Klassikaraadio kuulajad algamas on 13. oktoobri heligaja. Tänases saates tulevad kõne alla järgmised teemad. 14 10. oktoobril toimub opertaalis EBU koorikonkursi piibas Sing finaalkontsert. Teemat vahendavad Aarne Saluveer ja Marge-Ly Rookäär. Veljo Tormise, CD-sarja esitluskontserte tutvustavad helilooja ja dirigent Ants Soots intervjuus Kersti innule. Festivali tutvustab Eesti kontserdi produtsent Neeme Bunder. Vanemuise teatris esietendub täna õhtul Verdi ooper Regoleta, kõneleb lavastaja Taisto noor intervjuu säilik Lätile ja klaari palavik, saaresostabile, staniilsa jaamov. Sellest kõneleb lähemalt Heili vaostamm ning Elleri muusikakoolis on käimas sügismuusikafestival, mille keskmes on sel korral ooperis härra. Festivali kolme viimast päeva tutvustab Kadri Leivategija ning Priit Kuusk on saatnud klassikaraadiosse muusikauudiseid ka väljastpoolt Eestit. Head kuulamist. Otseülekanne EBU koorikonkursilt leta Piiprosseng. Eestist on võistlustules tütarlastekoor Ellerhein, Hallaste, Kormaariani. Otseülekanne vupertaalist pühapäeval kell 21. Homme õhtul toimub poperdalis Saksamaal EBU koorikonkursil ette Piipressing finaalkontsert. Kokku esineb sellel kontserdil homme kolm eesti koori, kaks nendest, tütarlastekoor Ellerhein ja Tartu Karlova Gümnaasiumi laste Kormaarjalil osalevad konkursil ning kolmas koor. Tallinna muusikakeskkooli lastekoor esineb sellel ajal, kui zhürii teeb oma otsust. Žürii töös osaleb Euroopa kantadi esindajana ka Eesti kooriühingu esimees Aarne Saluveer, kes ise oma kooriga neli aastat tagasi sellel konkursil ka osales. Siin tuleb ju kõigepealt ikka tänud sellele öelda jälle aegade algusesse tagasi, kes enne seda pole kuulanud või aru saanud, et et ühel hetkel nii-öelda läbi siis Eesti raadio klassikaraadiuse kontaktteave täitsa Piiplesingi üldsegi toimub, sest tot asjad on maailmas avalikud küll aga, aga nii palju on avalike asjade, paljusid neist ei märka, et see jõudis Eesti kooriühingusse ja kooriühingu koostöös tõesti on kolmas kord tehtud avalikuks nii-öelda eelkonkurss Eesti koolidele ja tänu sellele on valik väga selline esinduslik või hea. Esimene kord, kui see juhtis 2003, mõõtsin lastekooriga selles mõttes osalejat. Et me oleme lastekoori püüdnud kogu aeg nagu arendada ja käinud nii-öelda nagu tavalistel konkurssidel. Tavalise konkursi põhiline probleem minu arvates ongi see, et, et tõsi, neid salvestatakse, vahel on võimalik nende salvestusi ka plaatidel või kuskil kuulata. Aga see kuulajatering ja avalikkus ei ole nagu ikkagi piisavalt suur past, ei teagi, keegi, tuli esimeseks, teiseks, kolmandaks, kuidas ta siis ikkagi laulis, selles mõttes tundub sulle, et sa Piiplesing ikka päris põnev kõik, kes seda kuulavad, on ikkagi asjast huvitatud ja noh, kuidas öelda eriala inimesed, nii et sa jõuad oma esitusega siiski väga paljudeni. Sa osaled sellel aastal euroopakantagi esindajana žürii töös, võite öelda, kas see poolfinaal oli väga, väga tugev, võib, paistsid sealt välja need, keda te siis välja nokkisid, kui sa seda öelda, et noh, ma ei ole selles mõttes noh, annab mingit nagu nagu allkirja selle kohta, et ma ei, ma ei tohiks sellest rääkida. Pigem mulle tundub, et kui teatud informatsiooni jagada, siis oled ise targem ja kõik teised inimesed, kellel seda jagada, oskavad ka teha võib-olla nagu paremaid, targemaid objektiivsemaid otsuseid. Õige on see, nagu sa mainisid, et euroopagantati poolest seal ei ole sellist kommet nagu vahele mõnede konkurssidel, et noh, kui eelmine aasta keegi näiteks võidab, et siis märgatakse, kutsutakse enamasti on tegemist seal raadio produtsentidega, kes siiski tihtipeale on ka ise nagu koorijuhtidena tegevad, aga võib-olla mitte just konkursi kooridena, pigem mingite selliste teiste heatasemeliste. Aga see ringhäälinguga seotus on just eelkõige oluline siin määraskele oma osa täiesti tegelikult ju see, et et 2005 ETV tütarlastekooriga selle noortekategooria võitsime, siis pärast seda tundis Euroopa Ringhäälingute Liit, et konkurss vajaks nagu eriti noorte suunas, natuke laiemalt tutvustamist tekkis selline hea kaaslase Euroopa kantaadiga, kes on siis Euroopa Liidu nagu noortekooride assotsiatsioon ja nüüd me siis oleme pusinud selle kallal taustal on seda öeldes, et sümboolne. Meie Tallinna muusikakeskkooli esimene koht kindlasti kannab ka nagu ütleme sellist sõnumit või pidi kandma siis lastekooride, ärge peljake, et, et see võib olla ka teie jaoks konkurss. Reaalsus oli nii, et žürii töötas nende poolfinaali lindistustega kolm päeva PTR-i stuudios ja me kuulasime kaks tiiru kõik selle asja läbi nii-öelda preeselektsioone siis teist korda kõik panid punkte, aga järgnesid pikad nagu sisulised arutelud. Ta ei ole nagu päris mehaaniline rääkida ikkagi see, et mis on need asjad, millele antud žürii liige tähelepanu juhtides väidab, et see koor on kas siis väärt finaali minema või mitte minema. Kõva konkurents poolfinaalis olid täiskasvanute koorides. Neid oli hästi palju üle euroopavad seal valdkond, milles täna nagu Eesti kaasa ei räägi. Nii kurb kui see ka ei ole, aga sealtmaalt, kus noorte ja laste koolid lõppevad, ei ole meil täna nii kõrgetasemelisel rahvusvahelisel konkursil koori välja panna. Võib-olla on raadiokuulajatele hea