Raadio kaks koolis on saade, tere päevast kõigile raadiokuulajatele, minu nimi on Urmas Vaino. Maga hea meel kõikide tervitada. Tänase koolitunni nimi on tantsutund ja siin stuudios on, on pedagoogid spirit, raud ja me räägime järgmise tunni aja jooksul moodsast tantsust. Priit, kas see, et me üldse moodsast tantsust hakkame rääkima, tähendab seda, et on olemas kuidagi nagu kaks erinevat tantsu ka üks on tants ja teine moodne tants. No tere päevast, minu poolt ka, aga ma peaks ütlema, et tegelikult on neid tantse ikka tunduvalt rohkem kui, kui, kui kaks, ehk siis et mitte moodne, moodne tants. Ma arvan, et me peame, kui me tahame väga täpseks minna, siis ehk räägime. Esiteks võtame selle selle selgeks, et me räägime tantsukunstist ehk siis tantsust, mis toimub teatris lava peal ja mille, millega tehakse etendusi. See välistab, eks ole, kohe kõigepealt meil ära rahvatantsuvõistlustantsupeotantsu. No põhimõtteliselt ka hiphopi ja kõik niisugused asjad, kuigi noh, seal võib olla, eks ole, erinevusi ja järgi jääbki siis enam-vähem noh, selles niinimetatud teatritantsus siis või etendustantsus, ballett siis, kui veel täpsemaks ajada siis moderntants ja kaasaegne tants või nüüdistants, või noh, nimetagem seda moodsaks tantsuks, kuigi moodsa tantsu all üldjuhul peetakse silmas mõlemat, nüüd seda moderni ja. Aga mis nende nagu sellised detailides vahed on, kui sa juba nii nagu lõhkisele rappisid kogu tantsunduse No detailides on selles mõttes, et on suhteliselt selge vahe, need moderntants on samamoodi nagu balledki koosneb mingitest suhteliselt kindlatest liigutustest ja need liigutused lihtsalt pannakse siis mingisse jadas ja sellest tekib distants, need ei ole noh, ta ei ole nagu täiesti totaalne enese vaba väljendus, ta ei ole vabatants. Tal on ikka mingid reeglid, on, neid nimetatakse tehnikatekse, siis nendel tehnikatel on nimed on ta siis kanninghami tehnika või noh, nende, need pole nii tähtsad, eks. Et selles mõttes moderntantsu alla käib näiteks Katjastan tants põhimõtteliselt, kuigi seal on nad kindlasti ise omavahel nüüd kindlasti keegi hakkas röökima raadio taga, eks ole, kui ma niimoodi ütlesin, aga põhimõtteliselt võib niimoodi liigitada, siis siis see nüüdistants või kaasaegne tants, see nüüd seda võid ka sina teha. See on see, kui ma hakkan su silmades nende kätega vehkima tõsiselt ja, ja. See, see on nagu täiesti vaba eneseväljendus. Loodetavasti kuigi see ei ole reegel, aga loodetavasti kehaga väljendamiseks. Aga see, see ei pruugi nii-öelda, see võib ta olla verbaalne väljendus. See on vabas niukene. Ehk siis see nüüd see nüüdistants on, on see, mis on nüüd kokku kasvanud kõigi teadaolevate teiste kunstivormidega ehk siis, et ta võib-olla seal võib olla videot, teatrit, muusikat, moekunsti. Kas kõlab siis natukene niimoodi, et mis jääb nagu teistest nagu puhtalt välja, et kui see ei ole enam nagu päris ainult maalikunst, näiteks, et siis nimetame seda nüüdis? No just nimelt, et see on see, see on see mustade kastide joonistamine valgele taustale, kunstis, eks ole, või, või siis purki asja tegemine kui kunsti kunstiterminitega, aga mis ma tahan siin öelda, on seda, et et seda võib-olla tore teada neid, neid asju, aga see ei ole mitte mingisugust tähtsust, eks ole, see, see omab võib-olla tähtsust väga kitsale ringkonnale. Sest et vahet pole, vahet ju pole, mis, kas sa lähed nüüdistantsu moderntantsu balletti vaatama, aga millele ma selle pileti ostsin? Eks ju, ja see, see nagu selles mõttes, et seal ei ole vahet, et sa lähed ikkagi etendust vaatama, seda minnakse vaatama nagu etendust seal, nii nagu me hakkaksime ka teatris väga-väga peenelt ajama või filmikunstis, eks ole, et kas ta romantiline komöödia või kriminaalne, romantiline komöödia või, või action. Selle ära selle pärast muretse, selle raha juba paika pandud, et oleks võimalik mulle kui sellisele sileajule väga lihtsalt selgeks teha, et mida ma vaatama lähen, on seal alles jäänud neli nimetust, ainult filmi. Nonii, aga et noh, et tantsu, see on seda, No aga kas põhimõtteliselt siis kuidagi võiks niimoodi ka nagu oletada või kuidagi nagu ümardada niipidi, et, et see, mida tantsitakse näiteks tantsupeol, on, on kah kuidagi moodne tants. No vot, tegelikult selleks korraks nagu seatud selleks tegelikult ju on, sest paljud nüüd siis ikkagi rahvatantsus, meil tantsitakse neid vanu, vanu esiisade tantse, eks ole, need on ikkagi sead, tantsud, need on kellelegi looming, onju. Aga, aga noh, selles mõttes ta ei ole ikkagi professionaalne kunst, eks. Ta on ikkagi harrastustegevus ja siis täpselt niimoodi nende tantsude loomine on samamoodi harrastustegevused. Et noh, võib ju võib ju pulli pärast seda nimetage moodsaks tantsuks ta ikkagi jääb, ütleme selle rahvatantsunime alla, ta on, ta on ikkagi