Tere, head klassikaraadio kuulajad algamas on 19. aprilli heligaja ja tänases saates tuleb juttu järgmistel teemadel. Monomuusikaspetsialist Robert staak külastas Kuuendat klavessiinifestivali ja intervjueeris kontserte andnud muusikuid Bruneriti asbee strat. Jazzkaare raames annab laupäeval kontserdi Vox Clamantis ja vihjend Kitaar Trio. Kontserdil kõlab uue albumi Stella Mattotiina muusikastuudios tutvustab albumite kontserti kunstiline juht Jaan-Eik Tulve. Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor saab 50 aastaseks. Stuudios on meeskonna esimees Matti Klaar ja teda intervjueeris markereid hooger Tallinna filharmoonia sarjas. Klaveripalavik soleerib pianist Liisas Mernova ja kõlavad Haydni klaverikontserdid. Stuudios tutvustab kontserdi dirigent Andres Mustonen. Akadeemilise kammermuusikasarjas esinevad Mati Turi ja Martti raide. Viimaste intervjueeris Kadri-Ann Sumera Tartusse, vaata, koor tähistab täna piduliku kontserdiga Tartu Ülikooli aulas. Oma 20 viiendat sünnipäeva kõneleb dirigent Riho Leppoja intervjuus hädik Lätile. Eelmisel nädalavahetusel Tartus toimus vabariiklik puhkpillimängijate konkurss ja muljeid jagab üks korraldajatest Toomas Vavilov ja teda intervjueeris Marge-Ly Rookäär. Corelli Music korraldab ansamblist Jam, kontserte ja stuudios annab sellest ülevaate Anneli ränne. Teisel mail annab Eestis kontserdi müriel Andersson ja artistid, tutvustab Kristo Käo. Ja saate lõpus, nagu ikka, Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast head kuulamist. Sel nädalal lõppes kuues klavessiinifestival mis seekord uitas ka nii-öelda klavessiini äärealadel. Haamerklaveril andis kontserdi Wolfgang Brunner Austriast. Kavas Carl Philipp Emanuel, Bach, Mozart, Schubert ja Hayden. Omatehtud pedaal klavikordil mängis Johann Sebastian Bachi muusikat. Joulu sperstra. Ameeriklane, kes elab praegu Rootsis jate Boris klavikord on tänapäeval suhteliselt haruldane instrument. Seda eeskätt oma väikese kõlajõu pärast. Väike kõlajõud ei haaku kuidagi meie aja muusika esitamise ja kuulamise üldise esteetikaga. Olen küsinud mitmelt klavikordi mängijalt, kas nad võiksid nimetada mõnd veel vaiksemat pilli kuid nad ei ole seda suutnud teha. Sperstral oli kaasas kahe manuaalne klavikord millel lisaks veel passiregister, mida mängitakse jalgadega nagu orelit. Oreli repertuaar ongi sel pillil mängimiseks hästi sobiv. Räägitakse klavikordi erilisest ja keerulisest mängutehnikast. Küsisin jovs perstralt, miks see tehnika keeruline on. Keeruline sellepärast, et tuleb oma käeraskusega kergelt balansseerida otse vastu keeli. Klavikordil tõukuv päike, Messingi tükike altpoolt vastu keenud klaveril lüüakse keeli, haamrikesega ja klavessiini tõmmatakse üle keelte sulakestega. Ja kui sa oled löönud või tõmmanud keelt, siis ei kontrolli sa teda enam. Esitaja seisukohast on heli tekitamine sooritatud läbi. Kuna klavikordil jääb Messingi tükike vastu keelt seni, kuni lased klahvi lahti. Kontrollid sa kõlaga veel pärast algset kontakti pillikeelega. Nii et klavikordil on võimalik muuta helikõrgust mängida. Vibratot VÕIB nooditugevust noodi keskel veidi suurenes, toda ja noodile võib anda kõikvõimalikke pikkusi tõelisest teravast Katost legaatoni. Palusin Charles perstral rääkida klavikordi päritolust. Klavikud on põhimõtteliselt pettuaagorase teaduslik eksperiment millele on lisatud klaviatuur. Antiik-Kreekas tegid nad katseid keelepikkustega. Kui tõmmata pinges keelt, saate ühe heli ja kui asetate keele alla täpselt poole peale roobi, saate mõlemalt poolt oktav kõrgema noodi. Nad katsetasid, jagades keelt proportsionaalselt väiksemateks osadeks. Keskajal võeti heli tekitamiseks kasutusele klahvid, mis tõukasid erinevates kohtades keelt. Ja nii nad mehhaniseerisid monoakordi. Keskaegsete Ühe oktabilist monokordi kasutati lauljatele hääle andmiseks. Oreli arenedes lisandiga Okordile keeli klahve, niiet ulatus suurenes mitme oktavi. Sellise kuju, nagu me teda tänapäeval kasutame. Sai klavikord Neljateistkümnenda sajandi lõpus, 15 sajandi alguses. Vanim säilinud klavikord on leipzigi ülikoolikogus. Selle on ehitanud oma Niko missarensis. See pärineb 15. sajandi keskelt. Palusin kiul sperstrat, et ta räägiks sellest konkreetsest pildist, mis tal kaasas oli ja millal ta kontserti andis. See pillun Johann David Kerstonbergi pilli koopia, mis on pärit aastast 1766 ja asub praegu Ladzigis. See on ainukene säilinud kahe manuaaliga pedaal klavikord, millel on eraldi pedaal instrument. On säilinud veel ühe pilli ise seisab pedaali osa, mis asub praegu Eisenachi Spachi majas. Kerstonbergi pillil on umbes kahe ja poole meetri pikkune kast pedaal keelte jaoks ja seal kaks eraldi kõlalauda. Üks 16 jalaste keelte jaoks ja teine kaheksajalaste keelte jaoks. Ja nupp, mis näeb välja nagu tavaline oreliregistrinupp summutab 16 jalased keeled, nii et on võimalik mängida ainult kaheksa jalaseid keeli või kõiki koos. Ja mõlemal on topeltkeeled, nii et igal pedaal noodil on neli keelt, mis kokku on jalaraskusele heaks vastukaaluks. Üleval asetseb kaks ühe manuaalselt instrumenti mis on oma olemuselt lihtsalt kaks suurt pilli. Need võib korpusest välja võtta, asetada lauale ja siis saab oma sõbraga duette mängida. Kui nad on pillikastis omal kohal, siis näeb see välja nagu kahe manuaalne orel. Pedaali osa näeb välja nagu tavaline orelipedaali osa ainult selle asemel, et avada vile, tekitab pedaal häälekeelel. Küsisin