teada, et selleaastane reglement, sel aastal reglement veel kord seda võib ju nii-öelda tulevikus muuta, nägi ette, et ühest nii-öelda rahvusringhäälingust ei saa olla ühe maa rahvusringhäälingust kahte koori mistõttu siis reaalselt võis tekkida olukord ja aru saate tekkiski, et kui näiteks ühelt maalt oli väga hea koor number üks, number kaks ja number kolm, siis vastavalt reglemendi number kaks ja number kolm langesid välja ja nii-öelda järgmise koorile žüriis. Otsusena sai edasi koor number neli ja umbes kahel korral tuli sellist asja seal kasutada. Ma ei saa sind prohvetit mängida enne enne seda, mida meetris kuulame. Aga, aga sellest tulenevalt võib selguda, et äkitselt ei pruugi sekreaalne finaal olla nii tihe rebimine kui tegelikult oli poolfinaal. Laste ja noortekooride osavõtjate arv paraku nii suur ei olnud. Ma siiski loodan, et meie kooridel on šansse olla väga headel kohtadel, sest ilma nalja tegemata see, et seal finaalis siiski ollakse, see iseenesest on siiski päris suur saavutus ja tunnustus, nii et ole sa seal esimene või teine või kolmas, kõik need koorid, kes seal on käinud ja kes nad ka lähevad, on, on kindlasti silmapaistvalt heal tasemel üheksast koorist, kes siis kandideerivad selle hõbedase Roosi karika peale, laulab Eestist kaks, noh, ma olen ikka metsikult rõõmus selle üle antud juhul noh kuidas öelda, eks sellised väikerahvakoorikultuuri esindajad on meie jaoks see number, et üks, kaks, kolm, neli või mida rohkem on ikka nagu oluline. Veel kord ma lihtsalt väidan, et mõnedes maades, kus tegelikult võiks olla hästi kõvasid konkurente noortekooride ja lastekooride kategoorias, neid antud juhul lihtsalt na kui esitatud, mis ilmselt on miinus nendele Ringhäälingute alla, sest seal koor on. Me teame, täna siiski on, on Euroopas väga häid noorte ja laste koorekkele osaledes võib-olla finaal tuleks põnevam, kui ta nagu on, aga täna jah, on see igal juhul vesi meie veskile, selles mõttes. Mina olen väga õnnelik, tervikuna läheb ju täna kolm eesti koori sinna, nii et, et jah, tulemus on super tulemus, ma ise mõtlen, et ega siis nii kui spordis, kultuuris aeg-ajalt on poliitikal ja teatult selles repressatiivsel oma osa, mida ma ikka väga loodan, on see, et, et äkitselt see paneb Eestisse heliloojad ikkagi näiteks selle peale mõtlema, et et see on suur areen, nagu tasub kirjutada muusikat, mida sellised poolprofessionaalsed noortekollektiivid laulavad ja seda muusikat mängitakse, raadiojaamades seda kuulatakse. Täna on meil väga suur vajadus sellise eestimaise muusika järele ja head kuulajad, tuletan meelde tütarlastekoor Ellerhein ja Tartu Karlova Gümnaasiumi lastekoor. Maarjalill osalevad siis finaalkontserdil ja siis, kui zürii läheb lõplikku otsust tegema, siis sellel ajal esineb Tallinna muusikakeskkooli lastekoor ja muuhulgas esitab ka ühe spetsiaalselt neile komponeeritud teose, mille nad said siis auhinnaks, eelmisel korral. Ja otseülekandes on kogu kontsert üle Eestimaa. Pühapäeva õhtul kell 21. Tuleval nädalal toimuvad mitmel pool Eestis kontserdid pealkirjaga see igipüsiv hääl. Eesti rahvusmeeskoor Ants sotsi juhatusel tähistab nende kontsertidega ulatusliku salvestusprojekti lõppemist. Esitletakse viiest CD-st koosnevat tsükkel lit Veljo Tormise meeskooriloomingust. Viiele plaadile on salvestatud peaaegu kuus tundi 53 teose näol. Salvestamist Soome firmale Alba Records alustati aastal 2000. Salvestustöö toimus käsikäes heliloojaga. Siinkohal Veljo Tormise kommentaar. Rammul vägeva teoga hakkama saanud. Mõelda viis plaaditäit puhast tormist peaaegu kõik, mis aastakümnete jooksul rammi jaoks toodetud. Kõik rammi dirigendid alates Gustav Ernesaksast on asjast osa võtnud. Kahjuks Ernesaksa Tormise debüüt on siiski jäänud tänasest laadi mängust välja. See on 47 aastat tagasi kõlanud rahupäev. Võib-olla koidab selline päev veel uuesti. Ehk saaks siis ka välja selgitada, mida riigivastast õieti sisaldasid. Mõtisklused Leniniga, et nende ettekanne 1982. aastal ära keelati. Kas teha selleks veel üks uus kuues plaat? Mida sellele siis nimeks panna? Mis tegevused need oleksid? Rahupäev oli mul esimene spetsiaalse trammile kirjutatud teos. Järgmine lugu, kolm mul oli kaunist sõna tuli kaks aastat hiljem ja siis hakkas neid tasapisi lisanduma. Mõne aja pärast kujunes ramm muu püsitellijaks. See oli siis, kui ole vaja peadirigent tuli. Jätkus ka hiljem just Anssotsi isiksuse mõjul. Nii ongi pärast minu loomingulise elu lõpu alates 2000.