraalina ja see lõpetus kõik jättis ikkagi sellesse ooperi nagu üldmuljest hea lõpetatuse tunde. Rooperis oli väga palju häid külgi, tugevaid rolle ka siis lauljate näol ikkagi peategelased, Helen Lokuta tegi hea rolli, võib-olla siis Renee soomil ei olnud ka võimalust väga avada ennast selles rollis, kuna tundus, et nende kahe inimese siis isiklik side jäi nagu pealiskaudseks. Võib-olla tõesti oligi nõrkus seal ka selles, et selle laulja pühendumust ei olnud ka meile nagu näidatud piisavalt tema tööd või ütleme seda kirge, millega ta, eks ole, oma lauljakarjääris nagu suhtub, meelde jäi pigem siis hetk, kust ta seal voodistseenis loiult oma siis perekonna neid mõnusid nautis ja üks siis etteaste seal teises vaatuses, eks ole, kus ta laulis, aga ikkagi võib-olla siis laulja tegelane oli ka natukene narr. Selles loos, aga nagu öeldud, mõlemat lauljad siiski tegid head rollid. Mulle meeldis väga luuletaja osatäitja, poetess Rino ränne mõjus vägagi kibestunud poeedina, kes küpseia kõrgusest kommenteerib ja jagab nõu siis noorematele armastajatele ja ajakirjanikud olid ka päris hea punt, kuigi oleks võinud keegi neist natukene rohkem eristuda. Korraks eristumine toimus, aga nad ikkagi, kui on viiene grupp, siis üksikuna nad ei pääse niivõrd mõjule. Ja tantsusolistid, see oli tegelikult minu lemmikvõte on üldse selles ooperis panna tantsijat omakorda väljendama peategelast, tundeid, nende mõtteid, sest seal ei olnud väga palju väljenduda, eks ole, kuna minu seisukoht on, et see liin oli nagu pinnapealne, siis mõnes mõttes tantsija paar tõi midagi välja, mida muidu ei olnud võimalik välja tuua. Ja muidugi need tsirkuseartistid lõpus oli lausa selline boonus veel kõige lõpuks. Orkestri kõla üldiselt toetas küllaltki hästi kõike laval toimuvat, aga ta siis otsis neid pingeid rohkem kui laval, võib-olla neid oli näha ja väga palju oli just neid, selliseid vaskpillide poolt pingestatud olukordi. Mõnikord jäi mulje, et, et nüüd tuleb tähelepanu pöörata muusikale ja mis võttis siis selle juhtrolli enda kätte võrreldes siis laval toimuvaga ja solist ordeni mängija mõnikord dikteeris ja seda muusikakäiku ja see mõjus minu meelest päris hästi. Huvitav moment oli muidugi see, kus peategelane esitas seal ühe oma leivanumbritest ja siis orkester seda väga huvitavalt siis nagu värvis seda sellist popmuusikamaailmast pärit helikeelt. Arva sage hirve vaadates Mari vihmangi uut ooperit, armastuse valem. Helga ja Eesti Kontsert kutsub kuues rahvusvaheline pianistide festival klaver 2008 24.-st 31. oktoobrini klaverigeenius Arkadi voolodostrade Ricrozewski, Sernsad jampo, eesti pianistide liit ja paljud teised klaver 2008 pidu pianistide maailmasse. Eile õhtul algas festivalil klaver 2008 kontserdiga, kus esines pianist Sergio tempo. Tema esituses kõlasid shop klaverikontsert number kaks ja Franz Liszti klaverikontsert number üks Kawasareid veel Morris rabeli, albarategratsioosaja, Igor Stravinski orkestrisõit. Petruska kontserdil mängis Eesti riiklik sümfooniaorkester Dmitri Eeessebadenjukiderrigeerimisel ja see kontsert jõuab klassikaraadio eetrisse järgmisel nädalal kolmapäeval kell 10. Null viis. Et festivali jooksul jõuab siia veel mitmeid külalisi, siis saab sõna festivali tutvustamiseks kunstiline juht Lauri Väinmaa. Steven haav on omaette nähtus mitte ainult inglise, vaid kogu maailmamuusikas. Kaalium on väga hästi öeldud, et Ta on üks briti suurimaid kultuuriväärtusi. Vaatame, mida see neljakümnendates eluaastates mees on teinud, siis kõigepealt on ta salvestanud üle 40 CD muusikat, siis on tohutu hulk ja kui nüüd võtta arvesse seitse neist on saanud aasta parima plaadi tiitli maailma juhtiva plaadi ajakirjaga Jaapani poolt siis on see saavutus, mida ma küll ei tea, et ükski teine pianist oleks ületanud samas ja mitmekülgne kunstnik ma ei väljendanud vaid klaveri abil, vaid ka kirjanduse vallast on saanud auhinna netipõhisel luulevõistlusel oma luuletuse eest. Ta on kirjutanud romaane, loomulikult esseesid, muusikast, ta on helilooja ühesõnaga kompleksne, terviklik loomenatuur, kes aga samas viib klaverikunsti kui sellist edasi. Ta on kirjutanud paljud töötlusi, tuntud ja vähem tuntud teosed on toonud varjusurmast vähe mängitud väärtuslikku muusikat välja, mänghab päris kaasaegset muusikat, tegeleb noortega, annab aeg-ajalt meistrikursuseid. Nii et see, et selline inimene on Tallinnas, on, võib öelda suur kultuuriväärtus Eestile. Nii et tänaõhtust, kontserti ootan ma väga suure huvi ja põnevusega ja kutsun teid kõiki seda kuulama ka oma ettemeister teos. Kava keerleb Pariisi ümber. Kõik heliloojad, kes taas on mingil moel Pariisiga seotud, aga tihtipeale nad immigrandid nagu näiteks