Te teate küll, talu mängitakse tihti kohvikutes, tuletab sulle meelde Talgaberga, et kohvikutu Saatejuhid Rein ja Jarek on sisse seadnud, et Tartu kohvikus maalingutega saadet vaat mis, mis saadet teadagi mis saadab tere kõigile, mina olen Rein ja siin istub ka Jarek ja meil on ka külaline. Algas siis kohvik-klubi, oleme jälle eetris suure tõenäosusega tulevasest Euroopa kultuuripealinnast, Tartust. Klubis maailm, eks ole, eks ole, no tere kõigile, et täna meil oli niisugune mõte, et räägiks võib-olla ühest inimeste ja inimkonna mulle kõige-kõige vanemast tegevusest ja kõige suuremast inimeste kirest mis on jahipidamine. Sest et ma olen aru saanud, et inimesed on ikkagi mitmetoidulised, mitte ainult taime, vaid ka lihatoidulised ja seda me oleme paratamatult kogu oma kogu oma pika ajaloo vältel pidanud tegema kuidagi kuidagi me peame selle liha kätte saama ja siis on meil täna juttu jahist ja vähe sellest, et me seda kahekesi Reinuga siin räägime, õmmelda. Külaline Meil on külas harrastusjahimees Andrus Käpp. Kellega me siis räägime loomade nottimisest ja kõigest, mis puudutab üldse jahindus. Aga seda kõike me teeme peale muusikapala, nagu meil kombeks on. Kuulame täna sihukest agressiivset muusikat, et mis paneb meid jahtima, jah, muusika. Me valisime hiljuti siinsamas maailmas toimunud peolt nimega indisid nüüd agressiivsete jah, mis seal kindi muusikapidu ja üks üks väga tore tiitli. Kes on ise tütarlaps, vahi pani, pani need lood kokku ja meile nad meeldisid, nii et laseme kõlada. Kohvik-klubi raadio kaks, Tartu linn, räägime täna loomade tapmisest nülgimiseni autoärimees Andrus käpaga. Andrus kassa tere, Andrus. Tere. Kas seal karjas oled käinud? Ei ole kas või koduloomi, on? Ei ole peale koerte. Aga koeraga spets koerad ikka. Jahi vajamise kasutatavad ka, kusjuures ei ole, tegelikult on. Kokku on neli koera, neljast koerast kolm on pudulojused. Suvalised, krantsid suured. Aga üks on nendest tõsisem koer, üks on labrador, retriiver armastad, saame omi koeri tohutult. Oled sa loomaarmastaja, ma arvan küll, et olen, jah, mulle loeti loomad suhteliselt meeldinud, ilma loomadeta on väga igav. Miks sa siis ühel hetkel neid tapma otsustasid hakata? Raske öelda ausalt öeldes, kuna sellest hetkest, kui ma jahimeheks nagu hakkasin, on möödas ainult neli või viis aastat, et siis kuigi see hetk niuke suht-koht üürike, siis ma olen ise ka mõelnud, et millest see nagu ühel hetkel tulijat. Et tekki siis nüüd järsku tahtma, need 30 esimest eluaastat ei olnud nagu mingit tahtmist. Isegi sellist mõtet, et hakkaks jahimeheks, hakkaksid järsku tapma. Aga siis järsku mingist hetkest sai alguse, olen proovinud meenutada, et mis see täpselt oli aga ei olegi veel nagu õieti pihta saanud. Võib-olla oli see suure tõenäosusega oli see kokkusaamine paari oma sõbraga, kes, kes mõlemad mõlemad olid jahimehed, kes nagu natukene agiteerisid ja innustasid jahimeheks saamist. Sa võiks ju fotojahile? Käia fotoaparaadiga mööda metsa ringi joosta, kui sa looma tahad näha mälestus vene multifilm ja, ja kas, kas sulle lihtsalt meeldib lasta või erutab? Kiust loomade laskmine, kusjuures olen mõelnud ka täiesti sellest, et aktiivselt tegeleda foto fotode tegemisega ehk fotokofeerimisega loomadega aga selleks, et sellega tegeleda, on vaja äärmiselt tõsist fotokaamerat. Noh, mille hind suure tõenäosusega algab 50-st 100-st 1000-st alla selle natuke nõrgaks, püssimajandusega tuleb, saab alustada jahimajandust mõnest 1000-st 10-st 1000-st, et aga mis see harrastusjahimehed, see tähendab, ma mõtlen, et kas on olemas ka nagu siis professionaale või Eestis? Ei, tegelikult ei, onlainid, elatuvad sellega ei ole. Jahindus on ikkagi puhtalt hobi harrastus. Ja ma olen aru saanud, et ega ta ju tegelikult tulu ei too, nii nagu nõukogude ajal oli, et omal on mingid põdralihakonservid keldrid, siis oled siis sa oled nagu võidused, tegelikult vist sellega on seotud. Kulutusi, eks ole, sellega on seotud väga palju kulutusi ja suure tõenäosusega arvan, et enamik jahimehi ei tee seda sellepärast, et tal oleks