Tekkis korraks selline mõte, et ei tea, kuidas jõuabki ja kuidas see asi läheb. Aga edaspidine töö käik hakkas näitama, et see nooruse kompenseerib ära selline aktiivsus ja ennastsalgav uus. Ühesõnaga, ja tema leidis kõigi spetsialistidega ühise keele, rääkis vanemate meestega teinekord küsis nõu ja nii kujunes selline väga hea ja üksmeelne kollektiiv meie sovhoosis tänu sellele, ühesõnaga asjad minu arust nagu arenema hakkasidki, et meil selline üksmeel tekkis. Spetsialistide kõigi töötajate. Need sõnad ütles Värska sovhoosi peazootehnik meeme sari 1972. aasta novembris Georg Mahla kohta. Akt Georg Mahla oli siis ja on ka praegu kõige noorem sovhoosi direktor Eestimaal. Põlva rajooni põllumajandusvalitsuse juhataja Vassili Talumees Minu arvates üks hea omadus, mis on mahlal, see on töö inimestega, TÖÖ lüpsjate karja talitajatega. Ja kui need inimesed on direktor suutnud endale järgi tõmmata, see on minu arvates põhimine via tõi beeta midagi nii väga nooreks, vaidlikel asjalikuks meheks. No eks algul oli muidugi ka sarnaseid arvamusi, et ikkagi noor on ja nagu taval ütelus poisikene on. Kuid praegu hinnatakse Värska sovhoosi töötajate poolt kui täismeest ja direktorit. Meie arvates on meie samal kohal, iga aastaga õpib juure. Ja me loodame eelolevatel aastatel andnud head, et värskes õhus temale pandud ülesannetega käesoleval viisaastakul tuleb toime täidabki, üllatab. Fakt 1973. aastal oli Värska sovhoos Põlva rajooni majandites ainuke, kus piimatoodang tõusis. 2971-lt kilogrammilt lehma kohta, 1972. aastal jõuti mullu detsembriks 3290 kilogrammini ja seda üldiselt raskel aastal. Nagu me teame Selleni jõuti 350 inimese töö ja vaevaga 55 traktori 37 auto ja seitsmekombainiga maadega, mille hinne on 31 punkti. Samal ajal kui rajooni keskmine on 38 punkti. Sellegipoolest andsid need maad üle 1700 sööti ühiku looma kohta, millega oldi rajoonis teisel kohal. Fakt Georg Mahla on 27 aastane. Värska sovhoosi direktoriks tulles oli ta 24 aastane. Riiklik standard rõhutab, et piimal ei tohi olla mitte mingisugust kõrvalist maitsetega lõhna. Sealhulgas ka mitte higilõhna. Kuidas tuli mullune piim, peazootehnik, meeme, sari? Põhiline selles asjas ikka oli inimeste suur püüdlikkus. Kui me aasta alguses vaagisime oma võimalusi, võtsime kokku talitajad, arutasime siis söödabaasi pärast ja oli natukene meeleolu selline kurvavõitu, küll aga tulime järeldusele, et on meil võimalused siiski piimatoodang oli ta eelmise aasta tasemel ja kuigivõrd saada rohkem. Ja see inimeste püüdlikkus ja, ja arusaamine, et raskel aastal tuleb teha rohkem tööd, kandiska ikka vilja. Nii saime talveperioodil rohkem kui eelmine aasta ja terve aasta kogusummas ka suutsime lehma kohta piima rohkem toota. Teie majandus on jõutud nüüd nii kaugele, et üks teie farmidest on üleliidulises sotsialistlikus võistluses esirinnas. Kaks kvartalit järjest. Olete ka rajoonis saanud rändpunalipp. Lüpsijat, kellel eelmine aasta oli enam-vähem võrdsed tulemused võistlesid siis omavahel talitaja talitega paremate tulemuste nimel siis farm farmi vahel. Ja kui ühes farmis hakkas asi minema, siis innustas nagu teisi farme ka. Ja