Mairgaljana kopland, jaga shop, seal oli ju Poola immigrant Pariisis. Siin on palju sisemisi kuu selliseid liine, mis ühendavad kava erinevaid numbreid. Näiteks Foree, ah jaa, Frank olid kõik ka orelimängijad, kuigi siin kõlavad teosed ja palju muudki, millest kommenteeriva jutu on kirjutanud Stevenhafize. Steven Hoffi kontsert toimub laupäeva õhtu kell 19 Estonia kontserdisaalis, aga päeval enne seda kell neli annab kontserdi Sten Lassmann. Kavas on Elleri, Rahmaninovi, Prokofjevi ja Keremi teosed. Keremi puuga neist on lausa esiettekandes, kõneleb pianist Sten Lassmann. Kuna Eesti kontserdi poolt tuli võimalus, et tellideks juust, ja siis ma ütlesin jah kõigepealt miski peale, kuna ma olen tema viiulisena, olete mänginud ka Eesti raadiole, lindistanud kõik kolm ja mulle seal väga-väga suur osa sellest muusikast. Tõsiselt palju sõidetud. Ma mõtlesin, et kuna tal ei ole klaveriteoseid, siis ta võiks ju ka lõpuks kirjutada midagi soola. Kaarel rõhutanud, et seal on kolm puugati, et see ei ole üks eks fuuga õieti et esimene ja kolmas fuga moodustavad sellise väga selgelt raami esimese kuuga. Teema on õieti kolmanda fuga teemaks, sajandit rütmi vältasid on kaotanud oma suhestatuse täielikult. Kui see teema alguses kõlab kaheksandikud ja 16 kümnendikud, punkteeritud rütmid ja nii edasi ja pausid siis kolmandas nurgas on jäänud ainult siis need noodisuhted on pidevas 16 kümnendik liikumises. Ma arvan, et heas mõttes eklektiline. Sellepärast et seal on tõesti näiteks teise puuga teema võiks lausa kuulide vahile või tema kaasaegsele, et see on võrdlemisi selgelt piiritletud tonaalne lausa ja selle selle arendus lõpuks läheb muidugi sellest tema endani piiridest välja ja jõuab väga suure kulminatsiooni, aga no ma muidugi loodan eelkõige, et kolm. Kõneles Sten Lassmann pühapäeva õhtul annab kontserdi inglise päritolu pianist-pooljuhis, kellest on väga palju olnud juttu viimasel ajal ka ajakirjas grammofon ja ilmselt on hiljuti ka surveplaat Bethany muusikast. Lauri väinmaa on võrrelnud teda Ashebrändaliga. Kuna ta on üks vähestest inimestest, keda Alfred mulle endale on eraviisiliselt õpetanud ja üsna pika perioodi jooksul ja kahtlemata avaldanud suurt mõju selle noore muusika kujunemisele juunis, oskab tuua muusikast välja selle ilu, selle lihtsuse ja selle sügavuse. Ta ei ela Londonis, vaid Londoni lähedal maal ja ütleb, et elades vaikuses rahus suheldes loodusega on muusika ja loodus talle isegi omamoodi religiooni eest. Nii et ta on nii-öelda muusikausku inimene. Ja tõesti on nii, et tema järgnev Beethoveni plaat, mis välja tuleb, võtakse kriitikute poolt eelistustega vastu oma loomuselt on ta väga tagasihoidlik, meeldiv inimene, harmooniline, nii nagu ka tema muusika tegemine Tallinnas mängitav Schubertit, Mozartit. Just sellist muusikat, kus väheste nootidega öeldakse väga palju. Pooljuhis esineb siis pühapäeva õhtu kell 19 kõikidest festivali klaver 2008, külalistest on juttu ka klassikaraadiohommikutest kell kaheksa, 15, aga nüüd veel mõningate pianistide lühemad tutvustused. Siia jõuab ka Frederick showski pianist kes on toonitanud 20.-le sajandile omane kiindumus albumite salvestuste järgi. Loodetavasti tulevikus kaob ja ta ise ka eelistab improvisatsiooni. Jah, ta tõesti eelistab elavat ettekannet plaadile ja see on tegelikult seotud grana loomenatuuriga, kus on suur osa improvisatsiooni-il mis ongi just nimelt laval hetkel sündiv looming. Samas ei ole ta sugugi, kui on ise pianist, kirjutanud ainult klaverimuusikat, vaid väga paljudele erinevatele instrumentidele erinevatel koos sihtidele. See ta tuleb ise Tallinna ja annab kontserdi, kus esitab oma peateosega tähtsaima teose klaverile variatsioonid Thatcheri helilooja Richard seega laulule kiberiminatifilineva pyydifiidis siis ühendatud inimesed ei, neid ei võideta. See on üks Salvador All endale vastupanuliikumise tunnusmeloodia siingi tuntud laul. Ta varieerib seda, töötleb seda käib läbi paljudest stiilidest kõiki klaveri kasutamise võimalusi, nii et üks 20. sajandi klaverimuusika tähtteoseid kõlab sellel õhtul. Adra muusikat mängivad ka meie noored pianistid pärastlõunakontserdil, mis toimub järgmisel neljapäeval kell neli, kus esitatakse tsüklist Rõud. Kaheksa pala. Pianistid ei mängi ainult klahvidele, vaid loovad ka luuletusi. Ühendavad seda muusikaga, annavad proosateksti, koputavad rütme, klaveri erinevatel kohtadel marsivad, vilistavad kõike seda selleks, et võimendada muusikat või siis seda tekstisõnumit, muusika. Sest reserskeid, huvitavat ka sotsiaalsed probleemid. Ja mõnedki tekstid ongi just kriitilised näiteks ökoloogia teemat kogu meie maakera nii-öelda mürgitamist ja ära solkimist puudutav