Ülikool no ma olen kuulnud ideid, et, et palju parem oleks efektiivsem oleks, kui me teeks ülikooli õpe inglise keelseks olnud, kus siis tuleks õnn õuele. Mina olen teisel seisukohal, ma arvan, et me peaks kõik oma jõupingutused majanduskasvu, inimeste heaolu suunama sellele, et seda keele kultuuriruumi säilitada, hoida, kasvatada, vastasel korral meil koodi juured ära. Ei koole. Teaduse ja ettevõtluse koostööst kõneleb pangandus ja haridustegelane Robert Kitt. Loeng on salvestatud õiguskantsleri võimukõneluste sarjas. Tere kõigile. Kirjutasin 2000. 14 akadeemiasse ühe loo, kus sai mõeldud päris palju Eesti majanduse tulevikust, mulle nagu tundub mingitel eeldustel, et me peaks liikuma sinna suunas oma majandusega, et oleks hästi hajutatud erinevate riskide lõikes, kuid samuti ka erinevate spetsialiseerumise tasemete lõikes. Et me ei saa fokusseerida ainult haiglas kirurgidele, vaid päris palju on ka sanitare ja teisipidi, et ma arvan, me saame nagu õnnelikumaks ja rikkamaks siis, kui meil on vähem vaesust. Et meil on nagu kaks erinevat eesmärki, mis matemaatiliselt on küll täpselt samasugused, kas saame rikkamaks, jääme vähem vaesemaks. Aga ideoloogiliselt minu meelest on kaks täiesti erinevat ülesannet. Ja üldiselt oli selle looga, kuidas ta oli, aga päris palju jätkuküsimusi tuli just sellest viisist, et hea küll, mis me nüüd tegema peame, et siis tõesti see kasv tuleks või kus me siis saame rikkamaks või mida peaks tegema. See ongi siis nüüd käesoleva jutu mõte ennem kui me sinna lähme, ma luban endale eksirännaku inimese vaba valiku ääremaadele. Et mis juhtub, kui meie sotsiaalne komplekssüsteem, milles me opereerime, mis juhtub, kui sealt kaob ära mingit pidi inimese vaba valik ja noh, ütleme midagi head ei juhtu, võib ette rutates öelda. Aga ma kasutan metafoori Orwell 2084 ja ei pea väga palju nuputama, kust sihuke metafoor võis tulla. Kõigepealt mõtleme korraks, mismoodi mõjutab meie elutehnoloogia, mis on igapäevaselt peale tulemas ja mis on igapäevaselt toimetamas. No tehnoloogia üldiselt kipub Meie tegevust lahutama mingiteks algoritmidega. Ja need algoritmid ajas. Kuna me jätame andmeid endast maha pidevalt jätame jälgi maha, siis need algoritmid lähevad täpsemaks. Päris palju räägitakse, et andmed on uue nafta ja andmed on midagi, mille töötlemises baseerub edu tehisintellekt. Väga moodne. Inimese DNA vist esimese inimese DNA-lahti kirjutamine maksis kolm miljardit dollarit täna Mul endalgi õnnestus anda Eesti ettevõttele teha geeni test, millest ma sain teada, mis ma võiks süüa ja mida mitte. Üllatus ei tulnud. Siis minu käest küsiti 100 eurot selleks, et noh, tõenäoliselt läheb eksponentsiaalselt ajas väiksemaks. Et ühesõnaga minu geenid on sellised, seega süsivesikud ära söö või ära käitu niimoodi, ära tee seda, tee seda. Ja nii edasi, DNA ka on üks suur algoritm kuuma tüürin vaikselt on see, et, et kui meil algoritmid saavutavad piisava täpsuse või lähevad järjest täpsemaks, siis inimese vaba valik selles süsteemis aheneb, et mismoodi me ise saame valida, mida me teeme, kui me tegelikult algoritmid soovitavad, et juba praegu on räägitud, eks, et Google'i otsingumootoris. Ma saan pigem neid vasteid, võib neid asju, mida ma olen otsinud varem Facebook'i fiidis, ma näen oma sõprade käsitlusi. Kuuma tüürin on see, et algoritmide täpsemaks muutumisel meil juhtubki nii, nagu Orwell kirjutas, et mitte partei otsust, et maa on lapik, vaid piisab 200-st sõbrast, kes arvavad samamoodi ja siis ma ongi lapik, sest ma muud infot enam ei näe. Samuti DNA, aga loomulikult kui ma elan ebatervislikult ja minu geenid näitavad, et üldiselt isa, vanaisa, vanaema, kõik on olnud suhkruhaiged. Üldiselt ei ole mõtet suhkrut süüa ühiskonna huvides, et nad ei peaks peale maksma mu tegevusele on see, et vähendada minu suhkru tarbimist, kuigi mulle see väga meeldib. Ja selle tulemusena, kas ei ole mitte niukesed võimalik argumenteerida, et äkki mul ei ole mõistlik suhkrut müüa või suhkrutooteid tegelikult on see ju kõigi huvides, elab kauem, võib-olla kehvemini, aga võib-olla ei ela ka kehvemini. Ja ma ei propageeri mitte mingil moel mingisuguseid Kludiitlike kalduvusi, aga, aga on nagu selgelt näha, et kui algoritmid lähevad mingit pidi täpsemaks, siis on võimalik tekitada olukord, kus vaba valik on ainult vaba valik, jutumärkides või palju väiksem vaba valik. Kui meil on väga palju reegleid, siis me kipume reguleerima ja tsiteeriks võib-olla või tooksisse. David Graberi raamatu utoopia fruuls. Võib-olla mõned on lugenud. Tema küsib väga toredasti, et mida nimetatakse mänguks? Mäng on kunstlik keskkond, kus kõik reeglina defineeritud definitsioon. Male on mäng, kõik on defineeritud mänguga, üldiselt on positiivne omadus on see, et mängijale mingi eetiline probleem ohverdada ettureid oma mängu võitmiseks ei ole mingi probleem. Nüüd bürokraatia on põhimõtteliselt ka mäng, põhimõtteliselt on tegemist inimeste loodud reeglite kogumiga kus võimalik reguleerida järjest rohkem ja rohkem meie tegutsemist. Kume reguleerime järjest rohkem, siis meil tekib kaks probleemi. Esiteks on see probleem, et mingisugust, nagu