Euroopa Parlamendi valimiste e ja eelhääletuse alguseni meil Eestis on veel vaid viis päeva ja üheksa tundi. Ning Me jätkame vikerraadios nüüd osutluste seeriat, Euroopa Parlamendi kandideerivad jõudude esindajatega ja täna on hea meel tervitada siin stuudios erakonna Eestimaa rohelised kolmeliikmelise nimekirja esikandidaati Evelin Ilvest, tere. Tervist. Värske eurobaromeeter näitas, et kliima ja keskkonnatemaatika olulisus on varasemate uuringutega võrreldes Euroopa Liidu kodanike seas tõusnud. Euroopa liidus keskmiselt leiab 43 protsenti küsitlusele vastanutest, et just keskkond on see oluline teema, millele peaks kindlasti valimisdebattides tähelepanu pöörama. Soomes leiab nii lausa 65 protsenti inimestest. Samas Eestis vastad ainult 28 protsenti, et eurovalimiste aruteludes peaks rääkima kliima ja keskkonnaprobleemidest. Kuidas teie seda seletaksite, miks võrreldes kas või naabrite soomlastega? Eesti valijatele see mure looduskeskkonna ja kliimasoojenemise pärast korda eriti ei lähe. Ma arvan, et küsimus on teadlikkuses lihtsalt, et Põhjamaad on olnud juba pikka aega Euroopa liidus keskkonna- ja kliimaküsimuste eest seismisel liidrirollis. Ja loomulikult on nendes oma koduriikides sellest väga palju räägitud ja, ja Soomes on, on ka kodanikud väga aktiivseks muutunud. Et see kajastub ka valimistulemustes. Rohelised praegu osalevad ju Soomes koalitsiooniläbirääkimistel aga noored kõikjal tegelikult, et üle Euroopa ja nüüd juba ka üle maailma on, on muutunud väga aktiivseks. Aga, aga kõik see johtub ikkagi sellest, et kui palju sa tead, kui palju sa teadvustad seda, et, et missuguses olukorras meie keskkond tegelikult on. Meie meie ühiskonnas siin Eestis on raiutud kogu aeg seda, et kõige suurem jumala majanduskasv. Aga, aga meieni ei ole jõudnud see, et majanduskasv tuleb väga selgelt, et keskkonna ja ressursside arvelt. Ehk et me tarbime pidevalt vähemalt poolteist korda ja isegi rohkem enam ressursse, kui kui maa jõuab taastada. Ja see on toimunud pikka aega ja lihtsalt. Me oleme praegu jõudnud kriitilisse seisu, kus nii palju loodust on hävitatud. Et senine tee senine majandusmudel ei ole enam jätkusuutlik. Ja küsimus on lihtsalt selles, et millal me sellest aru saame. Miks teie ikkagi kandideerite Euroopa parlamenti just roheliste nimekirjas, kas teie soov on siis nii-öelda Eesti inimesi või valijaid kasvatada ja harida? No minu soov inimesi harida on kestnud juba üle 20 aasta, aga ma olen keskendunud, et inimese tervise ja toidu ja elustiili olulisusele. Ja ma olengi siiamaani kasutanud oma võimalust rääkida, rääkida ja ise ette näidata, ehk et ma olen keskendunud olnud teavitamisele. Ja ühel hetkel see lihtsalt ammendab ennast, mitte teavitamine kui selline ammendab, vaid lihtsalt minu jaoks ja ma tundsin, et et mul on aeg, et astuda samm edasi, kui ma nagu päriselt tahan selles valdkonnas midagi jätkuvalt ära teha ja midagi rohkem ära teha. Ja see teine pool, mis aitab, aitavad meil teha siis paremaid ja tervislikumaid valikuid on regulatsioonid. Ja need regulatsioonid, mis puudutavad toit ja, ja ka looduskeskkonda ja seda, kuidas me seda toitu kasvatame, töötleme ja nii edasi. See on paraku Euroopa Parlamendi pädevus, et see oli, see oli minu põhiline motivatsioon. Aga kuna ma siis tutvusin kõikide valimisprogrammidega ja roheliste programm tundus mulle ka laiemas plaanis südamelähedane siis olen ma nüüd sattunud keset suurt, et