Tervist on boreaalia saata, sedapuhku on see juba kolmas saade ning täna tuleb juttu soomlastest, mis esmapilgul tundub küll võib-olla mõnele kuulajale olevat suhteliselt triviaalne, aga uskuge mind, soomlastest üleüldse nii lihtne rääkida, kui seda esmapilgul tunda. Minu tänased külalised on soomlased, aga neid seob Eestiga palju. Nimelt Soome Instituudi juhataja Eestis pedagoogikadoktor Jaana Vasama on stuudios, tere, tere õhtust. Ning Eesti haridusministeeriumi nõunik ja samal ajal ka välissoomlaste seltsi vedaja miga keranen. Tere õhtust. Ja osa inimesi tunneb sind veel, Mihkel kerana tunnevad ja näiteks taksojuhid sellepärast et noh, ma ikka tellin taksot ikka pigem mihkelkerana kui panen ja siis saab natukene odavamalt või vähemalt lootust. Sa oled avaldanud luuletusi ka sellesama nime all. Olen jah, aga sellest on juba nii viis aastat möödas, enam ei noki või nokib heinaki luuletama enam ei. Tänane saade räägib loomulikult soomlastest. Paljudele põhjaeestlastele on sõna soomlane suhteliselt ühetähenduslik, see tähendab midagi väga kindlalt ja ja see on seotud paraku möödanikuga. Mis seal teha? Mina ise olen pärit Lõuna-Eestist, sellepärast mul puudub Soome televisiooni kogemus, mul puudub soomlastega kokkusaamise kogemus ja kui keegi soomlane kunagi Lõuna-Eestisse nõukogude ajal sattus, siis oli see erakordselt suursündmus või suur üllatus kõikidele, samal ajal kui need, kes elasid Tallinnas või Põhja-Eestis võisid soomlasi kohata, suhteliselt tehti. Huvitav on aga see, et lõunaeestlased teavad palju paremini minu kogemuse järgi kui põhjaeestlased, et soomlased ei olegi etniliselt nii väga ühtsed, et ka nende seas on hõimud. Ka nende seas on sabolased, Raumalased Kemilased. Kas see on nii, kelleks te ennast peate? Jana? Selline huvitav küsimus, mina ütleksin, et mina olen selline segahõimud tulemus pärast, et vanemad on mul meeste, me saime hästi ja et kodus on meil räägituga, seda hame murdet. Kuigi ma olen kasvanud Edela-Soomes mereäärses väikses linnas uusi kaubungit ja siis ma tunnen küll, et üks osa minust on seda Karjala verd sellepärast et vanavanemad on sealt Ühed, vanavanemad on sealt pärit, nii et kelleks ma tunnen ennast. Ma ütlen, et ma olen kaikeseda üks osa, üks kolmandik karjalane, üks osa hämarmele hämalale ja üks osa Edela-Soomest. Tegelikult ongi see sõna vaka Suomalaisen VarsinaisSuomi õige summa. Võiks öelda ka. No mina kindlasti ei ole õige soomlane ega ma soomes, kui ma noor olin, ei mõelnud nii väga identiteedi peale, aga nii kui sai kolitud Tartusse siis oli väega seletada inimestele, et kes sa oled ja kust sa tuled ja kuna setomaa oma oli ka seal ligidal ja, ja mulle tõepoolest tundus, tundus nagu konarlik Lõuna-Eesti rohkem nagu minu kodukant. Mis on Põhja-Karjala siis ma otsustasin lihtsalt, et kuule, kui ma, kuna ma soomes ka ütlen kõigile, et kust sa tuled, ütlen, et põhja Carlastavania ja hakkasin ka Eestis ütlema, inimestele tulen, karjalane mis kole. Tegelikult Karjala mure ei ole nii hull, et sellest nüüd Helsingis inimesed poes aru ei saaks, aga kindlasti et võib-olla muigaksid, kui ma läheksin karjala murret rääkides ringis midagi ostma, see ongi põnev igasuguste murrete juures. Et igal pool inimestel on ainult hea meel ja ma ei tea, kas Soomes räägitakse, vanemate inimesed räägivad, et vanasti ei tohtinud koolis murret rääkida. Aga minu ajal üheksakümnendatel, kui ma keskkoolis käisin, siis küll niimoodi Ida-Soomes ei olnud. Jaana. Sina oled pedagoog, mis oli huvitav, kui ma õpetajana töötasin ja meil tuli lapsi, sealtmaalt ma töötasin muusikaklassidega ja siis tuli lapsed ka natuke kaugemalt, et kuna tulevat kolmandik klassi, siis on huvitav nakkavad kirjutama, omi juttusid on siis huvitav, et nad