Tervist, härra Ansip, me oleme praegu siin Euroopa Komisjoni teie töökabinetis, mis on peaaegu viis aastat teie kabinet olnud. Kas asjad on pakitud juba, et minna mõnisada meetrit eemale parlamendihoonesse? Ei veel ei ole pakitud, aga pakkimine on väga kerge, sest et kõik liigne on juba paberihunti saadetud oli seda palju, noh, ma olen revisjoni teinud pidevalt, et mul ei ole sellist ühekordset suurt hoogtööd vaja ette võtta, et ma olen igal aastal ja mitu korda aastas revideerinud oma materjale ja, ja hinnanud nende vajalikkust. Kas teil on kahjugesid komisjonist ära minna, et võib-olla oleks tore veel viis aastat jätkata, kui oleks võimalik? Aga see küsimus ei ole selles, kas on kahju või mitte, kõik volinikud, mitte ainult Eesti volinik, vaid kõik 28 volinikku saavad arvestada sellega, et nende käsutuses on viis aastat ja nad teavad seda viit aastat kasutama maksimaalselt efektiivselt. Ja mina ausalt öeldes on päris õnnelik selle üle, mille me oleme saavutanud, mida me oleme teinud. Euroopa on ikka märksa lähemalt tik digitaalsele ühtsele turule, kui ta oli veel neli pool aastat tagasi. Noh, kõik inimesed teavad seda. Rändlustasud on kaotatud või kui reisid mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, siis pääsed ligi sellele samale digitaalsele sisule, millele sa pääsed ligi oma koduriigis kõik teavad seda vähemalt füüsiliste kaupade puhul ja teenustel, mida pruugitakse koha peal, kuid ostetakse onlines mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist enam ei ole põhjendamatut geoblokeeringud. Me oleme suutnud uued harmoniseeritud reeglid telekomioperaatoritele sageduste kasutamiseks üle terve Euroopa sisse viia ja nii edasi ja nii edasi. Ehk siis seda saavutatud on üksjagu palju. Võib-olla kõiki asju. Lihtne inimene tänavalt ei tunneta aga sellised asjad, midagi, kõik inimesed ka teavad ja, ja tunnevad ja, ja mul on selle üle hea meel. Ehk siis viis aastat on läinud kiiresti, ma olen seda viit aastat suutnud kasutada ja kuuendat aastat sama valdkonnaga tegelemiseks, mitte ühelegi volivolinikule ei anta isegi siis, kui nad saavad teise mandaadi. Volinik peab vahetama oma portfelli, oma tegevusala ja ma isegi ma isegi tea, mis võiks järgmine tegevusala olla, mis on minu jaoks sama oluline kui digitaalvaldkond. Sega, raske öelda, kas ma, kas ma oleksin tahtnud jätkata voliniku ametis või mitte, Ma arvestan realiteetidega ja, ja mul pole seda võimalust, need, milleks. Milleks siis spekuleerida selliste stsenaariumitega, mis mitte kuidagimoodi ei saa realiseeruda? Kas teil millestki kahju ka on, et praegu nimetasite neid asju, mille üle teil hea meel on, aga kas midagi jäi saavutamata, tegemata, mis jääb natuke kipitama? Süües kasvab isu, eks igas üksikküsimuses oleks tahtnud midagi veel ja veel, aga jälle kord ei ole mitte mingisugust põhjust teha maailma kõige ambitsioonikam, vaid ettepanekuid, et kui neil puutub kokkupuude, siis tegeliku olukorraga, kui sa tead, et toetust sinu ettepanekule ei tule, no siis sa võid saada äärmisel juhul selle visionääri seisuse, aga tegelikku olukorda muuta sa ei suuda nende kõige ambitsioonikamates ettepanekutega. Ma tegin endast oleneva selleks, et kokkuleppeid saavutada, ja esitatud 30-st ettepanekust oleme me 28 osas kokkuleppele jõudnud ja Me jõudsime kokkuleppele, aga mitmes ettepanekus, mis oli tehtud juba eelmise komisjoni eelmise parlamendi koosseisu poolt, need üldiselt on päris hästi läinud. Te ütlesite, et ei oskakski tahta mingit järgmist valdkonda või portfelli, millega tegelema hakata. Millega te tahate tegelema hakata? Parlamendis? Ma saan