Sel nädalal hakkame Vikerraadios intervjueerima Euroopa parlamenti kandideerivatel täisnimekirjaga erakondade esinumbreid. Siiani oleme aga teile uudis plussis tutvustanud üksikkandidaate jaga osalise nimekirjaga erakondade esinumbreid. Eelmisel nädalal käisid meil saates Artur Talvik Elurikkuse erakonnast ja Evelin Ilves, kes on roheliste erakonna esinumber. Aga nüüd on kord Eestimaa ühendatud vasakpartei käes ja stuudios on meil erakonna esimees ja ka esinumber Juulia Summer. Tere tulemast. Tere päevast. Aga esmalt alustan tegelikult lihtsa küsimusega, ei leidnud teie part Te ei või siis sisuliselt teie enda programmi, sest te olete ju ainus, kes erakonnast kandideerib, ehk siis kust teie seisukohtadega tutvuda saab? Teie partei koduleht? Ta näib kas maas olevat või ei, ei avane. Ja partei Facebooki lehele ilmusid kuus punkti partei Euroopa programmis alles reede õhtul. Asi on selles, et meil vasakpartei teelehekülg peab töötama ja te võite vaadata ka meie programmi seal. Aga ma soovin alustada selleks, et saagem tuttavaks, mina olen Niiule Sammer, ma olen Eestimaa ühendatud vasakpartei esimees. Eestimaa ühendatud vasakpartei seisab sotsiaalse õigluse eest võitlemine kõikidel tasemel ning laiast inimeste huvide valdkonnas. Te kandideerite küll parteina, aga jah, sisuliselt üksinda ikkagi, miks nii? Ja miks te ikkagi üritate te kandideerisite jõuga riigikogu valimistele? Vaatasin teie partei sai 511 häält ehk 0,1 protsenti kõigist häältest ja teie isiklikult kogusite 83 häält. Miks te üritate Euroopa parlamenti? Et sellega, et eelmainitud vasakpartei on Euroopa vasakpartei liige, seepärast kui me kindlasti peame ka Euroopa Parlamendi minna, miks ma olen üksinda, sest peale riigikogu valimist raske leida raha, et osaleda ka Euroopa valimistel. Kuna ühe inimese eest kaalitatsiooni tasu on 2700, võõrad? Meil kahjuks ei ole. Raha ei ole, rikkust ei ole võimu kahjuks ka ei ole toetusi riigi poolt. Seepärast ma lähen üksinda. Olgu, ja muide, rikkusest või vaesusest rääkides teie jah, kuuest punktist esimene ongi, et te olete vaesuse vastu ja ütlete, et Eestis on vaja kehtestada kodanikupalk. Kas siis kodanikupalk peaks kehtima ka üle Euroopa, kuivõrd me siin Euroopa teemadest räägime ja sel juhul, kas see peaks siis olema ühesuurune või riigiti eri suurusega ja kui suur, siis? Ja ma ütleks kõigepealt, mis on kodanikupalk, kodanikupalk on niinimetatud kodaniku raha, ehk siis tingimusteta põhisissetulek. See on alternatiiv tavapärasele sotsiaaltoetusele. Kodanik saab riigi poolt elementaarsed põhivajadusi katvat maksuvaba toetust ja selle suurust, see sõltub inimeste muudetust sissetulekutest. Jah, kodanikupalk peaks kehtima üle Euroopa, sest see looks inimestele majandusliku turvalisuse minimaali sirvaid, rahapõhised suhted eeskätt kulud eluasemele, toidule, meditsiinile. Selle läbi saaks kaotada otsesest sotsiaaltoetusest ja selle taotlemisega kaasnevast Virokaadilist asjaajamisest, lubades inimestel selle läbi tunda ennast kasvõi osaliselt. Inimlik väärikene. Kui suur peaks olema igas riigis vastavalt riigi majanduslikule olukorrale. Kodanikupalk peaks katma kulud eluasemele ja igapäevatoit, oleneb kui palju arvestatakse igal aastal riigi halves rahasid sotsiaaltoetuseks. Kas ei võiks asendada selle kodanikupalgaga meie mõttes küll võiks ja maksustava Tihusamalt heitmete vette ja õhku paiskamist jäätmete ladustamisest. Momendil saavad eestimaalased väga vähe kasu loodusressursside kasutamisest ja sellest on räägitud ka mitmed eksperdid. Olgu, läheme edasi, kirjutate, me tahame koostööpoliitikat, aga mitte sanktsioonipoliitikat, see kehtib ka meie naabrite kohta tsitaadi lõpp. Kas see tähendab, et te soovite Euroopa Liidu Venemaa-vastaseid sanktsioone leevendada, lausa kaotada, ja kui, siis miks? Asi on selles suhtes sanktsioonipoliitika, peaks olema osa Õinime õiguste strateegiast, kuid ei tohiks kahjustada kuidagi majandust sellisel moel, et kannatajaks jäävad riigi tavakodanikud, kaupmehed, tooted ja nii edasi. Minu teada peab olema mingi läbiviidud uuringuid, mismoodi on meie riigile kasu olnud sanktsioonipoliitikast. Pigem vastupidi, Euroopa Liidu Venemaa-vastased sanktsioonid on pigem olnud meie majandust kahjustava ja laastava mõjuga. Ei ole vaja öelda, kas oleme venemeelsed? Ei, me lihtsalt tahame, et meie majandus ei saaks kahju ja selleks peame säilitama