talupojamõistust kipume minetama, kuna on juba reguleeritud ja teiseks kuna on juba ette reguleeritud, siis paljudel inimestel tuleb käegalöömise tunne, et noh, et mis ma siin ikka, et see on juba ettemääratud. Kui meil niisugused laused ära ütlen, siis tuleb nagu etteheide, et ametnikud või midagi sellist. Ei, ma arvan, et ametnikele siin mitte mingit teenetega midagi. See on ühiskond, kes nõuab, et näed, et nüüd kuna on seal tulnud liiga palju katkus, metssigu, tuleb reguleerida nende laskmist või siis mittelaskmist, see on ühiskond, kes ütleb, et näed, nüüd oli selline probleem, nüüd tuleb see kindlasti kohe ära reguleerida, sest vastasel korral rohkem ei saa. Et ühe advokaadiga sattusin rääkima väga huvitavates, tehti NSV tsiviilosa seaduslik oli väga tore, sest andis ainult üldised normid, ma ei ole ka õigusteoreetikat selles mõttes, siin on kindlasti targemaid aga tantsinud üldised normid, aga näiteks et oli kirjas, et metsloomad ei või minna üle tee, noh see on samamoodi metsloom ei tohi küttida, siis tuleb järgmine seadus. Et aga et noh, kuna tiiger, karu ja lõvi on väga suures väljasuremisohus, siis neid tohib eriti vähe küttida. Kuidas on lood hundiga, mõtleb talumees ja siis paneme kirja, hunte võib lasta ainult suvel ja sügisel ei tohi. Aga kui tuleb lammastele kallal kaladele saad nagu täpselt ära reguleerida, ma näen seda oma igapäevatöös angas, et kui me reguleerime väga palju asju ära, esiteks keegi ei jõua reegleid jälgida, legitiimsus kaob, kuna sa ei suuda neid jälgija. Ja teiseks jällegi õpitud abitus. Me vaba valik selles kontekstis aheneb kuume kokku jõuame nii liigse reguleerimise kui ka ütleme, liigse toega tehnoloogiale on, minu arvates on selline nähtus, kus ühiskond Haabrastub, ehk siis me kaotame isetegemise mõtet, elame just nagu turvalisemalt, efektiivsemalt kindlasti palju paremini. Aga meil mõtte habrastub, sest me-l on üldiselt noh, me oleme minetanud juba mingisugused oskused. Noh, näiteks siin on juttu olnud, et noh, et oleks vaid kõik autod, eks nutikad autod siis nad suudaks omavahel suhelda ja laupkokkupõrked ei oleks tore ja ongi liiklusõnnetuste arv sealt ütleme, mingisugune kaks korda madalam oleks vaid reguleeritud rohkem kapitalinõuded, siis oleks jällegi finantsasutused turvalisemad ja siis oleks vähem maksumaksja raha kaasamist väga õige ja ongi pangad kaks korda turvalisemalt ja nii edasi, nii edasi. Küsimus on selles, et kuna perspektiiv on see, et homme on parem kui eile, mis keskajal vist ei olnud nii et seal oli perspektiiv, et on, kes jääb kehvaks siis kuna homme on parem kui eile, siis tänane teguviis on homne norm ja me oleme jõudnud keskkonna, kus me nimetame selle oskuse. Me oleme kõik minetanud oskuse kahvaga kalu püüda, ma arvan siit ruumist ja üleüldse väga väike populatsioon oskab hobusega ratsutada. Juba täna vist antakse välja eraldi autojuhilubasid, et kas sa oskad manuaalkastiga sõita või mitte. Ma kuulsin ükspäev ja homme on auto juhtimine samasugune oskus nagu täna ratsutamine, et noh, tundub selline põnev tegevus, aga üldiselt suhteliselt kasutu eksa minetame samamoodi regulatsioonidega. Et noh, ma arvan, see loomade näide. No see ongi meelega üle vindi keeratud, aga see loomade näide ütleme 150 aastat tagasi, kui Eestis hakkasid laulupeol. Et siis ükski talumees ei mõelnud, mis regulatsioon oli selge, et huntisid lasta liiga palju ei ole pointi, kuna läheb loodus tasakaalust välja. Aga samas kui tuleb kodusele varale või perele kallale, loomulikult saadan taevastele jahimaadele, kohe ilma ühegi regulatsioonid ei pea ootama luba. Tarbiv. Habrastumine toob kaasa selle, et me suudame küll ühiskonda viia väga palju efektiivsemaks, kuid isemõtlemise kaotamisest õpitud abitusest me teeme seda palju Raperamaks ja kui tuleb olukord, mida me ei ole ette näinud siis tagajärjed võivad ikka olla ühtlaselt halvad, lihtsalt me suudame ise sinna palju vähem kaasa aidata. Veel kord, ma arvan, Orwell 2084, kui me võtame kätte ja õpime ise väga palju abitust, siis me jõuame sinna, et meil on kõik need riskid endiselt pinnal olemas, nende realiseerumise tõenäosus on võib-olla 10 korda väiksem tagajärjed ikka sama suured ja Me oleme uinutatud olekus, ei saa välistele keskkondadele vastu. Miks me niisuguse eksirännaku ette võtsin, sest kui me lähme nüüd tagasi Eesti majanduse juurde asjade üle, kuidas nad sotsiaalses süsteemis või siis majanduses võiks välja näha, siis on väga palju on olnud arutlusel, et noh, et millele me peaks selle ehitama, kas me peaks nagu valima välja mingid sektorid, millele siis nagu väga palju panustada või pigem lasta asjadel omasoodu kulgeda, kas me peaks nagu ümber jagama väga palju või pigem vähem ja kuidas ümber jagada ja nii edasi. Ja siis on kindlasti siin on, ma arvan, väga õiged küsimused, aga kuidas ma siia põrandasse tulen, on see, et millel see, kas peaks seisnema kas peaks seisnema sellel, et tekitama ise teadmust, mida siis kommertsialiseerida või inimeste heaoluks viia võime mingit pidi, ostame selle sisse või toome sisse, mida mõtlen, on see, et küsimus, kas tegeleda Eestis teadusega ükskõik alusteadusrakendusteadusmeditsiini