Euroopa valib Ja juba laupäeval antakse esimesed hääled seekordsetel, Euroopa Parlamendi valimistel nende kandidaatide poolt, kes püüavad oma saadikukohta Euroopa Parlamendis, Eestist oleme juba mõnda aega intervjueerinud üksikkandidaati, aga tänaseks oleme jõudnud uudis plussis siis ka erakondade esinumbriteni ja hea meel on tervitada Elurikkuse Erakonna esinumbrit, kogukonnaaktivisti vabatahtliku merepäästjate filmi tegijad Artur talvikut, tere päevast. Tere. No alustuseks, miks osaleb elurikkuse erakond Euroopa Parlamendi valimistel, et kas oma murest Euroopa pärast või vastupidi, see on seotud Euroopa rõõmuga, mida soovitakse senisest enam tuua Eestisse ja seda Eesti inimestega jagada? No on nii pragmaatilisi kui ka nii-öelda süvafilosoofilisi põhjuseid, et me panime tähele, et riigikogu valimistele keskkonna teema, mis on meil kõige olulisem, ütleme sellise me kõneleme siis nii-öelda Nutika maheriigi eest see Eestis millegipärast üldse ees ei ole, aga Euroopas teatud kas sellest nii-öelda keskkonnateemadest palju rohkem ja ollakse palju rohkem süvitsi mindud, nii et seal kindlasti leiaksime me sellist ühtset tuge ja ühtset, et õlg-õla tunne palju rohkem, see on üks asi, aga teine asi on see, et me oleme nii värske, ikkagi erakond, et, et pildilt ära kaduda ja mitte saada külge sellist templit, et ah näed, et pandigi kokku umbes üheks valimiseks. Siis me kindlasti see on üks põhjus, miks me kindlasti Euroopa valimistel osalema. Kas see Nutika maheriigi kontseptsioon võiks teie hinnangul rohkem kõnetada, ma ei tea näiteks Itaalia põllumeest või pigem Poola põllumeest? See võiks kõnetada kogu Euroopat tegelikult ja sinnapoole, see asi liigub siin Aveliina Helmi just kuulasin, kes vahetult enne enne mind siin rääkis ÜRO raportist, siis, siis on näha seda, et, et kogu maailm liigub selle poole otsida nutikaid lahendusi looduse taastamiseks, mitte enam isegi kaitsmiseks, eks ole. Ja see sees, ses mõttes jah, Euroopas on seda teadmist kindlasti rohkem. Üks soov, mis mulle teie valimiskampaanialehelt internetist vastu vaatas, on seotud teil sellega, et tahate eurobürokraatiat vähendada ja seda lihtsustada tavakodanikule, et mida te silmas peate, et kirjeldage mulle näiteks, kuidas teie lihtsa Eesti vabariigi kodanikuga kodanikuna olete eurobürokraatiaga pidanud kokku puutuma tohutult ja korduvalt, et noh, näiteks ma saan poolloodusliku koosluse toetust, kuna poollooduslikul kooslusel kasvatan veiseid ja see Ma olen mitu korda mõelnud, et ma loobun sellest toetusest sellepärast selle toetuse saamise nimel kogu see bürokraatia on niivõrd haige. Iga kord kord aastas peab neid taotlusi tegema ja sa oled sunnitud neid tegema, sa oled nagu justkui viis aastat kinni selles. Ja iga kord selle taotluse täitmine on üks, üks paras peavalu ja kusjuures need kontrollid, et on, on, on täiesti absurdsed, mis kontrollitakse, et kas, kas see meetrine täpsus, et kas see, kas see ala, mille ma olen rentinud RMK alt ja mis, mis mille eest ma toetust saan, et kas see on nüüd meetrise täpsusega Nika paigas, et sellist absurdi on palju ja samas kui sa siis kõrvalt vaatad, et noh, poolloodusliku koosluse puhul niitmisest saad mõnes mõttes isegi rohkem tasu. Umbes põhjendus on see, et sa paned sinna masinasse, bensiini, bensiin on kallim kui, kui, kui see, et sul on loomad, seal siis seda absurdi on, on väga palju siin mahetooted on rääkinud. Üks tuttav mahetootja ütles, et 20, kas kontrolli käis eelmisel aastal, mis sisuliselt tähendab seda, et 22 tööd päeva võeti temalt ära ja selle kontrollimise pärast see on üle mõistuse? No samas jällegi viimastel aastatel on näiteks maaleht hoidnud silma peal sellisel teemal nagu seda siis Euroopa