Ja järjekordselt on meil stuudios Euroopa parlamenti kandideeriv üksikkandidaat neljas meie raadios ja tema on Harry Raudvere, tere tulemast. Tere. Tere. No olite Meil siin stuudios ka talvel, kui kandideerisite üksikkandidaadina Riigikokku ja vaatasin järele, saite Lääne-Eestis 406 häält. See oli küll 1,2 protsenti seal ringkonnas antud häältest. Ometi siis üritatega nüüd Euroopa parlamenti saada just üksikkandidaadina millel põhineb teie lootus või kindluse, võite nüüd saada rohkem hääli, või polegi see eesmärk? Põhimõtteliselt on ju nüüd valimispiirkond tunduvalt suurem kui ainult ju Läänemaa ja, ja nüüd on ikkagi valimispiirkond terve Eesti. Nii et millegipärast ma arvan, et ma saan nendel valimistel rohkem hääli kui massail. Riigikogu valimistel. Aga ikkagi üksikkandidaadina jällegi saada ka Euroopa parlamenti on vaja ikkagi kümneid tuhandeid hääli, ehk see võimalus on tunduvalt raskem ja keerulisem kui mõne erakonna liikmena. Ja see on kõik õige, aga miks ka mitte, sellepärast et elu on ju imelik, ega me kunagi ei tea, kuidas, kuidas saatus võib pöörata ühele või teisele poole. Aga kindlasti on ka see oluline, et saab oma sõnumit levitada ja rääkida ka nendest asjadest, mis on hingel ja võib-olla ka veidi laiemale publikule kui siiamaale, sellepärast et ega ei ole. Nüüd, kui ma olen täna ikkagi üksikkandidaat, siis kindlasti lähitulevikus saame, me ütleme niimoodi, et poliitilise liikumise, mis põhimõtteliselt, et võib kunagi kasvada üle erakonnaks, kuigi ja ja nii nagu me teame, eks, ega siis poliitikat ju eesti riigis saabki teha ainult erakonniti. Nii et see on nagu päris hea kogemus ja, ja vaadata, mida inimesed räägivad, kuidas räägitakse mis on need probleemid, mis on need kitsaskohad, mis kõnetavad rahvast rohkem ja miks ka mitte selles suhtes, et ma olen realist, ma olen optimist. Ja sellega peaks olema nagu kõik öeldud. Kuidas te selgitate Euroopa Parlamendi roll Euroopa liidus, ta on ainus otsevalitav institutsioon, samas kuna tegemist on ikkagi meil ju liikmesriikide liiduga, siis parlament on nagu üks osapool, ütleme, riikide esindajate ja ka Euroopa Komisjoni kõrval. Nojah, põhimõtteliselt, eks ikkagi seaduse pooled, mida siis ju Euroopas rakendatakse, tulevad ju europarlamendist ühelt poolt ja teiselt poolt on see ka kindlasti nende suundumuste paika panija, milline siis Euroopa Liit peaks olema, mis oleks selle Euroopa Liidu nägu. Sellepärast et tänasel juhul, kui me nüüd vaatame jõudude vahekorda Euroopa liidus, siis peab tunnistama liberaalne maailmavaade ja niinimetatud euroskeptiliste inimeste hulk ju ühiskonnas pidevalt kasvab. Sellepärast et Euroopa liit ei ole täna kaugeltki enam see eliit kui selline liit, mida ju siis meil omal ajal propageeriti, kui Eesti astus Euroopa liitu liidu liikmeks. Sellepärast et siin on vahepeal olnud väga tõsiseid sündmusi, suundumusi, väljaütlemisi, kasvõi juba selles suhtes, et et rahvusriigid peaksid üldse piltlikult öeldes maa pealt kaduma. Et me peaksime loovutama oma suvereniteedi Euroopa Liidu keskvõimule ja, ja see ja haakumite ühelgi viisil ega määral eestluse kui sellisega, kui rahvusriigiga, sellepärast erinevalt väga paljudest teistest Euroopa riikidest. Eesti on ju rahvusriik ja siit me ei saa üle ega ümber ja ma