kas või selles samas Treski vormis, ega keegi ei tahtnud seal kehvem olla kui teine ja seda näitas kasvõi selle aasta tulemuski. Esimesed olid väga tihedalt üksteise kannul minimaalsete vahedega lehma kohta toodangus. Ja veel kord kinnitamaks seda, et tööjärg jõudsalt edeneb, on ka see, et eelmise aasta lõpul anti meie vabariigi põllumajandustöötajatele hulgaliselt ordeneid medaleid ja nende hulgas oli ka teie sovhoosi lüpsja-karjatalitajad. Treski vormist näsnadal ja autasustati oktoobrirevolutsiooni ordeniga. Närab Aino tööpunalipu ordeniga ja mitmeid töötajaid rinnamärgiga eeskujuliku töö eest. Praegu võib jääda meil niisugune muljet. Värska mail on need kõik selle aasta jooksul nii hästi juba seatud, et nagu ei olegi enam kusagile minna. Elus ei tulegi kunagi sellist momenti, et nüüd enam midagi teha ei ole teha, on alati ja me tahame, et meie sovhoosi lehmad lüps oska ikka 4000 kilogrammi piima, seda me muidugi ei saa. Võib-olla aasta-kahega. Võib-olla läheb, sul läks isegi rohkem kui kolm aastat, aga me ikka kõigi vahenditega kõige oma energiajõuga selle eesmärgi poole püüame. Fakt neli-viis aastat tagasi oli Värska sovhoos Põlva mail punase laterna vähe kadestusvääriva positsioonis. Sovhoosi töö ei olnud sealkandi rahva peamine elatusallikas. Raha tuli peredesse suuremalt jaolt ikka mujalt. Aga ei tasu vist praegu üles lugeda seda, mida toona ei olnud, nimetame vaid kõige peamist. Ei olnud usku, et asi üldse kunagi liikuma hakkab. Me ei taha sellega öelda, et kõik muutus korraga üleöö. Et noormees Georg Mahla võttis direktori laua taga istet ja viipas võlukepikesega. Aga midagi ta endaga kaasa tõi, mis ülem kui väetisekoormad, kallingui, tõugari, midagi, mis värska kitsivõitu mullades siiski idanema hakkas. Punkt ajas ja ruumis. Jaanuar 1973 räägib Georg Mahla. Jaanuaris oli olemas vilets söödabaas ja kariga ei olnud suurem asi. Osa lüpsjaid, meil oli juba häid lüpsjaid. Peamine ülesanne oligi. Viia toodangu tase ühtlasemaks maha jalt lüpset panna sama hästi tööle kui paremad lüpset töötavad. Kuigivõrd asi paranes ja suutsime seda teha. Piimatootmisega saime hakkama, praegu võiks nagu öelda, plaan on täis ja ka üleplaanis piima saame küllalt suures koguses, mida nagu ei uskunudki loota. Aasta alguses. Jõusööta saab osta raha eest. Heina saab teha oma modevelt, aga inimestega, mis natuke keerulisem. Ja eks töö inimestega on ikka pole kõige tähtsam ja kõige keerulisem ja raskem juhtub kõike lüpsjate haat muidugi kogu aeg oleks farmiseadmete hästi korras. Kui inimene teab ka sovhoosi juhtkond teda jäta hätta siis sedavõrd püüab ta ka paremini töötada, on näiteks kasvõi inimene, kui jääb haigeks, kas ta ikka saab arsti juurde ravi haiglast tagasi tuua, kas ta saab autot puude toomiseks heinte toomiseks ja samuti korteritingimuste parandamine? Ja alati igas olukorras saada inimesest aru? Värska sovhoosi direktori asetäitja Väino Kivioja on 25 aastane. Sellest viis aastat sai endale Eesti põllumajandusakadeemia. Tulevad aastad saab Värska sovhoos. Siin on ruumi, kus mees meheks saab mida siis tahetakse? Esialgu tagasihoidlikult, kui saaks loomakasvatusest stabiilselt 