kirjutavad oma murdega, aga see kaob sellise kahe kolme aasta jooksul, kuna hakkavad suhtlema rohkem lugema rohkem just et nad kirjutavad ka selle murdega ja samamoodi, kui ma Tamperes töötasin, et oli näha, et lapsed kasutavad selliseid sõnu, mida tegelikult väga vähe, nasaal selline keel, jah, see kaob sellega mingi paari aasta jooksul. Aga kindlasti nüüd soome rahvuse seas need eri hõimugrupid, nendevahelised piirid ei, ei ole ähmastunud või on ka, et hammelastel olevat sellised iseloomujooned. Kemilastel on sellised iseloomujooned. Mina arvan küll, et erinevusi on hästi palju ja on näiteks ja et mina, kui olen Edela-Soomes elanud, et minu vanemad ütles, et 20 aastat vetiselt, nagu sa harjusid elama seal, kui nad olid teisest kohast pärit ja ma saan täiesti aru, millest on küsimus, et Edela-Soome inimesed on rohkem sellised kinnised, et kui sa oled võõras, ei ole kerge sinna sinna tulla, aga Soomes kohe, kui sa istud kohvikusse, sa tunned ennast kohe koduseks, inimesed rääkivad sulle ja. Sellest on ka lausa lugusid, kuidas Ida-Soome sabalane satub vale rongi peale ja ta on hädas, et mis nüüd on, et inimestega lahti tegelikult astus vale rongi peale lihtsalt teised olid kõik vait ja ütles, et mis on, nii ta, nii ta on, et noh, kuigi mina ei ole seal Lääne-Soomes kunagi elanud, et ega ma tegelikult ei kujuta ette, millised need läänes on, meil inimesed on, aga see on küll selge, Ida-Soomes nutetakse ja naerdakse väga palju ja Karjala mentaliteet on raudselt niisugune, ütleme siis idapoolsem rüsselt me ei ole mitte mingil juhul nagu võib-olla kunagi ammu Läänes soomlased sõimasid meid rüssadeks kaitsejumala naati karjalast saanud hästi läbi ka venelastel. Oreooli ja. HeliLaaksonen meie luuletaja, kes on pärit ka sealt Lääne-Soomest, temal on väga hea luuletus, et missugused on need idasse ismise kodavamas murdes et, et see lõpeb selle vetega, mis on minu meelest väga, väga õige, kui sa vaatad seda sealt edelasamast Lääne-Soomest, et kuidas on võimalik, et Ida-Soomes elavad inimesed on alati nii rõõmsameelsed ja ma ei tea, mis see sõna oleks õige Valo isat. Näot muia Tästrannast. Meie naiste askela omamie Encokossi veelgi ela deta Hopjaka rõhungi järel. Meil on töönünda üten sibula meelbest Hampa meri vedel. Meiu. No tegelikult me oleme rõõmsamad, kui tuleb jänese kolmest inimene, me hakkame kohe naerma, kuidas ta räägib? Muidu me asetame omaette, aga aga heli teeb meid rõõmsaks minu jaoks, muuseas oli üllatus see, et soomlaste eri piirkondades elavate eri hõimude vahel on nii suured erinevused, aga, aga võtaksin nüüd niidi ja nõela ja siis tõmbaksin. Küsiksin sellise küsimuse, et mis kõiki ühendab, mis on soomlasele ja ainult soomlasele iseloomulikud jooned. Kui nüüd võtta Soomet kui tervikut, talvesõda üks nii-öelda fakt, aga võiks ju mingi kultuursem näide ka olla. Üks on muidugi Soome lipp. Ja hümniga on muidugi lausa niimoodi, et siis on juba eestlased ka mängus ja Liivi lahe ka muidugi jah. Aga neid on vähe. Mina ütleksin nii, ma olen siin ka vahel öelnud, et tegelikult need iseloomud leiad, kui loed Kivi seitse venda. Et, et seal on need iseloomud olemas enam-vähem. Et sellised me oleme, et, et kui ma siin koolis käin rääkimas Soomest ja soomlastest, siis ma alati räägin, kui te tahate soomlasi tundma õppida, siis lugege, palun see raamat ja saate aru, et missugused. Me oleme. Kas tuleks lugeda Migaga sinu varasemat luulet, et mõista soomlane ja kuidas ta mõtleb ja loomulikult ja ma arvan, et jaanuar on õigus. Mulle tundub, et kõik soomlased on natuke niisugused givem, tüüritajad mis tähendab seda, et põllupealt on vaja kivisid ära veeretada, kui põllud on nii kivised, meil Soomemaal on palju selliseid inimesi, kellele meeldibki seda kivi