Tere, head klassikaraadio kuulajad algab muusikauudistesaade helikaja, mille teemad on järgmised. 11. aprillil algavad Eesti muusika päevad. Ülevaate toimuvast teeb üks korraldajast helilooja Timo Steiner, keda küsitleb Elena Lass. Muusikaga päevade raames toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis ka Heino Elleri autorikontsert. Lähemalt kõneleb muusikaosakonna juhataja Alo Põldmäe, küsitleb Kersti Inno. Üheksani aprillil esietendub Von Krahli teatri eestvõttel etenduse õnne valem, millele on muusika loonud maailmakuulus minimalism Kevin Prayers. Millega on tegemist, saame teada Ta Pille Olde tehtud intervjuus lavastaja Peeter Jalaka ja dirigent Olari Elts. Iga nädalavahetusel toimub ka mitu pühadekontserti, millest räägivad Eesti kontserdiprodutsendid Tuuli metsoja ja Andres Uibo. Järgmisel nädalal esinevad Eestis Läti noored muusikud Baiba ja Laumas kriide, keda tutvustab kontserdi produtsent Tuuli Metsoja. Tallinna filharmoonia poolt korraldatavast sarjas Pravissimu saab 12. aprillil koos Tallinna kammerorkestriga kuulda klarnetivirtuoos David Campbelli räägib produtsent Heili Vaustam. Ja järgmisel nädalal annab Tallinnas kontserte Salisbury katedraali Inglismaalt. Koori tutvustab kontserti korraldaja Madis Kari. Saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega Eestist kaugemalt. Järgmisel neljapäeval, 12. aprillil algavad järjekordsed Eesti muusika päevad, mis vältavad kuni 18. aprillini. Tänase heligaja saate avab nüüd intervjuu ühe Eesti muusika päevade kunstilise juhi Timo Steiner-iga. Päris uus oleks see, et Eesti muusika päevad on muusikast välja kasvanud ja sõnateatri enda alla haaranud. Et selline tore kummardus helilooja Eino Elleri-le, kes on Eesti muusika suur vaimne isa juht, tema auks on tehtud sõnaline näidend, mis on Indrek Hirve kirjutatud, see on ka tema debüüt selles vallas, nii et mittepüti saavad kokku ja me naudime seda näidendit esmaspäeval, 16. aprillil ja seitsmeteistkümnel aprillil samuti Tallinna linnateatris nägime kaks korda, seal on suhteliselt vähe ruumi, nii et peab kohe minema pileti järgi. Selle aasta festivali helilooja Veljo Tormis ja mingi kummalise kokkusattumusena väga palju meie festivali heliloojaid, kui me tagasi vaatame, olgu nad siis tulev või Tulve või kes me siin veel loonud, et paljud oma T-tähega millegipärast, et see on niisugune huvitav trend. Aga Vello Mäe muidugi valisime, sellepärast et sellise mastaabiga eri laadi ju meil ikkagi väga palju ei ole, nii et teeme sügava kummarduse tema muusikale. Aga muidugi, aga oli ka see minu huvi, et ma tahtsin ühte tema lugu kuulata, mida ma midagi rammusat kuulatasin. Tema ooper, mis esietendub siis mingis mõttes üle 40 aasta esietendab distänasesse aega ja selle nimi on luigelend. Ja sedasama ulataažis festivali lõppkontserdil 18. aprillil ja selle kooslus, kes seda esitavad, on ka päris huvitav. Pärnu linnaorkester ja dirigent on Mihhail Kerts, kes on juba nimeline trammi ja Estonias tegutsejana, nii et eelkõige kutsuksin kohe seda vaatama. Aga tormisele muidugi saab olema pühendunud, päris palju üritusi. Kohe avakontsert loomulikult ka Veljo tormisega seotud seal tormis ringi. Tõnu Kaljuste, need kaks nime tegelikult omavahel resümeerivad päris hästi ja tihtipeale satuvad kokku, seepärast ka me mõtlesime, et ei saa vist niimoodi pidada seda festivali, kui nad kokku ei satuks ja seal saame kuulata, mida huvitavat on Tõnu Kaljuste välja mõelnud ja võime kohe lubada, et see saab olema ka mingit pidi trikkidega kontsert ja Veljo Tormise muusikat siin ja seal kuuleb veelgi, nii et kes tähelepanufestivali kava jälgib, see leiab siit ja sealt huvitavat. See lähenemisnurk Vello muusikale on pigem see, et tahame teda näidata nii jaburaid. Tänases ajas elab see muusika, sest Vello ise on meile väitnud, et täna muusikate kirjuta juba mitmed aastad, aga muusikaameti on väga elav, elab interpreetide ja publiku peades edasi ja me tahamegi vaadata, kuidas see elu sellel muusikal on siis läinud. Muide, üks väga huvitav projekt on veel see, et Thatcheri rabas on võtnud Veljo Tormise muusikaga ette ja annad välja plaadi ja on siin Veljo Tormis ega ka väga palju konsulteerinud sellel päris huvitavad üritused, kus nad laulsid ja kuulasite võdisklesid. Ja nüüd selle tulemusena siis tulebki selline tuleb Laatsa koostes hea Uus Heli rahvaga ja seda saame kuulata reedel, kolonistkümne aprillil kell 22 heliloojate vahel klubis. Küsimus tekib, mis on tema klubi loomulikult seda ju ei ole varem ilmnenud, see on tegelikult siin heliloojate liidu majja, kui te tulete ja siin saab kahes kohas korraga olla üleval saalis ja all baaris ja inimesed, kes tahavad Tormise muusikat kuulata, peab minema ülesse saali. Albooris saab muud originaalset eesti muusikat kuulata, aga palju huvitavaid asju juhtub muidugi veel üks selline, võib-olla natukene suuremale avalikkusele suunatud kontsert on Olav Ehala ansambel. Pühapäeval Eesti raadio stuudiosse kell kaks ja loomulikult saab tegu olema laulukunsti ettekannetega ja loeme neid, heliloojad siin ette lähiJesper, Pärt, Siimar Kõlar, Tamberg, Karsnek, ja siis me arvame, et nad on ju tegelikult süvamuusikas tõsiseid heliloojad, aga aga ometi on laulurahvale