teema. Nii et selline eksperimentaalvormis kontse noortel on võimalus heliloojalt saada juhtnööre, kuidas täpselt seda muusikat mängida. Sonile hindamatu kogemus. Eesti peanistidest esineb veel festivali klaver raames Ralf Taal, kelle soolokontserdijaamast tuleb esiettekandele René Eespere uus teos. Puudust aktus. Rästas mängib esimeses pooles kaks Beethoveni sonaati. Esiteks pastaraalse, mis võib öelda ühendubkopeedianemastraalse sümfoonia oma loodusläheduse, kaunite lüürise teemade poolest ja teiseks programmilise sonaadi. Öö, mis on pühendatud pedes sõbrale herts hertsog Rudolf file kolmeosaga, mille pealkirjad on lahkumine, lahusolek ja jällenägemine teises pooles. Toosse klaverimuusika üks tippteoseid Brahmsi variatsioonid paganiini teemale, mõlemad rikud. See oleks tõeline realistlik proovikivi. Palju jõudu räsile. Neljapäeval annab kontserdi prantsuse pianist Pascal Rosheen. Teda võiks iseloomustada kui prantslased, muusika, suursaadikud maailmas, prantsuse muusika on tema repertuaaris kesksel kohal ja ta on ka kõik selle muusika täht tõuseb, plaadistanud ja aastakümneid kogu maailmas esitanud propageerinud, erineb ta kahtlemata meil juba hästi tuntud raseda roost. Tahaksin veel mainida ühte klaveriõhtut, mil annab noor vene pianist Nikolai Tuuka. Ja siis elab ta Saksamaal ja kelle mängur, huvitav segu me siis nii-öelda tema vene juurtest ja paljudest mõjudest, mis on tulnud Lääne-Euroopa kultuurist. Ta näiteks alustab Ramu prantsuse helilooja paladega üldse vene muusika temaga emigratsioonis on ju üks teema, mis on läbi ajaloo läinud. Kui me alustame siin juba Prokoffeadist, stravinskister maalinovist, kes kõik on olnud emigrandid, siis ka need kaks vene pianisti üks neist Distokars ja teine superstaar Arkadi Voludos, kelle kontsert rääkis ja nädala reedele lõpetab festivali elavad Lääne-Euroopas. Poolkoksikontsert on pühendatud romantilisele muusikale, Schuberti Schumanni Lealistile. Laiemas ringis on ta tuntud eelkõige pimestava virtu. No sina, see kava on väga süvitsi minev. Ta mängib Schuberti lüürilise Keedursonaadin, aga kui meenutada, kuidas ta tõlgitseb Schuberti laule listi töötluses tango sellise plaadi välja andnud, siis ütleksin küll, et on pianist, kes suudab ka väheste nootidega ütelda väga palju ja ka sellega, mis seal nootide vahel. Aga loomulikult ei puudu tema kavas ka list võimsus, virtuoosse, bravuur kava lõpeb nimelt listi sonariga. Dante lugemise järel ristan pianismi kuningas. Ta on see, kes viis klaverimängu kõige kõrgemale tasemele ja romantika ongi tegelikult seda festivali läbiv ka, nii et see on omamoodi ilus sümbol, et algablistiga võtab ristiga, aga käib läbi väga paljudest teistest heliloojatest kõikidelt maadelt. Klassikaraadio eetris kõlavad mitmed otseülekanded festivalil klaver ja klassikaraadio eetris algab ka esmaspäevast klaverinädal, kus on klassikaraadio kavas päris mitmete pianistide esituses muusikat. Täpsem kava loomulikult on üleval klassikaraadio kodulehel. Juudi süvakultuurifestival Mariel. Esitleb. Uue klatverline tippklarnetit David crossover Ameerika ühendriikidest koos ansambliga leppisime mäed, mis 27. oktoobril kell 19 Tallinnas Vene teatris piletit saadaval kõikides piletilevi ja piletimaailma müügikohtades. Foto oriel. Klassikaraadio stuudios on Jaan-Eik, Tulve ja algamas on festival Ariel. Tegemist siis viiendat korda toimuva juudi süvakultuurifestivaliga, mis leiab aset 26.-st 27. oktoobrini. Tegemist on siis festivaliga, mis ei sisalda ainult kontserte, vaid ka loenguid ja esitletakse siis uut raamatut. Festival on kavas viiendat korda, meie sooviks on tõesti tutvustada juudi kultuuri väga laialt. See on siis muusika, kunstraamat, temaatilised loengud ja me oleme aru saanud, et just selline vorm on väga hästi alati vastu võetud, sellist vormi inimestega võtavad, et nad saavad informatsiooni väga mitmel tasandil. Tõepoolest, igal aastal on meil õnnestunud avaldada koostöös erinevate kirjastustega mingisugune tekst. Juudi kirjanduses on see valik niivõrd lai, et ma arvan, et nobelist ei ole mitte üheski teises rahvushulgas niivõrd palju kõnnist juudi kirjanike seas. Ja kõik need raamatud, mis siiamaani on välja antud, on tõesti väga kiiresti poelettidelt kadunud, mis on nagu küllaltki hea näitaja. Et huvi on suur ja seekord siis on meil koostöös kirjastusega Hermes David šahhaari raamat grafina Hommikusöök raamatu esitlusega, mis ta vanalinna muusikamajas pühapäeval, 26. oktoobril on ka kaks loengut. Sel aastal on siis kaks loengut, on Josef Kats ja Mark reback, kes Nemad räägivad juutide ajaloost Eestis ja Tallinnas, konkreetsemalt, kes mõlemad uurinud pühendanud juutide ajaloo uurimisele Eestimaal nende