rahva tantsida rahvatantsupidu. Kui palju sellisest sellest tantsupeo jutust edasi mõeldes, kui palju on, on, on üldse tantsus sellist rahvalikku mälu või sellist rahvuslikku mälu. Noh, ma arvan, et tantsonics võib-olla, eks ole, kõige vanemaid üldse inimese kunstivorme, eks ole. Et kui me kujutame ette. Me oleme filmidest näinud, mida Aafrikas neegrid teevad või, või tantsivad enne jahile minekut pärast jahile minekut pulmades ja nii edasi ja nii edasi. Et ta ongi noh, selles mõttes ta on ikkagi ju totaalselt püsib ta ongi seotud mäluga, ta on võib-olla rohkem seotud kehamäluga kui, kui nüüd siis ütleme, selle peas oleva ajuga tal vaid ta on lihtsalt selle teatud teatud inimeste grupid, olgu need siis rahvused või kuidas me nimetame nendel, nagu on tüüpiline, teha ühtemoodi liigutusi, see on täpselt minu minu jaoks on see täpselt samamoodi, kui et kui ma mõnikord teen mõnda liigutust, siis ma siis ma äkki avastasin, et issand, mu isa teeb ju või tegi ka samasugust liigutav, sest et see noh, see sealt tulebki, eks, et see ongi see, mis talu, mis minu enese teadmata minule sisse jäänud. Ja ma arvan, et sealtkaudu kuskil on sündinud siis need, need rahvuslikud tantsud, nii et on väga seotud, et selle mäluga. Teiseks on muidugi see tantsu puhul väga palju mälust ei saa rääkida eriti ütleme selle kaasaegse tantsu puhul, sellepärast et iga etendus on täiesti uus asi, eks, sest et niisugust asja nagu ütleme moderntantsus balletis teatris, et keegi on kunagi loonud mingi etenduse libreto, muusika ja siin mina tulen ja teen sellest oma versiooni, niisugust asja ei ole olemas, igaüks teeb, alustab etendust nullist, hakkab, kui vaja, kirjutab libreto, leiab muusika ja nii edasi. Ühesõnaga kõik nüüdistantsutegijad on autorid algusest peale, et nad ei saa seda etendust enam mitte kunagi, näiteks isegi kui keegi kutsub, et kuule, päris hea etendus oli, tule tee minu minu rühmale ka või minule see niisugust asja ei saa toimuda, siis ta tuleb ja teeb midagi uut. Aga seda, et ta teeks sama asja, sest need on üldjuhul väga isiklikud, väga personaalsed ja need on ikkagi sündinud, noh võib ju niimoodi labaselt öelda, eks ole, sellest sellest hetkeolukorras sellel inimesel, sellel autoril, sellest maailmavalust või mingist asjast, mis, mis teda siis sunnib nüüd seda tegema. Ja, ja see võib isegi kuu aja pärast olla juba vana ja keegi seda tähendab ta ise. Teema on ju see, kui ta ise tunneb, et et see ei ole enam tema jaoks aktuaalne, sest ta ei saa seda enam niimoodi esitada, aga see ei ole, see on noh siis ta just nimelt teeb tööd, eks ole. Niinimetatud on niinimetatud nagu tantsus on üldse kunstis on niukene, mitte mõtlev tantsija, eks ole. Niuke noh, lihtsalt öeldakse, tee, see liigutus, ma teen seda liigutest korda balletiga jah, et ega keegi, miks ma seda teen kulaku koreograaf ütles et niimoodi need, need, need nüüdistantsijad ehk siis, et kus ei olevat seda reeglistiku liigutuste reeglistikku, et kui ma teen seda, seda hüpet nimetatakse nii või naa, eks ole, kui neid ei ole, siis mul on seda ka raske nagu seda meelde jätta ja see ei olegi üldse selle jaoks mõeldud. Et on püütud, on olemas erinevaid kaks või kolm erinevat moodust välja mõeldud üks juba väga ammustel aegadel. Teda nimetatakse labannatatsiooniks. Kuidas, kuidas kirjutada üles tantsu? Et noh, kuidas ja seda tantsu või tantsuetendust, et, et see nii muusika kui liigutus panna kokku ja noh, põhimõtteliselt on võetud nagu siis algpõhjaks on võetud nagu muusika üles kirjutanud ja ja see on ikka suhteliselt keeruline ja selle järgi selles mõttes, et see võib sulle ette mingisuguse pildi, kuidas vanasti näiteks balletti tantsiti, aga noh, selle järgi taastada on ikka suhteliselt mõttetu autorit ennast ise ka enam, sest see on suhteliselt mõtet, noh, esiteks just nimelt, et sellel puudub mõte, sellepärast seda väga palju tehtagi. Et nagu miks seda siis peaks tegema, eks ole. Noh, tänapäeva arvutimaailmas on nagu natukene lihtsamaks on esiteks juba lindistamine. Aga, aga mis nüüd siis veel on, eks ole, viimase aja hästi, moodsad asjad on arvutiprogrammid. Et millega sa lihtsalt sa sisestada andmed ja see arvuti teeb sulle tantsu valmis. Sa võid isegi selles mõttes, et, et valida, et kas ta nüüd siis moderntants, jazztants või midagi muud arvuti teeb selle ise selle valmis kolm t kuju tantsimisest just ja, ja siis sinu asi on siis nüüd see siis lavale nüüd nagu viia, eks ole. Aga jällegi, see on just seesama asi, eks ole, et siis seda seda väga vähe tehakse, seda tehakse rohkem nagu perfomance, eks ole, kui noh, nihukese naljana, eks ole, nagu ma eile käisin Siim-Tanel algnost vaatamast, kus üksteisele alati värvi pähe on, aga see ei ole noh, selles mõttes ongi mõeldud perfomance, eks ole. Et mingi hetk antud