Tervist head raadiokuulajad, MINA, OLEN, Karingop, kramp ja klassikaraadio eetris on muusikauudistesaade helikaja. Täna tuleb juttu järgmistel teemadel. Saate alguses kuulete intervjuud uue kultuuriministri Laine jänesega. Eesti raadio esitles eile CD plaati erilised hetked kontserdisaalis, millel kõlav muusika on salvestatud avalikel kontsertidel. Aastal 1967 kuni 2005. Lähemalt kõneleb klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder lavastajana. Neeme kuningas käis vaatamas Peeter Jalaka, Kevin Briersi nüüd ansambli ja Olari Eltsi ühistöös sündinud etendust. Õnne valem jagab meile muljeid. Muusikapäevade raames esineb ansambel Pippolar. Kontsertidel on kavas Christian kõrveri, Malle Maltis, Kerri Kotta esiettekanded, Kadri-Ann Sumera rääkis ettevõtmisest Mirje Mändla-le. Eesti muusika päevade järel mängus esitleb Lundi üliõpilasmeeskoor 19. aprillil Eesti muusika teatriakadeemias uut heliplaati Veljo Tormise loominguga. Te kuulete, Kerstin Intervjuud heliloojaga. Tenor Juhan Tralla esineb seitsmeteistkümnendal ja 19. aprillil Tallinnas ja Tartus kavaga, mille ta esitab Nonii kuus kuulsal kaardifi konkursil. Juhan Trallat küsitles Kersti Inno. 19. aprillil toimub järjekordne kontsert sarjast klassika koos klassiga, räägib produtsent Heili vaostamm. Teda usutles Mirje Mändla. Sel neljapäeval algab 10. rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2007 räägivad festivali kunstiline juht Ants Soots, Eesti kooriühingu sekretär Kaie Tanner. Nendega vestles Marge-Ly Rookäär. Saate lõpul toob Priit Kuusk meieni muusikauudiseid laiast maailmast kuid kõigepealt on eetris intervjuu kultuuriministri Laine jänesega head kuulamist. Kõigepealt tahaks teada, mis on teie esimene suurem töökultuuriministrina. Päris selge on, et kõik saab alguse vahenditest ja võimalustest ja sellepärast, et kuidagi süstematiseerida ja teha laane edaspidiseks ja aru saada ka olukorrast nüüd ja praegu on kindlasti tarvis saada ülevaadet kahest niisugusest olulisest tüve. Üks tüvi seisneb inimestest ehk siis tegelikult inimesed, kellega tehakse koostööd nii ministeeriumis kui ka siis väljaspool ministeeriumi alavaldkondade erinevate juhtidega, loomeliitudega, allasutustega ja teine on kindlasti väga oluline on see finantstüvi, sellepärast et sul võivad olla väga head inimesed, kui sul pole nii-öelda finantsvahendeid, siis ega õhust ja armastusest vaevalt elukene siin püsti püsib. Ja seetõttu on oluline aru saada ja tutvuda 2007. aasta Eila tarvega olemasoleva tööplaaniga aga juba ette valmistada ka 2008 eelarvet, nii et need on niisugused väga üldised ja esmatähtsad tutvumised, ilma milleta Ma ei saa edasi minna ühegi konkreetsema ja täpsema sündmuse strateegia või siis eesmärgi suunas. Teie kui muusikataustaga inimene kindlasti teil on oma seisukoht selles suhtes, et kas klassikalisel muusikal on Eestis piisavalt suurt tähelepanu ja toetus riigi poolt nimoraalsus finantsilises mõttes või võiks olla suurem. Teate, see küsimus on täpselt sama vana nagu maailm, ma ütleks niimoodi ma mäleta, Ta on oma kooliajast, kui Elleri koolis õppisin, siis meil olid niisugused toredad debatid, kus arutati kontserdielu sündmusi ja seda mitte siis ainult väikeses klassi ringis, vaid vaid kuidagi niisuguses suuremas ringis, kus olid nii muusikateooriat õppivad õpilased kui ka õpetajad. Ja siis tuli seal kordiks väga tuline niisugune keskustelu, võitlus selle vahel, et kas peaks korraldatama selliseid kontserte nagu Straussi muusikast koosnev kontsert ja kas selline populism jutumärkides või siis ka mitte jutumärkides võiks kuidagi ohustada näiteks Eesti süvamuusika kontserdite külastatavust või kuidas üleüldse näiteks elab kammermuusikaelu või kammermuusika kontserdid ja, ja kes seda siis külastavad ja, ja kas siis publik kusagile ära ei kao. Siis ütles üks meie, lugupeetud muusikaliteratuuri õpetaja seal. Et teate, samasugused vaidlused olid esimese Eesti vabariigi seal kahekümnendatel aastatel ja kui me ka loeme siin võib-olla muusika teoreetilist niisuguseid artikleid või kogumikke eelmise sajandi alguse muusikast ja kontserti elust, siis me näeme taas muret selle osas, et kuidasmoodi ikkagi see professionaalse muusikaelu tegevus toimub ja kas tal on piisavalt toetust ja on leitud ka siis ja on kindlasti leitud ka võib-olla 18. sajandil, et see toetus võiks olla suurem ja ma ei usu, et see probleem kunagi laheneks tulevikus, et selles mõttes ma küllaltki skeptiline Kas on ka selline kultuurivaldkond, mis teie meelest on olnud siiani liialt tagaplaanil ja võiks nagu rohkem saada tähelepanu osaliseks? Väga keeruline on seda välja tuua, sest et ma ise, olles ka niimoodi loominguline inimene ja olles erinevates suhetes kontaktides ja mitte ainult muusikutega, vaid teiste valdkondade esindajatega ikka olen adunud seda, et iga valdkond tunneb, et just temale konkreetselt on vähe tähelepanu pööratud. See on nagu ühe väga paljulapselise ema ja perekonnas ja pea näiteks probleem või teema, et kas kõik tema lapsed on võrdselt tähelepanu all. Kas nad saavad võrdselt toidetud, kaetud ja hoitud. Nii et ma tooksin küll kedagi välja, ma arvan, kõigile ülejäänutele ma teeksin kohe. Kas teil on aega ka raadiot kuulata ja milliseid jaamu te eelistate? See on väga tore küsimus, ma väga palju ei kuulan, ma kuulan autos sõites raadiot ja siis ka kuul on väga palju siidiplaate. Ja nüüd on niisugune tore juhus olnud, et olles siin kümmekond päev olnud Tallinnas küla kostil või külas oma kursusekaaslasel on iga hommiku kui mind traditsiooniliselt äratanud klassikaraadio. Ja see on väga tore olnud, ta niisugune rahulik parasjagu aitab nii-öelda käima lükata seda uut päeva ja ja parasjagu võimaldabki mõtiskleda veidi sellepärast, et ega niisugune äge tempo ja kiired rütmid kohe hommikul vara mulle väga hästi nagu ei, ei mõju küll, aga kui ma istun juba autos, näiteks on pikem maa sõita kusagile mingite tegude suunas siis ma hea meelega kuule näiteks hindeli messija, sest just neid koore sõnani just jõud või energiat, aga ka Kaagnerit ärge ärge pange pahaks, et kohe hommikul. Igal juhul mulle tundub, et, et see jõuline muusika sel hetkel, kui sa juba liigud konkreetselt ja oled astunud oma koduruumidest välja, siis paneb mind hästi käima. Seda oli rõõm kuulda, aga siiski küsiks siia otsa, et arvestades seda, et klassikaraadiol on vaid 50000 kuulajat nädalas, mis on kordades vähem kui näiteks vikerraadiol ja on olnud kultuuriministreid, kes on olnud arvamusel, et klassikaraadio ei olegi nii väga vajalik Eesti meediamaastikul, siis mis on teie seisukoht? Ei, ma kindlasti seda seisukohta ei jaga, sellepärast et kui ka näiteks juhuslikult mõne inimese kõrv satub kuulama klassikaraadiot, kui ta näiteks seda traditsiooniliselt kuulata ei taha või nuppu keerata näiteks satub ja tal hakkab mingi asi seal meeldima, siis me võime lihtsalt võita ja sellise professionaalse muusika mõne austaja juurde, kes võib-olla läheb ka mõnele kontserdile seetõttu et ma olen seda meelt, et inimesele peab pakkuma seda võimalust ka juhuslikult osa saada asjast, mida ta võib-olla ei teagi, kui hea see on natukene selline kassikesed, nina, piima sisse panemise kujund, võib-olla et ta enne ei tea, kui hea see on, kui ta seda korraks on kuulanud. Nüüd veel veidi meediast rääkides, milline roll peaks olema Eesti rahvusringhäälingul? Eesti meediamaastikul? No kindlasti on rahvusringhäälingul missiooni roll olla misjonär sellepärast et see peaks olema üks niisugune institutsioon, mis ei peaks oma otsuseid langetama tulenevalt turusituatsioonist või, või mingisugusest kasumi küsimusest. Et see veab kida alustama ja andma võimalusi sellistele valdkondadele sellisele informatsioon toonile, mis peab jõudma inimesteni, aga mis ilmtingimata alati ise võimeline seda tootma või teenima välja või sellest niisugust kasumit saama, nii et et ma arvan, et see on ühiskonna huve teeniv institutsioon, sellepärast et maksumaksja, ehk siis meie kõik oleme ju need, kes seda ülal peavad, nii et me peame saama igaühele oma aitäh teile intervjuu, Ühest ja palju jõudu uuest ees. Suur aitäh ja ma loodan head koostööd kõikide valdkondadega ja kutsun kõiki üles kuulama klassikaraadiot. Sülgaja. Eesti Raadio esitles eile CD plaati erilised hetked kontserdisaalis millel kõlav muusika on salvestatud avalikel kontsertidel Estonia kontserdisaalis aastail 1967 kuni 2005. Stuudios on nüüd klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Selge on see, et nendel aastatel, see oli Estonia kontserdisaalis mitmeid erilisi hetki aga kuidas sellele plaadile valik toimus, miks just need? No põhimõtteliselt peaks iga kontsert olema erakordne hetk, aga nagu me teame, mõni kontsert ei unune mitte iialgi. Aga teine on läinud juba enne, kui koju jõuad. Aga selle plaadi panime kokku Eesti raadio 80.-ks vastlapäevaks, mille tähistamine on küll selleks korraks praegu suures osas möödas. Aastapäeva juubelihooaeg ju jätkub ja see on siis selle aastapäeva klassikaplaat ja muidu maadiku ja Mirje mänglaga mõtlesime välja selle kontseptsiooni, et leida arhiivist avalike kontsertide teid ja selles mõttes on ka plaat, aga eriline, et ega avalike kontsertide võtteid klassikalisest muusikast ei ole Eestis eriti avaldatud, välja arvatud need, mis on juba ette teada, et siit tuleb plaadi võtta ja tehakse mitu nii-öelda Teiki ja pärast monteeritakse kokku üks tulemus. Aga otsida arhiivist avalikke kontserdite võt. Teid oli parasjagu huvitav ülesanne ja meil oli päris palju variante ja, ja püüdsime teha niimoodi, et meil oleksid Eesti kõige tähtsamad heliloojad väga olulised heliloojad ja samas väga olulised ja meie prominentseid dirigendid ja muidugi saab kokku panna kindlasti väga palju variatsioone nendele tingimustele lähtuvalt. Aga meil sai siis valik selline, et lõpuks jätsime, oleme ka kõik teised kontserdipaigad ja kõik teised kollektiivid ja esinejad. Et see on ERSO album, see on Eesti riikliku, õigemini isegi Eesti raadio, sümfooniaorkestriplaat ja kõik erilised hetked kontserdisaalis on aset leidnud Estonia kontserdisaalis Eesti kõige tähtsamas kontserdisaalis. Ja heliloojate saime eesti sümfonistide valiku, siis need on siis Sumera, Tubin, Eller ja Pärt. Ja dirigentide poolest saime Neeme Järvi, Eri Klasi, Arvo Volmeri ja väga armastatud dirigendi Peeter Lilje salvestustes selle plaadi kokku ja iga lugu on siin muidugi eriline ja iga kontsert, millal see toimus, on oluline Lepo Sumera loomingust. Otsisime välja sellise teose, mida paljud ei tea ja loodame väga, et see plaat on sellele teosele tema levikule need väga kasulik. Selle teose nimi õpen ringi ja ta on põhimõtteliselt nagu sümfooniline poeem. Mitte väga tüüpiline Sumera väga kihvt lugu, umbes veerandtonnine ja ette kanti see 1989 Eesti muusika päevadel ja esiettekanne siis ongi meie plaadil ja dirigeerib Sumera hea sõber Peeter Lilje. Teine lugu on Eduard Tubina üks kõige populaarsemaid Opusi sõit balletist kratt ja siin on ka mängus nüüd jälle natuke raadio käsi, sellepärast et see kontsert, kus ette kanti, oli kaasorganiseeritud Eesti raadio poolt euroraadio kontserdisarjale müüdid muusikas ja kratt oli siis meie müüt, mille meie pakkusime välja ja selle kontserdi vahendas 20 välismaa riiki. Tookord 1999. aastal. Ja selle kontserti dirigeeris Arvo Volmer, kes teatavasti sel perioodil, kui ta oli ERSO peadirigent, pühendas väga palju tähelepanu just nimelt Tubina loomingu salvestamisele ja ettekandmisele. Üks tõeline rariteet nendest paljudest sadadest tuhandetest, mis on meie arhiivis, on Heino Elleri juubelikontserdi lindistas Heino Elleri 80. sünnipäeva kontsert oli 1967. aastal. See jäi viimaseks, mida tähistati Elleri osavõtul heliloojal ise kohal, piltide järgi muuseumist võime näha, kuidas ta oli ka laval ja juhatas kodumaist viisi. Aga sellel kontserdil kanti ette tema viiulikontsert. Tema ainukene instrumentaalkontsert Vladimir Alumäe soleerib siin ja Neeme Järvi dirigeerib. Nii et selline üsna arhiivi võtta siis aastast 1967 ja Arvo Pärdi kreedoga oli see lugu. Meil oli valida kreedo, esiettekande salvestus, see on väga haruldane, et tolle aja Arvo Pärdi salvestused on üldse säilinud kuna linte kirjutati ja kustutati üle ja need ei ole palju. Kreedo esiettekanne koos kordamisele tulnud osaga on täiesti olemas meie arhiivis ja heliloojaga konsulteerides valisime siiski uuema salvestuse, mis tehti Arvo Pärdi 70. sünnipäeval, mis oli 2005. aastal, kuna lihtsalt see vana arhiivivõte oleks võib-olla eeldanud, siis täiesti läbinisti arhiiviplaati. Aga meil on siin teiste teoste kõla, ütleme kaasaegne. Ja siis Arvo Pärdi toeta Salme valisime tema 70. sünnipäeva kontsert lindistuse, kus pilgeni täis saalis esitasid kreedo rahvusmeeskoor, ellerhein, Marryt, Gerretz-Traksmann ja Eesti riiklik sümfooniaorkester ja dirigeeris Arvo Pärdi, vana sõber ja õpingukaaslane ja kaasmõtleja Eri Klas. Nii et selline on meie kava selle plaadi peal, need on väärtuslikud lindistused meie arhiivist. Siin bukletis on ka kontsertide juurde käivad mõned fotod. Nii et kaanepilt kujutab mikrofoni, mis kontserdisaalist viib edasi selle erilise, mis seal toimub. Nii et kuulake ja vaadake, meie plaat. Helgaja. Üheksandal aprillil toimus helilooja Angerin Prayersi lavastaja Peeter Jalaka hakkaja dirigent Olari Eltsi ja nüüd ansambli ühistöös maailma esiettekanne. Õnne valem. Steveenhockingi brief history of Tim põhjal. Etendust käis kaemas lavastaja Neeme kuningas. Kui sa vaatad sellist uut etendust, kas sa enda jaoks liigitad selle kuhugi, oli see nüüd kaasaegne ooperietendus või oli see need multimeediaetendus? Mul on ilmselt samasugustes raskustes nagu lavastuses autor Peeter Jalakas, kui temalt sedasama küsimust küsiti ja siis ta vist tükk aega mõtles. Ja lõpuks ta ei mõelnudki midagi targemat välja, kui nimetasid ooperiks kuna seal on niivõrd palju erinevaid komponente koos ja ta on arenenud ja ilmselt on see mõiste nagu siiski jah, kõige täpsem fookus on vokaal, kus on lavaline tegevus, liikumine, valgus, kõikide nende kunstide süntees, millest on unistatud ju 400 aastat. Milliste mõtetega see sealt edasi sealt lahkusid, kas see mõjutas sind kuidagi inspireeris või jättis külmaks või oli sul igav, oli huvitav. Nii külmast ta kahtlemata jätnud, ma ütleksin niimoodi, et see etendus oli väga vajalik etendus, sellepärast, et näha just seda rikkust, mis meil siin Eestis on olemas, eks ole, alates rahvusooperist, kes võib-olla valdavalt viljeleb sellist konservatiivset ooperitegemise kunsti ja nii see peabki olema ja samas mitmesugused muud nähtused Nargen Opera ja mida Kaljuste Naissaare peal ja mida palun, ja Peeter Jalakas on juba väga ammu teinud. Ja Peeter Jalakas ka neid lavastusi, mis mina näinud olen, põhiliselt sellised multimeedia või selliseid ooperilaadset, et minul ei ole tulnud kunagi pettuda. Ehkki see materjal, mis oli tal nüüd võetud, on muidugi ääretult raske, et see on nagu selline ata Eesti vana testament või, või midagi niisugust, sest et kõik need komponendid ehk siis muusika ja sügav, filosoofiline ja keeruline ja võib-olla raskesti mõistetav tekst paljudele ütleme ka see lavaline tegevus, valgus ja kõik see, mis seal laval nagu toimus, nad olid kõik eraldi võetuna nagu selliseid ka iseseisvad terviklikud komponendid. Nii et võib-olla niimoodi naljaga pooleks võiks öelda, et kui üks nendest komponentidest ära jätta, et, et ikkagi on huvitav. Et võib-olla isegi pisut nagu koormas, nagu see, et väga huvitavalt olid nii-öelda timmitud kõik nii muusikaline esitus. Kohal oli põnev ja loomulikult kõik see tekst Kädi plaasi, vokaalsolisti sooritus, paar märksõna veel, mis mulle nagu silma ja kõrva torkas, oli see, et Peeter Jalakas seal ilmselt selle peale väga palju ja väga kaua mõelnud ja ta oli selle kõik nagu teinud väga põhjalikult, aga samas ka ilmselt lavastajana. Ma arvan, et noh, mina ja minu kolleegid, teised näevad selles tunduvalt rohkem kui vaataja, kes ei ole lavastaja. Sest et on teatud mingisuguseid märgisüsteemid ja mingisugused tajud võtted, mida lavastajad kasutavad ja need märgid lähevad kolleegi silmis ilmselt kuidagi hoopis teistmoodi tööle. Nii et et läbi selle lavastuse mina nagu Peeter Jalakas inimesena ja ka lavastaja loojana õppisin palju paremini tundma. Kädi plaasi sa juba mainisid, kas on veel kedagi, keda sa tahaksid nagu esile tõsta selles mõttes, et ta oli laval huvitav või näiteks hoopis kostüümide valgus või mis tunded sul eriti kuidagi huvitav. Need olid vaieldamatult huvitavad see, mis nagu silmale näha oli, aga ma tahaks eriliselt kiita Olari Eltsi, keda etendusel üldse ei olnud aga see, kuidas ansambel mängima pandud ja jälle võhikule võib-olla tundub, et, et noh, et mis seal on, et mõned pillimehed ja koos mängivad, aga, aga seal oli aimata just ikkagi väga täpset ja huvitavad nagu eeltööd, mida saab teha siiski ainult nagu dirigendina ja see, kuidas ansambel hingas, elas koosluse ja seda oli nauditav vaadata ja juba iseenesest fakt, et dirigent ei olnud seal ning ei püüdnud ka sellist noh, visuaalselt tähelepanu enda peale ja Olari on ju teatud väga artistlike ja tore nagu selline dirigendi isiksus. Et noh, see võib-olla jäänuks häirima ja võib-olla üks asi veel, et, et noh, mina tean isegi, võib-olla oleksin riskinud panna orkestri. Kas siis noh, päris Marju ta oli ju niikuinii võimendatud heliga või, või siis ütleme vaataja selja taha, et ütlemisi, kolme mõõtmelisus ei pruugiks nagu vaadata nagu pillimeeste musitseerimist, vaid võtta see heli nii-öelda noh, abstraktselt kõrvu ja näha, tajuda ütleme noh, seda nagu etendusena. Aga see on minu isiklik arvamus, sest ma tean, väga paljud just nautisid nagu muusikat eelkõige ja seda mängimist vesteldes ka Tõnu kaljustega, kes nägi esietendust, vahetasime mõtteid, aga ühel asjal me olime ühel meelel, see, mida ma siin ka eelpool ütlesin, et, et see on väga hea, märgatakse ja tehakse väga erinevates institutsioonides ja eraalgatustel just selliseid asju. Et see näitab meie kultuuriinimeste võimekust, andekust ja väga hea on ka veel see, et me sellepärast siis omavahel tülli ei lähe, et, et me ei võistle selliste madalate kirjadega. Helgaja. Aga meil tuleb juttu kontserdist, mis toimub Eesti muusika päevade raames teisipäeval, siis annab kontserdi Õpetajate Majas ansambel viipolaar ja stuudios ongi selle projekti eestvedaja Kadri-Ann Sumera. Alustaks siis sellest projektist endast, et miks sa oled kutsunud sellesse projekti mängima inimesi väljastpoolt Eestit ehk siis Saksamaalt. Kindlasti ei saa väita, et Eestis ei ole häid muusikuid, Eestis on väga palju häid muusikuid, aga see, miks mina kutsusin sakslased siia Eestisse külla, on pigem sellepärast, et Te lihtsalt nende inimestega on mul siiani võib-olla kõige parem muusikaline klapp tekkinud. Võib-olla peaks korra tagasi põikama selle juurde, et kaks aastat tagasi õppisime aasta otsa Frankfurdis ansambel moderni akadeemias, see on siis selline, võiks öelda aastane meistrikursus ühe saksa kõige olulisema ja pikaaegsema kaasaegse muusika ansambli juures ja nende tiiva all nii-öelda ja selle aasta jooksul me püüdsime läbi väga suure programmi uut ja natuke vanemat muusikat ja Meile kirjutati ka uudisteoseid ja see oli ääretult põnev aasta ääretult tihedat tööd täis ja sellepärast otsisingi mingisugust võimalust, et kuidas saaks seda koostööd nagu arendada ja korrata ka peale seda Frankfurdi aastat ja nüüd kuidagi niimoodi see võimalus leski, et eesti muusika päevade raames on meil tegelikult piibolari debüütkontsert õigupoolest kolm kontserti, koguni Viljandis, Tallinnas ja Tartus, kus meil nagu meie koosseis on kokku pandud sakslastest ja eestlastest, on ta meiega ka kokku pandud. Eesti uudisteostest ja kolmest ei saa küll öelda päris saksa helilooja teostest, sellepärast et üks neist Claus Huber tegelikult šveitslane, aga ta on tükk aega töötanud ka Saksamaal ja Stengrimur Frolov on poolenisti islandlane aga siiski ka täiesti saksa kultuuriruumist pärit koosseisus on praegu mängijatest on kolm sakslast ja kolm eestlast ja dirigent Manuel naabri on ka sakslane. Viiulit mängib Niina Tseedler, tšellot Villu vihermäe, saksofoni Andra Puusepp, trombooni Florian Juncker. Klaverit mängin mina ja löökpille Luisa Markson. Nüüd võib-olla paar sõna ka nendest teostest. Võib-olla alustaks nendest Eesti esiettekannetest, Kerri Kotta veateade, Kristen kõrvalid kraatilist diktom ja Malle Maltis flöödi push. Kõigepealt, ma ütlen, et nad on hämmastavalt erinevad, Kerri Kotta teos on selline, võiks öelda modernistlik rütmikat väga selget kontuuridega väga selgete vormiosadega, väga arusaadav ja ja põhineb ka niisugusel rütmilisel impulsil Christian kõrvari lugu on kõige keerulisem neist, nii et paras peavalu juba üldse nooti lugeda, aga ma leian, et see on väga jõuline lugu. Juba avaakordid on niisugused täis särisevad energiat ja vahepealt on leidnud väga huvitavaid pilli, värven küll trumboonilt, küll keelpillidel, saksa fonilt ka klaverilt, võib-olla klaver on isegi kõige klassikalisem, kuigi ma ka mängin seal keelte peal natuke. Ja tema tõesti, see lugu kõlab täitsa nagu mingi prantsuse koolkonna lugu, midagi nagu puleedist või mis jäänist või mingi sedalaadi kirkus on seal sees. Ja Malle Maltis lugu jälle on see pealkiri eesti keeles võiks öelda, et nagu sõnamulin, aga see sõnademulin ei tähenda siin mitte niisugust latada varade vestlusringi, vaid see on pigem poeetiline väljend niisuguste vaevalt tajutavad häälte jaoks. See ongi selline lugu, mis justkui sosistas, justkui ütleks midagi ja võtaks selle taas tagasi. Justkui vaikusest sünniks mingisugused väikesed puhangud. Väga õnnestunud kava, kuidagi tuli välja. Nonii lähekski siis nende nii-öelda saksa teoste juurde, kuigi nagu sa juba mainisid, ei ole need nüüd puhtalt sakslaste kirjutatud, siin on nii Islandi Šveitsi värve. Gerhard Müller, Hornbachi klaveritrio Trio jäi mulle tegelikult üllatus, et saksa muusikas ka midagi niisugust on, sest et ta oma atmosfäär vääri sellise mingis mõttes hea kõlalisuse poolest võiks isegi eesti muusika all võib-olla rohkem liigitada kui saksa muusika alla. Tegelikult põhineb teemal, mis on justkui toodeka fooniline, aga väga hästi kõrvaga tajutav ja välja kuuldav ja see on tegelikult väga-väga ilus, pigem isegi harmooniline kuigi ka tugevalt ja mingitel meloodia juppidel põhinev, aga just teos, kus kõlavärve on palju ja kus kõlavad justkui sünnivad, loovad taas erinevate pillide seest sisse ja teine trio sellisele huvitavale koosseisule nagu saksofon, tromboon ja klaver. Gengrimurrolofi trio, mille pealkiri tõlkes võiks tähendada umbes nagu kummalise mehaanika külmutamist ja sellist külmutamist või sellist kangestumist võib sellest teosest tõesti kuulda. See oleks just nagu mingi kajade külmutamiste, kajade säilitamist ja samuti väga-väga huvitavate kõlavärvidega ja väga põnev teos ja Klaus Uberi ajatuse hingus ehk võiks seda niimoodi tõlkida eesti keelde on jällegi üks niisugune pigem omaettemängimise tükk väga sissepoole pööratud tüki väga suurte tas kõlavärvivõimalustega. Et kuidagi jah, kukkus selline kõlavärvi kavamil välja ja esimene kontsert ehk siis ansambel piipulaari debüüt kontsertile üldse toimub meil esmaspäeval Viljandis kell seitse kultuuriakadeemias ja teisipäeval on siis Tallinna Õpetajate majas kontsert ja kolmapäeval kell kuus Tartu linnamuuseumis. Helgaja. Meil on täna stuudiosse tulnud helilooja Veljo Tormis Te nõustusite täna meile stuudiosse tulema, selleks äkki ta selle festivali nii-öelda veel mängust kui tuleb Lundi meeskoori CD esitlus, aga ma siiski kasutan juhust ja küsin muljeid eilsest õhtust. Eile oli teatavasti festivali avakontsert tormise ring, kus sai ka ühte teost Eesti esiettekandes kuulata ja hiljem oli põnev õhtu Noorte Dorvise versioonist. No tunded on ausalt öeldes vastakad. Esiteks muidugi ma olen möödunud sajandi helilooja, sellest möödunud sajandist on juba seitse aastat möödas, need on kõik vanad lood. Teiseks ring on isenesest juba mõnes mõttes minu jaoks vana kontserdivorm. Ja et nad seda nüüd uuesti tegid, jälle sellises vormis. See mõte oli selles, et festivalil korraldajad andsid ka selle mõtte et esitada siiski vanu ja tuttavaid meile vanematele inimestele tuttavaid asju, et neid saaks elavas ettekandes kuulata ka noorem sugupõlv, kes gaseeri toojadki ega romaanid, mis ei ole palju siin avalikult esitatud, seda on küll palju salvestatud, igal pool raadiostada mängitakse, aga niimoodi elavad teises pole nagu olnudki. Viimasel ajal. Aga festivali järelmänguna on siis Lundi meeskoori plaadiesitlus, tundub, et teil on üldse meeskooriga viimastel aastatel tihedamad kontaktid. See on tõesti nii, uuel aastatuhandel on mul loominguline koostöö meie rammiga tähendab rahvusmeeskooriga olnud üsna pidev. Ants Soots on teinud seal juba kolm plaati seeriast Lions of Estonia nägemus Eestist ja praegu on töös järgmised kaks plaati, mis on kah nii-öelda samas sarjas, aga nende nimed on siis visanud Estonia muljeid mujalt või vaateid mujalt ühesõnaga ümbert testi. Ja viimane, viies plaat on nägemus Kalevalast Vision of Kalevale. Aga mis ajast on Lundi meskoriga kontaktil? Kuulutas kevade Boonelist, et sügisel on tulemas londi rahvusvaheline koorifestival, nagu nemad kavatsevad pakkuda minu autorikava. Ma teadsin neid varem, nad olid saatnud paar plaati mulle, kus oli minu asju peal, ma teadsin, et see on hea koor ja hea meelega võtsin nendega ühendust ja lubasin tulla sinna appi neile isegi trummid ja muud kõlinat kaasa võtta. Ja nii siis saigi seal Lundis kaheksandaks oktoobril toime üks selline kontsert, mis algas pärismaalase lauluke, kus trummi sai löödud. Siis oli seal Sampo tagumine ka need trummid, võtsin kaasa, lõid ja rida, aga bella asju siin päris raskeid asju, näiteks nagu tormise mere loits tuul, meie varjud üsna rasked meeskooriteosed ja lõpuks läheb, on eelmine meeskooriversioon, mille ma olin mõni aasta tagasi juba teinud, aga mis seni on leidnud veel kasutamist ja nemad olid esimesed, kes selle nii-öelda avalikkuse ette tõid. Magiteer siin neid tulema Eestisse, kuna ma sain just siis teada, et on tulemas järjekordne meie koorifestival siin soovitasin neil tulla siia jõudu katsuma ja nii nad siis tulevadki nüüd esiteks võistlema, aga teiseks sellest kontserdist sai tehtud seal Rootsis ju CD pärast kontserti Lundi lähedases maakirikus, mamma lindistasin kogusega. Me töötasime seal kolm, neli päeva veel pärast kontserti ja siis leidsime ka plaadifirma, kes selle välja andis ja praegu viimaseid pingutusi tehakse, õigeks ajaks valmis saaks. Ja siis ma korraldasin asja nii, et kuna just meie muusikapäevad pidid lõppema 19. aprillil ja päeval algama ka koorifestival, et saime ühendada nii-öelda selle plaadiesitluse, mis siis toimub nüüd heliloojate liidu egiidi all ja samal päeval oli festivali avamine, kus nemad esinevad juba kui võistluskoor. Ja nüüd, 19. aprillil kell kolm ongi Muusikaakadeemia kammersaalis selle plaadiesitlus ja esitlus tähendab seda, et seal koor esitab väikese kontserdi, mina loodan, et seal tuleb rahu leidmise meeskoori versiooni esmaettekanne Eestis. Kas teie osalete ka sellele basin, lubasin osaleda ja samuti kuna Tallinnasse ei mahtunud enam endale eraldi kontsert, ta siin oli ju koos midagi 40 koorile, mis siia tuleb kokku, aga nendele ma korraldasin kontserdi Kuusalu rahvamajas. Sinna läheme sama kontserdiga, mis oli Lundis. Ja Kuusallu te kutsute siis publiku pühapäeval, see on pühapäeval, 22. kell 12. Niisiis Veljo Tormis kutsub meid eesti muusikat päevade järel mängule Muusikaakadeemia saali ja koorifestivali järelmängule Kuusallu. Aga loomulikult ootame põnevusega ka Eesti muusika päevade lõppkontserti, kus tuleb ettekandele Veljo Tormise ooper Luigelend. Jah, see on tõesti huvitav ja põnev mulle endale ka, sest selle esimesest lavastusest on möödas nüüd täpselt 40 aastat, see on muidugi kontsertettekanne, kuigi teatrilaval küll, jah, aga see teater on Draamateater, kus on väga hea akustika just nimelt selliste teoste ettekandmiseks. Niisiis häid elamusi Eesti muusikapäevadelt ja eesti heliloojalt, Veljo Tormis elt festivali heliloojalt. Tuleval nädalal annab Eestis kaks kontserti laulja, kes esimese eestlasena pääses maailma kuulsaima vokalistide konkursi kaadifi laulukonkursi lõppvooru. Juhan Tralla on õppinud ja töötanud Austrias ja Saksamaal vahepeal andnud kontserte ka Eestis. Esinenud rahvusooper Estonia laval. Viimati menukas Tuhkatriinu etenduses stuudios ongi Johan Tralla. Tere päevast. Tere päevast. Ja ma palun meid kõigepealt valgustada selle kaadifi konkursi suhtes. Noh, ega ma tõtt-öelda ise ka nii liiga hästi informeeritud ei ole, ma käisin, saatsin oma paberid ära ja käisin eelvooru laulmas Frankfurdi ooperis. Pean ütlema, et Kaardi Fi lauljate tase nii palju, kui ma lihtsalt kuulsin, eks koos ette valmistasime ennast. Et see oli nagu ehmatavalt tugev, et et selles mõttes ma, ma võtan konkursi väga tõsiselt ja ma siis näen, mis mind seal juunikuus ootab. Kas see võistlus on ooperi või liidi või mis vallast ongi nagu kaks paralleelset võistlust on ooperi, on, on liid, laulud ütleme niimoodi, minu laulude kava on nii nagu see meie anekdoodid, eestlane, venelane, sakslane, mul on siis eesti muusika, vene muusika, saksa muusik, ütleme, saksakeelne muusika. Sest ma arvan, et see peaks minu taustaja, minu haridus eripära arvestades mulle veidike paremini istuma. Mõlemas kategoorias on kaks vooru lõppvõistlusel ehk siis vaatame, see on BBC korraldatav konkurss. Kas BBC seda ka vahendab? No vähemalt praeguse seisuga on nad mulle saatnud väga kurje kirju, mis kõik peab seljas olema ja täpselt andma aru, et see kõik televisioonis väga ilus välja näeks. Ja see päris finaal, seda peaks kandma, vähemalt Soome televisioon seda alati üle kandnud, mina olen näinud, aga BBC muidugi ise vist kannab kõik üle. Mida te valisite, Privoor? Esimese vooru ma võtsin ühe Mozarti, ma arvan, et Mozart sobib mulle väga hästi. On siis tantsul Annist odav ja Dallas, lubage siis võtsin tonitseid Kiievi lammermoorist Edgarduaaria Yalenski kui ta, kui ta, mida ma olen tõesti nii palju esitanud, et see oleks juba piinlik seda mitte võtta ja teises voorus neid aariaid rohkem, näiteks ma hakkan neid kõiki üles lugema, aga no üldiselt samas vaimus läheb. Aga lauluvoorus lauluvoorus on, nagu ma ütlesin, eestlane venelane, sakslane seal on, on suvertitel huumanit, on Glinka, Tšaikovski, Rahmaninovi ja Eesti, ma ikka arvasin, et Eesti muusika peab olema sellises kohas esindatud, kuivõrd magaja tõepoolest seal Eestit esindanud seda rolli natuke täidan ja eesti laulud on minu meelest teenimatult jäänud nagu natuke sellest maailma muusikareast kõrvale. Ma arvan, et see on väga tugev muusika ja seda Peaks rohkem näitama ja maitseasi. Protes Mart Saar on kõige parem nendest varasematest Eesti laulukirjutajate eest ja, ja sellepärast ta siis kolm Mart Saare lugusid maininud. Nagu ma aru saan, oleme me ühtlasi rääkinud järgmisel nädalal toimuvate kontsertide kavast, sest meie publikul avaneb nüüd haruldane võimalus kuulata seda, mida te hakkate juunis kõrgele komisjonile laulma. Kardifis. Nojah, tähendab, see oli muidugi minu jaoks väga suur au, neid kontserte lauldakse kontsertsaalis teha soolokontserdi, aga sellegipoolest ma otsustasin olla natukene omakasupüüdlik ja tõepoolest seal lihtsalt need kavad koguda kardisi konkursi trammidest, ma lihtsalt panin nad kõik ritta ja sai küll väga suur otsatu ja ääretu see kontsertprogramm, aga ma arvan, et see on ka publikule huvitav. Ja neid saab siis kuulata teisipäeval, seitsmeteistkümnendal aprillil Estonia kontserdisaalis ja neljapäeval, 19. aprillil Tartu Ülikooli aulas. Mõlemad kontserdid algavad õhtul kell seitse ja teie partner klaveril on Ivari Ilja. Ivar Eiliaga pole teil see esimene koostöö, kuidas on teil omavaheline klapp? Ivari Ilja on mitte ainult suurepärane kontsertpianist, vaid ka erakordselt kogenud lauljate saatja, seda me kõik teame, lauljad, kelledele on töötanud, need on tõesti väga suured nimed. Ivarile, teine selline programm teha, me tegime mõned aastad tagasi raekojas ja minu jaoks on huvitav moment, et eks ma ilmselt tookord raekojas tegime jumal ikka ise väga laps veel sel ajal sel ajal ma tundsin nagu väga sellist hoolitsevat pedagoogid, kes tõesti oli minu jaoks absoluutselt kohal ja õpetas ja andis nõu ja vahel oli natuke range, sest ma õppisin tohutult toovad praegu noh, ma olen natukene võib-olla kasvanud ja natuke minust rohkem asja, nii et see on selles mõttes üks erakordselt meeldiv koosmusitseerimine ja ma igal juhul kavatsen sellest nii palju õppida kui võimalik. Aga sellise muusikuga koos teha on muidugi erakordne võimalus. See on jah, lausa lavastus, nii et Mustpeade majas saab olema teater koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Me saame nautida tol ajal tõesti publiku meelelahutuseks tõsise ooperivaheajal esitamiseks mõeldud teost. Intermetsa on ka selle algne nimi, mitte ooper. Aga 18-le sellel sajandil juba jättis ta selle tõsise ooperi täiesti varju ja sai väga mängituks kogu Euroopas. Kolme tegelasega saab ärakantud kogu tegevusliin ja välja mängitud kõik humoorikad, grotesksed ja miks ka mitte dramaatilised sündmused, nii et omamoodi kammerlik kanda. Igas mõttes aga selline sära ja konkreetse laulja, näitleja ja isiklik karisma kahtlemata niisugusel puhul veel enam esile. Ja meil on ka rõõm näha siin laval väga armsa särava häälega Mariann Melnikut ning tõesti südamesse tungiva esitusmaneeriga Priit Volmeri kes on viimasel ajal seal üles astunud nii soolokontsertide kui ka uute rollidega ja ta tõesti suudab panna sellesse omaette aastasse kordumatust, südamlikkust rolli sisse minekut, nii et mina julgen seda küll täiesti soovitada juba ka solistide osas seda ettekannet. Kuna tegemist on lühikese ooperiga, siis on sel õhtul kavas ka täiesti vastandlikud tõsised kaasaegsed teosed. Erkki-Sven Tüüri laithous. Kontserdikavas on veel šnitke klaverikontsert, kus soleerib Marko Martin ja selle kontserdi tutvustas Heili vaos. Tamm. Järgmisel neljapäeval algab 10. rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2007. Lähemalt räägivad festivali kunstiline juht Ants Soots ja Eesti kooriühingu sekretär Kaie Tanner. Festivali planeerimisel ühelt poolt peab arvestama, see ei oleks järske pöördeid, tabab olema ootuspärane ja teiselt poolt, kuivõrd festivale on niivõrd kohutavalt palju, siis iga festival peab püüdma kujundada oma nägu ja leidsime, et säiliksid siiski kooriliikide kategooriad ja oleks ka stiilikategooriad kooririikide kategooria just sellepärast, et noorte ja laste koolid saaksid omakeskis jõudu katsuda ja me pidasime siiski ühelt poolt renessanssi ja teiselt poolt kaasaegne muusika kuivad romantism, arvasid siis tavaliselt koori kavades peegeldub niigi kuivad Me konkursi maht on väga suur, on meie võimaluste piirimail, siis festivali ehk kontsertide osa ei ole just väga suur, aga me anname nii Eesti kui ka külaliskooridele võimalusi ja üsna mitmed koori on siis kes võistlevad nii riigikategoorias kui stiilikategoorias. 68 soovijat tahtis festivalile tulla, aga tegelikkuses tuleb 43, mis oli see põhjus, miks osad koorid ei saanud, kas see tase ei vastanud sellele üldisele nõudmisele? Otsus tugineb kunstilisele tulemusele, selle tõttu on ka kogu nende esinemiste kunstiline suutlikkus ja tase küllalt ühtlane. Žürii Joosep Brazz Hispaania, Ungari kraade. Rootsi Konsas Win suunas Leedu Mariuka riigimegi, Soome, Eri Klas, Eesti ja žürii esimees valitakse žürii, kokku tuleb. Festivali toimkonna poolt on töötatud välja žürii töö reglement ja ma olen seda põhjalikult arutanud, võtnud igasuguseid kogemusi arvesse. Rahvusvahelist tava hinnatakse 100 palli süsteemis, mis on rahvusvaheline standard välja kujunenud. Mis tähendab, et kui hinnatakse minimaalselt 70 punkti väärtuses, siis ta kolmanda koha vääriline ja nii edasi kuni 100-ni välja. Grand Prix eeldab 90 punkti saavutamist ja meie poolt on reglementi kirjutatud. Eelkõige annab žürii oma hinnangu punktide näol ja ainult väga suurte vastu. Rääkivust korral avatakse arutelu küll, aga meil on palve, et iga žürii liige annab kirjalikult lühikese kommentaari koori esinemise ja koori iseloomustamiseks üldse. Et siis pärast kurje juhid saavad seda, Kaie, missugused on auhinnad? Auhinnad on rahalised ja nad on suhteliselt kõrged, kõrgemad kui üldiselt Euroopa ja maailma keskmised kooli festivalipreemiad igas kategoorias esikoht maksab 20000 krooni, teine 15000 ja kolmas 10000. Grand Prix võitja saab 50000 krooni, nii et koor võidab mitmes kategoorias ja peaks saama ka veel Grand Prix. Siis on see koorikassale päris oluline stiimul. Konkursile ainuke, mis selle koorifestivali ajal toimub, tegelikult on väga mitmeid kontserte. Kindlasti on huvitav festivali avakontsert, kus laulab Vox Clamantis. Samuti laulavad seal festivalist osavõtvad koorid, valik neist, mis on tehtud siis repertuaari paari põnevuse jaga geograafilise mitmekülgsuse põhjal. Neljapäeva õhtul on kindlasti üks väga huvitav öökontsert Mustpeade majas kus esinevad kaks kammermeeskoori Revalia kammermeeskoor ning Swanholsingers kammermeeskond Rootsist ning nendega koos laulab ETV tütarlastekoor reedel kontserti, vaimuliku muusika kontsert Kaarli kirikus, ilmaliku muusika kontsert Mustpeade majas. Laupäeval on festivali kontsert ka veel Niguliste kirikus ning lõppkontsert Estonia kontserdisaalis, kus laulab Eesti rahvusmeeskoor. On väga kahju, et lõppkontsert varaku ainsa festivali kontserdil on kinnine, kavadki ainult osavõtjatele. Mul on hea meel, et meil on Tallinna-nimelise koorifestivali ka koostöö avakontserdist on klassikaraadios otseülekanne. Ega seda kõike inimene ei suutnudki nüüd praegu meelde jätta, kui kellegil jäi midagi segaseks. Kõige lihtsam minna kooriühingu koduleheküljele. VVV punkt kooriühing e sülgaja. Huvitavaid uue muusika, festivale ja muid ettevõtmisi on silmapiiril, nagu meile oma koduski. 10-ks päevaks avaneb roosi juba 24. Zagrebi muusikabiennaal omal alal kuulsamaid Balkani mail. Päris kinnistel aegadel jõudis just sinna ka killu kaupa eesti uut muusikat. Eelmise biennaali aegu 2000 diis toimusid Zagrebis ka rahvusvahelise kaasaja muusikaühingu maailma muusikapäevad. Seekordse biennaali teemade hulgas on muusikasild Horvaatia, Rootsi keskles, Well avamuusika ning naisheliloojalt. Etteruttavalt ütlen, et nii on Zagrebis Kawaska serblanna isi, Tooralise peljani, kammerooper soola tee juba festivali neljandal päeval ja taas nimiosas laulmas meie sopran assoni kes tegi ooperimaailma esiettekande Amsterdamis laulnud seda pärast Viini kammerooperis, Belgradi festivalil. Aga tuleva neljapäeval alustatakse Pier Puleesi Tseeemmascreivi loominguga. Valijast Laura peankini muusikaga kohal, neutraritšerke musikaali, meil nüüdilgi käinud ansambel Roomast Lucafav dirigeerimas skantes ansamblit siit Horvaatiast, kes ju sel aastal kaasa ja muusika rahvusvahelise ühingu ansamblis valitud avatseremoonial kaastegev Horvaatia rahvusteatri ballett. Mitmes kavas mängitakse Igor Kuljeeritsid tema mälestuseks juba festivali teisel päeval kohal suurima külaliskollektiivine, Stockholmi Kuninglik filharmoonia orkester Allen Gilberti käe all koos ansambliga Grow majata, kes singa vööksoppi korraldab. Masteise naishelilooja Horvaatlanna Mirella ei viitsi viitsi kammerooper kolme pärna varjus oodatakse Movris jogaagellijaksistoph Penderetski tulekut festivalile. Viimane ise dirigeerimas oma autorikontserti Zagrebi filharmooniaorkestri ees Zagrebis ka järgmisel laupäeval. Täna algava Amsterdamis kaudu Ramose rahvusvaheline interpretatsiooni konkurss ja homme Gaudeamuse kammermuusikanädal amsterdami konservatooriumi-lt. Homme avatakse see kavaga Itaalia kammermuusika Talle Picolast tänaseni. Konkurss muidugi kaasaegse muusika esitamises, sedakorda vaskpillidele toob Amsterdami rohkem kui 120 noort muusikut ja ansamblid. Konkurski avatakse täna kontserdiga, kus Puleesi Stocousseni Vim Henderiksi teoseid. Täna on kuues, viimane päev 10. moskvafoorumil kaasaegse muusikafestivalil, mille korraldajaks on Moskva ka selle muusikakeskus festivale läinud moto allvabades vuka nimekamatakse esinejateks. Alexeil ju viimub. Mark Pekarski ansambel, ansambel Arežers Saksamaalt OSA pianist Mark Pontius. Festivali kunstiline juht Vladimir Tärnopolski, aga festivalikomitee eesotsas on Moskva Tšaikovski konservatooriumi rektor Tiigeran Alifhanov. Festivali pealavaks oli konservatooriumi Rahmaninovi ja seal avakontsert, vene avangardi pioneerid, Šostakovitši, roslawets, mozzalov, snike, Tõnisson. Meenutaksin sealt, kas Salvadoris Riinu autorikava üleeilsest seitsme teosega esinemas ansambli ressers solistid kogunenud Sanders oli publiku ees mitmel puhul ja tänapäeval eraldi ansambli liikmete workshopis ja õhtu lõpetuseks ansamblis stuudio muusiki kontsert Igor Toronovi juhatusel. Salzburgist meenutamate äsjane lihavõttefestival Herbert von Karajan poolt 1967. aastal algatatud uhke muusikapidu kus kunstilist eksijuhtideks olnud hiljem Claudio ADO ning lühemad Georg Soldi Bernard haid Kink või kurtma, suur aastast 2003 magas, aiman rätt. Huvitav, et aina suuremat tähelepanu on rätli algatusel päritud abadold pühendatud festivali tööle noortega. Aga suur festival toob nüüd alati avapäevaks uue ooperilavastuse. 2005 Britteni Times 2006 TPS-i belli asemel ei saanud. Ja tänavu alustati Wagneri Nibelungide sõrmusetsükliga räine kuld saiman rätli käe all ja Stefan Braunschweig lavastuses suures festivali majas kuni üheksanda aprillini. Nüüdne uudis on kooste promaans festivaliga aga Berliini Filharmoonikute mängimas ja nimetan vaid kolme osatäitjat. Ta on Willard Whitlooge, Robert kämbil ja frika osas lilli paasikivi Soomest. Samas andsid Berliini Filharmoonikute kahe kavaga neli oma kontserti Saimurretli käe all vaid pianistid solistid Iieffim Brontmann ja Lang, Lang Rahmaninovi kolmas ja Prokofjevi kolmas klaverikontsert. Lisaks Berliini raadio koori solistidega Parun Ljube organossova kaks õhtut Beethoveni missa soleemilist Bernard Haitinki dirigeerimisel. Kava oli suunatud Ida-Euroopale, Veld voolsaki Janatsiks, Šostakovitši ja Beethoveni missa Solemmise maailma Essete kannegi toimus jupp Peterburis. Claudio Abado ajal sai festival endale kammersarja kontrapunkte mis nii või teisiti nüüdismuusikale lähemal tänavu Berliini Filharmoonikute ansamblilt. Kolm huvitavat kava Wagneri, Wagneri, Jaanlaste ja Wagneri vastaste kandel loomingust. Viimaste hulgas Sandor veressi hindeniti Xeeneki teoseid ja eri kontsert, kus Tammale riigi juugendorkestrilt nende lihavõtteturnee sees mis toimus tänavu teisest aprillist kuni tänaseni Leon Jongi dirigeerimisel. Kontserdid on olnud Elvernis, Voltzanos, Pariisis, kraatsis Viini music veräänis üleeile Madriidis ja täna lõpetuseks Lissaboni koli seomis. Beethoveni kolmikkontserdi son koos vendadega bosoonidega klaverisolistiks ka funktsiong ise. Velbramsik, kaksikkontsert, Kappessaanidega ning part. Orkestri kontsert jääb puruckneris seitsmes. Jah, nad on kõikjal väga menukad. 1986 Claudio Abado algatusel sündinud orkester Abado siiani noorteorkestri kunstiline juht. Nendega on koos esinenud kuulsaimad dirigendid ja solistid. Ja kui tahaks edasi Neeme Järvi praegustest kontsertidest rääkida, meenutaksin, et Vene vägede Berliinist lahkumiseni Juhuks 1990 kutsuti sinna esinema just Gustav rolleri nime kandev noorteorkester, dirigendiks Neeme Järvi. Ja juba siis mängis orkestris nooriga idablokist. Praegu ongi järvil neli kontserti Saksamaal. Eile üleeile lätsige Matthews orkestriga Raamsigaks serenaadi ning Beethoveni Prometheuse loomine aga uuel nädalal reedel-laupäeval Lääne-Saksa Raadio orkestri kontserdid kuulses Kölni filharmoonias päris kus kõlab kahel õhtul ka Peeter Vähi flöödikontsert taevase järve laul essi ettekandja Maarika Järvi, kas solistina selles kavas on kaskreabeni kolmas sümfoonia. Paavo Järvi avab oma kolm kontserti neljapäevast tänaseni Cincinnatis. Erkki-Sven Müüri saite Raumiga samas peegaaguusisto Sibeliuse viiulikontserdi solistiks ja Ülehomsest. Viitasin Senatis Symphony Florida turneele ning esitab kahel korral sealgi tüürid. Saite Raumi. Suur turnee. Meil on käsil Euroopas absoluutansamblil ja Christian Järvil. Kui täna On nad araabia ööde kavaga Itaalias katanias siis seitsmeteistkümnendal aprillil päris uue koorem peegoidsi programmiga Ateena meiega roonis ning 19. aprillil samaga Stockholmi kontserdimaja suures saalis. Neljapäeval reedel esineb peadirigent Arvo Volmer, Runner oma äädeleidis sümfooniaorkestriga linna raesaalis avanumbriks maailma esiettekandes Jon poolgleissi songov tõul, Beethoveni viienda kontserdi, solistiks Austraalia pianist Piers lein. Ja siis siingi Oki orkestri kontserdid ja jäämegi Austraaliasse. Nädal pärast Arvo Volunerite esineb kahel õhtul koos sümfooniaorkestriga kuulsusest pianist Herbie Hancock. Nende kontserdid toimuvad aedeleidi festivali teatris. Heligaja. Neljateistkümnenda aprilli heligaja saatele tegid kaastööd Mirje Mändla, Kersti Inno Marge-Ly Rookäär ja Priit Kuusk. Toimetas Karin kopraoperaatoritöö tegi Helle Paas ilusat laupäeva jätku. Heligaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internet. Distsipliini sobival ajal teile sobival ajal liigaja.