parlamendis jätkata digitaalsete teemadega ja sellepärast ma olen avaldanud soovi liituda siis siseturu komisjoniga. Ja selle komisjoni pädevuses on siis enamus digitaalvaldkonda puudutavaid küsimusi. Minu teine eelistus oleks tööstuskomisjoniga liituda. Tööstuskomisjon tegeleb sageduste temaatikaga, aga samas ka küberturvalisusega. Et laias laastus võiks öelda, et jah, ma soovin jätkata nende samade teemadega Parlamendis, millega ma olen tegelenud Euroopa Komisjoni asepresidendina. Kui te vaatate Euroopa liitu laiemalt mitte ainult digiteemasid, siis millised need väljakutsed või ülesanded on Euroopa Liidu ees järgneva viie aasta jooksul? Kõige olulisem on hoida Euroopa liitu ühtsena. Kui võidab isekus, siis kaotavad kõik, aga kõige esimesed kaotajad on kõige väiksemad, kes ise enda eest seista ei suuda. Ehk siis see on kõige olulisem minu jaoks Euroopa liidus. Et me suudaksime siis hoida Euroopa liitu ühtsena. Millised teemad võib-olla, et on see näiteks finantsküsimused, on see kaubandussõda on need kliimateemad, mis praegu on väga tugevalt tõusnud agendasse paljude parteide paljude riikide jaoks? Kindlasti kõik need küsimused on olulised ja igas nendest küsimustes aga ka kõikvõimalikest muudest küsimustest tuleb Euroopa liidul luua ühtset positsioonid ja, ja käituda ühtse tervikuna. Kaubandusküsimused kõik me teame, et meil on probleeme praegu mitte ainult siin Euroopa Liidu sees, vaid ka probleemid, mis tulenevad meie suhetest kolmandate riikidega siiani. Me oleme suhtunud kolmandatesse riikidesse kuidagi rohkem lubavalt kui Me oleme suhtunud omaettevõtetesse. Meil näiteks Euroopa liidu sees on väga ranged riigiabi reeglid. Meil jälgitakse väga hoolega seda, et ükski liikmesriik ei annaks oma ettevõttele ebaseaduslikku riigiabi, selleks on ette nähtud ka mingid karistused, sanktsioonide ja nii edasi. Aga siiani on olnud praktika selline, et kui mõni kaup või teenus tuleb sisse Euroopa liitu mõnest kolmandast riigist, näiteks Hiinast. Et siis inimesed on isegi rahul olnud. Las riigid maksavad abirahasid nendele ettevõtetele, sest saamegi kaubad ja teenused odavamalt kätte. Ma arvan, et Euroopa liidus on nüüdseks pärale jõudnud arusaamine, et ega me neid dumping hindu väga aktsepteerida enam ei saa. Et me peame kohtlema ka kolmandatest riikidest. Euroopas tegutsevaid ettevõtteid samamoodi nagu Me kohtleme oma ettevõtteid siin me ei saa luua siis Euroopa Liidu ettevõtetele karmimaid tegutsemistingimusi kui, kui kolmandate riikide ettevõtetes tere ja ka selles osas ühtsete positsioonide loomine on kindlasti oluline, aga kõik teised valdkonnad täpselt sama moodi, et see väga lai spekter, kus seda ühtsust tuleb hoida. Kuhu need kaubandussõjad välja võivad viia, et räägitakse juba sellisest uuest külmast sõjast, mis hakkab kujunema USA ja Hiina vahel, näiteks? Ei, ma ei taha musta stsenaariumi kindlasti praegu arvustama hakata ja, ja ei taha üldse spekulatsioonidega kaasa minna, sest et juhul, kui noh, lähed nende spekulatsioonidega kaasa, siis, siis sa tegelikult aitad kaasa nende kõige halvemate ja kurvimates stsenaariumite realiseerumisel, et me pigem peaksime tegema kõik endast oleneva selleks, et ära hoida nende kõige mustemate stsenaariumite realiseerumist. Kuidas seda teha, et noh, Hiina puhul te tõite ise välja, et see konkurents ei ole võrdne me ei saa lubada neil kõike teha, mida nad tahavad samas. Jah, Hiinal on kombeks olnud öelda, et Tiina on arengumaa ja vastavalt sellele tuleb siis neid ka teistmoodi kohelda kui mingeid teisi Euroopa Liidust väljapoole jäävaid riike, aga paraku meid enam selline