hetkel mingi Bondi tegemine on, sellepärast sa võid ju selle arvutiprogrammiga selle teha ja noh, on teisi, need tuntumad arvutiprogrammid, eks ole, mis mis tekitab helisid, et vastavalt sellele, kuidas ja kus kohast ruumis liigud, eks kui seal ruumis on andurid ja kaamerad väljas ja, ja vastavalt mitte ainult see, et ma olen siin nurgas, siis hakkab tekib niukene neli vaid ka, mida ma seal teen, et kui ma seal kiiresti teen, kükkis, teen kõverda ennast vastavalt sellele tuleb erinev heli, eks ole, et siis sa võid sellega mängida kolm kuud, eks ole harjutud, et, et komponeerida mingisugune, eks ole, ilus asi, kas nüüd seda huvitav vaadata on, sellest ma päris kindel ei ole, eks ole. Kodus vähemalt midagigi raadio kaks koolis tantsutund ja stuudios on Priit Raudjätkame kohe peale väikest muusikalist pausi. Raadio kaks koolis ja Priit raud on stuudios tantsutund ja, ja räägime, räägime moodsast tantsust. Meie jutu alguses üsna püüdsin su käe all tekitada siin justkui tantsu ja vehkisin, vehkisin kätega, ma ei tea, kuidas see, kuidas see võib-olla on seal tantsukeeles kohe mingis mingis asjas mingi nimi olemas, eks ju, aga aga, aga räägi natukene nendest reegli, sest mille järgi, mille järgi nii-öelda hinnatakse inimese liikumist tantsuks, vastasel juhul me võiksime nad tänavale ja, ja käib pidev üks tants, kogu aeg, inimesed liiguvad, inimesed käivad, sisenevad bussi, tulevad sealt välja. Muuseas käibki, et lühike vastus ringi käidki, eks ma toon kas või niisuguse näite, et selles mõttes, et et Ma arvan, et on suhteliselt kitsarinnaline üldse, nagu me siin alguses püüdsime rääkida, eks ole, üldse nagu üritada liigitada midagi nagu loob asjatuid asjatuid nagu pingeid. Ja, ja noh, ausalt öeldes, mina ei saa aru üldse, miks seda tehakse, aga ma toon niisuguse näite veel, et me Osamel näiteks praegu ühes niukses projektis mille üks Rootsi koreograaf, lavastaja esineja tegi ja see projekt on ülimalt lihtne, nad trükkisid 200000 kilekoti, mille peale on kirjutatud, noh antud juhul on kirjutatud International festival kõik. Ja need kilekotid on kas viidud või saadetud erinevates maailmapunktides siis erinevatesse teatritesse või, või nii edasi, nii edasi ja need teatrid annavad, kellel tahavad neid kilekotte võtta, eks ole. Ja, ja aga et see ei ole projekt ise, see on projekti ettevalmistusprojekt, on see, kui sa paned silmad kinni ja mõtled, et mina käin praegu sellega või Tiit käib praegu sellega mööda Viru tänavat ja kuskil Sydneys üks vend, eks ole, käib ka sellega, paneb sinna kala sisse ja siis kuskil, eks ole, Aafrikas keegi teeb selle kilekotiga veel midagi muud. Et kui sa, kui sa suudad nagu endale ette kujutada seda ja see ongi nagu siis see koreograafia või tants, see ongi see, et kuidas see toimub ja selle sisu ongi see, et inimesed teevad seda, mida nad teevad. Et noh, nagu sellest ei teki sisu, mida nad teevad, vaid sellest, kuidas missuguste kontekstis on pandud ja mismoodi mina tahan sulle seda esitleda, ma näitan sulle, keegi ei tuleks selle peale, kui ma vaatan seda kilekotti, et see ongi nüüd sarnase, eks. Et noh, see on nii täpselt nii nagu ka kaasaegses kunstis on see niimoodi, eks ole, et ja siis sellepärast võib jah öelda, et kõik asjad, kõik, mida inimesed teevad võib nimetada tantsuks, seal on ainult see point, et nagu me eelmise selle poole lõpetasime ka, et kas seda väga huvitav, eks seda ei noh selles mõttes, et huvitav on vaadata ka või selles mõttes mõnele inimesele võib olla huvitav muidugi vaadata, kuidas rohi kasvab, onju, aga, aga see võtab kaua aega sellest aru saada, eks ole, ja nii edasi ja nii edasi. Et selles mõttes kunstnik ongi nüüd see, kes selle paneb konteksti, selle liikumise, selle tegevuse paneb konteksti ja üritab seda näidata meile selles valguses, nagu tema tahab. Et see, tema mõte, miks ta seda teeb ja see jõuaks meieni. Ja samas nagu kaasaegses kunstis on alati, eks ole, et see ei pruugi kõigini jõuda ühtemoodi ja see ei olegi eesmärk. Ei ole niimoodi, see ei ole narr. Nii et ei ole niimoodi, et ma saan jälgida mingit tegevust ja sealt siis et kõik näevad ühtemoodi, saavad aru ühtemoodi. See ei ole niimoodi, see igaüks võib ise välja mõelda, kui ta tahab seda storyt, mida teistmoodi, absoluutselt aru ei saa, natuke nagu muusikas, on ju, et et üks üks inimene saab Sibeliuse niimoodi aru ja teine inimene saab niimoodi aru, aga kui sa hakkad neid informatsiooni või neid küsimusi kokku saame, siis saad aru, et üks suurem osa inimestest saab ikkagi kuidagi ühtemoodi aru, et seal on see põhjamaine kõik need asjad niuke seletamata, kuidas seletada, mis asi on Sibeliuse muusikast põhjamaist? Eks ole, väga raske on seletada, võib, too võib seletada, eks ole, aga no milleks seda jällegi vaja. Selles mõttes ei ole nagu, et