Igal juhul jah, ei, mulle stuudio meeldib, ma pean tunnistama, ma pean tunnistama, oli ammu aeg, nagu see korda teha. Tähendab nüüd, et säiliks nagu saates intriig ja oleks huvitav tunnistama, et mulle stuudio ei meeldi. Ja et oleks olnud ammuaegse stuudio jäta lagunema, nagu ta enne seda ei saanud teha, sellepärast et kui me tahame saada Euroopa Liitu ja NATOsse, siis me ei saa siukseid asju lubada endale. Ma peaksin siinkohal mainima, et, et ta. Sest vaata, väga igav oleks, kui õnneks on veel lagunevaid stuudiot ka Eestis kukkus näiteks jah, kahjuks neid lagunevaid stuudiasid on. Selles ei ole midagi midagi meeldivat ega ega õnnelikuks tegevat. Ma pean siin oma õpetatud oponendile vastu vaidlema, aga meie saame seda lubada, sest et esiteks saame riigilt, me ei saa seda endale reklaami, ega me ei saa tegelikult riigilt mitte mingit pappi ja reklaamiraha läheb ka kuhugi kõrvale. Näiteks eraraadiojaam, kõik ise plekk, tema ei pea. Siuke dispuut. Aga vaata see minema praegu tegemine mingis mõttes jälle väga paljude meediakriitikut ideaalstuudios oleks vaidlus just nimelt. Aga enamasti vaidleb ära niimodi, ütle. Äravai lõbuga võimlegi. Naerda ei tohi. Tohib küll? Nojah no ei Tere tulemast raadio kahte, Andrus Kivirähk, tere. Tere. Hästi õudne kuulata oma noorepõlve, edevat raadiosaadet, kus kõik naerma nüüd. Me oleme surmtõsiselt viimasel ajal muidugi ütle päris tõsiselt, kas margiga kunagi ka noh, nii-öelda nugade peal vaielnud olete. Saates ei ole ja vist ka väljapool saadet ei ole, et meil on üsna ühtemoodi arusaamad elust ja inimestest, et pole nagu vajadust olnud nugade peale minna. See töötab, saate hea väljakukkumisele siis kaasa, et inimesed mõtlevad ühtepidi ja et meil lahkarvamusi eriti ei eksisteeri. Ma arvan küll. Teistpidi on alati tore, võib-olla vaadata sellist saadet, kus inimesed on tõesti tülis, eks ole, mida Vene telekanalites kunagine küllaltki linovski siis kuidas kellelegi üle ma tea vett näkku lõi klaasiga vastu pead, et seda on ka tore näha, seal teistmoodi vahva, aga meil nagu on selline sõbralik saada. 10 aastat on rahva omakaitse all, millest me räägime turja peal ja täna toimub selle juubeli tähistamine õhtul Von Krahlis. No ma ei tea, Andrus on, see on seda kümmet aastat kuidagi õlgadel tunda ka vä? Ei ole, aga noh, tegelikult on imelik mõelda küll, et ma olin siis näiteks praegu ma olen 35, ehk siis ma olin 25, kui saadet hakkasin tegema, tundub kuidagi õõvastav seda ette kujutada, et eks, eks, eks me oleme jah, nagu Martin kiireks läinud, ma lähen paksuks läinud vahepeal ja, ja on palju palju vett merre voolanud, ilmselt tõest, nii et et eks see teisipäeval raadios käimine on muutunud niisuguseks tõeliseks harjumuseks juba ka enam, et kujutage ette, et teisipäeva õhtul midagi muud teha võiks. Aga sa mäletad, kuidas 10 aastat tagasi kõik see alguse sai, mis, mismoodi see saade Rahva omakaitse sündis? Ta sündis suveprojektina, et põhitegija, mis peaksid nagu suvel puhkusele nagu ikka raadiost ja siis kutsuti meid Mardiga, et kas suvel võiksime iga nädal tunnikese teha, sellel see saade algas kell 10 õhtul lausa Natali selline pool öine. Ja ma mäletan, et me tegime seda natuke aega vist mingi kuu või siis mainin kohe kollatõppe. Nii et algus oli väga traagiline, aga maalimist paar nädalat olin haiglas ja siis oli mardil keegi asendas mind. Et see on ka siuke erandjuhus, sest hiljem me oleme ikkagi nagu leppinud kokku, et kui üks tõesti haigeks, siis saade lihtsalt ära, et mingit asendamist või monoloogi pidamisnagu ei toimu. Aga, aga noh, siis, siis me