loengutest, siis saab ka palju huvitavat teada, sellepärast et enne teist maailmasõda Eesti vabariigi ajal oli juutide organisatsioone absoluutselt igas linnas Valgas, Viljandis, Pärnus, rääkimata Nõmmiste Tallinnast juutel palju juudid olid väga aktiivsed väga erinevates eluvaldkondades, nii et kahjuks teise maailmasõjaga see olukord on väga tugevalt muutus, nii et nendele kontega heidetakse pilk siis sellele ajaloole ja nendele inimestele, kelle väga paljude järeltulijad siiski on tänapäevani aktiivsed. Eesti ühiskonnas. Lisaks loengute Poolale ja Kalle Kaseme tõlked silmule ta võiks. Raamatule on ka plaanis kaks kontserti. Pühapäeva õhtul esineb Vox Clamantis koos Sofia Rubina ka Tallinna sünagoogis. Pühapäeva õhtul on siis selline kava, kus tulevad esitusele Sephardi juutide traditsioonilised meloodiad, ütleme, et see on jälle selline muusika, mis võib-olla eesti publikule ei ole niivõrd tuntud, kuna eestlased ikka teavad Ida-Euroopa juudi muusikat, mis on ka Eestis endas olnud aktuaalne ja võib-olla siiamaani on aktuaalne. Aga, ja tegelikult on ju juudi kultuur nagu üks suur-mosaiik ja väga palju selle mosaiigi kivikesi on pärit just idamaadest Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast iidse Paabeli aladelt, võttes kogu seda muusikat, killuke siit ja killuke sealt üritamegi pühapäeval kokku panna. Ja tänaseks on nagu selgunud, et seltskond, kes üles astub, on siiski veel laiem. Me oleme kaasanud ka neeme Bunderi Flettidel. Siis Janno Bocki, kes mängib lükkelarpati ja Anna-Liisa Eller ehk kes mängib erinevaid löökinstrumente. Pühapäevane kontsert algab kell 19 Tallinnas sünagoogis ja järgmisel päeval kell seitse toimub kontsert Vene teatris, kus esineb klarnet Jerda staabik rakkavarama ansambliga Kredsmer määrnes. Travit Krakower, nagu tema nimi ütleb, tema esivanemad on pärit Poolast ja tema muusika põhineb just sellisel traditsioonilisel Ida-Euroopa juutide rahvamuusikal ehk Kletsmeril, nagu seda nimetatakse, aga muidugi ta on täiesti vapustav pillimees ise ja kõik need nägemused sellest vanast traditsioonilisest muusikast ja äärmiselt huvitavad ja isikupärased võib nimetada, et ta ise on sündinud ja kasvanud Ameerikast on saanud kõige parema klassikalise hariduse sealt ja sulandunud seltsi küllalt avangardsesse maailma ja need komponendid kokku segatult, siis võib ette kujutada, mida nad oma ansambliga siin esitavad, nii et see juudi ühest küljest juudi vanarahvamuusik ka välja pakutud, siis tänapäevasesse tihtipeale küllalt ägilises vormis külas minu jaoks hästi huvitav esineja ja mitu aastat me oleme oodanud, et tal oleks võimalik siia tulla, et tõesti, ta on väga-väga hõivatud olnud igal aastal, et neid, siis avaneb see rõõmus hetk, et nad saavad siin Eestis üles astuda ja, ja väga huvitav on ka see, et Taavit Rakverre annab. 27. oktoobri hommikul tähendab Õhtulehes kontsert Vene teatris. Hommikul teeb ta muusikaakadeemias meistrikursuse, mis on jällegi avatud kõigile, et igaüks võib sinna tulla kasvõi kuulama ja jälgima mida ta räägib ja kuidas ta oma muusika tahab. Ja kui mõnel eesti pillimehel või muusikul on huvi temaga seal oma kogemusi vahetada, siis kõik on seal võimalik. Ma arvan, et see on hästi huvitav. Selline kontaktide vahetus. Klassikaraadio salvestab mõlemad kontserdid ja need jõuavad eetrisse novembrikuu neljapäevadel saates ilmuma. Seitsmendat korda toimuv festival festivalil Darra ja sedakorda toimuvad kontserdid üle Eesti mitmetes paikades. Siia jõuavad sel aastal külalised nagu Belsemain värderi. Koos Robert ja Marie staagiga esineb kontserdilt ka Stewart McCoy. Romero tagi, idee ja tegelikult idee oli vana juba isegi enne eelmist festivali käin läbi käinud. Tutvusta festivali Eesti kitarriseltsi esimees ja festivali peakorraldaja Kristo Käo Aga nüüd saab teoks, lavale tuleb lautoduo, mida mina olen ainult ühe korra kuulnud ja see on kandnud Tallinnas enamasti lauto tuuasid eriti kontsert andmas ei käi ja tegelikult on kolmas esineja, kes sellel kontserdil see marja, seda, kes siis vokaaliga toetab, aga kindlasti instrumentaalmuusikat ka kavas ja programm on kokku pandud eelkõige renessanssmuusikast, nii et renessansist autod on need, mis mängivad. Aga üldiselt püüame siis üle Eesti neid kavasid viia ja koostöös koralliga siis lautoduo kontsert jõuab viide paika. Eesti algab Kuressaarest neljandal novembril, seal kontserdipaigaks Kuressaare linnus ja üldse kontserdipaigad muidugi on valitud siis vastavalt sellele, et nad toetaksid seal muusikat, mingi atmosfäär ka tekiks ja sealt edasi on siis kontsert Marta mõisas. See on Maardu mõisa muusikasalongisarjas ja edasi Tartu Jaani kiriku rõdul seitsmendal novembril ning lõpuks