shows perstralt, miks ta just pedaal klavikorda meisterdama hakkas. Krabid lugesin paljudest allikatest, et pedaal klavikord oli laialt levinud ning et see oli parim vahend tehnika pimiseks. Seda ei olnud võimalik kontrollida, sest keegi ei olnud varem sellest pillist koopiat teinud. Ja nii ei olnud võimalik seda kasutada kui töövahendit vanamuusikas. Koos oma sõbraga, kes on Edinburghi billi kollektsiooni kuraator ja pillimeister, käisime mitmeid kordi Ladzigis ja uurisime originaali ning ehitasime koos selle pilli, mis mul siin Tallinnas nüüd kaasas on. Pedaal klavikord oli minu väitekirja teema ja nüüd on mul aastaringselt 18 üliõpilast, kellega koos otsime oma teed selle pillimängutehnika juurde. Enamuses on need oreli eriala üliõpilased, nii et peame käima edasi tagasi hea barokkorelimängutehnika ja klavikordi mängutehnika vahel mida peeti heaks orelitehnika harjutamise pilliks. See ühelt teisele ümberlülitamine ei ole raske. Klavikordi tehnika on nõudlikum, kuid nõudlikum just sel kombel, et see arendab sinu orelitehnikat. Tänu sellele, et Eesti Kontsert omab nüüd haamerklaverit kõlasse pill ka esmakordselt klavessiinifestivalil. Wolfgang Brunner, kes sellel meederi saalis kontserdi andis, on väga mitmekülgne muusik. Koduski on tal kaks klavessiini kolm haamerklaverit, orel ja kaasaegne klaver. Küsisin, kuidas ta pillide vahel valib. Tavaliselt eelistame Haydenite Mozartit mängida haamerklaveril kuid mulle meeldib mängida ka Schumanni ja Brahmsi ja ei ole just eriti sageli käepärast kuue ja poole oktabilist haamerklaverit. Võib-olla on aga käepärast hea kaasaegne instrument, siis sobib ka see. Mulle meeldib mängida depressiidia, mis jään ja nii, et on tore omada kaasaegset klaverit. Seda ühelt poolt teiselt poolt muusika tegemine on ka ärisageli, kutsutakse mind mängima haamerklaverit kas solistina või koos heade kolleegidega. Haamerklaveril on mul palju rohkem esinemisi ja see on mulle meeltmööda. Klavessiini klaveril ei ole neid nii palju. No vot selline minu elu on võib-olla olema Heašuumani mängija ning järgmisel nädalal mängin kontserdil listi Petrarcas ometi. Aga võib-olla on palju häid kolleege, kes teevad seda paremini kui mina. Kui ei ole nii palju kolleege, kes mängiksid suurepäraselt Mozarti ja seda eriti haamerklaveril. Küsisin Wolfgang Brunnerilt, kui ta läheks koju ja tal ei oleks vaja mingiks kindlaks kontserdiks valmistuda. Millise pilli taha ta istuks ja mida mängiks. Things vanem play oni Fomi Medvedjev projektis. Johann Sebastian Bach on olemas ja ma arvan, et kui mängiksin ise endale harjutaksin, mängiksin Johann Sebastian Bachi moodsal klaveril, mitte klavessiin leid. Mulle meeldib klavessiini mängida, kuid ei tohiks unustada, et Bachi teoseid mängiti omal ajal ehk rohkem klavikordil kui klavessiini. Ma arvan, et klavikordan kaasaegsele klaverile või haamerklaverile palju lähem pill kui klavessiin. Mulle meeldib mängida Bachi klaveril kuid ma arvan, et kui mina mängin kaasaegsel klaveril Bachi, siis erineb see sellele, mida enamus pianistide täna teevad. On, sest ma elan nii palju selles ajas. 18.-st sajandist ja mu esituspraktika on välja kujunenud seda muusikat klavessiini ja haamerklaveril mängides. Küsisin Wolfgang Brunerilt. Tõeline muusika ei olene instrumendist, see oleneb südamest ja peast. Seejärel tuleb pillivalik. Minu õpetaja Nicolaus harnokur ütles kord, et 18. sajandi surnud publikut niikuinii ellu ei ärata. Mänginud tänapäeva inimestele, ent oleks suurepärane elada 200 aastat tagasi selleks, et näha, mida me oleme teinud valesti või mida õigesti on, aga nii raske öelda, mis on mingis ajas õige, mis vale. Ja kas ongi tähtis. Idee on olla õige ja täiuslik, kuid ma arvan, et ainuke, milles peab täiuslik olema, on sinu enda isiklik autentsus. See on tõeline esitamispraktika. Arvan, et kõik, mis me instrumendid, omandame kõik, mida omandame vanadest allikatest. On tähtis, et end arendada, kujundada ja muuta oma mõtlemist paindlikuks ja ma loodan, et see jõuab omakorda tagasi publikuni. Laupäeval toimub Jazzkaare raames kontsert, kus Vox Clamantis esineb koos Weekend Guitar Trio ka see kontsert. Ühtlasi tutvustab nende ühist ilmunud plaati Stellamatut Tiina ja plaati ning seda kontserti, mis siis laupäeval ees seisab. Tutvustabki Vox Clamantisega kunstiline juht Jaan-Eik Tulve, Stella Matu Tiina, nagu sa ütlesid, on meie plaadi Pealkiri see tähendab koidutähte ja ma ise arvan, et see ja on just täpselt selline kirev ja ootamatuks tähistanud olemas, mis peale selle koidutähe ilmumist hakkab üha intensiivsemalt ja rohkem ja rohkem välja paistma. See koostöö sai alguse umbes viis aastat tagasi Vikendiga ja kuigi esimesel hetkel võiks arvata, et tegemist on väga kaugete muusikastiilidega kaugete väljendustega siis tegelikult, et mida rohkem me oleme koos teinud kontserte ja seda kaba arendanud, siis seda rohkem oleme jõudnud ühist arusaamist, nagu, et me räägime väga sarnast keelt. Võib-olla see keel on natukene erinev, kuna 1500 aastaga ikka keel natuke muutub, aga siis ei ole kaks erinevat maailma, mida räägivad, sealt püütakse kokku panna vaid väga lähestikku tiirlevad. Tähtedest on juba juttu olnud heal juhul seesama galaktika või sama päikesesüsteem. Me pole püüdnud selles mõttes nagu minna üle piiri või teiste muusikute vahenditega pole püüdnud ennast ehtima hakata, see tähendab meie lauljad ei hakka kitarri mängima kitarrimängija laulma. Aga me püüame