keskkonnapoliitikat ja, ja olnud siis sunnitud rõõmuga õppima väga palju iga päev selles, et nendest detailidest, mis keskkonnas tegelikult toimub, et see, kui me vaatame siit lihtsalt oma munamäe otsast või mere äärest siin siin oma maa peal, et siis on see pilt, et üks, aga, aga kui sa hakkad suurt pilti nägema, siis noh, siis ei olegi üle pingutatud, kui öeldakse, et me oleme katastroofi lävel. Euroopa roheliste programmilised seisukohad, kas on saanud teile südamelähedaseks? Rohelist Artot mõtled, üldjoontes see toon on mulle sümpaatne, aga seal on detaile, mis ei ole päris minu euroop juba rohelised on palju vasakpoolsemat, kui, kui minu vaated ja ka noh, üldjoontes eesti roheliste vaated, aga, aga põhimõtteliselt küll jah, et minu jaoks on, on on keskkond olulisem kui kui keskkonna arvelt tehtav majanduskasv. Ja kõik need muud väärtused ka, et võrdne kohtlemine, vägivallavaba ühiskond, puhas toit, need on väga olulised minu jaoks. Just seesama Euroopa roheliste ühine harta, mis on üles pandud tõlgituna ka Eestimaa roheliste veebilehele. Modenn sellest mõned esiletõsted, tsiteerin Euroopa tootmistarbimisja kaubavahetusmudel soodustab planeedil elanike enamuse kestvat vaesust ja põhjustab keskkonna tõsist Ekrodeerumist ja kliima ebastabiilsust. Kõigil maailmakodanikele on ühesugune õigus õiglasele osale maailmaressurssidest rohelise strateegiat toetavat õigluse põhimõtet. See nõuab ühiskonna varade õiglast jaotamist ja viimane omakorda vajab erilise tähelepanu pööramist kõige nõrgemate vajadustele. Tsitaadi lõpp. No te juba mainisite, võib-olla see Euroopa roheliste visioon on teie jaoks liialt vasakpoolne, aga ikkagi, kui te filosofeeriksite selle üle, et kas üldse on võimalik ressursside õiglane ümberjagamine kõigi planeedi maa elanike vahel Teate, ükski selline suur protsess ei ole niimoodi nipsust muudetav, oluline on, on võtta suund õiges suunas ja siis samm-sammult sinnapoole liikuda, et võib-olla roheliste probleem seni noh, ka Eesti ühiskonnas on olnud olnud see, et on jäänud mulje, et nüüd päevapealt tuleb põlevkivi kaevandused kinni panna ja ja Ülehomsest oleme me 100 protsenti taastuvenergiale, et see ei ole kahtlemata see ei ole nii, aga see, mida, mida sa seal tsiteerisid, et mina tõlgendasin seda, seda nii. Arvestades nüüd seda majandusmudeli teemat, eks, et kui me võtame Euroopa liidu toel üritused siis näiteks põllumajandustoetused, siis nad väga selgelt on orienteeritud suurtele ettevõtetele, mida suurem sa oled, seda rohkem sa saad, ehk et siis 80 protsenti läheb ainult viiendikul põllumeestest. Ja mida tähendab suurem ja suurem suurem, tähendab rohkem mürke, suuremaid masinaid rohkem töötlust, vähem töökohti, sest mida suurem suurem on ettevõte, seda rohkem ta võtab kasutusele roboteid, tehnoloogiat. Et see tähendab seda, et, et see rikkus, eks ju, mis sellest tuleb ka, mis lihtsalt tuleb puhtalt volüümi pealt, see, see läheb ainult väga väikesele osale ettevõtjatest ja rohelised ja mina isiklikult ka ei pea seda õiglaseks ja me teame kõik ometigi, et tegelikkuses, kui me räägime põllumajandusest, siis väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted, maheettevõtted on need, kes tegelikult hoiavad keskkonda, hoolitsevad selle eest, et et liigiline mitmekesisus ei kaoks, nad tegelikult loovad töökohti, mitte ei kaota neid ja see on meie kõigi huvides. Seesama eurobaromeeter, millest meie juttu täna alustasin, selle