Tervist boreaali ja saade on jõudnud oma rännakutega saamideni ja tänases saates on külas Eesti kunstiakadeemia soome-ugri uurimis. Programmijuht Kadri viires ning Tartu Ülikooli doktorant Andres heinapuu. Tere õhtust. Tere õhtust. Te mõlemad olete eesti saami seltsi asutajad. Hoiate silma peal ka tegemistel? Kindlasti oli see päris aktiivne tegevus päris algusaegadel alates 88.-st aastast, kus me koos ka saamimaal viibisime koolasaamide juures, aga hilisem tegevus kogu selles külluses on kindlasti tähendanud seda kontsentreeritud ainult saamidele ja praegusel hetkel ausalt öeldes on see suhteliselt laialivalguv, see meie tegevusseltsina. 80.-te aastate lõpul oli seda Eesti saami ühendust tarvis igasugustele eesti inimestele, vähe sellest, et teda oli tarvis saamidel endile ka sellepärast, et me ikkagi olime esimesed, kes seadsid sisse vabad kontaktid idapoolselt läänepoolsete saamide vahel, sealjuures aktiivselt, olles vahendajaks tõlkijaks, sest nad alguses ei saanud üksteisest aru. See tuleneb sellest, et saamid ida, poolepealse koolas ja skandinaavia poolel räägivad küll saami keelt, kuid erinevaid dialekte Nad ütlevad, et nad on eri keeled, räägitakse 10-st keelest, küsimus oli ka selles, et pidi tõlkima kahte erinevat maailma. Põhimõtteliselt ei kujutanud läänepoolsed saamid, et midagi ette, et kudamoodi see elu siin nõukogude liidus käis ja vastupidi, jälle need vene poole saamid nende kujutanud jälle, et mida inimene mõtleb, kui ta räägib seal mingisuguses skandinaavia reaaliatest. Nii et see, see oli sihukene, keelelis kultuuriline tõlketegevus, mis minule jääb küll väga kauaks meelde vist parim aeg mu elus üldse. Ilmselt on saami seltsi inimestele ja sõpradele teada, palju saame üleüldse maailmas praegu kokku loetud, on. Kõige naljakam lugu selle arvuga oli siis see viimasel soome-ugri rahvaste maailmakongressil arvati saamid üle 100000-st rahvaste hulka. Konsultatiivkomitee esimees Marko millegipärast siis, et neid tuleks rohkem. Neid on kuskil niimoodi 50 70000 vahel kõigis neljas riigis, Rogosi nagu siin on mingisugused 70. aasta numbrid annavad nisukesi riigiti jagunemisi, et Norras 30000, vot siis 17000, Soomest neli ja pool 1000, Venemaal 2000. Päris viimastel on tõstepõhi all 1820 Koola poolsaarel. Venemaal Koola poolsaarel saamide arv on vähenenud ägedalt vaga kudamoodi on ta nüüd muutunud lääne pool, seda ei oska keegi öelda, sellepärast et sealsed rahvaloenduse trahvusi ei loe. Millisteks suuremateks hõimudeks saamid jaatavad ja kass jookseb mööda riigipiiri Se hõimud jaotumine või mitte ja kas nendel saamidel on väga suured eripärad, võimuti? Ma arvan, kõige suurem piir, mis jookseb, on administratiivne piir, kuid see piir ei ole ju tegelikult midagi väga vana Venemaad ja siis skandinaavia maid eraldav piir, mis tekitas sellise tõelise suhtlemisbarjääri. 10. 119. sajandil pandi kinni Venemaa ja Rootsi piir, see tähendab Soome ja Rootsi vahet. Ja siis juhtus niisugune naljakas lugu, et tõesti perekonnad lahutati ja ära selle printsiibi järgi, et kes parasjagu ühel või teisel pool juhtus olema. Vahe on nüüd see, et kui Balta suguvõsa inimese nimi kirjutatakse kõva p-ga siis ta Soomest, kui kirjutatakse nõrga B-ga, siis sellisel juhul on ta Rootsist Kaczeri perekonnanime üks ja see sama suguvõsa nad tunnevad ja teavad ja mäletavad 11 suurepäraselt jätma. Põhimõtteliselt riigipiirid ei puutu saarlaste jaotamisel mitte kuidagi asjasse, aga teine suur piir on Võsu piir. Usupiir on niimoodi, et idapoolsed saamid, Kristjani eriti venelaste poolt läänepoolsed aknad Skandinaavia laste poolt, läänepoolsed on kõik luterlased idapoolsed õigeusklikud, sealjuures ei puutusega riigi piiridesse praegustesse, sellepärast et koltad näiteks, kes elavad Soomes, on On õiget usku. Aga muidugi jah, nad enne elasid põhimõtteliselt Venemaa poole peal ja siis pärast Soome iseseisvumist sattusid Soome. Aga ikkagi need suuremad grupid, need saab jagada igat moodi. Üks võimalus on jah, keelekaupa, et 10 keelt ja see on siis kõige suurem keel on põhjasaami, seda