oma muusikat teha nii Virt ausalt ja sügavalt, kui seda on võimalik viia just nimelt. Mida sügavamale me mõlemad lähme, seda rohkem neid kokkupuutepunkte on tugevamini koos olema ja nii kontserdil kui ka plaadil tõepoolest, peaaegu kõik lood kõlavad ansambli kokkupuutes koos esituses, mitte vaheldumisi, et kõik on koos ja lihtsustatult võiks siis veel öelda, et meeleolu, gregooriuse laulu, varajast mitmehäälsust ja siis nemad oma imeliste koloriitidega värvivad meie laulu kust ta selle muusikalise materjali siis salvestuseta? Kas säilub ka mingisuguse plaadifirma koostöös või on seal nüüd puhtalt vaks flants? Enda projekt ilmub prantsuse plaadifirmas Mare, kus väga palju küll antakse veel vanamuusikat, baroki palju muud romantilist muusikat, kaasaegset muusikat, nii et täiesti omal kohal on see projekt seal nende nende kataloogis. Aga salvestatud on ta Tallinna issanda muutmise kirikus Suur-Kloostri tänaval, mis minu jaoks on täiesti imeline paik ühe plaadi salvestamiseks väljumisel juba mitu korda plaate lindistanud ja tõesti, see on alati üks suur elamus väsimisele. Ikoonidest ja, ja sellel kirikul tõesti on nagu eriline aura sinna väga palju inimesed väljastpoolt siis nagu pole juhtunud, kuna seal selliseid avalikke kontserte Ta ei korraldata, aga seda intiimsem päikse on just lindistamise jaoks eriti meeldiv. Selle kavaga kontsert toimub laupäeval. Aga kui need plaadid nüüd jõuavad ka prantsuse plaadiga ennast siia, siis kust neid leiab, kui keegi tunneb huvi, nagu sa juba vihjasid õrnalt, siis plaaditest oleks Prantsusmaal veel kohale? Ei jõua, ma loodan, et nad jõuavad maikuu jooksul, aga noh, kes plaate levitavad plaadipoed ja meie kaudu jah, kindlasti saab osta nii palju, kes soovib võtta ühendust otse siis meiega vihkendiga, et siis saab seda plaati ja muidugi kontserte. Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor tähistab viiekümnendat aastapäeva, meeskoor on heas vormis, kinnitab koori esimees Matti Klaar. Lauljaid on hulganisti. Väga palju rohkem kui meil tükil ajal on olnud, aga täpne arv on 64. Tegelikult on, on väga-väga mõnus, vahetevahel niiviisi, et tunneb, et on ikka korralik meeskoor. Nii kui see koor alguses jalule panti, siis oli nagu põhikriteerium, et ta peab olema mingisuguse kõrgharidusega ja eeldatavasti ka mingi teadustööga seotud ja see on suurtes joontes tänapäevani. See koor loodi 50 aastat tagasi 1958 aprillikuus olise. Aprillikuus ja esimene kontsert oli vist 13. aprillil. Ja selle koori esimene dirigent oli Arvo Ratassepp väga suurejooneline dirigent ja, ja tema sellist vaimu ja jälge on selles kooris kindlasti märgata ka praegu, teil on seal olnud päris mitmeid dirigente, praegu on teil, kuna areng Ja ja no Ratasepa vaim on vist kogu aeg hõljub meie meie koori kohal. Aga jah, kuna areng on suurepärane dirigent tase on väga suurelt osalt tänu temale, kuigi meil on olnud tippdirigenti kogu aeg, Peeter Perens, Ants Soots, Hirvo Surva, Lauri Sirp, Andrus Siimon ega palju paremate soovidega. Kui see koor loodi 50 aastat tagasi, siis ta paistis kohe silma sellega, et kooril oli eriline repertuaaritunnetus ja eelistas tookord siis laulda eesti muusikat, kaasaegset muusikat kui paljudel praegu eesti muusikat repertuaaris on. Ma ütleks, et ikka suurem osa, kuigi, et me üritame niukseid suurvorme esitada ja aga sellele vaatamata me oleme ikka väga-väga fokusseeritud eesti muusikale. Kontsert, mis tuleb nüüd täna õhtu, esimene pool on praktiliselt võõramaalased Kuno vaader, Veeber, Verdi esimene pool on ooperikoorid, siis tuleb avasõdalaste koor ooperist Vikerlased ja lõpuks Ernesaksa kõrtsis stseen ooperist Tormide rand. Ja seal on siis solistideks Teo Maiste ja Tiit Tralla, klaveril Tarmo Eespere, aga järgmine on siis läbilõige Eesti meeskoori repertuaarist. Lepp, nur. Muidugi, Gustav Ernesaks, Aav jällegi siis Tuudur, Vettik Tobias tormis. Mis on selle kuuri olulisemad traditsioonid, on? Kõigepealt huvi koorilaulule, loomulikult see on nagu see põhiline, muidu seda ei olekski. Ja siis no muidugi me teeme reisi, kui võimalik, käime igal pool mööda Eestit ja, ja anname kontserte. Aga kui meil on võimalus ka välismaale minna, nagu tänavastele me Inglismaale saame väikse tiiru teha ja niisugused asjad need, need hoiavad koos. Sünnipäeva kontsert on täna kell neli pärastlõunal Estonia kontserdisaalis. Kontserdi salvestab klassikaraadio. 19. aprillil toimub meederi saalis kontsert Tallinna filharmoonia sarjast klaveripalavik ekstra ja esineb pianist Liisas Nernova ning kontserdil kõlavad Josofainik klaverikontserdid ning kontserdi tutvustab dirigent Andres Mustonen. Ta on vene päritoluga pianist, kes väga varakult lahkus Moskvast, läks õppima kõige kõrgematesse lääne muusikakõrgkoolide vääri sääsburge moodsate ruumis. Et see on väga huvitav inimene, ta ütles, et ta lapsest peale tundis, et on sündinud vales kohas vales riigis vales keele kontekstis. Ta on täiesti Europiniseerunud pianist ja mõttemaailmaga teda mitte midagi ei ühenda selles suhtes nagu vene pianismiga vene pianism on tema jaoks liiga üheülbaline ühesuunaline, millega ei saa mängida väga paljusid. Helju, et ja tema huvi on ju siin Viini klassika hoopis nagu teine tähelepanu on mänginud ja võitnud konkursse küll kõige Rahmaninovi ja mis on suurepärase kontsert loomulikult ja koos kõigi, aga mitte nagu ühene. Aga samas ma ütlen, ta ühendab ka seda vene pianismi emotsioon, reaalsus, klassikaga, aga