andmeil on eelolevat eurovalimistel eesti inimeste meelest kõige olulisemateks teemadeks majanduskasvu tagamine ja on vastavalt 53 protsenti ning immigratsioon. Sestap küsin teilt ka nendel teemadel. Näiteks kas Euroopa liidus ühiselt kehtestatud fiskaalreeglid on need Eesti suhtes liialt ranged ja näiteks takistavad liialt Eesti majanduskasvu ja takistavad Eesti järgi jõudmist Euroopa rikastele riikidele. Mida sa täpsemalt silmas pead nende fiskaalreeglite all, mis, mis võiksid meid takistada struktuurse puudujäägi reegel 0,5 protsenti, võla no ei ole 60 protsenti, me ei ole neid piire, ise Sa ju ära kasutanudki, nii et mina küll ei näe, et et, et need reeglid, meid takistaksid, me oleme neid reegleid piinliku täpsusega järginud, peame jätkama. Aa, no ma arvan, et et meile on ruumi küll areneda, et noh, näiteks kui, kui me räägime sellest, millest siin viimaste aastate jooksul on, on arutatud. Et kas tasub laenu võtta või ei tasu laenudega, et kas näiteks suurte infrastruktuuriobjektide rajamiseks, et kas see, kas selle peavad kinni maksma meie tänane põlvkond, kes siis võtaks laenu või siis tulevane põlvkond, siis mina mina olen seda meelt, et et need tasuks valmis ehitada ja need ongi, need teenivad tulevast põlvkonda ka, et et aga, aga noh, lõppkokkuvõttes on see ikkagi see küsimus, et kuidas, kuidas rahvas hääletab ja kuidas rahvas arvab. Aga kui sa alguses tõi ta kaks näidet, et meie inimeste jaoks on kõige olulisemad majanduskasv ja migratsioon, siis see otseselt väljendab seda, mida meil on siin avalikus ruumis taotud. Et et kõik need 20 aastat on meil taotud seda, et majanduskasv on jumal ja mitte sõnagi ei ole sealjuures öeldud selle kohta, et mille arvelt see tuleb, et kui, kui sa võtad lihtsalt talupoeglik mõistuse ja kogu aeg nagu kulutad sinna, paned sinna majanduskasvu rohkem, kui kui tegelikult see keskkond taastoota suudab, siis, siis ühele tegelikult saab kõik otsa ja siis on siis on katastroof ja migratsioon on, on, on teine selline suur religioon, millega meid on tohutult hirmutatud. Et viimased aastad on räägitud nendest migrantide hordidest, kes siia saabuvad, meid üle ujutavad tuhanded või sajad tuhanded, seda ei ole juhtunud. See eelmine 2015. aasta migratsioonilaine on vaibunud. Ja, ja see ei ole meie praeguse elu põhiteema. Et oluline on aru saada, üks migratsioon tekib massiimmigratsioon ja tegelikkuses ning selle viimase migratsioonilaine kui ka eriti kõikide järgnevate, mis võiksid tulla, nende põhjus on, on siiski keskkonnakatastroofid ja kliimamuutused ehk et järjest tekib maailmas paiku, mis muutuvad elamiskõlbmatuks ja paigad, kus enam inimesed elada ei saa, sest sest maapind on reostatud, põllumaad on välja kurnatud ja metsad on maha raiutud, siis inimesed lahkuvad sealt ja nad peavad ju kusagil elama. Nii et, et selleks, et kui me tahaksime, nagu neid asju ära hoida, tuleb üritada siiski tegeleda põhjustega, mitte ainult tagajärgedega, see on nii, nagu meditsiini sky tuleb. Ennetus on oluline. Millised võimalused on selleks põhjustega tegelemiseks Euroopa Liidu, kas või Euroopa Parlamendi tasandile? No see ongi kliimamuutustega võitlemine, näiteks kogu kogu keskkonnapoliitika on on Euroopa ühistöö, et kui me peaksime või mitte, peaksime me peamegi, eks ju, üle minema taastuvenergiale. Et siin on erinevad aastal isade eesmärgid seatud. Et seda, seda saab teha kõik koos selleks, et saavutada üldse mingisugust muutust