Oleme varasemalt oma saadetes tutvustanud Euroopa parlamenti pürgivaid üksikkandidaate ja täna on meie stuudios siis viimane neist. Maria Kaljuste, tere tulemast. Tere Reile poliitikahuvilisele. Teie nimi on minu meelest võõras, ei ole, te olite paar aastat tagasi EKRE liige, leiti isegi vist sealse Saaremaa osakonna, aga siis 2017 visati teid sealt välja ja seejärel teelõike sellise MTÜ nagu tark ja terve Eesti ja samal aastal üritasite ühes valimisliidus Tallinna volikogu kokku saada. No selle suveräänsusliikumise koduleht ütleb, et teie eesmärk on eesti suunamine demokraatliku riigi teelekus kehtiks de facto rahva võim. Kas teie kandideerimine Euroopa Parlamendi tähendab seda, et te tahate seda eesti suunamist teha siis läbi Euroopa? Ei, need on ikka päris erinevad asjad, aga paraku seemnest suures Euroopas toimub iga väiksemgi nüanss mõjutab kaudselt meile jõuab ikkagi lõpuks siia kohale. Nii et see, mida me soovime teha Eestis, see, mida on vaja teha-Euroopast, selleks, et Eestil hästi läheks, on kaks erinevat asja. Nii et läbi Euroopa saab siis ka ikkagi muud asju Eestis loomulikult niikaua kuni me oleme Euroopa liidus ja üldse läbi suuremate kaaslaste tuttavate, nagu meil siin öeldakse, liitlaste käib kõik praegu. Te ütlete oma lubadustes, et arvestada tuleb sellega, et Euroopa Liit võib laguneda kiiremini, kui keegi karta oskab. Selgitage lähemalt. Vaadake, praegu on seis selline, mängitakse Euroopas sellist hästi valju trummi, kuidas tahetakse Euroopa Liidust välja astuda, ju kõik radikaalsemad erakonnad taovad endale vastu rinda välja, välja exit, neksid mis iganes. Aga tegelikult suurem osa Eesti rahvast ja tegelikult täna ei tahaks välja minna, nad tahaksid, et võib-olla see suhtumine ja suhe oleks pisut teistsugune. Kuid me peame arvestama, et kui need ülejäänud maad seda trumminud taovad ja kui need rahavood ei liigu, nii nagu nad on selleks suureks Euroopa Liidu teenendamiseks sellisena, nagu ta praegu on, vajalikud ei jätku siis paratamatult see lagunemisprotsess käivitub. Ja meie peame siin olema valmis selleks, et kui see Euroopa liit laguneb või kui me peame sealt välja astuma, et me oleksime selleks ettevalmistatud, vaadake, kui toimus Greksid. Meie valitsus oli väga ehmunud, sest nad ei olnud sellega arvestanud. Ma ei tahaks, et juhtuks samamoodi. Need jah, Euroopa liitu tuleb minna kindlasti tegema tööd selleks, et see oleks Eestile hea selleks, et see oleks sellele Euroopale hea, mis jääb meist järgi, kui me peaksime kellelegi koos või üksi välja astuma? Aga need on omaette valmistatud. Aga kas Euroopa parlament peaks siis ka seda lagunemist ära hoidma või äkki hoopis kiirendama? Ma arvan, et Euroopa nii-öelda liidu ja parlamendini teeb kõik selleks, et see ei laguneks. Esiteks sellepärast, et seal on väga palju selliseid toimivaid süsteeme, mille kadumine teeks väga palju inimese õnnetuks, kes sellest sõltu üks aga paratamatult, kui see süsteem tegutseb nii, nagu ta praegu tegutseb, et kaob ära iseotsustamise õigus, väga palju asju sunnitakse vägisi peale. Need, kes soovi vägisi pealesunnitud asju järgida satuvad karistuse alla või peavad mingisugustest hüvedest, millega nad arvestanud, loobuma, siis need nood hakkavad matkima ja sealt see lagunemine