Tiiu jail Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Tere, head vikerraadio, kuulajad, käes, on aeg taas suunata pilgud tulevikku, püüda vaadata aja ja ruumi taha, millega saatesari Raadio Jaik on siin tegelenud nüüd juba tosin korda. Saade on pühendatud visionäärlik ideedele, tulevikku, visioonidele, mõtetele, sellest, mis meist saab inimkonnana siin planeedil, maa täna, homme ja ka ülehomme. Ja kui tavaliselt on meil siin saada mõttes selline väikekolleegium erinevatest tegelastest, kes siis mõtteid mõlgutavad, siis tänane saade on sarja kokkuvõtte ja minuga. Dessarja Raadio Jaik toimetaja Kristin Kalamees. Tere, Kristin. Tere. No sina oled nüüd kõike seda materjali, mida me oleme siin läbi sügise pööritanud, väga-väga põhjalikult kuulanud, uurinud, tudeerinud, mis on sellised mõtted, mis sul on kuidagi endale meeldinud kõrva jäänud, kas on midagi olnud, mis on sind täielikult üllatanud? Sedasorti mõtteid kindlasti leidus selle saate ja loengusarja jooksul päris mitu. Hästi hea meel oli selle üle, et, et nii mõnigi välja pakutud mõte ikkagi töötas natukene vastu ka sellele, et kõik nii väga halvasti läheb, leidus selliseid valguskiiri natukene ikka igav. Loodame me oleme tänases saates teile head kuulajad valinud parimad palad läbi Raadio Jaik sarja sügise, kus on olnud tosin osa, mida kõike saate siis vikerraadio kodulehelt pist järgi kuulata, seal on ka Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomerekommentaarid täies. Kusjuures on lisaintervjuusid, aga esimesena võtaks ette sellise teema nagu ühiskond, kus stuudios olid Ülle Madise, Daniel Vaarik, Tarmo Jüristo, Peeter Jalakas ja mängimegi siis võib-olla esimesena Ülle Madiselt. Aitäh selle pika küsimuse peale meenutaks näitlejanna bürood, kes oli Ilmar raagile kunagi Pariisi kaheksanda rondigmendi kohvikus öelnud sõnad midagi ühes oma artiklis kordasin ja nimelt, et 21. sajand ei hakka õieti enne, pealegi kui kõik kukub korralikult. Mõtlesin kahte asja, et õnneks senimaani need katastroofid ja allakäigud, mida on ennustatud, vähemasti mitte sellisel kujul aset leidnud, ei ole. Aga teiselt poolt seda ma usun küll, et suured muutused on käimas ja ilmselt veel suuremad muutused ees. Ja mina ütleks, et see ei ole mitte meie põlvkonnale, nendele, kes praegu seda tulevikku nagu kujundavad, mitte õnnetus, vaid pigem mina vaataks oma iseloomuomaduste baasilt, et see on õnn. Et see on võimalus teha midagi uut ja loodetavasti paremad, mis see lähtepunkt on, et mis praegu on ja mis mõjutab tegelikult arenguid 25 aasta pärast, niivõrd-kuivõrd, seda saab üldse niimoodi vaadata. See Ta on alanud massiline rahvaste ränne, lähis-ja Kesk-Idast ja eks seal ole põhjusi, kaks üks on rahvastiku plahvatus ja teine on kliima soojenemine ja, ja Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere on ju ennustanud, et kui nii läheb edasi, nagu praegu läheb, et siis aastal 2050 on tohutud maa-alad, sealhulgas tohutult suurlinnad vee all. Väga hästi on teada, et see maa, kus meie siin elame Läänemere ja Musta mere vahel et see on tõenäoliselt maailma kõige parem paik elamiseks, aga jälle minu meelest ei ole siin midagi kurvastada, et see on ju tegelikult rõõmustav meile siis teine asi, mis mulle endale tundub, on see, et see kasvule rajatud heaolu mudel peab ikkagi lõplikult otsa saama. Sest et lihtsalt keskkonda ei kanna seda kulu välja. Öeldakse küll, et lõputu majanduskasv on võimalik, et leiutatakse üha uusi tehnoloogiaid ja küllap kuidagi ikka saab, aga et hetketeadmiste baasilt minule tundub, et üldiselt me peame kõik ikkagi oma nõudmistes mõnevõrra tõmbama tagasi. Ja selles samas ühiskonna saates üks huvitav mõte oli ka poliitikute ja poliitika kohta ja ühtlasi siis, et mis võiks saada demokraatiast, teadusfilosoofia futuroloog. Jacques fresko on selle kohta ühe päris huvitava mõtte avaldanud. Kuulame seda. Ta ei usu inimestele tundub, et kehtib demokraatia. Aga see ei ole rahal põhineva majanduse puhul võimalik. On hoopis jõuka eliidi diktatuur. Poliitikutel puudub võimekus, kus päriselt probleeme lahendada, neid ei ole selleks ette valmistatud. Probleeme lahendab tehnoloogia. Poliitikud küsivad, palju miski maksab, aga küsima peab. Kas meil jätkub ressursse? Praegu on meil olemas ressursid, et ehitada kodusid, koole ja haiglaid, rahastada meditsiinilisi uuringuid, aga rahal põhinevas süsteemis on jätkusuutlik ECU arengu takistuseks kasu ärele. Fafelgi. Tavaline asi, mida välja tuuakse või, või rõhutatakse, on see, et, et siin ei piisa sellest, et kui meie noh, kas siin Eestis või meie läänemaailmas oma nõudmistes tagasi tuleme selle osas milli, kui hea meie tulevik peaks olema vaid siis täna on suur osa probleemist selles, et me palume miljarditelt, inimestel Hiinas ja Indias oma nõudmistes mitte sihtida seda, kus me täna oleme ja see on natukene siis suurem ja keerulisem probleem lahendada, mis on omamoodi huvitaval kombel seotud. Nüüd siis selle fresko asjaga, kus ta mainis, et poliitikud ei suuda probleeme lahendada mingis mõttes mõttes võib seda veidikene laiendage parafraseerida öelda, et poliitika ei suuda, probleeme lahendab poliitika iseenesest ei olegi. Ja nüüd ma ütlen midagi, mis võib-olla tundub natukene ketserlik või ootamatu, aga poliitika ei ole mõeldud probleemide lahendamiseks poliitika mõeldud probleemide tagajärgede aktsepteerimiseks. Et see on see, et mida me demokraatlikus poliitikas teeme, võib-olla tulevikus ei olegi eriti head põhjust mängida seda mängu, et me langetame otsuseid demokraatliku valimise korras, kuna on võimalik ette kujutada olukorda, kus meil on võimalik teha paremaid otseseid ilma inimeste käest küsimata ja see on suur hoovus, mis on täna täheldatav näiteks ka räniorus, kus inimesed on väga demokraatia kriitilised. Kas inimesed sellega lepivad, et isegi sa võid ratsionaalselt nõustuda, et algoritmi ja suurandmete põhised otsused võivad olla targemad, aga selle nii-öelda demokraatia