-st aastast tulnud teha veel spetsiaalseid meeskooriseadeid mis viimasel Kalevala plaadil kõlavad. Sampo tagumine Raua needmine. Lauliku lõpusõnad. Tõsi küll, rabaniitmise meeskoori versiooni jõudis Rootsi üliõpilaskoor Swan Holm Swingers esimesena plaadistada juba aasta tagasi. Vaadeldes nüüd kõiki viit CDd komplektina tuleb tunnistada, et see pole enam niivõrd minu teos, kuivõrd Antsotsi oma. Kõik viis plaati igaüks eraldi ja kõik koos moodustavad terviku, milles mina olen vaid algmaterjaliks. Tõepoolest, igal plaadil on oma terviklik kompositsioon, arendus, kulminatsioon ja kooda ja samuti ka kogu tsüklil. Eraldi võetuna moodustavad tsükli veel kolm esimest plaati nägemused Eestist ja eraldi. See on samuti kolmapäevase esitluskontserdikava, mis lisaks Tallinnale viiakse Võrru, Paidesse, Tartusse. Küsides nüüd endalt banaalse ajakirjaniku küsimusega, mis tunne on? Vastan, et tore tunne on olla materjaliks loova mõtte käes. Plaadisari tormise nägemused on ju Anssotsi ja rammi ühismõte ja ühistöö vili. Nähtu ja kuuldu, kõik. See, et salve sai praktiliselt kogu meeskoorilooming, kujunes töö käigus, räägib dirigent. Antsud. Mäletatavasti algas laadistamine esimese plaadi kallal kahetuhandenda aasta kevadel ja see plaat ilmus 2001 ja tegelikult juba selle plaaditöösoleku ajal oli selge, et tormist tuleb võtta ette üleni kõik väärtuslik meeskoorilooming. Me tundsime, et saaks nagu praeguse lauljate põlvkonna jaoks hädavajalik see uue põlvkonna jaoks vajalik kogeda. Omal ajal sai püstitatud trammi, et ülesanne, et nii nagu jaaguari tormis vallutab maailma, et nii peaks ka meeskoli tormis jõudma maailma ja selleks tuli tõepoolest nüüd siis rohkem kui kuue aasta jooksul salvestada viis plaati ikkagi tema kõige olulisemate meeskoli teostega, ei olnudki eesmärk viimseni zahtist plaati laulda, aga vähemalt nii tormis kui mina olen rahul ja meil kripelda südad, et midagi jäi tegemata. Kuidas on need teosed sinna plaatidele grupeeritud või mismoodi on need plaatide kaupa valikut tehtud? Võib-olla Vision of Estonia nägemus Eestist, mis on siis tolmiseni eestiaineline looming. Igal plaadil sai järgitud printsiipi. Ühel plaadil oleks esindatud erinäoline tormis teosed, kus tormis on hoiatav teosed, kus tornis muretsev teosekkus. Tormis on manitsev aga, ja teise näoga tormis, kes võib-olla vaatab mõnede asjade iroonia ja sarkasmiga või lihtsalt huumori läbi need. Igasse plaati sai erinevad teoseid, kus oleks nii väga eluliselt filosoofiliselt sügavalt kõlav Tormis ja ka võib-olla helgemad ja päiksepaistelisem. Tormis. Mis on viimastel plahtidel, millega meie publik veel tuttav ei ole? Igasuguste asjaolude sunnil ilmub neljas plaat ka alles nüüd koos viiendaga, kuigi ta oli juba mitu aastat tagasi valmis. Neljandal selle plaadile on kogutud kõik selline tormisel looming mis on nii-öelda väljastpoolt eesti juurtega ehk põhjavene bõliina Bulgaaria Trithol, Ungari rahvalaulud, liivi rahvalaulud, Vepsa Kall, Karjala Väinatarkussõnad ja viies plaat. Et on puhtalt nägemus kalevalast, mis on ka tema pealkiri ja peateos, on seal vibuses käimine ehk seitsmeteistkümnes runo. Julgen väita, et see on eesti literatuuris monumentaalne varasemaid a cappella teoseid, teda kestab 34 minutit ja tema põhineb seitsmeteistkümnel rumal, mis on hästi sellise jõulise tõsise sõnumiga ja see ongi ka selle plaadi peateos ja on ka kontserdi selline peateos, kuna ta pole siiski üle 12. aasta meie saalides kõlanud. Esitluskontserdil esitate siiski teoseid kogu plaaditsüklit. Just nii nagu igale plaadile sai selline ring ümber tormis ja nii on ka sellel kontserdil, et kuivõrd kõige olulisem rõhuasetus on seitse teistla runol oma tõsi ja sügav mõte sisuga siis püüame, et teised valikud nagu toetaks seda pea mõtet laulame Viru vannet, laulame Helletusi, kus tormis avaneb jälle ühest, teisest küljest. Nagu ka liivi sarkasmi, nagu ka vepsa tall nagu osad Bulgaaria Thythonist. Lõpetuseks jäta päike paistma, aga miks mitte ka mõni laul meeste lauludest? Veljo Tormise plaaditsükli esitluskontsert kannab nimetust see igipüsiv hääl ja need kontserdid toimuvad neljas kohas, seitsmeteistkümnendal oktoobril Estonia kontserdisaalis, 18. oktoobril Võru kultuurimajas Kannel, 19. oktoobril Paide kultuurikeskuses ja 21. oktoobril Vanemuise kontserdimajas. Eesti Kontsert kutsub 10. uue muusika festival nüüd 12.-st 21. oktoobrini, heliloojad, festivali, peakülalised, Salva tooreski, Riina ja Mark Antony TÖÖ neis lisaks John Pattituitsi, Pieter Erskein, John, pärit selle esiettekanded uudist, tehased, avastusretked, meie ajamuusikasse festivali nüüd. Nüüd festival algas eile õhtul avakontserdiga, aga siin järgnevate päevade jooksul on loomulikult veel nii palju sündmusi, millest vähemalt mainima peaks päris mitmeid. Ja selleks ongi stuudiosse tulnud. Eesti Kontserdi produtsent näeb under, et räägi meile, mis juhtub lähipäevadel festivalil. Tõesti nüüd esimene päev on nagu möödas ja päev tegelikult ju kogu festivali hakkas ju tegelikult väga sellise uhke asjaga, see on, mängisid äratuskellad. Siis on see siiski elligeti ühele teosele, aga seda sama, seda kellamuusikat saab iga kontserdi alguses kuulata kõik kontsert, mis Eesti kontserdi seal saalis on, siis aga laupäev laval siis kell kaheksa on ansambel algoritm Itaaliast, meil oli ka planeeritud tegelikult kell seitse kohtumine helilooja Salvatore Sharino endaga, mis kahjuks ma pean tunnistama, jääb helilooja haigestumisel ära ja algoritm on siis Salvatore Riina võiks öelda selline nagu õueansambel, nagu me teame ju väga paljud kaasaegsed heliloojad, nendel on omale ansamblid ja, ja see on täiesti arvestades selle muusika helikeelt ka arusaadav, sest et ikkagi see helilooja mõte tuleb nii nagu kõige selgemini välja ansambel algoritm, mille dirigent Marko Angius esineb Sist täieliku Salvatore seal Riinu kavaga tuleb siis ettekandele arheoloogia, Telefono kohad, hernodist rada ehk siis telefoni, arheoloogia ja reisivihik, seal on ka üks väga huvitav solist sealoto