alguse saabki. Aga kui Euroopa liitu pole, kuidas siis see riikidevaheline koostöö ja inimeste ja kaupade vaba liikumine, millega me oleme väga harjunud, väga rahul, kuidas see peaks toimuma? Selle jaoks, et Euroopa Komisjoni nii suuri maju ja raha toiduahelaid ei oleks, see ei muuda mitte põrmugi seda, et on olemas Euroopa euroopalikud väärtused, sõbralikud suhted, liitlased. Ma ei usu, et see oleks maailma lõpp. Väga palju asju tuleb ümber hinnata, teistmoodi vormistada, aga elu läheks edasi ja võib-olla mõnes mõttes ka paremini, et bürokraatiat on liiga palju, saab ka ilma. Kahtlemata on teda hetkel liiga palju ja võimu koondumist on liiga palju ja selle võimu enda kätte saanud inimeste ülbust on pisut liiga palju. Euroopa Liidu üks tähtsaim suurima kuluga valdkond on põllumajanduspoliitika, see moodustab ligikaudu 40 protsenti Euroopa Liidu ühisest eelarvest ligikaudu 59 miljardit eurot aastas. Ja üks suurim mure ka Eesti Euroopa liitu astumisest saadik on olnud ebavõrdsed toetused Eestile. Kuidas seda muuta, kuidas suurte riikide põllumeestele ja ma loomulikult ka sealsetele poliitikutele? Teie selle selgeks teeksite, see on hästi keeruline küsimus ja see küsimus saab alguse minu jaoks hoopis kusagilt mujalt. Vaadake, vanade ja uute maade erinevate toetuste summad tulenevad ju tegelikult sellest otsusest, millised sissemaksed. Ja seda me ju ei taha suurendada. Eesti on ise vastu hääletanud, et ma neid sissemaksed ei suurenda. Seega see, et meie põllumeeste elu muutuks paremaks, ei seisne eelkõige selles suures võitlused kangutada sealt juurde mõned toetusprotsendid vaid hoopis näiteks eesti käibemaksust, võtame seda näiteks võrdlema Inglismaa, kus seda ei ole, või Läti, kus on madalam või seda, kuidas meie maaelu on organiseeritud praegu või kuidas jaotatakse ümber Euroopast tulevaid toetusi näiteks pealinna ja maapiirkondade vahel, siis mina arvan, et selleks, et maal elavad inimesed ja töötlevad ettevõtted tuleksid paremini toime. See point peitub hoopis kusagil mujal ja mulle õudselt ei meeldi väga paljude poliitikute lubadused, kui me läheme Euroopasse, Me muudame kõik toetused sarnaseks. Kahjuks ei ole see võimalik. Keegi teine suurtest riikidest ei ole sellega nõus, me saame ainult luua eeldusi meie oma maaelu paranemiseks. Veel mõned põhimõttelised küsimused Euroopa Liidu roll maailmas kas peaks olema aktiivsem või pigem peaksime keskenduma sellele suuremale ühiskoostööle. Euroopa Liidu roll ühiskoostööna peaks olema aktiivsem, kus arvestatakse riikide individuaalseid erinevusi. Aga näiteks muu maailma mingid konfliktid. Kas peaksime ka rohkem sekkuma Euroopa seal aktiivsemat rolli? Mulle meeldiks, kui Euroopa oleks pisut vähem poliitiline ja pisut rohkem toimetulekuorganisatsioon. Mulle meeldiks kaubandus- ja majanduskeskkonnadega tegelemine rohkem kui sellega, kas me hakkame kellegile sanktsioone peale panema või tunnistame kellelegi suveräänsuse õigeks? Minu meelest Hispaania näide on täiesti suurepärane, kus näiteks Eesti selles situatsioonis, kus Kataloonia puhul avaldati arvamust, oleks võinud kasutada oma õigust vait olla. Olgu, aga mainisite siin nagu Euroopast peale surutavaid reegleid või seda bürokraatiat, järelikult te ikkagi eelistate rohkem sellist