siis kaheksandal novembril Pärnus Café Grand muusikasalongis ja üheksandal ka mõisaromantika sarjas Mooste mõisas, nii et siin on tegelikult ilmselt ka raadiokuulajale mitmed tuntud kontserdisarja nimesid, kus ollakse harjunud käima peabile. Mein Märderi. Igal aastal on festivalil üks selline tips paar olnud ja sel aastal siis tõesti pensionär, Mölderi, kes on tuntud oma sellise ameerikaliku esinemisstiili poolest tegemist on sellise ehtsa šõumehena ja helilooming on tema teine tegevusala. Ta ei kirjuta mitte ainult kitarri televaid, ka muudele instrumentidele ning tema kavas tegelikult ongi ka päris palju tema enda muusikat. Ja minu teada kasutab ka mõnes oma teoses elektroonikat, nii et tegemist on küll klassikalise kitarrikontserdiga täiesti klassikalises paigas meeleri saalis, aga võib-olla saab seal kuulda ka midagi sellist, mida tavaliselt ei näe. Kuule. Seitsmendal novembril esitletakse kitarrifestivali raames ka uut plaati 30 aastat eesti kitarrimuusikat. Et tegemist on nii plaadi, kuigi kui kontserdiga ja kolme aastat on selline tinglik Aegeks kitarri mänginud Eestis ka enne seda aega, ilmselt mängitakse ka nüüd pärast nii, et selliseid aastaarvud, nagu need plaadiümbrised vastu vaatavad 78 kuni 2008 ei tähenda midagi midagi lõplik, aga tõepoolest klassikalisi hektaril polnud varem kirjutatud sooloteost. Ja seesama teos Lembit Veevo ekspromt kõlab ka plaadil on küll väga värske mälestus eelmisest aastast ja kokku selle plaadil on paarteist 13 lugu umbes kümneaastase salvestusperioodi jooksul siis siin paneme, salvestus on tehtud aastal 98 on Timo Steineri minut päevaraamat ja noh, see on selline teos, mida Tallinna kitarrikvartett praegugi oma kavades mängib. Ja muusika muidugi väga erinev, mis siin on, et seal on soolot tuua siit ja nagu öeldud, siis kvartett ja stiililiselt on iga helila täpselt enda nägu, et seal on René Eespere. Seal on Tõnu Kõrvits, et seal on ka Lauri Jõeleht noortest veel jala kuklin on esindatud, tegelikult siis kontserdikavas ei ole mitte ainult need plaaditeosed, osaliselt on, aga osaliselt on seal ka midagi muud, nii et inimene, kes tuleb siis kontserdile ja kes endale ka selle plaadi. Ma arvan, et see peaks saama päris hea ülevaate sellest, millist muusikat on kitarrile Eestis viimasel ajal kirjutatud ja muidugi tuleb jälle, et Eestis on väga palju kirjutatud kammermuusikat kitarriga see siit kavast black välja kontserdil. Kas 30. oktoobril kell kuus Rakvere muusikakoolis on siis sarjas Eesti 90 kontsert ja laval on kuus kitarristi, Eiki Mätlik, Juulia, Kahro, Aleksander Stotsenko, Elenossipama ja Lauri Jõeleht ning Tallinna kontserdile lisaks veel mõned noored kitarristid, praegu õpivad alles muusikakeskkoolis, nii et need kontserdid on natukene erinevad ja Tallinna kontsert on seitsmendal novembril ning sellele kell 16 30 eelnebki siis plaadi tutvustus, Tallinna kontsert on muusikaakadeemias ja tegelikult terve seitsmes november on pühendatud Eesti muusikaakadeemiasse eesti kitarrimuusikale. Algab hommikul kell 12 juba eesti kitarri seltsi sellise aastakoosolekuga ja sealt edasi siis kõik silmused plaadi esitlusest kuni kontserdile. Sistudele kitarr kestab siis 30.-st oktoobrist kuni 21. novembrini ja kokku toimub üle Eesti 12 kontserti. Täpsema kava leiate kodulehelt kitarriselts punkt e. Pühapäeval, 26. oktoobril toimub 13. Tartu rahvamuusikapäev, keskpäevast südaööni on Tartu Saksa kultuuri Instituudi saal rahvamuusikasõprade päralt, jätkab rahvamuusikapäeva korraldaja Triinu. No ütleme, et viimase nelja-viie aasta jooksul on üks uus asi see, et rahvamuusikapäeva toimumiskoht on teine ja toimumispäev, et seekord kohtume Tartu Saksa kultuuri instituudis aadressil kastani üks Tartus. Teistmoodi on see, et Tartu rahvamuusikapäev toimub pühapäevasel päeval ja kolmas asi, mis on teist poodi, et programm on keskpäevast südaööni põhieesmärk minu jaoks ja ilmselt ka osalejate jaoks on see, et kokku saada, tutvuda üksteise tegemistega, nagu juba üsna mitmel aastal on olnud, et on eraldi laulutuba ja tantsutuba, et kus saavad osaleda, nii pilli mängida kui ka laulda need inimesed, keda konkreetselt sellele rahvamuusikapäeval ei ole kutsutud kontserdile esinema. Ja niimoodi juhtubki, et täiesti satub pilliga rahvamuusikapäevale muusikalisi rahvamuusikuid, kelle olemasolust ma ise ei ole teadlik, ei olnud ja siis ta nad lihtsalt reageerivad üleskutsele, et saab tulla mängima või laulma. Mis mind rõõmustab, on see, et aasta-aastalt, et ikkagi need rahvamuusikud, kes tulevad esinema, et nad võtavadki oma allpool päeva või terve päeva vabaks ja naudivad rahvamuusikat, kuulavad teisi, tunnevad rõõmu enda esinemisest sellist uuemad