Venemaaga head kaubandussuhted ka edaspidi. Ka siis, kui Venemaa rikub rahvusvahelist õigust ja okupeerib teisi maid Ei, me ei hakka sellest rääkima. Aga edasi hoiame eesti põgenikelainest puutumata, me ei suuda päästa kogu maailmaga, päästame oma inimesed. Kas te siis näiteks ei soovi aidata ka sõja või tagakiusamise eest põgenevaid inimesi, näiteks emasid väikeste lastega? Ma alustan sellest, et maailmas on viimaste aastaga olnud tõus joones põgenike arv ja seda ka ilma rändekriisi. Ja riigil on kohustus põgeniketaotlused läbi vaadata, et kui ta ka kohustust vastu võtta, siiski pole. Teada on, et liiga kaks kolmandikku põgenikena Euroopasse tulnud inimestest ei vastanud tegelikult rahvusvahelise kaitse andmise tingimustele. See peaks juba iseennast meid kõige mõtlema panema. Keda ja kui palju me siia lubame. Me pole vastu, kui põgenikud on täiesti pered lastega. Neid on vaja aidata kindlasti. Kuid vaadake, mis toimub praegu Euroopas? Massiliselt teractid, aina suurenev koormus riigi sotsiaalkindlustussüsteemile. Me ei suuda praegu isegi omadele inimestele tagada stabiilsust, kuid see peaks olema iga riigi esimene prioriteet. Aitame kõigepealt oma inimestele. Uuringute tulemustel on Euroopa Liidu elanike meelest ränne ja terrorism, kõige suuremad väljakutsed käivad alati käsikäes. Kas me tahame ka enda väikesesse eestisse seda terrorilainet? See küsimus. Kuidas on siis ikkagi solidaarsusega, kui teised Euroopa maad on sellega hädas eriti lõuna pool seal Itaalia, Kreeka, Hispaania peavad toime tulema suure hulga põgenikega. Kas teised liikmesriigid ei peaks No siis ma arvan, et iga riik peaks nagu mõelda ja otsustada ja kui palju inimesi ta soovib võtta endale. Veel mõned põhimõttelised küsimused Euroopa Liidu eelarvereeglit, kas peaks olema kõigile riikidele ühtemoodi või on see ikkagi riigi siseasi? Riigis siis see asi. Põllumajanduspoliitika see moodustab ligikaudu 40 protsenti Euroopa Liidu ühisest eelarvest ehk väga suure osa Eesti põllumeeste jaoks on põhimure toetuste ebavõrdsus. Kuidas. Eesti põllumeestel on tõesti suur mure, kuna nad on vägagi ebavõrdses seisus võrreldes toetustega, mis saadavad-Euroopa riikide põllumehed, kui keda siis Euroopa liidus Virtsusest siis võrdsus peaks olema kõikidele ühesugune. Juba paar aastat tagasi lubasin Euroopa Liit eraldada ligi 20 Ühe miljonit eurot põrandas majandustöötajale kuid valitsus pole siiani saatnud neid rahasid leida. Kuigi teame väga hästi, kui suures kriisis on seakasvatus ja piimatootmine Eestis. Kiiresti peaks ümber vaatama Eesti majandus- ja rahanduspoliitika nin kuuendama. Rail Baltic kas Eestile vajalik ja tuleb valmis ehitada või teha midagi ümber? Siinkohal olen nõus Indrek Neiveltiga, et meil oleks vajalikumaid projektid, kuhu selliseid summasid kuulutada. Mis mõte on ehitada kauba vedamiseks raud tee mere äärde, kui samas merd pidi saaks kaupa palju soodsamalt transportida. Väga kaua on räägitud, et Rail Balticu ehitamisega saaksime Venemaa mõjust välja kuid uuringud on näidanud. Kasutuses on arvestatud siiski liiga 30 protsendiga Venemaa kaupadest. Son silma kirjalikus küsimärgi all on ka projekti hind, mis planeeris, sest üle viie miljardi kallimaks läheb. Parem teeme meie olemasolevat teed korda. Nagu see on minu nagu mõtet. Aga võib-olla veel üks laiem küsimus Euroopa rollist maailmas ikkagi, kuidas Euroopa või Euroopa liit USA-le ja Hiinale paremini vastu saaks? Noh, see on kindlasti mõtet Irjudes, püüdes siiski keskenduda konkreetsele probleemsetele küsimustele, peame võtma loomulikult, et Hiinas on teistsugune süsteem, kuid Euroopale oleks kasulik, kui rääkida Hiinaga ühtses keeles ning usaldus või mitteusaldus peavad siiski põhinema kindlalt faktidel. Kas me ikka peame vastu tema? USA on läbi ajaloo olnud väga edukas Hiina majandusliku varengu mõjuta. Ehk oleks Siinad mõttekam kaasata, kuna kindlasti on valdkondi, kus Hiinaga koostöö toimiks? Mitte vähetähtis pole asjaolu, et Hiina investeeringud Euroopa Liidu on tublisti kasvanud. Selge ja lõpetuseks Julia Sommer. Kui õnnestub teil pääseda Euroopa Parlamenti, siis millise fraktsiooniga liituksite seal? Alguses on vaja teada, et millised fraktsioonid tulevad Euroopa liidus uues koosseisus kuid kindlasti oleme koos Euroopa Vasakparteiga. Suur aitäh stuudiosse tulemast. Vasakpartei esimees Julia Sommer, edu jaksu teile valimistel.