raha abil maapiirkondades turismitalude rajamine on kümneid ja kümneid näiteid, kuidas inimesed on kuritarvitanud süsteemi nad panevad kas siis külalistele peletamiseks väga kõrged ööbimishinnad või siis on maja kogu aeg fiktiivselt broneeritud, et kas mitte jällegi ei näita hoopis seda, et kusagil paja teises otsas keegi soovib Euroopa liitu ära kasutada ja selleks on võimalused loodud ja pigem mõnedes kohtades on bürokraatiat isegi väga vähe. Mis Rehepapp plus on, on tegelikult hirmuäratav ja noh, see on teatud mõttes vaese ühiskonna tunnused sa et nii-öelda võõra rahaga ennast enda jõukust tõsta, aga halb on see. Ja seda ma kogesin ka riigikogus, et et kui keegi kuskilt petab, siis ja neid on võib-olla ütleme näiteks viis protsenti siis ülejäänud 95 protsenti kannatavad selle all ikka väga palju. Ja kui me räägime Euroopa majandusest laiemalt, siis see just nimelt see bürokraat, bürokraatlikud süsteemid, keerukad süsteemid on see, mis Euroopa majanduse nii-öelda stagneerume on pannud, aga aga nendest pettustest ei saa enne lahti, kui noh, nii-öelda ühiskonna juhtfiguurid neidsamu pettuseid ei tee, ehk et siin meenub kohe härma talu case. Ja, ja, ja kui ees, eks ole, tähtsad ühiskonnategelased ärmata tahavad, siis ühiskond tuleb järgi hakkab sedasama tegema, et sellest on väga kahju, et see muutus peab toimuma inimeste peades. Aga mida siis ikkagi teha, kui teemaks on bürokraatia ja petturlus? Kas siis see Baliidu kontrollimehhanism peaks keskenduma rohkem nendes valdkondades, kus pettuseid pannakse toime ja keskenduma nendele inimestele, kes kord on patustamisega vahele jäänud ja ausaid inimesi tuleks ütleme, kohelda siis natukene leebemalt osade fondide nimetus? Fond ehk nende selge eesmärk on aidata Ta nii-öelda majandus või piirkond august välja. Ja, ja see selle raha andmisel peaks ikkagi nagu väga selge eesmärk olema ja mitte mingisuguseid nii-öelda tuttavale või sõbrale või või valla eelarvepikendus ei saa see raha andmine olla, vaid ikkagi konkreetset eesmärki teenima. Kui ma seda piirkonda või, või seda majandusharu noh, nii-öelda august üles ja see on see eesmärk ja seda saab teha Noh, vähem bürokraatlikumad kindlasti ütleme bürokraatia, kuitahes-tahtmata käib kaasas suurte süsteemide puhul ja sellest me ei pääse, aga, aga seda me peame vähe enda maa, et see, see lõpuks hävitab meid, et kõiki ja, ja kandub üle ka nendesse valdkondadesse, kus ei ole toetust, peal elamist, eks ole. Te soovite ka seda, et Euroopa Parlamendi otsuseid ei rakendataks Eestis rangemalt, kui Euroopas kokku lepitud, millised on need konkreetsed otsused, kus Eesti on teie andmetel siseriiklikult seadnud siis rangemaks piirangud? Neid on? Neid on palju, ma puutusin, ma olin maaelukomisjonis. Ja näiteks veeseadus, mis puudutab ka siis väetise laotamist ja, ja konkreetset sõnnikut, et siis see tahkesõnniku ladustamised ja kõik sellised reeglid, mis noh, Euroopa panijaid, et nii-öelda nitraate peaks põldudel vähem olema, et vesi juhuks neid merre ja nii edasi. Aga see, mismoodi meie omad siis läksid nagu asjale kallale, läksid asjale kallal niimoodi kaotajaks, saag sai jällegi väike või keskmine tootja kes, kes ei pea neid tuhandepäiseid, farme ja, ja nii edasi, et see on üks konkreetne näide, ütleme näiteks näiteks veeseadus, aga neid seadusi võib tuua tuua palju ja sellel kõva võit, Ilus läks lahti ja siis võitlus just nimelt väiksema ja keskmise talupidaja eest, kus ma siis ka väga aktiivselt osalesin. Ja me saime ikkagi kompromissile ja saime ja saime kompromissile meie enda omadega ei pidanud euroop paga kauplema selles suhtes meie enda inimesed olid need, kes olid need üle ülirangeks teinud. No jällegi mulle meenub