kõneleb, usun küll tsirka kolmveerand kõikidest saamidest ja seda põhjasaamid siis kõneldakse kolmes riigis korraga siis Rootsis, Norras ja Soomes ja lisaks muudele teguritele, et miks ta on osutunud kõige elujõulisemaks, on just see, et nad elavad eri keelte keskkonnas põhimõtteliselt, et on inimesi, kes oskavad skandinaavia skit lapi keelt või Soometi alati keelt. Omavahel, nad peavad rääkima ikkagi selles oma keeles ja seetõttu on keel elujõulisem. Koola poolsaarel valitseb siis kildeni murre, tuurja Jakale on mõlemat praktiliselt välja surnud, kuigi turjakeel räägitakse, et keegi veel veel kõneleb, kontodest on juttu olnud, see on ka põhimõtteliselt vene poole keel, seda kõneldakse praegu Soomes. Üks suur Soome lööklaulutäht oli kunagi koltakeelne inimene, Jaakko Kauri Low tangokuningas kunagi laulnud oma kolta keeles. Tüksid Angosid lambatapp näiteks kunagi Eesti televisiooni aktuaalses kaameras laulis näiteks ka siis on Inari päike Einari keel järve nimest tulnud, et nad on nisukeses rumalus olukorras praegu, et, et kogu see soome saamipealinn On kolinud lina sisse. Ja praegu tegelikult nende aladel elab põhjasaamikeelseid inimesi tunduvalt rohkem kui Inarikeelseid inimesi. Seal on saami raadio, seal on mitmed õppeasutused ja vist, et nagu on kuulda olnud Soome saami parlamendi pähe korter tuuakse kas sinna üle, nii et nemad siis oma 400 hingega ei jaksa seal suurt vastu panna. Maja Hinari on siis ainus keel praktiliselt siis lisaks vene saami keeltele, mida kõneldakse ainult ühes riigis ja siis sealt mööda Skandinaaviat niimoodi lõuna poole minna hakates, siis on nisukesed ilusate nimedega keeled nagu luulekeel ja Byte keelia kuume, keel ja siis kõige lõunapoolsemad lõunasaami keelt kõnelda olevad inimesed. Ja nende asustus läheb välja siis Norras kuni heed markini ja Rootsis kuni. Ja seal on ka oluline see, et nende puhul nad keelepiirid on põhjast lõunasse ja need kogukonnad, need elavad sõltumatult. Enamasti on see olnud kogu aeg, saame läbilaskev piir, see tähendab seda, et võib nagu mingisugust Pedrueenide liikumist täheldada piiridega rändlemine igal aastal sooniga. Rootsist lähevad Norra rannikule. Ja need perekonnamaade jaotused jälgivad jõgede orgudes, mis siis ongi need lõuna-põhjasuunalised ja kitsaste ribadena toimub siis sesoonne rändamine koos oma korjadega. Kadri kas saamide ajalugu on pidanud ka tähendama selliseid riikide suur rahvuslikke meeleolusid ja rünnakuid või sellist kindlalt väljapeetud väljasuretamist taktikat? Tegelikult saamide eneseteadvus ärkas ju nagu teistelgi paljudel väikestel rahvastel kuskil seitsmekümnendatel 60.-te lõpus, nii et ennest selliseid eneseteadvuse tõusu tähendusi on olnud nad ikkagi väikerahvastaatuses ja pidanud ikkagi taluma just selliseid meilegi tuttavaid, halvakspanu või mitte piisavat kultuurilist toetust ning oma kultuurile kui keelele ja vägagi on sellega kokku puutunud muidugi koolasaamid, kus ajaloost teada kolhoosiprotsessid ja kollektiviseerimised on koola, saame paisanud ühest kohast teise on nad on pidanud maha jätma traditsioonilised eluviisid, paigad, elamud, kodukohad, samuti Barentsi mereäärsed külad, mis võeti üle sõjaväe poolt. Ja seesugune sunniviisiline ümberasustus on nende kultuuri ja keelt kindlasti kõvasti mõjutanud ja nad on olnud sellise suure surve all, samuti ka immigratsioonisurve all, mis koolas toimus seoses kõigepealt selle raudteega ja siis loodusrikkuste kasutuselevõtuga sõjaväeosad strateegilised sadamat Põhja-Jäämeres Urmas, kui on teada, et see on jäävaba sadam ja sealt edasi selle Remorskija. Kogu Barentsi rannik on strateegilise tähtsusega riigipiir ja nad on väga tugeva kontrolli all. Saamidel oma kodukohtadesse seal asja ei ole. Samuti on muidugi ka teised saami piirkonnad ajaloo käigus kõvasti kannatada saanud. Näiteks teise maailmasõja käigus on paljud suuremad linnad alates Rovaniemist kuni põhja fjordideni olnud päriseks tallermaaks, nii et kombel või teisel on nad olnud osa poliitikast. Boreaalia te kuulete Itaalia saadet ja stuudios on külalistena