teaduse, ükskõik mis asi, kas tegeleda, sellega, saab öelda, et noh, täitsa mõttetu sellepärast et noh, et niikuinii Harvardis või bostoni piirkonnas luuakse seda rohkem, toome kõik sisse ja siis ongi tore teisipidi, et noh, see on nagu väline välistekkeline, kas, kas tehnoloogiad, millega me toodame aiamaju, mida Eesti teeb muuseas väga palju ja väga hästi. Et kas me mõtleme need ise välja, need töömehhanismid võime ostame käele kuskilt sisse ja siis toimetame nendega nüüd jõuangi otsapidi makroökonoomika eni. Ma olen isiklikult äärmiselt veendunud, et et majanduskasvu mudeliks või kirjeldamiseks kahte liiki koolkondi on sisetekkelised ja välistekkelised kasvumudelid, sisetekkeline mudel eeldab, et kas tuleb süsteemist endast välistekkimine eeldab, et kasv on niikuinii globaalselt ette antud. Ütleme, tehnoloogiad on globaalselt ette antud ja seda me ei saa muuta. No üldiselt nii palju, kui ma olen rakenduskirjandust siin uurinud, siis pigem jäädakse ikkagi sisetekkelise kasvu juurde, sellepärast et noh, et kuigi tehnoloogiad on kõik maailmas olemas, siis oma rahva ja ettevõtte hüvanguks tuleb seda ikkagi ise käituda. Nüüd, millest sõltub majanduse nagu väljund, räägime kasvust, aga räägime korraks väljundist. Küllalt raske on läbi õhulainet edasi anda, valemit ilmutatud kuju, aga, aga katsume siis teha niimoodi, et majanduse väljund on võrdeline ütleme, mingit pidi arengutaseme ja siis ressursside korrutisega ressursse, mis meil on arengutase nende korrutes. Kui arengutaseme madal majandusväljund, madal, kui ressurssi ei ole, siis on majanduse väljund, madal ressursid on siis ajalooliselt olnud noh, ikkagi tööjõud, kapital, kes on ökonomistid, siis K ja L ja arengutase tähistatakse, võib täitsa näiteks, aga aga on oluline nagu silme ees pidada, eks ju, et arengutaseme ressursside korrutisena nüüd mul on nagu kaks erinevat lähenemist sellele küsimusele, et kõigepealt olles siin ka mitu korda kirjutanud komplekssüsteemidest, siis majandus on kompleksne süsteem ja ma arvan, et majanduses on toimivad protsessid, mida saab kirjeldada pigem mitte linna aasta võrrand, et aga vaid pigem ütleme kaoseteooriast või mittelineaarsete mudelitest tuntud võrranditega. Nüüd väga palju on kasutatud Schumpeteri disRaptiv knows või loominguline lammutada võtamine mudelite teooriat. Mina isiklikult kasutan ikkagi professor Tõnu puu kujundit, mida ta oma raamatus kunst, teadus majandus on nii ilusti välja toonud ja noh, põhimõtteliselt tema nagu loogika on selles, et, et kui meil on mingisugune ese või tarbekaup üldse evolutsiooniprotsess siis kui ta jõuab mingile tasemele ja nõudlus läheb edasi siis ei toimu mitte sujuv üleminek järgmisse faasi, vaid toimub hüpe järgmisse faasi. No ütleme näiteks oli kivikirves, tekkis kahte liiki huvi, tekkis huvi lähedalt torgata, tekkis huvi midagi lõigata, noh, arenesid välja nuga, käärid hoopis erinevad kaubas. Ja nüüd sellise triviaalselt näitas, saab ka edasi minna oluliselt keerulisemate. Näete, revolutsioon, see on samamoodi, et muundumine toimub hüpete kaupa. Miks need hüpped olulised on, seepärast me ei tea mitte kunagi, millal see, kuidas need aset leiavad. Me ei tea mitte kunagi, milles tekib uus toode ja mis omadustega uus toode on. See on väga oluline sellepärast et et nii teaduses kui majanduses me tegelikult ei tea, kus kohast arenguhüpe tuleb ja me ei tea, kas ajaraamistiku, mistõttu ütleme, sellises keskkonnas opereerimine, poliitika kujundamine ei ole kindlasti mitte samas ajaraamistikus. Ehk siis selleks, et ajaga kaasas käia, peaks just nagu 24, seitse aega jälgima, aga see ei ole praktilistel põhjustel mõistlikku võimalik. Nüüd ma rääkisin majanduse väljundist. Ma rääkisin seda, et arengutase mingit pidi kasvab hüpetega ja see omakorda on hea, et võib tulla hüppeline kasv ei ole mittelineaarne, kuid on ka halb, kuna me ei tea, kust see täpselt tuleb, eks. Mõtisklusega teaduse ja ettevõtluse koostööst jätkab Robert Kitt. Nüüd minnes tagasi sellele oma arengu juurde, siis võib nõu küsida, et mismoodi seda nagu kasvu siis stimuleerima ja kuidas seda nagu hüpetega või mitte, eks ju, kaootilist arengut kuidagi nagu formuleerida. Mõtleme nagu ühe ettevõtte seisukohast, et ühe ettevõtte puhul toimub hüppe siis, kui ostetakse uus tootmisliin, hakatakse tegema uusi uusi tooteid ja noh, sellega saabub kvalitatiivne arenguhüppeks. Uued tehnoloogiad on muidugi kallid, mida sisse võtta, mistõttu on kriitiliselt oluline olla pidevalt rahvusvahelises konkurentsis, sest noh, sa võid olla saavutanud maailmas tipptaseme, kui keegi tuleb ja hüppapsust oma arengus mööda, siis sa võid kogu oma mitmete aastakümnete pikkuse töö ühe ööga hävitada või. Nüüd mõelge korraks majanduses teaduse peale, kas seal ei ole mitte samamoodi mingisugust valdkonda uurinud, uurinud ja keegi tuleb ütleme, murrangulise avastuse, aga noh, võib selguda, et kogu minu eelmine tegevus, mis ma olingi maailma paremini tsiteeritud näiteks ütleme selle märumeetri teadlane 120 aastat tagasi tuli Albert e ja noh, siis selgus, et minu eetriteadust ei olnud enam vaja, eks. Avatuse rahvusvaheline konkurents