erinev kohtlemine ei rahulda, sellepärast et kui Euroopa liidus kasutatakse liberaalset majandusmudelit, see tähendab seda, et kõik võivad oma kaupa osta või müüa siin Euroopa Liidu turul ja kõigile andnud võrdne avatud konkurents siis kui Euroopas, kui ettevõte tahab müüa oma kaupu-teenuseid Hiinas, siis ta kas peab looma ühisettevõtte hiinlastega, mis tähendab sisuliselt tehnoloogia saladuste avaldav avalikustamist Hiina partneritele või siis kui aetakse läbi ilma ühisettevõtete, siis tuleb lihtsalt avada oma tehnoloogilised nüansid Hiina võimudele. Ja põhimõtteliselt me ei peaks sellist olukorda enam aktsepteerima suhetes Hiinaga ega ega mis tahes kolmandate riikidega, et kui on võrdne kohtlemine siis olgu võrdne kohtlemine nii Euroopas kui ka nende riikide turgudel, kust tahetakse tulla siis kauplema Euroopa turule. Nende paljuräägitud viiske võrkude kohta, kas teie isiklikult Peate mõistlikuks Hiina lubamist viiske võrkude ehitamise turule? Panides no viis G on täiesti uus tehnoloogia ja see erinevus neljakeega V3 G-ga ei ole enam nii, nagu ta tavaliselt on, nad on, et uus generatsioon tähendab 10 korda suuremat kiirust 10 korda väiksemat energiatarbimist, vaid viie g-ga pühendatakse praktiliselt kõik tootmisliinidel olevad seadmed. Haiglate aparatuur hakkab Olema ühendatud, siis üle viie keeb autod teedel, tänavatel suhtlevad omavahel üle viiekeelne, et see andmete maht, mis kunagi tulevikus satub siis operaatorite telekomioperaatorite kätte, kes haldavad neid viiskee võrke, see saab olema ikkagi eksponentsiaalselt suurem kui praegu. Nelja keeveegolmegi puhul on teatud riskid, mis tulenevad otseselt sellest uuest tehnoloogiast, Jaan täiendavad riskid, mis tulenevad Hiinast, sest et me kõik teame, et 2000 seitsmeteistkümnendal aastal Hiinas võeti vastu uus julgeolekuasutus tõsteseadus ja vastavalt sellele seadusele kõik tootjad, pole vahet, kas tegemist on riistvara või tarkvaratootjatega teavad tegema koostööd siis Hiina luureasutustega. Ja kui me seda teame, siis loomulikult me peame mures olema. Ja Euroopas me oleme kokku leppinud selles, et et kõigepealt liikmesriigid hindavad riske iseseisvalt ja Peame kindlasti seda, et väikesel riigil ei ole võimalik kõikvõimalikes erinevates valdkondades omada väga head ekspertiisi, sest et selleks puuduvad inimesed, selleks puuduvad rahalised vahendid, lihtsalt pole võimalik, väga paljudel juhtudel. Väikene riik peab lihtsalt usaldama oma liitlaste, oma kaaslaste eksperte, diisi ja nende soovitusi ja tegutsema vastavalt väljastpoolt tulnud soovitustele. Järgmine etapp Euroopa tasemel on siis riskide hindamine summaarselt üle kogu Euroopa liidu, selleks on vajalikud ka liikmesriikide riskid koondada, siis jaa teha omakorda siis riskianalüüse terve Euroopa liidu kohta. Ja kolmas etapp peaks olema siis võimalike nimekirjade koostamine keelatud või mittesoovitud teenustest, tegevustest, tootjatest ja ka nimekiri siis võimalikest leevendusmeetmetest, mida tuleks kasulik kasutusele võtta, et neid võimalikke riske siis leevendada või, või maanduda. Jaa. Üldiselt on ju nii, et vastavalt aluslepingutele rahvusliku julgeoleku küsimused on liikmesriikide otsustada, kuid alati, kui liikmesriigid on palunud ühist lähenemist, siis Euroopa Liidu institutsioonid püüdnud ka liikmesriikide soovidele vastu tulla ja nii on juhtunud ka viie g ja julgeoleku küsimustega, et Euroopa komisjon on oma selge seisukoha võtnud. Nüüd on liikmesriikide kord teha järeldused ja, ja riskide hindamised ja nii see asi edasi kulgeb. Et ma ei tahaks öelda, hakkas ühe riigi tootja peaks olema keelatud või