Katsa Mayer, see on Saksamaa päritoluga bariton, laulja. Ja ma pean tunnistama, et kui mina seda, seda lugu esimest korda kuulsin tegelikult ka ikka tema esituses, siis mul täiesti täiesti nagu vapustas, sest et ma vaatasin seda koos noodiga, et see tema seal lauluoskus on lihtsalt lihtsalt hämmastav lihtsalt hämmastav, kuivõrd ta nagu taibanud noh, loomulikult koostöös seal Riina endaga selles särnino, sellise väga õhulise. Noh, kuidas ma ütlen nagu kahe maailma vahel oleva muusika, nagu kas seal on väljendanud, et seal nagu ütlege, et seal nüüd täpselt väga realistlik maine asi maa peal toimuvad seal juba pigem, et ta juba natuke juba nagu teisel pool et just täpselt niisugune see muusika on mulle mõjunud seal väga tabav. Ja see fotoKatsa Mayer siis laulad siis selle reisivihiku minu meelest tõeliselt tõeliselt hästi ära. Ansambel on üsna suur tegelikult üle 10 inimese erinevate pillidega, aga eks kindlasti kontserdikülastaja saab seda kõike juba ise kohapeal. Pühapäeval 11. oktoobril musitseerib meie oma ansambel U. Seekordsest Kanuti Gildi saalis, kontsert toimub kell kaheksa õhtul. Kontserdikava põhiteljeks on festivali peahelilooja Shariinu muusika ja ja tema mõtlemine. Teose loojaks on alati ka kuulaja, kelle kujutlused assotsiatsioonid ja kuulamise energia ehitavad üles muusikalise ruumi igaühe jaoks täiesti personaalse ning oma milles on võimalik lahkuda ja sealt naasta, nagu igaüks seda suudab ja soovib, nähtav ja nähtamatu, kuuldav ja kuuldamatu, kõnetavad 11 ja võivad vahetada kohad, nii on iseloomustatud seda programmi. Seal on ka üks festivali poolt tellitud uus lugu, age hirvelt, aga veel kõlavat Tatjana looval tools kaks A siis romitelli teos age hirna möödusse Riino Märt-Matis, Lill, tonatooni teosed saame luua, kindlasti ei vaja veel väga palju tutvustamist. Nii Tarmo Johannese kui Taavi Kerikmäe ettevõtmises mõned aastad tagasi loodud ansambel on praegu, nagu nüüd festivali püsikülaline olnud igal aastal, teisipäeval nüüd festivali kamraade ansambel Sansambel kõigepealt ütlen seda kohe nüüd ansambel selle kontserdiga kindlasti nüüd astunud väga tugeva sellise enesekindlamana sest kontserdikava on väga-väga-väga nõudlik, võib kohe öelda. Ja ma olen päris veendunud saatega kindlasti uhkelt hakkama, mõtlesin Giorgi Ligeti klaverikontserdid tegelikult, eks ole, mis on väga nõudlik teos nii nii solistile mister Pollile kui ka ansamblile endale tegelikult Liseti muusika Nathan vist ise ka kusagil nagu öeldud, tal on natukene ju eksperimenteeris selle teose loomisel ja ja tõesti, need neid erinevaid rütmi kokku ajada on päris päris nagu kõva väljakutse. Ja teine selline peateos, mis sellel kontserdil kõlab, on end riikvshabela lugu seal süüteluku NATO-s, Neeta sündinud on võrgustik. Tegemist on siis teosega, mis kirjutatud rokk Triiule ja akustilistele krintettidele. Ja see esiettekanne toimub meil siis koostöös Dresdeni sümfuunikutega, nii et nagu sealtkaudu on see lugu nagu tulnud erakordselt selline energeetiline lugu. ETV Ta sobibki Shappela võib-olla ka sellepärast hästi meie programmi, kuna noh, tead vaadata nende tööniks üks helilooja ka peahelilooja, kelle mõttelaadi või tema teostes jätsulikud elemendid on väga-väga tavalised, siis nüüd senine viide nagu shop neela omas. Kes noor Brasiilia päritolu helilooja tegelikult minu arust annab nagu väga nagu teise dimensiooni sellele kogu sellele kontserdile kogu festivalile. Nii et isegi ma arvan, et miks ka mitte muusikasõbrad saavad siit sellest kohe päris hea sellisel aegusele sellelt kontserdil kõlab samuti veel üks teos alguses või kaks täpsemalt Ligeti soolo trompetilugu, mida siis musitseerib Priit Aimla ja Andres sellesi eleegia. Kolmapäeval kell seitse musitseerib Niguliste kirikus Revale ansambel Ref ansambel. Samuti kujunevad nüüd festivali selliseks, nagu püsipartneriks võiks öelda. Sedakorda musitseerib Brebal ansamblis kaasa ka prantsuse päritolu šarl Marbjee. Päris fenomenaalne laulja, tegelikult, kes on suuteline laulma nii tenori häälega kui ka Broni häälega. Minul õnnestus ühte kontserdi kuulda, kus ta laulis soprani aariaid, muuseas esitusele tuleb Tõnis Kaumanni kahele Johannesele tšellole ja klaverile pead furrarioff. Hüssen häälele flöödile. Mirjam Tally suhteliselt ütleme uus lugu, joon, mis Mirjam kirjutas eelmise aasta sügisel Revale ansamblile, nii et nüüd toimub selle teose teine ettekanne. Ja siis Pascal jagu powski teosed klaverile jaa, jaa. Häälele ning samuti Kaia saarehoi kuu, kuhu see programm on tegelikult ka väga selline vaikne, võiks öelda ja ja õhuline kohati isegi lausa ainult sosin jaa, jaa. Hääled, ma mõtlen just näiteks sa pead vurri of tööler Süsson, kus flöödipartii on, kus sosistades kuidagi nagu pilli kombates hääli tekitades sinna sisse pandud, siis üks teos on veel, mille maailma esiettekanne toimub samuti sn Karol, Ilmar Soolugu Ring rombia Ringmäng pärastiseks, seal siis tegemist ühe noore heliloojaga Prantsusmaalt ja selle teosega tuleb välja siis saal barbie ukraina Kreekaga katoliiklikus kirikus musitseerib kell üheksa õhtul ka keelpillikvarteti Trarhi koosseisus siis Kristjan Hallik, Kristiina kost röökina. Laur Eensalu, Indrek Leivategija. Mina armusin sellesse kvartetti viimasel Con