ilmselt õigustasime siiski hoolimata kollatõvest ja teate nagu sügis kaua ka vedega, nüüd on vastupidi, nii läheme meie suvel puhkusele ja kutsutakse asendajad. Kuidas omal ajal saade sündis, selles mõttes, et kas Teile anti nii-öelda idee ette, et vot tehke seda. Arvame, et oleks lahe või Öeldi teile, tulge, tehke midagi ja teie arvasite, et mida tegema hakata, et see võiks lahe olla? No lihtsalt ilmselt kutsuti meid, et me jutu jaoks aga on väga seal saateid, ei olegi mingit muud formaat, kaks inimest tulevad ja vestlevad kõigest, mis mis nad päeva jooksul kuulnud on või, või näinud. Ja kuna me mardiga sageli ei kohtagi rohkem kui teisipäevaõhtut tartlased, siis meil juttu jätkub. Kust see nimi tuli rahva omakaitse? Sellega me pidime välja mõtlema, sest ma saadet tegema hakkasime ja ma nüüd päris täpselt ei ei suuda meenutada, miks ta just selline on, aga, aga noh, selline sõjakas ja igati igati nagu Eestimaale ühele tublile eesti saartele kohane. Saate pealkiri. Sa ütlesid, et kunagi ammu, kui sina haige olid nendel esimestel päevadel suvepäevadel, siis Markustes asendaja. Hiljem on teile taas stuudiost väga palju inimesi tegelikult saate läbi käinud. Mingi periood jäi suisa nii-öelda püsi kaasautor, tibi kujud olemas. No väga palju on neid liialdatult öeldud, aga aga meil on, käin põhimõtteliselt jah, Bibi, kes siis käis umbes neli korda, me kuulutasime nagu avaliku konkursi välja ärade saad raadiuseks selle otse-eetris, et et kestamele tibiks tullakse, tulgu siis järgmine nädal kohale enne saadet ja tuligi. Aga kena tüdruk Tartust õppisin ülikoolis seal iga kord sõitis spetsiaalselt Tallinna, meie saate pärast, aga noh, eks tal sai võhm raha katse, mingi hetk vist eesti mehe üritasime siin umbes teha isegi nii, et makstakse bussisõit kinni, aga see vist ei läinud läbi. Nii et Ta nagu jäi ära jah, ja siis rohkem ta ei käinud enam ja, ja noh, siis on meil saates käinud veel veel vahel harva mõni selline juhukülaline, eks ole, et kui saade hakkas kell 10 õhtul siis alguses ju ikkagi juhtus vahel, et sai tuldud peolt ja keegi kaasa võetud nii-öelda. Et ei oleks üksi iga tulla ja siis noh näiteks Jüri Pino meil siin aeg-ajalt mitte palju, aga paar korda sattus, sattus meile saatesse ja noh, eks algusaegadel mõtlen, kui noored reipad siis siis juhtus, võib olla igasuguseid asju rohkem. Mäletan, ükskord oli võib-olla kõige selline kurioossem lugu, et sina seal oli mingi reklaamibüroo ja siis saate ajal läksime nagu juba enneline napsi võtnud, läksime saate ajal sinna alla külla neile napsi võtma ja siis mingi hetk. Me kuus, istusime seal all ja kuulsime, et meie saadan Helleetise iri Pinanicsi stuudios. Räägib midagi. Aga siis te saade võeti maha nagu pandi muusika. Aga see oli selline täiesti harukordne juhus. Noh, mingi aeg, te üritate isegi vist raha koguda teljele avatud pangakonto, kus siis inimesed said raha saata nagu rikkakse selle pangakonto avamisega saite. Me saime umbes 100 krooni teenisime, aga sellega oli see jama, et ma nagu ei sulgenud seda pangakontot jällegi raha sinna enam ei laekunud. Lõpuks peale tuli teade, et me oleme hoopis võlgu, sellepärast et need ei ole nagu see kaart, hooldustasu arvata kogu aeg maha mingi viis kraani kuus ja nii seal kogunes mingi lõpuks ma ei tea, paarsada krooni miinust, mine vidin või siis kinni maksma, see lõppes ka kuidagi kurvastavalt. Kuidas te saate nagu sünnib, et kas te teete väga palju mingit ettevalmistus tööd, muide, te olete tund aega varem kohale, istute raekoja köögis, teil on ees ajakirjad, ajalehed vaadata läbi nuputate, siis tulete saatesse ja siis kõik nii-öelda inflatsiooni korras tuleb, aga tegelikult mingid teemad on ette juba paika pandud. Ei, ei, päris nii ei ole, et eks me jah, loomulikult tulema siia noh, võib-olla pool tundi varem Ale loeme ajakirju, kroonikat ja mis päev nagu tulnud on just, aga, aga me nagu ei kooskõlasta küll, et vaata, näed, et siin on hea artikkel, et sellest räägime, et ma niisama lobiseme ja ja, ja võib-olla isegi isegi vastupidi, väldime mingite teemade tõstatamist, et hoiame nagu kõik kõik eetri jaoks otsa, et siis saaks seal nagu ei räägiks endale tühjaks. Minu ema on öelnud kodus mulle, et tema ei peagi kroonikat ostma sellepärast et ta kuulab, Rahva omakaitse saadetakse kroonika staarid jõuavad kõik koju kätte, ilmselt on ka teisi inimesi, neid, kelle jaoks see nii-öelda seltskonnaelu siis selgelt kättesaadav. Nojah, vahepeal kroonika muidugi põgenes meie saatega ühel ühelt päevalt, eks ole, läks teisipäeval kolmapäeval üle, aga aga ilmselt mõjus läbimüügile või ma ei tea millelegi nii halvasti, et nad tulid tagasi ja nüüd me saame jälle neis otse-eetris rääkida. Kas kõigi pers siiralt teie peale kunagi vihastanud ka on, nii et teie sellest teatanud? Nojah, ei tea jah, et võib-olla siin raadio juhtkonnale keegi on helistanud mõni närviline poliitikaga meile peale sellest nagu ette kantud. Et meid on nagu hoitud võitud eemal sellistest testidest. Aga põhjust oleks olnud pagan teab, mille peale inimesed solvuda võivad, et noh, ega ma ei ole nüüd väga ei hellitanud ka, et kui ikkagi keegi teeb mingi suure tobeduse, siis selle kallaljonäägutada ikka võib, et mis seal ikka nagunii korrektne olla. Räägime muusikavalikus ka teie saates kaks sellist vist asjaolu on, üldteada on, et alati teie saate, alustab mingi selline ühetüübiline või üks sama lugu ja lõpetuseks oma lugu, et praegu alustate te Eurovisiooni looga või Eurovisiooni hümni, kui Euroopa liidu hümniga. Jah, noh, see, see on juba tegelikult tükk aega, et vist sellest ajast peale, kui Eesti sai Euroopa Liit kutsuti liitumisläbirääkimistel või midagi sellist, umbes siis me panime selle sinna algusesse. Aga lõpus jah, ma ikka vahetame tavaliselt iga hooaeg teda lõpu lõpulugu, sest et nii palju head muusikat, eks ole. Mis, mis väärib seda kohta, saate lõpus ja ei saa nagu iste ansamblit igat päeva poputada ja toit on ju tegelikult ka meeletu raha, iga nädal mängitakse nende lugu ja muudkui raha tiksub. Et ei saa ühte bändi liiga rikkaks teha. Nii et ilmselt selle hooaja lõppedes ansambel sääset võib mõelda juba näiteks ning uue loo või plaadi väljaandmisest, et raha on lihtsalt nii palju kogunenud. Ma arvan, mõtlevad hoopis laiali minekule, sest pole mõtet, raha on koos, miljonid on pangas. Autogramme annata saate tegemise ajal saate tegemise ajal kindlasti ei anna, see segab rääkimist, et me tegelikult eriti ei ole. Armastan seda, et siin saate tegemise ajal keegi käib ja vahib veel uurivad. Pole, pole siia sageli tahtnud tulla ka mingi fotograaf on, ma ei tea keda iganes, kaamera ei filmi, me enamasti oleme ikkagi ära öelnud, et see nagu segab siiski ringi tuiardataks. Igasugused kingitused ja lilled, kõik on oodatud juubeli puhul. Ja lilli ei ole vast mõtet tuua neile, eks ole. Et matustel sageli pannakse, palun pärgi mitte tuua, ütleks käed, lilli paluks mitte tuua, sest et mis me nendega seal Von Krahlis ikka teeme, nad jäävad nagu unisena kuskile vedelema, ma kardan. Aga kingitused on muidugi teretulnud. Aitäh, Andrus Kivirähk tulemast saatesse, palju õnne sulle, palju õnne. Sinu võitluskaaslasele.