200000 kasumit aastas, siis võiks juba elama hakata, kui saaks asjad seada nii, et halb aasta jalgu alt ära ei lööks. Kui saaks piima omahinda alla suruda, kui saaks igal aastal 20,6 tsentnerit teravilja hektarilt nagu 1971. aasta Heldel suvel. Punkt ajas ja ruumis. Detsember 1973 räägib Väino Kivioja. Võtame näiteks teraviljasaagi möödunud aastal 73. aastal, mis ulatus meil 19 koma kuueni rajooni keskmine oli 20,3, siis näeme, et meie tase on küllaltki viisakalt, meil saagi langust hektarilt peaaegu ei ole võrreldes aastate keskmisega. Kuid me peame muidugi püüdma anda maksimum oma tingimustes. Ja seda maksimumi andmise tahtmist paistab Värska lastel praegu jätkuvat. Teie, Väino Kivioja, olete neid komsomoli algorganisatsiooni sekretär? Meie komsomoli pere on ligi 40 liikmeline ja ma usun, et kui nemad annavad oma parima siis on ka majandi töö tulemused juba tunduvalt paremad. Ja millele pöörata siis tänavu peatähelepanu? Praegu kõik spetsialistid, kes ei oma veel kõrgemat haridust, õpivad EPAs. Osa spetsialiste õpivad ka tehnikumides ja tahaksin veel, et ka tööliste hulgas noored kõik õpiksid. Hea õppimise eeskuju meil kaugelt otsida ei olegi vaja. Näiteks peasoode ning Neeme Sari alustas õppimisi seitsme teise aasta jaanuaris EPAs kaugõppeteaduskonnas zootehnika erialal ja nüüd on ta jõudnud juba kolmanda kursuse lõpuni, seega peaaegu kahe aastaga täielikku kursust. Iseenesest mõistagi on ka direktor Georg Mahla Eesti põllumajanduse akadeemia kaugõppe tudeng. Kui me täidaksime, et sovhoosi direktoril on kerge õppida, siis oleksime valelikud. Seda enam ei mõista me neid noori naisi ja mehi, keda pärast tavalist kaheksatunnist tööpäeva käe otsas keskkoolitundi viia tuleb. Ja kes siis ka veel hädaldavad, et laske lahti. Me ei taha harituks saada. Kuidas saada topiks? Selleks on palju võimalusi, võib kirjud suled ümber panna ja veel üht-teist korda saata. Võib aga ka paari-kolme aastaga ehitada kuus silohoidlat, kaks heinaküüni, mineraalveetsehhi, 12 korteriga elumaja ja veel üht-teist. Punkt ajas ja ruumis jaanuar 1974. Sel aastal peab põlva mekk lõpuks sõna pidama ja Saatse osakonna lauda üle andma. Lõpetatakse töökoja kapitaalremont. Nõelasilmas peab tulema kuivati. Alustatakse 16 korteriga elumaja ja katlamaja ehitamist. Lähemat tulevikku jäävad ootama valged paberilehed, kuhu oskajad mehed Värska keskasula planeerimiskava visandavad. Ja kui sovhoosi direktor niiviisi oma rahva seas populaarseks meheks ei saa siis me ei tea, kuidas veel saab. Punkt ajas ja ruumis detsember 1973. Väino Kivioja räägidki Org mahlast. Hea on see, et mõlemad oleme noored. Ei teki siin sellist momenti, et üks on vana ja teine nooria. Et tema suruks mind alla. Või mulle ei meeldi tema vaated, eks ühe eesmärgi nimel me kõik töötame. Mis mulle meeldib, on see et direktor tegeleb iga tema kätte juhtunud asjaga põhjalikult. Talle meeldib midagi pooleli jätta. Ja on väga konkreetne mees. Kui on midagi, ütleb kohe välja, nõuab teiste käest, kui on vaja nõuda ja teeb ise tublit tööd. Me peame siin lisama, et hinnang oli 25 aastase noore mehe suust kaks aastat vanema noore mehe kohta. Et me