prio, ma pean tunnistama, et nad on väga motiveeritud. Noh, suhteliselt noor kvark det Malle Maltis on ka selleks kontserdiks kirjutanud uue teose, samuti kõlab Giorgi Ligeti keelpillikvartett number kaks ja korretski teos Kelby kvartett number kaks väga nõudlik repertuaar ja ma kujutan ette, et selles Ukraina kirikus võiks selline kaasaegne muusika olla väga huvitavalt täiendada 11 siis kui kes on käinud ukraina kirikusse laboratooriumi tänaval, tegemist on, on minu meelest Tallinna sellise pärliga tegelikult kui päris aus olla, soovitan kõigil juba kas või selle kiriku pärast sinna minna. Aga loomulikult need uued teosed, mida me saame siis kuulates, moodsad, siin Eestis. Üks järjekordne selline kõrghetk nüüd festivalil Felix ansambel baaselist tegemist siis vast Šveitsi kuulsaima kaasaegse muusikakollektiiviga koosseis võib varieeruda seal kuni 25 liiget, noh nagu tegelikult seal nagu ikka, kaasaegse muusika ansamblites väikesed orkestrid, dirigent on Jörg enne Berger ja saame kuulata siis väga erinevaid teoseid. Nii Helena Tulve, Giorgi Ligeeti, Franz Four, Münniš Valts, trümpi, Ülo Krigul, uus Lugus, Hans Peeter Kiburd samuti. Nii et, et meil on jah, sedakorda nagu sattunud niipidi. Oleme palunud, et välismaised ansamblid mängiksid meie oma heliloojate teoseid ja siis Ülo Krigul kirjutas uue loo spetsiaalselt fööniks ansamblile paasalis. Siin nad on sedakorda kaheksakesi ja kontsert toimub Estonia kontsertsaalis. Reedel saabub Eestisse ka Mark Anthony töö, neid sisekes on nüüd festivali üks peakülalistest. Temaga saab ka enne kontserti nii-öelda nagu vesteldav, rohkem vestleb küll Marcantonio töönedžiga Erkki-Sven Tüür siis kell seitse õhtul Estonia kontsertsaalis, siis tund aega enne kontserdi algust. Marcantonio töölisi on erakordselt huvitav tänapäeva helilooja, kelle teostes on väga palju Tšassilikke elemente ja võiks ka öelda seda. Need, tema teosed on ka mängitud, kuulsaks võib olla väga kuulsate jazzmuusikute poolt ja mis siin salata, ega praegu ka need teosed ei kõlakski siin Eestis, kui neid muusikuid, siinjuures ei oleks see seondil heliloojal, Loksal tingimused, see peab nii olema. Scootš, mis tuleb siis ettekandele reede õhtul. Estonia kontsertsaalis on siis teos, mis on kirjutatud sümfooniaorkestrile ja jätsid riiule ja tähendab põletatud otseselt Ta on teos sündinud tegelikult John Scofieldi ega koostöös ja tallaga pühendatud. Kahjuks seda legendaarset muusikut sedakorda ei ole. Eestis esinenud olavik seda ei võimaldanud, tema asemel mängib John barretseli kitarril. Teistest solistidena astuvad üles veel Peeter Erzgin trummidel. John Padituutši teos ise on jällegi erakordselt põnev, seal on väga palju üsna ulatuslike improssatoorsed lõike vahel. Tal ma võiksin öelda nagu väga kuulatav, et kui palju. Ma olen kuulnud siit, kui sealt inimestena praegu pelgavad natukene uut muusikat, et sellest ei saa keegi aru, et see on nii spetsiifiline. Scootš on nüüd küll selline muusika, millest on võimalik rohkem taibata. Ja muidugi võrratud solistid on seal, kes improviseerivad, nii et see, ma kujutan ette, oleks kogu meie festivali üks kindel sinna tõmbenumber ja tähtkontsert. Klassikaraadio eetris kõlavad otseülekanded nii teisipäevasest, nüüd ansambli neljapäevasest fööniks ansambli kui ka reedel toimuvast kontserdist, kus kõlab teenitšiss, koodžid, sülgaja. Täna õhtul esietendub Vanemuise teatris Giuseppe Verdi ooper Rigolettot. Vanemuise lavale jõuab ooperit ooperiteks tituleeritud Rigolettot viiendat korda. Aeg selekteerib välja, mis Sooter jääb ja mis ei jää, ütles lavastaja Taisto noor Rigolettot. Midagi niisugust, mis inimesi puudutab ja see ongi lavastaja Taisto noore meeles selle ooperipüsimise peamisi põhjusi jätkab ooperilavastaja Taisto noor. Mingisugused reguleto, Suberment kummitanud, ammu kummitanud tänu sellele, et kommuniveli sihuke paras poisike, poisi nahk ja käisin ooperis juhatama, esitasin regulaatoritele Georg Otsale küsimused. Mis arvad tema sellest, et miks inimesed tunnevad sedavõrd kaasa harjule tole, tema ostujuhid küsimusele muljet, kuidas sa selle peale tulid? Ma ei mäleta, mis, mida, mida avastasin aga sellest ajast peale minna see probleem kummitanud, et tegelikult inimene, kes 100 korda selliseid tegusid nagu teeb seda reguletu. Ta eksib ühe inimese põhivastu ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et tehakse sulle ja nii edasi. Ma kirjutasin kavalehele sellise kokkuvõtte, et lugupeetud prokurör, lugupeetud vandemehed, publik. Ma süüdistan, kohtualust lõdvad selles, et ta pole mitte ainult kehale hingelt deformeerunud aga samuti selles, et ta ei julge vaatada tõe peeglisse ja samuti ka selles, et kõik, mida ta puudutab, see laguneb. Ma tunnistan teile, Ta on süüdi oma tütre surmas ja teen ettepaneku kohtualuse advokaadile härra susete Verdile. Esitad oma kaitsekõne sealis ooperi näol pärast mida siis, lugupeetud vandemehed ehk siis publik langetab oma Verdyct, eks vaatab. Mis sellest süüdistuskõnest välja tuleb. Kuidas tänapäeva publikule tutvustada ooperit? Ma olen näinud palju lavastusi, kus meistriteoseid valatakse üle tindiga ja siis tehakse neile täiendavat ninad ja pannakse nad riidesse ja koheldakse soenguid, siis seda ma ei arva. On olemas