ka kirjutanud rõõmsaid lugusid ja saamegi kuulata, mismoodi need Olav Eha ansambli esitus kõlavad. Väga tore detaile on ka see, et meie teine kunstiline juht Ülo Krigul on sinna ansamblisse kaasatud. Üks selliseid sümfoonilise muusika kulminatsioon on reedel, 13-l aprillil selline kava nimega ERSO, mis siis tähendab seda, et kõik need lood on kuidagi seotud elektriga elektrifitseerimisega ja üks huvitavamaid lugusid, mida mina väga ootan? Margo Kõlar ja Heino Elleri ühistöö ja see on Elleri Koit saab tulema ettekandele, aga ta ei tule loomulikult sellisena ettekandele, nagu ta kõik on harjunud kuulama. Vaid meie ambitsioon on loomulikult, et edaspidi hakatakse mängimas seadetest, et tegemist on siin, raund koiduga ja siin on natukene kirjutatud mõningaid noote vahel, aga põhimõttelist pikkus on sama ja partiid on mängijad on ka peaaegu samad. Round heli me saame nautida nii, et mingis mõttes võiks kujutelma lasta sinnamaani, kui Heino Eller oleks täna elanud, et võib-olla oleks kirjutanud teose niimoodi, aga seal saab ka teisi huvitavaid asju juhtuma. Peeter Vähi teos või kontsert süntesaatoril ja orkestrile, kus kleepilisalist Peeter ise on süntesaatoriga lava peal. Ta ette närveerib, et kuidas tal see välja tuleb, sest et ei ammu niimoodi koos sümfooniaorkestriga mänginud solistina. Elektriga on seotud ka Urmas Sisaski teos, mida me võib-olla isegi ei ootaks temalt elektronmuusika valda tegemist, aga see on läbi ühe kavala solisti Tiit Kikase, kes on oma elektriviiuli kaasa võtnud dirigent Risto Joost, kes on hästi äraproovitud uue muusika vallas ja tahab siis väga paljude muutujate kontserdist siukse hea kvaliteetse tulemuseni. Seda kontserti soovitaks kammerkontserte sõbrad saavad ka oma noosi kätte. Andres Kontus. Noorema põlvkonna väga hea ja kvaliteetne tromboonikunstnikke on oma kavaga saanud tulla Tallinna raekotta ja mängib seal selliste, mitte eestile toodete kõrval nagu peerijaktsionaakis, keda me võib-olla väga hästi teame ka ka Eestile loved Krigulit, Valkanini ja teisi. Ma arvan, et see saab olema selline maiuspala just kammermuusikasõpradele. Loomulikult kõik kontserdid on kohutavalt head. Me peame oma partnerist ka muidugi rääkima, nüüd ansambel, kes teeb ühe ooperi, mis on esiettekanne, mille nimi on õnnevalem ja peakski küsima, et kuidas on seotud eesti muusikaga, ega puudepid ei olegi, kuigi seal saab kasutada tulema eesti rahvaviise. Ja kuna Veljo Tormise loominguline maailm on ka väga rahvaviisidega seotud, et siis sellise seose väsid kombineerime. Aga kindlasti soovitaks ka seda tulla tollilattu kuulama. Töökontserdite rubriik mingis mõttes jätkub veel ka laupäeval, 14-l aprillil 21 30 Rootsi-Mihkli kirik, pool 10 lõpeb ikkagi veel sündsalt, häälet saab transpordiga koju, aga ansambli heinavanker esitab meile ilusaid teoseid pisut sakraalmuusika vallast, lisaks veel eesti vaimulikke rahvalaule ja me ei saa muidugi suurt kaubaga rahvusmeeskoorile eitada, mis on meiega tulnud ka sealt Ikla tormis läbi, aga selle kontserdi idee muidugi on mõnevõrra teine, Need on ballaadid ja muinasjutud, nii et mehed räägivad meile erinevaid muinasjutte ja kandev idee on ka siin tegelikult meie muusika laienemine Balti suunal, ehk siis tegelikult on ta balti ühiskontsert ühisprojekt, kus eesti heliloojate kõrval ka Läti ja Leedu helilood ilmnevad. Kaasab toimuma elektronmuusika kontsert, see on alati kõige huvitavam teosed valmivad kõige hilisemalt ja kontserdiidee on selline interpreet sinna seekord ei kaasata, tulebki tõepoolest selline arvuti sünteesitud helide kontsert ja need teosed on kõik alles küpsemas. Ja loomulikult traditsiooniline mammutkontsert ei ole ka kuhugi kadunud. See on selline pikk kontsert muusikaakadeemias, mis mahub kindlasti kolme tunni raamidesse. Oleneb interpeetidest küll pikalt, nad võtavad teoseid mängida, aga selle aasta mammutiidee on selle võrra erinev, et oleme interlettidele andnud rohkem vabu käsi ehk selline vaba lavaprintsiip ja näiteks Toomas Vavilovi läbi öeldud mänginud see teos, mida sa tahad eesti muusikast, sulle hingelähedane on siis tema muidugi oli selle Lembit Veevo Laretei sonaadi, keda nad Peep Lassmanniga esitavad ja filharmoonia kammerkoor on oma valiku teinud Mart Saare koorimuusika kasuks. Nii et, et kui meie festivali helilooja Veljo Tormis on tegelikult vahel teinud festivalile kriitikat, meil on vokaalmuusikat vähe, siis seekord me oleme selle vea parandanud läbi tema enda muusika ja läbiga Mart Saare heliteoste väga paljusid traditsioonis rubiikion juba tekkinud selle festivali korraldamise jooksul. Nüüd on ka selline rubriik nagu välisansambel aga see aasta selles mõttes väikse nõksuga, et Elis ansambel on ka Eesti muusikute osalusel ja väga aktiivne noor muusik Kadri-Ann Sumera on loonud sellise ansambli nagu bipolaarmis koosneb eesti ja saksa muusikutest ja teevad sellise rahvusvahelise kava, nii et Eestis seda ansamblit siiamaani ei ole. Lähme huviga kuulama. Teisipäeval Õpetajate majja tuleb minna seitsmeteistkümnel aprillil. Et kui me kokkuvõtvalt ütleme, kui me kolmapäeval, 11. aprillil alustame ja saame kätte nukufilmikava erinevate muusikutega sissejuhatus mõnevõrra kohe sümboolne selle tõttu seal hinnata