samas niukses erakordselt täpse ja ütleme Salzburgi Mozarti taseme, mõttemaailmaga pianism. Võib-olla kõige lähedasem on siin Aleksei viimov genismi mõttes, aga lisas minu oma annab väga suure emotsionaalsuse siia juurde. Tegelikult ta ühendab nagu mõlemad maailma nii niuksed-ide otsekohesust, emotsioon, reaalset mahlakust, aga väga elitaarset, täpset pianismi ja statistikat. Ja me mängime vähendatud koosseisuga väiksema koosse, kes tahab alustada, tahtis ja meie oleme esitanud seda Austrias väga mitmel korral ja Saksamaal siin tulevad suured projektid veel edasi. Et see ei ole nii nagu klaver istub ees ja orkester taga, vaid see on nagu üks niukene camera Hayden, Kameraata, klaverikontserdid ja lõpuks me mängime siis topeltkontserti. Ma mängin viiulit ja Liisa Smirnov mängib klaverit. Famosooline Hayden topeltkontsert, mida ka väga vähe esitatakse. Nii et see on väga menukalt jah, läinud Viinis viimane kontsert, viiner kontsert-house'is kontsertmajas ja seal ühendasime Haydenitia uut muusikat veel. Aga sburgis mujal. Veldi roolis, Saksamaal, Hollandis on see väga huvitavalt vastu võetud asi niisugune täiesti stilisti. Ja Soomes me oleme esitanud kastakama, et ainult Haydni ja tõeliselt niisugune maailm avaneb, mitte niivõrd esituslik, vaid me viime inimesed suurde maailma. Vot kui on väga kirju, on interpreetide kontserdid, siis ei tea, kus maailmas sa nagu oled. Ja siis sa pead kogu aeg üle pakkuma üle Bushima nagu seda asja. Aga kui sa viid ühte maailma ja see maailm on huvitav, see maailm on täis terve fantaasiat, lõputut fantaasiat, Hayden on ju lõputu fantaasia. Mida vanemaks ta sai, seda nooremaks ta läks ja seda rikkalikumaks läksid tema partituurid ja seda on väga tore kuulata, mis pillil ta seal mängib, täiesti tavaline klaverit, mariga, klaveri jah, aga sealt lammutata niimoodi välja hääldus tuleb niisugune väga selge, klaar kõla. Ja laupäeval, 19. aprillil kell 18 toimub Kadrioru lossis kontsert, kus esinevad Mati Turi ja Martti raide ja Martti Raide kõnelebki selles kontserdis nüüd lähemalt. Missugust kava on sellel kontserdil siis seekord oodata? Kava üldpealkiri on Mart Saar ja kaalukad kaasaegsed ja põhjuseks oli minu keskmisest suurem sümpaatia Mart Saare muusika suhtes ja ühtlasi ka see, et möödunud sügisel oli tal 125. sünni naistepäev. Tekkiski mõte niisugune kontsert teha, kus näidata Mart Saare laululoomingut siis oluliste tema ajal tegutsenud heliloojate loomingu taustal. Et sealt peaks nagu hästi välja tulema see kõigepealt, kuivõrd Jalga saar oma loomingus astus samal ajal Lääne-Euroopas ja maailmas laialt tuntud nimedega. Ja võib-olla ka teisalt see, et tema tehtu on nagu väga kõrge kvaliteedimärgiga, et ja annab võrrelda kõige paremad saavutustega selles vallas, mis, mis on loodud. Me oleme kokku sobitanud selle kava kõigepealt, nii et alustame kriigi loomingust ja Kreeka on võib-olla sellepärast oluline, et 19. sajandi mõjud jõudsid saareni minu hinnangul paljuski läbi kriigi. Sealt tuli selline romantiline lähenemine ja ühtlasi ka seda põhjamaist koloriit ja on ju muidugi teada, et saar oli kriigiga tuttav, et tema klaveripala eleegia ja triigi eleegia on üpriski punaste joontega ja samuti tema varastes soololauludes on paljud riigimõjusid, nii et et see uppus. 48 on küll loodud 1889. aastal, mil Mart oli vaevu kuuele ja, ja veel komponeerimisega ei tegelenud, aga aga nende elu pojad nagu kattuvad ja võiks öelda, et mõnes mõttes siis saar võttis kriigilt selle teatepulga üle ja ja arendas seda teemat eesti muusikas edasi. Nüüd teiseks on seal uus Viini koolkonnaga kaks olulist meest, nagu söönberg ja Weber ja võib-olla nende kaudu tahame siis toonitada neid saare modernismi mõjusid, mis võib-olla kõige selgemalt tulevad välja laulus must lind, mis on loodud täpselt samal aastal esimeste Schönbergi, Eveberni ratsionaalsete helitöödega. Ja neljas siis niinimetatud välisautor on BBC. Ma arvan, kellelt nisukest kõlavärvide otsinguid ja, ja harmoonilist rikkust võib-olla on tunda samuti saare muusikas, nii et ta sobiks nagu sinna seltskonda hästi. Mare muusikas on see Eesti teema väga-väga jõuliselt sees ja ta tundis sügavat huvi vanema rahvalaulu vastu ja tegeles nende kogumisega ise ja ka panin, et neid muusikasse ümber. Meil on muuseas ka kolm rahvalaulu seadet kavas. Milleni ta jõudis, arvan oma rahvalaulude harmoonilisest faktuurilises kujundamises, millel on need needsamad ürgsed juured, talled sedasama muusikalist keelt on on kindlasti tundega ka niinimetatud originaalloomingu või siis selle puhta kunst muusika juures samuti, et see eestilikke elutunnetus ja ma ütleksin isegi Eesti loodusest ja just sellest eesti meelest pärit. Niisugune koloriit on väga tugevalt sees ja. Laulude juurde kuulub ja alati ka tekst, kui tähtis on sinu jaoks tekst. Jah, ma arvan, et need kõik need autorid on selles suhtes tundliku väga olnud just nimelt teksti muusikasse valamisel. Need teksti intonatsioone on siin päris hästi tabatud ja mis veel oluline, võib-olla seda üldist meelsust, mis selles tekstis ja seda vaimsust, et seda on nagu need need kompositsioonid küll hästi tabanud. Saare puhul muidugi, Juhan Liiv tõuseb esile niisuguse olulise autorina ja need heliloojad tõesti nagu noh, on teksti suhtes ise hoolikad ja seetõttu peab ka intervjuud, et olema väga tähelepanelik, mis seal toimub. Kas Mati tõriga ühendab sind pikemaajaline koostöö? Me alustasime 2007. aasta jaanuari lõpus ja ma lugesin kokku, andsime 2007. aasta jooksul 10 erineva kavaga kontsert, siis kontsert oli veel rohkem, aga 10 erinevat programmi oli meil, nagu see asi väga hästi istub. Pean tunnistama. Martin haiget intervjueeris Kadri-Ann Sumera ja selle kontserdi salvestab klassikaraadiokaja. 