väärtused, mis on niivõrdrikkad oma sisult, oma karakteritelt, oma muusikalt ja mis kokkuvõttes on niivõrd inimlikud. Ja kui tänapäeva inimesed on säilinud inimlikkus, mis nad tulevad ja saavad sellest osa. Ma loodan. Tänapäeva ooperiteatris on moes moderniseerida oopereid, kas seda ka Vanemuise ooperis Rigolettot? Kindlasti mitte sellepärast, et ma olen veendunud, et ma ei ole suurem kui ühe kuu, ma ei ole suurem kui Verdi meile suurem kui teave. Ma ei ole suurem kui ajalugu. Ma tahan veel kord jõuda nende süüdiseskune punktideni ja läbi selle avada nende karakterite rikkuse. Kõik need tahud, mis Hannes karakterite autorite poolt kirja pandud moderniseerimine, see on, ma teeksin ettepaneku, et vadki Libretistuvadki helilooja vodka orkester, võtke lauljad lehkediaatorile, kirjutage uus reguleta. Nii lihtne see ongi. Vanemuises on see juba viies Regoleta lavastus, mis võiks erineda just Taistonärigaleta teistest lavastustest. Ja seda ütleb kindlasti publik, aga jah, selle üle otsustab publik selles mõttes, et me oleme aimu hundiga pärast pikki jutuajamisi, suht pika koostöö perioodis on ligi seitse kuud oleme saanud üheselt mõtlema, oleneb leidnud sellise lavalise vormi, mille ma leidsin Regolecamonoloogist kohta, ütleb, et pärast palgamõrvariga Spara bussilje kohtumist paarisjaama olen paras. Me oleme paar, ühel on relv, teisel on keel, tema tapab relvaga, mina tapan oma lausetega. Nii-öelda selle eksterjööri interjööri paralleelne eksisteerimine, kus laval on tegelikult nii mandualoss kui ka nii oh kui ka Anspara futšiidi kodu, mis on identsed nende üheaegne eksisteerime, nende üheaegne eksponeerimine ja seal on veel, noh, see on, ütleme süga asja kõige visuaalsem, kõige nähtavam pool. Seal peaks olema veel inimestele, kes tunnevad koledat nii mõndagi uut, aga mitte midagi seesugust, mis lubaks öelda, et seekordne lavastusbrigaad on ümber kirjutanud ooperit, ei tahtnud seda moderniseerida. Hoia sellest, ma ei tea, kas jumal, kui taara või kes iganes, kes laulavad, laulavad järgmised isikud. Me oleme. Siis on külalistesse eesti Viktoriastane liite Leedu rahvusooperist paralleelis temaga anna alla, popuon parallis õige öelda, lihtsalt viisakust tingib, et külasid öeldakse enne meie hea tuttav mõne muuseas ja tartlaste jalutab Christian Benedict, keda me tunneme juba Hoffmanni lugudest siia nüüd juba Regoletos ja ühes Travjotas, kes käisid kuulamas ja Magdaleena osas ja viitavaskywidžuute paralleelis Valentiina kreeminiga. Need on need uued lauljad, need uued hääletanud uued isiksused, kes on Tartu publiku ees. Giuseppe Verdi ooper Rigolettot esietendub täna õhtul Vanemuise teatri väikeses majas. Tuleval neljapäeval toimub Mustpeade majas Tallinna filharmoonia klaver, palavikusarja teine kontsert ja seekord tuleb noor pianist Venemaalt. Danil Sajaamab, palun. Teda tutvusta produtsent Heili pausi. Nii sai, jaamas on tõeliselt palavikuline mängija, 2006. aastal oli ta siin pianistide konkursil võitis küll kolmanda preemiaga, kui oleks publikupreemiat välja antud, siis oleks siis ilmselt just tema selle saanud, sest tõesti publik oli väga vaimustuses temast, tema, ütleme, niisugust tundlikkust, haavata tänavust ja ka teatud egotsentrilisust võib-olla ka rõhutas just see, et ta oli haigeks jäänud, ta ei esinenud mitte sel päeval, millal ta pidi vaid järgmisel ja kõik see kuidagi võimendus, nii et kui ta läks ole, siis oli see veel erilisem ja veel hapra nagu pisu enna väljendiga öelda, et sel hetkel see kunst seal sündise, see ime sai tabatud ja publik kahtlemata ju konkursi olukorras väga tugevalt reageerib sellele imele. Nüüd ta korra siin käise mängi sage juurika koos oma kaasõppijaga Moskva aspirantuuris ja nüüd saab, kui me teda siis kuulata koguni kahes klaverikontserdis täiesti üksi soleerimas. Need on siis Sergei Prokofjevi klaverikontsert number neli p tuur vasakule käele ja Frederik Shapääni variatsioonid Mozarti ooperis Don Giovanni veetuur uppus, kaks sai, ema ei kohta, võib veel öelda ja et ta praegu õpib, siis Moskva konservatooriumi aspirantuuris ta ei kiirusta, selle lõpetamisega käib palju maailmas mööda konkursse. Tema, ütleme niisuguse vähekese kõikuva natuuri järgi ei ole ka need konkursid alati just kõige edukamad, aga siiski tal on märkimisväärselt palju laureaaditiitleid saadud. Kõige selle juures ta rõhutab seda, et konkursil ja kontserdil ei ole tema jaoks vahet. Ta mängib igal pool, nii nagu ta kõneleks jumalaga mängib iseendale ja Jumalale. Seda kontserti juhatab Eri Klas ja Tallinna kammerorkestrile on siin kavas ka instrumentaalteoseid. On võimalik kuulata veel Sergei Prokofjevi klassikalist sümfooniat sellise alapealkirjaga sümfoonia number üks D-duur tema varajasest loominguperioodist kriigi Holbergi süüti ja sellele lisaks siis veel kaks klaverikontserti. Teine kontsert sarjas klaveripalavik koos Danielsi jaam abiga toimub Tallinna Mustpeade majas 18. oktoobri õhtul kell seitse. Tartus Elleri muusikakoolis on käimas sügismuusikafestival ja seekord on rõhk pööratud sellisele žanrile, nagu on ooper täna-homme-ülehomme on festivali viimased päevad ja tänane päev. Laupäev on eriline festivali korraldaja Kadri Leivategija. Mille poolest tõesti me oleme sügismuusikafestivalid