Phil Collins on vaieldamatult kaheksakümnendatel aastate üks edukamaid poplauljaid ja kui selle ajastu poprokist rääkida, siis temast mööda vaadata on võimalik, aga üsna keeruline sellegipoolest, tegemist on kindlasti oma Ta ikooniga. Ja sissejuhatav küsimus, Phil Collins, kes päevakorrale intervjuu andis, kõlas niimodi, mida ta ise sellest staatusest arvab, mis talle poprokimaailmas ja ajaloos pähe määritud on. Oleksin üsna rumal, kui ma uhkust ei tunneks. Muidugi tunnen, ma pean tunnistama, et ma ei mõtle kuigi sageli sellele, kes ma praegu olen või mida ma saavutanud olen. Vaatan pigem tulevikku ning mõtlen järgmiste sammude peale. Minevikus pole mõtet elada, aga kui mul palutakse seda meenutada, siis tunnen alati uhkust. Praegu üritan lihtsalt olla parem, kui olin eile. Teil on olemas kõik. Aga selle asemel, et end ja oma töö vilju lihtsalt niisama nautida, lähete te ikka ja jälle lavale, et publikuga kohtuda. Mis teile praegusel ajal selleks jõudu ja tahtmist annab? Selline inimene ma juba kord olen, see on minu töö, ma olen terve elu sellega ju tegelenud praegugi näiteks olen ma stuudios ja püüan leida Indriad india trummi saundertest pean kirjutama trummid, osa, muusikal Tarzan. Nii et ma kirjutan muusikalipartiid, mida ma pole kunagi varem olen teinud seda prod või tarvis, mida ma ka varem kunagi teinud pole see mind liikvel hoiabki pidevad väljakutsed ja seniolematud võimalused. Muidugi oleks tore minna golfi mängima või ilusa ilmaga ujuma, aga ei saa, kui tead, et pead tööd tegema tuleb hoolikalt aega valida nii tööks kui puhkuseks, aga et ma ei kavatse töötamist niisama lasta kulgeda, vaid plaanin seda nautida ja sellest rõõmu tunda, siis polegi töö eest tegelikult väga kerge põgeneda. Ja uus küsimus, Phil Collins, sile, te olete elu jooksul väga palju erinevat muusikat teinud. Räägime natukene arzanist, mis on joonisfilm, mis teile selle juures pinget pakub ja ja teatavasti tuuakse Tarzan ka muusikalide lavale. Kuidas teie selle asjaga seotud olete? Ma olen helilooja, minu jaoks on väljakutse kirjutada materjali, mis töötaks, olenemata keskkonnast, milles viibin minu kodus ja ka mu enda perekonnas, kus on viis last vanuses üheksa kuud kuni 33 aastat on Disney alati teemaks olnud. Minu vend joonistas ajalehte koomikseid ja tema eeskuju oli Disney. Mu õde oli uisutaja ja nuusutas igal aastal Londonis Disney jääshows. Nii et tehnil on mu elus suur roll. Me kõik teame üht või teist filmi ja muusikapala, mis on Disney nimega seotud. Mu isa isegi laulis Disney laulu, kui ta mu rattasadulast lahti lasi. Kui ma sõitma õppisin, sellega 30 40 aastat hiljem helistatakse mulle dismist, pakutakse nende uuele multikale muusika kirjutamise võimalust. Minu jaoks oli see unistuse täitumine liitumine klubiga, kuhu oma pääsemisest isegi unistada ei osanud. See tähendab kirjutada kate, mis kestab igavesti. Et see on kindlasti rohkem kui lihtsalt multikas. Hiljem, kui Tarzan muusika lavalejõudmist plaanima hakati, pakuti mulle võimalust ka selles projektis osaleda. Ma ei saanud, on vist ootama jääda, sest see oli liiga ahvatlev. Kõige selle taga on siiski väga vana tuttav Phil Collins, tuuril laulan, kõik ehita, mida inimesed on aastatega õppinud armastama või vihkama. Ja ega see muusikali kirjutamine ka teab, mis kerge ülesanne ju pole. Aga kui teile ei meeldi Sheck või Faining viima või Tarzan, siis, siis võib muidugi niimoodi tunduda. Me kuulame, Phil Collins it ja jätkame intervjuud, on mõne hetke pärast. Ja uus küsimus sõlg