Kadri Viires, Eesti kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi juht ning Tartu Ülikooli doktorant, soome-ugri ekspert Andres heinapuu. Milline oli saamide elurütme näiteks 100 aastat tagasi? Saamid jagunevad saamideks, tundra saamideks ja järve või metsale kalastaja põhimõtteliselt meil on jäänud valdavaks niisugune kujutelm, et saamid ja põhjapõdrad ja selline üldlevinud ja stereotüüp tegelikult ei ole päris tõsi, sellepärast et meresaamid käisid tõesti merel Põhja-Jäämerel sealsamas ja vabateed pidi, mida mööda laevad Murmanskisse sõidavad, käisid aga muudkui kalal ja nende elurütmi määras siis kalade elu kuidas kalad liikusid, kuidas kudesid ja nii edasi. Teisalt jälle need vähesed, kes niimoodi metsas jahti pidasid, meediale sõltusid nendest Jahilo. Vabandust, aga noh, see jahipidamine jäi üpris väheseks, sest põhiline saakloom kõige suurem oli ikkagi jälle sedasama põhjapõder. Aga saamid said sellega hakkama, et ma tõepoolest kodustasid koguna põhjapõdrapopulatsiooni ära. Saamimaal metsikuid põhjapõtru ei ole olemas. Kas kõik on ilusasti euro märgistatud kõrvade küljes, kõik on euro. Kuidas saavad eurotoetusi seal läänepoolsed kaasa ja nii edasi ja lihtne põhjapõdrakasvatajad nende elurütmis põhjapõtradega. Territoriaalselt ta võib küll näha neid siukseid paiknemispiirkondi ja konkreetselt ühe või teise peamise elatusalaga lähenemist, kuid võiks arvata, et see on ikkagi suhteliselt kombineeritud ja kaubavahetus Kazaami eri gruppide vahel. Kindlasti toimis mööda jõgesid ja mööda kaubateid saamides teatakse ka, et nad olid väga head postimehed sellest sõna otseses mõttes, kes transportisid puu oma maadel ja kindlasti oli see üks nendest lisa elatusaladest. Sa rääkisid nendest põhjapõtrade, sest see väidetavalt läheb tagasi kuskil seitsmeteistkümnesse sajandisse. Kodustamine ja Koola poolsaarel märksa hiljem. Aga kui ma vaatan neid Alta kaljujooniseid, mis on õige mitu 1000 aastat olnud, ma näen, mida sinna on joonistatud, siis ma hästi ei usu, et enne seitsmeteistkümnendat sajandit laplane põhjapõtra. Kodust hoiab hellalt ümber kaela, kinni, hoiab. Seal võib näha nimelt põdrale rakents sarnaseid asju ja mingisuguseid isegi isegi nisukesi asju, mis mulle meenutavat põdraaedu. Aga seal ei ole mingit teaduslikku kinnitust. Sihukene amatöör vaatas paari joonist kuskile, altas tegi järeldusi. Mida nad siis tegid, kui oli kaamos aeg? Pime, vedasid posti? Täpselt samuti nagu meiegi pimedatel aegadel on teada, mis pole küll palju läbinud, aga sa rääkisid siin kolta saamidest ja neil on siiani säilinud väga huvitavad kudumisvõtted, naiste käsitööd, samuti meestel väga teada tuttavad saami peaaegu siukseks, samamoodi kaubamärgiks kujunenud saami bussid kohvitassid inkrustreeringud, väga peen ja meisterlik käsitöö. See on kindlasti üks osa sellest, millega täideti oma kaamos, aja pikki õhtuid. Kaudokey no nelja tuulemütsid, mis on nii suureks kasvanud, et neid ei ole võimalik peas hoida või väiksem väiksemgi tuulehoog viib ära ja just nimelt sellepärast, et sinna oli tarvis muud kui uut ja uut mustrit juurde panna veel. No minul on mõelnud, et mis asi see on, et kas see on ainult edevus või teha suurem kui naabril. Aga siis ma olen mõtlema hakanud, aga neil ei olnud sellel pimedal ajal seal mitte midagi teha. Soovitage lõõt sellesamaga ka tänapäeval väga huvitavaid meistreid on üle terve saamima nii vene poole peal kui Skandinaaviamaades kuid kindlasti nende tarbijaks ei ole mitte ainult saamid ise, vaid see käsitöö, mis on paljudes kohtades ka koondunud. Saami toodi kaubamärgi alla on suunatud väga palju üha arenevale turismile. See on ühtle pisi selline omamoodi selline sümbioos, mis hoiab meistreid tegemas ja samuti inimesi tulemas just nimelt selle saami käsitöö järgi. Pekunatia Mikuneke Mikkonnad Mihkuna mehkuna, Mikunaid, Glengeeli emmikuna. Lõikunatia meikkonnalt imikuna, Glengini klinkini klindi. Mekuna mehkuneti lõikunegi Mihkuna meikkonnad mehkuna dialoog alu, klingi kringi. Ööeluloola? La? La la la la la la la la luulu. Mehkunetlemicraadiumiknekia