see kaks kilo põdraliha või kolm kilo sealihakapis. Seda tehakse lõõgastuseks puhkuseks seltskonnas mõnusalt tundmiseks. Kõigeks selleks ja plussist. Rahalises mõttes ei saa kindlasti siin üldse rääkida, sest kulud on igatpidi, on alati suuremad, kui see tulu kilohind tuleb kordi-kordi-kordi suurem, kui teda osta, sest see on ikkagi hobi asi, rohkem ainult hobi, puhtalt ainult hobi. Eluelusolendi tapmine on vist sisetunde küsimus. Suure tõenäosusega ta on minu sisetunne ei ütle, selle koha peal ei teki mingit tõrget kui ma looma lasen. Samas olen kohanud väga palju sõpru, kes ütlevad, et tema nagu looma ei suuda tappa. Et tal on selle koha pealt tõrge, et oleks väga hea mehega jahimees. Hea meelega jahimees. Aga Ta ei tee seda sellepärast, et ta lihtsalt ei suuda vajutada päästikule. Kui seal toru ees seisab loom. No vist üksi päästikule vajutamisest jääb vähese pead ka looma pärast ära nüldima. Jah, see on meil järgmine järgmine etapp sellest, kui sa lasknud oled, siis väga paljud inimesed ei kannata seda seda verd ja seda lõhna ja seda olustikku kogu välja, et kui see loom pärast ripuga, siis teda lülitakse ja soolikad välja lastakse ja siis. Sul pole sellega ka eriti probleeme olnud? Ei ole, tõrgete, saavad ilusti hakkama. Saaksid Ma nülgida, nülgida ma saan, aga vot selle laskmise koha pealt mul on ka väikesed. Ma ei tea, ma ei ole kunagi proovinud, aga mul on praegu vasraediat. Marek, ma arvan, et ma suudaks looma lasta, aga nülgida ma ei tea, kas te tuleksite kahe tuleksite asjaga toime? Üks lause ütleb, et ma ei tahaks teda toetada tema tapahimu pärast maitsete koos oma vilja, aga kuidas see täpsemalt käib, et ongi nii, et jooksed püssiga mööda metsa ringi ja lased loomi? Võib ka piltlikult öeldes võib või karikatuur, see võib ka nii öelda jah, et jooksed mööda, otseselt ei jookseks, pigem on see pigem on see metsas jalutamine metsas hiilimine paljudel juhtudel kuskil jahikantslis loomade lihtsalt ootamine, ootad passid, istud, kuulad linnulaulu, vaatad, kus mingid loomad liiguvad. Eelnevalt peab olema muidugi veel tööd tehtud, et kuhu maha istudes. Kui natuke liiga valesse kohta istud, siis võid võid päris tükiks ajaks sinna istuma jääda, eeltöö on keelduma luure. Igasugune luure alates sellest, et luure algab sellest, et kõik teadmised teadmised, mida võid ammutada raamatust, filmidest, hea on, kui on keegi, keegi jahimees sulle toeks, kes on nii-öelda pikema staažiga minul, näiteks vanemad või isa ja vanaisa ei ole jahimehed olnud. Tihtipeale jahimehed ongi just need inimesed, kes nagu vanematelt vanavanematelt lihtsalt nagu pärivad selle. Edasi käiakse jahis koos oma isaga koos oma vanaisaga. Sealt tulevad sa nagu kõige kõige parem allikas, kus seda üldse neid jahi jahiteadmisi saada. Sa, kus sa ikka saad kõiki teadmisel, Sa oled ikka elus oma vanematelt, eks. Et üks võimalus on sealt saada. Minul seda võimalust ei ole, tuleb ise lugeda, vaadata filme, kuulata teiste jahimeeste pajatusi, õpetusi, käia metsas, õppida olustikust lihtsalt. Sellest kõigest tuleb Gustamaatikul Songiks otsimistööd, otsid metsas looma või kuidagi teistmoodi. Üks võimalus otsid, et sa lihtsalt kõnnid ja, ja otsitava teine võimalus talvel jälgede järgi, siis talvel ka jälgede järgi ja suve saab jälgede järgi, kui on ikkagi kuskil porised teed väga hästi, jäävad sinna jäljed. Eesti suvalist? Ei, jäljed on igal pool maas, see ei ole nagu probleem. Et sa nad ikka ära, kus metsas parasjagu nagu, mis loomajäljed on, et kas seal on? Noh, karume suhteliselt vähe, kas on põder, põder, kitsed, noh, mis, mis seal parasjagu liigub, eks. Ega sellist päist suvalisse metsa ei minda ka, eks ole, seal metsad on ju kuidagi metskonniti, ütleme, jahiseltskondade vahel jagatud, et noh, jah ja pluss veel erametsad. Metsad on terve Eestimaa on jagatud riigi poolt rendijahipiirkondadeks. Jahiseltsid saavad oma kindlaid kindlalt määratud territooriumit mis piirneb teede, jõgede, ojade, elektriliinidega, mis algab viiest viiest 1000-st hektarist. Väiksemis olla jahi, jahipiirkond saavad seda