Hollynsile. Milliste Phil Collins? Siit me siis õigupoolest näiteks siinsamas Tallinna kontsertidel näeme ja kuuleme. Mängin lugusid, mida inimesed ootavad, kuna see on mu viimane tuur, on tegu teatud mõttes tagasivaatega. Sõu algab trummimänguga ja teie kindlasti, Te ei tohiks hiljaks jääda. Hittide vahele mahub ka lihtsalt suurepärast lavamuusikat, mida esitab 16-st maailma parimast muusikust koosnev ansambel. Kindlasti on ka palju vaadata, kuigi see pole peamine. Mis saab aga Phil Collins siis edasi on reklaamitud seda turneed kui hüvastijätuturneed. On see tõesti hüvastijätt? Päris kindlasti ei jäta oma publikuga lõplikult hüvasti, ma kavatsen ka tulevikus Vaiv kontserte anda. Kantuuritamisega on küll kõik ühel pool. Mul on väiksed lapsed ja aitab sellest lõputust asjade kokku- ja lahti pakkimisest. Olen seda terve elu teinud, nüüd on tõesti kõrini. Inimestele esinemisest ei loobuma, aga ilmselt kunagi mingis vormis leiab kindlasti aset, aga nii täpselt ei ole ma nendele asjadele veel mõelnud. Kindel on aga see, et live päriselt ära ma ei lõpeta. Ja järgmine küsimus, paljud muusikud kasutavad lava poliitiliste avalduste tegemiseks. Kuidas teie selles suhtes meelestatud olete? Me esitame tuuril muuhulgas või teiste seas laulu NATO teinud. See on teatud mõttes poliitiline teema, see räägib sellest, kuidas valitsused käituvad kodututega. Olen seda esitanud juba 1987.-st aastast ja alati käib sellega kaasas kodutute varjupaikade tarvis raha kogumine. Müüme asju, millest teenitud raha läheb varjupaikadele. Eelmisel USA tuuril tegin igast linnast lahkudes annetuse. Kui ma midagi tunnen, ütlen selle alati välja. Sellel tuuril esitame ka näiteks albumilt said lugu heiten või vander, mis pole hitt ja mis räägib terrorismist. Enamus lauludest on minust mu enda kogemustest asjadest mu ümber ma tavaliselt ei kirjuta mingites tooritavaid, ikka pelgalt oma tunnetest. Väike paus muusikas täis ja seejärel juba jätkame Phil Collins'iga. Jäneseaegadest Phil Collins palju ei rääkinud, veidi aga siiski. Pärast Viturkeidril lahkumist sai temast bändi liider, kuid ühel hetkel lahkus edukast ansamblist Phil Collins. Ise palusime natukene rääkida selle valiku tagamaadest. Tekkis moment, kus mul oli juba tõsiseltvõetav soolokarjäär, naerab, aga olin endiselt ka bändiga seotud. Need tööd olid mõnes mõttes üsna erinevad, siis tähendas kolme inimesi ühiseid jõupingutusi, soolokarjäär aga teadagi omaette tegutsemist. Selles mõttes ei jäänud need teineteisele jalgu. Kui jätta välja see, et iga päev tuli tööd teha esmalt enda plaan ja Turmee ning siis Genesise plaat jälle turnee. Ma liitusin sinna siis, ega 1970.-le lasta tal ja lahkusin sealt. 23 aastat hiljem. Leidsin, et aitab kompromisside otsimisest. Vajasin ka endale aega. Tegin lihtsalt ruumi muudele asjadele, nagu näiteks multifilmid. Ka minu ööpäevas on 24 tundi ja Chenese kõrvalt ei jäänud muuks lihtsalt enam aega. Viimane küsimus meie intervjuusse, Phil Collins, sile kõlas nõnda. Kui te peaksite oma elust ja karjäärist ühe kõige eredama hetke või asja välja tooma, siis mis oleks? Isiklikus elus oleks see kindlasti laste suureks kasvatamine, mõnest neist on saanud juba lauset, meeldivad täiskasvanud. Kui aga rääkida karjäärist, siis on tipphetkeks kindlasti trummide mängimine erk Lätamine. Vanasti ostsin cream'i plaate ja ühel hetkel sai minust hoopis tema plaadi produtsent ja tema bändi liige. Vot sellise mõttega dis Phil Collins tagantjärgi ka veel hea sõnaga, meenutab. Intervjuuga lõpetasime.