vabakaubandusSis. Palun vabandust ja minu jaoks see, et piirid on lahti, see, et on võimalus suhelda, et on võimalus valida kaupa, et on avatult võimalik pakkuda oma kaupa, see on suurepärane. Riikidel, võiks olla küll suurem tähelepanu sellele, et pöörata tähelepanu oma maa väiketootjate arendule seoses oma põllumajandusega oma maaeluga, aga see on nende eraasi, jälle see, et üle piiride Euroopa siseselt on võimalik vabalt kaupa pakkuda on ju ainult hea, kes, kellel selle vastu midagi on, aga Poola õunad ja Hispaania kurgid, siis suletavad meie tootjad välja. Vaadake, kui me teeme siiski selliseid reegleid, mis loovad väiketootjale eelised, nagu ma just mainisin, siis on meil võimalik ka selliseid asju reguleerida. Samuti meil on võimalik seda reguleerida läbi kvaliteedi. Kas Rail Baltic on Eestile vajalik ja tuleks valmis ehitada Rail Baltic? Sellisel moel? Tuleks kiiresti ära lõpetada. Meie head rongiühendused on meil väga vajalikud ja ma põhjendan kiiresti mikspärast Rail Baltic. Minu jaoks on kahjulik objekt selle pärast, kuidas ta on nii-öelda üles ehitatud. Keegi ei ütle, parem rongiühendus oleks parem, aga kui me hakkame vaatama seda, kuidas jäävad ära igasugused peatused vahepealt mismoodi see tehnoloogia on ette nähtud võrreldes sellega, milline maailmas arenenud juba olemas on, kuidas seda tahetakse teha ja lõpetades selle kõige kõige tähtsamana tasuvusanalüüsid? Me oleme nii suure summa sellest juba hakkama pannud, eirata, sest neid tasuvusanalüüse, mis tegelikult ei luba meile seda pikaajalist kasu, mis alguses lubati, kui hakati raha välja võtma. Et me peaksime selle väga kiiresti kinni panema ja väga kiiresti uurima, kuhu see raha on pandud ja mille peale seda tegelikult raisatud on, jõuab veel, või selles mõttes ikkagi, kui ma selle trossi tegelikult ei, tegelikult eriti hästi enam ei jõua, nüüd me peaks hakkama juba tegelema audid õitega, kes võiks juba hakata vastutusele võtma inimesi, kes ilma selle suurema tasuvusanalüüsi läbi vaatamiseta on seal hakkama pannud, aga see on eraldi teema. Millise fraktsiooniga ta siis Brüsselis ja Strasbourg'is liituksid? See on hästi keeruline küsimus, mina peaksin sinna kõigepealt jõudma. Aga ma võin öelda, et, et mul on ees väga palju sõpru seal, kes on nii seal juba kui on sinna kindlasti saamas. Ja nii briti konservatiivide kuue loodava koalitsiooni ning veel mõne FPP näiteks hulgas on mul tuttavaid ja sõpru, nii et infosulgu ma kindlasti ei jääks. Aga veel kord lõpetuseks üksikkandidaadina Euroopa parlamenti pääseda on väga keeruline, väga raske. Miks te seda teete? 2700 eurot kautsjoniks oli ju ka ikkagi päris suur summa. Samas üksikuna on vaja saada siin kümnete tuhandete valijate toetus. Vaadake, keegi ei pääse mitte kuhugi, esimesel korral. Minu suur lugupidamine sellisele vanahärrale, nagu on Einar Laigna. Ta on teinud kõik õigesti, ta mõtleb kõike hästi. Tal on suurepärased ideed. Ometi on ta valimistel saanud 40 häält. Miks? Sest keegi ei tundnud teda pärast neid valimisi tuntakse mind kahtlemata paremini. Viie aasta pärast kindlasti uuesti. Kas nüüd just sinna, aga mul on oma missioon ja ma saan kindlasti seda täita paremini ja see puudutab ka kohaliku elu. Aitäh tulemast, Maria Kaljuste, edu. Jaksu. Aitäh teile.