Niisiis, jätkame intervjuusarja, kus oleme oma stuudiosse kutsunud Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed ja täna on meil külas kindral Riho Terras, tervist. Tere. Kaks ja pool nädalat on möödas, siis nüüd nendest parlamendivalimistest ja valimisõhtu oli vist teie jaoks emotsionaalne korra tundus, et saite kuuenda saadikuna sisse ja siis selgus, et ikkagi seitsmendana, mida nüüd siis selline olukord teile ütleme järgnevaks järgnevateks kuudeks võib isegi öelda, tähendab see sõltub ju nüüd ikkagi palju briti valitsuse ja sealse parlamendi otsustest. Ja ma olen nõus, eks emotsionaalne oli sellepärast, et et ükskõik, siis, kas 600 700 seal mingi väike segadus oli tõesti, aga, aga rõõmustasime selle üle. Noorpoliitikuna oli, oli Eesti inimesed mind ikkagi väga suure häältesaagiga toetanud ja, ja seda ma ju tegelikult ei eeldanud, et see number nii suur tuleb. Nii et selle selle eest suur tänu kõigile, kes, kes minu poolt hääletasid ja kahju on, et, et see niipalju siis ei õnnestunud, et oleks esimese korraga kohe sisse saanud. Et eks nüüd tuleb oodata ja ja kui päris minu käest küsida, et kas ma ootan seda, et britid ära lähevad, siis ikkagi vastupidi, et ma arvan, et see on Euroopale ja Inglismaale mõlemale väga halb. Et ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust. Aga kuidas te siis oma valimiskampaania kogemuse kokku võtate, ma nüüd liialdan, kas avantüür või ka riski võtmine siis õigustas ennast. Mul mingit suurt riski mul sellega seotud ei olnud, kõige rohkem oleks olnud maineris, kui ma oleks pingutanud ja ei oleks, ei oleks hääli saanud. See oli väga huvitav, väga teistsugune kogemus. Aga väga äge, et ma ikkagi väga palju käisin mööda Eestit, põhimõtteliselt olin, olin peaaegu kaks kuud pidevas ringluses, mööda Eestit. Aga üldse sidumine poliitikaga, jaga ühe erakonnaga nüüd veel kord sellest, ma rääkisin siis, kui kandideerimise aeg oli, et erakond, et isamaa on mulle, on mulle kogu aeg korda läinud, konservatiivsed vaated ja maailmavaade on mulle oluline, ma olen pikalt elanud Baierimaal kus, mis on sellise ütleme hea positiivse konservatismi kants olnud Euroopas. Et, et see sobib mulle ja selle tõttu Isamaa poliitikas, nagu ma aru sain, on, on plusse ja miinuseid, aga kus neid ei oleks. Mida te kampaaniast õppisite? Õppisin seda, et tuleb väga palju inimestega suhelda, et ongi oluline rääkida ja kuulata, mida inimesed tänaval tahavad rääkida, et see on see mulle tundus olles ise seda kõrvalt näinud, see nii-öelda pastakat jagamine. Ei, tegelikult see pastakat jagamine ei ole asi iseeneses, vaid, vaid just nimelt see, et selle läbi saad sa selle kontakti. Millega siis inimesega rääkida, küsida, mis talle muret teeb. Tavaliselt inimesed tulevad ja räägivad ise ja need, kes rääkida ei taha, nad kõnnivad mööda ja ei võta pastakat ka. Kuigi kohti jälle kaotati, siis Euroopa Rahvapartei, mille liige on ka erakond Isamaa, on nüüd jätkuvalt Euroopa Parlamendi suurim jõud. Hetkel on seis selline, et sinna ei hakka kuuluma ükski eestlane, mida sellest arvata? No ma arvan, et see ei ole väga hea, et tegelikult nüüd järgnevatel kuudel ikkagi väga palju otsustatakse, otsustatakse ära järgmise Euroopa Komisjoni suhtes parlamendi, kõik need kommi, kõik need komisjonid, kuhu siis eestlased jagunevad kuuluma hakkavad. Ehk et, et kui, kui eestlastel seal Euroopa rahvaparteis sõna ei ole, siis lihtsalt jääme me sellest rongist