Tormise muusika ja ka muud uuemat muusikat, aga see annab ka sellise üldise häälestatud sellele festivalile, kus me tahame lisaks muusikale ka muid teemasid käsitleda, olgu siis näitemängud või elektronmuusika või positsioon üldse muusikal siin meie elus on ja lõpetame ooperiga luigelend, mis on ka natukene rohkem kui muusika pisut näitemängu, nii et mad läbi käib, saab hea ülevaate, mis seisus siis tänane Eesti muusika on ja mis seisus Veljo Tormise muusika aastal 2007 kommenteerin lõpetuseks natuke seda eesti muusikaga. Te olete plakateid, see näeb välja rohkem nagu jaapani õudusfilmist. See on selline kõrv ja võib-olla see kujundus natuke näitab võib-olla inimese valmisolekut muusikat võtta, et milline arvatakse ehk olevat muusika, aga kes sinna kõrvapositsioonil ennast pöörab ja selle valmisoleku kuidagi helideks genereerib enda sees, siis tegelikult seal teist poolt võiks Blackadder sinul olla teine pool pead, mõtlesin, plakatil on kujutatud inimese pea selliste mustade tumedate juustega, seal Tähelepanelik kõrvu, kes kõik helid, mida sellel festivalil pakutakse, kinni püüab ja pärast omad kommentaarid ütleb nii et ma arvan, et vist oli lõpus me kujutame ette selle plakati, selle pea teistpoolt ja mõtlemisvärvisin kõrvu siis välja näeb, mardan kergelt punakas roosakas. Heino Elleri 120.-le sünniaastapäevale pühendatud üritused on märtsikuus laienenud ka Eestist väljapoole ja mitut puhku Sankt-Peterburgi maa Parun neist rääkima Alo Põldmäe. See on tõesti meeldiv võimalus osaleda Peterburis Heino Elleri 120. sünnipäeva tähistamisel, aga enne seda, kui mama käigust räägin, räägin lühidalt sellest, et toimus Eesti interpreetide liidu korraldusel helleri tähtpäeva tähistamiseks kammerkontsert nii tartu Elleri muusikakoolis kui siis Peterburis, Peterburi konservatooriumis ja vastavalt kuupäevadel siis 12 märts Elleri muusikakoolis, kus seller teatavasti oli 1920 kuni 40 õppejõuks, koolitas välja helilate Tartu koolkonna ja Peterburis oli Eller siis õppimas Peterburi konservatiiv Tormis ja ka Peterburi ülikoolis aastal 1907 kuni 1920. Nii et need olulised punktid mõlemad olid neid tähistatud. Tartus aitas kontserti korraldada ka sealne festivali toimkond ja loomulikult Elleri nimel muusikakool ja kogu selle Tartu-Peterburi liini kontsertide toetajaks oli kõvasti Eesti kultuurkapital. Siin oli oluline toetaja Peterburi Eesti peakonsulaat ja ka Eesti vabariigi välisministeerium. Peterburis toimus kontsert Peterburi konservatooriumi Clazzonovi saalis. Nii Tartus Peterburis esinesid väljapaistvad eesti interpreedid, see on siis uus Tallinna Trio Tallinna keelpillikvartett ja pianist Marko Martin. Mõlemal kontserdil oli lisaks Heino Elleri kammerloomingule esitusel ka Heino Elleri ühe väljapaistvama õpilase Arvo Pärdi looming, mis on väga tuntud terves maailmas. Aga 20 Endal märtsil olin ma kutsutud Peterburis kui Heino Elleri viimane, tema juures lõpetanud heliloomingu õpilane, samuti kui Elleri preemia saanu ja kui teatri muusikamuuseumitöötaja loomulikult. Ja see viimane variant oli mulle eriti emotsena reaalselt tähtis ja seda enam, et, et kogu see Elleri, nii et tema õpilaste õhtu toimus Peterburi teatri- ja muusikamuuseumisaalis Kuulsa arhitekti Rossi projekteeritud hoones. Ürituse juhatas sisse Peterburi Eesti kultuuriseltsi juhatuse liige, helilooja Lydia austripoeg. Nikolai Page, kes oli Kultuuriseltsi poolt üks Elleri õhtul initsiaatoreid. Keskendusime ürituse läbiviimisel Ellerile ja tema loomingule, mis seostus eriti Peterburi aegadega. Sel ajal sündisid Peterburis Elleri väga olulised teosed. Kuulus sümfooniline teos Koit samuti paari pala kodumaine viis, mis sai hiljem Elleri seadesse orkestrile lausa laia leviku osaliseks. Nii et mul oli väga meeldib viibida oma õpetaja, nii-öelda noorus tabel ja päris arvukas publik vaatas ka videosid Ellerist ja samuti Peterburi teatri muusikamuuseumi poolt oli välja pakutud õhtu kauniks, lõpuks arvab Pärdi kantuse baasil tehtud ballett Taiwanist. See on siis ballett bambusunenägu ja see oli tõesti väga emotsionaalne selle ürituse lõpp-punkt. Kontserdi teises pooles pakkusin Jaan Räätsa Arvo Pärdi ja ka paluti minu loomingut. Nii et ma tutvustasin neid kammerteoseid nii helilindilt video vahendusel ja ka elavas ettekandes elavas ettekandes mängisid Heino Elleri teoseid eesti juurtega Peterburi interpreedid Victoria päeva pianist Natalja platoonava ja Arvo Pärdi kooriteost esitas Eesti Peterburi kultuuriseltsi voor, Anna Matson, igatsen. Ja lisaks sellele oli mul väga meeldiv võimalus viibida Šeremetjevo lossis, mis on suurejooneline ehitis, loomulikult, aga minule ka muuseumitöötajale ja muusikainstrumentide fännile nii-öelda oli väga huvitav näha suurejoonelist kogu Šeremetjevo lossis Vano klavessiini klavereid, vanu pille igal juhul soovitan soojalt, kõikides lähevad Peterburi, sealsed rikkused on ammendamatud ka muus osas. Need, kasutan ma juhust ja tutvustan lühidalt Eesti muusika päevade raames toimuvat kontserti seal 13. aprillil kell 16 teatri- ja muusikamuuseumis. See kontsert on pühendatud Elleri. See toimub teatri muusikamuuseumi saalis, see on siis meie muuseumipoolne kummardus Heino Ellerile ja kontsert kannabki pealkirja