mitte keelata, meie lähenemine on riskide põhine. Kõigepealt hindame riske ja siis otsustama, et kas me saame kasutada mingeid teda tootjate toodangut või mitte. Räägime ühest teisest suurest teemast, et keskkonnateemad on pälvinud nendel valimistel palju suuremat tähelepanu, eriti siin Lääne-Euroopas. Mida see võib tähendada Euroopa Liidu poliitikatele, kliimapoliitikale, põllumajanduspoliitikale, maksudele, ma ei tea, millele järgnevate 50 aasta jooksul. Keskkonnateemad on tõepoolest muutunud iga aastaga järjest olulisemaks ka Euroopa Liidu tasandil ja me näeme seda, et ka Eestis kodanike tasandil keskkonnateemad on muutunud järjest olulisemaks ja olulisemaks. Kui rääkida kliimamuutustest tervikuna, siis kõik need tegevused on siis dikteeritud selle eesmärgi poolt mitte ület ületada. Seda soojeneb kliima soojenemist siis üle kahe kahe kraadi ja ja vastavalt sellele tuleks siis ka emissioone vähendada ja, ja võtta muid leevendavaid meetmeid kasutusele. Selles osas kokkulepped on ju tegelikult sõlmitud ja, ja me väga muretsema ei peaks, aga siiski me teame ka Eestis seda, et kui me Euroopa liidus järgime kõiki kokkulepitud reegleid punktuaalselt, siis jälle kord peame nentima seda, et me ostame energiat või elektrienergiat näiteks Eesti puhul väga oluline kolmandatest riikidest ehk siis Venemaalt sisse ja Nende puhul on tegemist fossiilsete kütuste põletamisega ja, ja kuidagi me justkui siis kaudselt ikkagi soodustame siis süsinikdioksiidi emissioone, süsinikdioksiidi emissioonidega on seotud ka lokaalset küsimused. Ma arvan, et tänu sellele, et me oleme linnades linnakeskustes suutnud ja magalarajoonides suutnud süsinikdioksiidi emissioone oluliselt vähendada et see on oluliselt kaasa aidanud ka eestlaste tervise parandamisele ja, ja võib-olla ka eluea pikendamisele. Sest on ju üldteada seda see, et kui põlemine toimub normaalses keskkonnas, normaaltingimustes, see tähendab õhus, et jõus on palju lämmastikku, siis kõrgel temperatuuril lämmastik oksüdeerub oksiidideks ja õhuniiskusega ühinedes moodustavad tahad. Ja need happed kindlasti meie tervist ei paranda, vaid vaid mõjuvad kindlasti tervisele halvasti ja seda, et, et Eestis ei ole enam happevihmasid meie puud on roheliste lehtedega läbi terve aasta, et seda nagu ei märkagi. Aga alles see oli, kui, kui olukord oli pisut teistsugusem eksis. Kui autode süsinikdioksiidi emissioon väheneb, siis tähendab see seda, et meie inimesed saavad ka linnades hingata puhtamat õhku on väga tugev korrelatsioon. Loote väärarengute ja õhukvaliteedi õhu puhtuse vahel on väga tugev korrelatsioon. Nurisünnituste ja õhukvaliteedi vahel. On väga palju erinevaid teaduslikke artikleid mis kõik kinnitavad ühemõtteliselt seda, et saastatud õhu hingamine ei ole inimesele hea. Ja kui me võitleme need kliimamuutuste vastu, siis me peame silmas pidama ka neid lokaalseid. Lühiajalisi eesmärke mis pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks on, on kindlasti vajalikud ja eraldi võetuna. Need lühiajalised eesmärgid on inimestele head kaasa toonud. Tavalise inimese jaoks sageli igasugune kliimapoliitika keskkonnapoliitika tähendab seda, et ahah järelikult maksab rohkem. Ja praegu me näeme ka sellesama näite puhul, mida te tõite siis odavama importelektri puhul kuidas võib kaotada töökohti, nagu me näeme praegu Eesti energeetikas, et milliseid häid lahendusi seal oskaksite välja pakkuda? Ma jätan ikkagi Eestit puudutavad otsused Eesti Ministrite langetada, aga mulle tundub, et biomassi põletamine võiks olla üks nendest võimalikest stsenaariumidest, mis siiski Eesti oma energeetilist