rahvamuusikat, need või kuulata päris päeva alguses 12-st üheni on selline aeg, kus lauldakse, päeva alustuseks laulab Anne Maasik, siis on meesansambel laulusõbrad ja naisansambel Eha, et põhimõtteliselt vanaisad ja vanaemad, nad laulavad nüüd uuemaid rahvalaule ja rahva sekka läinud laule, samuti laule, mida nad on omakorda õppinud oma emalt või vanaemalt. Nad laulavad selliseid laule, mida nad oma lapsepõlvest mäletavad siis sellel samal kontserdil. Need üllatusesinejate Ena on segakoor kiuru, tart, too ingerisoomlaste kooria, nemad laulavad popuri ingerisoome lauludest, et see on natukene selline, ütleme, et uuem rahvamuusika ühe ja nelja vahel on selline aeg, kus kolme tunni jooksul 12 13 pillimängijad mängivad ja siis võib kuulda vanemaid pille kuni uuemate pillide, nii et võib-olla siis vanuseliselt, et Hiiu kandle Kõni nuppa kõrge nimi sinna vahele karmoškad, eesti lõõtsad rahvakandled, Kromaatilist kannelt võid kuulda. Õhtul kell neli on esimene rahvamuusikaansamblite kontsert, et sinna täiesti juhuslikult on kokku koondunud sellised ansamblid, kas on liikmeteks noored päris koolinoored või siis natuke vanemad noored ja sellel kontserdil on need päris folkloor, setest ettevõtmistest kuni rahvamuusika töötlusteni ja kontserdi lõpuks ansambel konkurör mängib ja Nemad lähenevad džässirikkalt rahvamuusika või kell kaheksa õhtul on teine rahvamuusikaansamblite kontsert. Rahvamuusikapäeva raames on veel laulutuba ja rahvamuusikapäev lõpp. Kell 10 algava tantsutoaga. Tantsutuba tähendab seda, et rahvamuusikat, kes ei ole läinud või kes tulevadki täpselt 10-ks selleks, et üheskoos mängida tantseks seltskonnatantse, mida eestlased armastanud juba üle 150 aasta ja siis on selline aeg kuni südaööni, kus toimub koosmusitseerimine. Seekord seal Tartu rahvamuusikapäeval osale rahvamuusikuid ja lauljaid 125 ja siis veel natukene. Kolmeteistkümnes Tartu rahvamuusikapäev-pühapäeval, Tartu Saksa kultuuri Instituudi saalis. Tuleva nädala kolmapäeval kutsub Tallinna filharmoonia järjekordsele kontserdile sarjast diplomaatilised noodid ja seekord saab tutvuda Tšiili muusika ja muusikutega. Palusin stuudiosse produtsent hiiliv aus tamme, et sellest lähemalt rääkida. Tšiilist tuleb helilooja ja dirigent Boriss Salvarado ja Saksamaalt Tšiili lauljatar Catharina, kartes oma video on kaasa pannud USA ühes juhtivas kunstiülikoolis töötav Tšiili kunstnik. Nii et kaku mõtlesimegi vast võiks sobida selline pealkiri nagu Tšiili värvid, sest väga värvikas see kava tõesti on. Kui mõnede heliloojate kohta võib öelda, et nende stiili tunneb ilmeksimatult, et ära ja nad kirjutavad justkui ühtelugu siis Boriss, Alvar Ado on tõesti väga erinevate nurkade alt lõikav helilooja. Kindlasti on üks komponente rütmikat, kus, mis meile põhjamaalastele siin hingedepäevaeelses hämaras ajas, vast on tervislik ja tore kuulata sellist lõunamaist energiat on seal tõesti palju sees ja kuna ja noored seda esitamas Muusikaakadeemia üliõpilased koos heliloojaga selle kava ette valmistavad ja tema juhatamisel ka ettekandele toovad siis peaks seda energiat seal ka tõesti sees olema. Lisaks rütmirõõmule tõesti palju löökpille osaleb, on väga huvitav see Ta rõhub palju vaikusele, näiteks esimene teos, mis tuleb ettekandele tal elektroonikas ka on pealkirjastatud, kui mere ääres on vaikne, üks teos sopranit ja instrumentaalansamblile on pealkirjastatud lihtsalt sõnaga vaikus. Järelikult selline iseendasse süüvimine on ka tema jaoks oluline. Ja siin kindlasti mäed, mered ja need annavad oma dimensiooni juurde, nii et ütleme, selline rahvuslik koloriit ja ilus lõunamaine loodus mis ütleme, kaasaegse helikeele kaudu väljendatud peaks andma täiesti kordumatu kõlapildi tekstid, laulutekstid, välja mõrvatud üks ladinakeelne põhinevadki Tšiili folkloori Liaga foneetikal, nii et on ilmselt päris huvitav kuulata ta seda, kuidas need häälikud ja nende kooslused muusikasse sulanduvad ja meieni sellise keele toovad, mida me vist eriti tihti ei sa kuulata. Boriss, seal või rada on tänapäeva Tšiili kõige tuntum helilooja ja ta on paljudes riikides oma heliloomingut käinud esitlemas ja on teda väga paljudes kohtades mängitud. Teda on omistatud mitmeid rahvusvahelisi preemiaid ja Unesco preemia neist vast kõige kõnet ka meie jaoks. Huvitav on see, et praegu käsil on justkui tema üks Euroopa tuuridest ja selle idee algatajaks oli Eesti muusikaakadeemiast Toivo Tulev, kui kompositsioonikateedri juhataja, kes teda hästi tunneb, tema loomingut tunneb seda väärtuslikuks peab ja on meil siis ka võimalus kompositsioonikateedri tudengitel saada tema käest meistriklass peab ta loenguid Ladina-Ameerika muusikast ja enda teostest Ameerika