lihtsalt veeretada ja ropendada ja see on ühtlasi spordiala ka ja on ka selline ütlus, mulle tuli meelde lihtsalt kova tahta siduda saunasid. Normaalkive ja millegipärast Soomas lon kange tahtmine selle halli graniidi läbi minna ja miks, noh, et mõistlik oleks ju kõrvalt hiilida. Aga ei, soomlane näeb, graniiti tahab kohe hakata purustama andnud vana hästi, Soomastuslik momen. Oreooli ja. Te kuulete boreaalia saadet ja juttu on soome rahvust, soomlastest aitavad mind nendest nii-öelda ja neid silme ette maalida Soome Instituudi juht Eestis Jana Vasama ning Eesti haridusministeeriumi nõunik ja välissoomlaste seltsi vedaja miga kerainen ehk Mihkel kera. Kuivõrd on soomlane metsarahvas? Mina ütleksin jah, mina kasutan seda sõna väga tihti, et mina ütlen, et eesti rahvas kasutab seda sõna, et on maarahvas, et soome rahvas on metsarahvas, et, et minu meelest see on väga õige räägitud. Ja see ei ole kadunud ka. Et inimesed käivad metsas, nad tahavad sinna minna seenele ja nad tahavad seal litsalt käia. Nad igatsevad, kui sa oled, sa oled ära, et mina küll tundsin kuma Helsingisse kolisin, et ma tundsin igatsust, et kui ma läksin koju, ma tahtsin kohe mäletan küll, üks reede, kui tulin, panin saapad jalga ja ütlesin, et ma lähen seenele, et on sobiv aeg on ja ma tean kohad ka, et, et tegelikult see ei ole tähtis, et sa saad midagi. Tähtis on see, et sa oled seal. Isegi Helsingis on ju majade vahel Sakkerist pisikesi metsakesi, mida pargiks ei saa nimetada, vaid on metsamaad ja ja lastele õudselt meeldivad niisugused kohad ja mulle meeldisid ja tütardele meeldis, kui me saame selle asemel siin vahepeal ja muidugi on soomlast metsarahvas ja kui keegi soomlane vaidleb sellele vastu, siis ma kohe võin öelda talle, kas ta ei mäleta enam, kust ta on pärit. Lugesin just Andrus Kivirähki Ussisõnadest, mees, kes teadis ussisõnu ja ja tõesti, no minu meelest see võiks olla täiesti Soome rahvuseepos, mina igatahes soovitaksin järgmine aasta Finlandia auhinna anda ikkagi Andrus Kivirähkile. See räägib ka samamoodi minu meelest minu jaoks mulle nii hästi soomlastest kui loomulikult eestlastest, kellest ometigi kirjutati. Eestlased kipuvad üsna tihti arvama, et nad teavad soomlastest kui oma naaberrahvast kõige rohkem. Kas te võiksite midagi nimetada, mida eestlased soomlaste kohta suhteliselt vähe teavad või üldse ei tea? Kui ma neis koolides siin käin ja tegelikult samamoodi on Soomes ma olengi öelnud, et miks meid siin on vaja, miks Soome instituut on Eestis vaja just sellepärast, et tegelikult me arvame, et me teame tegelikult Me ei tea ja Soomes on samamoodi eestlastest ja rootslastest ka, et ma olen sellise viktoriini teen alati, ma teen endale ka, ma küsin alati, kui ma käin koolides rääkimas, et üks Soome muusik Logat jäävat Himma, Erasmus see on kerge, seal hakkab tulema neid ka siis ma hakkasin üks helilooja paikaxenylotsipelivus tuleb, aga kui ma vajan teist klassikaline helilisi kompu ei tule, ei tule selle täiskasvanutel, siis ma käisin, kirjanike tuleb üks paikaks, aga siis ma käisin üks kunstitegija siis tuleb vaikus, Ühtki ei tule. Ja samamoodi sellise gallupi võiks teha Soomest ka Helsingis küsida, ütle üks eesti kirjanik tuleb Jaan Kross ja, ja sealt tuleb vist Lennart Meri, aga ma kardan, et mitte midagi muud ei tule. Aga ma loodan, et kui on siin kumu ja kui soomlased käivad siin, et nad õpivad iga kord midagi, aga ma lisan ka siiani, et nii nagu ma ütlesin, et kui soomlaste käest küsitakse samamoodi tite üks rootsi helilooja vaikus üks Rootsi kirjanik astet ning kreen, tuleb aga midagi muud, võib-olla võlad, Marko, mis tuleb sealt praegu tekkarist. Aga siis, kui samamoodi tehakse, et Rootsi üks kunstnik, siis tuleb. Kus aga muidugi, mis on need