Mikuna, Mikunatia meikuna ja meikuna. Raul ööelu elu olla la la la la la la la la la la. La la la röölanello ööl õlu. Micrat ja Mikuna kemik Mikunatia mehkuna meikunat ja meie Koona. Ju luulele Olonalool, löö õlu. Boreaali ja samal ajal ei ole saamidel olnud probleemiks kunagi moderensuses infoühiskonda sulanduda. See saame ajalugu on selles mõttes väga huvitav, et saamid on eurooplastele olnud niukesed ainsad kättesaadavad metslased inglasel neenetsi juurde minna, ükskõik mis ajal tunduvalt pikem tee kui Norra rannikule sinna saamide juurde. Seetõttu on nüüd niisugune huvitav folkloor kunagi kuulda olnud, sealt iga saami perekond on nii ja nii mitmeliikmeline, siis loetakse kõiksugused liikmed üles, siis lisatakse sinna üks Sandra paak. Seal enam-vähem niimoodi olnud igasuguseid kokkupuuteid sellesama Euroopa kultuuriga on meil olnud juba varastest aegadest ja see on imbunud kogu see asi neile sinna aeglaselt sajandite vältel. Kui neid hakati näiteks ristiusust oma 13. sajandil, nii nagu meid siis hakkama saadi selle asjaga ka niimoodi formaalselt alles kuskil 18.-ks sajandiks. Ja siin on andmata põlisrahvale igasugust valgemeheks rutskitega kohanemiseks aega mis on tegelikult üpris unikaalne koloniaalrahva saatus ja see on andnud meile ka valmisoleku igasuguseid tsivilisatsiooni hüvesid valida ja vastu võtta eelkõige just neid, mis neile endile kõige kohasemad ja sobivamad on. Ja üks infoühiskond on, on väga vähe. Väga hea ja kohale ja selle on nad valinud. Just eriti kui on praeguseks toetavad kõik Põhjamaad, kus neid elab saamikeelseid raadiosaateid, televisiooni ja nii edasi on olemas igapäevased saamikeelsed, uudised, teleuudised, mida on võimalik vaadata internetis kogu saamide asualal. Muidugi ei ole ka vist ühtegi kaasaegset õppeasutust ilma multimeedia või meediaõpetaja, nii on see ka kõikides suuremates saami kolledžite õppeasutustes. Meil on olemas päris spetsialiseerunud saamikoolid, nagu sotside Dinarisse on koondunud üks suurem saamiõppeasutus, millest üks osa puhtalt tegeleb meediaga ja sealt kasvatatakse noori kine aste ja meediakunstnikke, kes tegelevad oma saami probleemidega läbi siis sellise visuaalse ja, ja meediavõimaluste ja samas kõrval on erialad, mis õpetavad Sid traditsioonilisi saami käsitööalasid nagu luu ja puu ja, ja kõik need, millest enne sai juba nimetatud. Aga see meedia on suhteliselt heal järjel ja vägagi huvitavaid uusi vahvaid saamifilme on võimalik näha. Siis väga unikaalne, et mõlemad on elujõus nii traditsiooniline, käsid et keegi saamitaat vestab luust, midagi toredat, kas siis oma lapselapsele või, või Ameerikast Rovaniemis jõuluvana vaatama tulnud ameerika turistile ja siis läheb, saadab oma lapselapsele. Maili või kirjutab luuletuse ja paljundab seda elektroonilisel teel sinu jaoks oluline saami kultuuri eripära veel, millest kunagi rääkinud Nelsaslak Valdja päev põhimõtteliselt on väitnud neisse valge saamidele ole olemas mõistet kunsti jaoks kunst on olemas oskus ja saateid, igasuguseid asju, esteetiline väärtus ei ole põhimõtteliselt omaette väärtus saami kultuuri jaoks. Et kui asi ise mõnus, et siis ta siis ta ongi hea asi ja igal asjal on oma ka kasutusvaldkond. See, et kas nüüd videokunst on kunst või ta on mingisugune massikommunikatsioon. Et see põhimõtteliselt sellelt lähtekohalt vaadates ei olegi üldse küsimus. Boreaalia te kuulete boreaalia saadet, jutt on saamidest ja stuudios külalised. Kadri Viires, Eesti kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi juht ning Tartu Ülikooli doktorant, soome-ugri ekspert Andres heinapuu. Saame kindlasti seostatakse tõenäoliselt ka traditsioonilise loodus usundiga, kuivõrd need traditsioonilised rituaalide ja see usundile üldse säilinud on. Aga üks mees Niilas zombi on temani. Kes tahab taastada seda saamide põlist oma usku nad on käinud meenetsite juures samana otsimas, aga seal, oma kodumaal ta ei julge seda kõva häälega välja öelda. Sellepärast et kui sa ei ole ristiinimene, siis sa oled midagi imelikku põhimõtteliselt pärast Lestodiaanlaselevimist saamide juures, mis on võrreldav Eesti vennastekoguduste liikumise raad kangem, luteri kiriku sees äratusliikumine, milles kasutati igasuguseid ekstaasi tehnikaid, kus on keelatud siiamaani televiisori vaatamine näiteks. Ja lestad jaan last, lapsed ei saa seetõttu kooliharidust sellepärast et igasugused õppefilme ei tohi vaadata, sealt käis see suur risti usustamine ikkagi läbi, ettevalmistus selleks oli ikka kole pika. Seetõttu tegelikult mingi jagu sellest vanast mütoloogiast kuskil teadvuses on alles ja tegelikult on kõik saamid sihukesed kaheusulised. Ametlikult nad ütlevad, et nad on kõik ausad, kristlased käivad kirikus. Kus panevad välja tuulemütsi pähe ja lähevad? Ja väga oluline saami keele säilimise Aasias on see, et ma juba aastakümneid on olemas põhjasaamikeelsed jumalateenistused ja tehakse jumalateenistusi mujalgi muudeski keeltes. Väga oluline on see, kui üks saam Mis on kirikukogu liige seal saami rahvale väga oluline, nende esindaja ka seal ja loomulikult muidugi need kuulsad saami nõiatrummid mis teatavasti korjati, kõik muudkui ära hävitati ja mida on praegu siis Kopenhaagenis, muudes muuseumides, mida nüüd on mõningad eksemplarid tagasi saadud. Traditsioon kadunud, nad ei tea, mida tähendavad need kujutised seal trummi lahommi nahal selle kohta jah, on kirjutanud igasugused taanlastest, sakslastest ja muudest rahvustest teadlased, igasuguseid hüpoteese aga kuivõrd need misjonärid kestnud trummid ära korjasid, ei pidanud üldse oluliseks niisuguse ebausu talletamist, siis see traditsioon, see teadmine on, on täiesti ära kadunud kõige parema üleva Ta ikkagi mingisugusest saamide muinasusust, me saame selle samalarslevile, staadioni raamatust kes nad siis lõplikult ära kästjani sees. Sest varasemad uurimused on kohati fantastilised, et aga hilisemates informatsiooni ei ole eriti palju ja Kaale staadios juba pidi ühtteist seal oletama, et mingisugust süsteemset pilti saada. Rääkides saamide üsna heas kooskõlas elust loodusega, siis kindlasti on säilinud pärimused ja teadmised nendest kohtadest, mida on läbi aegade esivanemate poolt pühaks peetud. Koola poolsaarel on selliseks kohaks seid Järv üks paljudest kuid üks paremini teadaolevatest, KUS valvuriks on loodusliku tekkega selline šamaanikujuline või ütleme, kriipsujuku taoline kivim nendel ümbritsevatel kaljudel ja sellega on seotud palju legende. Samas räägitakse, et selle pühajärve saarele on vahetanud Koola poolsaar, viimane šamaan, kuid noh, need on kõik sellised populaarsed lood, mida võib uskuda või mitte uskuda, kuid see mõningaid kohti teistest olulisemaks peetakse. Ma arvan, et see kehtib ka täna. Jah, kohapärimus on vist kõige paremini säilinud ja on teada ka seda, et mingisugustele sõidadele ohverdada eriti veel üpris hiljuti, ma ei tea, kas praegu, aga veel möödunud sajandil täitsa kindlasti ja kuivõrd nende eluviis on olnud seesama sajandite, siis see on kas seda vana usku või vanumetoloogilisi kujutelmi aidanud säilitada ja nüüd uuemal ajal muidugi on Elubis natuke teine see vähenegi, mis elavas traditsioonis tähendab paiga traditsioon ja nii edasi eriti läänepoolsete saamide hulgas kaob praegu väga kiiresti seos sellega, et inimesed kolivad suurtesse linnadesse. Ryanair, kõige suurem saami küla, Oslo. Teine Helsingis või, või on oma linnasaamid Stockholmis on ka siin on ortodoksi poole pealt on esimesi märkmeid juba kaunis varakult 11-st 12-st sajandist sellega kokku puutumist ja hilisemad suuremad osu tsentrit vastukaaluks nüüd last tahad ja selle on olnud kloostrid pätsama valama, mis on siis mõjutanud nagu Koola poolsaarel seda kristlikku tegevust, kuid jällegi nõukogude võimu saabudes hävitati kõik kohalikud väiksed pühakojad ja tänaseks ma ei tea, kas loba sellesse on püstitatud mõni uus kabel või kuid sa Saulu selline paralleelism kohtadega seonduvalt ja samas siis ametlikult olles kristlane, see on säilinud. Kohapärimus seal Koola poolsaarel, see on lammutatud Nõukogude võimu poolt juba varem juba siis, kui nad rannikul, et sinnasamasse luujärvele Ellikla voose rasse kokku veeti, kuid nad saanud rannikult on kuulda olnud, et viimasel ajal on mõningad inimesed mõningat koolasaamid oma vanadesse isade küladesse tagasi läinud ja püüavad seal oma traditsioonilist majandust hakata harrastama ja mine sa tea, võib-olla siis sellega seoses sutikene taastub. Jah, aga oli periood, kus ei saadud oma kalmistutel käia. Räägin jällegi Barentsi rannikust. Inimesed hoiti rannikult eemale sellepärast, et nad ei saaks nuhkida aatomiallveelaevadel. Ööl ajal ajal loovoolul olla siin näeme ärkele ja. Mul on lool la la la la la la la la la la. La? La? La la la la. La la. Mis on JOIK-i selle kohta mingisuguseid definitsioon? Ära hakka nüüd definitsioone lugema. Mitmed saamijahiga. Ta on mulle öelnud, et õige ei ole, muusika tehakse häält mingisuguse, meie jaoks muusikalise süsteemi järgi mida kunagi Ilbosaastama alampiir nad mingisugusesse matemaatilistest mõlematesse panna. Tõenäoliselt jah, on mingisugune rütm, improvisatsioon on ta igal 100-l, muidugi ta võib ka fikseerida. Siis ta on nagu rahvalaul, aga Roland, ta hääleline improvisatsioon ja siin on jah, igasugused huvitavad inimesed, kes ütlevad, et meie teeme nüüd Joiust muusikat, nakulaarastin. Kombel transJOIK, mis ongi see, et see ei ole enam Jaik. Boreaalia. Need on ikka peaks olema seatud pikkade sõitudega, kus oma elust oma toimetustest, oma naabritestama juhtumistest just sellise rütmilise haridusega ka räägitakse. Ega see pole ju ainult niuksed seosetut vokaalid. Tendents on niisugune, et mida rohkem lääne poole, seda vähem teksti. Nüüd on rohkem ida poole, seda rohkem. Tekst. Karola koola saamidel on täiesti lood. Pikad leviidid. Nisukest joigamist seal peaaegu ei ole. Pikalt üksi olema, ei ole suurt kellegagi kõnelda, rääkida, igav hakkab. Kui kasugused, saanid ja oigavad näiteks autot juhtides. Sõidab aga Helsingis linna saamidele külla joiga kogu tee. Biden endast palju paremini välja, kui ei oleks nii siledaid, teid. Siis teine asi, mida, mida Wynne Saari on öelnud pidevalt rahutab, saame joiga kunagi, mitte millestki või kellestki Vaita Joy'ga, mida või keda ta ei oigab selle inimese nagu eriliselt kujustab just nae, siis kõneldakse sõdaga, primi, aktiivne inimene niimoodi laulab sellest, mida ta näeb kuvavdakijaid, mos igal lihavõttel on suured-suured, Joiu võistlused. Seal võisteldakse siis õige mitmes kategoorias traditsioonilise hoiuga ja siis on need kah, kes hoiust muusikat teevad ja, ja igal aastal ja nad on populaarsed ja traditsioonilisi joigajaid on, seal on seal ka ikka ikka väga palju ja seda pähe auhinna võitmist, seal seda peetakse ikka väga tähtsaks. Ma ükskord olen pealt näinud seda. No ma saan aru, et joigamine on midagi väga personaalselt, aga saamidel on veel teisi selliseid muusikalisi väljendusvahendeid. Inari saamide üks tuntumaid lauljaid aule kuumale ütelnud, et Inari saamid üldse Joy'ga dinaari saamid räägivad lugusid, nendel on jah, see ljudi süsti Vuelia. Nad võivad olla ka paralleelselt, aga mida ma tahtsin öelda, et läänepoolsetel saamidel ei ole üldse absoluutselt säilinud mingisuguseid omi tantse idapoolsetel nüüd lestaadius keelas neil ära nii tantsimise kui laulmise kõige muu peale kiriku laulate, aga Johigatse üksi seal puudus sotsiaalne kontroll. Nii et kui näiteks Soome saamidel on suur pidu, siis tantsuks on tango tango oma rahvariietes just koola saamidele on päris palju ja täiesti arusaadavalt mõjutas ikkagi vene kultuurist ja ka nende tantsud on pigem ringtantsud ja Kadrillid. On inimesi, kes mäletab kujutavat tantse. Nad on natuke sama tüüpi kui Obi ugrilased. See tähendab, et nad kehastuvad lindudeks ja püüavad olla emiteerida liigutusi ja sealtpoolt on kastmiseks. 700 kaheksakümnendatel aastatel on ka omakorda suur liikumine tulnud Koola poolsaarele komi ja neenetsialadelt. Ja see invasioon Koola poolsaarele oli seotud põhjapõtrade taudiga, mis sundis siis mandrilt Arhangelski oblastist ja komimaalt komisid ioneetseid suunduma Koola poolsaare ühesõnaga seal siis kohanema ja see oli ka üks suur konflikti punkt kohalike saamide ja palju paremini põhjapõdrakasvatusega kohastunud komide vahel. Kommid olid organiseerinud oma kareduse palju paremini ja palju organiseeritumalt. Neil olid neenetsi kah, kes nende eest töö ära tegid. Ja saamid jällegi olid siukse vaba karjandajad. No sest neil ei olnud neenetsi Kui saamid muusikat teevad, siis mis pille nad kasutavad peale juba nimetatud trummi, mille märkidest nad enam aru ei saa? Väga levinud peaks olema parmupillilaadne luupill või sellega saab ainult rütmijaama, suu kõlakojaga tekitada erinevaid helisid, kuid selliseid meloodiapille traditsiooniliselt ei ole ja kuula poole peal on nagu tantsudel kile võetud karmoškad. Aga sellest hoolimata on huvitav ja omapärane oma asja teevad sellepärast, et võõrast asja nad ei oskagi teha sealgi kogu selle muusikakultuuri eri pärameel tähendab selles samas saami kultuurisüsteemi, siis ei olegi võimalik teha midagi niisugust, mis oleks siukene temaga, mitte kokku käib või liiga võõrmõjuline või ühtlasi on siin siin nende päästjaks muidugi ka see, et, et nad on ju tegelikult pidevalt, kuivõrd tegemist on väikse rahvaga pidevalt ka võõrkultuuri mõjuväljas, eks ju. Et siis kõiksugused oma igasugused sümfoonilise muusikavajaduse saavad nad kolonisaatorite käest ära rahuldada ja sellega on asi korras, ise ei pea selle pärast vaevama nägema. Nii et noh, niisugust asja nagu meil siin eesti kultuuris, et kõigepealt peab saama kellekski teiseks, siis olla kultuurne ühisugus süsteemidega küsimust neil ei ole, neil on iga kell võimalus ümber rahvustada, kui inimene läheb konservatooriumisse siis temast saab riigi rahvaesindaja Savirahvariided on väga puhastest toolides väga värvikirevad. Väga kummaline, et hästi värvikirevad riided on just sellisel põhja tundra rahvalgust, eks olema nagu valget ja rohelist. Kõige enam, kui vaadata aastaaegu. Sest ei ole tegu, eks ole, metsavööndiga vaid tundravööndiga, kus puud värvi väga palju ei anna. Ja saamidel on minu teada klipp, mis neid ühendab kõiki. See ühendab neid kõiki ja sellel on väga ilusasti just nendest samadest põhitoonides punane, sinine, kollane, roheline, esindatud need vikerkaare värvid ja päikese sümbol. Kreeka lipu peale on ta sattunud sellepärast, et oleks Gröönimaa lipuga samasugune teine Põhjamaade põlisrahvas algne lipp, millega nad kõigepealt lehvitama hakkasid, siis, kui nad kaitsesid oma maad Alta hüdroelektrijaama ehitamisest. Seal seda rõngast ei olnud ja rohelist värvi kahe jamad roheline värv. Mõned ütlevad, et see on tulnud sinna tänutäheks rohelistele liikujatele, kes meil aitasid Alta hüdroelektrijaama vastu võidelda. Saami lipuvärvid on keegi kunagi sümboolikat ka lahti mõtestanud. See sinine ja punane ja kollane Need on tõesti ja ka see roheline, kõik nad on nende põhjasaami rahvarõivast tegelikult saamidel, rahvariided on väga mitmekesised, on mulgi kuuema lõunasaamidel näiteks rahvariideid nelja tuulemütsiga kah ainult põhja saamidel. Ja samas need nahksed rüüd on jällegi ja umbkuued on just idapoolsed. Idapoolsed näevad nad tegelikult tõesti välja väga-väga neenetsi moodi. Sama varieeruvad on keeled, on ka need rõivad, teame jah, Oleviste tihedast villasest pikema, särgitaoliselt kaunistatud ja vöötatud ürpe Gengisid nahkseid saapaid, kuuldud tõusva terava ninaga nahkseid saapaid, mis on kinnitatud spetsiaalsete paeltega. Need siuksed meie jaoks nagu kõige tüüpilisemad saami rõivaid, aga, aga jällegi see varieeruvus on väga suur, et Poola poole peal me võime näha just nimelt jällegi vene kultuurist üle võetud Saraphane ja võib-olla teiste veelgi idapoolsemad rahvaste mõjutustega nahkseid, kasukaid ja, ja töörõivaid. Sarofonid võtsid venelased üle totarlastelt. Sõna, mille saamid on härrasrahvastelt saanud ja tõenäoliselt ka struktuuri, on parlament norra saamidel on oma parlament. Rootsi saamidel on oma parlament. Soome saamidel on oma parlament. Mis asutus see selline on? Saame kinki on selle parlamendi nimi põhjasaami keeles ja kuid varem näiteks Soomes oli saami paar lammenta soome keeli saame laiska ära ja et ja see on neist kõige vanem, see on 1973.-st aastast siis ta volitused olid matu, kena väiksemad kui praegu. Aga noh, ega nendel parlamentidele mingisugust võimu, kui niisugust ei ole üheski riigis siis teine on 89. aastal Norras tehti tud ja see oli pärast jah, seda suurt Alta hüdroelektrijaamaga seotud vabadusvõitlust pandi tööle pikalt töötanud tsunami asjade komisjon ja siis lõppude lõpuks jõuti niisugusele järeldusele, siis viimaks tulid siis meile rootslased kah järele ja praegu on siis valitavad saami parlamendid ja saamid siis valivad endale saami parlamendi igas riigis anneks nisukene, olemas, töötab, tal on omad komisjonid, seal hääletama võetakse praktiliselt ainus asi, mille üle need parlamendid otsustada võivad, on saami kultuurile antava raha. Muudes küsimustes on nendel saami parlamentidele nõuandev hääleõigus. Kui põetakse vastu mingisugust seadust, mis puudutab, saame kuidagi Nende riikide parlamentides siis niisugusel juhtumil saadetakse see vastav eelnõu siis Kazaami parlamendile, saame pärgament võtada, selles suhtes oma seisukoha peal võib teha mingisuguseid parandusettepanekuid. Seal Koola poolsaarel toimivad natukene teised reeglid, natukene teised seadused. Nii et tasub olla koolasaami, kultuuri toetamine ja kõiksugused, need asjad, need käivad läbi nõndanimetatud põhjarahvastefondi. Siis võivad nad vene seaduste räägi moodustada oma traditsiooniliseks majandamiseks nisukesi nähtusi, mille nimi on vene keeles obsina ehk kogukond, kogukond. Isegi praegusel Venemaal suudavad nad koolasaamiorganisatsioonid, mis kuuluvad mõlemad suurde põhjarahvaste assotsiatsiooni, avaldada riigivõimule survet. Boreaalia ma saate lõpuks küsiksin ka saamide kirjavara kohta, et kui palju seda nüüd, kas saamid oma emakeeles sellise enne pärastlõunast uinakut mõnusasti külili heites saavad oma emakeeles lugeda midagi huvitavat. Muidugi, see sõltub jälle emakeelest. Ina soome keeles on igasugust lugemisvara ikka ikka väga vähe. Neil ilmub kolm aastasena ajagi Anarasson nimi põhjasaami keeles, noh, on välja antud isegi kiire ajakirja kunagi. Praegu ilmub kaks ajalehtedeks, nädalalehtedes ilmub vist oli neli korda nädalas. Ja noh, raamatuid ilmub, ilmub ka umbes pooled, raamatutest on kooliõpikud. Aga igasuguseid muid teoseid, raamatuid ja häid raamatuid täiesti ilma aastas. Ma nüüd ei oska öelda, mingi paar-kolmkümmend raamat, küll. Neil on mitu kirjastust, sealjuures ja loomulikult raamatu väljaandmiskuludest tsirka 95 protsenti tee kannab eelkõige Norra riik. Enamik põhjasaamikeelsetest raamatutest ilmub narrals Janar tusega ja nad on head raamatut. Pisukese naftalõhnaga. Nagu mäletame, Põhjamaade kirjanduspreemia sai Nils Aaslav. Valg jääb oma raamatut Ta käib ja meest siis Finlandia preemia nominent oli Kirsti balt Ta Soomes. Tunniniaali ahoi, minu põdrad ja väga palju ilmunud luulekogusid ja autoreid, ilukirjanduse autorid on ikka palju ja lasteraamatuid ilmub ka lasteraamatutele. Luurataks on lausa väga erilist tähelepanu. Tõlkelasteraamatuid. Ma ei tea, kas antud läksid peri, väike prints on lasteraamat. Nii ja naa põhjasaami keelt. Kuna Sami del ilmus aabits 1895, saamikeelne ja nende esialgne kirjakeel loodi ladina tähestiku baasil, mis siis oli paar aastat kasutusel, kuid edasi 37.-st aastast mindi üle vene tähestikule ja selles kirjutatakse siis saami keel tänase päevani ja ilmub samuti päris palju on olemas saami keele aabitsat ja muu väiksem kui kaugeltki mitte nii suurepärase kujundusega kirjavara, nagu on seda skandinaavia poole saamidel. Viimastel aastatel on Norras baseerunud Davy Girli nimeline kirjastus hakanud välja andma nisukesi kakskeelseid lasteraamatuid, mis on paralleelselt põhjasaami ja, ja gildi keeles ja ka ainult nende tarbeks. Norra nafta on parem nafta kui venelased. Tundub see küll sellega, et norra nafta saamidele parem kui Vene nafta tänase saatega lõpetaksin. Aitäh tulemast, Kadri viires ja Andres heinapuu ja loodetavasti vahvaid ja heas mõttes üllatus, rokeid, sõit saamide juurde. Kõike ilusat. Aitäh Attima.