väga sageli pühendanud ka mõnel väga lugupeetud, et inimesele, kas tema juubeli võiks tema mälestuseks ja on olnud meil Carleysteri päeva filmi sel aastal, sügisel jällegi tähistasime ka Šostakovitši sajandat sünniaastapäeva, mis siis sellel aastal peale selle Ta on ooperi juubeliaasta, on meil niisugune kummardus ja lugupidamisavaldus meie kauaaegsele kooli direktorile ja legendaarsele õpetajale väga armastatud inimesele, siin Tartus, korrussakule, kelle sünnist just täna möödub 80 aastat. Ta ja tahame selle väärikalt tähistada ja ongi algamas koheselt mälestuskonverents pealkirjaga ilutöö tahud väiksed meenutusega korrussaku elust, tegevusest on kahe ettekande najal siis hilja Russaku ja piinan tordiku poolt ja samuti kuulane Inger Kraavi pedagoogilist loengut, kasvatuse piirid ja piiride kasvatuskultuuripsühholoogia-alaste ettekannet. Ajad muutuvad aga meie professor Peeter Tulviste poolt ning sellele järgneb veel kell kolm siinsamas Elleri kooli saalis meie kolme muusikakooli, nii Tartu esimese muusikakooli, kus Ago Russak alustas oma direktoritööd aastal 1961 ja nüüdseks juba juba esimesed juubelit pidanud Tartu teine muusikakool ja Elleri kooli noorteosakond, kui siis ka keskaste tegemas niisuguse tervituskontserdi sõbralt sõbrale ja siit. Me jätkame jällegi meie sügismuusika päri niisuguste pidustustega, kus ootame homme sisse 14. oktoobril kell neli meie Elleri saali operissima kontserdile esinema Kristina Vähi, Karmen Puis, Märt Jakobson, klaveril, Jaanika Ants Sirte, esitamas Sis uhkeid Henderi, Mozarti, Rossini, ooperiaariaid ja meie sügismuusika festival, lõpp, teete uhke kontsertetendusega nõiutud öö Vanemuise kontserdimajas esmaspäeval kell kuus, kui selle sümfonietta ja dirigent Endel Nõgene käe all on tulemas väga uhkeid ooperiaariaid uhketrossini avamänge ja kaasa teevad siin ka Elleri kooli naiskoor ja meie lastekoor, et kuulda ka peitani väiksest korstnapühkija ja toredaid lastekoore ja kontsertetendus, mille siis Raivo Adlas neil ka pisut siis lavastab lõpete rahalauluga, mille Olav Ehala on kirjutanud nukitsamehe jaoks, nii et niimoodi lõpeb meie sügismuusikafestival, kus on kaks pidepunkti, ta pidi siis ooper ja teisipidi meie mälestusüritused. Niisiis kulmineeruvad mälestuskonverentsiga ettekanded, mis on planeeritud sellele mälestuskonverentsile, ei ole liiga kitsalt võib-olla ainult kas kaver, interpretatsiooni või muusikat haarav, vaid pigem just ül, psühholoogilised ja pedagoogiliselt kunagi. Russak ise on lõpetanud ülikoolis psühholoogiateaduskonna, mis oli väga oluline tema muusikaõpetaja elukutse puhul, aga Nendel kontserditel, need on avalikud kontserdid, need on kindlasti linnarahvale, aga need on kindlasti ka meie oma koolirahvale, sest eks muusika esitluskunstina on ikka elujõuline. Vaikkontsertlaval ja Vanemuise kontserdimaja on kindlasti täis meie laste sõpru. Ta vaid lapsevanemaid ja peaks olema huvipakkuv ka koolidele, sest tõesti kava on tehtud just niisugune, mis on vaheldusrikas ja kindlasti atraktiivne ja, ja pakub huvi nii kodulehekülje pealt kui ka Tartu kultuuriaknas. Vastav informatsioon liigub ka kogu aeg, nii et kindlasti seda informatsiooni saab kätte, kui on huviselt nende kontserdite vastajand ürituste vastu. Aitäh, Kadri Leivategija. Ilusat sügismuusikafestivali. Siis läheb Fra Strapovitši mälestuspäevad Saksamaal, möödumas on pool aastat, maestro lahkumisest oli kindlasti enam kui tähelepanu väärne muusikasündmus. Need keskendusid Kronbergise Frankfurdis viiele oktoobripäevale kestes kuni seitsmenda oktoobrini. Grünberg on Rostov bovitši algatatud tšellofestivali tšelloakadeemia, linn Frankfurt aga suurim muusikakeskus lähikonnas. Et Neeme Järvi käe alla oli Frankfurti Altooperis kontserti tulnud mängima ka Baieri raadio sümfooniaorkester, oli sündmusel kaasas ka Baieri liidumaa rääkimata paljudest toetajatest kogu maailma pea patroonideks Pablo kaasalsi lesk Maria Gazas Iztoming festivali alatine patroon, kroonbergis Karina Višnepskaja, Yarozdropovitši tütar Jelena. Rostropovitši tellitud või talle pühendatud sajad uued teosed on kõlanud poole aasta jooksul väga paljudes saalides. Nüüd kõlas suurepärane valik nendest ka krunbergis Benjamin Brittenist kuni aferezzhnikeni kavades reas peaaegu et kronoloogilises järjes kokku enam kui tosin kontserti mängimas tippsolistide tipud, Rostropovitši õpilased Natalja Gutman, David keeringas, Miša Maiski, nemad kolm olid solistideks ka Neeme Järvi juhatatud kontserdil. Edasi, Maria liigel, Franz Helmerson, Micros pärani viiuldaja Gidon Kremer ja paljud teised. Grünbergi tšellofestival, mida korraldatakse üle aasta, toimus nüüd kaheksandat korda krombergist veel ka järgmisel laupäeval. Suurte orkestrite hooaja algusest jäi nädal tagasi kõnelemata Ta ameeriklaste tippviisikus bostoni sümfooniaorkestrist, kes alustas oma hooaega kõige hiljem alles oktoobris peadirigent Tšaimslevaini käe all tervenisti Roveeli kavaga kolmel õhtul järjest. Boston on praegu ka meie noore pianisti Hando nahkuri õpingute linn. Nagu kombeks, viivad postanlased oma paremad kavad ka New Yorgi kaarnegi, hooli nüüdki ikka Shannifti Bodeega solistina. Aga sama oluline sündmus leiab homme aset orkestri kodusaalis. Symphony hoolis kiiride