tõepoolest vahe näiteks Soome, Rootsi või, või Eesti Soomega, on ikkagi see, et ma panin tähele Eesti Instituudis Soome filiaalis. Et soomlastel on meeletu kontakte Eestiga. Ükskõik ma võisin ka sattuda kuhugi kuulusse või porisse mingi kinobussiga ikka oli rahvast, kes tulid, rääkisid ise, nad tuleb tihtipeale meie bussi juurde, rääkisite eesti keeles, alustasid kohe ja see, et tavaliste inimeste sidemeid on palju, see on küll midagi erakordset, sest tähendab ju mõnes mõttes seda, et kui me oleme üks perekond juba vaikselt üks hõim, kama kaks, mida poliitikud arvavad ühest riigist või ära, et võiks olla mingisugune Eesti-Soome ühisriik või või midagi niisugust, siis näha on, et juba praegu on, on nii-öelda tavaliste inimeste vahel läbisaamine on tavaline ja argine ja nii heas kui halvas. Nii Soome kui Eesti asuvad ju kasvõi Huntingtoni järgi ida ja Lääne piiril ehk ida ja lääne mõttemaailma piiril aga Soome on moderne heaoluühiskond õhtumaises mõttes. Ja Eesti pürib sinnapoole. Kas Soomes on mingisugust sellist tendentsi näha, et noored enam oma tavalistest kultuuritraditsioonidest kinni ei pea ja ja lähevad kaasa puhtalt sellise õhtumaise kerge ellusuhtumisega või et nad ei mõtleks läbi oma identiteedi küsimusi? Seda pleemi? Soome sees nii väga ei eksisteerinud, aga millegipärast ei ole mures selles mõttes noorte pärast üldsegi. Küll aga on kohutav see, kui soome pere kolib Brüsselisse ja nad hakkavad omavahel lapsega seal nii-öelda suhtlema ja inglise keeles mu enda jaoks on hästi oluline säilitada soomlast välismaal, see on ainus, mis mul endal on ja homne Mecumport. Ta on üks ilus soome vanasõna ja tõepoolest ei tohi lasta nii-öelda oma keelel ära ununeda, sest pärast võid tekkida probleeme, kui oled kuskil välisriigis ja sul on dementia ja oled juba unustanud kõik keeled ja ainus keel, mida sa ei suuda enam abigi leida. Niimoodi on mingid pisikene paar sõnavara soome keelest. Hirmus mõeldagi selle peale, et inimene kaks oma juured jana. Traditsioonid on see, mis säilitavad identiteedi ja need traditsioonid on säilinud, kuigi me teame ka seda, et me elame hästi väikeses maailmas, nii et meil tuleb kogu aeg näiteks mingi valentinipäev, halloween, peod on tulnud kõvastika, aga et need meie omad traditsioonid, mis on seotud sellise väga sügava identiteedi, sügava ma ütleksin sellisega, mis on rahvale ka nagu pühad asjad. Mis on meil meil, selliseid noh siin ka, kas Soomes eriti just näiteks jõulud way, et iseseisvuspäeva, mitmes peres on veel see traditsioon, et sa paned küünlad kell kuus, kaks küünalt põlema akna peale, et et meil on midagi sellist, mis on säilinud ja ma usun ka, et see säilib. Muidugi saunas käimise oskus on üks, üks ja niisugune asi, et mille pärast ma olen natukene mures, lihtsalt taunastab käima, hästi, rahulikult, tõmblemata ja hea oleks, kui, kui kõikidel Soome linna noortel oleks ka võimalus käia maal vanaema juures ja näha, kuidas maal elatakse. Vanasti oli see täiesti iseenesest mõistetav, sest keegi soomes ei olnud pärit Helsingist või mõnest suurest linnast, et ikkagi oldi pärit kuskilt mujalt ja vanaema vanaisa jalast ikka maal. Minu lapsepõlves oli väga imelik isegi mõelda selle peale, et keegi on linnainimene ja ta vaikuses ei oska olla. Aga võib-olla ta tunneb maal ennast imelikku, see läheb sinna metsarahva juurde tagasi ja on teatud oskused. Ma mõtlesin jah. Tartu, Tallinn bussi peale, mis on siuksed ja siuksed asjad, mida ikkagi on soomlased tunnused, et minu jaoks on hästi oluline, et mu tütred õpivad nii ujuma kui. Oreooli ja. Kas soomes sellised piirkondlikud hõimutunnused, mida hoitakse siis nagu ühes piirkonnas ühes oma kogukonnas on olnud keelega samal tasandil kui kultuuri alustala või on keelel olnud