19. aprillil tähistab Tartu noortekoor oma 20 viiendat sünnipäeva piduliku kontserdiga Tartu Ülikooli aulas. Koori peadirigent Riho Leppoja. Kas 25 on palju või vähe noortekoorijaks? Minu arust on seda piisavalt palju, kuigi me teame eesti kooriliikumises palju, palju lähemaid koore, aga see aeg on uskumatult kiiresti läinud. Ma mäletan, et 1982. aastal algas ju eesti kooriliikumises niisugune aktiivne intensiivne aeg seoses eelkõige Eesti kooriühingu asutamisega ja minul oli eeskujuks ka Tallinna koolinoorte segakoor, mis siis 82. aastal asutati ja veidi enne meid asutati Tartus neidudekoor Kurekell, siis ta oli küll lastekoori nime all ja minul tekkis ka noore muusikaõpetaja Dajana tahtmine midagi päris oma teha. Kuigi ma olin koolis ka päris aktiivselt mitmete kooridega tegutsenud ja nii saigi see esialgu Tartu koolinoorte segakoor, mõni aasta hiljem nimetasime ümber, siis Tartu noortekooriks saigi see kollektiiv loodud lihtsalt võib-olla niisugune eneseteostuse vajadus, samas ka nägemused Tartu noored ei saanud laulda niisuguses kooris, kus oleks veidi keerulisem repertuaari paar, veidi huvitavam seltsielu ja kokku sündiski see koor. Praegu on Tartu Nurtogori lauljate vanus 16 kuni 20. Viis, millised on kõige tähtsamad saavutused, mida tahaksite välja tuua? Kõigepealt ma peaksin saavutuseks, et me oleme siiski intensiivselt ja järjepidevalt 25 aastat tegutsenud ja Tartu ja Eesti kontserdielus kaasa rääkinud ja loomulikult mõne aasta juba pärast koori loomist tulid ka esimesed diplomid võistu laulmistelt ja konkurssidelt. Esialgu olid need siis riigisisesed ikkagi, hiljem lisandusid siis rahvusvahelised konkursid. Kui nüüd siitpoolt tagusest ajast tagasi hakata minema, siis viimane lõpus oli meil esikoht Varssavi rahvusvaheliselt koorikonkursilt 2007. aastal 2006 õnnestus jällegi võita Eesti segakooride võistulaulmise A-grupis esikoht 2004 ja 2002 kooriolümpia kuldmedalit 2003 Vilniuses noortekooride konkursi Grand Prix ja nii edasi, aga ma ei peakski neid konkursi saama tõsi, kõige olulisemateks, vaid seda. Tõepoolest me laulame ilusat muusikat, kat sisukat muusikat ja pakume lauljatele ja publikule sellega. Elamust, millist muusikat te oma juubelikontserdil laulate ja milliseid elamusi pakute publikule? Juubelikontsert algab meil ühe meenutusega algusaastatest, kõlab üks laul, kevad Ruuslagis ja see oli meie kõige esimese esinemise laul. Kõige esimene kontsert oli meil 19. mail 1000 983. aastal Toomemäe varemetes festivali Tartu kevad raames, aga edasi läheb kontsert siis klassikalise koorimuusikaga, samuti kaasaegsema veidi raskema koorimuusikaga esimeses pooles teeb kaasa ka Miina härma gümnaasiumi segakoor, kes on meie koostööpart nõrg mitme aasta jooksul olnud. Me oleme mitmeid jõulusuurvorme ette kandnud, teine pool on siis Eesti muusikast ja ka huvitavad teosed, erinevalt heliloojatelt Tormis, Kangro, Sink, Sisask, Siimer, lõpetame Olav Ehala muusikaga, Olav Ehala peaks ise ka kohal olema ja klaverit mängima. Sellel kontserdil. Teie koorist on välja kasvanud ka mitmeid tuntud soliste. On ikka, ma nimetaksin siin eelkõige Karmel Buysi, aga väga mitmed on ka niisugused, kes praegu õpivad laulmist ja mitmed on niisugused, kes laulavad kutselistest koorides kõige rohkem muidugi Vanemuise ooperikooris. Millised on sünnipäevasoovid? Kõigepealt tahame, et see kontsert muusikalises mõttes hästi välja tuleb, kõik see, mis sinna juurde kuulub, see vast tuleb juba iseenesest ja tõesti proovime mitte petta publiku ootusi ja lootusi. Aitäh Riho Leppoja selle intervjuu eest soovime Tartu noortekoorile palju-palju õnne, kes tähistab 19. aprillil Tartu Ülikooli aulas toimuva kontserdiga oma 20 viiendat sünnipäeva. Eelmisel nädalavahetusel oli Tartus vabariiklik puhkpillimängijate konkurss ja Toomas Vavilov, sina olid üks nendest inimestest, kes selle konkursi taaselustamise eest nüüd seisis. Ja sina olid ühtlasi ka orkestri ees konkursi finaalis. Milline on praegu selline üldine puhkpillimängutase Eestis? Puhkpillimängutaset tegelikult võib hinnata ju kahte moodi, seda võib hinnata kohalikus kontekstis, võib hinnata, on maailma mastaabis hektar samamoodi nagu kirjandust, eks ole, et on ju tegelikult väga palju väga häid kirjanikke, aga on väga vähe kirjanikke, eks ole, kelle kirjandus tõuseb maailmaklassi, täpselt samamoodi on puhkpillimängijatega Klaagrib mängijatega, lauljatega näitlejatega, ükskõik kellega samamoodi on, meil on meil päris palju selliseid kohalikke staare ja mõningaid puhkpillimängijad, noh ütleme Martin Kuuskmanni Kalevi kuljus, kes siis osa nagu sellisest puhkpillimängule, sest maailmakirjandusest. Ma arvan, et tegelikult meie seis on päris hea, meil on tugevad koolkonnad, võib olla natukene liiga väike, Muusikaakadeemia Muusikaakadeemia võiks olla suurem tegelikult puhkpilliga võiksid olla palju suuremad, sest ei tohi unustada seda, et tegelikult meie muusikaakadeemia peab ikkagi rahuldama üheksa professionaalse orkestri vajadused, et selle muusikaelutiheduse rikkuse mõttes me võime küll hõisata, pasunat puhuda. Eks see konkurss natukene selle jaoks oli ka, et et propageerida