rentida riigi käest, maksavad riigile selle jahimaa rentimise eest tasu, kus kandis sina ja sinu jahiseltskond käivad. Mina olen tegev nagu kahes kahes jahiseltsis ei pea olema ühes, võib-olla nagu võib-olla mitmes üks jahipiirkond on nõu jahipiirkond ja teine on Palamuse. Aga mis siis saab, kui lähed teise jahimaa peal, aga siis lastakse sind maha? Ei või sinna lihtsalt minna, selles mõttes maha kahe mees selles mõttes noh, keegi ei saa keelata sul selles mõttes sinna minna, et iga päev kõik lõppudes viibime, kume linnast, lähme välja, eks siis hetkeliselt nagu linnapiir lõpeb, ongi ju kohe mingisugune jahi, kellelegi jahipiirkond. See tähendab, et sa oled automaatselt sattunud vahet ei ole laeva nõu Palamuse jahipiirkonda, neid on sadu, neid. See, et sa seal viibid, ei ole keelatud. Me võime ju kõik liikuda teha, mida me tahame, aga sai, või seal liikuda lahtise relvaga. Vaat kui sa liigud relvaga ja sul ei ole jahipidamiseks vastavaid tunnistusi, lube vot siis on see juba seadusevastane mitte laskmine, vaid see juba relva kaasas ka juba ainuüksi seal viibimine relvaga kui relv on võetud konkreetselt kotist välja, kui ta on seal kotis, relvaks püssirelvaks, mida püssimees noaga käib. Või riiuli kapressis, võid sa seal käia? Jah, põhimõtteliselt küll, sest keegi ei keela sul relva relvakotiks nimetada viiuli, viiuli märssis. Sotside ennist jahikantsel, et mis asi jahi kantsele? Jahikontsern, sisemiselt metsa ehitatud niinimetatud pukk, vaata Pokk vaatepukk ja puuk nagu pukki ja kantsli vahe, nagu põhimõtteliselt see, et pukk reeglina on lahtine. Seal istutakse, aga talvel on seal kaunikesti nagu palus vastu pidada, kui miinus 20 miinus 30 kraadi. Tuul puhub üle tunni, kahe lahtises pukis küllaltki keeruline. Jahikantsel on rohkem kinnine, kas päris kinnine või siis poolkinnine, seal on natukene lõbusam seda kütta millegiga, teoreetiliselt on see võimalik, jah, aga mis element on jälle loomale? Natuke kahtlane, kui on palju terveid tugevaid mehi ühes putkas talvel, siis ta ise juba. Tahad, eks ole, ja lihtsam on ennast tiba-tiba soojemalt riide panna, et üldiselt võib õue väike pläsku mingisuguse kangema kraamiga. Sellega on jälle nii, nagu või õigusisalt läheb sihik paigast ära. Relvamajanduse alkohol, ütleme nii, et hästi ei käi kokku, kui sa seal teed väikse ütleme noh okei, väikse sooja-külmarohuks. Kerge, kerge, 50 grammi, kui ta sulle oled sajakilone mees, siis suure tõenäosusega tuleb pähe ei hakka, aga reegel on see, et alkohol ja relvamajandus kokku ei, kindlasti mitte. Aga teeme vahepeal ühe väikse muusik muusikapausi kuulajatele kõrvarohuks. Kohvik-klubi tagasi räägime jahindusest, no ongi nii, et istud kantselise, lased söövat looma, see ebaaus looma suhtes ei ole natukene vä. Nii ja naa. Küsimus on selles, mis asi, mis asi üldse on ebaaus ja mis mitte. Kokkuvõttes võib. Vaene loom lakub seal seda soolaposti või seda. Ja sina tuled lasetada lihtsalt? Ei loe, ei rajamiseks, ei loe lihtsalt sellel sellel põhjusel, et pukistada niimoodi passides või siis ahi kantslist. Siis valitsedes saad sa teha valiklaskmist looma valiklaskmist, sa saad välja valida. Rahulikult. Looma pikemalt jälgides või loomi, kui tuleb näiteks tuleb seakari, siis lased kõik maa korraga, ei, ei lase kunagi. Siga võib lasta ainult üldse siis, kui sul on suuruluki laskmiseks konkreetselt metsalaskmiseks luba nagu sul luba on olemas, siis ei või ei luba, antakse Välliku konkreetselt ühe looma laskmiseks. Nii, ja sa saad valida siis sellest karjast tihtipeale ka kitsed, metskitsed liiguvad mitmekesi kahekesi kolmekesi, talveperioodil isegi lausa enne talve, kui veel neid laste võib kuni novembri üsna tihedalt vist koos ka ja siis sa saad valida sealt välja. Ütleme kui sa oled aus jahimees enda suhtes aus, sa saad välja valida sealt karjast kõige nõrgem. Või ka miks mitte ka, kui sa näed, et ka loomad on haiged haige looma vigase looma, mina valiks kõige paksema, ma arvan suure tõenäosusega, sest enamik valiks kõige suurema ja tihtipeale on ka seda, kus jahimehed, et noh, ma toon, ma