ikkagi minu jaoks tähendab ka seda, et me ehitame üles sisemist ressurssi. Me ehitame üles teadvust sisemistele ressurssidele me ehitame üles oma kompetentse, mida siis kapitaliseerida. Nüüd ma jõuan ühe märksõnani, et kust see nagu tõuge tuleb ja kus areng tuleb ja julgeks selle välja öelda seda, et sisemistele ressurssidel toimuv areng ei saa olla baseerunud pikaajaliselt, mingisuguse abirahale. Jah, loomulikult kõikvõimalikke toetusi tuleb ära kasutada, kui need on mõistlikult kättesaadavam. Aga selleks, et ise edasi minna, selleks ise indiviidina vabalt mõelda, selleks ka see sissepõige Orwelli juurde, eksju, on meil vaja ikkagi ise ehitada kompetentse, ise ehitada vastupanu võime mis suudaks hakkama saada, et ma esimese sellise rasvase märkuse oma märkmetes olengi öelnud, et ma arvan, et Eesti eesmärgiks peaks olema majandusmudel, mis omal ressursil tegutsedes oleks iseseisvam ja vastupanuvõimelisem. Ma arvan, et siin on päris palju mõtlemist. Ja need ideed ei ole ju mingid uued ideed. Ja enam-vähem umbes sellistel alustel kutsus mind? Jah, täna kaks aastat tagasi professor Raul Eamets rääkima et kuule, tule, meil on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlaskogu, et tule räägi meile, et mis saab siis Eesti teadusest, kui kaovad ära abirahad. Raul õrna aimugi, mis saab Eesti peal ka vara abiraha, tema ei oska sellest midagi rääkida ja pluss ma olen kolm korda Tallinna tehnikaülikooli lõpetanud, sealhulgas kaks korda majandusteaduskonna. Kas sa tõesti julged mind kutsuda Tartu majandusteaduskonna vilistlase üritusele? Kas sa ei karda tomateid, Raulus ei tule. Ja mis siis nagu saab, eks ju, ja tänu professor Eametsa visadusele jäänud muud midagi üle kui pidi siis nagu mõtlema, et noh, mis siin nagu Saabe, kui teadvus, abirahad võiksid väheneda ja siis ma hakkasin mõtlema, et noh, tõepoolest, eks, et kui meil on see niisugune areng kui selline hüppeline ja me väidame, et need hüpped toimuvad nii majanduses kui ka teaduses siis abirahade olemasolu või kadumine mingit pidi on ju küsimus, et noh, et kas on samasugune küsimus, et noh, kuidas me oleme üles ehitanud sisemise ressursid kohe laiendan, kui 2007, kaheksa meil oli vabalt kättesaadav väga palju laenuraha ja noh, siis toimus väga suur tarbimine, millest hiljem arenes majanduskriis likviidsuskriisis majanduskriis. Siis see, kas Eesti majandust aastase mitte, sõltub eelkõige sellest, kuidas olid need rahad ennem investeeritud. Ehk siis teisisõnu, kui ettevõtted olid võtnud laenu, kas nad sellest ehitanud üles tootmisliine või olid omanikud ostnud nii-öelda luksusasja. Minu meelest on seesamasugune paralleel, et kui teaduses kaovad eurorahad ära siis meie tulevik sõltub sellest, kas me oleme üles ehitanud ilusaid hooneid. Või pigem kutsunud siia tippprofessoreid, kes on loonud enda ümber kompetentsikeskuseid, mis siis noh, tegelikult on võimelised ka nii-öelda turu tingimustes mis iganes, see turg on seal teaduses turutingimuses ennast finantseerima. Ma räägin nagu finantsist, jutu mõte on selles, et kui professoreid ei ole, kui instituudid on nõrgad, siis kuskilt grante ei saa. Ja nüüd selle ma mõtlesin välja iseseisvalt endogeenne kasvumudel ja et sõltub sellest, et kui millised ressursid, millised kompetentsid, on üles ehitatud. Ja siis ma olin juba päris õnnelik, sest mul oli nagu midagi olemas, millega Tartu sõita. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et okei, aga ma kirjutasin ise mingi juttu, eks ju, akadeemiasse. Et Eesti majanduse eesmärk peaks olema hajutatud majandus vähese riskiga, siis me kuidagi ma hakkasin mõtlema, et ja mulle kuskil ümises kõrvus ka veel akadeemik Urmas Varblase jutt sellest, kuidas Eesti majanduse teadus ei käi ühte jalga ja tal on miskid numbrid, et mana turmas võiks ise kommenteerida. Mul on jäänud number viis protsenti meelde, aga, aga ma ei mäleta, kas oli ühekorraga või oli see iga aasta, mis tuleks just nagu majanduse väljundite kasvu juurde. Kui meil teaduse majanduseks omavahel sünkroniseeritud. Ja siis tekkis selline ikkagi noh, küberneetika instituudi mõte, et mis oleks, kui tähistaks majanduse struktuuri vektoriga e ja teadvuse struktuuri vektoriga r või ei tee. Ja mis oleks, kui me struktuuri uuriks niiviisi, et me prooviksime, aru saadakse, et majanduses on, meil on noh, ütleme, lisaväärtus või tööjõud on ütleme, nendes sektorites ja et kas teaduses on see ressursid umbes samades sektorites. Ja kui mõned hektarid omavahel korrutame, skalaar korrutise siis kui ühisosa on korrutades tuleb suurem, kui sa seda ei ole, tuleb väiksem vektorite korrutamise baaskursus. Mis ma nüüd praegu ütlesin, ütlesin seda, et kui me tähistaks majanduse teaduse struktuurid niimoodi paralleelselt ära ja leiaks nende omavahelise ühisosa või vektorite skalaar korrutise, siis suurim tulemus tuleb siis, kui need hektarid on ühesuunalised, ehk see struktuur oleks sama. Ehk siis Eesti riigi huvides ei ole mitte ainult maailmatasemel ettevõtted ja maailmatasemel teadlased, kes siis toimetavad üksteisest sõltumatult vaid riigi kodanike heaolu, maksineerib see, kui kodumaised maailmatasemel ettevõtted ja