puhkpillimängu ja ja anda inimestele ikkagi tunda, et neid on väga vaja. Oluline on tegelikult see, et meil, ütleme laga tugevad orkestrid on ikkagi täidetud väga heade puhkpillimängijatega. Kas või sümfooniaorkestris mängivaid esikäsi on seal ju alates Mihkel Peäske nelist rõõmustavad, otil on Peeter Sarapu, Indrek Vau, eks ole selle aasta interpreedi preemia laureaat ja just konkursil võitnud Andres Kontus ja nii edasi, siis siis ma pean ütlema, et tegelikult sellist tähtmängijate koosseisu ma külla ei vabariigiks. Ei tea. Kuidas sa kommenteerid seda, et näiteks tuuba pillirühma ei olnud mitte ühtegi konkursile sooviavaldust? No ma arvan, et see on täiesti normaalne, sest et kui me vaatame, kui palju on orkestris vaja näiteks viiulimängijaid mõtlema, et kogu selle suure inimeste peale, mida tellivad inimeste peale ainult ühte tuubamängijat siis on selge, et tuubat ei ole eriti mõtekas, võib-olla liiga tihti tuubamängijaid kasvatada, ütleme, turg reguleerib natukene neid asju. Meil on tegelikult ääretult ja tuua poeg Urmas Kõiv. Ja rääkimata noorest Jüri Ratasest, kes praegu Saksamaal õppiv, et tema on ju täiesti erakordne. Konkursi žürii oli valdavalt rahvusvaheline ja Eesti poolt oli ainult üks esindaja, see oli ERSO-s. Andres Siitan. See, et meie konkurss ante hindas rahvusvaheline, väga nõudlik žürii palve žüriile oli veel enne konkursi algust, ärge palun hinnake kohalikus kontekstid hinnatakse ikkagi maailma puhkpillimuusika kategoorias ja väga oluline, et esikohta tohtis žürii välja anda ainult inimesele, kes kvalifitseerub rahvusorkestri, et ja eks lõppkontsert näitas ka seda, et tõesti need kolm, kellele siis žürii, olles täie mõistuse juures esikoha määras, seda esikohta väärisid. Esikoha vääriliseks kuulutati siis partitiiv järjekorras kõigepealt oksaadasinkova Vanemuise teatri sooloflöödimängija, tema puhul oli ikka tegemist selge favoriidi ka algusest peale ja ootuspäraselt läks täpselt samamoodi ka tromboonimängija Andres Kontus, suhteliselt noor intertöötajaga aga palju jõudnud, väga hea haridusega ja, ja on praegu sümfooniaorkestri soolo trombonist ja tore üllataja Jaan Ots kuulsast trompetimängijate suguvõsast, kes on tuntud ka pianistina ja väga hea pianistina. Need kolm olid siis seekord need, kes said esikoha ja soleerisid hiilgaval tasemel. Minu arvad? Klassikaraadio stuudiosse on saabunud Annely Remmel Corelli Music ust ja me räägime siin kontserditelt, mis leiavad aset siis aprilli lõpus, 26. 27. aprillil. Millise kavagade nendel kuupäevadel välja. Seekord on Corelli Music võtnud ette niisuguse tegelikult oma vana sõbra nagu tšellokvartett Siigem ja paigutame selle kvartetti kahte kohta, paigutame selle erilaadse koosseisu luksuslikku mõisasse esinema Vihterpalus ja päev hiljem Toompeale rüütelkonna hoonesse. Ma ei usu, et inimesed, et nad iga päev kuuleks üldse sellisest kooslusest nagu tšellokvartett ja kindlasti meil lähimast naabruskonnast, paljud inimesed jäävad sellist kvarteti nagu kalüptika, aga mina ei tahaks küll hakata apakalüptikat ja siitsemi võrdlema, sest et minule tundub, kuulates, et Tiitsem on vaatamata nendele raki saadetele, mis on ääretult võluvad nende kavas on ta siiski selline tugevalt poeetiline kooslus. Et ma arvan, et ta eristub nendest teistest kartettidest päris tugevasti ja parimas mõttes ja miks ka need vähesed tšellokvartetti, kes maailmas üldse tegutsevad, on, on igaüks nii eriline. Palju siis on neljale tšellole heliloojad teoseid kirjutanud, et enamasti on tegemist seadetega. Et just igast seadest eelkõige just tuleb välja see kvarteti nägu ja just see, see põhiline põnevus ja see nauding just tuleb tänu sellele erilisele seadele mis ju kahtlemata arvestab just nimelt nende oma mängijate iseloomuga ja võimetaja mingite pisikeste salanippidega, võib-olla Kessi täpsemalt mängivad tuntud muusikud vaatavad vastu ERSO-st kui ERSO laval või Tallinna kammerorkestrist ja võib neid kohata ka mujal meie mõjukamates muusikaasutustes ERSO ja üks tuntumaid nägusid, Pärt tarvas on selle ansamblijuht ja, ja tema on ka seadete tegija, nii et tegelikult kvarteti kuulamine ka väga hea võimalus avastada Pärt Tarvase seni mitte nii palju esiplaanil olnud andeid. Need seaded on ikkagi kuidagi nii oskuslikult ja sellise mõnusa tunnetusega tehtud Pärti ansamblikaaslased on Villu vihermäe, Margus, uusi Andreas Lend kava on kahes osas esimene osa pakub klassikat klassikalises mõttes ehk siis eelkõige 19. sajandi muusikat võib-olla natukene kusagilt põikab ka 20.-sse sanan kriigi seadet, püssižuumann aknerbraaws ja kui nüüd siis sinna kõrvale teises osas klapp, siis 20. sajandi klassika ehk Metallica tartus skvoo kui ja näiteks sellised hästi-hästi populaarsed lood nagu kahe nime all tuntud lukku nagu Mayway või kommidabiteede siis ma arvan, et see kava võiks tunduda pris isuäratav, kus need kontserdid toimuvad, võib-olla õnnestub mõni pilet veel saada ka Vihterpalu, kus kontsert on 26. laupäeva õhtul kell kuus see on Harjumaal, ei ole Tallinnast kaugele sõita ja kes sinna ei mahu, siis palun tulge päev hiljem Toompeale Kellviis rüütelkonna hoones, et väga mõnus pühapäevane jalutuskäik sinna kontserdipaika, mis on tõesti võrratu linnasüda. Ja teisel mail annab Tartus Vanemuise kontserdimajas kontserdi Fingestall kitarrist, ameeriklanna Muriel Anderson. Klassikaraadio stuudios on seda artisti tutvustamas Kristo Käo. Mul oli, Anders, on, on tõepoolest