iseseisvust võiks kindlustada. Me kõik teame veel kümmekond aastat tagasi. Kõik Balti riigid olid just isoleeritud saar energeetilisest mõttes Euroopa liidus, meil ei olnud ühendusi teiste Euroopa liidu liikmesriikidega. Praeguseks meil on Eestil näiteks kaks head kaabliühendust, Soomega on Leedul ühendus olemas, Rootsiga samas Poola ühendus Leeduga täpselt samamoodi. Valmimas Eesti-Läti ühenduse paranenud ehk siis me oleme enam ühendatud Euroopa Liidu ühtsete energiavõrkudega, kui me olime 10 15 aastat tagasi ehk siis nii iseseisvad energeetilisest mõttes ei ole eestlased kunagi olnud, aga täpselt sama kehtib ka lätlaste leedulaste kohta. Kui me oleme praegu ehk siis edusammud on täiesti märkimisväärsed ja need edusammud suuresti on olnud võimalik, et ka tänu Euroopa Liidu toetusele tänu Euroopa Liidu ühtsele energiapoliitikale. Kas sellistel juhtudel, nagu sa Vene elekter praegu on, ei oleks mõistlik mingisuguseid imporditolle rakendada või midagi sellist? Mulle tundub, et oleks mõistlik ja mingites valdkondades on ka ühtses lähenemises kokku lepitud. Kui me räägime näiteks terasetööstusest, siis kaitsemeetmed on märksa tugevamad kui neil juhtudel, kui me räägime energeetikast. Samas. Täiesti. Ühese üksmeelse lähenemise kokkuleppimine energeetilistes küsimustes on on küllalt raske, aga minu meelest on vajalikud sellised sellised lahendused, mis kohtlevad võrdselt energia tootjaid Euroopa liidu sees ja ka kolmandates riikides. Reeglid on, peavad olema ühed, need samad kõigile kes tahavad oma tooteid Euroopa Liidu turul müüa, ei saa leppida sellega, et Euroopa Liidu piirides sees meie järgime kõiki keskkonnanõudeid, keskkonnahoiunõudeid ja samas piiri taga võib keskkonda saastada ja, ja me pruugime rahumeeli rahumeelselt seda, seda toodangut, mida siis keskkonda saastavates on sealt toodetud. Tulles tagasi Euroopa Parlamendi juurde, kuidas ta selle koosseisuga rahul olete ja millised koalitsioonid seal võimalikud on või noh, koalitsioon on võib-olla liiga palju öelda Euroopa funktsioneerimise mõttes, aga mingit koostööliidud nii-öelda Kõik need ennustused, et see parlamendi koosseis saab olema enam äärmusparempoolne. Kõik need ennustused ei ole muidugi täitunad. Need paremäärmuslased, kes on sunnitud oma omavahel koostööd tegema, et need on ikka väga selgelt väikestes gruppides. Aga selle parlamendi koosseisu eripära seisneb selles, et kaks suuremat Parlamendirühma ehk siis Euroopa Rahvapartei ja sotsialistide demokraadid ei oma kahe peale nii palju saadikut, et nad saaksid moodustada koalitsiooni ainult kahe partneri vahel on vaja kindlasti ka kolmandat partnerit ja see kolmas partner ülimalt suure tõenäosusega saab olema siis liberaalide baasil moodustatud parteirühm. Sinna kuulub siis praegune ALDE, lisaks sellele prantslaste anmaaž, lisaks sellele hispaanlased, rumeenlased ehk siis moodustatakse täiesti uus parlamendifraktsioon ja see saab olema küllalt kaalukas 107 109 kohta. See on täiesti arvestatav jõud Euroopa Parlamendis. Väga hea tulemuse viimastel valimistel tegid ka rohelised, eriti Saksamaal, aga väga Nendes muudes riikides ja oleks mõistlik kaasata koalitsiooni otsuste langetamisele ka rohelised, kes on ka täpselt samamoodi alati seisnud Euroopa Liidu ühtsuse eest. Ja nüüd on küsimus selles, et kas piisab kolmest koalitsioonipartnerist või oleks mõistlikum kaasata neljas partner ja alati sel puhul, kui tegemist on liigsuure tugevusvaruga koalitsioonil, siis võib kellelgi tekkida tunne, et, et tema on ülearune. Ehk siis kolm ilma neljandate suudavad ka otsuseid langetada. Endise peaministri ja