Aga teie arvamus? Kogu rahvas on oma keeletegija, selle mõte on öelnud. Löönud Johannes Voldemar Veski, kadunud akadeemik, tuntud keelemees ja tema sõnadele võiksime kahel käel alla kirjutada. Kindlasti on veel öelnud, et miks ei peaks tänapäeval rahvas, keelehuviline inimene võimeline olema sõnu pakkuma, sõnu tegema ja et mitte keelemeeste pakutud sõnad ei ole mitte millegi poolest halvemad kui kutseliste lingvistide, keeleteadlaste värvitud või konstrueeritud tuletatud sõnad. Olete kuulnud rääkimas tänase saate kõige tähtsamat tegelast, minu kohus on teda esitleda Henno Meriste tuttav nimi keelemeeste ja ajakirjanike ringis eriti keeleveergude lugejaile. Temata oleksime täna kindlasti kimbus, sest jutu tuledki uudissõnadest Meie kõik oleme uudissõnad. Ja siis on tänases saates veel üks tegelane, kes tõsi, seni häält ei ole teinud, jätaksin ta nime ainult enda teada, ta esindab mõnes mõttes meie kuulajaskonda. Aga sünniaastat, küsiksin küll. Noh, sünniaasta on siit tänapäevast tagasi õige palju aega. See oli siis, kui Vene tsaar jaapanimiga Ado ajasid oma rahva üksteise vastu sõtta, sellest on palju aega tagasi. Julgen lisada, et ta on siiski mitmekülgne mees, taandutav lenduri elukutsega hinganud mitu head aastat mereõhku ja söönud ka vedurijuhi leiba jäi mul mõni amet nimetamata. No neid on veel pisikesed, ametite kõrvalised, need ja oma mingisugust tähtsust oluline saab, on meil kolm hästi. Meremehena Tõnkab pisut inglise ja soome keelt, vene keelt mõistagi ja ja tunneb, viska veidi rootsi keelt, ununeb ära sellepärast, kaua ei saanud kellelegi rääkida, aga vene keel on mulle sisse jäänud, siis seda ma õppisin tsaariajal koolis. Ma loodan, et ta ei solvu, kui kutsuksime tänases saates teda katsejäneseks. Tema roll on arvata, mida üks või teine uudissõna tähendab. Ta istub praegu eraldi stuudios, meid siin ei näe ja kui vaja, ka ei kuule, mul on võimalus tema ruumi välja lülitada. Sellal kui ütlen uudissõna seni kasutatud vaste alustagem kõik neli sõna, samatähenduslikud järgmisi sõnu pakuti helikopteri tähenduses. Mida need sõnad võisid tähendada? Need on kõik täitsa võõrad sõnad mulle ja järgmised neli tähendab ikka sama. Ja neil olid Deeruk, Taeruk, vindik, tehnik. Tekib mingi pilt silma ette minule siis kui tuttav üksonaali vesik. Kõik kõik sõnad tähendavad sama mõistet ja selle ma saan aru jah, kuid kolm olid täitsa võõrad. Vesik, vesik oli pisike või veidi Vehick Ehik ja pööruk, Taevukvindike Vehick. Tõesti praegu kutseka ütelda peab natukene mõtlema. Kuid ma usun, et ma ei saa neist jagu. No püüame veel aidata. Kaan täitsa võõrad sõnad. Kujutan küll ette midagi, mis nad võiks tähendada, kuid ma usun, et see ei ole ilus. Oma arvamus, mis võiks olla? Ma mõtlesin siin oma naiivsuses on helikopter. See jutt naiivsusest mõeldud vaid väga loogilisele järeldus inimesele, kes otseselt keeleasjadega seotud ei ole, siis on ikkagi rõõmustav, et võib-olla see viimane rühm viis ehk lähedale Seal oli teine veel sees vehi, lehmi ja hõljuk, need tuletavad teiste helikopterimeele. Asi on selles, et esimene rühm, Wellukraadik, Lenter õllek on tõesti niivõrd ebamäärased, et need ei saaks juhtida tõesti selle helikopteri juurde ja diviis enne pööruk Taevuk taevas ja vindik Vehick viivad lähemale ja muidugi viimane rühm Vehor Kiiliktiivik hõljuk on üsna lähedal seda elavat Kiilikut on juba mõni aeg isegi helikopteri tähenduses tarvitatud, meie lehtedeski näha lehtedes on ka olnud. Hõljuk giga on lugu selline, et selle seda otsimise ajaliselt teatavasti keele löödud kuulutas välja sellise sõnaotsimis mänguga võistlused. Ja hõljuk tuli ka ühe pakkumisena sisse ühe pakkumisena. Hõljuk on tegelikult juba, tal on tähendus olemas, on õhkpadjal liikuv sõiduk, olgu siis õhkpadjal, laevu, juhtpadjal rong või midagi muud, seal ei auto ja võiks olla siis ka täpsustused, hõljuklaev, hõljukrong, hõljuk, auto Jänedas elusana. Ja niimoodi see üleskutse sihukeses asjas leidis suurt vastukaja, need siintoodud 12 vastet ongi siis seal üks murdosa sellest, mis laekus murdosa neist ettepanekutest. Ja lahendus oli siis selline lennunduskomisjon. Meil Eestis, kes töötab eestikeelseid lennundusele, oskussõnu siiski ei võtnud ühtki neist vastu, vaid otsustas hoopis isemoodi, otsustas kopteri kasuks paar niisugust pakkumist oli ka lühendada, lihtsalt heli eest ära jätta. Mis ei ole tegelikult mingi Helivaid, tuleb kreeka sõnast heliks kere ja kopter tuleb kreeka sõnast veerand kokku, on see siis? Kiirtyyb tõlkes oleks ta keeldid ja nii siis komisjon otsustas kopteri kasuks, noh, see on muidugi väga rahvalik sõda. Rahvas lühendab nii näiteks automobiil teisiti küll öelda, et mobiil on ära kadunud, jäi auto alla, see auto põssa, autobuss on buss. Helikopteriga võiks olla nädaldades, kadus auto eest ära ja bussi ei. No see on lahendus, kuigi isiklikult Mul mina oleks siiski pooldanud midagi, kas vigurit või tiirikute kiivikud, nii edasi, aga kui pädev komisjon tuli sellele arvamusele siis olgu siis kopter, olgu ta siis kapten. Järgmine sõna rühm tähendab informatsiooni. Teave kääre käes. Käbi. Eks käske, mida sõnadest hääldavad laeva meelen tähendab laevade ääri Taive kas ta seda küll on? Ligidale teiste kolmest, ma ei saa ka isa ütelda, midagi vist ei läinud sinnapoole. Märki. Kõla lähedus, kusjuures muidugi päev on pikka aega siin räägite tarist, aga muidugi ta ära jah, kus oli ikka sees nende üldtähendus, ühine tähendus on informatsioon, ehk sõnum ka. Teave on Ain Kaalepi pakutud sõna ja siin-seal pruukimist leidnud. Igalühel vist torkab silma ja kõrva, et see tuleb nagu sõnast teadma. Nii, Dave ja ta äri on eesti murrak, kuis esinevad sõnad ja näiteks talitama tähendab teada andma ka väga lähedaselt mõiste ringist õitsema taastanud nagu kunstnikud siia juurde toodud. Need kõiki neid on pakutud. Tarvitamist on leidnud peamiselt teave millistest allikatest sarnane uudissõnu. Allikaid on ei keegi, palju, kõige lihtsam asi võimul mis igal kirjamehel võib ette tulla liitsõnade moodustamine, noh, tihti ka tõlkelaenuna näiteks viisaastak, kui oli kuidagi uus sõna eesti keeles, see on lihtsalt vene keelest üle võetud puhas tõlkelaen või uuemal ajal kosmoselaev üldse laenamine. Teistest keeltest vene keelest olen võtnud kolhoosi või komsomoli saksa keelest, algul Google draiver. Ta on isegi kuulsulepea, täpsemalt küll kuul kirjuti kujul eesti keeles, aga hiljem hakkas eestlane asjale lähedal hoopis teisest vaatevinklist mitte tähtis see kuulik, vaid tähtis on see, mis seal sees on, jätaks, nimetame seda pastapliiatsiks ja ka pastakaks pastakuks pastatuseks, jaan kelleltki kellegi kultuurse, isegi kes, kes ei löö põnnama argoo sõnade ees. Missugune sõna on üliõpilaste ringis läbi löönud, pastakas, pastakas. Inglise keeles tuleb viimasel ajal näiteks kämpingu. Nii inglise keeles lauldud enam nagu kulutatakse ära hobid, on ka teisi eesti keele lastekas harrastus või lemmikharrastus, meelistegevuse meelik tegevus nüüd peetakse väga peeneks igal pool hobi, et ei ole sugugi tarbeks soome keelest, on juba ammustest aegadest sõnum võetud. Sander või pädev või pürgima või nii, aga uusim kahestan ehk mehu. Soome keeles tähendab see lihtsalt mahla, aga meil nii kokkuleppel tahetakse anda talle viljalihaga mahla tähendus ja seda on ta juba oleva pudeli sildil. Täpselt kaubanduses on juba aktsepteeritud emakeele seltsi keeletoimkond soovitas kaubandusmeestele mõningaid termineid peale selle sedasi tutvustati uudissõnana Serbia keele veergudel jaan rõõmustada. Kaubandusmehed on siis nii agarasti nobedasti asjale järele läinud. Ja muidugi laenamine eesti oma murretest näide, mis kohe pähe tuleb nakkama, mis tähendab, et Lõuna-Eestis hakkamist, aga meil võeti natuke teistmoodi külge hakkamiseks ongi nüüd nakkus ja kui seda sõna ei olnud, siis varem pidime ütlema. Seda näidet on ka varem toodud, pidime, ütleme, külgehakkavate haiguste haigla ja nüüd ütleb nakkushaigla. Tänu sellele, et laenasime murdest natuke, nihutasime tema tähendust. Niimoodi on päris loomulik rada keeles kombineerimis meetod on ka, mille varal saadakse sõnu juurde kas või näiteks seesama etlema see ei ole mitte nõukogude kui ette lugema. Ja see tähendab teatavasti deklameerima ilu lugema, kui nii-öelda võiks tuletamine rihmuti või püksikud pükstest, tuletatud trussikute toorlaenulise trussikute vastu. Asetame evitama või laekumine, uuring ja pääseda läbipääsuruumi ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd tuletame on üks allikaid ja muidugi, mida me ei tohi unustada. Tähistanud puhtal kujul mööda laest võetud sõnad, muidugi laest võtmine võib mõnikord kesta aastaid ühele inimesele, kui ta tuleb selle peale kuidas. Parima lahenduse leiab, mida ta julgeb pakkuda üldsusele. Ruja Ilme ulme. Mis võiks olla mina jah, ja raske ütelda, täitsa võõrad sõnad. Ei ole ettekujutust mereni trügivad niisiis katsejänese vastuse võlgu vastase võlga. Nii, no need sõnad, mis tähendab tähendanud fantaasiat, kirjamees Henn-Kaarel Hellat pakkus välja Tähenduses teaduslik fantastika või teaduslik-fantastiline inglise Science Fiction ja niimoodi siis tulid käibele ulmet, kirjanik, ulmeromaan, ulmekirjandus, liitsõna, esikomponendina, kuid nakatate taga oli ka omaette veel puhtal kujul fantaasia tähenduses tarvitama ja selle kõrval on tulnud ka veel pakkumise naeru ja mille poolt propagandat kirjanik sihuke mäe kirjutas kunagi Rujaline lugu ühe artikli pealkirjaks pani, leiab, et see on väga põnev sõnastanud neli erinevat täishäälikud sees. Nii. Meie üks kaaslane, selles ürituses siin tänases ei teadnud, muidugi, nendel ei ole midagi imestada, kes otseselt ei jälgi keelealast kirjandust, sest rahvahulka, need sõnad tõesti veel läinud ei ole, vaid ikkagi Literaatide keskkonnas. Esialgu, nii. Seis on praegu selline, et kõik nad on alles, nii muganemise ajajärk on praegu ükski autoriteetne keele keham. Keelekomisjon ütleme ei ole veel oma seisukohta, ei nutnud ja vast ehk ei ole tarviski. Eks elu ise näitab. Järgmine uudissõna. Seni oleme kasutanud laensõna show. Soome sõu kaet veel kord soove sõu kaenud. No esimene sõna suve, mis ma arvan, et tähendab midagi sooveldama või sobitama teiste kohta, ma ei saa praegu midagi ütelda, teised peaksid tähendama sama, mis esimene kindlasti hinnati, annavad sama, aga nad ei lähe. Sanan ligini, esimene läpiga rohkem trali. Meriste no kaaslasel, keda, kes nüüd kuuleb sama hoolega nagu meie teda oli õigus selles mõttes küll Saveldama meelde tuletada. Pealegi tuleb, nagu me kuulsime, tuleb soome keelt. Sabeldava tähendab soome keele sobitame ka eesti keeles tarvitatakse ta ütleme kasvõi autondluses ütlemisel puksi, lapipuksi, Sabeldada võib väga hästi ja seal isegi kirjanduses ka olnud. Aga tegelikult me kõik need kolm sõna tähendavad Neljandat uudistada vaadenud sho emakeele seltsi uudissõnade saamise võistlusel, tunamullu palutiga vasteid show'le. Ja nendest paljudest. Kuulsime siis täna kolme algul loetleda shove säuh muide so, mille žürii esile tõstes nõuab väikest huumorisoont nagu liiga otse üle võetud kand. Igaüks saab aru, et see tuleb sõnast siis kaema, see oli pakutud seal võistlusel ja vaadanud kandi päris kaksikvend v ja selle tõstis žürii esile. Žürii tõstis esile, vaadeldi ja sõud pakutud olid sove ja ikka kõik selle šõu asendamiseks. Eimama Eivama nöönima Einama. Kuulakem veel kord tähelepanelikult. Eimama Eivama neemima Einaga Einama neemima Heivama Eivama. Noh, see võiks olla, tähendab, kui sõna siis omastama või midagi ei usu siis ma läksin täitsa märgist mööda. Ja. Nii siis Eimima Eivama neelima heinama kostsid ära ja nendele väga lähedane eirama jäi ütlemata. Kõik nad tähendavad ignoreerima. Eino vabakus, tuntud keelemees, mõni nii-öelda lubi Tartus omal ajal. Nii, Neenima on Aaviku sõna selles tähenduses, mis jäigi tarvitusele tulemata. Ja eirama on siis kirjanik sihukene pakutud sõna, mis läks väga kiiresti käiku suurel määral tänu professor Paul Ariste nii-öelda tarvitusele, kes on seda palju kordi juba oma artiklites tarvitanud. Ja ongi huvitavat. Ei, ma ma Einnama Eimbama ei läinud läbi eirama läks nii, et meil on nüüd praegu olemas sõnapaar ignoreerima. Ja kes soovib öelda eestikeelset lepp eirama. Ja nüüd siis sõna, millega õieti segased lood. Sest me ei tea, kuidas kõlaks paremini, kas lennukit ära ajama, lennukit röövima, kui nii tohib öelda või lennukit ärandama. Reivama kaaperdama hõivama, röövama, relvama, hõivama, kaaperdama, Reivama. Mis võis olla, no siin on selgesti välja EL-i keskmisele sõnaga juba neid sõnu on väga paljud haridus oli juba aastaid kümneid isegi kaaperdama ja hõivama. Teed kaks, esimene ja viimane, need on rohkem vähem kuuldud sõnad. Aga mida nad tähendavad, see tähendab omastama, vägivaldset võtma? Kaaperdama see on ju nii moes, praegu lennukesi kaaperdatakse ja laevas joon kaaperdatud ja isegi Soomes juusin, mine vastav üks mees kaaperdas rongi koguni. Ja hüppas ikkagi peole vedurijuhile. Sõidate otse, peatus etta kuskilt sealt tuli lapist, et Helsingisse välja. No muidugi saadi mehega tee peale hakkama ja siis rong ikkagi tegi oma ülesandeid, täitis igas jaamas peatus, aga see oli huvitav küll, et rongiga katsuti kaaperdada. Neid sõnu pakuti kõiki. Just lennuki röövimise puhul. Asi on selles, et laiud aastal muutus see asi eriti aktuaalseks, kui NSV Liidu ülemnõukogu presiidium andis seaduse mis näeb ette range karistuse lennuki. Vot sellel lamana puudub seda selle sama asja pärast. Nii et vene keeles on sõna on siis ei läinud läbi pakkumine noh, röövama tegusõna siin liiga tugev puugonni, Lugonni vastaks liiga tugev. Reiva, see oleks võinud ju minna, sest see on täiesti uus tehissõna, kuigi selle taga inglise tuliiv röövimine. Manivalde Lubi tehissõna, mille tähendus on vallutama okupeerima. Nii kõik oleksid sobinud, aga juristidel oli siiski vastuseis. Ja aga see samu Gondori autoga ühenduses juba saanud auto ära ajamiseks, mis on tekitanud rahva hulgas üsnagi Pilamis pila, ela ja õnneks pedagooge endale vallas oli ka sirbi veergudel teinud ettepaneku hakata selliseid asju nimetama ÄRA andamiseks ärandava Ni ärandama sõnal puudub selle äraajamise Prinitiivsus, aga mõte on olemas, ikkagi aetakse ära või viiakse ära või röövitakse ära midagi sellist on kõik seal sees olev katsejänes, kuuldel. Ja. Niitama sedastama. See võiks tähendada midagi õmblemist või midagi sarnast. Tänan seltsi veriste, jah, need on küll. Mida me võime talitatud tähenduses konsulteerima aeglass, keele, sünonüümi, rikkus on üks tema edevus, üks tema paremus. Järgmine uudissõna. See tähendab kombinesooni. Mis asi on ülder ehk türt? Väga raske ütelda, need kumbki on ka täitsa esmakordselt kuulutada. Aga kindlasti on elus nendega tegemist tulnud teha väga võimalik kõige ajusse, meele. Kas te olete kandnud tunkesid elus ja nii palju aastaid? Palju olete kuulnud, kuidas tunkesed tänapäeval nimetatakse? Nad on võtnud inglispärase nime kompensoonsangaabeneiš välja. Ongini kombinesoon ehk tunked oleksid nüüd eesti keeles ülder ehk tüür. Lambid raaser, kõbid, krõppel. See tähendas, no see tähendab oma, see on üks mehhaaniline tüüris mehaaniku tööriistkaabits või saaber saksakeelse nimetusega neli järgmist, mis tähendavat jälle sama. Need on ka kõik täitsa täitsa. Aga need on päris palju pidepunkte juba mõistetamiseks, võtame kõik kaheksa, veel kord palun. Laabi raaser Kööbits, krõppel, pügar, surm, kratsik, välk, Habur. Võib-olla viimastel üks esile tõsta. Sander on plindris omadega. Läksin kaugemale, alguses oli lähedal. Kõlaliselt Välgi kabur, ma ei tea, ma ütleksin seda, et see on see tänapäevase sensor, moodne elektriga, Silet, braavo, braavo, habemeajaja. Õige mehhani. Korras. Aplaus. Oi ei vara. Laabits raalserk aabits, krõppel, pügar, surgratsik, võlg, Habur ja veel mitu-mitu-mitukümmend, sõda. Kõik tähendavat habemeajamisaparaati ehk pardlet, mille leidmiseks tuli ikka neid kaaluda neid analüüside ja valida neist valida nende, nende hulgas nende ja veel mitmekümne sõnal hulgast. Kaadri taga on ilmselt siis sõna saksa rasiirem ja kaabits, see, mis meie sõbrale tulp väga tuntud oli. Jah, on küll. Aga eks lõua puhaste pole ju ka Kööpimine ja kaapimine. Kaabits, kaabits ei oleks kindlal tarvitusel ka laeval hommist. No ja need täidavad igasuguseid ülesandeid, nii kui ta ei oleks tööriistana tarvitusel, oleks niisugune kaabits siia pakkuda, aabitsatest ei pakutatud, teatakse juba selle tööriistad on kasutusel ka nahkade naha töötlemisel on kaabits ja mitmel pool mujal. Krempel natuke ülemeelik sõnani, nagu see surgi teie välk, Habury kõneleb ise enda eest. Ja žüriil omal ajal tõstis esile siis selle pardli mis on üsna omaks, vaid, mis on omaks võetud ja ka daam isegi veetud omaks mitmesugustes liitsõnades kuni selle põrdlane välja. Niisiis nüüdsest peale pardel pardalt soovitav tarvitada soojalt seal ju tegelikult ei ole midagi uudis, pardon ju paljudes keeltes tuntud sõda, habe. Ta ongi nüüd selle tõttu uuesti moodi läinud ja väga ilusasti mängis selle sõnaga. Kui ta rääkis Deparraseerimises näiteks parranduses habemeajamisasjandust, väga ilus sõnade parandus selle kõrval. Peparaseerimine sihuke ülemeelik sõdalasi seal siis abi najal tuletisi võimaldas ja pardel tegi lihtsalt populaarseks seda parg siia pardur, part kui hane ja pardi saab ju ka nii et ta tõi enda järele väikse pesakonna. Ehk selline selline naljaviskamine aitabki uute sõnade levikule kaasa võis olla ka hea ja on ka hea, kui uusi sõnu rünnatakse. Naljaga ja vahel vihaselt, selles pole ka mitte midagi halba, see teeb neile reklaami ja näiteks söökla omal ajal tekitas suurt vastuseisu ööklaga võrreldes nõnda edasi, aga tänapäeval on kõigil selgelt söökla ei pruugi päris ühe kloun. Ja nii edasi all kõige halvemal juhtumil seda, nad võivad kokku langeda need kaks tähendust mis soodustab ülepeauudissõnade levikut. Missuguseid tegureid võiks arvestada? Ühest oli juttu võib-olla isegi nali, nali võib kaasa aidata. Aga kui nüüd natuke asjalikumalt vaadata, siis võib-olla üks asi oleks ka kerghääldatavus. Ja kerghääldatavusel ehk tootke sellistel sõdadel läbi minna nagu nõme või. Peale selle muidugi on tähtis ka oskussõna õigel ajal õigel kohal serveerida. Kindlasti aitab sõna- läbiminekule kaasa sihikindlus tema. Kaubandus reklaamib kaasanud aidata sõna juurdumise üks eeldusi on tühja koha olemasolu. Näiteks sõna valve puhul oli lihtsalt tarvis seda sõna ja ükski ei saanud ilma temata läbi. Praegu mitte vennas mõistetavalt tehase olmeruumid, aga enne seda kuidagi. Kenasti jälle Romulus Tiitus tegi tõusikust tõusiku, seal taas kellaleid. Kas eestlane on üldiselt uudissõnade suhtes vastuvõtlik, võin mõelda, aldis taldis ja, ja, ja ma võin kindlalt on, sest et tehissõnade kunstnike sõnade loomine on nagu see on Eestis üsna tavaline asi on mujal maailmas võrdlemisi vähetuntud. Sellel sellegi järgi otsustades võib öelda, et eestlane võtab uudissõnu vastu küllaltki hästi. Lehitseksime veel sõnastiku, mis sisaldab väikese valiku. Täna kuuldud ja tutvustatud uudissõnu. Helikopter hõljuk õhkpadjal liikuv sõiduk Ladenud. Show eirama ignoreerima, ärandama ära ajama raal elektronarvuti üldkeeles automatiseeritud andmetöötlusseade oskuskeeles, meerik, isekirjutaja ise registreeriv seade, kujar sama isekirjutaja ise registreeriv seade, tere kombinesoon tunked, särdik maika, kohuke kohupiima jõustuke pääsla tehase kontroll, värava läbipääsuruum, läbila, tehase kontroll, värav, läbipääsuruum pardel habemeajamisaparaat barretma, juukselõikustöökoda halvama, kasutusele võtma, hävitama, kasutusele võtma, tarnima, hankima kellelegi varustama kedagi. Selvekauplus iseteeninduskauplus ehk näpupood Ellala sama iseteeninduskauplus, näpupood. Aga teie arvamus?