mingisugust reeglistikku olemas, et siitmaalt algab siit maalt lõpetanud. See tähendab natukene seda ka, et, et sinu jutt võtab otsekui äratantsust kirjutavate kriitikutele leiva. Ta ei võta, sest et võta, võtab ära ainult tantsutehnikast kirjutavate kriitikute leiva, eks ta võtab ära selle, mis eksisteerib balletis. Et noh, kui mina käin balletti vaatamas küll mitte väga tihti, eks ole. Ega ma ju ei lähe balletti vaatama sellepärast, et elada kaasa luikede järves nende luikede saatusele. Me ju teame seda, eks ole, noh ma midagi vahtisin midagi muud seal, eks ole, ja mida ma sealt seal balletis ikkagi muud vaatamaks, kas ta teeb neid Fueteesid muide, 33 või 32 tükki, palju need tegema, eks ole. Kas ta teeb õieti ja tegelikult, kui ma lähen nüüd seda vaatama, siis ma suudan ka sellele kaasa elada, aga tõesti, kui ainult nagu tehnilisel asjal, eks ole. Noh nii nagu ma lähen tsirkusesse ja vaatan, et kas ta teeb mingi selle triki ära, eks ole. Et noh, niimoodi ei saa, on seda raske arvustada, vaid seal on niisugused pinnalt sellele lähenedes lihtsalt meie mure on olnud see, et noh, et selle nõukogude perioodiga on tekkinud hästi palju seda arusaama, et tants on midagi väga tehnilist, väga niisugust elitaarset, millest nagu tavaline inimene ei tohiks aru saada, eks ole, ja ja sest, et kui, kui sa küsid noh, kõike niukene fakt minu jaoks näiteks väga kõnekas fakt, et et väga paljud väiksed lapsed, tüdrukud tahavad samu Paleriinideks, miks sellepärast et seal on ilusaid riided. No mis põhjus see on, et noh, see ei ole ju mingisugune põhjust. Täpselt samamoodi. Noh, ma mäletan, et mina tahtma See on ka nõukogude ajast, lihtsalt siis mujal ei olnud ilusaid riideid. Eks ole ka, aga, aga see ei ole ju põhjust mingi kunsti ära, eks ole. Ja, ja noh, vot et ühesõnaga, et vastata lühidalt sellele tei, et see võtaks ära, kes kirjutavad tehnikast, meil on õnneks või kahjuks ei ole neid üldse nii väga palju niisuguseid, kes kirjutavad ainult tehnikast, ma ei teagi Raadio kaks koolides ma räägime tantsust ja siin stuudios on külalised Priit raud. Muusikaliselt ausalt tagasi, need, kes on äsja raadio kahe lainele lülitanud, on käimas raadio kaks koolis tantsutund ja ja pedagoogid selles tunnis, siin Priit raud ja me räägime, räägime sellisest otsast ja, ja kaasaegsest tantsust. Ja naerune hääl siin ju juures on täiesti kohane, sest me tegime alguses selgeks juba, kui, kui infontiilne ja tobe selline minu määratlus on, aga meil ei ole teha midagi. Me peame midagi siit edasi minema, samal teemal kas on olemas siis sellises ütleme, moodsamas tantsus kasutame siis kuidagi taganeme sellele väljendile üldse siis olemas nagu sellist head ja halba. Head ja halba tants on võib-olla lihtsalt vale publik või, või, või, või, või mitte põhjalikult üles leitud publik. Või siiski on olemas mingi selline, et vot see ei ole väga hea. Ei, no selles arusaadavalt delt igas kunstis on, eksole, on olemas hästi tehtud ja halvasti tehtud asi, aga väga tihti juhtub just nimelt seda ka, et et kas siis nüüd läbi selle uue moodsasena marketingi või kuidagi jõutakse valele publikule, eks ole, et et selles mõttes, et no peab ju olema täiesti kristalselt aus, et ega eesmärk ei ole tantsijate või tantsu etendasite tegijate eesmärki meie kui teatri, kus käib tants, et eesmärk ei ole meeldida kõigile inimestele, eks ole, see ei ole üldse mitte eesmärk ja täiesti mõttetu on tõesti ajada närvi inimesi, kellele ei ole nagu ei olegi eeldust millestki tõsisemalt aru saada, mis on küll võib-olla halvasti kostub, eks ole, aga no mis teha, eks ole. Minul näiteks ei ole eeldust millestki väga labaselt aru saada. Et noh, ma ei saa, ma ei saa sellele midagi parata ja mind mind sinna nüüd sinna viia ja öelda, et see on sinu asi, et vaata nüüd, eks ole, see on täiesti tobe, eks ma saan kurjaks ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ja täpselt samamoodi toimib nende inimestega, kes, kes millegi mine mingitel põhjustel satuvad niisugustele etendustele ja nii edasi, see inimene peab olema ikkagi ava, eks ole, ta peab olema just see, et ta peab sinna tulema ilma selle teadmiseta nagu sõitsid selle kinos, eks ole, neli määrangut ilma nende määrangute tegemata, siis ta on valmis saama. Mis sealt tuleb, eks ole, näiteks minul on väga tihti etenduses niimoodi, et kui keegi mu käest pärast etendust küsib, ma ei, nüüd ei räägi ainult tantsust, ükskõik mis etendusest. Et kuidas oli, mina ei oska öelda, mul läheb võib-olla kolm päeva aega väljaks. Ja siis kolmandal päeval ma hakkan alles mõtlema, mis seal oli, aga vot see ja teine ja kolmas, et mina niimoodi järsku, sest et see, mis järsku tuleb, on see hetke emotsioon, mis sõltub väga sellest, missuguses tujus. Ma läksin seda etendust vaatama, eks ole, ma võisin minna