toon väga lihtsa näite. Kui sa lihtsalt kõnnid metsas ja näed, seakarja Sul jääb otsustamiseks selle seakarjalaskmiseks, noh, see on üldse väga harv juhus, kus sa seda seakarja näed. Sest see peab olema haruldane juhus, sa pead sõna otseses mõttes ülihiilima, sest seal on haruldane kuulmine. Kui sa satud selle kari otsa, ma olen selle viie aasta jooksul ainult üks kord elus metsas sattunud seaseakarja, aga see oli ka äärmiselt hea asjade kokkulangevus, 100. vihma ja tuul, tuul oli minule sood ehk teisisõnu sigade pealt. Metssigade pealt minu poole siga lihtsalt ei kuulnud selles vihmasabinad. Kuidas ma talle liiga ligi hiilin, eks sa näed tihtipeale sellest karjast ühte-kahte võib-olla mõnda looma, sa, sa ei tea, kes parasjagu on, sul ei teki võrdlusmomenti, sa ei näe, nagu sa ei saa võrrelda emist ja kesikud ei, mis on siis nii-öelda seaema. Ja kesikuna siis nende aastased, ütleme lapsed, eks põrsad eristatakse juba ära, nakkuna põrsas on, ütleme nagu arbuus, tuleb sõnast kesine. Et sa teed, sa, sa võid juhuse tõttu maha lasta, nii nagu tihtipeale aju ajujahis lastakse, lastakse maha, imis, sellega sa tekitad mõttetut kahju, sa saad suure looma, sa saad, sa saad, ütleme sealt, selle lihased kätte, aga see ei ole eesmärk. Selle jahinduseesmärk, et sa lähed sinna, et saada 10 kilo liha, nüüd rohkemaks ja lapsed jäävad nutma ja et ees eesmärk oleks valida ja kantslist lastes saavutad selle eesmärgi, et sa saad valida sellest karjast kõige nõrgema, kes niikuinii suure tõenäosusega ei peaks talve vastu ka siis selle tõttu, et on jäänud kõige väiksemaks. Ükskõik mis põhjusel etan haige. Ta jääb karjast maha, jääb haigeks, hundid maksavad ära ükskõik mida, eks, et see on nagu selle valiklaskmise eelis ja ei ole siin seda eetilist probleemi, et sa lased, lased looma söögi pealt, eks. Et kui sa metsasiilid siis satub talle peale, siis ega reeglina suure, ega nad kah mööda mööda metsavaheteed niisama niisama ei longi, jääks ka metsas nad söövad, eks otsivad, ega, ega ainult see söögikohad ei ole söödakohad, kus siga söömas käib. Või soolakud on küll ainult need kohad, kus, nagu soolaga saavad lakkumas käiakse, käivad ka muidugi suurte teede ääres. Talvel seda soola lakkuma minis teede peale maha pannakse. No ütleme, et on niisugune situatsioon, et sina ja su kolm Robinho tsist sõpra istute seal katselist ja vaadata, vaatate neid loomi, äkki tuleb mingisugune viis, viis siukest metssiga ja neil kõigil on nagu ütleme, viis on teid kokku, teil on kõigil luba, et kas lihtsam oleks dünamiit visata loomadele peale niimoodi. Ja. Vot dünamiit ei ole nüüd eetiline dünamiidiga, esiteks ei või jahti pidada, see on punkt üks, viskad natukene eemal, et siis ei lähe hästi väikse dünamiidi. Seda teevad, ma usun isegi, et, et seda isegi mitte salakütid nas Saddami lõbu vist. Võib-olla püüdmine, see on teoreetiline võimalus, aga see on, see on, vot see on jõhker, ütleme see sellega, sa, sa suure tõenäosusega tapad sellest viie nagu viiesest karjast võib-olla üks-kaks-kolm ära ja siis üks üks looma jäävad siis vigasena verisena jooksevad metsa. Sa ei leia neid üles, vere jälgu talvel on, lume peal on küll maas, eks sa võid minna. Kuidas seal igas haigeks, no see on küll ta võib jääda ebameeldiv tunne, ta võib jääda kilomeetrite taha, jääb sinna maha, sureb ära, mis naudikson, eks ole, tapnud loomi ja teiseks reeglina jahi kantslid on ja pukid on sellised, kus istutakse ikkagi kas üksi, äärmisel juhul ütleme kahekesi viiekesi seal. Esiteks sinna ei mahu, jahi suuri, nagu kantslereid ei ehitata. Ja teiseks, viiekesi ei ole seal nagu midagi passida, äärmisel juhul kui niisu kantsel on, siis sa võid, ütleme üks või kaks neist nagu jahimehed ja ja siis, ja siis, ja siis näiteks saatejuhid on sinna kaasa võetud, lihtsalt vaatama, kuidas see olustik seal toimib. Kaua tavaliselt jahiretk kestab, seal? Sellest täna hommikul tulid ka? Ei käinud, ei läind igaks juhuks, et et see risk on olemas. Äkki midagi, midagi? Põdra, äkki sa põdrajaht saatesse istume, ootame tema hiilib sea järel, eks