või siis noh, valimiste ja rahva kaasamise ja avatuse ja väikese ebaratsionaalsuse taga on ju tegelikult paljuski inimestele osadus tunda ja selle mõistmise tekitamine ja nendele ka selle perspektiivi pakkumine, et tegelikult neid otsuseid saab teha ka vaated, milline võiks olla meie ühiskond veerandsaja aasta pärast võib-olla veel natuke edasi tekitasid elavat arutelu ja üks hästi huvitav vaatevinkel oli siis ka muusikateadlasel ja uue ühiskondliku liikumise edendajal saaled karedal inimesest ja loodusest hooliva ühiskonna aluspõhimõtted on austus kõige elava vastu, kõigi ühiskondlike protsesside läbipaistvus ja konstruktiivne koostöö. See on võimalik ökoloogilise kolistliku ehk terviksüsteemse lähenemise kaudu, mis lähtub elu ja selle kõigi avaldumisvormide terviklikkusest ja pühadusest. Ükskõik millal see toimus, aga majandus on kaaperdanud põhimõtteliselt kõik elualad, pea, majanduskasv on see, mis on religioon kui nii-öelda kogu maailmas. Me oleme tegelikult valiku ees, et kas häving või, või läbimurre uuele tasandile. See uus tasand tähendab seda, et inimkonna kriitiline mass tõuseb teadvustasandilt kõrgemale, kus ta saab aru, et ta on üks loodusega, et on üks ökosüsteem ja minu positiivses visioonis Eesti 25 aasta pärast on üks imeline paik, kus elatakse nende põhimõtete järgi. Võimalik, et see elu siin toimubki kogukondade baasil, et ei ole niisugust tsentraliseeritud süsteemi, nagu meil praegu on. Me saame seda looduslikku tasakaalu, mis on läinud paigast ära nii inimesest väljas kui inimeses sees, taastuda ainult siis, kui töötame lakkamatult iseendaga. Anname endast parima, et liikuda koostööteadvusse, sest selleks, et luua uuel teadvus tasandil tugivõrgustik, tuleb väljuda konkurentsiühiskonnast ja minna koosta ühiskonda. Et päris palju oli nende saadete jooksul sellist südametunnistusele koputamist küll, et ega me siin võime prognoosida ja mõelda ja erinevaid teooriaid kokku panna, aga tegelikult me ikkagi ise peaksid midagi ette võtma juhul, kui et kõik asjad hakkavad kuidagi kreeni kiskuma. Ja mulle meeldis väga tehisintellekti transhumanismi saates Kulder tavetäri poolt välja öeldud Uku Masingu mõte. Siin oli juttu, sina mainisid, et inimesed nagu loomad aga ei peaks ju olema, peaksime ka inimesena arenema. Kõrgemale ja revolutsioon võiks ju edasi minna. Ja siinkohal maininud mõtet eesti kuulsalt filosoofilt dioloogialt ja kirjanikult Uku Masingut, kes ütleb, et inimese juures peaks saama võimalikuks psühhol nii nagu putuka puhul on histolüüs, mis tähendab, et ta jõuab kõrgemale tasemele, tunnetus avardub, tunnetab midagi niisugust, mida praegu, kui inimesed ei suuda. Ja et kui selline sünteetiline reaalsus selleks osas ka võiks aidata. Et Uku Masing mainib siin, kuidas seda saavutada, isegi keemia abiga või mingit katalüsaatorit, aga muuta hormoone. Aga see kõik on väga ohtlik mäng, aga võib-olla just niisuguse sünteetilise reaalsusega, et me saame inimestena areneda kuhugi kaugemale ja kõrgemale ja avardada oma teadvust. Teadvuse teema on üks minu lemmikteemasid, ma arvan, et see on üks tee meie tulevikumaailma lahti muhkimisel, kui me tahame jõuda, võib olla kaugemale, kõrgemale, sügavamale ja laiemale mõistmisele. Ja kui me sellise tehisintellekti teema juures olema, siis ahju val Harari, kellega on ka Eesti lugejad, kindlasti kursis. Temalt on ilmunud raamat Jens ja inglise keeles homo deus ja 21 õppetundi 21.-ks sajandiks. Tegemist on Iisraeli ajaloofilosoof ja visionäriga ning temal on üks väga intrigeeriv mõte sellest, mis võib meid lähitulevikus ees oodata. Ta maastimpothingtsennoo Apaude Fletcher, on tähtis teada, et varsti on võimalik inimesi häkkida, nende teadvusesse sisse tungida. Kuidas see toimub? Selleks on vaja algoritmi, mis mõistaksin veidikene paremini kui sa ise ning suudaks seetõttu ennustada, kuid manipuleerida ihadega, võtta sinu eest vastu otsuseid. Üks viis algoritmilise tundma õppida, jälgides silmade liikumist ekraanil, kui vaatad näiteks Youtube'i. Kui sa ka ise veel ei tea, et oled näiteks gei või suudad seda teiste eest varjata, siis näiteks Coca-Cola juba teab seda neid järgmisel korral reklaamib oma jooki sulle palja ülakehaga mehe mitte bikiinides naise pildiga. Inimeste häkkimiseks on vaja ainult kahte asja, häid teadmisi, bioloogiast, eriti ajust ning palju arvutusvõimsust. Varsti aga on suurkorporatsioonidele valitsustel piisavalt nii teadmisi kui arvutusvõimsust ning kui see juhtub, liigub võim inimeste käest algoritmide kätte. See on hakanud juhtuma järjest enamates ühiskondades, olenemata sellest, kas tegemist on demokraatiaga või kas valitsus on kuidagi sekkunud. Inimesed annavad järjest enam võimu algoritmi, telepaljud arvavad, et automatiseerimine toimub korra ja pärast mõnda aastat. Segadust loksub kõik uuesti stabiilsesse rütmi. Aga see tähendab pidevat muutuste jada, milles alles püsimiseks tuleb inimestel end üha uuesti tõesti harida ja luua. Selle peamine takistus on psühholoogiline, mistõttu 21. sajandi hariduse eesmärk on arendada emotsionaalset intelligentsust vaimselt tasakaalu enda pideva taasloomise juures ning algoritmidest ees püsimiseks on vaimne tasakaal väga oluline. Kipp learning. Tähendab. Tehisintellektist oli meil muidugi päris palju juttu erinevate nurkade alt, et üks oli siis riikide tasandil, kuidas erinevad riigid seda arendavad, pööraski praegu sellele tähelepanu ja siis räägiks natuke inimlikust tasand. Sest edasi, jah, tehisintellekt on fantastiliselt põnev ja intrigeeriv ja ka hirmutav teema, aga mulle meeldis, et Marten Kaevats tõi välja selle, mis tegelikult toimub oriendis. See, mida me näeme, me saame jälgida, aga millest me lõpuni tegelikult kõike ei tea, see on Hiina ja Hiina arengud, kõik riigid. Teevad midagi tohutult, investeeritakse raha, kahtlemata kõige niuksem kahtlasem kant on see, mis praegu Hiinas toimub, kes pani siis tähele, siis eelmisel aastal Hiina pani 130 miljardit