Tere hommikut, kallis raadiokuulaja. Olgu sinu tänane päev issanda käe läbi juhitud. Tänast hommikupalvust alustan lugemisega Johannese evangeeliumist 10.-st peatükist. Salmid 11 kuni 16. Mina olen hea karjane ja karjane annab oma elu lammaste eest palgaline, aga kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole. Kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgenev ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali. Tonio palgaline ega hooli lammastest. Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind nõnda, nagu isa tunneb mind ja mina tunnen isa ning annan oma elu lammaste eest. Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane. Ühele suvel oma lapsepõlves sattusin maal vanavanemate juures olles korra nägema, kuidas lambakari tuli joostes karjamaalt ja koer nende kõigi ees justkui ajaksid lambad koera taga. Olin muidu harjunud nägema, et koerad ise ajasid teisi loomi taga. Kui karjaga õuele jõudis, läksid lambad lauta ja koerakuudi juurde. Tubli karjakoer oli lihtsalt lambad koju kutsunud ja mingit tagaajamist polnud. Teadlikult koera tegemisi jälgides juhtusin korra isegi nägema, kuidas ta läks vanaemaga sul karjamaale haukus natuke tähelepanu äratamiseks ja lambad tulidki juba lauda poole. Kirjeldatud sündmuse nägemine selgitas mulle karjakoera üht ülesanne, et kutsuda karja evangeeliumist, lugesin, kuidas Jeesus märkis kriitiliselt ära oma aja rahvajuhtide tegevuse. Ta nimetas, et palgaline jätab lambad maha ja põgeneb. Kõik, kes on tulnud enne teda, on vargad ja röövlid. Rahvajuhid olid Jeesuse hinnangul käitunud palgaliste kombel ka hoolitsenud neile hoida antud karja eest. Või olid nad tegutsenud lausa varaste ja röövlite kombel, haarates ise juhtpositsiooni kas jõuga või raha eest ostes. Juudi ajaloolane ja kroonik Josephus Flavius kirjutab nii ülempreestri kui maavalitseja ameti ostmisest ja müümisest. Sellest tuleneb, vähemalt võib arvata, miks oli Jeesus oma õpetuse ja kõnedega valitsevale eliidile pinnuks silmas. Ta kõigutas nende võimu nõudis rahva eest hoolekandmist, sest vastutustundliku juhtimise juures käivad võim ja vastutus käsikäes. Ütled välja esimese, mõtled selle all ka teist. Tänase maailma inimesele Jeesuse välja öeldud kriitika tõenäoliselt meeldib. Tahetakse ju olla iseseisev. Tahetakse olla oma eelistuste ja valikute üle ise otsustaja, seda vähemalt siis enda arvates. Loetud evangeeliumi tekstis on lammas jumalat armastava inimese võrdkuju. Kaasaegses maailmas on aga lambast tehtud lihtsameelsuse sünonüüm. Lammas on siis ise selline, kes ilma mõtlemata ennast igast asjast mõjutada laseb. Selliseid hinnanguid jagaval, enesekindlal ja oma meelest iseseisval inimesel soovitan siinkohal aga süvitsi uurida kõikvõimalikke kutseid ja pakkumise mida reklaamijate keeles nimetatakse siis justkui nagu võimalusteks. Ükskõik kui ahvatlevad need niinimetatud võimalused välja paistavad. Need teenivad liigagi tihti ainult kutsuja või siis selle võimaluse pakkuja huve mitte aga inimese huve, kellele kutse või võimalus on suunatud. Viskan siinkohal õhku küsimuse. Äkki lihtsameelne hoopis see, kes ennast enesekindlalt ise otsustajaks peab. Üks uue aja vanasõna kõlab alljärgnevalt. Kui miski on liiga ilus, et olla tõsi, siis nii see ongi. Loom tuleb karjase juurde sellepärast, et ta teda usaldab. Inimese tee jumala juurde käib Jeesuse Kristuse kaudu. Usalda sinagi, armas raadiokuulaja, täna jumalat. Sest tema vaim siin maa peal on see, kes juhatab inimesi ja kannab nende eest tõesti hoolt. Palvetagem. Meie hea taevane isa. Me täname siin, et sina hoiad inimest ja sina tahad igaühele parimat. Palume siin. Õpeta meid armastama sind. Õpetad meid olema usaldusväärne igaühe jaoks, kellega ma täna kohtun. Palume seda Jeesuse Kristuse, meie issanda läbi. Aamen.