seoses tuga, kus me seda intervjuud praegu teeme siis suure Emajõe valgalalt koguse fosfaatide reostus, mis tuleb, ongi hajus ja umbes kahe kolmandiku ulatuses tuleb see põllumajanduses, et võib-olla siiski sellel üle reguleerimisel on olnud ka mingisugune positiivne poole, et neid uusi reostuskoldeid enam ei tule ja seal reguleerimisel on kindlasti positiivne pool, et ma, ma üldse seda ei vaidlusta, ma ütlengi, et see eesmärk, mida üks direktiivi paneb, need eesmärgid on üldjuhul mõistlikud. Lihtsalt küsimus on selles, et kuidas meie ise neid eesmärke realiseerime ja põllumajanduse puhul on see kahjuks niimoodi, et, et me, me, me pigem teeme elu raskeks just keskmisele väiksel tootjale, et see on see, see ja see on vale. Aga teie arvates, kas otstarbekam on see, kui piirangud, piirnormid, eesmärgid lepitakse näiteks ühisturukeskkonna osas kokku Euroopa tasandil või tuleks need pead jätta liikmesriikidele endile? Küsimus on need, mille ja, ja mis piirangud, et, et kui me oleme kokku leppinud juba, et meil on ühtne põllumajanduspoliitika ühtne merenduspoliitika siis selge see, et sealt need seda nagu tagasi keerama ei hakkaks, aga noh, eurotsoonis on meil juba ühtne rahapoliitika, et küsimus on selles, et kas meie maksupoliitika ikka siiski noh, mingisugused jõugud, et ma olen siin sotsiaaldemokraatidega debattides olnud, ütlevad, et aga miks mitte, et miks ei võiks ka maksustada või ühtsed ühte maksusüsteem on sellega ma ei ole nõus, see. See oleks väga selge samm nagu föderaalriigi suunas. Et Euroopa võiks siiski jääda selliseks integreeritud rahvusriikide liiduks. Te kirjutate oma programmis ka seda, et toome otsustusõiguse Eestisse tagasi, et millistest otsustus pädevustest te räägite, mida te silmas peate, mida tahate taas Eestis otsustada? Juba üks aluspõhimõtte-Euroo juba lepingu viies artikkel ütleb, et lähimus põhimõtet Ta on Euroopa üks aluspõhimõtetest lähimus põhimõte tähendab seda, et, et kõik poliitilised otsused tuleb teha neid otsuseid puudutavatele inimestele võimalikult lähemal lähedal ja kodanikke kaasates. Ja nüüd lähimus, põhimõte on tegelikult noh, üleüldises nihkes need neid otsuseid, mida võiks teha, kogukond on nihkunud kohalikule omavalitsuse tasandile. See, mida võiks otsustada kohaliku omavalitsuse tasandil, otsustatakse keskvõimu tasandil ja väga palju asju, mida võiks otsustada, keskvõim on nihkunud basse ja aina rohkem on sinnapoole nihkuma siin, et ta on. See, see lause on natukene utreeritud, toome kõik tagasi, aga ma ei arva, et kõik otsustamise PEAB tagasi tooma. Aga aga me peame lihtsalt meelde tuletama seda, et me ise peaksime saama otsustada. Ma olen siin tegelenud näiteks nõndanimetatud Kataloonia küsimusega ja Kataloonia küsimus ei ole niivõrd separatism, kuivõrd see, et keskvõim liiga palju otsustas nende eest, et nad tahtsid otsustusõigust endale Kataloonias tagasi saada ja sealt see tüli alguse sai. Ehk siis üleüldine otsustamise detsentraliseerimine, mis, mis ka noh, rikastaks kogu Euroopat teeks, ei kaotaks ära seda mitmenäolisust. Ja ei, liialt ei Unifitseeriks kogu Euroop. Aga kus see nii-öelda siis joon jookseb, mille alusel, mis see printsiip võiks olla, kuidas otsustada, et kahtlemata on ju probleeme, mille lahendust ootab ka Eesti, et mis te arvate, et kas Eestil on lihtsam ühekaupa kõikide liikmesriikide parlamentidele seletada, et näiteks metsade raiumine peab olema igas liikmesriigis Kuusuutlike, näiteks süsinikuheitmete kogused peaks aasta-aastalt kahanema mitte tõusma, et praegu võetakse neid eesmärke ühiselt, aga kui iga liikmesriik saaks otsustada, milline see ambitsioonikus ja tase on, siis võib-olla meil näiteks Narva elektrijaamadel poleks siiamaani