eurot mani nende tehisintellekti strateegia alla mis laias laastus ehitab täies väes suurt venda ja jälgimisühiskonda, see on juba praegu töötab. Praegusel hetkel ma ütleks, et see keerukus on peaasjalikult selles, et kuidas me saame ehitada riigimudeli üles selliselt, mis on siis ütleme, inimväärne kusele ja demokraatlikel väärtustel põhinevat kus privaatsus, andmekaitse ja eetika ja sellised küsimused on kuidagi lahendatud piisavalt optimaalselt, et meie ehitaks suurt venda. Kas me siin ei olegi äkki sellesama hästi olulise probleemi ees, et paratamatult selline ühiskond nagu Hiina on nagu kõvasti paremas olukorras nii-öelda selle tehnoloogia arenguga suhtes, eks ole, ta ei pea üldse niisuguse küsimus iseendale? Absoluutselt, absoluutselt, kahtlemata Hiina saab olla astmeliselt kiirem, tegelikult meil siin Eestis asub ka uhke olla, sest kui Hiina juhib seda riikide bloki, kes ehitavad suurt venda, siis mu väide oleks seda. Eesti juhib seda riikide bloki, kes ei ehita suurt venda. Aga kui me räägime sellisest süsteemist, mida Hiina ehitab, et seal ei ole võimalik prügi maha, viskas Schengeni viisat, mis on juba praegu nii ja selles mõttes, et sa ei lähe tormi, kus neid on praegu, nii jah, ja siis ongi kõik korralikud normi järgi joont mööda käivad kodanikud. Naabrivalve korras annavad üles ka oma lähedased, et saada ise kõrgenuid õnnest kõige tublim, kodanikuna ise ennast üles. Ta arvas, ongi põhiline hirm ongi see, et me loome ka iseenda näovaheline Carool tuleb välja ennast. Sa võid ette kujutada üheksat, kui sul oleks näiteks niisugused samasugused võimelised, kohe mõtled sellele, aga tema võiksid äkki tollane Takkidele muidugi veel rohkem ja, ja kui me vaatame maailma nii nagu ta on, siis on see hirm võib-olla ka üsnagi põhjendatud. Mitte robotid ei võta üle, vaid me ise oleme robotid, ma arvan, et see saab olema selline sümbioos asjadest, ma ei oska nagu seda niimoodi ette kujutada. Me oleme loonud ühe nähtuse, mille nimi oleks näiteks tehisintellekt ja siis nüüd see nähtus ise seisu ta nagu omaette teadus, tänan oma agenda ja siis ta kuidagi nagu eraldi inimkonnast. Ma ei arva, et see nii on. Inimene siin enda näo järgi masinaid loomas, on põnev teema olnud noh, inimesele ka loomingus ja mis iganes valdkondades. Aga meil oli inimese saates juttu hoopis sellest, kuidas inimene on otseühenduses masinaga. Kui lugeda ükskõik kelle arutlusi teemal, et mis võiks meid paari-kolmekümne aasta pärast ees oodata, siis see, et kuidagipidi oleme otseühenduses masinaga ilma kõikvõimalike vahelülid, et see tundub olevat nagu üsna üksmeelselt sellega ollakse nagu päri, et see tõenäoliselt ei läheb. Nii üksmeelselt nad väga päri ei ole. Vastase tee, mitte see, et kas sa oled noh, kas see meeldib või ei meeldi, sellest on jutt, aga mitte sellest, kas, et kas see juhtub? Mulle tundub, et see juhtub paratamatu. Ühtlasi inimese teemal oli ka haridusest juttu, kuidas tehisintellekt, kas ta siis nüüd saab või siis ei saa õpilasele appi tulla, seal? Me ei pea panema seda kohustust ja vastutust beat märgata, mitte inimesele, kellel need piirangud on, vaid seal saaks tulla tehnoloogia tõenäoliselt meile appi ja ma usun, et rääkides tulevikuharidusest 25 aastat tänasest, siis siis tõenäoliselt kui meil täna neid asju veel ei ole, siis kindlasti need tehnoloogiad saavad teevad inimest oluliselt rohkem individuaalset kõnetama hakkas, siis saavad näiteks õpilased valida, keda nad tegelikult õpetajaks tahaks, noh näiteks staar, vorsti äge tegelane räägib mulle ajaloost kõik kosmosest, kõik on integreeritud selliseks audiovisuaalseks õpikeskkonnaks ilm läheb, siis saab muutkui sisendeid, töötleb neid läbi läbi selle mängulisus. Ma lihtsalt mõtlen sellele, et noh, me tegelikult täna näeme, et tehnoloogia ju ei ole seda evolutsiooni sedavõrd tagant toginud, et me võiks öelda, inimese aju on nüüd kuidagi meeletult selle aja jooksul muutunud info töötlemise mõttes ka siis no vähemalt mina ei küündi täna mõtlema selleni, et kuidas me tegelikult seda täiesti elukaare alguses olevat, praktiliselt puhast lehti suudaksime tehnoloogia kaudu õpetada, aga me tegelikult täna teame, et õppimine toimuks, selleks on pigem vaja just nimelt seda suhtlemises mõõdet, seda inimese inimlikku dimensiooni. Tegelikult ma oskaks, on vist küll ette kujutada seda, kuidas tehisintellekt ka algkoolis oleks vägagi võimeline laps, võtame kas või sellepärast, et ta on järjekindlam, ta on kannatlikum, tähelepanelikum nimelt ta võtab arvesse õpilase isikupära. See kõik on lihtsalt selles kinni, milline vorm tal on, eks ole. Niipea kui me suudame ette kujutada, et vorm on samasugune nagu minul või sinul sõbralikke kallistage nagu ja siis ma suudaks küll ette kujutada töötutest vägagi palju kasu olla. Peeter Jalaka ka seal arutelus vaidluses oli siis haridusteadlane Kristi Vinter, temal väga palju huvitavaid mõtteid, et sellist päris uuenduslikke sellest, kuidas meie haridus võiks areneda selles muutuva maailma valguses sealt edasi jätkaks kohe inimesega selles vaates, et läheks koolist edasi. Pani vanainimeste juurde, kellest oskab väga hästi rääkida, loomulikult Eestis spordibioloog ja tehnoloogia kommentaaride autor Kristjan Port. Aastaks 2050 jaapanis ennustatakse töölkäijate ja siis vanurite laste suhe on üks ühele ja ÜRO hinnangul samaks aastaks on siis umbes 32 riiki, kus see vanuseline struktuur on samasugune kui jaapanis praegu ainuke viis, kuidas seda, seda probleemi või majandusprobleem, mis saab edasi lükata, on siis vanemad inimesed, hakkad tööl käima, aga mis ressurssi Ansolvajadel käimiseks ja sõna tervis Jaapanis umbes neli pool miljonit 35 kuni 54, sest nõndanimetatud parasiit üksikinimest, nad ei ole kunagi abielu sõlminud neile lapsi olen elanud oma vanemate loodud heaolu arvelt, aga kuna vanemad on nii tõuseb töö tegijad, siis need lapsed ei ole kunagi tööle pääsenud. Küll aga vanemad oma ressurssi jaganud laste heaolule