Vikerraadio. Vikerraadios on täna laulupidu ja oleme vahendanud ka rongkäiku. Vahendame veel sellepärast, et rongkäik ju alles kestab, liigub ikka veel Vabaduse väljakult lauluväljaku suunas. Ja meil on linna peal mitmed reporterid, Maian Kärmas, Lisete, Taavi Libe ja Marge-Ly Rookäär on tervitamas neid, kes saabuvad lauluväljakul ning stuudio poolel Meelis Süld ja helipuldis Ingrid Roosipõld. Me alustame muusikaga ja siis läheme jälle juttudega tänavale. Kõik need. Asjad korda teadsin vaid kõik. Korda? Olnud puudus või oli? Appi teed oli veetud kõiki leidsingatki luud, kiinen, veetud tõkat, liimitud liideka ja tuuleiilist vett. Mina. Ei juhtuks wet minagi. Juhtuks range. Näkku ja ta nii, et kõrv Ruudi tulekuna Nähtu. Ostja. Riina alla. Oma rida akna alla. Jaa. Jaa. Terve. Ta on ennast nüüd rohkem aega viida, võta iialgi ta, anna mulle oma avarii. Mul on uurija vihmavari, anna mul. Taskus kannan suured saajad, kas ka kortse taskus on suured kaugas kortse ja mis nüüd rohkem aega viita, võtan ennast iialgi müüdo vaeva. Kiida, anna mulle oma avarii, oo jaa, vihmakaari, anna mulle. Vihma avarii taskus kanda saajad sealhulgas ka kortse. Ei. Saa nii ruttu Vaidina vinni kapsli kaelast kinni. Nii kaua aega. Maian, kuhu sa oled jõudnud? No ma võiksin ütelda, et olemegi silmaga mõõdan, siis ma olen käpp seltsi, selle rongkäigu kuskil keskpaigas oli kahju, et eelmine kord päris ei saanud lõpuni rääkida, juttusid popsidega, nad olid tõesti väga efektsed oma rohelistes tunkedes, neil oli vabandust sõnakasutuse pärast tagumendi külge, seos olid sellised ühe jala ja vedruga toolid, et nii kui rongkäik jälle seisma jäi, istusid ja vedrusid nende peale mängisid pilli edasi. Nende lapsed olid seal selliste nagu murumunamütsidega, lükkasid oma vankreid ja kärusid ja jalgrattaid, nii et no siin on meeleolu, aga väga tore rahvast on ka ikkagi kordades kordades rohkem kui siis, kui me selle rongkäigu peaga liikusime varahommikul lauluväljaku suunas, aga nüüd ma olen palunud loa intervjuule Rida ühte armast perekonda, kes siin juba pikemat aega teepervel seisab ja tervitab lippudega, jaga hõigetega möödujaid. Tervist, olge hea, tutvustage ennast vikerraadiokuulajatele. Mina olen Toomas Vitsut terri ja teie pere on ka üles rivistatud siia, et kuidas teile tundub see tänane paraad, kas on meeleolu ütleme, vaatamata väikse puudumisele ikkagi nagu alati? Ma arvan, et Eesti rahvas ei ole kunagi lastud ennast häirida ilmast, jaanipäeval ega ega laulu ja tantsupidudel inimesi rõõmsalt lehvitavad, üksteisele tervitavad. Nii palju inimesi on kokku tulnud vaatamata sellele, et ilm on meil ja see suvi olnud üsna nutune või õigemini see ilmunud sarnanenud pigem sellele ilmale, mis meil jõulude ajal oli, kui, et kes suvisele ilmale. Aga teil hommikul, kuidas jutud olid, et ei pidanud kedagi keelitama meelitama, kõik tulid hea meelega uksest välja, et lähme ikka vaatama paraadi. Huvi paraadi vastu oli suur, tõenäoliselt see on ka üks kõrgeti laulu ja tantsupeol. Hommikul me pidime natukene varem tõusma, muidu oleksime pühapäeval tõusnud, väga kedagi ei olnud vaja voodist üles kangutada. No tegelikult teie pereliikmetest keegi on laulu-tantsupeoga ka kuidagi ääri-veeri seotud olnud või olete te pigem sellised toetavad jõud nagu tänagi siin? No seekord oleme toetavad jõud, aga aga minu peres on kaks last, kes ka laulavad ja laulukonkurssidest osa võtavad, nii et laulmisega nad seotud üldse filosofeerida, et laulev laps, tantsinud laps, see on hea laps. Tahaks aitäh, et see laul ja tants annab midagi lapsele. Kui te prooviksite seda läbi oma mõttemaailma sõnastada, et mis see siis annab sellele lapsele, kui ta laulab, tantsib, kui ta osaleb sedasi. Kõigepealt annab lastele positiivseid emotsioone, mida meil on väga-väga vaja. Põhjamaalased oleme sellised natukene. Liiga tõsised inimesed ja laul ja tants annab kindlasti selle selle poole juurde meelemis mis veel puudu on, aga lastele annab ta kindlasti ka palju sõpru ja häid kaaslaseid kogu eluks. No kas see on niisugune tunne, et tahaks ise ka paraadiga kaasa minna? Eks ma ole nendel paraadidel peaaegu kõigile ka kaasas käinud, see on üle hulga aja esimest korda päevateeääred lehvitanud. No aitäh teile, Toomas, ilusaid pea jätku ja loodame, et tuleb meeleolukas päev. Teie perel aitäh kõike head ja tagasi tulles stuudiosse aitäh. Maian me kuulame vahepeal muusikat ja, ja ma tean, et Taavi ja ette, aga juba valmis tänaval ja on vahendamas meile meeleolusid, aga me teeme väikese pausi. Taavi