Kanawa üks viimaseid sooloõhtuid, lahkumisringreisil uhkes kavas Mozarti kantaat, Rihastausi viis laulu, Polang, Tübark, kopland, tšakeigi Britney ja Putšiini, Dresdeni Riigikapell ja uus peadirigent Fabio bluusi algatasid esmakordse kapell kompasitööri staatuse ja valisid oma esimeseks heliloojaks Isabel mundri. Semper ooperisaalis ongi juba kõlamas, orkestri hobused, palun seen. Infeurongen samas korraldamiseks pelmundrey noortele ka õpitubasid katel. Kompositööri valimisest saab traditsioon. Austria-Ungari Haydni orkester, kelle asutaja ja peadirigent Adam Fischer on hooaega alustanud ilusate Haydni ja Mozarti kavadega. Vahepeal ka mõned palad romantikutelt. Esinetakse ikka oma koduses lossis, statis samuti festivalidel kraatsis Budapestis ja mujal. Neil päevil on dirigeerimis meistrikursuste professorid taas Eri Klas, Jorma panula klas Peterburi riikliku akadeemilise sümfooniaorkestri baasil, maestro panula aga kuni homseni, kuninglikus kõrgemas muusikakoolis Stockholmis. Aga Katar tahab peaaegu otsast alata uue rahvusliku sümfooniaorkestriga pealinnas Dohas. Uue orkestri esimene proov on esimesel augustil 2008. Ja ikka tahaks meenutada, missuguse super noorteorkestri sait kui maestrot berbulees ja päta rätvas ning nende assistendid tänavusel lutserni festivaliakadeemial, mis pole esijuhtimisel, tegutses alles teist aastat. Huvitav, et 140 liikmelise orkestri töökavas olid pea kõik Ungari heliloojad, paardoc legeti, kurtak, jätas lisaks vaid Puleesi Astok, hausen. Pärast akadeemiat mindi väga menuka kontserdireisile Saksamaale ja Jaapanisse. Akadeemia orkestrilt on pärit ka Peter rätvasse viiulikontserdi. Seal on maailma esiettekanne, kus solistiks oli Akiko suvanai. Ameerika astronautide pühendatud mälestusteos. Meie dirigent Pariisis. Kõrvuti Valeri kergeeveega juhatab Vello Pähn praegu Pariisi rahvusooperi orkestri ja koori ees Garnier palees ectorbellioosi muusikaga Romeo ja Julia uut balleti, libreto ja koreograafia autor on Saša vools. Kumbki dirigent juhatab viit etendust kergKiievile veel vaid üks õhtu, ülehomme Vello Pähnal, tuleva laupäevani veel kolm õhtut. Peaosades tantsivad ja katele hinnangu Panova ja Jan Tairon. Pariisi rahvusballeti palju juhatanud Vello Pähn on seekordne valimine tuli Valeri kergeevi poolt. Nüüd mõnest konkursist ja preemiast. Klappachi kompositsiooni konkursile ansambel 2007 laekus rohkesti töid, ligi 500 esimene, teine ja kolmas preemia Saksamaale, Itaaliasse ja Mehhikosse. Võitjaks Toomas Tiigler. Publikupreemia läks Brasiiliasse. Rumeenias partake nimelisel ooperidirigentide konkursil oli osalisi seitsmeteistkümnelt maalt esimene ja kolmas preemia läks Jaapanisse, võitja Nato kada chibana. Leipzigi Nendel soni. Preemia vääris oma 80. sünnipäeva puhul dirigent kurtma suur, kellel just lõppes ametiaeg prantsuse rahvusorkestri dirigendina. Orkestri uus peadirigent on septembrist Daniele kati. Leipzigi Bachi preemia, tänavune laureaat on aga Nicolaus arman koor. Baueri kirjastusgrupi meediapreemia kuldne sulg 2007 pälvis Vene sopran Annanet Repko. Polg internetti kompositsiooni preemia, mida rahastavad neli fondi Šveitsist ja Saksamaalt on 20000 euro suuruses väärinud jaapani helilooja taifutšigura. Paarist kaotusest 81 aastasena on Münchenis lahkunud helilooja Rütseelin, kes oli viimaste päevadeni loominguliselt väga aktiivne. Ta oli esileküündiv helilooja, õppejõud juba 50.-te Ida-Saksamaal. Aastail 1990 kuni 93 juhtis ta Ida-Berliini kunstide akadeemiat. Viimasel ajal kirjutas ta ka palju lavamuusikat. Ballettide kõrval ooperid Hamlet, massin ja tiraise. 20. sajandi üheks suuremaks teatrimeheks peetud Georg Tabori on lahkunud 93 aasta vanuses Berliinis kaks aastakümmet tagasi hakastaga oopereid lavastama. Ta tipptööde hulgas on sönbergi Mooses ja Aaron 1994 Leipzigis või Jaan Müller, Viilandi Nathani surm 2001 körlitzis Ameerikas oplanderezostis randal tuli Euroopasse juba viiekümnendatel sai esimese ameeriklasena Austriaga. Messengeri tiitli laulis ka Salzburgi festivalil. Tema on lahkunud Viinis 79 aastasena. Vaid 55 aastasena suri ootamatult tuntud Ameerika tenor Jerry Halli. Uudisteosed. Helilooja Wolfgang Cream tuli suve jooksul välja kahe uudisteosega Kabritsa klaverile, orkestrile, Scottowootše teine kõrval esmakordselt irooli festivalil esiettekandjad nimekad Nicolás Hoses ja Boltzano Haydni orkester Gustav kuuni juhatusel. Palmus on uue orkestri hobuse nimi, mille tõid Müncheni ooperifestivali ajal esiettekandele Baieri riigiooperi orkester ja dirigent Kent Nagano. Perthi festival Šveitsis tellis Rodion triinilt romantilised duetid seitse Palo klaverile neljal käel. Esiettekande tegid Rootsi pianist Roland tõendinen ja helilooja ise. John Adamsi uus ooper Doctor Atomic rändab USA ja Euroopa amsterdami vahet. Need on helilooja teinud ooperimuusikast ka orkestri süüdi, õigemini sümfoonia Doctor Atomic Symphony on juba orkestrite kavades alates esiettekandest promenaadi festivalil Londoni kuninglikus Albert hoolis. Tänasele heligajale tegid kaastööd Margani roogaar Kersti Inno, Hedvig Lätt, Priit Kuusk ja täname ka Reet tõllassepa. Saate mängis kokku Helle Paas ja Saadet. Toimetas Mirje Mändla. Selga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal.