Ja me oleme helistanud endisele Tallinna linnapeale ja Eesti entsüklopeediakirjastuse pealikule. Hardo Aasmäe, tere hommikust, Hardo. Tere hommikust. Intrigeeriv küsimus tuli Markolt nimelt, kas kunagi on üldse mõeldud Tallinnasse võiks teha metroo, sest et vaadata, mis siin, eks ole, liikluses toimub ja millised ummikud on siis võib-olla tõesti võiks toimuda liiklusmaa all? No kõigepealt küsima jänese käest, mis asi on metroo. Ja seal rammimist sõidab maa all kiiresti, kuhu tahan? Ei ole prantsuse, kellest ta tuleb prantsusekeelsest sõnast Metropolitan ehk pealinna. Ja seal metroo on nagu lühendatud või lühend sellest sõnast. Ja see on inimeste veoks ehitatud tänavaväline linna. Raudtee. Metroo on suur veovõime, liiklus on regulaarne ja väga kiire. Metrooliinid kulgevad enamasti maa all, sulgudes tunnelites minimaapinna kohal Estakaadidel või piirestatud maapinnal või mõni ütleb selle kohta. Eesti entsüklopeedia. Aga ma arvan, see, mida inimesed mõtlevad, on see, et miks Tallinnas ei ole sellist lahedat asja nagu Joe pane, eks ole, Londonis ja, ja igas suures linnas. See, kus ta enamasti maal olevat asja, mis võimaldaks meil distantse läbida nii et me ei oleks segatud tänaval olevast aeglasest liiklusest ja kitsastest tänavatest just. Ja nüüd tuleks ikkagi selle juurde tagasi selleks, et ei oleks segatud tänavaliiklusest võib-olla ta tõstetud tänava kohale ta võib-olla tänaval piiretatud, et ristmikke ei ole ja ta võib-olla ka maa all. Ja Tallinnas teatavasti kaks 30 aastat tagasi plaaniti ju kiirelt Tommy. Ja kui see kiire trambidi Lasnamäelt tulema ja lõpuks jõudma kuhugi õismäele, seal on tänase päevani valdavalt jäätud veel ka transpordikoridor alles. Kui nüüd linnavalitsuse, noh, niisugune poliitiline tahe ei ole vankunud ja seda pole lastud täis ehitada siis osaliselt oli see kiire tramm, nagu mõeldud siin Tõnismäe kandis ka korra maa alla minema. Nii et sedalaadi ideed, et on kiirtramm, kus ei oleks liikluses ristmike, mis on siis mingil viisil tõstetud tänavapinnast kõrgemale või siis on eraldatud. Ega niisugust plaani on peetud Tallinnas mingil viisil küll seda nimetatud lihtsalt kiir trummiks, aga aga eks see metroo tegelikult ei tähenda mitte tingimata seda, et kõik on maa all ja sumbunud õhus. Et see kiirtramm oleks peaaegu nagu täidaksime metroofunktsioone. Aga Ardo, kas siin üldse Tallinnas, tähendab, kui nüüd juba küsida nende tehnilised, kas on ikka võimalik teha midagi maa alla, et et või on siin kuidagi? Ma ei tea, midagi? Ei no härjapea jõgi. Ei, no põhimõtteliselt on maa alla võimalik igal pool teha, sellepärast et need ju maailma suurlinn on ju küll, kus metroo läheb jõe alt läbi, noh see tehniliselt on see, ütleme nii, et käkitegu, raha, küsimus, lihtsalt selle taha üldse midagi. Aga kas see üldse oleks sinu meelest mingisugune lahendus sellele ummikut täiesti kasvavatele ummikutel siin Tallinnas? No kui me, kui me ei nimeta seda just metrooks, vaid ütleme eesti keele päraselt kas linna raudteeks või, või millekski selliseks kiirtrammid, siis see on Tallinna linnas ja hädatarvilik sest kui me võtame kasvõi Lasnamäe Taavi tinglikult, nagu rahvas seda nimetab, siis keskel on koridor jäetud. Kui me võtame näiteks Pirita teed, siis keskele trammikoridori jäätud, seal lai haljasriba, see on ju tegelikult mõeldud kiirtrammi jaoks. Ja, ja noh, selles mõttes nagu küsimus on rohkem, kuidas kesklinnas lahendada. Aga noh, Tartu maanteel võiks teda ju tõsta natukene kõrgemale või noh, igasuguseid insenertehnilisi leiutisi võib ju valmis ehitada, kui piisav, kui tegu on piisavalt andekate inseneridega ja miks kõikide asjadega saada. Ja nii, et oleks võimalik ka selline kiirtrammisüsteem, millega saaksid praktiliselt igasse linna serva minna Koplisse, Pärnu nõmmele ja nii edasi. No Jaan läbi Lasnamäe kraavi näitaks ikkagi üks ots võiks rahulikult olla Kallaveres ja tegelikult võiks olla selline süsteem, kus ikkagi ütleme, need trammi või kiirtrammivagunid sõidavad ka elektrirongirööbastel, noh, et see süsteem on ühendatud nisukest, asja on Tallinnas plaanitud läheb sujuvalt üle elektrirongis, seal ei ole mingeid ristmikke, täpselt samamoodi kihutab pääskülla ja Keilasse kuhu iganes. Nüüd me siis oleme kuulnud, et seda on planeeritud juba viimased 20 30 aastat, ideed on olemas, isegi mingisugused kanalid on olemas. Aga ütle, Ardo nüüd ausalt, mida sinu süda tunneb, et kas kunagi üldse selline asi ehitatakse ja kui, siis millal? Kui Tallinna õitseng jätkub, siis ta ehitatakse. Kui Tallinn langeb depressiivsesse arenguseisundisse, siis minu silmad seda aine. Nii et igatahes loodame, et Tallinn ikka areneb ja see asi siia tuleb, aga ma loodan, et areng ei tähenda ainult seda, et autosid tuleb järjest juurde. Tähendab midagi muud ka. Noh, jah, eks küsimus on ikkagi selles, et et see kapitalismi edu seisneb ju selles, et kõike tehakse, hulgilapsi õpetatakse, hulgilapsi hoitakse hulgi ja inimesi veetakse ka hulgi- ja see individuaalne inimeste vedu ehk oma autoga sõita pisikesi linna otsi on äärmiselt ebaökonoomne. Kui me seda lõputult viljelema ja siis me jääme konkurentsis lihtsalt oma naabritele maha olla, muud midagi. Kulud liiga suured, me ei tee hulgi, pole midagi. Suur tänu, Hardo Aasmäe, endine Tallinna meer ning Entsüklopeedia kirjastuse pealik.