seda pahas tujus vaatama, kõik oli minu meelest jama on ja, ja nii edasi ja nii edasi, aga kolme päeva pärast võib-olla mul teine tuju ja kui ma nüüd olen suutnud seda endasse kapselduda, siis, siis ma suudan nagu seda leida sealt mingeid pidepunkte ja siis minugi poolest minna kas teinekord vaatama või üldse mitte, see ei ole üldse tähtis, eks ole, sest et selle emotsioonide annab noh, võtame sellesama, mis praegu käib, see on Katrini Essensoni etendust, ta tantsib seal selle kolmveerand tunni jooksul võib olla maksimaalselt viis minutit, selles mõttes tantsib nagu, nagu näiteks minu ema saaks aru sõnast tants, eks ole. Et aga see teistmoodi kuidagi teistmoodi kui tantsuetendus seda ka nimetada, neid ei saa, teda võib öelda tants-performance-iks, aga ikkagi tants. Ja siit tuleb, siin on üks asi, mis, mis on niimoodi, et kui meie nüüd hakkaksime teistmoodi tegema, siis me üritaksime leiutada jalgratast maailma mõistes maailma mõistes on väga lihtne. Kui see, kes teeb etendust, nimetab ennast koreograafiks, siis on see tantsuetendus. Kui see nimetab ennast lavastajaks, sisalda teatrietendus, fini? Siit tulebki need vahed, eks ole, ja kui ta nüüd tantsuetendus selle definitsiooni järgi, siis kutsutakse tantsufestivalidele, eks, ja kui ta on teatrietendustes, kutsutakse teatrites Diablo ja südametunnistusest ja, ja see ja siis on hästi palju festivale, kus nagu need on kõik koos, sest et need just nimelt nüüd keegi ei viitsi neile hakata niukseid nimesid panema ja keegi ei hakka kedagi huvitama. Kes ta nüüd on, eks ole, need näidata, tahetakse näidata lihtsalt häid etendusi ja minu arust see on nagu põhipoint, et käime vaatamas häid ja huvitavaid etendusi, mitte häid huvitavat tantsu. Et Priit, ma kujutan väga hästi ette, see, sinu selline emotsionaalne, selline kõne on, on tekitanud väga paljudes nagu selliseid ka mälestusi varasematest aegadest, kus nad on käinud tantsuetendusi vaatamas tulnud nii-öelda tantsuetendustele ja, ja tulevad meelde need nii-öelda tunded, ma istusin seal, ma vaatasin ja ma ei saanud midagi aru, mida mulle sellega öelda taheti, mis on see sotsiaalne sõnum ja nii edasi, on sellised, sellised reaktsioonides võivad tihti küll küll. Te ei pea vastama, traditsioone toimub minus endas, väga tihti ei saa mittemidagi. No aga siis, kui ma ei saa aru, panengi pauguga ukse selja tagant kinni, läheb minema. Aga aga see keela, mul tähendab see minu jaoks on see, et ega siis sellepärast ma nüüd kogu seda Ühte osa maailmast ei ignoreeri, eks ole. Just sellepärast, et, et see ei anna mulle üldpilti. See, kui mulle see konkreetne etendus ei meeldinud annab mulle ainult selle ühe sõnumi, see konkreetne etendus mulle ei meeldinud, ma ei saanud sellest aru. Rohkem ta ei anna, ei tasu sinna juurde mõelda, et mida ta annab, et see tähendab, et mulle ei meeldinud. Üks asi on see, kui mulle ei meeldinud või ma ei saanud aru, ei saanud sõnumist aru. Just nimelt vaata, siin ongi see asi, et see tuleb minu jaoks väga konkreetselt sellest, et sealt tulebki sinna otsima sõnumit ei tohi tulla sinna mina, mina ei lähe sõnumi. Ma mõtlesin, ma lähen nagu vaatama, mida mulle tahetakse, äkki see ei ole üldse sõnum, mida mulle tahetakse edasi öelda, äkki mulle tahetakse hoopis midagi muud kogu selle loodava emotsiooni ja mis on minu jaoks väga tähtis, on see, et etendus lõpeb siis, kui etendus on läbi, eks, et ma olen käinud, eks ole, etendustel ja näinud ja me oleme ise näidanud, kust nagu tund aega toimub, mingit asja, millest sa mõtled, et ma ei saa aru, mis ma ei saa aru. Ja point tuleb alles viimasel minutil ja siis selle Bondiga tehakse kõik see eelnev ka selgeks, siis sa saad nagu, nagu öeldakse, selle mosaiigi kokku panna, sellepärast et sul ei olnud seda võtit. Tee antakse sulle võib-olla viimasel sekundil kõige igavamad etendused minu jaoks, millest, mis minu pärast ongi, et puudub narratiiv, kui see võti antakse mulle esimesel minutil ja siis ma saan hakata. Kavalehel juba. Ja siis siis mul ei olegi nagu midagi mõelda, eks ole, ma lihtsalt nagu jälgin ja vaatan, kuhu see asi läheb, eks ole, kuidas täpselt nagu see nagu seebiseebikas televiisorist, ma tean, umbes kuidas see läheb, hakkab kuidagi ja nii edasi, et see on nagu igav, minu jaoks on põnev ja noh, ma ei räägi nüüd, eks ole, et et minu jaoks, aga, aga põnev on see minu meelest, kui saad Bondi lõpuks kätte ja siis ka assoo nii ja naa ja siis hakkad mõtlema järgi ja tõepoolest mõtled, homme mõtled ülehomme selle peale, siis hakkavad need see pusle kokku minema ja see on nagu hästi tervendav emotsioon mulle. Mitte see, et ma kohe aru saanud, et kui ta tuleb lavale seisab viis minutit, vaatab mulle otsa, siis mul tegelikult kas mul siis peaks juba kõik arusaadav olema, mis ta tahab öelda? Ei, eks ole, see pruugigi üldse kunagi sellest aru saada, miks ta niimoodi teeb, eks ole. Aga temal on vaja seda teha, eks ole, nagu ma mäletan, meil oli hästi ükskord väga niukene tõsine diskussioon teemal, et, et oli siin niimoodi, 90.-te alguses oli kaaslaseks prantslaselt, kõik võtsid ennast riidest lahti, on ja küll paljad lava peal, eks ole. Ja, ja noh, oli väga palju inimesi, kellel on nagu füüsiliselt on, käis vastu, see on ju normaalne, käib vastu. Oli ka palju neid, kellele see meeldis. Kogu publikut. Just eks ole, aga, aga näiteks ma mäletan, et üks koreograaf andis sellele väga hea vastase Melgu medali publikuga diskussioon, et selleks, et oma sõnumit edasi anda minule või publikule tundis tema, tema peab et õige, kõige õigem on niimoodi, kui tema paneb ennast ebamugavasse olukorda, siis jõuab see sõnum siis jõuab see, mida ta teeb tema meelest paremini publikusse ja tema jaoks ebamustikas ebamugav variant on see, et ta võtab ennast riidest lahti, on alati meie ees. Aga samas see on ta enda teadlik teadlik panemine sellesse situatsiooni. Vot ma pean olema, et selle jaoks, et anda seda edasi, et mitte noh, filmis on ju ka, eks ole. Noh, ja nii edasi, et selles mõttes tuleks natukene nagu alati kui on viitsimist, eks ole, laiemalt mõelda, et minu meelest kaasaegne kunst, kaasa arvatud tants. Ma ütleksin ühe niukse lause, mis mul on hiljuti kuskil kuulnud ja mulle väga meeldis, et ta peaks tekitama inimestes niisugusi, mõtteid, mida nad, need inimesed ennem ei ole mõelnud, mida nad ei ole üldse teadnudki, et et võib nii niisugusi mõtteid mõelda. Et see on nagu tore, kui see on mingi etendus, oli asi, mis nagu kurdab neid samu mõtteid, mida me kogu aeg mõtleme, siis see on nagu minu jaoks natuke nagu populistlik, selles mõttes, et jah, jah, jah, aga kui ma hakkan mingitele asjadele vaatama täiesti uue mõttega, sellepärast et mul on see mõte on antud või näidata. Mul on ka niimoodi, on võimalik seda mõelda aga selle jaoks peab olema avatud. Kui sa oled nagu, oled kinnine, siis siis ei jõuagi. Ja lõpetuseks mille lõpetuseks sa võid selle pika jutu lõpetuseks, ma tahaksin nagu hästi kõiki inimesi nagu rahustada selles mõttes, et on maailma praktika, näitab väga ühte asja, kaasaegset tantsu, publik on circa, üks protsent elanikkonnast üks protsent, eks seal Eestis ammu-ammu juba ületatud, nii et nendele, kellele ei meeldi, elagi rahulikult edasi. Ja, ja, ja selle selle teadmisega mitte midagi ei juhtu, keegi ei ole nagu kuri teie peale või nii edasi. Sest väga tihti võetakse seda, et või ma ei taha etenduselt ära minna või, või ma ei saa sulle öelda, et jälle mul tegelikult, et see ei meeldinud see, et miks ei saa selline normaalne, eks normaalminu meelest on ebanormaalne, kui me kuued, kiidame midagi, mis, Kannatame seal just raadio kaks koolis me räägime täna tantsust ja, ja põhiliselt see, kes räägib, on Priit raud. Ja raadio kaks koolis jätkame meil saateaeg, mis läheb lennates, aga õnneks seda on veel ja me saame, saame oma huvitavat teemat jätkata tantsutund ja, ja, ja Priit raud avab meile tantsumaailma. No mismoodi see tehnilises plaanis? No ma saan aru, et iga kord on, on uus situatsioon ja väga erinev, aga, aga mingit kaanoni ometi ikka, mismoodi selline tantsu loomine käib, kui see ei ole nagu täiesti puhas monoetendus, et inimene ise koreograafina selle seab, ise tantsib ja, ja, ja, ja pärast koristab saali ära kaabel. No nii, no selles mõttes ma ei ole üldse õige inimene sellele vastama, sellepärast et minu minu viimane looming toimus siis, kui ma õppisin veel Pedas on ja sellest on ikka juba palju-palju vett merre. No aga sa oled näinud seda kõrvalt No ma ei tea, no ei tea, ikka. Okei, oletame. Et see idee, see mõte on ikkagi sellel koreograafil peas ja siis ta püüab, nagu öeldakse, et selles kaasaegses tantsus on väga raske olla see mittemõtlev tantsija, ehk siis, et need inimesed peavad kaasas põhimõtteliselt ikkagi kaasautorid, Need, kes siis nüüd tantsivad ja samamoodi on see kaasautor, ükskõik, kas ta siis see, kes teeb muusika, kes teeb kujunduse, kes teeb ükskõik mida seal nüüd on samamoodi kaasautoreid, sest et nemad lihtsalt oma oma mõtetega nad ei tea üldse, millest jutt on nagu sisse ei saa sõita, et umbes niimoodi, et kuule. Ma nägin kuskil nii lahe see valgusefekt oli, et teeme sulle ka ise teadmata, milles see etendus on, eks ole, et niimoodi niimoodi ei saa, need on ikkagi ja need on kaasautorid nagu alguses peale, et väga harva tehakse niisuguseid etendusi, kus etendus on juba mingil määral tehtud ja siis hakatakse lisama juurde mingisuguseid asju. Väga tihti tehakse etendust näiteks viimasel ajal mida ma olen näinud või suutnud suutnud jälgida protsessi, kust need juhul, kui kasutatakse videot ja isegi natukene videot, siis see