ei happens, on tekkinud väga omapärane nähtus, kus osa vanema generatsiooni roni inimesi, lähevad poodi ja varastavad asju. Miks, aga sellepärast, et siis saab vangimajja ja vangimajas on teisi samasuguseid ja vangimajadesse tekkinud vanadekodud, kus on pargid, istutatakse lilli, käiakse koos, nad ei põgene kuhugi valvama, ei pea. Vajadus sotsiaalse kuuluvuse? Just, ega Jaapanis see oli selline probleem, natuke sellega haakuv oli küll juba mingi kümneaastast, võib-olla varemgi, järsku ühiskonnas hakkas toimuma selline nähtus kui vanainimeste lahutamised, mis tundus nagu kuidagi ootamatult, mis selle põhjustas. Et abiellute siis mindi tööle, siis järgmine kord kohtusid need inimesed siis, kui pensionile. Ega nad vahepeal väga kui kokku ei saanud. Jah, Jaapan ju on väga jõuliselt teinud edusamme arendusi robootika teemal just selleks, et teha vanuritele hoolderobot. Jah, see on ka üks asi. Muidu vanainimesest ikka hoolitseb, kui mitte, siis tore, selline. Sõbralikuma noidi näoga robot, hästi lõhnav robot. Seal tervisesaates oli Christian pordil ka veel üks ka olulisel teemal mõtteavaldus, millele siis vastas Kadi Lambot Kedaaliga nüüd kuulda, kes on siis moodsa erameditsiinikeskuse Confido juhtkeskus, mis tegeleb siis ida ja Lääne meditsiini ühendamisega. Võimalik, et koos tehnoloogia arenguga hakkavad muutuma ka meditsiinifookuses arusaamad tervisest ja ohutusest, transhumanism tähendab siis seda, et me parandame inimest moel, mis kõrvaldab temas need bioloogilised probleemid ja vead, tekib selline posthumanistlik või versioon ma teadminis versioon numbris inimese tüübil oleks ja see tähendab omakorda ka seda, et ainukene loom, kes määrab oma saatust, see tähendab Ta saab otsustada, kas ta sureb ära või sure ära. Kujuta ette, et sa teed jube targa masina, kas ta laseb ennast välja lülitada lollil inimesel, see on selline illusioon, nagu nad praegu masinad välja lülitada, aga meie eesmärk ei ole teha kehvasid masinaid ja kui me teame jube targa masina, siis me ei pane teda tuba koristama, pahanda tegema midagi äärmiselt olulist, järelikult tema otsuseid mõjutavad meid kõige rohkem. Aga näete, me ehitame selle illusiooni koduse ristija mudeli põhjal ja kasvab siis ka põlvkondadevaheline pinge piiratud ressursi jagamise osas. Siis tekib küsimus, et oot, meil ei ole raha. Aga ma tahan kaua elada, mul on praegu mõnus olla, ei sünni praegu mingeid lapsi, keelame ära, et näete, meil tekib moraal, mis on õige, mis on vale ja kuigi me praegu ütleme, et see nagu pole, aga sa saad vanemaks ja siis öeldakse, et aga sul hakkab aeg täis saama, võtame stepsel välja. Ei, ei, juhatas deflid välja. Kelle arvelt sellest defitsees hoiame tuleva põlvkonna arvelt ja selle kõrval need tänase soolise võrdõiguslikkuse teemad, mis paistavad nagu väga tugevasti sellest emotsionaalsest esile kutsuvad, on tõesti täiesti lapsemäng. Et oluliseks küsimuseks kujunevad laste saamine laste õiguste elule ja see, kuidas saab surma. No kõigepealt, kui ma mõtlen selle peale misse meditsiinilise tehnoloogia arengus 25 viimase aasta jooksul toimunud, on nii metsikud, need arengud nüüd ka pole olnud, et me nüüd 25 aasta perspektiivis peaksime rääkima juba meie mõistuse identiteedivargustest, vähemalt mina arvan nii teaduse tasemel kindlasti selle aja jooksul tehakse olulisemaid samme, aga et sellel nagu massidesse tullakse, seda ma ei usu ja mul on ka selle üle hea meel, kui see nii ei juhtuks. Ja ma arvan, et sellest on natuke teistsugune olukord praegu siiski kui eelmise, 25 aasta jooksul mulle tundub, et see, mis täna toimub bioloogias infotehnoloogias, on lihtsalt noh, need on niisugused valdkonnad, mis nagu ülikiiresti arenevad, eks ole, see, et nad ühel hetkel kokku saavad, pole vaja väga palju fantaseerida. Tehnoloogiate arenemise kohta oli infotehnoloogia tehnoloogia saatesse tore mõte, et Daniel Vaarik Kui tuleb uus tehnoloogia, siis ta raputab maailma läbi ja pärast seda tuleb selline nii-öelda nagu kuldajastu, kus mõnda aega siis maitstakse nakkusele loogia vilju, kui nüüd 25 aasta pärast näiteks äkki oleks kõige selle kuldajastu tehnoloogilise pöörde kuldajastu, kus me täna elame, kui tahta nagu vaadata nagu lihtsalt helgelt tulevikku, mõtlemata sellele, et raputa seda nagu keerulised ja nii edasi, siis võib-olla selleks ajaks on paika loksunud mingisugune struktuur, kus need muutused ei ole enam nii kiired, võib-olla üldse nad on pandud tööle inimeste hüvanguks ja inimesed on õppinud nendega elama. Kui Daniel Vaarik mõtles, et äkki me olemegi juba tehnoloogia kuldajastu lävel, võib-olla jõuame sinna siis samal ajal peab enamus meist ka meie sealhulgas igapäevaselt ikkagi oma leiba lauale teenima ja selleks on loomulikult meile antud töö ja mulle väga meeldis tööteemalises loengus ja saad des Sten Tamkivi, kes on innovaator ja tehnoloogia ja ettevõtja ja, ja kõikvõimalike idufirmade ja start, tapi edukas käivitaja, tema nägemus tööst. Mida tööst mõeldes võiks eristada, on see, et kas inimese töö liigutada bitte või liigutada aatomeid ja bittide liigutamise all ma mõtlen seda, et meie ümber On väga palju inimesi, kelle töö on puhtalt informatsiooni tootmine ja liigutamine ja siis on meil teine ports töökohti, mis tegelevad aatomite liigutamisega. Ja mis juhtub töö muutumisega, on see, et esimesena kipuvad muutuma need tööd, mis tegelevad bittide liigutamisega, sellepärast bitid või informatsioon on virtuaalne, nagu me teame, Need kulud on nagu difrofessionaalsel kulud ei liigu samas tempos sellega, et kui palju inimene vaeva sisse pani. Aga aatomit Nendega tegelevad tööd ei ole ka kaitstud. Austraalias on kaevandusnimega riietingto kuskil ei, kuskil on neil üks auk maa sees, kus võtavad robotid ja kõik need inimesed, kes neid roboteid juhivad, istuvad hoopis Melbronis või sebis klaasist hoonetes töötavad kella viieni, kannavad valget särki ja lähevad õhtul sõpradega baari, sellepärast et nad elavad kesklinnas