pühendus Heino Ellerile ja seal lisaks Elleri klaverisaagile number kaks teisele keelpillikvartetile. Lisaks fantaasiale sooloviiulile kõlavad ka mitmed teosed huvitavas seades näiteks viiulipalad kitarri saatel. Tal kitarripartii on kujundanud Heiki Mätlik. Seal esineb noor tšellist Theodor Sink ja veel mitmeid mitmeid huvitavaid koosseise mängimas on Sten Lassmann Tallinna keelpillikvartett Sigrit, kuulman, Urmas võlk. Nagu juba ütlesin, Theodor Sink ja veel teisigi. Niisiis, Heino Elleri autorikontsert toimub Eesti muusika päevade raames reedel, 13. aprillil kell 16 Eesti teatri- ja muusikamuuseumis Indrek Hirve näidendit Pauluse kiriku kellad ja see on mononäidend. Heino Eller-ist saab aga näha esmaspäeval, 16. aprillil ja teisipäeval, seitsmeteistkümnendal aprillil kell 18 Tallinna linnateatri laval. Lavastaja on Margus Kasterpalu, peaosas Rain Simmul. Osades Indrek Hirv ja Liisa Hirsch. Esmaspäeval, üheksandal aprillil tuleb kummalises mängupaigas endises valijory tollilaos Uus-Sadama 19 12 ettenäitamisele uus lavateos. Õnne valem. Sellel loonud ja lavastanud Peeter Jalakas ja teos on märkimisväärne nii mõnegi külje pealt. Esmalt sellepärast, et helid on spetsiaalselt sellele loonud maailmakuulus minimalistlik Evemrajas. Tegemist on multikulturaalne, see nii-öelda oopus Magnumiga, mis ühendab endas muusikat, teatrit, tantsuskulptuuri, keskkonnakunsti, filmi, valgust ja veel midagi, millel ei ole veel nime. Loodud on, sest Tiivenhockingi raamatu brief history of Tim põhjal, mis pakub oma teooria universumite kest ja selles etenduses antakse vastus nii mõnelegi inimliku olemasolu põhiküsimusele. Lavale tuleva teose tagamaid avab autor ja lavastaja Peeter Jalakas. Õnnevalemit leidnud ei ole, pigem viitab see pealkiri meie otsingusuunale. Põhineb teos Tiidehnoloogingi raamatul, brief history of Time Aja lühilugu eesti keeles ilmunud akadeemia numbrites küll juba mitmeid aastaid tagasi, mõneti selle nii-öelda laitversiaale kergem versioon on universum pähklikoores, mis küll mõni aasta tagasi alles kraamatuna ilmus eesti keeles juttu seal kosmoloogiast, kuigi raamatuna. Ma ei saa öelda, et ta oleks tänaseks täiesti moraalselt vananenud ja omamoodi ja minu jaoks on ta selline tänapäevane versioon loomisloost. Ta kuidagi veidral moel allub täiesti selgelt müüdi loogikale. Ja minu arvates on ta väga inspireeriv ja visuaal, nagu kus, see tekst. Aga lugugi tuleb võtta mitte kui selle raamatu ümberjutustust, mis oleks suhteliselt keeruline ülesanne ja ilmselt sellise napi aja lühike tund jooksul ilm võimata. Me oleme püüdnud sellest teosest välja otsida niisugused löörilisemad hetked ja neid siis oma oskuste kohaselt pildiga rikastada. Kuidas seda vormiliselt küll nimetada, kui on vokaalsolist jaantants ja on orkester ja on video ja? Lisaks on seal skulptuurid, võiks öelda, et ma ei tea, mis, mis saanud on ja ma ei ela juba mitmeid aastaid oma teoste puhul osanud žanriliselt määratleda. Võib-olla võiksid komöödiat, eks kutsuda Tšehhovi kombel, aga nii et me oleme üritanud sellest kõrvale hiilida, kõigele seal on, ilmselt oleks talle siiski ootarp, aga noh, me oleme kutsutud, aga kui liikuv installatsioon? Kui mõtisklus, väga ilus, harmooniline muusika, minu meelest väga igavikulised ilusad mõtted ja koguteos on püütud selles sarnases armoonilises võtmes üles ehitada hästi lihtsate vastandite. Nii hästi igavikuliste kujunditele. Kevin Treier sigaretti teinud koostööd, kes andis, kellele mõtteid ja mismoodi see koostöö välja nägi? Eks see idee vist ikka tuli minu poolt, aga see, et üks lugu koos teha, ma ei mäleta, küll selle siis esimesena ütles, aga, aga see oli suhteliselt ruttu selgelt, kui me olime tutvunud temaga, ma olen kokku puutute töödega mõnda neist laual aidanud dist ilmsetele ühe nende juurest, esimene kohtumine aga pärast kohtunud erinevates paikades Riiaski Londonisse ja püüdnud seda teemat edasi arendada kolm aastat aega. Ja me oleme juba kaks korda ennast harjutama mõttega, et tuleb esikas ja siis kaks korda edasi lükanud, nii et sa oled kolmas kord. Proovi vaadates ma sain väga toreda kogemuse kunstnik Kirke Kangro labidaga ja liivaga meisterdavad üht paljudest skulptuuridest, mis täpselt selle etenduse tarvis sündinud. See on jah, esimene kord, kui niiviisi seda võiks lausa näitusena käsitleda. Liivaskulptuure Eestis esitletakse, liiv ongi põhiline element üldse koguses lavakujunduses seoses lavakujundus ongi liiv, seal ei olegi midagi muud, et see oli ikka suhteliselt algusest peale teada, et kuigi vormi ei ole väga kaua murdsin pead, et missugune see ikkagi on väga palju muutunud ja tohutu hulga asju ideid olema kõrvale Heikesed tegelikult järgi jäänud on väga vähesugune, minimalistlik on see lõpptulemus, aga liiv oli suhteliselt algusest peale, kuna otsides materjali, mis oleks sama ajatu ja, ja eatu kui see, kui see teema omamoodi need liivaskulptuurid kuidagi väga hästi haagivad teatriga, et mõlemad on nii-öelda siis kaduv kunst, nädalakene, mis tal on elus olla antud, ongi kõik. Edasi järgneb naasmine igavikuni. Oma mõtted etenduse ja selle muusika kohta ütles dirigent Olari Elts, kes küll tagasihoidlikult oma isiku tahaplaanile soovisid. Kui vähegi