video tehakse enne valmis, sest et see tal on võib-olla siis suurem kujundatud kujundlik tähendus ja selle video põhjal hakkab siis sündima see asi ja ma arvan, et see variant, kas seda mingit konkreetset osa sellest etendusest, kas seda tantsitakse, öeldakse sõnadega või kuidagi teistmoodi, see on see viimane asi, ma arvan, mis, mis sünnib, see ei ole nagu see selles mõttes tähtis. Et tähtis on ikkagi see, et miks seda tehakse ja teisel alles teisena kuidas seda tehakse, nii et selles mõttes, et ta on väga raske, kui näiteks ka minul, et kui me mõtleme, mida me järgmine aasta noh, nagu uus etendusi teeme, teeme, kui noh, ma ei küsigi niisugust, et kuule, kas seal tuleb palju tantsu või ei tule deta ei tea. Kui ta ütleb mulle, siis ta valetab või siis et on, kui on niuke tõsise südametunnistusega inimene ütleb mulle ära, et jah, tuleb tegelikult on ju, on, võib-olla poole aasta pärast ei tahaks üldse enam teha seda tantsuliselt. Et see ei ole, see ei ole nagu minu jaoks tähtis, et, et sealt tulebki need minu meelest vahe, sellel nendel koreograafidel keelesid, meeldib teha hästi palju tantsu, nendel, kes on rohkem niuksed, niisugused perfomance tüüpi koreograafe, kes teevad muud midagi, et sellel hetkel, kui ta nüüd peab otsustama, et okei, seljad on otsustanud, mis seal tuleb, kuidas tuleb, siis ta otsustab teha seda rohkem kui liigutustega. Vot see sellel hetkel ta muutubki siis kas ta on selline või selline korraga? Üldjuhul kuna nagu ma ütlesin, on nagu me rääkisime sellest, eks ole, et nad on autorid algusest peale, selles mõttes, et selleks põhjaks ei ole mingisugune ei kirjutatud näidendiga mitte midagi, siis üldjuhul on niimoodi, et see etendus võib üldse mitte valmis mitte kunagi saadagi selles mõttes, et et teda mängitakse natuke aega selle käigus, see autor saab aru, et vot siin on midagi siin siin siin midagi jamasti teeb ümber, teeb ümber, aga ta tuleb ikka sama nime all, järgmine kord välja võib juhtuda niimoodi, et kui sa näed ühte etendust üks aasta ja sa näed teda järgmine aasta, tal on suur Enigimas sees. Aga sellepärast, et see etendus on lihtsalt elanud edasi, nii nagu elab, elasid koreograafia autor, sellised esitajad. Ja nüüd ei ole enam mõttekas või ta ei taha enam rääkida nendest asjadest, nende talle aktuaalsed. Need mõtted nüüd hoopis teeb seda teist teiste asja ja see teebki selles mõttes selle põnevaks, et saab põhimõtteliselt pea peaaegu, mitte kunagi, mida sa vaatama lähed, mis sealt tulema hakkab, eks ole. Ja minu jaoks on see põnev, minu jaoks on see põnev ja ja, ja mitte nagu see McDonaldi McDonaldsi variante, noh, kui ma tellin Big Maci, siis ma noh, tean, eks ole, mis, mis seal tuleb, minu jaoks on see põnevam, et ma nagu üldse ei tea noh, selles mõttes, et loomulikult see teadmine võib tekkida kogemusega, aga see on hoopis teine, see on nagu nagu kogetud teadmine, et selles on nagu üldse elukogemus. Ainult sealt võib tulla, et noh, ma tean, et Selveris müüakse niisuguseid kaupu ja kuskil teises müüakse teisi kaupu, mõtlesin, et see on samamoodi kogemust kogemuse põhjalt mul tulnud, et samamoodi kalutis või seal tehakse niux tantsu või see koreograaf teeb naguniisugust, tantsi, tantsi üldse, ta ainult räägib millestki meile. Ei saa aru, millest ta räägib, nemad jälle hästi, palju vihuvad tantsu ja siis ma saangi valida, eks ole. Oma selle kogemuse põhjalt, kumb mulle rohkem meeldib Ma kujutan ette, mismoodi praegu keegi inimene rõõmustest lõpuks tuli, tantsualane termin vihtuma. Kas sa oled näinud väga palju tantsuetenduse maailmas ja, ja, ja nendega väga hästi kursis, kas mingil hetkel mulle tundub, et tantsu võiks olla selline, et ei ole vahet, kas kas seda tehakse? Ma ei tea, Tallinnas Pariisis ja edasi Sydney's, nad räägivad alati nagu ühtedest ja samadest asjadest. Ometi on nagu olemas mingi sotsiaalne foon, mis paneb, paneb inimesi muretsema kohalike kohaliku elu või olukorras, kui palju seda sotsiaalset tegelikult siis sellises sellises tantsus on? No on on, et ma arvan, et selliseid tantsus on hästi palju just niisugust väga personaalselt sotsiaalselt võib-olla mitte sellele koha personaalselt tere, persooni personaalselt. Ja sellepärast võib juhtuda täpselt niimoodi, et sa tegelikult näed Sydneys enam-vähem samadel alustel tehtud etendust kui Tallinnas. Kuigi nad ei ole kunagi omavahel kokku, nende persoonid on nagu lähestikku, kui nad on, nagu sa näed kohe, et nad on nii et selles mõttes, et niisugust koha persoon personaalselt. Et Sa ütled, et see on austraalia tantsena niuksed on väga vähe, et noh, on muidugi mõned märksõnad, aga need on niuksed rohkem tõesti professionaalidele, et noh, kõik maailmas teavad näiteks, et soomlastel on kohutav valgusmöll, eks ole, selles mõttes, et no nii palju valgust kui üldse