tähtsam roll? Ka soomlastele on rahvariided väga tähtsat ja rahvapillid ja nii-öelda oma maakonna traditsi on rahvamuusika ehk eel käib ühte patta. Mina näen, et, et mis on need piirite vahe, et ongi see minu meelest, et on see üks on see keel murded, aga hästi tähtsas rollis on just sellised argipäevase taset, näiteks toidukultuur, need on hästi erinevad, see on, see on üks, üks suur asi ja teine on selliseid traditsioonid, mis natukene segane teineteisega heidetega, aga mitte päris kõvasti, et näiteks seal ohjan ma alla, et seal on see lihavõtete ajal lapsed riietuvad nõidade, eks, ja selline kultuur ja näiteks jälle seal Edela-Soomes, kus mina olen kasvanud, seal on nooti, pukin päeva, mis on enam-vähem sley mardi-kadrisandipäevad siin traditsioon on säilinud üle 100 aastas ja see on hästi väikeses rajoonis näiteks pohh, see nõiakuld tõrvasse Virbominema, selline see on natuke, see on levinud küll, aga näiteks nuuti, pukid ja muud need ei ole. Need on säilinud seal Edela-Soomes. Tuli meelde lihtsalt sihuke huvitav tõsiasi, et laste mängud, kuna ma ise sündisin ikkagi Helsingis ja me kolisime põhja karjalasse alles hiljem, siis neid mänge mängisime Helsingis, need, need olid paljud võõrad Ida-Soomes ja jalgpall hakk ja see on selge, aga juba siis mis on nagu siuksed natuke nagu haruldasemad siuksed lasteaias. Ja te kuulete boreaalia saadet ja täna on juttu Soomest ja soomlastest. Minu külalisteks on Soome Instituudi juht Eestis pedagoogikadoktor Yana Vasama ning Eesti haridusministeeriumi nõunik ja välissoomlaste seltsi talitaja miga keralen. Ja kui ma olin selline keskkooli noor ehk siis parasjagu hilisteisme eas n vahetult enne ülikooli minemist. Kuna ma elasin Lõuna-Eestis, siis Soome ja soomlased jäid minust väga kaugele, kust soomlased saavad oma mentaliteedi või mis on selle allikateks ja ja kuidas siis soome rahvas jaguneb ja siis ma jaotasin Soomes elavad tegelikult nagu kolmeks ja lõppkokkuvõttes selguski, et nad kõik kolm ongi erinevad rahvused tundrarahvas saamid, metsarahvas on karjalased. Ja kuidas siis soomlasi nimetada, siis ma mõtlesin järve rahvas, kas sellest kolmest kokku, äkki tuleb Soome rahvakuid, terviku mentaliteet, ellusuhtumine? Igaüks annab mingi elemendi, mingid kogemused? Kindlasti on nii. Ja siis on muidugi kangid pulli, julget, kes armastavad merd, aga kogu rannik on täis inimesi, kes lähevad merele, seal on meri, tõmbab näidata. Mina olen elanud nende, kuidas öelda merehullud hulgas selle oma lapsepõlve, nii et ma küll tean seda mentaliteeti ka, et aga ma arvan, et need võib, tegelikult on täiesti eri asi kui järve inimesed, aga meil on suvila seal järve ääres, nii et ma olen rohkem seal järve ääres olud aga elanud nende inimestega, kellele meri on üks kõige tähtsam asi elus ja kes on harjunud jälle seal saarestikus suved veetma ja kes igatsevad terve talve sinna ja siis, kui tähtsalt nad inimesed rääkivat omast paadist ja paadikohas linnas, nii et oligi selline mitte ainult nali seal linnas kaubungis, et kui keegi suri, et inimene, kes sõõrivad, küsis, et noh, et kus on tema paadikoht. Et see oli nagu seal ette, et see inimene kõik teadis tema selle tausta ja ajaloo sellest. Miga mulle tõepoolest meeldib rohkem istuda kuskil setomaa soojärves ja vaadata seda metsa, mis on järve ümber. Niisugust pilt meeldib mulle palju rohkem vaadata kui ninna. Merre. Mis on väga tähtis, et räägime merest, et see ei ole ainult soomlusega soomlase küsimus, see on rohkem see, et see ideed, ideed on ühine, ükskõik kas sa oled Eestis mere ääres, kas sa oled Soomes, kas oled Rootsist, need seal on hästi palju ühist asja. Samamoodi ma näen, et on, on seal Põhja-Soomes, saami kultuuris, et rääkida hõimudest Soome saamitway, siis