maha ja seal ja sinna ei ole midagi teha, et sinna ei saa kuidagi kõrvalt kiivitsema minna, aga teie just kas teie isiklikult või keegi isamaast ei anna kuidagi endast veel märku? Ta ei tuletaja? Ei Tunne Kelam on, on praegu. Minu arust oli see eile või noh, neil päevil toimub selline nii-öelda vanade Euroopa Parlamendi EP liikmete uute kohtumine, kus siis ka nii-öelda üleandmine, vastuvõtmine toimub, aga aga kuna Eestis sinna kedagi ei valitud, siis tunne seal oma kontaktidele ütleb, et on aega. Aga ma usun, et tema kontaktivõrgustik säilib ka. Et see ei kao nii-öelda kole kiiresti ära. Jälgiti ikkagi loomulikult, mis siis Euroopa Parlamendis siin nüüd lähema kuu ja kahe jooksul toimuma hakkab, kuidas need, kes kuhu valitakse, mis kohad, positsioonid, keegi komisjonides saab ja mis töö sealt peale hakkab. Et te ütlesite ka, et ei ole huvitatud Suurbritannia lahkumisest, aga et parlamendi tööd ikka jälgite Igelgi noh, nii palju kui seda nii-öelda kõrvaltvaatajana jälgida on võimalik, aga et väga hea on, on niisugune. Ta meil tulevad poliitiku kokkuvõte, iga päev, neid, neid ma jälgin, täitsa kogu aeg ja, ja seal on ka selline mõnusa, läbi huumoriprisma neid asju seletatud, nii et et see on, see on kasulik ja ja eks, eks noh, eks ma kuulen, kuulen täpselt seda, mida ajakirjandus räägib, et mitte rohkem ega vähem on teil endale ettekujutus või nägemus, millega tahaksite Euroopa Parlamendis tegeleda. Mul mul on olnud mõned mõtted, ma kui, kui ma, ma saan aru, et kõik eeldavad, et see peaks olema mingi riigikaitsega ja ja välispoliitikaga seotud teema, aga ma ise ma ise kaldun arvama, et ma sooviks endale mingit muud asja selgeks teha ja miks mitte näiteks maaeluteemadega tegeleda või, või moodsate tehnoloogiatega, et need on need asjad, mis nagu mulle korda lähevad ja võib-olla võib-olla need on need teemad, mida ma tahaksin teha, aga ma saan aru, et seal, kes hiljem tuleb, see, see peab võtma selle, mis ette antakse. Vaatasin valimiste eelses saates ütlesite, et Eestile on kasulik ka rahvusriikide liiduna toimiv Euroop pakk, küll aga võiks Euroopa Parlamendi saada seadusandliku algatuse õiguse. Veel kord selgitage natuke lähemalt, mida te mõtlete, et ka Euroopa Parlamendis saaksid tulla nii-öelda seadused välja ja, ja, ja siis ka mingit konkreetsete asjade lahendamise võimalus tekiks Euroopa Parlamendis. Aga siin vastuolu ei ole, kui ta nagu riikide liit, siis ele võiks vastu, vastupidi riikide liit ongi, sest parlamendiliikmed on ju kõik valitud just nimelt riigi kodanike riikide kodanike esindajad ehk mida rohkem on ja mida rohkem võimu läheb parlamendile, seda rohkem on see, seda rohkem on see riikide liit, mitte liidrid. Aga need parlamendiseadused siis kuidagi kirjutavad riikidele midagi ette või ei. No ega, ega need parlamendiseadused ei kirjuta täna ka midagi ette, et ega riigid ise peavad ikka need kõik ratifitseerima, et see ei ole. Aga mida rohkem on parlamendil õigusi, näiteks vabakaubandusleppeid täna pärast Lissaboni lepet on, on, parlament on määratud nii-öelda kinnitama ja, ja see on väga suur samm selle poole, et oleks rahvusriikide liit, mitte mitte liidrid. Kuidas siis see uus koosseis parlamendis üldse tundub, läks nii nagu ennustati, rahvuslikud või mõned ütlevad, äärmuslikud jõud tugevdasid positsioone, kindlasti rohelised, aga ka liberaalid. Ma arvan, et läks pigem pigem traditsiooniliselt, et eeldati ju palju suuremat nii-öelda