mõistan väga hästi, et võib-olla ka väga paljud teised teiste riikide kodanikud ei saa sellest aru, sellepärast tolku rahvuslust kui sellist tõlgendatakse ikkagi natsismiga ja automaatselt lahterdatakse mõnda äärmusesse parempoolsesse äärmusesse Extremaalse seda kõike muud, mis endaga kaasa peaks tooma, tähendab tegelikult olukord ei ole kaugeltki nii hull ja selline, nagu ta peaks olema ka see nõuabki küllaltki palju selgitustöö tegemist just nimelt ka Euroopa Liidu Parlamendi liikmete hulgas ja, ja noh, nagu praegu prognoosid näitavad siis nende inimeste osakaal Euroopas, Parlamendis või ka erinevates liikmesriikides, kes on ikkagi kahe jalaga maa peal, kellel on seda niinimetatud talupojamõistus tunduvalt rohkem kui mingisuguste riikideüleste organisatsioonide esindajatel, kes ajavad oma majanduspoliitikat siis põhimõtteliselt Ta on siin tööpõld väga suur Euroopa Parlamendis, et just selgitada, mis asi on Eesti, miks ta on selline, nagu ta on ja miks ta peab jääma selliseks nagu. Mu küsimuse tagamõte oligi selles, et liidu vajalikkust ja Euroopa Parlamendi Muuhulgas siis kahtluse alla ei sea? Ei ega Euroopa liit kui selline ei ole oma olemuselt mitte sugugi halb. Küsimus on ainult selles, et milliseid metoodikaid ja milliseid regulatsioone ta oma liikmesriikidele üritab kehtestada, sellepärast juba aastaid tagasi me võisime tõdeda, et kui selline suundumus jätkub, siis mitte me ei räägi Euroopa liidus kui föderatsioonist kuid siin on ju selgelt näha ambitsioon, et Eestist peaks saama kasvava sõjakusega unitaarriigi ääremaa. See, kui me ju loovutab oma suveräniteeti ja kõik need põhitunnused, mis on riigil, mis teevad meist iseseisva, otsustava riigi, kui me anname ära, me oleme juba andnud ära oma rahanduse, me oleme ära andnud oma oma otsustuse, sest enamus seadusi tuleb ju ikkagi Euroopast, mida me siis püüame piinliku täpsusega jälgida. Siis on siin neid probleeme ja teemasid ääretult palju ja palju laiemalt, mida tuleks käsitleda, mida tuleks ka selgitada. Just et mis on siis need Eesti rahvuslikud huvid Euroopa Parlamendi tasandil just nimelt see, et suverniteeti, mis on põhimõtteliselt väikese riigi üks olulisemaid tunnuseid, peab jääma see ei tähenda seda, et me isoleerime ennast maailmast nii nagu kõik püüavad seda seisukohta afišeerida. Et kui me oleme tuginema oma rahvusele oma territooriumile, omanatsioonile kui sellisele, et me siis oleme eraldunult tervest maailmast ja nagu öeldakse, et meie sõbrad ei mõista meid selle seisukohaga ei saa absoluutselt nõus olla. Meil võivad olla sõpru igal pool. Me võime saada kõigiga hästi läbi, kuid oma kodus oleme me ise peremehed ja vot see on selle asja mõte. No Euroopa Liit üritab saavutada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ja nüüd tulevad ka nagu teatud signaalid, et võib-olla ka kaitsekoostööd ja võib-olla see Eestil oleks isegi kasulik. Eelmisel nädalal oli üks uudis, kus agentuur France Press teatas oma allikatele viidates, et Euroopa Liit mõtleb ka kaitsevoliniku ametikoha peale, et bloki-kaitsevõime arendamise kulutuste valdkonnal oleks oma juht ja Brüssel plaanib kulutada järgmiseni aastases eelarves kaitsevõime suurendamiseks ja kaitseuuringuteks 13 miljardit eurot. Tundub suur summa, aga võib-olla Euroopa