ei jääks mitte ühekülgseks ja paljasõnaliseks, tegime käigu Treski lauta, räägib lüpsja Aino Norre. Piimast. Ei uskunudki, et nii palju saanud, mõtlesin, et ainult kui sotskohustuse täidan ära, aga nüüdseks juba natuke üle, et kui palju ta kuulsaks suitsite 3800 ja tegelikult on nüüd tulnud välja peale 4000 tunni, igalühel on ikka rohkem tänavapiima tulnud, ei ole üksinda minul, aga teistel kah tekkidel selleni, et ei saa nuriseda üldse. See on ikka hea hein, on Kvaliteetne kaalikat saare praeguse ajani veel. Ja jahu kaon ja lehmad on kah kõik ikka oma korra juures ja kui on ikka midagi anda, siis sa tead, et sa saad ka midagi temalt. Elektronterved kah ja siis siis on eriti hea meel talitada ka üldse ikka kõik parema poole. Te olete nüüd juba mõni aasta selle praeguse direktori Georg mahlal olnud. Kuidas mees on teie arvates? Mees on ikka nagu ta peab olema direktor, väga tubli inimene, ei saa ütelda üldse vastu, kui hakka mõtlema endiseid aegu. Tal igati vastutulelik ja lahke ja ja ikka nii, nagu ta peab olema. Lahutame Aino Norre Eluaastatest, Väino Kivioja omad ja saame joone alla üle 20. Teeme nüüd vastupidise tehte. Liidame Aino Norre ja teiste tublide tööinimeste Jaksule ja kogemustele noorte meeste harituse ja edasipüüdlikkuse joone alla, saame. Aga selle, las võtab Georg Mahla ise kokku. Punkt ajas ja ruumis detsember 1973. Siim, Georg Mahla on ju kõik teie rikkus reas kahes reas, pea pea kõrval. Ja Siidse piim ja liha tuleb. Aga kui nüüd küsida, mida te peate oma kõige suuremaks rikkuseks sovhoosis kõige suurem, kus ikkagi oleks head inimesed. Väga tähtis sovhoosis on see, et inimesed on muutunud ühtseks kollektiiviks, saavad hästi teineteisest aru, püüavad kõik ühtlaselt edasi, kõik on väljas ühise eesmärgi eest. Eriti hea oli jälgida kui selle valmistamise käiku kus mehed tegid tööd öösel kella kaheni ja olid ka hommikul õigel ajal jälle kohal. Töö läks täistempoga, suutsime kui silo tõesti augu täita ettenähtud ajal ja ei olnud ka meeste hulgas mingisugust nurisemist, kui olid nagu üks mees püüdsid anda oma parima, siin tekkis juba meestel nagu selline tahe tuleb ära teha. Ega vähemalt, kui seda tegema sel ajal külma usul. Enamus mehi ei mõelnud, palju ta selle eest saab, vaid mõtlesid, kuidas saaks hästi ära teha, et töö saaks tehtud. Kui me seda linti kunagi 10 aasta pärast kuulame, siis arvatavasti imestame, et direktor rääkis kesküttest, mis sisse vaja viia, rääkis 200 tuhandesest aastatulust ja sellest, kui hädavajalik on kiiresti valmis saada 16 korteriga elumaja. Kuid praegu tegeleb Georg Mahla just nende asjadega. Võib-olla mõtlete nendele praegugi, mil meie saatelint jookseb? Ja mõelda paljust. Eks kuuluga Värska sovhoosi kollektiiv selle osa hulka Nõukogude inimestest, kes põllumajanduses tegevad on kes 1973. aastal põllumajandusliku tootmise kõvasti üles viisid ja kelle 1974. aasta tegevusprogrammiks on Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee läkitus parteile ja nõukogude rahvale. Aasta pärast keerame jällegi raadio auto nina Värska poole. Sõidame teada saama ja kosutust saama noorte meeste tublidest, tegudest ja sõnapidamisest.