maavärinat, mida ju tegelikult ei tulnud, parandasid positsioone. Kindlasti liberaalid tekkisid rohkem neid nii-öelda rahvuskonservatiive kitiivsete vaadetega erakondi, aga nad on nii fragmentaliseerunud, lõhestunud ja killustunud, et, et nad ei, mina ei näe, et sellist mingisugust ühist jõudu tekkinud, mis, mis suudaks seda euro, Euroopa põhijoont nagu märgatavalt kõigutada, kindlasti rohkem on debatti, aga debatti iseenesest selles ei ole ju midagi halba. Mul on hea meel, et rohelised on, on põhimõtteliselt rohkem rohkem saanud nii-öelda märgatavaks, sest et ka roheliste hulgas on, on ütleme, padu-padukommunistidest kuni kuni täiesti mõistlike keskkonnasäästlike teemadega tegelevaid inimesi. Ma arvan, et see keskkonnasäästlik teema peaks palju rohkem ka tänapäeval olema ka Eestis rohkem nähtav. Aga ikkagi, miks need vanad traditsioonilised parteid eelkõige siis konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid oma kohti praegu kaotasid ja noh, on jätkuvalt kaotanud? Ei? No eks see on niisugune protsess, mis mis on, mis ikka, kõigub üles-alla, ma arvan, minu hinnangul on üks väga oluline punkt see. Ja seda näiteks Saksamaa näitel, et kui, kui nii-öelda konservatiivid hakkavad põhiliselt sotsiaaldemokraatlikke teemasid üle võtma, neid poliitikaid ellu viima, et sotsidelt nii-öelda pinnast alt ära kraapida siis jäävad nende enda valijad, et kuidagi unarusse ja seetõttu need valijad näiteks Saksamaal väga paljuski on läinud aeg teie poole üle. Kes siis võivad või peaks liite moodustama uues parlamendis pikka aega kestnud nüüd kahe suurjõu kokkulepetest enam ei piisanud. Ma usun, et nagu väga paljudes rahvusparlamentides kusagile sinna EPP Sotside ja ALDE ühisesse kokkuleppesse jõuab. Ma arvan, et ma arvan, et umbes nii läheb võib-olla roheliselt ka, aga, aga pigem pigem just ALDE, sotsid ja EKRE-t. Mis on need olulised teemad, millega Euroopa parlament peaks kohe tegelema hakkama? Kõigi Euroopa tuleviku teemadega ma arvan, et Euroopa roll maailmas just nimelt majandusliku Euroopas roll maailmas tuleks nagu rolli maailmas, tuleks nagu taastada, tugevdada, rohkem sellele tähelepanu pöörata, aga ka. Majandusühenduse enda toimimine ja väga tähtis minu arust on, et kokkulepetest kinni peetakse ehk et peaks. Euroopa parlament peaks palju rohkem kehtestama ennast nendes asjades, mis on kõikides instantsides kokku lepitud riigi poolt ratifitseeritud, millega riigid on nõustunud ja mida siis ei täideta, sest see kõigutab kogu Euroopa majandust. Näiteks võtame praegu kaht Eestit puudutavat teemat, et kliimapoliitika, kuidas meie energeetikat siin Ida-Virumaal puudutab, on kohe selgelt näha. Kas üleeuroopaliselt võiksin Eestist ning initsiatiivi võtta, et midagi muuta. Või on see suund Euroopas ikkagi olnud õige? Ma arvan, et põhimõtteliselt on ju õige, aga, aga Euroopa Eesti on ikkagi Euroopa riikidest üsna eripärane ja me peaksime olema pigem uhked selle üle või meil peaks olema hea meel selle üle, et meil on, meil on omaenda energiaallikas, mida, mida paljudel riikidel ei ole ja kus see sõltuvus teiste teiste riikide energiatest on palju suurem. Seesama Eesti põlevkivi ja Eesti enda elekter on väga palju Eestit toetanud väga rasketel aegadel, aga Euroopa on nüüd selle väga kalliks meile muutnud ja, ja, ja seetõttu ma arvan, et mingi erisus erisus sellistele väikeriikidele peaks peaks olema igal juhul igal juhul võimalik ja läbiräägitav, aga