Rootsi, Venemaa, aga nendel on ka hästi palju sellist ühist, mis on tegelikult seal sügavad, kus hakkavad tema on seal rohkem kui selline riigi piiratud rahva aset, et see on jälle see mere ääres elamine, et see on rohkem selline. Loomulikult see on üks osa soome rahvast, aga et, et see identiteet on seotud rohkem Megutursusega. Jaana te olete öelnud seda, et soomlasi eristab eestlastest mõtteprotsessi tempo, et kas te mõtlesite kõrgemat närvitegevust või te mõtlesite sellist rahvusgeneetilist tasandit? Ma mõtlen seda lihtsalt argielus ja tegelikult niimoodi just et kui ma toon näite sellest, soomlane, kui ta näiteks näeb kaupluses midagi ilusatavad hakata ütlema, et ma võiksin seda osta, aga ma vajan aega, kas eestlane on juba selle ostnud ja kui sa järgmisel päeval lähed, sinna seda enam ei ole ja näiteks ma ütlen, siis pistsin, siis ärielus on, on ka samuti soomlane, imetleb, ta vajab seda aega, mõtlemisel, ütleksin niimoodi, et eestlane on juba otsustanud, et tal on juba järgmine samm ees. Soomlane veel ütleb ja paiga sellele, et, et see on üks ja mulle tundub, et see on meie natuke selles kõne rütmis ka, et soomlasele meeldis selline aeglasem. Ei tea. Ja meile meeldib loengut pidada, siis on vahest kohutav. Ma loodan, et raadiost saab tõepoolest, näid mu pikast loenguid natuke kärpida, sest tõepoolest vahestn õudselt piinlik. Kus avastati, et keegi on pool tundi rääkinud, olengi tegelikult mina. Kollased täiesti, ma näen seda näha igal poole argielus, liikluskultuur on meil teistsugune, et natuke siin on küll muutusi näha, aga siin on, nähes slerid, elurütm on teine. Kuigi ma ütlen, et Eestis on ka näha erinev elurüüd kummastan Tauliasse, kui ma sõidan Tartu näiteks on tunda kohe nauditavam elu. Oreooli ja. Mis märksõnadega te iseloomustaksite Soome muusikat? Milline soome muusik? Armas melanhooliat punk ja rock, ma ütleksin ka selline argine rokk. Eks selline hea näide on üks vanamees, kes käis 1997 siin esines Pukas ja mängis viiulit põlve otsas, et ta hoidis viiulit, nagu hoitakse hiiu kannelt Hiiu kannelt. Ja ta oli saanud selle kusagil parvepoistega möllates Põhja-Soomes seal kuskil kajani kandis. Väiksena oli talle näidatud, kuidas see asi käib ja vanamees 78 aastane, mängis viiulit nagu Hiiu kannelt ja selles peegeldub mõnes mõttes niisugune soome rahvamuusiku nagu pilt minutiga. Aga muidugi soome muusika on teistmoodi kui Eesti oma ja ega Raaviatega on, et viimasel ajal nii ja naa, et aga ma mäletan lapsepõlvest, et kui me hakkasime Helsingist sõitma vanaema juurde terve see tee. Me kuulasime mingisuguseid Tapio Rautavaara, Heino Grööni ja teiste Humpasid ja tõepoolest mulle üldse ei meeldinud, ma oleksin kuulanud nii ka, et aga ei lastud. Aga millegipärast see hetk, kui sa, et terve lapsepõlveautos kuulanud mingisugust Tapio rauda vaarad siis on tõesti esimene plaat, mis ma tänaga tassisin, siia on ikka rauda, vaara. Näed topsi vanemaga? Kas see liiva Toysi Ansa mendin käin rinnas tundmise, kumma ta? Sano, baldad silmi ja nii ole. Ja minu meelest oli väga hea näide, mis on soome muusika tegelikult, mida sa ütlesid. Et see on see, millest me näeksimegi meie Soome eesti erinevused, et ma ei teagi, mis see õige sõna on, et soome keeles võiks isegi muusikaaesse sibula Saksasas laager rassaagile natuke vanamoodne sõna, ma ei tea, et meil on seda vanema põlvkonna inimesed, kuulavad seda, aga meil on väga tugev mootor ka olnud kogu aeg tugevam kui siin. Aga mis on jälle Eestis, mis meil minu meelest puudub, on see Soome keeles ning keevitmus iki kerge muusika saan hästi palju kõrgemal tasemel kui Soomes. Boreaalia. Me oleme tänases saates linnastumisest juba pisut natukene rääkinud. Soome ei ole ka sellest protsessist vaba, kui intensiivne on aga