ma tean seda, et väga suur häälte ülekaal parlamendis riigikogus ei ole sugugi hea peaks olema suhteliselt minimaalne, aga siiski arvestatav häälteenamus parlamendis. Siis koalitsioon püsib paremini. Ma. Olen üldiselt rahul selle parlamendikoosseisuga. Aga ega see minu rahulolu siin seda parlamendi koosseisu mitte kuidagimoodi ei muuda, põhimõtteliselt oli see ju nendele inimestele, kes ei ajanud mingit propagandistlik jutt juba ammu ette teada, et et need paremäärmuslased, kes endale ise võitu ennustasid, et need seda võitu mitte kuidagimoodi ei saa, sest et pärast Brexitit, et väga paljud inimesed Euroopas erinevates liikmesriikides hakkasid mõtlema, mida see isekus tegelikult lihtsale inimesele tähendab? Jaa, väga tüüpiline ja iseloomulik on see, et kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides kaasa arvatud ühendkuningriigis pärast Brexitit, toetus riigi kuulumisele Euroopa liitu kasvas mitte ei kahanenud. Seega tulemus oli ootuspärane. Millist kohta teile ALDE fraktsioonis on pakutud või olete te selles osas mingeid rääkimisi läbirääkimisi pidanud? Ei ole pakutud ja ei ole ka läbirääkimisi pidanud Euroopa Parlamendis kohtade jaotamine on suhteliselt mehhaaniline tegevus, põhineb tonti valemil, ehk siis kõige suuremad fraktsioonid võtavad kõigepealt kohad, mis neile kuuluvad, siis liituvad väiksemad kerjestama mandaatide arvule ja jagatakse omavahel kohti ja, ja kui jõutakse sinna kõige pisemate fraktsioonideni, siis nemad võtavad selle, mis suurematest järgi jäänud on ja kui nii on need võimalikud ametikohad, tähtsamad juhi kohad, liikmesriikide mitteliikmesriikide. Aga parteigruppide vahel ära jagatud, et siis järgmisena hakkavad parteigrupid oma siseselt. Neid kohti jaotama siis erinevate erakondade vahel, et jälle tompty meetod töötab ja ja seda tonti kuidagimoodi väärata on üksjagu raske. Jaa. Tavaliselt on mingisugused vahetused võimalikud, et kui sul läheb puhtalt selle statistilise meetodiga langenud koht ei meeldi, komisjon ei meeldi või siinses kõnepruugis komitee ei meeldi, et siis sa saad ikka kellegagi seda kuidagimoodi vahetada, kes ei ole kah saanud endale meelepärast ja möödunud koosseisus ma olin viis aastat tagasi ka parlamendisaadik, küllalt lühikest aega. Ma tahtsin saada omale kohta Imkos ehk siis siseturu komisjonis, aga ma ma esimest eelistust ei suutnud realiseerida. Sain koha tööstuskomitees ja kui mina ametist lahkusin, siis minu järglane. Delegatsiooni juhina oli Kaja Kallas ja tema sai minut siis paranduseks selle komisjoni, mis temale rohkem meeldis. Ehk siis see paraku ei ole nii et, et sa valid ise endale komisjoni vaid tegema valiku nende võimaluste hulgast, mis on saadaval ja muud ametid need on seotud teatud määral kompromissidega suuresti jälle sellesama tonti meetode statistilise lähenemisega. Jah, kui sa oled vastvalitud parlamendiliige, siis enamasti tekib ikka inimestel tunne, et 751 saadiku hulgas on siis 150 saadikut, kes on sinust paremad ja targemad. Ehk siis kõik on ja entusiastlikud tahavad maailma paremaks muuta, tahavad energiliselt tegutseda ja Neid tegutsemise võimalusi on paraku suhteliselt piiratud ulatuses ja ja et ära katta kõik vajalikud tegutsemisvaldkonnad otsustamise valdkonnad. Selleks tuleb mingisugust suhteliselt mehhaanilist lähenemist kohaldada. Väga palju on ja Euroopa Parlamendis selliseid inimesi, kelle taust on seotud välispoliitikaga, ka Eestist on endise välisministreid mitu koguni kolm ja võib arvata, et tavaliselt välisministri suurim soov on saada väliskomisjoni ehk siis ahvetisse ja selles ei ole midagi imelikku, aga aga