maailmas. Ja, ja loomulikult Euroopa Liit kui kõige progressiivsemalt mõtlen selles küsimuses, eks ju, kui me vaatame ka Aasiat ja Ameerikat, kes praegusel hetkel on ikkagi väga ükskõiksed nendel teemadel, et siis Euroopa Liit lihtsalt peab palju tugevamalt võtma liidrirolli, et üksinda nendes küsimustes mitte midagi ära ei tee. Siin Eestis kohapeal me ju näeme, et meie kodanike poolt valitud riigikogu koosseisud ja nende tahe on selline et me ei kavanda kuidagi põlevkivielektrist loobumist CO2 mahukast, põlevkivielektrist kiiret väljumist, aga teie vaates, kas lahendus võikski tulla siis seeläbi, et Euroopa Liidu tasandil Euroopa Parlamendi ja komisjoni ja nõukogu tasandil siis võetakse vastu nii ranged regulatsioonid, et sealtkaudu sunnitakse Eesti loobuma põlevkivist? Mina ei poolda neid igasuguseid sunnimeetodeid ja, ja ma ei poolda ka selle põlevkivi teemaga hirmutamist näiteks ikkagi seal saab, saab tööd 10000 inimest ja, ja selleks, et põlevkivienergeetikast väljuda, peab olema kindel plaan. Ja see plaan sisaldab nii taastuvenergiale üleminekut, et millele me lähme, missuguses proportsioonis, et meil on praegu siin vaidlused tuuleparkide üle, et missugust taastuvenergiat meie siin üldse toodame. Ja kindel plaan peab olema ka nendele inimestele need et ilma selleta. Ta see asi lihtsalt ei tööta, sest sest inimesed on meil samamoodi väga-väga oluline nii-öelda loodusvara, eks ju, et me ei saa nagu ühe arvelt teisele katastroofi tekitada. Ja ma ütlen veel kord, et et hästi oluline on võtta suund sellele ja teha plaan, et lihtsalt ignoreerida, nagu meie praegu teeme, et see on lihtsalt naiivne ja rumal. Populistlik, milline on teie suhtumine Rail Balticu praegusel kujul rajamisse, kas Euroopa Parlamendi liikmeks saades hakata seal koridorides tegema lobi selle projekti praegusel kujul ehitamise vastu või pigem hakata võitlema selle eest, et ikkagi need rahad praegusel kujul tuleks ja ehitud jätkuks? Esiteks kaasaegseid raudteeühendused Euroopa südamega on kindlasti Eesti huvides, see on, see on üks kindel punkt, teine on see, et praegu see ei ole üldse lobi küsimus, minu teada see trassi valik on vaidlustatud kohtus ja see trassi valik ongi see, mis, mis teeb, muretsen paljudele, kes, kes kritiseerivad rail Balticu protsessi, eks et lihtsalt kaasaegses ühiskonnas, kus, kus loodust on niigi nii palju hävitatud, lihtsalt ei ole mõistlik, eks ju, rajada üks uus trass, kui kaks on olemas, mõistlik on ju üks vana korda teha ja, ja kui see on teostatav, siis, siis see oleks suurepärane. Kui see ei ole teostatav, siis ma arvan, et Rail Baltic on ikkagi Eestile kasulik. Teine asi on nüüd see tehnoloogia, mida seal kasutatakse, eks. Et ma ei ole tehnoloogias külla ekspert, aga ma olen aru saanud, et see, mis on planeeritud sinna, sellele, sellele trassile lihtsalt juba on täna vananenud tehnoloogia ja et on olemas palju palju uuemaid. Nii et noh, et ei tasu teha nagu mingisugust eilset päeva, see on nagu lihtsalt kriitiline. Ja kolmas on see, et meil ei ole ju selge, kuidas me seda rahastame. Et, et Rail Balticu ehitamine, pikem protsess kui järgmine finantsperiood Euroopa liidus ja, ja sellest järgmisest finantsperioodist me, me oleme, eks ju saamas 85 protsenti rahastust aga ülejärgmises väga suure tõenäosusega me enam ei vasta nendele kriteeriumitele. Me oleme arenenud, kaugemale me ei saa enam 85 protsenti meil peab, kui me ehitame suurt objekti, meil