vastupidine protsess, kas noored pered, kes tahavad tunda oma juuri, lähevad linnadest minema lähevad oma vanaisade vanaemade maale, et sinna elama jääda? Eestisse protsess on huvitaval kombel üsna aktiivseks muutunud. Ma ütleksin niimoodi, et meil ehk ei ole see niimoodi, et sa lähed sinna, kus su juured on, et suvilaid võib-olla nagu seal rohkem niimoodi, et saad, suvitad seal, kus su juured on. Aga et mingis mõttes on meil ka selline, et inimesed tahavad selle meie soolase unistuse. Ja see maja ja kartulimaa, see küll on, on näha, et, et noored kolivad ja siis on ka lihtsat kysimis rahast. Loomulikult see ei ole ainult põhjus, aga inimesed tahavad elukvaliteedile mööda ja ja kui sul on võimalus elada tegelikult lähedal, nii et sul on kerge ka sõita linna, siis on see nii nagu siin ka. Aga sellisel jõul nagu siin on see, et sa kolid sinna, kus su juured on, seda ma küll ei Ehine. Jah, ma ütleks, see on väga ilus muidugi, mis Eestis toimub, tänu internetile ja võib-olla ka ilma internetita toimuks, aga aga Soomes vahemaad on pikema. Ja kui sa kord oled läinud linna, mis on mitusada kilti eemal, siis muidugi oled sa juba kord ära läinud. Huvitav on ka see, et siiski Mu täditütar, Laura, tõeline city inimene, nagu ta oli, lihtsalt ükskord teatas, et matame oma mehega ostnud vana maja ja sinna läksidki. Elukutselt on ta tõlkija ja naka, tänu internetile võib see tõepoolest ka maal elada ja sinna maale nad kolisid. Soomest on ka võtta niisuguseid näiteid. Muidugi. Ma olen tegelikult endale väga kurb meel, kui ma käin isa ema juures Ilomalt, siis suvel. Et ega sinna maju juurdemaal ei tule, vaid pigem on niimoodi, et järjest on lagunenud mitte laut, vaid terve talu ja tõepoolest see lapsepõlve mängu ja mõttemaastik, see on ikkagi niivõrd ära kadunud, et mul ei ole nagu oma lastele suurt midagi näidata või vähemalt mul endal on natuke häbi, et maal niimoodi ei ole nagu nagu oli, kui ma väike olin. Ma ütleks, et see on hirmus, mis Soomes on maal toimunut. Viimaste aastakümnete jooksul ja ma arvan, et see linnastumine on niimoodi, on ta läinud igal pool mujalgi ja et ega eriti midagi teha ei ole ja müts maha, et leidub inimesi hajuvusele täditütar tegelikult siis võiks öelda ka seda, et nii nagu Eestiski ka soomlased on head näitlejad, et kui neil on Maal oma majakene, kus nad saavad käia linnast, eks ju. Et tunda ennast siiski veel maa ja metsarahvale seda oma ürgset olemust välja elada ja et siis on neil kaks identiteeti, üks on see, et ma olen nüüd linnahärra või linnaproua tööle, sul peab olema ilus moekas lips, kuub ja linnas käituma ühtemoodi ja siis ma lähen maale sinna, oma esivanemate külla, seal kõik teavad mind juba sellisest väikesest põnnist peale, eks ole, kõik mummud ja kõik taadid, kõik nad teavad väga hästi, kes ma olen, mis ma olen seal teinud, seal ma saan lasta püksirihma lõdvaks ja seal ma olen oma küla poiss ja see on täitsa tõsi, väga hea meel jälle selle üle, et kui ma sinna põhjederlasse suvel satun ja tuleb mingisugune naisterahvas, keda ma üldse ei mäleta, kes ta on, mingi vanem naisterahvas hakkab rääkima minuga ja siis mingil hetkel ma saan aru, et muidugi tema ema, tema teab, kellele mitte midagi. Emale, sa oledki see väike viga ja see tegelikult, millega sa tegeled, ta võib olla huvitatud sellest, aga ikkagi sa oled talle see miga sellest perekonnast, kellega ta on tutvunud. Jah, kindlasti räägin täpselt samamoodi nagu minu isa või ema. Kui ma räägin linnast ja elamisest, elust maal, siis ma mõtlen ikkagi nagu kas Tallinn või Helsingi et Joe suu, mis on Tartust natukene väiksem, seal põhjakaare laskma ta nagu võrdlemisi oma ring siiski. Ja ehkki esimees on ka sellest, et sa oled kodus ka, kui sa paned ukse kinni, sa oled