kui näiteks kujutame ette, et pooled Euroopa parlamendiliikmetest tahaksid tegutseda väliskomisjonis, siis tekib küsimus, aga, aga kuidas siis üles ülejäänud komisjonid oma tööga peaksid hakkama saama ja kõik komisjonid vajavad omale liikmeid ja, ja paraku ei ole nii, et et vastvalitud saadik see valib omale meelepärase komisjoni ja, ja sealt ta teostab ennast maksimaalselt. Paraku on see kompromiss jälle võimaluste ja ja soovide vahel. Kas on head retsepti parlamendi ja komisjoni töö selliseks heaks koostööks, et te olete seda komisjoni poolt näinud pikemat aega? Mul subjo. Ei ole aga, aga minu koostöö Euroopa parlamendiga on olnud väga hea, ma olen alati saanud toetust ja ja see ei ole mitte nii, et kui toetust on vaja, et siis küsin ALDE fraktsioonist seda toetust, vaid väga tugevat toetust olen ma saanud Euroopa Rahvapartei fraktsioonist. Pea alati on sealt tulnud täielik toetus kõikidele digitaalvaldkonda puudutavatele ettepanekutele. Ka sotsialistidele demokraatidega on olnud väga-väga hea koostöö. Meenutagem, et kõige kaalukam digivaldkonda puudutav raport eestlaste poolt on tehtud just sotside fraktsioonist Marju Lauristin alanud raportöör e-privaatsuse küsimuses ja ka teiste fraktsioonidega. Mul on olnud hea koostöö. Ega mingit salaretsepti ei ole, kui huvi tuntakse, tuleb alati minna volinikul parlamenti ja selgitada oma ettepanekud, kuid, ja isegi kui huvi ei tunta, siis tuleb ise endal volinikul huvi tunda ja, ja püüa püüda siis selgitada Euroopa Parlamendi liikmetele, miks mingi otsus on vajalik ja ja miks on halb, kui otsustamatus jätkab ja mida lihtne inimene võidab sellest, kui otseses vastu võetakse. Seetõttu ma julgen öelda, et oma digitaalse ühtse turu strateegia alusel tehtud ettepanekutega me oleme ikka olnud üliedukad setega mingis teises valdkonnas. Samaväärset tulemust ei ole saavutatud 30-st 28 kokkulepet. Ja lisaks sinna veel juurde kokkulepet nendes küsimustes, milles eelmine parlamendikoosseis ei olnud võimeline kokkulepped saavutama, ehk siis jah, me oleme olnud üksjagu edukaid salaretsepti mul ei ole. Tuleb. Teie järel peaks komisjoni liikmeks saama Kadri Simson, Sanglad Juncker ütles siin ühes intervjuus just et ta ei sooviks. Nüüd vahepealsel ajal mõneks kuuks tuleksid siis lahkuvate volinike asemel uued volinikud. Et see ei ole mõistlik, neil ei ole tööd anda ja ja see läheb maksumaksjale palju raha maksma. Kas te olete selle mõttega nõus või te arvate, et ikkagi Eestil peaks olema oma esindaja siin järgneva nelja kuu jooksul? Ma olen küll veendunud selles, et igal liikmesriigil peab olema oma esindajaga Euroopa komisjonis ega volinik ja tegelikult ei esinda liikmesriiki, aga mingisugune tihedam side oma liikmesriigi on tal kindlasti olemas. Kui volinik ametisse asub, siis ta annab vande, et ta ei võta suuniseid mitte üheltki liikmesriigilt ega valitsuselt ega ega ka ettevõttelt, vaid et ta tegutseb Euroopa kui terviku huvides. Aga see on siiski vajalik, et kõik liikmesriigid oleks ka Euroopa komisjonis oma volinikuga esindatud ja me mäletame seda, et Iirimaal oli suur probleem. Just mis tuli just sellest, et arvata, et igal liikmesriigil ei peaks olema oma esindajat jaoks. Seetõttu tuli korraldada uus referendum Iirimaalt ja see tulemus on teada. Euroopa Komisjoni peavad saama oma esinduse kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Kui me vaatame seda probleemi suurust, siis ega ta ju väga suur ei ole siin Euroopa Komisjoni tasemel. Maria Gaabriel Bulgaariast on juba kinnitanud, et ta jääb Euroopa Komisjoni volinikuks. Tema puhul on ka teada, et ta nimetatakse Bulgaaria