ja see on jällegi asi, mida me oleme harjunud mõtlema, et siis kui nagu kaevur on selline tõsine, tolmune, kopsuhaigustega palistatud ka jääl, siis tegelikult täna ka need tööd tasapisi liiguvad maailma, kus mingisugune osa sellest on realiseeritud mingisugune osa sellest automatiseeritud ja need inimesed, kes selle protsessiga tegelevad, ei pruugi enam olla füüsiliselt samas kohas, kus see tegevus toimub selle mõttega. Ma tahakski kokku võtta, et robotid ei võta homme sinu tööd. Aga kui me 25 aastasest horisondist räägime, siis üsna suur tõenäosus, et selline hetk ootab meid kõiki. Ja see on midagi, mida väga palju vaieldakse, praegu maailmas ähvardatakse, kardetakse ka ja kartus on, ma arvan, täiesti õigustatud. Kuid ka väga palju vaieldakse, kas ikka võtavad, sest ajalooliselt tegelikult on tehnoloogia muutus toonud kaasa ka uute töökohtade teket. Kuulge, mis sellega seotud on, et kui, kui palju oli eelmise sajandi alguses põllumajanduses kaks kolmandikku vähemalt elanikkonnast, kui mitte 90 protsenti, siis täna on kolm protsenti, et lihtsalt see leiti muud tööd seal ümber, et aga ma arvan, praegune muutus on teistsugune, et pigem tehnoloogia võtab need kohad, siis ta teeb seda nii agressiivselt ja tempokalt, et osaliselt lokk asemele, kuid mitte selles ulatuses. Sten Tamkivile vastas siis Kristjan Lepik, kes oli ka üks meil korduvalt stuudios mõtteid aretanud ja visioneerinud tegelastest. Aga üks teema, mis käis ühel meie põhistuudio külalisel pidevalt läbi, oli kodanikupalk. Kristin, kuidas sina suhtud sellesse, ootad juba pikisilmi, et saaks kodanik. Kui palka kodanikupalk kõlab väga mõistlikult, aga ma saan aru, et see kõlab mõistlikult pigem loomingulistele inimestele kui majanduslikult mõtlevate inimestele. Aga no kes teab, kui ikkagi robotid kile võtavad, siis need suhted muutuvad, siis on kõik võimalik. Ma arvan, kui võtavad. Jah, kui võtavad, meil on need kõik, stsenaariumid on veel laual, me ei tea, mis saama hakkab, me ainult mõtte, mängleme, aga kuulama, mida rääkis Peeter Jalakas ühest oma lemmikteemast kodanikupalgast. Kui selline asi kehtest, kas siis isenesest ju räägimegi tööst, ma ei tea, kas me üldse peaksime rääkima töös me räägimegi eneseteostusest, eks ole, mõtle, kui palju mõttetusi jääks tegemata, eks puhul etenduseks tõsiselt tegeleda asjaga, mis talle tegelikult huvi pakub. Kui me räägime töös 25 aasta pärast, äkki me olemegi võtnud vale teema, aga milleks seda eneseteostust vajada? On see on, see annab inimesele nagu väärikuse saadab inimesele väärikuse ja teadmised mingil põhjusel oluline. Et kui sa lihtsalt saadavusele kodanikupalga kätte ja tingimusel, et ära tee, mitte midagi siis ma arvan, et oleks varem või hiljem suurte probleemide ees. Tööga seoses muidugi ei pääse me kuidagi raha teemast ja meil on paar mõtet, kes rahateemalisest saatest Ikkagi paratamatult raha ja riik on seotud, kui riik üldse säilib, ehk siis et riik kui institutsioon peab kasutama mingeid hoobasid, mingeid tööriistasid, kui teil enam neid ei ole. Koost ja raha ongi see põhiline tööriistaks on riik siis võtab ära, jagab laiali sõjavägi selle üle, kas sõjavägi, et samas kui meil on seal virtuaalne riik, et ometi vist teed mööda tahame ikka sõita autoga, eks, et seal tekib üks probleem, aga see on ka põhjus, miks riigid on, võib öelda väga ettevaatlikult suhtunud krüpto rahadesse, et mitte öelda kergelt hirmunult enamasti ettevõtet alustades, sul olid kliendid, regulatsioon, seadused, maksud, kõik olid ühe riigi sees. Aga nüüd selle piiri üles ärikasvuga on juhtunud see, et kõigil Ta on hägustunud iseenesest, selles muutunud keskkonnas võiks väga selgelt küsida, et miks peaks riik olema selle raha emiteerija, kui üks ettevõte näiteks tegutseb piiriüleselt või on seal mingi kogukond, mis tegutseb piiriüleselt. Miks neil ei võiks olla oma krüptoraha, kus nad ise kehtestavad reeglid? Tegelikult me elame täna ühe erakordse rahandusliku eksperimendi keskel niimoodi nagu keskpangad täna raha on trükkinud pärast 2008 üheksa kriisi pole seda kunagi maailmas varem korraga tehtud ja selle labori eksperimendi järelmõjud ma arvan, et saavad olema üsna ulatuslikud, mis tõenäoliselt toovad kaasa ka sellise klassikalise rahasüsteemi suht sarnase pettumuse nagu politseisüsteemis. Mina juhiksin ka tähelepanu sellele, et viimase paari aasta jooksul, eriti võib-olla 2017 jooksul voolas hästi palju kapitali nende inimeste poole, kes tegelesid nii-öelda krüpto muutopismiga, meie praeguse hetke vaatas siis võib-olla tulevikus nad on need inimesed, kes lõid baasi mingisugusteks suurteks muutusteks. Hästi oluline on mõelda sellele, et need inimesed, kes just neid lõkkeid tegid, on teistest nagu ees sellel alal. Ja tihtipeale need on just need seda tüüpi mõtteline, natuke selliseid revolutsionäärid. Ja neil on nüüd kapital, et ma arvan, aga paljud neist kasutavad seda kapitaliga päriselt selleks, et oma ideid ellu viia ehitada igasuguseid platvorme, mõned neist võivad osutuda edukaks ja, ja kindlasti me näeme, et selle noh, nii-öelda kapitali nagu kogunemise tulemusena sealt tuleb pigem suurem hulk huvitavaid lahendusi. Kui Daniel Vaarik rääkis siin krüpto autopissidest, siis Kaupo VIP toob meid kohe kainestavalt maa peale tagasi reaalsete karmide faktide juurde ja räägib sellest, mis olukord meil täna planeedil maa on. Põllumajandusega tegeleb Põhja-Ameerikas ja Põhja-Euroopas vähem inimesi, kui vanglas istub vanglas, istub kuskil, ütleme 1,6 1,7 protsenti elanikkonnast, põllumajandusega tegeleb kuskil 1,2 protsenti. Aga miks me saame sellist asja endale lubada, on see muld ju tänapäeval? Meil on ainult selleks, et taim püsti seisaks, aga selleks, et ta toitaineid saaks, selleks me paneme siis põlevkivi ja nafta ja maagaasi abil tehtud kompleksväetised sinna, siis paneme sinna igavesest Hervitsiidifungitsiidid pestitsiidid, sõidame traktoriga 10 korda edasi-tagasi. Fraktorisse paneme teadagi