ole, ja siis oleks väga ebaviisakas selle põdra üleni verisena ja teised mehed jääksid sedasi sinna siis nülgima. Et ei käinud, täna käisin, käisin kaks päeva tagasi, õhtul tegin väikse väikse sõidu, vaatasin veel šokk, sokku või lasta täna enam ei või lasta. Kuna täna on laupäev, siis eilseni võis lasta. Aga kaua siis kestab üks üks hetk, tavaliselt? Tund kaks, kolm, neli, täpselt nii nagu sa endale vaba aja võtad, niikaua kui sa teha seda tahad. Kui sa hommikul alustad, siis kõige magusamad ajad on hommikul päikesetõusust tund-kaks ja enne päikeseloojangut kadunud kaks päeval loom ikka reeglina. Et siis nad on aktiivsed ja liiguvad ringi, eks ole jah, loom ikkagi nagu metsloom toitub ikkagi nii käib ringi, otsib toitu, ütleme ikka pimedal ajal, et ta tuleb nagu metsast välja põllu pääle siga siis vilja või kartulipõldu ja kits, kits ka metsa serveks, ristikute midagi muud sööma ja põder ka metsaservades, ütleme hilisõhtul ja vara varahommikul, päeval on ikka harvad juhused, kui sa näed metslooma, näed kuskil hulkumas, eks. Kas sa, mis loomi sa oled lasknud üldse? Ei ole, ei ole seal seina peal mingeid topiseid, topise topiseid, nahku seina peal on oma lastud oma lastud siga ja oma lastud sokud. Need on olemas, aga medaliväärseid trofeesid, trofeesid, hinnatakse. Ja mingid trofeed, nagu näituse on, näitused ja näituste ajal on rahvusvahelised komisjonid, hindavad neid trofeesid on välja igasugused standardid välja mõeldud kui pikk, kui lai, kui raske, läbimõõdud pikkused, hinnatakse kõike, oleneb mis loomal, mis asi trofee on, eks. Ilvesel näiteks on ilvese kolju ja ilvese nahk. Metsiaal kuldil kult isanesiseks isane mütsiga ehk kult, temal on kihvad, kihvade pikkus, läbimõõt, nende värv, kõik sellised asjad, põdral, sarved, sarvede arude. Kui mitu varu sellest hakkab, ühesõnaga, et mingist mingist hetkest haka on pronksmedal, hõbemedal, kuldmedal. Ja see on iga aasta niisugune, see ei ole iga aasta vist viis, see näitus on vist iga kahe aasta tagant oli, ja siis on Eesti näitas jah sonistliku, mingi mees on käinud siin Eestis on kuskil Safaris Aafrikas käinud laskmas lõvi oma lõvipeaga. Kindel kuld vist vist on hinnatud. Täpselt ei tea ma seda hindamisnii täpselt eksootikaga näitus igal juhul on olnud ka neid väljas ja arvan, et neid-ist ka kuidagi on hinnatud, aga kuna konkurents puudub, siis noh mida sa hindad 10 aasta jooksul üks mingi võõrama loomiks, mis loomi Eestis üldse praegu lasta on? Eestis on kõiki meie vilguvad ringi. Kõiki metsade loomi on alates alates seitsmest suur rukist, kelleks on siis karu hunt, põder, hirv, siga, kits, Ilves, need on siis need suurulukid nende laskmiseks. Kõikide nende laskmiseks peab olema spetsiaalne luba. Ilma loata neid suurulukeid jahtida ei tohi. Karuse nimetasite. Karma nimetasin esimesena, et karu ja ilvese ka muidugi on, on veel karu ja hundi ja ilvesega on veel omaette load, sest nüüd oleme me kõik toredas ühises Euroopa kodus. Ja tänu sellele Ja need reeglid laienevad meile. Vägisi kiputakse ilvese hundi ja karujahti, tahetakse nagu ära lõpetada, et et kuna Euroopas neid loomi kas ei ole üldse või on neid jäänud tõesti väga minimaalselt, siis nagu üritatakse Eestis teha loodusparki. Kõik kõik Euroopa kõrvad on Eestisse minu meelest kogunenud, neid on siin päris palju, väidetavalt karusid on üle 600 hetkelist, varsti läheb kõvemaks kiskumise. Loodame, et, et ei juhtu varsti seda, mis minule tundub, et Juku-Kalle Raidi-le antakse ka laskmisluba välja, kuulaks vahepeal väikse muusikapala. Siin raadio kaks, Tartumaailm ja kohvik-klubi just räägime täna jahipidamisest. Ennist oli juttu sellest, et mis on need kõige kõige suuremad kaunimad ja võimsamad ulukid, keda meie metsades jahitakse. Aga ütle, Andrus, keda veel kes kõik veel sihikul. Väga õige, lisaks lisaks suurulukitele kes siis olid karud, hundid, põdrad ja hirved ja kitsad liigub metsas ka sääski, kärbseid just nimelt. Väike väikeulukid ja loomulikult linnud, see kõik MK jahin jahinduse alla. Tihtipeale ongi väär arusaamine jahinduses, et jahindus