maailmatasemel teadlased suudavad üheskoos kapitaliseerida Kodumaiste teadlaste intellektuaalset omandit jäädes samal ajal avatuks ka välistele võimalustele. Miks see oluline on, see on oluline, sellepärast et kui me suudaks kogu väärtusahela Eestis realiseerida väga suurt osa väärtusahelast siis on suurem lootus tekitada töökohti erinevatel spetsialiseerumise tasemetel. Ehk on võimalus pakkuda tööd mitte ainult kirurgidele, vaid ka sanitaridena haiglas, sest majandusmudel, kus kirurgid vaid saavad tööd ei ole absoluutselt jätkusuutlik. Võiks küsida jah, et kuidas siis Eesti võiks rikkaks saada ja mul oli kange tahtmine panna selle loengu pealkirjaks Andrese armastus. Mõtlen, et mis on siis Eesti, ehk meil on küllalt väike tasapisi definitsiooni järgi vist või statistika järgi mittekahanev. Et paarkümmend inimest tuli juurde, aga ütleme küllalt väike ja ütleme kindlasti vananev ühiskond mille eripäraks on unikaalne keele kultuuriruum. Et ükskõik kellele me seda majanduskasvu ei ehitaks või ei baseeriks ees märgistaks, siis need on meie kitsendused, millest mina keeldun loobumast. No ma olen kuulnud ideid, et palju parem oleks efektiivsem oleks, kui me teeks ülikooli õpe inglise keelseks olnud, kus siis tuleks õnn õuele. Keeldun sel teemal lihtsalt kaasa rääkimast, mina olen teisel seisukohal, ma arvan, et me peaks kõik oma jõupingutused majanduskasvu, inimeste heaolu suunama sellele, et seda keele kultuuriruumi säilitada, hoida, kasvatada. Sest noh, vastasel korral meil koodi juured ära. Aga mis peaks tegema, et esimene asi on loomulikult interneti majandus, interneti majandus, põhimõtteliselt on metafoor sellisele olukorrale, kus lisaväärtuse majandus luuakse või kasvõi ütleme, väljund luuakse väga paljudes erinevates ettevõtetes ja aladel. Nii et kui ühega midagi juhtub, siis teised jäävad püsti, internet on siis ka hajusal struktuuril ehitatud võrgustik, kus kui üks server kukub maha, siis ülejäänud jäävad ju püsti. Eks nüüd hajutavad internetimajandust, majanduse kontekstis, välistab tsentraalse planeerimise Sebast tulles tagasi, kui areng on kaootiline. Tsentraalse planeerimise poliitikameetmete ajaraamistik kindlasti ei suuda jälgida seda arengut ei suuda kindlasti prognoosida. Ehk kõige parem retsept kriisidele vastu saamiseks on lihtsalt suur hulk ettevõtjaid, kes igapäevaselt katsetavad. No meil on Eestis need umbes 10000. Majandusteooria loomulikult ütleb seda, et igaüks peaks üles leidma oma eelise nii suhtelise kui absoluutse siis ainult sellega tegeleda. Ma olen absoluutselt 100 protsenti nõus, aga see kehtib ühe ettevõtte tasemel. Üks ettevõte peab olema maailma parim omal alal, olgu see siis kasvõi puulusikate tegemine riigina me ei saa sellist vene ruletti mängida riigina, tsentraalne planeerimine ei suuda kaasas käia turu olukorda, reeglina me kipume, ka reeglid on, sellised. Strateegiat kipuvad, ütleme kopeerima mingit muud edulugu, mis juba definitsiooni järgi tähendab, et me oleme ajast maas. Tulles tagasi oma selle reisi juurde Tartusse, siis Ma just ütlesin ju seda, et tegelikult peaks riiklikult planeerima seda teaduse majandus oleks käsikäes. Ja nüüd ma just nagu vaidlen iseendale vastu. Kohe selgitan. Tsentraalne planeerimine ja nutikas spetsialiseerumine, nagu on seda eesti keeles nimetatud või smartspetsialist. Tatjana inglise keeles ei ole samad asjad absoluutselt erinevad asjad. Nutikas spetsialiseerumine räägibki võimendamisest selles kohas, kus on juba midagi loodud. Ja minu praktiline rakendusarusaama asjadest ongi see, et me ei saa luua jõuga teadusvaldkondi, kui neid ei ole, sest on mingi põhjus, miks meiena keskkoolist ei ole tulnud siis füüsikuid, kes tegelevad näiteks tuumaseadmetega, on, võib-olla kuskil on, aga nad on kindlasti noh, ei ole Eestis rakendusteks. Ja on mingi põhjus, miks ei ole seda juhtunud, kui meil koolkonda ei ole, seda kunstlikult tekitada on väga kallis ja üldiselt vähe väärtuseks on jällegi kellegi teise eduloo mängimine. Kui meil ei ole mingit majandussektorit seda kunstlikult tekitada, on sama väheväärtuslik, sul ei ole olnud ettevõtjate baasi? Noh jällegi ütleme nii näide. Õnneks ei ole näidet Eestis tegeletakse väga paljude erinevate asjadega, õnneks sest ma arvan, meie õnn viimase 20 pluss aasta jooksul on olnud see, et meil on valitsuse poolt soositud ettevõtjate vaba valikut. Nad on saanud väga iseseisvalt toimetada vabal ettevõtlusmaastikul ja ongi välja tuldud erinevate ideedega. Täna meil on umbes 10000 ettevõtjat, kes meil tegelikult riiki raha sisse toovad, meil on riigi rahandus, on äärmiselt positiivne. Aga mida me teeme, mida me toodame ja räägitakse, et tuleb liikuda väärtusahelas üles ei saa seda teha jõuga, küll aga on terve rida meetmeid, kus sa saad teha nõuga, tööstusdoktorantuuri on olemas, siis on olemas Archimedese meede, mis sunnib või noh, mis võimendab just seda, kui mõni ettevõte ja ülikool teeb koostööd tööstus, magistratuurid, erinevad programmid, et ühesõnaga seda ühistegevust on, on võimendatud ja võimendatakse edasi. Minu arvates nutika spetsialiseerumise puhul me saamegi rääkida sellest, et meil on erinevad