seal on muidugi valitsusjuhtide teemal. Või Sist nüüd teine, mainisite siin ennem ka põllumajandust, värske riigikontrolli audit Te puu- ja juurviljade kontrolli kohta meie ametnikud ütlevad, et selle peab eelkõige tagama, et riik, et seal peab olema tagatud taimekaitsevahendite kasutamine vastavalt lubatud normidele. Ometi jõuab siis Itaaliast või Hispaaniast siia viinamarju ja tomateid, kus mõne keemilise ainenormid on isegi kordades suuremad. Kas siin on midagi paigast ära? Meil Euroopa ei ole, ma arvan täpselt seda, mis ma ütlesin, et kokkulepitud reeglitest tuleb kinni pidada ehk nende nende reeglitest kinnipidamise ega tegeleda tulebki, et need itaallased, kes ka mingites teistes valdkondades väga palju, ei pea nendest reeglitest kinni, mille nad ise on alla kirjutanud, millega nad ise nõustunud on, eks. Ehk et see enesekehtestamine Euroopas on, on väga oluline. Kes peaks saama uueks Euroopa Komisjoni presidendiks, Manfred Weber. Jätkuvalt miks on ta hea kandidaat ta ta andma, ma tunnen teda isiklikult ja ta on selline, selline võib-olla selline inimene, kellega on hea kokku leppida, kelle, kelle, kelle eesmärk on kõikide inimestega hästi läbi saada seda oma nii-öelda, mitte oma ideed 100 protsenti peale suruda. Aga, aga nii-öelda läbi rääkida kõikidega ja selliseid läbirääkijaid on ju väga vaja. Praegu ikkagi tihti on, on, on sealt komisjonist tulnud selliseid Junckeri poolseid selliseid avaldusi, mis on sellised üksinda õhus rippuvad, millel tegelikult mingit, et mingit nii-öelda raamistiku juures ei ole, et, et pigem pigem vähem sellist emotsiooni ja rohkem rahulikku tegemist ja ma arvan, et Manfred Weber sobib selleks hästi, kas ta sinna saab või mitte, seda täna ei oska ju keegi öelda. Kas juht ei peaks rohkem ennast olema, kehtestab rohkem, mitte selline läbi rääkinud väga palju. Ma arvan, et Euroopa tasandil ja ma arvan, et Euroopa tasandil on see ikka üsna keeruline, et seal on ju kõik. Kõik on ikkagi ikkagi suured isiksused ja, ja seal on pigem selline kompromisside teema väga oluline. Nii, aga kui meil on praegu päris kirju pilt sinna parlamenti sattunud, siis Rahvapartei kandidaat võib-olla siin kompromisside otsimise käigus ei pruugi saada. Nojah, aga samas ega, ega, ega nüüd sellest kõige suuremast fraktsioonist ikka mööda vaadata ei saa, et eks ta, eks ta ikkagi ikkagi niimoodi võib minna. Ma ei usu, et on võimalik tekitada koalitsioon, kus EPP-l ei ole juhtivat rolli. Kas Eesti valitsuse valik? Kadri Simson on hea, hea valik? Komisjoni liikmekandidaadiks? Ma arvan, et see on täiesti valitsuse otsustada ja ma ei taha siin kuidagi seda kommenteerida, aga ma arvan, et naisterahvas sinna esinenud esindama Eestit ja Eesti nii-öelda arenguid on, on pigem positiivne samm, mis ilmselt on ka Euroopale Euroopast pigem soovitud. Lõpetuseks Riho Terras, kuidas teie elu endal nüüd siis nii kaua kulgeb, kui see kutse Parlamendi võib tulla palju rahulikumalt kui, kui enne enne valimisi, ehk et hetkest, kui ma siis otsustasin kandideerida, kuni siis valimisteni oli see ikkagi suhteliselt möll. Ja, ja ma olin põhiliselt Eestis. Aga et nüüd olen ma tagasi oma tavaliste tegevuste juures, töötan ettevõttes Milrem robotiks. Elan haagis ja rändan mööda, ilma et oma ettevõtte jaoks tegevusi teha. Soovin jaksu ja jõudu teile selle eest, suur aitäh tulemast, kindral Riho Terras ja loodetavasti ikka siis pääseb Euroopa Parlamendi. Noh vaatame aitäh.