jälle nafta. Ühesõnaga kõik asjad käivad meil fossiilkütuste najal, mille tulemusena tegelikult sisuliselt sööme naftat ja maagaasi juba ehk siis ühe toiduaine kalori kohta Põhja-Ameerikasse. Põhja-Euroopas kulutatakse keskmiselt 10 kuni 12 kalorit. Fossiilkütuste energia globaliseerumine on saanud võimalikuks ainult tänu sellele, et me saame transportida maailma ühest otsast teise. Kaupasid saame tootmist kontsentreerida. Me saame suruda turgudelt välja. Väiketootjad ja suurtootjad suudavad oma mahu tõttu need väiketootjad alati väljaturult tõrjuda odavama hinnaga ja pärast hindu tõsta küllalt. Et see lokaalne tegevus ära kaotada ja viia asi globaalseks. Iga kord, kui on toimunud mingisugune muutus kliimasüsteemides on muutunud olud kehvemaks siis on toimunud mingisugune arenguhüpe meie tehnoloogiates. Kuna uus tehnoloogia aitab keskkonnast kätte saada ressursse, energiat, toitu uuel ja paremal viisil ja selle tagajärjeks on see, et rahvaarv on teinud läbi järsu hüppe see juhtus siiski võeti kasutusele põllumajandusse juhtus, siis võeti kasutusele tuli. See juhtus siis, kui võeti kasutusele fossiilset kütused viimase 100 aasta jooksul maakeral on rahvaarv kasvanud siis neli korda. Haritava maa pind on kasvanud kaks korda p kasvatus kaheksa, energiakasutus 16 korda, tööstustoodang 40 korda. See, mis teadlased need siin närvi ajab ja väga tõsiselt närvi ajab, on see, et viimase 100 aasta jooksul umbes on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon, mida me saame nüüd ka juba otseselt mõõta peaaegu kaks korda rohkem, kui see on olnud varasematel aegadel. Selle 400000 aasta jooksul ei saa enam väga täpselt ette ennustada, mis saama hakkab. Ma olen saavutanud 100 aastaga intensiivpõllumajanduse tehnoloogiate rakendamisega olukorra, kus 45 protsenti põllumajanduseks sobivatest muldades on dekrodeerunud, nende elurikkus on muldades hävitatud. Nad on mürgitatud erinevatele põllumajandusmürkidega või on nende tasakaal rikutud. Väetiste liigkasutamise taga järel maailma toiduorganisatsiooni mängul on meil jäänud vähem kui 60 saaki kahel poolel miljardil ei ole ligipääsu puhtale joogiveele mageda. Vee kättesaadavusega on maakeral järjest suuremad ja suuremad probleemid mitte ainult vee äratarvitamise või saastamise tõttu, aga kliimamuutuste tagajärjel toimunud muutunud hüdroloogilise režiimi tõttu. See oli keskkonnateadlane Mihkel Kangur ja peab tunnistama, et keskkonnateema oli saatesarjas Raadio Jaik, võib-olla üks selliseid, mis minule isiklikult mõjus küll pehmelt öeldes kainestavalt või, või sellist idealismi tugevalt kärpivalt tulevad meile keskkonnateadlased, kes laovad lauale, need karmid faktid olukorrast, kus me juba oleme, mitte mis tuleb homme, vaid mis on juba täna, siis ma pean küll tunnistama, et tuul oli mitu korda raskusi oma sellise idealistliku optimismi. Hoidmisega ega siis Mihkel Kangurile ainsana ei tulnud neile vastavaid fakte, vaid Peeter Jalakas küsis ju ka keskkonnateadlastelt Aveliina helmilti Asko lõhmuselt ka nende prognoose. Et mis meid ees ootab, et kas me oleme selle arvesse võtta, mis me täna teame või ei ole või kuidas teile tundub, me ei ole seda kindlasti arvesse, vaid need, mida me teame. Me teame tegelikult, et juba laias laastus umbes 40 aastat, mis meid ootab ees aastal 20 50 need prognoosid, mis tehti näiteks kliima osas juba aastal 1980 82, näiteks need on tänaseks täide läinud, oleme juba jõudnud kiirete kliimamuutuste ajastusse. Me oleme jõudnud ajastusse, kus toimub väga ulatuslik ökosüsteemide hävimine ja liikide kadumine. Me jõuame aastaks 20 50 ajajärku, kus on juba toimunud massiivsed rahvasteränded kliima ebasobivaks muutumise tõttu paljudes maakera piirkondades. Me jõuame aastaks 20 50 olukorda, kus kõige optimistlikemate hinnangutel on välja surnud üks liik. 10-st. On üsna tõenäoline, et see suur homosoonia vihmamets Lõuna-Ameerikas ei ela seda sajandit üle, kusjuures põhjused jaotavad laias laastus pooleks kliimamuutus looduse ja inimese poolt põhjustatud metsakao vahel. Et asi on selles, et see mets ei suuda ka ise enam siis vajalikku niiskustaset hoida. Kui suur osa temast on hävinud ja see hävimine kiireneb sedamööda, mida, mida vähemaks metsa seal jääb ja mis on see asja point on, et sellest metsast alguse saavad niisked õhumassid omakorda mõjutavad kusagil seal Ida-Aasias väga tihedates inimasustuspiirkondades viljasaake, et maailm hakkab toimima nagu üks selline suur tagasisidemehhanismide kogum laste mänguasi, kus vajutad ühte klahvi ja siis kusagilt kargab välja mingisugune tegelane, lastel on väga lõbus, aga kardetavasti inimestele ei hakka väga lõbus. Globaalse ja lokaalse teema saates oli meil külaliseks ka eesti luuletaja, esseist ja tõlkija Hasso Krull, kellel oli siis üks päris huvitav mõte eesti suunal. Noh, Eestis on praegu nii, et Eestis käib ka sõda, see ei ole mitte niisugune sõda nagu Süürias, aga see on keskkonna hävitamise sõda, meie metsa hävitamise sõda ja tegelikult paljud inimesed elavad juba sellises kohas, millega nagu kenam kohaneda ei saa, ei ole enam seda kohta, kõik sellised olukorrad tuleb lõpuks ikkagi lahendada natuke radikaalsemalt ja ma arvan, et siin ilma teatava aktivismi Ta ilma seaduslikku sekkumiseta ja nii edasi, noh ma arvan, Eestis näiteks võib-olla ei saa kord majja enne kui see institutsioon, mida nimetatakse millegipärast keskkonnaministeeriumiks, mis tegelikult on keskkonna kahjustamise ministeerium ajutiselt lihtsalt laiali saadetakse, sest muidu noh, meil ei ole enam kohta, millega kohaneda. Aga noh, teisest küljest loomulikult peame ootama, mis edasi saab ja, ja ringi vaatama rahulikult. Kõne ebaoma jutuga eesti juurde jõudsime, siis võiksime kuulata hoopis vahelduseks usundiloolaste siseministeeriumi usuasjade osakonna nõuniku Ringo ringrajad, kes Eestit kirjeldab religiooni seisukohalt. Aga kui me paneme siia kõrvale Eesti ja mitte 2015 või 2011 rahvaloendus siis me saame