meetodid, meetmed, mis tegelikult sunnivad tegema sunni motiveerivad tegema, et ma väidan, et see on ka hea selles mõttes, et ta sunnib mingit pidi ka teadusmaastiku olema paindlikum, astume ühe sammu keskpõranda poole, samal ajal kui ka noh, ütleme ettevõtted, et me ei pea ostma tööle ja neid inimesi, kes tegelevad ühe või teise või kolmanda asjaga, nad saavad töötada ülikoolis, aga lihtsalt anda natuke lisandväärtust. Rahvamajanduse seisukohast, kuidas väärtust rohkem luua, võiks olla selline kõige mudel, et me koolitame ka spetsialiste nendele aladele, kus on olemas tippteadus lootuses, et tekivad kapitalistid, kes suudavad ka neid ideid kommertsialiseerida. Ja teisipidi jällegi, et meil on spetsialistid, kes oskavad minna ülikooli juurde et nõuda või paluda või olla kvaliteetne tellija. Kuidas tekib lisaväärtus lisaväärtusena arengutaseme ja ressursside korrutes. Arengutasemest on suhteliselt palju, rääkisime, et arengutase kasvab hüpetega. On mingi lootus, et ta kasvab kiiremini siis kui arendajad ja arendatavad, ehk siis teadlased ja ettevõtjad teeksid asju koos ja protsessi käigus looks töökohti. Nüüd ma läheks korraks selle teise võrrandi paragrahvi juurde võrrandi teise osapoole juurde, ressursid. On väga palju, oli väga levinud selline käsitlus, et kuna meil on väike ja vananev rahvastik, siis selleks, et maksta homme pensione peaks tooma sisse massiliselt inimesi, kes täna tööd ei maksaks pensioni. Kui meil, tuleviku töö teevad ära robotid, kui palju on vaja inimesi maksta pensione ja mis laadi inimesi või mis moel välja peaks nägema. Nüüd tegelikult on küsimuseks, kuidas investeerida inimkapitali, mis peaks tegema või kuidas nagu hea on öelda, et kogu haridussüsteem üle vaadata absoluutselt tuleks, vaataks üle igatepidi vaata mida teha. No lõppude lõpuks on sellest räägitud, aga ma mäletan siiamaani 20, peaaegu 30 aastat tagasi professor Jaak Leimaniga, ma läksin võtma nõu, et mida siis õppima minna ja siis siis ma küsisin, et noh, et professor Leimann, et miks see siis nii on, et miks me toodame ülikoolides valesid spetsialistidest, vaadake, noormees, ega see nüüd nii lihtne ka ei ole, et ütlevad, et mida on vaja ja siis kohe toodame, et ega see nüüd nii lihtne ka ei ole. Meil Eestis läheb täna paremini kui mitte kunagi varem ei ole mitte kunagi elanud nii hästi kui täna seda ütlevad numbrid inimeste taju poole, et ma ei ole kindel, miks, sest noh, esiteks naabril läheb paremini eksa mis Andresele ikka seal muud viga oli. Aga teiseks on suurenenud ebavõrdsus. Ja kolmandaks ma ei tea, kindlasti on need põhjused veel, meil on palju inimesi, kes ka täna Eestis hakkama. Ma siin ühe korra kevade poole oli üks intervjuu siis tõin siis kaks tegelaskuju, kes oli Heldur 42 algharidus, kes siis, kui tehastes koondati töölisi ja noh, seepärast, et on vaja efektiivistada, on vaja suurendada, tsiteerin, on vaja suurendada tööjõu produktiivsust. Töö produktiivsuse suurendamine näeb välja niimoodi, et tööjõud lastakse lahti, siis on produktiivsus suurem, sest käive tuleb jagada inimeste arvuga. Töö produktiivsuse suurendamise, Eldur 42 algharidust pole lootust ka saada targa majanduse mehaanikuks. Rita 62, kõrgharidus 45 aastat töökogemust poolteist aastat saatnud Tseeviisid, vastus lakooniline. Teil ei ole kogemust üle 55 tööle saada läbi töötukassa või Siivide saatmine lootusetu. Lootusetu. Ritta 62 on muudetud, nimi, vanus on õige, muu profiil on õige, tegelesin väga lähedalt. Siis on veel neid gruppe mitmel kohal rabav üksikema ja nii edasi. Miks ma seda juttu räägin, on sellepärast, et kui ma tulen tagasi oma selle akadeemia loo juurde 2014 siis vaesuse vähendamise ökonoomika on postuleerimas, et õnn on nagu suurem siis kui inimestel on võimalik ära elada nendel inimestel täna ei ole. Mis nad tegema peaks? Need ei ole, õnneks on majandus nii hea, et, et meil on tööhõive, on rekordkõrge, 666000 inimest oli nüüd ja noh, neid inimesi on umbes 30000. Aga siiski on kui palju neid inimesi, kes viimase 10 aasta jooksul on läinud, et Soome tööle või mujale Soome, okei, väga okei, see on selles mõttes paljude perede majandusmudel on selline, et töötatakse seal, aga tarbitakse Eestis väga tore, meil on vedanud, meil on väga palju vedanud, et Soome on nii lähedal ja meil on selline sarnase väga sarnase kultuuriruumiga vennasrahvas vaatan Läti ja Leedu demograafilisi andmeid, siis ikkagi pilt on vabandust, väga tume. Ja siis faasisiire väga lihtne füüsikaline mõistesüsteem läheb ühest olekust teise. Meil tekib vähem motivatsiooni kirjutada lasteraamatuid, vähem motivatsiooni tõlkida raamatuid ja noh, ega seda eestikeelset ülikooli ka siis väga vaja ei ole. Et see on faasisiire ühest režiimist teise, mis võib juhtuda ühe põlvkonnaga, meil on viimase 100 aasta jooksul Euroopas keeli küll, mis on ära kadunud iseolemise ilu, mida ma olen proovinud siin öelda või välja joonistada, on see, et noh, majandus või ütleme siis nagu heaolu genereerimine on kaootiline juhu muutlik protsess, mida nagu ennustada on ikkagi väheväärtuslik. Tõenäoliselt läheb meil paremini, vabandust, mul jäi ütlemata rõhutaks veelkord, et meil läheb täna väga hästi. Ma olen proovinud rõhutada seda pikas perspektiivis, läheks meil kestlikumalt hästi, kui me suudaks ühendada paremini, mitte seda täna ei tehtaks. Aga ma olen ise proovinud siin jube, raske maru raske, kui me suudaks ühendada teaduse ja majanduse ühte jalga käimist. Niimoodi, et noh, on võimalik Eestisse jätta kogu väärtusahel. Ja noh, loomulikult maavarasid on meil puit, toit ja põlevkivi, ega neid väga palju ei ole, eks, aga noh, nende väärindamine me teeme seda päris hästi, aga majandusmudel, mis seda nagu edasi loomulikult hajutatud, et meil on hajutatud riskid erinevate sektorite lõikes, kuid ka erineva spetsialiseerumise lõikes ja noh, selles mõttes selle poolt räägibki mitte nüüd tark majandus vaid kõikehõlmav majandus, et me tegelikult looks töökohti ka helduritele Ritadele, kes muidu jäävad lihtsalt ajale jalgu ja lähevad ära. Et meil on ees mingit pidi kolmekordne väljakutse, et võimaldada kodanikele inimväärne äraelamine läbi ise tehtava töö ja loodud lisaväärtuse ja saadud palga luua keskkond positiivseks arenguõpetajaks teaduses ja majanduses ja soovitavalt siis nende koosmõjus. Ja kolmandaks väärtustada meie enda inimesi, kes meil täna on ja selleks, et tagada keele ja kultuuri säilimine. Ja lõpuks tahaks öelda seda, et et me lihtsalt oleme harjunud siin elama kultuuriruumis, kus väiksemaks elemendiks või väiksemaks teguriks on üks indiviid, et noh, ei ole nagu okei, no võib-olla mõned elasid ka kultuuriruumis, kus oli partei, aga no et ikkagi indiviide, tema vaba otsustus sellele mingit pidi baseerub kogu lääne kristlik tsivilisatsioon. Mul see Orwelli eksirännak oli põhjustatud sellest, et noh, kui ma vaatan, mismoodi me saame iseennast uinutada või ise õppida õpitud abitust siis meie vaba tahe ja läbi selle ka vastutus on surve all ja me muutume hapramaks meie siis antud juhul noh, ütleme läänekristlik tsivilisatsioon, aga ka Eestis, sest noh, meie väljakutsed on suuremad, meid on vähe, meie väljakutsed on suuremad. Peaks igapäevaselt mõtlema sellele, kuidas me suudame teiste kodanikega koos ühiselt rohkem väärtust luua. Et sellega nagu suurendada vabaduste, mingit pidi ka heaolu, noh, partei või riik või moodne tehisintellekt ei pea meie eest mitte midagi ära tegema. Me peame ise võtma vastutuse tegema teistega koos ja ise tööd tegema, kui tööd ei tee, ei tule ka armastust ja kui armastust ei tule, ise ressursse ei ole, siis võib meist saada etnograafiline materjal. Nikolai Tani, Levski nait meeris, Venemaa, Euroopa. Suur tänu. Siinkohal jätkab Ülle Madise. See tsentraalne planeerimine halvab mõtlemise ja loomise võime ja tahtmise, mis tähendab ka seda, et reegleid võiks olla vähem ja seda vaba otsustust rohkem ja veelgi enam, et teiste edulugude kopeerimine on paraku minevikku kopeerimine, mis ei anna kuigi palju. Ja mulle meeldis ka see sinu kolmas mõte väga, et et me ei tohiks lasta tehnoloogial ego reeglitel ennast rumalaks muuta ja ma ise väga palju hoolin sellest mõtlemise struktuurist, mulle tundub, et kasvõi see, et paljud neist ei oska enam lugeda maakaarti ehk ei kujuta enam asju ette ruumiliselt, kui me põhimõtteliselt ei kujuta, et see tegelikult muudab tõenäoliselt meie mõtlemist viisil, mida me ei oska hetkel isegi mitte arvata, et ma isegi ei karda seda apokalüpsist, kus korraga meil GPSi enam pole ja tulebki võtta maakaart ja jõuda ühest kohast teise. Aga me lihtsalt seda enam ei suuda, sest et see, mis võiks olla kompass või kuhu minna või kuidas maamärki lugeda, on täiesti tundmatu maa. Isegi seda ei karda, et ma just kõige rohkem kardan seda eestikeelse väga erilise maailma jaoks salakeelse uuendusi, loova mõtlemise kadumist ja minu meelest see ruumiline mõtlemine on, on sellest üks osa. Aga nüüd ma kujutan ette, et Robert on saanud hetke hinge tõmmata, nii et on ehk küsimusi. Väga nõus selle jutuga, et meie võti mitte nüüd rikkuse, vaid vähemalt jõukuse juurde võiks olla see ülikoolide ja ettevõtluse koostöö. Ja eks see on ju Soomes peale teist maailmasõda juba järgi proovitud. Kõige edukamad ollakse siis, kui need, et osapooled on vabad, ehk ettevõtjad jah, Eestis täna on üsna vabad, ettevõtluskeskkond on vaba, väga hea. Aga kas meie avalik-õiguslikud ülikoolid oma regulatsioonide juures on ikka vabad ja kas need teadlased, kes töötavad seal ülikoolides, on vabad selle ülikooli silmis? Ja kui nad ei ole vabad, siis tegelikult hakkab pihta selline lugu. Et kui kavandataksegi mingit koostööd, mille tulemus võiks olla see lisaväärtus, siis ebaselge on, kellele lisaväärtus kuulub. Kes saab sellest kasu, eriti kui tegemist ei ole konkreetsete asjadega, vaid näiteks mingisuguste lahendustega, algoritmidega litsentsitavate asjadega ja sellepärast kõik põrnitsevalt 11 kalt kulmu ja ei tule neid vabu kokule, et kas siin ei ole koht tegelikult juristidele, et kõik see intellektuaalse omandi puudutav õigus pärineb eelmisest majandustsüklist, mitte sellest tulevasest majandustsüklist, ei arvesta tegelikult seda tulevikku. Kui tohib, ma ei ole teoreetikaga, ma läheks nende kujundite juurde Heldur ja Rita ja Soomes käimine. Heldur ei, probleem on minu arvates see, et kui helduril ei ole viinaviga ja kui Heldur tunneb kella ja peab kokkulepetes käima siis Eldur elab nagu kuninga kass ja tal ei ole kunagi elus olnud nii palju sissetulekut kui praegusel ajal. Heldur järele on tohutu nõudlus, isegi kui tal ei oleks ühtegi asja haridust, aga kui ta teab kõige tavalisemaid eelmise põlvkonna mehe töid, siis see on lõppematu töövaldkond, nii et selle Elduri pärast ei peaks olema minu enda klassiõdede hulgas, kus ma käin. Kohtumistel on terve hulk Rytasid. Nad on keskeltläbi seal kuskil 65 70 vahel ja nende elu sõltub mitmest asjast. Kõige määravam on see, kuidas neil tervis on. Üks teema veel kinniseks, et kuidas selle ebavõrdsuse jõuame, ebavõrdsus suureneb Eestis, Euroopas ja maailmas. Kas on näha, et see muutuks, kui see ei muutu, siis mis siis saab? Ei ole näha, et tähendab, muutub küll Belleba võrdsemaks. Ja ma pean tunnistama ausalt, et ma ei oska vastata küsimusele. Mul on hea tuttav Hardo Pajula, tal on vastuseta, aga me tahaks neid võib-olla siia praegu tuua. Aga jah, ei oska, ei oska. Ma just mõtlesin pikalt kuulates, ma tahtsin kogu aeg vahele küsida ka ja siis ma ei oleks nagu vana hipi, kui ma ei kraaksataks praegu siit, et ma imetlen, et millisele kaltsusega sa jätsid sellest valemist välja taastumas, tutta loodusressursid. Kas me oleme nagu ise olles siin Eestis niivõrd ära hellitatud sellega, et noh, meil on kõik olemas, et meil on õhku, puhast õhku, puhast vett, mulda, kui meenub Fred Jüssi ilus mõttepilt, et raha ei tulepangast, raha tuleb maa seest, raha tuleb metsast ajal, kui maailmas peetakse sõdu, vee pärast peetakse sõdu sellepärast, et muld hakkab otsa lõppema ja rääkida kasvavast majandusest. Kui palju seda on võimalik, et kas veel 20 aastat veel 40, aastatel 60 aastat või et kuidas see prognoosid, et kas 150 aastat hiljem me räägime nagu kasvavast kahanemisest, et see on nagu ainult ellujäämise küsimus või või sa ei taha nagu vaadata selle eesriide taha? Et on ju olemas loodusvarad, mis saavad otsa. Me oleme üks osa sellest maailmast. Eesti ei ole eraldi. Me ei saa keeta paksemat suppi, sellesama supipoti ühes nurgas. Loodusvarad saavad otsa. Me oleme kõik röövlid päikesepangast piltlikult. Väga ilus kujund. Kuivad kuulub Peeter Laurits. Ma käisin tehases Kas siin pärast tagasi, mis sõna otseses mõttes keeras prügivaraks sisse prügi kilekotis, ükskõik milles, ja siis on seal erinevad seadmed, erinevad mingid need liinid ja asjad ja raputatakse seda ja siis ja kokku tuleb välja niimoodi, et siis prügist jääb alles umbes ühe protsendi ringis, kõik muu on taaskasutuses. Ükski seade, mis ma seal nägin, ei olnud uuem tehnoloogia, kui ütleme see miinimum 150 aastat vana tehnoloogia, raputada midagi, eks ju. Mis see point on, miks sa varem ei tehtud, on see tasuvuspunkt on viidud sinna, seda on mõistlik teha. Eesti muuseas, täna minu parima teadmise järgi peaks saama prügi importöör, me toome välisprügi sisse seda ise ära töödelda. Sest tasuvuspunkt on läinud sinna, ma arvan, nullpunkt vale koht, me just rääkisime siin sellest, et miks ei toimu koostöö, pole motivatsiooni, Pole motivatsiooni prügi ümber töödelda, kui tasuvaid piisavalt väiksed, nüüd on see loodud, on loodud motivatsioon teha tuulest energiat päikesest ja nii edasi kasvõi näiteks kliimakokkuleppega lükatakse tasuvuspunkt sinna, kus varsti muud moodi ei saa. Samas ma tahan öelda seda, et kõikidele sõpradele, kes on suured elektriautode fännid, tuleb teha kohustuslik ekskursioon Narva elektrijaamade sinna laguunidele. Ja vaadata, kui räpane protsess on elektritootmine, muuseas ma olen käinud ka Ignalina tuumajaama seolki loata tuumajaamas, no pilt ei ole oluliselt parem. Et selles mõttes, et noh, et elektri tootmine on räpane, protsesse ja kasuteguriga põlevkivist on, kus on 20 protsenti või midagi sellist, et noh, et, et me tegelikult kliimakokkuleppe suurim punkt saabki olla selles, et kuidas nagu lõpuks leida tehnoloogia, mis tekitakse elektrit võimalikult vähe räpast. Ja seda, ma isegi usun veel, et energiat on võimalik kuidagi uute seadmetega paremini toota ka noh, et kuidas toota juurde mulda ja puhast vett ostetud ka veel kuidagi, aga et see lihtsalt, et kuidas on võimalik need mudelid niimoodi luuad, sa arvestad küll seda tööjõudu ja seda, et keegi väärindab seda, aga see, mida inimene ise ei ole loonud, see, millel kõik põhineb majandus põhineb, et see on nagu nendest tabelitest ja valemitest välja jäänud. Et kas kunagi saab sinna koha või mitte, siis selle paneb ka nagu turg paika. Ma arvan, et turg on väga tore institutsioon, aga mitte siiski kõikvõimas, et et jah, ma mõtlesin su küsimusele vastates energiale jah, energiakandjale, energiale, aga samal ajal noh, eks toit, puhas vesi, et sul on õigus, et ma Ma ei oska muud midagi targemat kosta kui see, et et ennem ei juhtu midagi, kui on jama käes. Siis inimesed ei ole motivatsiooni sellega tegeleda. Pangandus ja haridustegelane Robert Kitt kõneles teaduse ja ettevõtluse koostööst. Muusika puulub. Raadio ööülikool tänab koostöö eest õiguskantsleri kantseleid. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2019.