võimalik, sest just sellise kivi muusika puhul on paremad, kui see voolab omanikest orgaanilist rada ilma kellelegi ühendamata. Tegelikult kõlab Voldamise improvisatsioonilised ja teda on küll minimalistlikud nimetatud voolude tõttu, aga tegelikult seda päriselt muidugi ei ole. Klassikalise minimalismi mõttes ja nüüd ansambliga ma tõepoolest olen mänginud päris palju geenimuusikat alatiseks, nagu sa nimetasid viiesest plaadist, mis on selline avatud partituuri tegelikult sellise oman õnne valemi partituur tegelikult on avatud selles mõttes, et see tegemist olite ooperiga kontsert muusikaga vaid, et tegemist on kindlasti on millegipärast enamaga, kui leidunud muusika, kus ju tavaliselt see vaheldub niukseid tekstiga, siis siin muusika mängib, kogu aeg on, on siin eksponeerimise võimalusi piisavalt jama siuksel niuksed tonaalsuselt, selline minaarsetel kolm kõladel põhinev rahulik kulgemine peaks selle teemaga hästi sobima ja, ja tegelikult ta sobib ka ideaalselt selle hääle süntesaatoriga, mis assiivi nokkinud on juba 20 aastat kasutanud, kes need punnitud harmoonia kordused peaks meile kõigile meenutama neid lubamatult romantilisi, selge taevaga, augusti, kus me ka ise oleme kõik tõenäoliselt nooruses nendele teemadele. Kogu see dramaturgia on selle muusikaga paralleelselt üles ehitatud, nii et samas tegemist näidendi muusikaga, nagu ma ütlesin, see mingil määral on ka avatud partituur, seetõttu kõik kulgeb väga hästi, nii et otseselt muusika puhulikest suurt juhatamist ma arvan, vaja ei ole nendega oponentide hulk, mis on nüüd selle etendusega seotud, on jällegi suurem kui eelmine kord, et mulle endale väga meeldis naissaarel peetud Tõnuga regi naiste arvavad, kus oli tegelikult just maalseks taandatud just selline lavaline pool mistõttu tooliga hästi jõuline tohiksime hiilgavalt, siis siin jällegi on niivõrd palju erinevaid komponente voolab, ütleme rahulikumalt kui nii mõnigi teine etendused, neid ütleme lava koosolemise pingeid selle etenduse puhul kindlasti on, on palju vähem, sest tegelikult võrdlemisi lüürilise looga ja väga rahulik. Peeter Jalaka loodud ja lavastatud Õnne valemis kõlab kivim, raiersi, muusika, tants, skulptuur, video, hoolikas valgustus ja palju muud vaatajate ees, vaid viiel korral Uus-Sadama 19 12 Tallinnas D-terminali läheduses. Ja mängitakse üheksandal, 10. 11. ja 12. aprillil algusega kell 21 14. aprillil kell 20. Eesti Kontsert pakkus kuulajaile vaiksena nädala jooksul paljutähenduslikku ja kaunist muusikat, neljal korral kanti ette Johannes Brahmsi Saksa reekviem. Vaiksele nädalale paneb punkti Bergoleesistaabat Maater produtsent Tuuli metsoja. Millal see kontsert toimub ja kes on esinejad? Kontsert on siis vaiksel laupäeval, Seitsmendal, aprillil Niguliste kirikus kell seitse õhtul toll ja esinejad on meie noored jõud. Dirigent Tomissa Kerts, säran, noorte kammerorkester, keelpilliorkester ja koorina on nüüd esmakordselt meiega. Koostööd teeb ETV noortekoor, kes on siis Külli Kiiveti käe all õppinud selgeks Bergoleesistavat mootori. Mis on siis selle kava peateos, on seda Eestis tihti varemete kantud? Jaapergoleesistavad mootor on tegelikult tõesti väga armastatud, koos teda on palju ette kantud, teda kantakse tihtipeale ette erinevates variantides. Seekord meil on nii solistid, kui koortega on kantud eta vaid kooriga Vaitsjalistidega orkestri koosseisud, olenevalt siis sellest suuremad-väiksemad. Ja Bergolesi oli siis see helilooja, kes väga noorelt suri, tema sabat maantee oli väga kuulus juba omal ajal. Tema reekviem, mille ta kirjutas tähendusrikkal kombel, kanti siis ette tema enda matustel esmakordselt tõstavad maantee, see on saatuse lukku. Ta räägib leinavast emast, kes on oma poja kirstu kõrval ja elab läbi kogu seda valu oma hinges ja südames. Ja siis selles muusikas. Kontsert on siis vaiksel laupäeval, täpselt kõige õigemale päeval selle teose esitamiseks. Seitsmendal aprillil Niguliste kirikus kell seitse õhtul. Vaikse nädala lõpetab kontsert Niguliste muuseum-kontserdisaalis, esinevad Vox Clamantis ja Toomas Trass, orelil produtsent Andres Uibo. Sellist kooslust on Eesti muusikasõbrad juba ka varem kuulnud. Jah, sellist kooslust on tõepoolest on võrdlemisi palju ja veel varem juba esinenud alates 99. aasta orelifestivalist, aga säärane kooslus kõlab ikka ja alati väga värskelt. Ja ülestõusmispühade esimesel pühal all on väga sobilik muusika just Kuperääni orelimissa mida traditsiooniliselt on Prantsusmaal esitatud vaheldumisi gregooriuse lauluga. Kuna muusika, Kuperääni teose osad poolest väga lühikesed, mõned ainult pool minutit, mõni minut, siis see gregooriuse laul nagu ühendab, ütleme nagu ühe niidina, mis pärlikee läbib jätab väga võimsa üleva mulje. Ja ülestõusmispühade esimesel päeval ongi kindlasti see väga hingele väga kosutav ja väga tore kuulata. Tegemist on siis koperani oreli missaga vahele gregooriuse laulu Vox Clamantis elt, kuidas kava üles ehitatud on, mis tekstid, mis põhimõttel see programm koostatud on? Ega siin ise palju välja mõelda ei tule, kuna kuparaani missa on juba kirjutatud säärased, nagu ta liturgias ettekandmiseks mõeldud on, see tähendab Pealt küürie kloori kreedo Santos Agnus Dei, nii nagu klassikale, mis