mastaabis väga ei olegi, aga, aga iseenesest summa, aga see staabis, aga see idee iseenesest, et ka kaitsekoostööd Euroopa liidule Meil on veel rohkem teha, ei vaidle üldse vastu, sellepärast et ega turvalisus on ääretult oluline küsimus ja kui me nüüd vaatame päris ausalt, siis ega täna Eesti riik ei kaitse ju sisuliselt mitte midagi. NATO, NATO, NATO ei kaitse meid ja väga konkreetsel põhjusel, sellepärast et meil puudub õhuturve. Kui tõhust ei turvata, siis meie maaväed ja kõik on sisuliselt kaitsetud. Ja see on fakt, seda teab iga sõjaväelane. Et me ei ole täna kaugelt kaitstud ja näiteks, kui me nüüd räägime nüüd Eestist või sellisest kaitsest, siis mina leian, et kodanikukaitse Eesti riigis on või sisekaitse ja sisejulgeolek, ütleme niimoodi, on täna tunduvalt olulisemad, isegi kui see väliskaitsta, sest et antud kontekstis realistina ei lähe ma täna ühtegi kohta, mis Eesti riiki ohustaks. Rail Baltic selle edasi ehitamiseks on vaja rahastust tagada ka järgmises eelarveperioodis. Kas teie annaksite oma panuse või millele üldse peab Euroopa Liidu eelarvest raha minema? Ei, mina kindlasti sellele ei panustaks, sellepärast et vaadake, kui paljud on praegu rääkinud, et kui palju me saame Euroopa Liidust raha olles olid uudised, jooksid läbi, lugesin ja kuulasin, et me oleme andnud iga euro kohta, mis me oleme, ainult Euroopa liitu paneme kolm eurot tagasi saanud või isegi veel rohkem. Jah, Me oleme annud sedasama raha, mida me võiksime kasutada Eesti riigis sotsiaalse turvalisuse tagamiseks. Me võiksime selle arvelt tunduvalt paremini oma riiki majandada ja kindlustada oma kodanikke. See raha, mis me sealt saame, on väga konkreetse sihtotstarbega raha investeeringuteks, ütleme betooni, mis ühelt poolt nagu paistaks, et arendaks meie riiki ja toetaks meie rahvast, kuid kuid oma olemuselt on nad kõik abitegevused ühe riigi majandustugevuse või, või sõltumatuse tagamiseks. Nii et tegelikult see raha jagamise ja raha saamise vahekord ei ole absoluutselt adekvaatne. Sellepärast et kui me saame Euroopa Liidust raha konkreetse sihtotstarbepeale, siis võib-olla riik ei vaja seda raha täpselt sinna, kuhu tahan, suunatud, määratud või ettenähtud. Nii et ei ütleks, et see asi nagu kõige õigemini või paremini paigas oleks. Ma saaks aru, et kui see raha oleks tõesti meie riigieelarves ja, ja meie riik ise saaks otsustada täpselt, kuhu ja mille jaoks ta seda raha kulutaks, kasutaks milliste investeeringute jaoks ta seda raha tarbiks siis oleks, sellel asjal võib olla hoopis teine mekk. Ja lõpetuseks Euroopa Parlamendis on 751 või siis 705 liiget, sõltuvalt Suurbritannia osalusest seal Eestil on kas ainult kuus või seitse liiget, et kuidas seal tuleb tegutseda, et soovitud eesmärke saavutada. Kindlasti tuleb leida liitlasi ja ma arvan, et minu maailmavaatega inimesi Euroopa Liidu Parlamendis on palju ja saab neid olema veel rohkem. Ja on täiesti kindel, et selliseid seadusi, mida siis mis ohustaksid eesti suveräniteeti saab järjest vähem ja vähem vastu võetud ja nende osakaal saab tunduvalt vähem olema, kui ta seni on olnud liituksite selle uue loodava rahvuslaste allianssi fraktsiooniga. No ma arvan küll, et me teeksime vähemalt väga tõsiselt koostööd. Tänan tulemast, Harry Raudvere, edu jaksu. Aitäh.