piirdubki sea, põdra ja kitselaskmisel. Jahimajanduse alla käivad ka kõik väikeulukid. Mägrad, kes see kõige pisem on, keda jahitakse mäger. Need ongi appi. Pisi, pisi, pisi, pisi mingid mägrad, tuhkrud, kährikkoerad, aga neid vist ei lasta, neid püütakse. Pigem jah, püünistage enam ei võid, püünised on järjekordselt meil keelatuna, mingi väga ei saa lasta kasuka ära ja täpselt. Need on rebast. Seenel käivad lapsed jäävad jalgupidi sisse. Lõksudega püüdmine on lubatud, püüniste enam ei ole lubatud. Lisaks on muidugi veel, tuleb ära mainida jänes, jänes, jänes, jänes ja rebane. Jänese liigub minu maja lähedases kava õudselt palju, jah, aga kahjuks, aga seal oli ainult lastejänes, jah, sina elad linnas, mina. Jäneseid on jäänud väheks viimasena ja selle põhjus on rebaste arvuks. Rebaseid on palju, rebase laip on õudselt palju autode. See näitabki, kelle laip on teede peal on palju, ju neid on siis ka metsas paljaks ja tõesti, rebaseid ei ole ju praktiliselt ühtegi sõitu, kus ükskõik kuhu sõidad, eks sa võid sõita Valka või Tallinnasse igatpidi tee ääres esimese loomana, keda sa reeglina alati näeb, et rebane eks väga, väga harva ütleme trehvad sa siga, põtra, noh, äärmisel juhul sa võid näha kitsaks, aga rebane on selline, keda sa alati kaks, kolm, neli, viis tükki. Kui natukenegi vaatad teelt kõrvale, rebase jaoks antakse luba niimoodi, et üks lubaja, üks rebane, voteid väikeulukitele on nüüd võrreldes rullukitega teine laskumise kord suurulukitele väljastatakse konkreetne laskmise luba suuruluki laskmise, lubja väikeulukeid. Kui sa oled jahiseltsis liige ükskõik siis, millises jahiseltsis, siis sulle antakse jahiluba jahiseltsi poolt, selle jahiloa alusel võid sa Santaks aastaks. Sa võid aasta otsa jahti pidada ja see jahipidamine selle üldise jahiloa alusel. Toimub väikeulukitele ja lindudele ka, sest noh, ei saa öelda, piiramatult, aga mõistlikkuse piires nii palju, kui parasjagu siis jahipiirkonnas ots tuleks, et neid loomi laseme või ei laseks. Jahimehed nagu oma piirkonnas peaksid ise teadma ja jälgima, eks ole, seda kalkulatsiooni. Aga seda jälgitakse nii või naa, see hakkabki kõik, kogu see laskmine kuni suurulukite laskmise nii välja, et ka neid suurulukite laskmise lube jahiselts ei anna välja piiramatult. Neid lube antakse välja loenduse alusel ja seda loendust iga aasta või üle aasta viivad läbi sellesama jahiseltsi jahimehed käivad metsades ja loendavad lihtsalt kokku, kui palju nende jahimaadel kitsi, sigu, põtru ja see vaadatakse Eesti mastaabis üle, need andmed, kui palju neid loomi on ja siis vastavalt igale jahiseltsile antakse, sellel arvukusele antakse siis luba, kas sa võid lasta, kui sul on näiteks 100 kitsekassa, võid lasta 10 20 30 kitse, vaid nagu ühe aasta jooksul maha lasta. Seda kõike tehakse, et säiliks Eestimaa piires normaalne populatsioon, normaalne arvukus. See on nagu kogu selle jahimajandamise alus ongi, et hoida ühel aastal võib-olla tahetakse lasta natukene rohkem kitsi, kes teevad uutele istutatud metsadele, teevad kahju, eks võib-olla ka põtru. Samas mingitel aastatel hoitakse jälle natukene natukene seda tagasi, kui nende loomade arvukus ka siis haiguste tõttu ülelaskmise tõttu on jäänud liiga väikseks sisele tiba pidurdatakse. Reguleerimine käib nagu Eesti jahimeeste seltsi poolt läbi selle loenduse ja kõikide asjade lubade andmise, et vastavalt kui palju loomi nii palju, siis ütleme nagu võid siis mingi protsendi Nendest nagu siis lasta ei lasta kunagi kõike maha lastakse 10 20 30 protsenti loomade arvukuse säiliks järgmine aastaks jälle normaalne juurdekasv ja arvukus säiliks. Kui mõnda mõne looma arvukust tahetakse suurendada, siis jälle seda laskmislimiiti paar aastat tõmmatakse natukene koomale selle tõttu aasta kahe selle liigi arvukus kasvab ja ütleme, sa saad jälle lasta. Jahimets nagu hoolitsevad tegelikult metsloomade eest, nii nagu talumees hoolitseb oma koduloomade eest, aga täpselt nii see ongi, et see asi pole ainult laskmine, et siis tuleb neid ka toita, jälgida just jälgimine, loendus, toitmine, kõik see