muusikast, võib-olla ka laiemalt. Nii et ta käib siin läbi mitu lähimaad ja, ja nii-öelda toob muusikalist külakosti tõesti kaugelt ja väga värsket, äärmiselt erineva helikeelega ja erineva koosseisuga on teosed, üks neist on lausa maailma esiettekanne siin meie Muusikaakadeemia tudengite poolt, need ja näiteks sooloflöödilugu on sooloviiulilugu ja siis klarneti tšello elektroonik, ka löökpillide klaveriteosed. Nii et peaks olema huvitav kuulata igas mõttes. Ja see kontsert sarjast diplomaatilised noodid. Tšiili värvid toimub Kanuti Gildi saalis kolmapäeval, 29. oktoobril algusega kell 19 30. Mitu aastat. See sari on juba olnud Tallinna filharmoonias. See on kaheksas hooaeg ja võib-olla, et ongi see viimane kontsert, võib-olla tuleb lõppkontsert veel veebruaris vabalt. Aga mulle tundub, et see on olnud õige otsus teha selliseid kontserte, sest on olnud publiku huvi, on olnud spetsialistide tähelepanu ja meedial põnevust. Nii ka nüüd me ei too ainult muusikat, vaid toome sinna juurde ka kunstniku video, nii et viimane teos, mis ongi ka elektroonika ja ansambliga koos saab siis ISIS dimensiooni. Tshiili kunstniku videolt ja selle teose pealkiri on saatana tants. Sara pika maakonnas. Olete oodatud avastama Tšiili muusikate Tšiili värve, aitäh, Heili vastan. Tulevast kolmapäevast kuni laupäeva hiliste tundideni kõlab Pärnus ebatavaliselt palju akordionimuusikat. Tegelikult vast see nii väga ebatavaline polegi, sest lõõtsameeste kokkutulekust välja kasvanud muusikaüritusi on siin juba aastaid korraldatud. Samuti on see üks paremaid, kui mitte ainus võimalus näha esinejate seas suurel hulgal akordionistid järelkasvu paarikümnest eesti muusikakoolist. Tänavust akordionimuusikafestivali tutvustas lähemalt selle kunstiline juht Valdo Värk. Pärnu akordionimuusika festival kannab juba järjekorra numbrit 26 ja kuigi tema ei ole alati olnud festival ja ta on olnud väga erinevate nimede all küll pillimeeste kokkutulek ja rahvusvaheliselt akordionimuusika päevad ja siis viimased neli aastat meil seda korraldav akordion Music Grupp, oleme leppinud kokku, et me nimetame seda Pärnu akordionimuusikafestivaliks. Keda siia vaadetel oodata on päris palju külalisi ja päris palju esinejaid Eestist. Festival Tal on Eestis üks suurimaid, kui mitte kõige suurem akordionialane esinejaid kokku on meil orienteeruvalt 200. Sellest väliskülalisi on umbes 30, väliskülalised on meil seekord lähiümbrusest, kuigi ka mitte päris lähiümbrusest on siis traditsiooniliselt Šiauliaist, mis on Pärnu sõpruslinn ja suhtlemine temaga päris tihedalt. Siis on Lätist Limbaži muusikakoolist. Ja samuti on ka Soomest üks akordioni toet. Peaesinejaks meil Sankt-Peterburi Trio akadeemia, kellega ma tuttavaks sain eelmine aasta Soomes sademe sai festivalil ja nemad on kahtlemata festivali rosinaks äärmiselt kõrgetasemeline kollektiiv äärmiselt mitmekesise kavaga. Ja on hästi põnev ja huvitav neid kuulata, kui mitmekesine on see muusika, mida läbi kogu festivali kuuleb. Akordion on ju selline pill, mille peal võib mängida rahvalikke lugusid, aga ka klassikat. Ja seekord ongi niimoodi, et see kirevus on natukene suurem, kui ta on olnud eelmistel aastatel aga väga palju traditsioonilist. Ikkagi alustame kolmapäeval avakontserdiga, kus siis esinevad küla pillimehed, nii nagu see on olnud kõik need 25 korda ja nüüd siis ka 26. kord. Kontserdi teise poole sisustavad külalised Leedust. Neljapäev on järgmine päev on siis traditsiooniliselt kirikumuusika. Kus siis kell seitse õhtul on kontsert ja tuult tiibadesse saamas ka meie nii-öelda balti orkester, see tähendab siis orkester, kus mängivad akordionistid Eestist, Lätist ja Leedust. Ja esitame seekord juba kuus, vala. Ja lisaks sellele mängib seal kontsertorkester, Dremolo, samuti külalised Lätist ja Leedust. Järgmine päev on konkursipäev, toimub see see aasta Pärnu vanalinna koolis. Son konkurss akordioniansamblitele ja päev siis õhtul lõpeb peaesinejaga Peterburist Trio akadeemiaga, mis on siis nagu selle päeva rosinaks. Ja mis puudutab laupäeva, siis nimetamegi seda päeva pillimeeste kokkutulekuks ja lõpeb siis festival kell kuus lõppkontserdiga, kus esimeses pooles esinevad siis külapillimehed, rahvamuusikud, teine pool on siis rohkem professionaalsete ansamblite päralt. Ja üks uuendus on nüüd küll sellel festivalil. Peterburi trio toob siia ka oma noote ja oma plaate. Ja nii reedel konkursipäeval vanalinna koolis ja siis ka laupäeval sanatoorium tervise kultuurikeskuses on võimalik noote ja plaate päris suurel hulgal näha, vaadata, osta. Pärnu akordionimuusikafestivali kavaga saab tutvust teha ka internetis veebilehel www punkt hot punkt ee kaldkriips Dremoloo heligajale Pärnust