sa vorm ette näeb ja nagu kiriku liturgias Geon, kus vaheldumisi laulab koor ja orel ja kirikus Kahalvel jutlustaja siis siin sellises vormis täidab nagu jutlustaja rolli täidab siis koor lauldes Gregoriuse korale. Ja orelil mängib Toomas Trass. Mul on hea meel, et Toomas Trass, kes viimasel ajal on just väga palju tähelepanu rõhku pööranud prantsuse orelikultuuri tutvustamisel eriti vanamuusika tutvustamisele, oli nõus Tallinnas ka säärase suurema teosega üles astuma. Ja ma arvan, et see tuleb väga nauditav kontsert ja ainult üks kord kantakse sette jah, ainult üks kord kahjuks küll. Kontsert meil toimub siis pühapäeval, kaheksandal aprillil kell 16, null algusega Nigulistes. Siis järgmisel nädalal, teisipäeval esinevad Estonia kontserdisaalis noored läti muusikut Baibajal Laumas kriider tihti kontserdi produtsent Tuuli metsoja, kuidas leid kahte interpreet eesti kuulajaile tutvustada? Tegelikult halvast nii paigas, selline muusik, kes nii Euroopa kui Ameerika kontserdilavadel on väga oodatud, väga suurt tutvustamist ei vajanud. Aga muidugi ta on väga noor mängija veel ja seda enam on tema tähelend väga tähelepanu jaatav ja tõesti suurejooneline. Eestis ta käis viimati minu meelest oli see umbes kaks aastat tagasi, kui ta oli siin Deutsche kammerfilharmoonia, Paavo Järviga ja mängis hiilgavalt Beethoveni viiulikontserti ja nüüd nad on siis siin soolokavaga oma õega Laumaga Nate 1004 kontserti Eestis käivad läbi kõik meie kontserdimajad. Kontsert on Tallinnas teisipäeva õhtul 10. aprillil ja mängitakse Mozarti Beethovenit ja Šostakovitši. Kas igal pool nad mängivad sama k. Ja igal pool on sama kava ja, ja siis alustavad Pärnus esmaspäeval, teisipäeval Tallinnas kontsert, seejärel jõhvis ja neljapäeval Tartus kontsert. Ja ma muusikahuvilistele paneks nagu väga südamele, et tasub kindlasti võtta see õhtu vabaks ja tulla kuulama ühte praeguse aja säravamat noort viiuldajat. Ta on võrreldud Liiso padja Scheeliga, kes on olnud Kremerata Baltica, st välja kasvanud ja kellel on hiilgavaid konkursivõite, kes teab, millal me teda taas oma lavadel näha saame. Kõik kontserdid algavad kell seitse õhtul. Tallinna filharmoonia korraldab 10 aastat sarja Pravissima, selles sarjas on saanud kuulda palju huvitavaid interpreet ka Eestist kaugemalt. Järgmisel nädalal esineb koos Tallinna Kammerorkestriga klarnetivirtuoos David Campbell, produtsent Heili vahus. Tamm, kes on David Campbell ja mida ta koos Tallinna Kammerorkestriga mängib. Dirigent Toomas Vavilov ütles, et ta on palunud tulla David kentalil Eestisse mängima just seetõttu, et see on sellise tasemega klarnetimängija. Siis peaks olema täiesti nagu etapiline elamus siin Eesti publikule. Ja Meil olid omavahel just sellised argumenteerimist, et mida võiks kavasse võtta. Kämbel tahtis mängida midagi klassikalist, aga Vavilov jäi nagu oma soovi juurde, et ta mängiks siiski sellist repertuaari, mida meil siin kuuldud ei ole. Ja see on selles mõttes avastuslik kontsert. Et sellise tasemega mees mängib nii-öelda uut repertuaari, mis kindlasti näitab ka klarnetit niisugusest huvitavast avastuslikust aspektist. Tegemist on interpreedi ka, kes praegu solisti ja kammermuusikuna mängib kogu maailmas erinevate orkestrite ansamblite ees. Paljudel festivalidel on ta oodatud külaline tänava asu alustanud 10 aasta eest. Söör Peter Mäksel tee visi ansamblis Faias of London osales London Symphony, etas ansamblis London, Mozart, pleier ja teisteski Londoni orkestrites. Aga neist on ta nüüd ülekasvanud ja on nii-öelda soolo vääriga mees. Nii kui juba ja tõesti hea ja meie poolt siin nagu parimaks tunnistatud klarnetimängija Toomas Vavilov teda nii kõrgelt hindab, siis ma usun, et ei tule ka publikul temas pettuda. Muidugi on huvitav ka repertuaar, senikuulmatu inglise heliloojate teosed, Cheral seltsi kontsert Larretile ja keelpillidele. Löökpillile, millest siis ka härra kämbel soleerib. Seltsi puhul on huvitav see, et teda peetakse põhiliselt laulu heliloojaks. Ta oli äärmiselt tugeva kodanikutundega isik patsifiste ja ütles, et artistid on nagu ühiskonna eesliin, et ning kelle nisugune eetilisus ja sõnum publikule see on see, mis tegelikult ühiskonda kasvatab ja üleval hoiab tema muusika nimetatakse publikusõbralikuks, on äärmiselt meeldiv ja kerge kuulata ilmselt ka seetõttu, et tema suur armastus on vokaal ja eks need vokaalipärased meloodiad siis kanduvad üle ka tema instrumentaalloomingusse. Kusjuures ei saa ka välistada tema seotust keelpilliorkestriga ja keelpilli kõla head tundmist. Sellepärast et ta 1939. aastal taas oma jaanuaris trend pleiers niisiis ka kammerorkestri. Ja see orkester oli tema enda loomingu esitamiseks nagu kokku kutsutud, juuda seda siis ka väga hästi oskas kujundada oma Uuesi teoseid sellelt pinnalt nagu luua, et katsetas seda Kell pilli kõla ja ütleme, selle sobivust oma loominguga. Teine helilooja, kes meil on kavas, on vähem tuntud ega hilisem mees, kreem Fedotkin, teda nimetatakse jällegi Tantsu heliloojaks, sellepärast et ta on teinud koostööd kõigi Euroopa juhtivate tantsuagentuuridega. Ja teos, mis kõlab meil siin, on esiettekandes esitatud BBC Sharkezzafuelsi tellimusel. See on klarneti-le, tempanitele ja muudele