kitarrimängija ja milleks tema nimede panna Fingestall kitarrist? Ma arvan, et see on väga oluline, sellepärast et kui me vaatame, mida see sõna tähendab, siis näiteks Ameerika tingimustel kitarristide assotsiatsiooni kodulehel on siis selline definitsioon, et see on see, kui keegi mängibki Harry sõrmedega, nii et mängib samal ajal passi meloodiat ja harmooniat. Ja see on tegelikult siis see, mida meie siin Eestis mõistamegi kitarrimängu all. Aga Ameerikas pigem on levinud mängimine medikaga, mängides kitarri ühehäälselt kitarril kõige Ameerikas on tuntud just ansamblipildina ja ma arvan, et kas tegelikult on see Euroopas ka nii lihtsalt, kuna meil on selline klassikalise kitarri kitarri liikumine küllaltki tugev olnud viimastel aastatel, siis paljude eestlaste jaoks see, kui tõmmatakse pöidla ja sõrmega korraga kitarrikeeli ei ole midagi uut, aga vinger stall ei tähenda ainult mängutehnikat, vaid tähendab teatud repertuaarivalikut ja Eestis tegelikult singel stel artiste on mängimas käinud väga vähe. Eelmisel aastal käis olen Tomi Emmanuel, kes on ka sel aastal jaskar külaline, nii et tema stiili kaudu võib-olla on kõige lihtsam siis endale aimu saada, mismoodi mürale Andersson kitarri mängida. Ja ta on tegelikult klassikalise kitarriharidusega, aga hiljem hakanud mängima siis muusikat, mis talle lihtsalt meeldib, nii et ka praegu kombineerida oma kavanes klassikalist muusikat siis oma loominguga ja mängib, et lugusid just klassikalisel kitarril ja lisaks andaga Hars, kitarrimängija ja harf. Kitarr on selline väga vähe levinud instrument, mille ajalugu tegelikult on rohkem kui 200 aastane. Nii et võib öelda seda, et kui Euroopas lauto läks moest ära, siis umbes samal ajal või mõned aastad hiljem leiutati Ameerikas Arskita mis on selle traditsiooni võib-olla kõige tavalisem jätkaja, sest et ka harv kitarril on väga palju keeli, nagu oli autol ja see võimaldab mängida muusikat, mis on väga laia ulatusega. Nii et neid mängijaid ei ole kuigi palju ja millele on tuntud Kaiustama Hars kitarriharrastuse poolest ja on kirjutanud siis ka ise muusikat sellele pillile. Muide, üüril Andersoni muusika on see, mille 80.-te aastate keskel Ameerika kosmonaudid valisid endale siis kosmosesüstikusse, ainsaks kassetikas kaasa. Nii et see on siis asi, mida meil ei ole, siiamaani armastab siis oma promotekstides kasutada, sest rohkem muusikat neile kaasa panna seal võimalik üks kassett oli võimalik valida sellises Jüril, Hendersoni kitarri. Kahtlemata Vanemuise kontserdisaal on selline suur kohta üle 500 koha ja võib mõelda, et kuidas see kitarr seal siis ikkagi selle ruumi ära täidab. Aga tegemist on korralikult võimendatud pilliga. Ning kontsert, mis on teisel mail Vanemuises Tartus algusega kell seitse on Jüril Hendersoni ainus kontsert Eestis, aga see on tegelikult osa tema Euroopa tuurist Itaaliast ja läheb edasi Soome. Nii et oli võimalus siin vahepeal korraldada üks kontsert ka Eestis ning selle korraldamisel ja ei ole needsamad tegijad, kes alati eesti kitarriseltsil on sellega õige natukene pistmist, aga tegelikult on initsiatiiv tulnud seekord täiust hobikitarristide seosta, kelle seas Swingers tall, muusika on järjest populaarsem, sest see on selline turvaline ja aktiivne muusika, samas Virtoosne, nii et see on just see, mis sellisele laiemale publikule tundub, et väga meeldib. Viis päeva kuni homseni kestab kas Soome uue muusika festival Tampere pianaal seal nagu mälestusfestival nimekale moodsa suuna heliloojale usco Merilai, selle, kes sellel festivalil algatas, olles siis soome heliloojate liidu esimees ja elades Tamperes nii Ehakatudki festivali Helsingis pidama ja sinna tuli muusika noova Merilai segakohtumised Tamperes, meenuvad siinkõneleja legi Tampere festivali juhiks Soome tuntud naishelilooja Lotta Vennekovski ning Johani Varbola kunstilise nõuandjana. Ta kõrvalettekandele tuleb enam kui 30 Soome helilooja teoseid. Tellimustööde autoreikson Harri Vesman, Tabion, Evan linna ja Opess palu kõlab orkestrist kuni akordioni kandleni. Tampere Filharmoonikute mees on hinnatud uue muusikaspetsialist Ernesto Martiine siis kui Erdu eilsed sümfooniakontserdil ka solistiks soomlaste nimekamaid Pekka kuusisto Magnus Lindneri viiulikontserdis. Festivali alustas aga folk barokkansambel. See kümneliikmeline grupp on Soomes kiiresti populaarseks saanud. Nüüd oli neil esiettekandel ka Sebastian Fagerlundi lugu, Sky hilisõhtuti toimuvad etnovõi elektronklubiüritused ennelõunal loengud ja töötoad. Ainus külalisansambel on meilegi tuntud priopoving Norrast. Neil ka islandlased, Atli Hingoldsoni teos. Täna saab ansamblilt metafoor noor kuulda ka Kaia Saarejahu lugu. Terrame mooria. Laste endi kõrval on vähe teisi. Ometi juhatas üleeilset ansambli kontserti raske kavaga Mikk Murdvee. Niisuguste soliitsite autoritega nagu Aulis, sallinen, Veli-Matti kuumale või Essabekassalonen kontsert läks ka üles, radi ole linti ning on eetris 24. aprillil. Kui täna Tamperes veel kuus üritust, siis homsele jääb vaid kammerkoori, näsin hääni kontsertkari turuneni juhatusel ja uhkelt lõpetavad biennaali. Kas veel ühed väljaspoolt Soomet, laulud? Tormise kuulsad Ingerimaa õhtud? Nii harva kui Soomes eesti muusikat saab kuulda ja eks ka vastupidi. Oli sündmuseks Tampere talu väikses saalis eelmisel pühapäeval toimunud Tallinna kammerorkestri kontsert Eri Klasi juhatusel kus solistiks oli ka Jaakko kuusisto ja kus neil oli kaasas