võimsaid filtri trisüsteeme ja me panustaksime maailmaruumi veelgi suuremate CO2 kogustega? No Narva elektrijaama sellest küljest esile tuua on, on minu arust vale, et Narva elektriseal Euroopa Liit on sundinud, on palju tegevust, see on õige, et on sundinud ja ma arvangi, et et keskkonnaküsimused on need, mida vaadates Eesti keskkonnateadlikkust või ütleme sellist nii-öelda raha võimu, kes, kes on suutnud Peeerryga teatud keskkonnateadlikkust isegi naeruvääristada, siis siin on euroop vabaabi vaja, aga tulles tagasi jällegi näiteks maksusüsteemi juurde või, või ka sotsiaalabi juurde, siis seal peaks ikkagi palju rohkem nii-öelda kohalikku eripära arvestama ja, ja, ja see eripära noh, ühesõnaga meil ei peaks sundima peale mõningaid selliseid seadusi, mis lõunas on, on, on vajalikud, aga meil ei ole vaja maksuküsimuses, toome ühe väga lihtsa näite, internetihiidude maksustame, jutt käib Google'ist ja Facebookist, Euroopa komisjon on selle teemaga tegelenud pikka aega. Prantsusmaa pooldab Facebooki maksu ja on omal initsiatiivil ka siseriiklikult seda asja reguleerimas. Samas Eesti ütleb, et, et meie ei saa seda väikese riigina endale lubada. Meie peame ootama seda, kuidas Euroopas ühiselt otsustatakse, et kumba pidi siis on, kas on kasulik Euroopa, otsustab ühiselt, kuidas Facebooki Google'it maksustada ja teisi internetihiide samamoodi või siis väike Eesti peaks otsustama, seda. Võib-olla tooks teistpidi see näitaja, et vot see ongi see otsustamise koht, et, et mida ja mis meile kasulikum on, ütleme, toon ravimite näit, et ravimite hinnad suured, nii-öelda ravimihiiud lähenevad, et hoolimata sellest, et meil on Euroopa Liit lähenevad Euroopa riikidele ükshaaval ja, ja kujundavad siis ka ravimite hinna vastavalt siis sellele turu suurusele tõttu Eesti ravimid on tihtipeale kallimad, kui siin kõrvalmaades ongi ja eriti nii-öelda suuremates riikides. Et, et see on üks asi, mis võiks, mida võiks käsitleda ühise turu hinnana näiteks ja Fisk rukki puhul. Noh, kui nüüd puudutada kogu seda autoriõigusseadust, siis minu arvates on see suhteliselt tagurlik, kui see ei läinud, see ei arvestanud uut aega, see ei arvestanud internetivabaduse säilitamisega ja nii edasi. Ja me juba täna kogeme tegelikult päris kõva tsensuuri, ma võin Facebookist rääkida pikki jutte, kuidas poliitilise organisatsioonina näiteks seal reklaami levitada on, on, on ikkagi väga raske ja väga keeruline. Siin ei ole kahjuks ka Eesti näidanud riigina sellist soovi enda õiguste eest seista, et see on väga kurb, et siin pole isegi soovi olnud ja, ja siit edasi jah, mingites küsimustes ka internetiküsimustes tasub ühtset Euroopat juba liini hoida. Aga seda peaks ka ikkagi näitama kohalik võim välja, et on huvitatud sellise asja hoidmisest. Praegu Ansipi juhitud autoriõigusseadus tegelikult seda välja ei näidanud, üks valimislubadus on teil ka arendada digidemokraat, et kuidas me ise eksisteerime siis noh, niimoodi digitaalse otsedemokraatia põhimõttel ehk et kõige olulisemad poliitilised küsimused ja elurikkuse erakonnal siis me otsustame hääletades ja selleks kasutame digitaalset platvormi ja Eesti ID süsteemi. Nüüd samasuguseid või suhteliselt sarnaselt toimivaid poliitilisi liikumisi on teisigi euroop pass aga nemad näiteks nendel puudub näiteks seesama ID-süsteem, mis aitaks kergesti identifitseerida ja ja teeks seda nii-öelda digidemokraatia võimalusi palju lihtsamaks, et selle levitamine Euroopas oleks kindlasti üks tee, mida mida teha saaks ja ehk siis kohustuslik ID-kaart üle Euroopa. Ma ei taha olla selline sundide käskude inimene, aga, aga see võiks üks variant olla ja no see aitaks ka seda kodanikuinitsiatiivi nii-öelda tõsta kogu Euroopa