käib selle asja juurde. Aga näiteks kui on, kui on mingi populatsiooni hulgas näiteks mingi loomadel, selgub metsloomadel kellel näiteks kitsedel tekib mingisugune haigus, mis levib näiteks nakkushaigus kas siis kas siis on selle piirkonna jahimehed ka need, kes peavad seda kuidagiviisi klaarima ja teavitama. Ravima käib. Ja loomulikult ei ravida, on metslooma suhteliselt raske. Võib-olla mingite variantidega on võimalik, mina seda ei tea, aga see käibki just sedasama reguleerimise kaudu, kui avastatakse mingi liigil arvan, et umbes aasta täpselt ei oska öelda, aga pakun laias laastus viis kuni 10 aastat tagasi vist oli, kitsedel oli mingisugune haigus, nende arvukus, arvukus langeb siis ise. Kuna selle haiguse tõttu lihtsalt osa osa loomi sureb ära, eks nii-öelda ringlusest siis järgnevatel aastatel piiratakse sellesama looma laskmist ja sellesama piiramisega järjekordselt tõstetakse siis aasta kahe-kolme-neljaga tõstetakse sellesama looma arvukus jälle sellel normaalsel. Tasemel no siis võiks jahimehed tinaandmise asemel anda näiteks rohtu loomale või last, aspiriini, aspiriini, jahte, aspiriini, padrunikesi. Seda on talle keeruline anda, sest laseb talle tagumikku. Jah, aga sa, sa ei suuda elu sees kõiki neid loomi kätte saad, no see on ebareaalne, ütleme say say, saada. Et ikkagi mingi tõsine nakkushaigus on, ega seal midagi teha ei ole, ega eriti eriti küll mitte. Paned helikopteriga, sõidad üle, laseb mingit väetist tervendavat. Näete on meil alles hiljuti, hiljuti oli siin väga-väga suur diskussioon just selle üle, et jälle, kui ma nüüd ei eksi, kardad, kardan eksida, aga, aga oli midagi sellist, et et rebastel oli, oli mingi mingi haigus ja siis nagu tahet, nii et et antakse, pannakse metsadesse siis seda noh, nii-öelda rohtu, siis nad söövad vist seda sisse ja, ja siis tervenevad oligi problemaatika, et kas need rahad anda jahiseltsile seltsi inimesed nagu ise panevad need rohud kindlatesse kohtadesse või et kuidas seda teha. Aga ütlen ausalt, kuidas see lõppes, täpselt täpselt ei teagi, et mingisugused võimalused neid nagu ravida kuidagi mingite meetoditega, andes neile rohtu kavalalt on, aga see on väga komplitseeritud. Mina arvan, et me kuulame korra selle muusikapala ja siis me läheme tagasi veel korraks ja räägime jahinduses. Inimene kardab või vähemalt tunneb aukartustinimeste maailmas ja seda võimalust saada seal tapmisest, karistada aga kuskil metsas ohutus kauguses. Salaja murulible mäluvat. Looma sihtides ei ole karistajad ega karistust. Andrus ei ole paha inimene, ma tean. Aga on see millekski hea taasjaht, et sa lased loomi. Või on see lihtsalt ongi kir. See on kindlasti millegiks hea selleks samaks eelmise eelmise jutu etenduse jätkuks. Et seda nad üüris, jah, selle sellesama laskmise kaudu saabki reguleeritud kõikide nende loomade arvukus. Nagu ma ütlesin, igat looma lasta antakse, antakse lubilube lubi-lubi, antakse lube, kindel, kindel, kindel arv selle, selle lubade arvu, selle andmise kaudu reguleeritakse, kui palju sa võid lasteks sai? Ma ei või minna metsa lasta lasta viis või 10 siga, eks. Ma võin lasta konkreetselt ühe, võib-olla pärast seda ühe laskmist enam ei anta mulle luba, et selles jahipiirkonnas on, on sead. Niipalju kui lubati sel aastal lasta viise 10 või 20 on ära lastud rohkem õige lasta, kui seda laskmist ei toimuks. Mis sellest siis ütleme, nii-öelda kahju oleks, jõuame sinna, et mis sellest laskmisest siis see kasu kasu on, see, et seda arvukust reguleeritakse ette, ei teki, et on põtru, kitse liiga palju, see tähendab jälle seda, et kes on metsaomanik Neile, neile on see kõige valusam hetkes, on põlluomanikud, neil on see kõige valusam, kui, kui sead teavad seda ainult need, kes on ise maaomanikud, kes on põllu- või metsamaaomanikud, kes on kes oma põlde ja teab, et kui ühe ööga sinu terve terve aasta töö keeratakse niipea pääle, et sul ei ole midagi ei oma perele ei, ei müügiks selle tuluga, millega sa oled arvestanud siis on maaomanik kuri ja siis ta võib kuni selleni välja minna, ta tuleb jahiseltsile