löök, pidin keelpillidele äärmiselt põneva koosseisuga teos kritki nende kohta on veel oluline lisada, et ta on huvitatud eripäraste kõlade moodustamisest. Ta tegeleb multimeediaga, ühendab kammermuusikat multimeediaga ja samas on ta ka äärmiselt tunnustatud helilooja, näiteks tema topeltkontsert. Selged on esma. Seega on tal oli siis Manchesteri prii Hollis samuti BBC tellimus, BBC filharmooniaorkester oli selle esiettekande juures ja siis pianistid. Igatsesin Stotsa ja noriga kava. Nii et tegemist on tõeliste maailma muusika esirinnas olevate heliloojatega ja keda meil ei ole paraku siin õnnestunud kuulata. Ja selline kontsert peaks olema selles mõttes suhteliselt laiale kuulajaskonnale, et et tõesti tasub tulla kokku uue muusikahuvilistel ja tasub tulla ka nendel, kes eelkõige ootavad muusikast ilu ja meditatiivsust, sest just nimelt sellised on paraku need teosed, nii et ütleme selline kaasaegse muusika hea kõlalisem suund. Kas selle kontserdi kavas on kaks teost, ainult kontserdikavas on kaks teost ja millal ja kus kontsert toimub? Kontsert toimub 12. aprilli neljapäev päeval kell 19 Tallinna metodisti kirikus. Järgmisel nädalal esineb Tallinnas ja Tartus Salisbury katedraali koor Suurbritanniast. Koori tutvustab ürituse korraldajate faming, Toursi esindaja Madis Kari. Tegemist on Salist või katedraali poiste meeskooriga, ütleme siis, seal on noored mehed, poisid. Neil on kokku 24 ja nad annavad siis kontserti vastavalt 11. ja 12. aprillil Eestis 11.-le, Nat Tallinnas Kaarli kirikus kell 19 null null ja 12. Tartus Jaani kirikus 18. Null null. Et tegemist on väga tunnustatud ja väga vana traditsiooniga vaimuliku kooriga ja kes on esinenud näituseks BBC Promsile mitmel kuningliku perekonnaüritusel, nüüd hiljuti nad laulsid ja lindistasid filmimuusikat sisse, nii et tegemist on hästi tunnustatud vana traditsiooniga kooriga. Koor on suisa 900 aastat vana, oma traditsioonidega ja teda minu teada loetaksegi inglismaalt. Üheks vanimaks esimeseks poistekooriks, mis tänini tegutseb kooriv, muusikaline juhtun, David hoov. Nendega on ka kaasas organism, kelle nimi on Timothy vald ja programmis on nendel enamasti vaimulikud teosed Brupjalilt pöördilt ja stan Fordilt. Kontaktid tulid sellega. Kuna on meie väikeettevõte korraldab luureorkestritele kooridele igal pool Baltikumis, siis ütleme niimoodi, et meie äripartner Inglismaalt, kes korraldab selle koori tuure üle maailma, lihtsalt võttis meiega ühendust ja palus meil korraldada kogu nende tuuri, mis siis ei tähenda ainult kontserte, vaid ka kõik, mis puudutab nii-öelda turismi poolt. Siin on tegemist nii-öelda, nagu öeldakse, kooriturismiga meie jaoks. Salisbury katedraali koor Suurbritanniast annab kaks kontserti 11. Tallinnas Kaarli kirikus ja 12. Tartu Jaani kirikus ja nende esituses kõlab kirikumuusika. Muusikauudistel on käes tähtpäev, sest esimene saade läks eetrisse koos vikerraadio sünniga kuuendal aprillil 1967. aastal, autoriteks Sirje ja Priit Kuusk. Priit Kuusk vahendab klassikaraadios muusikauudiseid tänaseni. Rõõmustama vaadata lihavõtteaegset muusikalis Soomet nii palju sisukaid, ettevõtmisi ja esitusi ka kõige väiksemates maanurkades. Põhjanaabrite tugev vokaalsümfooniline traditsioon pole katkenud, nagu meil vahepealsel poolsajandil. Juba eelmisel nädalavahetusel avasse rõngas, Kesk-Põhjamaa Kammerorkestri kava, tooru, takemiitsu poeeniga, surm ja ülestõusmine, faasas Mozarti reekviem, meilegi oluline maestro Jaakko rühanen, solistide hulgas Bergolessistabat Matter Kuopios harva kuuldud pokkeriinistabat materjal Mikkelis Vachimat, Matteuse passioon Helsingis Johannese passioon Lahtis, kangas taas sellega eilega Kokolas tamm, tere filharmoonia peadirigendi Jaan stuur kortsi kavas üleeile Toivo kuulas tabat majatele ning panuchtnikus sümfooniast Gran üks muljetavaldava maid suure reede kontserte eile Turu kuulsas Toomkirikus, kus kavas Berlioosid Ristija Madetoja, Mariann mure, Jäpulankistabat mater. Uuel nädalal algavad Soomes aga juba kevadfestivalid, eeskätt lahti linnaorkestri oma Sibeliuse alus. Sel puhul juhatab Soomes ka Pariisist ansamblile anter Contemporary juubelikontsertidelt koju põiganud peadirigent Susanna Mälki põnevamaid tema kavas raadio orkestri ees. Koopa kirikus on Stravinski haldjas suudlus. Samal päeval Johns tuur kord saanud Tamperes kuulsa klarneti solisti Sabine Mayeri plandi ja take mitsu teostega. Paar päeva hiljem juhatab oma endist Lapi Kammerorkesterit sealgi Sabine Mayer kaasas. Aga seal on tal kavas ka meie Renee eespere kantus Soome esiettekandes. Teadsin, et ta on Soomes algamas ka selle aasta esimene rahvusvaheline konkurss. Tsem Paulo sotsialistide võistlus, mille esivoolud viiakse kenasti läbi, regionaalorkestsitega finaal aga raadio orkestriga. India talus. Lõunanaabril Riias on neiks päeviks koguni eraldi festival nime all restart Bach sisaldades 23.