võib-olla sellest aru, et Eesti on väga anomaalne paik, kui me arvame, et kõik, mis i meil on normaalne kõikjal mujal maailmas on samamoodi, siis me eksime sügavalt. Eesti on eripärane mitte ainult maailma mastaabis, vaid Euroopa mastaabis. Täpselt samamoodi. Eesti on üks nendest vähestest maailma riikidest, kus riigi elanikkonna moodustavad inimesed, kes ei pea omaks ühtki usku meie jaoks. Normaalne. Kui me vaatame nagu seda Eesti olukorda, siis Eesti on eriline, tähendab ja see meie erilisus uskmatus, erilisus on väga oluline osa meie identiteedist, on Atko Remmel Tartu ülikoolist öelnud, et kui 2005 eurobaromeetri uuring tuli mis puudutas usku ja usku jumalasse, usku vaimsesse, jõudu. Ja siis selgus, et Eesti elanikkond on kõige vähem jumala usklik siinsetele lugejatele, kuigi me oleme jälle nagu tipus kuskil eriline, kui me vaatame seda, et kui palju inimesed uskusid sellesse elujuhtivasse jõudu või väkke siis see protsent oli ka Euroopa kõige kõrgem. Aga samal ajal käis religiooni saatest läbi ka üks täiesti uudne visioon võimalikust tuleviku religioonist. Ajakirjas on 15 aastat tagasi oli selline äge pealkiri, mis siis kõlased kinning tervel Siro andendermas vann ehk et alguses oli null ja siis tuli üks ja see, see minu hästi mind inspireeris ja kuidagi see artikkel rääkis siis sellisest tärkavast arusaamast maailmakorralduses, mis siis võiks olla võrreldav uue religiooniga mida võib siis kutsuda kas tataismiks või digitalismiks, kus on kolm postulaat. Tõlkide otseselt oleksite arvutamine, aga mulle meeldib selline sõna nagu raal eesti keeles ja siis ma mõtlesin, et võib-olla rahalima kompud süttile ja vastu. Ehk siis, et rahalimisega saab kirjeldada kõiki asju. Kõik asjad on suutelised raalima ja koguraalimine on üks sellised ägedad postulaadid ja, ja siis selle kõige kohta Ta nüüd suhteliselt hiljuti ütleb jumal Harari, et tema hinnangul uued religioonid tekivadki Silicon Valleys. Silicon Valley on tänane vaste 13. sajandi pikaajaline ja et jumal on surnud, lihtsalt laibast lahti saamine võtab aega. Sellised ägedad arengud ja ma ei tea, kas tahab keegi siia otsa midagi öelda, võime, võikski. 200 otsa ühe aspekti küll, et, et nüüd veel lisaks nagu sellele sellele totalismile ja, ja, ja ühe ja nulli kummardamisele, mis on väga tähtsad asjad tänases maailmas. Siin on nüüd üks aspekt veel mis puudutab nagu kompuutrit, tehnoloogia arengut ja, ja kõike seda, mis meid nagu järjest rohkem ja rohkem ümbritseb olgu mobiiltelefonide või mingite muude välisseadmete, mis tegelikult on juba inimese osaks saanud näol on see, et kellel on nagu tasapisi täitsa märkamatult on järjest raskem eristada seda, mis seal tegelik, mis on reaalne ja mis seal virtuaalne Et sellist väga põnevat segadust ja tegelikult ennustab ette, et lähiajal meil on oodata suuri murranguid filosoofias, kus tuleb ilmselt ümber defineerida nagu, mis asi on tegelikkus, mis sa ise on reaalsus siis siis sellega kindlasti kaasnevad veel ka kõikvõimalikud niuksed, uued hüpoteesid üleloomulikkuse kohta, uued moraalsed struktuurid ja nii edasi. Aga nagu teab Ringo ringvee, siis on asju, millele võib tõenäoliselt ka pikemas perspektiivis kindel olla. 25 aastat tagasi käis Eestis Paavst kohtus lastega käesoleval aastal siin alles eile käis Eestis paavst kohtus lastega ja 25 aasta pärast tuleb Eestisse paavst ja kohtub lastega. Pange seda tähele. Prohvet Ringo Ring vä? Et tulles nüüd suurte religioonide ja paavsti juurest tagasi maarjamaale, on meil maateemalises saates ka üks tore vaade. Ma olen pikka aega rääkinud Eesti arenguvõimalustest ökoriigina ja ma usun, et see on möödapääsmatu, hädavajalik ning ma väga loodan, et kui need arengud lähiajal tasapisi kusagilt hakkavad nii-öelda liikuma selles suunas praegu kõik märgid näitavad, et see võib teoks saada, siis võib-olla sellest nii-öelda ökoriigiks arenemisest võib saada eestlaste uus usund. Vaat see oleks alles vahva, olin Mongoolias ühe väljasureva väikese rahva saatanat ehk tukad juures, nemad on meie kauged ammused keelesugulased näidet, vähemalt need on alles veel umbes 180 inimest üldse planeedi peal ja nad on šamanistid. Küsisin ühe Systukkade päris šamaani käest, et kuna inimkond lõpetab planeedi mürgitamise ja pilastamise ja ta pani seal teatud valged kivikesed ritta ja ütles, et seda juhtumit iialgi, nii et noh, erinevaid arvamusi, aga peamine on kindlasti haridus. Niimoodi mõtiskles ja jagas oma kogemust Mongooliast. Üks Eesti ökoriigi ideest vedajatest Roy Strider, kellel koos Peeter Laurits aga tekkis veel üks väga Vembukas mõttearendus. Valdur Mikita käis kunagi välja päris sellise toreda mõttekäigu, et ega inimese roll siin looduses ei paistagi olevat midagi muud, kui see naftaaias kombel maakoorde settinud süsiniku uuesti seal välja koukida ja, ja õhku lasta. Taimedel jälle ilm soojaks läheks ja oleks rohkem süsihappekaasaid. Annemmida. Oleme siis taimesipelgate lehetäid ja miks mitte? Elion Speys ööst lootus, et tulnukad või Jeesus või keegi kolmas tuleb ja neid päästa ei aita meid. Me peame ennast ise päästma. Tulnukad on juba, need oleme meie, me oleme ise muutnud ennast siin keskkonnast, tulnukat, eks meie kohustus on saada jälle maalasteks, ületada loodusest võõrandumine ja saada taas osaks loodusest. Viimane mõte kuulus Ameerika etnofarmakoloog-ile ja autorile Dennis McKenna-le ja loomulikult on tulnuka teema juurest paslik edasi siirdudagi tähtede taha liikuda kosmosesse, sest et lisaks maale oli üheks tulevikuvisioonide saatesarja teemaks loomulikult. Kosmos, mis meid siis paari inimese nägemuse järgi ees ootab, 20 aasta pärast on see, et meil on kaevandamine, asteroidide, tegelikult üleilmne vesi, hõrk, ühendatud satelliitidega. Siis et eestlane saab käia, sõita ümber. Kuu suund ikkagi ka eksoplaneetidele, aga esialgu vist mehitamata lennud, ütleme tehnoloogia ja tehisintellekti lennud. Väga põnevad. Selgelt see, mida näiteks NASA avastab lihtsalt