ka täiesti vaba. Drill. Toolid tootja poolthääled. Jordani tuulevaibal USA oige ja meil. Nurgeta jätkata Eili Payleka suvel, et seal on pilt ees. Luu Orena kaela kellade Illammutab, paljad on. Boreaalia. On teil kunagi peast läbi käinud mõte või mure, et maailmas on niivõrd palju selliseid faktoreid, mis surmavad või survestavad kultuure, mis ei hiilga suurte massidega. Olete te kunagi mõelnud seda, et soome rahvas võiks välja suruda? Meil on näiteks ja pidevalt siis kui sa elad selles massikultuuris vaatab telekat ja käid kinos ja kuulata mingit haar track'i siis selle peale muidugi ei mõtle, aga nii nagu võtad, inimene peabki võtma vahest mingisuguse raamatu, mis on natuke tõsisem ajaloost rääkiv raamat või üldse mingi kirjandusklassika või mida iganes siis siis hakata arusaama, et oot, ma ei olegi tulnud siia ilma selleks, et coca-colat juua ja käia kinos vaid et siin on niisugune värk, et kasvõi niimoodi vanaisad käisid talvesõjas ja ja mis see tegelikult sealt Putin Münchenist nüüd ütleski. Totot kuidagi nagu tuttav ette tuleb siit Max Jakobsoni diplomaati raamatust see tekst ja siis sa ikkagi nagu hakkad mõtlema selle peale, et mis alla ühe väikese rahva elukas siin maakeral tega tegelikult, et ma olen mitu korda olnud olukorras pigem jänkidega kui, kui venelastega pidanud seletama neile mis Eesti instituut, mis kultuuri, et nad ei suuda mitte kuidagi mõista mingisuguse väikse rahva näpuotsa mis ta nagu on öeldud. Et selles mõttes see on täiesti tõsine probleem ja ega sellepärast ei tohiks nagu oma ajunud kaotada, aga vahest juhtub ka seda. Aga mis on tõsi, mida ma ei või nagu keelda on see, et hästi palju ka mõjub Selle Soomel soome kultuurile see, et meil on ka nii palju rahvast erinevatest kohtadest tulnud, et Soomes räägitakse 146 erinevat keelt, mulle omas koolis räägiti 17 erinevat emakeelt, kuigi kaik lapsed olid soomlased Soome kodanikud ja käike ja võib-olla vanemad, teine oli soomlane, seal on näiteks hulgas oli ka paar eestlast, nii et tegelikult oli väga huvitav, aga kindlasti see tähendab seda, et need soomlased pole Ena selliseid heledate juustega ja siniste silmadega tulevikku, seda on juba näha, kui vaadatakse Soome TV seepisid, et seal on olemas need tumedama nahaga inimesed, seal on inimesed, kes sinna võetud, osa sellisest teisest kultuurist täiesti mingi mingi osa pandud ja see on küll üks selline asi, et, et see tähendab syda. Kindlasti meil midagi muutub. Ja loomulikult me ei saagi jääda nagu selleks, mida me oleme olnud, et edasi peab minema, aga see tähendab ka seda, et me peame hoolitsema sellest, et see, mis on meile kõige tähtsam, et see säiliks. See, mis on meile püha, on ka nendele, kes mujalt tullu nendele püha. Suur aitäh, selline oli boreaalia saada, aga veel enne seda, kui ma saate lõpetan. Kuna järgmine boreaalia saab olema saamidest, siis iga jana olge hea, öelge midagi ilusat saamide kohta. Mina ütlen kohe, et mulle väga väga meeldib sammusk, Joiud, et ma olen ise ka lastega väga pole teinud ja need on midagi sellist, mida ma ütleksin, et kui mida me oleme siin rääkinud, et need Joiud on midagi sellist, mis on ka väga-väga ilusate milledega, sisaldub suur suur osa saami identiteedist. Mulle väga meeldivad saamide pohlad. Aitäh tänase saatekülalised olid Jana Vasama Soome Instituudi juht Eestis ja Mika Keränen ka Mihkel kera, välissoomlaste seltsi vedaja, kunagine naki luuletaja ja praegu Eesti haridusministeeriumi nõunik. Järgmises Boraalia saates, nagu ka vihjati, on juttu saamidest ja stuudiosse tulevad Tartu Ülikooli doktorant ning Eesti saami seltsi asutaja Andres heinapuu ja Eesti kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi juht Kadri viires. Mina olen Jaan Leppik, soovin mõnusat kuulda.