noh, sõna otseses mõttes turja sellega, et mis te, mehed jamate jah, täpselt ongi jahiseltsi on riigi poolt lausa pandud kohustus. Et ta peab sellise arvu, neid, neid loomi noh, ütleme otse ära tapma. Et hoida seda arvukust normaalses piires. Et samas seda seda nii-öelda metsloomade poolt tehtud kahju ka siis põllumehele, et see põld klint üleseks, et ta ei saa lihtsalt vilja või kartulit näiteks, eks, või metsamehele, et kui ta istutanud uued puud, noh see uus istandus lihtsalt tütre õitseda, poolt süüakse ära, aga midagi maksnud. Et siis jahimehed hoolitsevad selle eest, et ühel heal päeval karu istuks meiega koos hommikusöögilauas jäi lakuks meie meie pannkookide pealt ära. Meie vaikides vaikides vaatan pealt, aga ütle, kas sa oled vahest nagu oma jahiretkel jäänudki punamütsikese rolli, et, et loom on su nii nagu hunt punamütsikese on ka ära petnud. Väga tihti tõmbavad lahku küll. Väga kaval loom. Nad on kõik loom on ikkagi loomad on teadlikud, kavalad või lihtsalt läksin, ma arvan, et reflekside kaudu. Loom on äärmiselt tark enamike usutunnistuste järgi maailmas, loomadel, teadlikkus Teie esinemist ja meile, meile ei ole jäänud ikkagi võrreldes loomadega, las väike, mis, nagu mitte midagi, me ei haista, me ei kuule, me ei näe tegelikult mitte midagi, eks me kui me satume pimedasse, noh, mis me teeme, me oleme nagu, nagu õnnetud, Regina Baltica läks. Et kui tuled ära kustuvad. Aga, aga, aga loom loom, kui pimedus, ta näeb, ta kuuleb, ta haistab. Ta on omad, on omas keskkonnas, eks meie oleme seal nagu õnnetud, siis. Nii et ühesõnaga jahipidamises ei ole sugugi nii, et inimene on see, see kõva, kes alati peale jääb. Ma ütleksin isegi nii, et reeglina jääb ikkagi peale loom. Et see on ainult sel juhul, kui sa tõesti käid, käid seal ainult jahikantslis, eks, aga noh, see ei ole ainus jahipidamise liita veel rõhutada siis tegelikult ikkagi enamik kordi näärone need kümnetest kümnetest jahikordadest, isegi sadadest Jahi kordades üksikud, mis jõuavad nagu laskmiseni resultaadina. Sealt tulebki see, et, et see on hobikäimine vabas looduses olek, stressi maandamine. Eluviis. Eks see ei ole see, et sa lähed metsa. Loom sind ootab, seal aseta maha lülid ära, sööd. Hurraa. See ei ole see. Nii, käis vanasti see käis jah, aga suure tõenäosusega ei seda täpselt samamoodi, et enamik jahikäik lõppes ikkagi edutult. Ei ole, ei ole see ei, see ei ole nagu, nagu ajalehekioskisse Postimehe ostma minek, eks, et sa lähed ja sa saata, et sa lähed, sa ei tea kunagi, mis looma sa näed, kas sa parasjagu seda looma, keda sa näed, kas sa võid lasta kas see aeg on õige? Aastaringselt kõiki loomi ei või lasta, on kindlad kuud, kui sa võid teda lasta. Seal jahiõnne küsimus, aga enamus jahi, ütleme jahiõnn jutumärkides on, on loomapoolest. See lihtsalt, kas minna sinna täpselt paraku vist ja me hakkame tasakesi lõpetama, jah, et täna jahitulemusi hakkama sööma, jahitulemusi hakkama söövad ja soovime kõigile muidugi head lihaisu. Et saime, saime teada seda, et see jahipidamine ei ole lihtsalt kire rahuldamine, vaid üks üks päris päris keeruline pusimine ja ka vajalik ja tähtis asi. Ja mina tahaks kindlasti lõpetuseks kõigile öelda, et laskmislube antakse ikka välja jahimeestele ja metsas ja linnas ei ole mitte kellelegi õigust neid välja anda ühelgi jumalal eesotsas Allahhiga ja teised keegi ei anna neid linnas välja, nii et selle selle teemaga ei maksa mängida ja Eestis on kuskil vist 14000 jahimeest kuskil nii. Võib olla küll täpselt ei teagi. Ma kuskilt lugesin, igatahes võib olla küll jah. Et meil veel ruumi on, vaadates Soomet Soomes on 300000 neid. Et meil veel ruumi on, et kõik, kes tahavad jahimeheks hakata, need muudkui relvaluba taotleva jahiselts. Iseasi, kas teid sisse võetakse, sinna ütlen sulle aitäh, Andrus, meile saatesse tulemast, aitäh, selles rock. Ja saadet jääb lõpetama. Väga meeldiv söök, mida me siin sööma hakkame? Hirvepraad ja ega siis midagi, järgmine kord on jutud teised ja, ja külalised uued. Aitäh Andrusele, aitäh kõigile kuulamast ja nägemise nägemist. Kooli.