järgmiseks volinikukandidaadiks ka nii, et tema ei lahku Euroopa komisjonist. Tema puhul seda kalliksmisena minemise küsimust enam tekkida ei saa. Täpselt sama. Aga teisipidi saab öelda rumeenia voliniku korina Gretsu kohta. Tema on selgelt öelnud, et tema lahkub voliniku ametist ja võtab vastavalt parlamendiliikme mandaadi. Minu puhul on ka see kindel, et mina lahkun, võtan vastu parlamendiliikme mandaadi. Aga lisaks on veel kaks volinikku, kes on osutunud valituks Euroopa parlamenti, kes siiani ei ole oma otsust langetanud. Franz Timmermann, see Euroopa komisjoni esimene asepresident ei ole praeguseks otsust langetanud, kas ta jätkab Euroopa komisjonis või liitub Euroopa parlamendiga. Teatavasti ta on sotsialistide ja demokraatide esikandidaat valimistel olnud ja, ja pretendeerib kõrgetele ametikohtadele. Ilmselt tema langetab selle otsuse, kas liituda Euroopa parlamendiga või mitte. Esimesel juulil ehk siis viimasel võimalikul päeval, sest teisel juulil on juba esimene plenaaristungi ja selleks ajaks peab selgus majas olema ja tiinevolinik asepresident, et kes ei ole praeguseks otsust langetanud, kas liituda parlamendiga mitte, on Valdis Dombrovskis. Teatavasti Lätis. Siseriiklikud valimised andsid sellise tulemuse, et koalitsioon tuli moodustada väga mitme osapoole poolt, aga see koalitsioon püsib ja, ja on töövõimeline. Ja võib eeldada, et see koalitsioon nimetab siis volinikukandidaadiks ka järgmiseks perioodiks just nimelt Valdis Dombrovskise. Sest et sai valimistel ülekaalukalt palju rohkem hääli kui kui keegi teine Euroopa Parlamendi valimistel. Juhul kui ta nimetatakse järgmiseks volinikukandidaadiks, siis ma usun, et ta eelistab jätkata volinikuna. Kes ei eelistaks, aga kui mitte, siis jälle kord, tal on aega esimese juulini otsustada, kas liituda parlamendiga. Võimlik, et ma arvan, et Valdis Dombrovskis oleks üks väga hea kandidaat ükskõik missugusele tippametikohale Euroopa liidus ja pidades just ees eelkõige Serma silmas seda, et ka Kesk ja Ida-Euroopa riigid peaksid nende tippude hulgas esindatud olema. Te olete, võib vist öelda juba aastakümneid olnud täitevvõimu ametikohtadel Tartu linnapeast alates, minister, peaminister, nüüd komisjoni asepresident? Kas te ei arva, et teil hakkab igav seal Parlamendis kujutatud üldse ette, kuidas seal see asi käib? No küllap ma seda ette kujutan, sest ma olen lühikest aega olnud Euroopa Parlamendi liige ja kui ma liitusin viis aastat tagasi Euroopa parlamendiga, siis ma tahtsin teada, kuidas parlament toimib ja seetõttu ma olin ülimalt aktiivne isegi võib-olla üliaktiivne kõikvõimalikes situatsioonides ja Vuthoczyk edetabelites, tähendab ma olin seitsmendal kohal aktiivsuselt ehk siis midagi ma selle lühikese ajaga, mis ma Euroopa Parlamendi liige olin, omandasin ja midagi ma Parlamendi toime, sest tean juba ka sellest viie aasta tagusest perioodist, kuid volinikuna olen ma pidanud suhtlema väga paljude parlamendiliikmetega ja seetõttu mul on ettekujutus sellest, missugused on parlamendiliikme võimalused. Ja ma arvan, et ma suudan teostada ennast Euroopa Parlamendis ka lihtliikmena ilma kõrgeid ametikohti omamata. Ja muidugi tuleb kodustel poliitikutel arvestada sellega, et Euroopa Parlamendis olema märksa vabam seisukohti väljendama kui Euroopa Komisjoni asepresidendina. Kellelgi pole põhjust enam kaebekirju minuti kohta kirjutada seda, et, et ma kuidagi kasutan oma positsiooni ära selleks, et kritiseerida, siis ametis olevat valitsust Eestis. Jääme siis neid teravusi ootama, aitäh ja jõudu teile. Aitäh teile ja aitäh kõigile, kes mind valimistel toetasid.