Ülle Hallik. Sülgaja. Neljandal novembril kuuleme Tallinnas esinemas Läti riikliku sümfooniaorkestrit orkestrit, millega on olnud seotud peadirigendi rollis nii Paul Mägi kui Olari Elts. Sedakorda tuleb orkester siia Kaare, Mark Chitsiooni terrigeerimisel ja kõlab Giuseppe Verdi ooperi Aida kontsertettekanne ettekanne on selle poolest seal tähelepanu väärne, et siia jõuavad muuhulgas ka sopran Angeles Braun Metropolitan operast ja tenor Valter poorin Itaaliast. Kontserte ennast tutvustab lähemalt Eesti Kontserdi produtsent Neeme pundar. Aidaetendus on täiesti tulemas ja see oli meile väga kena koostööettepanek Läti riikliku sümfooniaorkestri poolt ja loomulikult siis ilma segakoori Latviatele ei saa kuidagi läbi ka selles kontekstis võib-olla räägiks siiski paari sõnaga sellest dirigendist, kes selle ettevõtmise ette võtab seal nimeses Kaarel Mark, siis Soom, kes on siis sündinud Londonis, ta on noorema põlve dirigent aastast 1971 järgmisest hooajast Läti rahvusliku sümfooniaorkestri peadirigent ja tema on teinud koostööd siis music, suren Viinis, kontsert Haus Viinis, Royal festival, hool Londonis, šamsellisi teatris, Berliini filharmoonias, Müncheni filharmoonias väga painikates ooperiteatrites, nagu Viini riigiooper per saksa ooper Berliinis Baieri riigiooper Arena, Joonas nimistu on tal tõesti nagu päris pikk. Ehk siis tegemist on absoluutselt maailmaklassi dirigendiga, keda meil ei olegi nii väga tihti siin eesti lavadel. Ta on teinud oma karjääri väga kiiresti ja väga jõuliselt, aga lähme siis solistide juurde. Tõsi, ta on, et Metropolitan Opera solist Angeles Braun laulab Haiidad ja kui 2004. aastal toimus Metropolitan ooperis tema debüüt selle ooperiga kirjutas taas New York Times, et lõpuks ometi on nüüd ilmunud välja üks tõeline Haiida tema rollis tema tegemistest nähakse täiesti nagu uut kvalitatiivset taset kaadris üldse, ta võlub publikut oma sarmiga väga paljude nüanssidega hääles räägitakse tema värelevast uskumatust, pianist simust ja mida veel kõike, nii et tegemist on tõesti täiesti erilise persooni kuninga, teistest osatäitjatest, Sis raamest laulab Walther voorin, kes on siis sündinud Monsas ehk siis Itaalias 69.-le. Mis on tema puhul huvitav, et ta on väga mitmekülgne muusik, nii et ta on samamoodi lõpetanud kõrgema muusikakooli nii klaveri kui ka kompositsiooni erialal, aga ka tema tegutsemise nimistusse jäävad kõik tähtsamad ja olulisemad kindlasti itaalia ooperit La skaalaga eesotsas, aga samamoodi ka Viini riigiooper või rahvuslik teater Tokyos ooperiteatrit üle. Ta on laulnud väga erinevaid osasid, muuhulgas ka vaagnerit. Päris kuulsad on tema Hoffmanni lugude esitused olnud, tegemist on tõesti kõrge klassitenoriga, mida just see roll ka nõuab. Kui me lähme nüüd sellest solistidega edasi, siis peaks nüüd mainima Jelena patoukova nimed vene metsosopran täidab siis amnerisi osa tema anuma stuudiumi teinud Klesnist ülikoolis ja tänaseks on ka tema jõudnud juba päris nagu märkimisväärselt oma karjääri sepistada, kui võiks öelda, sest tema partneriteks on olud taaniale Vaarelm, voim kui Semjon Putškov, Robert karssen, ta on teinud samuti rolle nii Viini riigikogule päris kui Saksa ooperis, Berliinis, Hamburgi päris Pariisi ooperis, han ooperis lauldes ka erinevaid osasid, samuti üks tema selline päris oluline lõik on kaasalöömine suurvormides, ta on mitmed korrad laulgniverdi reetmine kui Bachi jõuluoratooriumi messias. Kui ka Rossini väikeste missat ja siis järgnev solist on meil, kes lausa Amonastrat seal siis bariton tonni rei Albert. See on siis Ameerikas Louisianas sündinud bariton, kelle seal on ka väga palju olnud seotud ooperimajade, orkestrite, ka Ameerika pinnal. Kui nüüd rääkida nendest Ameerika ooperites, siis on seal Houstoni, Dallase, Atlanta Austini, Florida, Minnesota njorliini pärid Euroopas on laulu saanud muuhulgas kuulata Kölni ooperis. Seal laulis just nimelt neid Ohmi lugusid kaugelt kaardenis loomulikult Praha ooperis mitmed korrad leedus, muuhulgas ka lendavat Hollandlast Milanos, Hamburgis ja Viinis ja mujal. Teised solistid, kes kaasa löövad, on läti pärit talu vaarao osa Egiptuse kuningalt laulab Roman polis saadav see siis Läti pass. Ülempreestrit laulab Christian Norwelis, kes on ka Eestis. Käin Tallinnas korduvad laulmas ülemrest rinnad Ieva Parssa tõdestes. Giuseppe Verdi ooperi Aida kontsertettekandes osalevaid soliste Eesti Kontserdi produtsent Neeme pundar ja Seppe Verdi aidata on võimalik kuulata siis teisipäeval, neljandal novembril algusega kell 19 Estonia kontserdisaalis. Tänasele heligajale tegid kaastööd Age Hirv, Kersti Inno, Hedvig Lätia, Ülle Hallik. Saate mängis kokku Katrin maadik ja Saadet toimetas.