muusikalise kingitusena Soome Vabariigile Helena Tulve verivärske viiulikontsert hõbevalge mis järgmisel päeval Helsingis pidulikult üle anti. Veljo Tormise kohta veel niisugune parandus, et ta ei teinud kaasa ja banaanitrummil 11. ja 13. aprillil Saksamaal Flensburgis ja sonderbouris toimunud festivali folk Baltica kontsertidel. Eesti kevad. Küll aga ilmutas inglise plaadifirma hüpeeri, on äsja plaadi tormise koorile loomingust, mille on sisse laulnud läinud aastal koostöös heliloojaga Orphoolselt Swingers stimel Leyton'i juhatusel kaks laulu, Ernst Enno sõnadele, kolm eesti mängulaulu, kolm laulueeposest, Kalevipoeg, liivlaste pärandus. Laevas lauldakse sügisel vastikud neli eesti hällilaulu ja Helletused Norrast veel, et eile õhtul toimus Sandne isi kultuurihoones Mozartit kiituse esietendus koostöös tavangeri Ülikooli muusikali tantsu Instituudi ning Itaalias Sardiinias Mari Verdi teatri vahel, kus Vitellija osa laulab eesti sopran Kersti Ala. Murr etendused ka täna ja homme kersti jala murran praegust avangeri Ülikooli laulukateedri magistrant eesti laulja Est veel Monika-Evelin Liiv esines esmaspäeval Londoni Kuningliku ooperi kammerlaule tallinn päris stuudios. Noorte solistide programmis koos Aftanc sümfoonia, aga millega hiljuti tegi oma Londoni debüüdiga Mikk Murdvee. Monika-Evelin laulis Mozarti aaria ooperis Cosi fan tutte Halfjagamaalova taas Hilde kard Telemanni ooperis Emma ja Eiginhardcysseni teatris Saksamaal ja Lauri vasaral eile Barcelona kuulsas Grand Theatre tellis nõus eelviimane XII etendus bitterolfi osas Wagneri tan hoidleris. Viimane etendus tuleb teisipäeval ikka peadirigent Sebastian Vaigla käe all. Toomingas esitas koos pianist Lucaski epaatiga Milanos, Janovaarast teatrokotsias pühapäeval ja teisipäeval huvitava kava originaal ja koopia, mille sarnast nad Pärnu Oistwachi festivalilgi ette kandnud Ain Anger kaasneda Åland'i osas. Teisipäeval Viini riigiooperi lendavast hollandlasest dirigeeris Donald ranniklas dirigentide poolelt. Paavo Järvi lõpetas eile Cincinnati sümfooniaorkestri kaaluka Euroopa turnee 12 kontserdiga väga kuulsatest saalides. Kolm viimast õhtut Hispaanias Valencias, Barcelonasse, Madriidi rahvuslikus muusika auditooriumis, kus ja ta õde Maarika omal ajal Hispaania esindusorkestris üles astunud. Hispaania kavad algasid sobivalt Mozarti Figaro pulma avamänguga siis Beriteni või Tšaikovski viiulikontsert. Chaniin Jansoniga. Schuberti suur sümfoonia number üheksa C-duur lõpetas eile tul kogu reisi uues kavas kodusaalis. Sind siin attis võib aga alates neljapäevast kuulata kolmel õhtul Veljo Tormise avamängu number kaks Itaalias äädeleidis, juhatab tšellofestivali lõppkontsert eile täna Arvo Volmer uhkelt solistide plaadil on nüüd meistriklassiga ja solistina kohal Ralph Kirss Baum. Roosangi tšellokontserdi ettekandel aga õhtuks ja teoseks eile täna Eduard Tubina kuues sümfoonia ja häälel Edison veel kohal helilooja Tõnu Kõrvits, kelle kahe tšelloteos Helios Helios seal nädal tagasi maailma esiettekandele tulid Kristjani järvil neil päevil juhatada Berliini Raadio Sümfooniaorkester Berliini filharmoonia suures saalis, kus kavas Nielseni Helios Screabeni tule poeem Jarravelli. Reedel aga Põhja-Saksa Raadio Hannoveri orkestriga põnev Türgi muusikaga kava Bosporuse helid. Viinis õppiv noor viiuldaja Mari-Liis Uibo esines samuti Saksamaal 11. aprillil tropi Evertinki eskuses sooloõhtuga, kus klassika kõrval olid kavas ka Ester Mägi, Arvo Pärdi, Andres Uibo teosed klaveripartneriks Iraanist pärit Okt manavi. See oli sarjas vorm Jungerg küntsler. Dirigent Mihkel Kütson juhatas kolmapäeval neljapäeval omas lesbi, Kolsteni teatri ja lõuna jüti sümfooniaorkestri ühist kontserti. Balzaci viiulikontserdi solist oli Karolin, võidman samas ka Aleksander fontsemlinski merineitsi. Andres Mustonen debüteerib neljapäeval Hamburgi sümfoonikute eeskavas ka Arvo Pärdi, Ferl Lennartil Maarja kolmas sümfooniataaga, Mozarti G-duur kontserdi solistiks. Erkki-Sven Tüüri laithous. Kavas eile ja täna Saksamaal Hamburgis. Haylbronis mängib Württembergi Kammerorkester Eevald Kristi juhatusel. Türi akordionikontserdi professi solist Nigaweuroneniga viib neljapäevale ERSO oma esimesele väliskontserdile hooajal Helsingi Finlandia talasse Olari Eltsi juhatusel ja see on ainus Eesti teos kavas. Neljapäeval sõidab möni Danish Response Siemensi Fondi tänavust preemiat vastu võtma viiuldaja Anne-Sophie mõtter. Preemia suurus 200000 eurot. Pidulik tseremoonia Müncheni kammerteatris. Samas saavad toetust preemiat ka kolm noort heliloojat. Anne-Sophie mõtteri rebüüdist lutsernifestivalil möödas nüüd ligi 32 aastat. 92 aastane helilooja Andrei tüti vääris kuningliku filharmoonia orkestri kuldmedali Londonis. Briti kõrgemaid muusikaautasusid. Pidulik tseremoonia toimus viiv morfoolis. See aastapäev kolmapäevale annab tähtpäeva kontserdiga Peterburi džässmuusika filharmoonia orkester, Strunüü Sankt-Peterburg David Cološokini juhatusel, solistideks Konstantin Hasanovitš tarnetil ja laulja Elvira trafova. Austraalia kammerorkester on litsalt Don Jetiga suurel Euroopa turneel. Just eile ja täna on reeglinsburgis ja treestani Froving Kirhes nende kava avanumbriks Arvo Pärdi Praatress. Süngaja tänasele helikajale tegid kaastööd Roberts staak Marge-Ly Rookäär, Kadri-Ann Sumera, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Saate mängis kokku Katrin maadikija, Saadet toimetas veerand.