meie teistelt päikesesüsteemi planeetidel, muidugi täiesti uskumatu, et kui jälgida, mida siis Jupiteri vaadeldakse või Saturni või nende nende kuusid või või isegi, ma ei tea, nüüd läks üks soint päikese poole teele ja jõuab sinna küllaltki lähedale kohe-kohe-kohe varsti peaks kohale jõudma iseenesest ka see teadmiste plahvatus, mis sealt tuleb nende samade plaate. Ta on eetris suhtes mille puhul mõnede osas me saame võib-olla sama palju teadmisi ja pilte ja proove, kui võib-olla Marsilt juba on saadud, et see kindlasti selleks ajaks on jõudnud mingi viinud meid mingisugusele uuele teadlikkusele, sellest päikesesüsteemist. Aga nagu ikka, ei ole looduse ja maailma roll mitte ainult meile ressurssi ja materjali pakkuda, vaid ka täitesuuremaid ja kõrgemaid eesmärke, nagu teab väga hästi Mart Noorma, aga siis ma arvan, kosmosel on ka hästi oluline roll, on inimeste inspireerimine. Üks Ilon maski kõne, kui ma vaatan, mis mõju sellel on minu tudengite peale siis, siis see on ikka fantastiline, arvan Ilon maski põhiline mõju on ikkagi see, et on üks julge inimene, kes julgeb unistada sellest kõva häälega rääkida ja ta inspireerib võrdselt nii teadustöötajaid, riigiametnike kui ka koolilapsi. Mulle iseenesest väga meeldib, kui keegi või mõni mõte on võimeline inimesi vaimustama ja sellises tulevikuprognooside jadas on selline asi väga hädavajalik. Sest noh, vaimustus on üks nendest asjadest, mis ikkagi inimkonda edasi viib. Ma julgeksin öelda siia peale, aga ma ei tea, Ingrid, siis tõmbame otsad. Jah, rääkida oleks palju ja kes tahab põhjalikumalt teada sellest, mis võib oodata meid tulevikus ees, siis leiate kõik saata täies pikkuses vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist, kui me mõtleme seda, et see on olnud selline visioneeriv mõttemänge tuleviku suunal. Ma arvan, et sealt leiab kindlasti killukesi, mis võib-olla aitavad natukene. Ma tahtsin öelda lootusrikkamalt tulevikku vaadata, aga võib-olla siis mõnes osas ka realistlikumalt kainestatumalt vaadata ka olemasolevat olukorda, eks ju, see on seesama keskkonna teema, millest me oleme täna rääkinud. Aga et mitte lõpetada morbiidselt, vaid ikkagi lootusrikkalt, siis Kristjan, sinul on ju üks lootus, mida sa jagad koos Mihkel kanguriga. Lootusrikkusest rääkides siis ka paarist saatest on läbi käinud, noh, mõnes mõttes tuleviku teema samas juba otsapidi oleviku teema, ehk siis lumehelbekeste põlvkond, see põlvkond, kes koosneb sellistest intuitiivsetest ja kuidagi süda õiges kohas inimestest, mulle tundub see muidugi tohutu üldistus, aga nagu Mihkel Kangur ütles oma loengusse lõikil meelsust kuidas ei jõudnud, aga ütles. Ta ütles sellise rahustava laused. Või tähendab kullakese. Samas meil on pealekasvavas põlvkond, keda me nimetame lumehelbekeste põlvkonnaks või milleeniumipõlvkond, õigemini kes on kõige suurem põlvkond, kes iial maal elanud on ja nad jõuavad praegusel hetkel umbes sellisesse majandus ikka, kus nende tegevus hakkab kõige enam mõjutama majanduses toimuvat. Nad saavad aktsionäärideks läbi pärimise, nad muutuvad klientideks. Nad on lõpetanud enda haridustee esimesed etapid ja nende käitumine on teistsugune. Kui ettevõtted ei kohane selle põlvkonna käitumisega, siis nad on oletatud, hukule, sest see põlvkond oskab leida informatsiooni selle kohta, kus kohas nende tooted on tehtud. Kas nad on pärit elu toetavatest, süsteemidest, hävitavatest süsteemidest ja teevad enda otsused vastavalt sellele. See majanduskäitumine ei ole tegelikult niivõrd lootusetu, et, et seal on ilminguid, et see tuleb, meil kiputakse seda pealekasvavat põlvkonda kuidagi naeruvääristama, aga lõpuks on nemad need, kes neid võib olla üleval, hoiavad. Kuidagi väga rahustav oli mõelda lihtsalt sellele faktile, et tõesti, neid inimesi on ju kõige rohkem, see põlvkond on kõige suurem ja kuna mul on endiselt usk sellesse, et nende olemus on ka hoopis teistsugune eelmistest põlvkondadest, kes siis nüüd jamad On ju loonud, et siis meie saadetest ka läbi käinud mõte, et me ei saa lahendada neid probleeme neid tekitanud vahenditega, siis et siis see on see koht, kus minul on ikkagi lootus üleval. Muidugi samas ei taha nagu kõlada ebaõiglaselt ja noh, sellist vana head vanemat, pattude, laste kaela nuhtlemisest rääkida või nii. Aga jah, kuidagi mulle see mõte meeldib. Mulle meeldib, et me lõpetame lootusrikka noodiga, et loodetavasti tõstmi loodusel inimkonnal meie toredal kogukonnal siin kosmosejaamal maa ja tõesti suur aitäh kõigile, kes selles Ottawas tulevikuvisioonide projektis kaasa lõid. Aitäh, Peeter Jalakas, Von Krahli teatritiimile, Tarmo Soomerele ja Eesti Teaduste akadeemiale. Meie saate põhikunded, nii-öelda Riina Raudne, Daniel Vaarik, Tarmo Jüristo, Peeter Laurits, Kristjan Lepik ja paljud teised külalised, kaasalööjad, komment, taatorid meilt ja mujalt loomulikult kõik elu pärast, Google'it, loengusarja pidajad üsna pea, saate vikerraadiost ka neid loenguid täies pikkuses kuulata, nii et püsige lainel. Ja mis väga tore oli minu meelest ka, et helikujundus selle eest aitäh Eli režissööridele, Hendrik Kaljujärvele, Jacob Juhkamile ja meie tublile helioperaatorile Kaarin Zuckerile, kes on kõik need 13 rännakut meiega kaasa rännanud ja eelkõige muidugi suur aitäh teile, head vikerraadio kuulajad. Loodetavasti on teil lootus kõrge ja pilk suunata inimkonna helgesse tulevikku, aitäh ja uute kohtumisteni. Mina tean, on samuti, oli väga huvitav poolaasta jadaga. Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Toimetajat Kristin Kalamees, Peeter Jalakas, Ingrid Peek, helioperaatorid, Karindzucker, Aili Jõeleht, Pirkko mäe Algis Pauliukaitis helirežissöörid Hendrik Kaljujärv, Jakob Juhkam. Saatesari on valminud Eesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks. Kuulake saadete lisalugusid vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist. Kohtumiseni järgmisel laupäeval peale kella viieseid. Uudiseid vikerraadios.