olla saab ja kogu aeg kõik vahetub ja ja see on nagu tüüpiline Soome siis näiteks Iisraeli ta kaasaegse tantsu puhul kõik teavad, et tantsitakse anfasvuses jällegi tantsuline terveid ehk siis näoga publiku poole. Ja, ja, ja noh, need on, aga need on jällegi niuksed, et nüüd on jälle selles mõttes, et nad toredad, kui nad tekivad, sest et siis on veel toredam neid lõhkuda. Eks ole, et kui soomlased peavad äkki näoga publiku poole või pimedas et, et siis on jälle see tekitab, võib-olla just tekitab elevust, eks ole. Kas Eestil on olemas mingi selline asi, mille järgi eesti tantsu ära tunneb? Ei, nii nad räägivad, minul on seda väga raske hinnata, aga, aga nii nad räägivad, et ja see on niisugune. Et nad nagu ei valeta või et selles mõttes nad ei püüa olla, kes need on, kes nad ei ole. Ja nad ei püüa lahendada võib-olla siis probleeme või üldse edastada probleeme, millest nad noh, ei tea, need ei puuduta teda neid väga palju ja nii edasi. Et need on lihtsalt üliausad ja ülinagu niuksed, isiklikud, väga isiklikud. Et kui me ikkagi vaatame neid etendusi, mis praegu maailmas Eestit kõige rohkem esitatud Need on ikka minu probleemidest. Noh, ma toon konkreetse näite minu probleemist, kuidas mina ja, ja minul on, vot niisugune naaber on ja, ja et ja siis sealt nendega läbi nende detailid ja sa saad aru, et noh, tegelikult räägi naabrist, ta räägib endast, eks ole. Et jah, et see, see ausus, seda on väga palju välispressis öeldud, et no mõnes kohas isegi, et kuulge, et no nii ei saa, eks ole, et see on juba nagu piinlikult. Ah et mingi mingi selles mõttes nagu niuke teatraalne trit võiks ka olla mitte ainult mitte ainult puhta aususe peale. Ta võlub see ja see on olnud nagu Eesti märksõna ja sellepärast see Eesti kaasaegne tants tantsu suhteliselt hästi maailmas läheb. Ta ikkagi mõnedel inimestel võlub täiesti ära. Kas te olete isekeskis rääkinud ka, millest see võib olla tulnud? Ma ei tea, ma ei tea, võib-olla seal on noh, minul on üks teooria, aga, aga ma ei ole üldse kindel, et et see teooria nagu paika peab noh, vot kui kuskil 80.-te lõpus või kui hakkasid need noh, nagu tuli see vabadus ja hakkasid need niisugused tegijad rohkem nagu pinnale tõusma, eks ole, siis oli põhimõtteliselt nad nagu pidid otsustama, eks ole, et kellega nad kaasa lähevad või missuguse olles uus kunstivorm, et kelle, kelle nagu hõlma alla nad üritavad pugeda tõusta ülespoole, eks ole, siis põhiliselt peaaegu kõigis Ida-Euroopa riikides eriti eriti noh, ütleme siin meie meie kandis mitte nüüd ütleme Balkanil, aga siin meie kandis nemad, kõik käisid teatris, sest teater on siin maal ja noh, siin on nüüd, eks ole, teatriparadiis ja nemad kõik üritasid nagu teatriga koos, et sinna teatri alla minna, et siis koos selle teatri oreooliga ka pinnal püsida. Siis eesti tantsijad ütlesid kohe täiesti vastuteatrile, ei mingit ning niisugust teatrit ja rohkem tegelesid visuaalsete kunstide perfomance, inimeste moekunstnikega ja muusikutega, et ja võib-olla seal tekkiski siis see niisugune hoopis teine lähenemine asjale, kui, kui me näiteks näeme teiste idaeurooplaste puhul idaeurooplastest erinevad eestlased küll võib-olla on üks üks veel on üks maa v, kus analoogset tantsu tehakse rumeenia. Nii imelik, kui see ka ei ole, aga noh, näiteks eestitantsul ja kui me niimoodi hästi ma räägin, me räägime, eks ole, hästi robustselt, sellepärast et need ei ole faktid, vaid need on minu arvamus, et et Eesti tants ja näiteks skandinaavia tantsud nagu öö ja päev, et seal ei ole noh, peaaegu peale selle, et me nimetame neid tantsudeks, ei ole seal suurt, mitte midagi ühist. Ma olen 100 protsenti veendunud, et me oleme selle jutuajamisega nii ühel kui teisel kuulajal ajanud peale väikse tantsuisu. Kiiresti mõned, võib-olla näited, mida sa soovitaksid täna siin Eestis vaatamas käia, lähipäevadel. Lähipäevadel on väga lihtne, näiteks eks ole, tantsuteater sic. Kes on nüüd siis ka saanud professionaalseks tantsuteatriks, ehk siis tegeleb professionaalselt tantsijatega, nemad on vist ringreisil mööda Eestit oma uue tööga. Anu Ruusmaa korreograafilise Sis, Kanuti Gildi saalis on praegu kas uus etendust, mis naljas on Katrin essansoni, etendus manusega mõtted ja tantsuteater, fain faili etendus, panus, et need just just just esietendunud neid seal siis tuleb vaadata, millal nad mängivad ja neid vaatama minna, need on muuseas jällegi täiesti erinevad, et kui tahta vaadatagi sealt ja sealt nurgast, vot siis leidnud kaks etendust on väga head selleks. Aitäh Priit, kas meie vestlust võib nimetada mingitegi tantsukanalite järgi tantsuks? Hoia kindlasti, need oli ju kõva kommunikatsioon. Selge, et lõpetame siis selle tantsu, suur aitäh kõigile, kes seda tantsu jälgisid. Raadio kaks koolis ja täna oli külaliseks Priit raud.