peab olema Endal kindel nägemus, et kuidas me seda finantseerime, kas ei ole mitte nagu sihukene talupojatarkus või et hakkame aga pihta hästi suure infrastruktuuri objekti ja tegelikult ma ei tea, kus meil raha tuleb, et mis siis saab, kui poole peal raha saab. Ja siis me oleme oma looduse ära hävitanud ja meil on mingi poolik asi siin. Mis siis saab? Täna esitan mina küsimusi ja kuivõrd te olete jälginud seda, kuidas seni on roheliste poliitikat aetud Euroopa Parlamendis ja kuidas te olete rahul 10 aastat Eesti valijate huve Euroopa Parlamendi roheliste fraktsioonis esindanud Indrek Tarandit tööga, kas jääte Tarandiga ja tema tööga rahul, kui kasvõi vaadata seda, kuidas tal hääletanud. Kõigepealt esimene pool küsimusest. Ta roheliste fraktsioon Euroopa Parlamendis on suuruselt viies ja Ta ei ole väga palju väiksem kui liberaalide fraktsioon, et kuhu siis meie kõik suuremad Keskerakonna ja Reformierakonna kandidaadid püüdlevad? See on vist 51 liiget, kui ma ei eksi, ja selle selle suurusega On nad paljudes küsimustes Euroopa Parlamendis kaalukeeleks, kui, siis sotsid ja ja Euroopa Rahvapartei omavahel vaidlevad need kaks kõige suuremat, eks ju, et selleks, et jõuda otsusele, on tihti kaalukeeleks need väiksemad Euroopa rohelistel on, on väga oluline roll ja järgmises Euroopa Parlamendis arvatavasti kasvav. Ja, ja nad on oma väiksusest hoolimata või õieti sellisest toredast parajast suurusest võib-olla tingituna saanud väga palju asju korda saata. Et näiteks see, mida nagu mis, mida iga Eesti inimene näeb, näiteks kui ta läheb poodi ja näeb, et mahetooted on märgistatud nii, et nad saavad aru, et see on mahetoode, et see on, see on euro Papa, roheliste fraktsiooni teene siis rohelised on töötanud kogu oma eksistentsi aja intensiivselt, selleks, et GMO kultuurid oleksid Euroopast eemal. Kes on teie eeskujuks Euroopa Parlamendi roheliste fraktsioonist, kelle tegevus on kõige enam positiivselt silma paistnud? Ausalt öeldes mul ei ole seal niimoodi konkreetselt personaalseid eeskujusid, et praegused Euroopa roheliste tipu kandidaadid skaa Keller ja Woo Hecart sümpatiseerivad mõlemad väga mulle. Ja kui te enne küsisite Indrek Tarandi kohta, siis ma ei ole ajanud jälgi, mida Indrek Tarand täpselt teinud on. Küll aga olen ma aru saanud, et et ta on Eesti Parlamendi saadikutest siiski seal kõige aktiivsem olnud ja jõudnud oma oma aktiivsusnäitajatega esisajasse. Küll aga just eile kuulsin, et Andrus Ansipi käest, et kui tema Parlamendi liikmeks sai, siis temal oli sportlik hasart proovida, et kui kõrgele ta siis tõuseb selle aktiivsusmonitori uuringute järgi ja temal oli, tema tõusis seitsmendaks, nii et arenguruumi on. Ja Euroopa rohelistega suheldes MINA OLEN tajunud, et Indrek Tarand on positiivne ja teda on hinnatud seal, et on, on tubli olnud. Evelin Ilves, kui te peaksite siis valituks osutudes Euroopa Parlamendis sattuma ühte fraktsiooni ja ka saalis kõrvuti istuma lätlanna Ieva Ilvesega, kas olete valmis järgmised viis aastat kõrvuti istudes tegema koostööd balti riikide ühiste eesmärkide nimel? No mis te fetišeerida seda teemat, et mina olen valmis kellega iganes kõrvuti istuma, aga me kindlasti ei satu ühte fraktsiooni, kuna kuna tema esindab liberaale ja mina rohelisi Palju edu kandideerimisel Euroopa Parlamenti meie stuudios oli erakonna Eestimaa rohelised, kolmeliikmelise nimekirja esikandidaat Evelin Ilves. Suur aitäh ja ilusat päeva.