-st märtsist kuni ülehomseni 11 kontserti sama Matteuse passiooniga koos Tallinna kammerorkestriga ka pärast Tartus ja Tallinnas. Esitad Avas Riia Bachi festivali, tänavu Eesti filharmoonia kammerkoor Paul Hillier juhatusel. Riia Jaani kirikus. Teisel aprillil esines festivalil Bachi inglise süütide kavaga Irina Sahharinkova Eestist ja seejärel kahel päeval Bachi Goldbergi variatsioonidega. Rahvusvaheline trio Andres Mustonen viiul, Lätti, vioolakunstnik Andra tardinge ning tšellist Saksamaalt Ramoni jate. Üleeilses tahaks nimetada Läti põneva koosseisuga kvartett alterav Veritas, kus mängivad kaks kannelt, flööti, akordion ja nelgi kavas Bachi parkitades, seaded kõrvuti läti heliloojate originaalloominguga. Eile Jaani kirikus Bachi kavaga, Läti raadio koor, siig värskli haava käe all ja ka veel siin soliste Eestist Kädi taas ja Mati Turi koos sümfonietta riigaga. Kolm viimast kontserti homme-ülehomme sisustavad Pariisis sanssevereani kiriku organist Francois Epinas Ninbachimat kidegawa Riia toomkirikus, kus kaastegev toomkiriku poiste kool. Etti Riias, Bachi festivalil oli rõõmustavalt esinemas nii palju eesti muusikuid. Vaadakem neid ka mujalt, dirigentide poolelt oled Järvid. Paavo Järvi viis oma frankfurdi, raadio, orkestri muusikud Varssavisse, Beethoveni nimelisele lihavõttefestivalile kavadesse esimesel ja teisel aprillil, Richard Straussi poeemi, Beethoveni kolmas kontsert Gerhard opitsiga ning Mahleri üheksas neljapäeval alustab ta kontserdisarjas Cincinnatis Aga Erkki-Sven Tüüri, Said Raumiga. Detroiti sümfooniaorkestri korraldusel esines Nende ookestrahoolis üleeile Kristjani Järvi oma absurdsete ansambliga ja kõlas eelkõige preemeli festivalil aga ka mujal Euroopas ning New Yorgis kõrgelt hinnatud kava Araabiast. Ööd, kus koos ansambliga astub džässi, liikus kavas üles Liibanonist pärit araabia lauto uudimängija, nimekas marsselg, kaliidse ka helilooja ning Unesco rahuartist. Aga Tõnu Kaljuste juhatanud eelmisel laupäeval Stockholmi perverdi hallis Rootsi raadio koori ees. Alfredi niitke reekviemi on eile täna lihavõttekavaga Saksamaal Mainzi riigiteatris suures kõlamas Kokoneni Turfayne Spiegel Francisco konti kantaat langu, et anima ja Arvo Pärdi koomas Järvasse dienta, kus solistiks inglise sopran keris Sepperd. Arvo Pärdi passi kõlas pühapäeval Hamburgis kreedos Šveitsis Sankt kallenis ees oodata kreedo ja festiina Lente esitused Itaalias, Polonnijas ja pressijas. Ja Varssavisse, kus Paavo Järvi käis kaalukas saksa külalisena Frankfurdist. 11. Beethoveni lihavõttefestivali jõudis lõpule eilseks esmakordselt Poolas kaameratel Salzburg. Verdi Othello nimiosast debitandina Poolas itaalia meteoor tenor Anton Ello, palun kombi, kes keset etendust asendas Roberta lännjat Milano La Scala selle hooaja avaõhtul kalossi Malachowski, mälestuskontsert, kõlas ka Penderetski kaheksas sümfoonia. Kõik Beethoveni kvartett, Tiit Leipzigi kvartetile, kõik viiuli sonarid, Christian teets lahvilt Koreas, Alexander lonkuitsiga, klaveril tähelepanu Ida-Euroopa kunstnikel, leedulane, muusa, rubets, kiite listi lennuaastatega Varssavi filharmoonia suures saalis Soomet sellist Ardo Norras Nedi Poola kammerorkestriga, Rudolf Puhk pinder, oma Beethoveni õhtuge ning eile lõpetamas Frank Märteni lühioratoorium Pilaatus ning Beethoveni kristus Õlimäel. Poole raadioga süüdistas või kandis üle kõik kontserdid, satelliit kontsertidel, Krakowis Rosiiniuse festival sündinud, astus üles Kremerata Baltica ning pidanskis Manbergi sümfoonikud. Just Krakowis toimus ka kahepäevane sümpoosion Beethoven, muusika ja kirjandus. Ja veel silmadega veel üks oma 30. aasta juubelit tähistav kollektiiv, nagu Pariisi anter Contemporary ajal. See on ameeriklane. New Yorgi kaanegi hoolis ja nimetab end ainsaks omataoliseks maailmas orkestri asutajaks, dirigendiks on teistkümneis ras Lewis praegune audirigent, praegu muusikadirektoriks Stevens laua jäin. Tänaseks on Ameerika heliloojate orkester toonud ettekandele peaaegu 500 Ameerika helilooja teoseid. Neist rohkem kui 100 maailma esiettekannet ja värskelt tellitud uus teos. Septembris alanud juubelisari läheb Motal ookest. Kontserdid paralleelsed kaanegi, hooli sankel hallis ja Philadelphias ning kavades tõepoolest reas siin mitte kuuldud out Oscareid. Pisut tuntumate hulgas seekord Eywa sipaarin, prajad, luugmann, Daniel joon või Stephen mäki. Hooaja tippsündmusi on aga aprilli lõpus John Adamsi 60. sünnipäeva. Juubeli leidub veel dirigentide poolelt peadirigendi Rafael Fredekide Purgas pikendas lepingut Dresdeni filharmoonias 2009. aastani. Olles kuulsais ametis varem ka Viini sümfoonia. Ooperi Berliini võib L-i raadio orkestri ees ja Ingo Metsmacher enne Simoni Ongi edukas Hamburgi riigiooperi ees, praegu aga Hollandi ooperi peadirigent saab Berliinini hoidsest sümfooniaorkestri peadirigendiks. Sellest sügisest jätkates Hollandist tuleva aastani. Sümfooniaorkestri eelmine peadirigent Kent Nagano andis oma ülimeni kad lahkumiskontserdid Berliinis läinud aasta juunis asudes kohe Subin Mehta järel Baieri riigi job päris just üleeile ja homme juhatab Nagano Münchenis taas Wagneri Parcifali. Peeter konviitsni ülestõusmispühadeks sobivad suurepärast lavastust. Heligaja. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Elena Lass, Pille Olde, Kersti Inno, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli Helle Paas. Täname teid kuulamast ja soovime teile kauneid kevadpühi. Sülgaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. 15. Null viis. Internetis teile sobival ajal teile sobival ajal.