tasandil. Kuidas te ütlete, et te ei ole selline sundide nii-öelda inimene, et ma vaatan programmist jällegist ruume Euroopale peale pakendiringluse? No surume hea hea näite varal, et see, kui inimesed saavad aru, et pakendiringlus on mask asi, siis lätlased pole siiamaani sellest aru saanud ja paljud teised ka, et see on väga vähestes kohtades kasutusel. Taas kord saab küsida, kuidas, sest kirjutate, peatame rail Balticu senise projekti, et ma ei küsi, miks, vaid kuidas, kuidas saab Euroopa Parlamendis Artur Talvik peatada rail Balticu projekti? No ma kahjuks arvan, et Rail Baltic peatub ise ja siinkohal ma tahan, te panite programmi kirja selle ja ma tahan öelda, et veel kord toonitada, et meediatasu võtta nii-öelda pimesi raudtee või, või, või uuenduste vastasena, vastupidi, et me me ütleme, et seda kõike oleks saanud ehitada palju läbipaistvamad. Sest kogu dokumentatsioon ei ole läbipaistev. Kogu see otsuste mehhanismis Rail Balticuga seotud ei ole läbipaistev ja see on eelduseks väga suurele korruptsioonile. Teiseks oleks saanud ehitada palju nutikamalt innovatiivsemaks, et loodust säästvamalt. Täna just läheme järjekordset filmima ühte ühte küla, kelle kõrval avatakse järjekordne kaevanduse kaevandusi, avatakse meeletult palju, kusjuures neid kaevanduste avamise ei ole arvestatud Rail Baltica keskkonnamõjude hindamisel. Nii et vanale olemasolevale raudteele ehitades nutikalt ehitades ja ehiti esitades kogu aeg küsimusi, miks me seda raudteed teeme, mida me sellega vedama hakkama? Nii leiame liitlased, et säilitada Eesti suveräänsus Euroopa liidus, mis saab meie tänastest liitlastest, olgu need siis Soome, Saksamaa julgeoleku küsimuses näiteks Poola, aga meie head liitlased Läti ja Leedu, et miks mitte ka paljud teised liikmesriigid, meil on täna ju liitlased olemas, jah, on liitlased olemas, aga no olgem ausad, Euroopa vajab värskendust. Nomeklatuur rne lähenemine, stagneerunud poliitika on Euroopas täiesti tavapärane ja, ja seetõttu Meie oleme väsinud sellest, ütleme, konservatiivide ja sotsiaalliberaalide lõputust klusest ja pakume välja kolmandat teed sellist mõistlikku, tsentristlikku parimaid lahendusi, otsivaid. Ei, parem ei vasakpoolne stuur lähenemist ja selliseid liikumiseni Euroopas mitmeid. Ma arvan, et nendega nii-öelda ühisrinnet moodustades värskendaksime Euroopat kõvasti. Teie liitlased Euroopa Parlamendis saaks olema viie tähe liikumine ja kes veel, milline poliitiline grupp. No Poolast näiteks Kukits 15. Siis on Shimon Child, ma ei tea, kuidas horvaatiakeelne nimi on, on Horvaatiast üks poliitiline liikumine, liige Soomest. Nemad eksisteerid häirivad ka sellise nii-öelda kutsuvad ennast pigem poliitilisteks rikkumisteks ja, ja on väga kriitilised vanade parteidesüsteemile ja otsustusmehhanismidele ja kogu sellisele nomenklatuur selle toiduahela poliitikale. Et selles mõttes koostööpartnereid on ja mille poolest see grupp võiks eristuda, siis praegu tuntud sellisest euroskeptilises pist, mille nimi, nishi aar, mis tõenäoliselt parlament nende parlamendivalimiste järgselt võib ka laguneda, mille üks tuntumaid käilakujusid on olnud aastate jooksul näiteks naisel fraas viie tähe liikumine täna on olukorra sunnil selle liige ja, ja tegelikult see grupp, kellest me räägime, ei ole euroskeptiline, vaid et ta on pigem ütleb, et Euroopa vajab värskendamist ja see on ja siin on nagu vahe sees ehk et mitte segi ajada tüüpidega, kes ütlevad, et umbes Euroopa Liidu tuleks laiali saata. Ja. Nii et euroskeptikute otseselt euroskeptikute märgi tasuks küll meilt ja kogun nendelt mainitud erakondadelt pealt ära võtta. Suur tänu, Artur Talvik, jõudu jaksu Euroopa Parlamendi valimistel ning kohtumiseni.