ealised, öelge, kas rongkäigu alguspunkt hakkab ka veidi tühjenema, et ma vaatan, et rahvast on ikka veel ja veel, kes liigub sealt Vabaduse väljakult lauluväljaku poole? Meie oleme tegelikult ka juba teele asunud, nii et me ei oskagi enam öelda, mis seal Vabaduse väljaku kandis täpsemalt toimus, aga mulle tundus, et me tulime üsnagi viimaste kollektiivide kaasasime teele. Või vähemalt seal Tõnismäe tänavalt me ootasime kõige viimase tegelase ära, kellel oli mingisugune pütikene käes punane pütikene, kus siis oli võib-olla niisugust vett sees selleks et inimestel janu ei hakkaks, aga Nende järel me tulime, kuna rongkäik liigub selgelt aeglasemalt, tuleb päris palju pause sisse, kas lastakse üle tee kedagi või siis lihtsalt. Ühel hetkel natukene defineeritakse siin ja hüütakse erinevaid loosungeid publikule, nii et me tegelikult liigume rongkäigust natukene kiiremini, me hetkel oleme just möödunud olnud Viru keskusest tuleme mööda Narva maanteed ja meie kõrval on Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor, aga eriti tore on see, et tõesti nõukoguga majja neil nüüdses ütles siis võrreldes selle rongkäigu algusperioodiga, publikut on tunduvalt, tunduvalt rohkem tänavate ääres. Ja, ja siin Narva maanteel ma mäletan, tiin, kui syyte rongkäike pärast Viru keskust möödub, siis on akendel väga palju inimesi oma kodudest lehvitamas. Aga siin tee ääres on väga kaunid rahvariietes lehvitajad. Tere, viker raadiost oleme meie, kas teie olete Lihulast? Ei kahjuks mitte, aga seelik on Lihula moodi, Lihula seelikud on hea, aga meile nad kunagi väga meeldisid meie ema ise tikkis need meile mõlemile, kui kaunid need on. Kas teie olete ise ka peol osalemas või te olete siin lehvitamas tee ääres? Ei, me oleme lihtsalt pealtvaatajad, mõlemad pealtvaatajad ja kuna õde mul tuli üleüldse Saksamaalt spetsiaalselt sellepärast siia laulupeole Te tulite spetsiaalselt Saksamaal, siis panete uhked riided selga kõik selleks, et lihtsalt tulla peole jah, täpselt, et tulla, vaadata rongkäiku, kus ma ise alati lapsena kaasa tegin ja nüüd lähme laulupeole ka. Kui selle laulupeo tänavune loosung mina jään, siis noh, teie puhul see ilmselgelt ilmselgelt tegelikult pointaks ilusasti, te olete tulnud spetsiaalselt laulupeoks tagasi, miks? Sellepärast et see on traditsioone. Ma olen lapsena alati sellest ise osa võtnud ja ma jään, ma tulen alati tagasi. Et ega siis kui kuskil mujal elanud, siis ikka Eestisse tullakse alati tagasi. Mis selle laulupeo sisu siis on, et isegi kaugelt Saksamaalt tahaks tulla kohale teadmises, et ise selle olukorra laulda. Ja ma arvan, et see ongi see traditsioon, mis on alati olnud eestlastel ja eesti laulu inimestele tantsuinimestele ja see on lihtsalt traditsioon ja ikkagi armastusega Eestimaa vastu. No kuidas teil seda armastust on, kui te ise eestimaal kogu aeg olete, näete, mis pull siin ümberringi toimub, kas seda laulupidu on siia vahepeal vaja kuidagi selliseks ventiiliks? No aga kindlasti, kuna ma ise töötan koolis ja olen tavaliselt, see on esimene kord, kui ma siin kõrval seisan, aga ma kohe kindlasti tegi nende suhtes, et ma ei hakka seda vahele, seda laulupidu. Kui ma olen ka oma kooli ees kunagi marssinud või kõrvale, siis seekord olla kõrval, aga ikkagi rahvariietes jäävad võib küsida, miks siis seekord vahele jäi? Selles koolis enam ei tööta, kus ma töötasin, aga nagu mu õde ütles, mina olen ka lapsepõlves küll laulnud, küll tantsinud ja olnud ja ütleme, koolijuhina kooli ees, aga nüüd ma olen siin kõrvale, on aga oma lastele taotleda väärtuskasvatust edasi edasi ata. Aga võrrelge, et meil on siis hea võimalus võrrelda osalejana juhendajana ja samuti pealtvaatajana. Mingisugused märksõnad on, mida erinevate osalemisvormide puhul võib ära tuua. Ka teeme see võrdlus nagu väga raske välja tuua, tegelikult on see see üritus, paneb hinge helisema ja uhke tunne on ikka Kreekas osaleda, ei ole teada saada, ikka on uhke tunne. Mis laulu te kõige rohkem ootate laulupeol? Ma ei tea, kas koitu lauldakse see aasta? Kindlasti. Minule meeldivad mudilat, koorilaulud ja poistekoor ka, tegelikult meeldivad kõik. Kaua te siis siin veel rongkäigu kõrval vaatate Narva maanteel, millal hakata ise kaasa jalutama või võiotsade lõpuni ära elada? Lõpuni ära? Olgu aitäh teile ja ilusat rongkäigu. Taavi, kes vaatamisid veel edasi ka? Rongkäik on praegu jäänud natukene. Meie kõrval on puhkpilliorkester. Ja siin on ühed väga toredad poisid istumas. Tere. Kuidas teie nimed on? Sinul saia suutäis. Kuidas teile meeldib siin istuda mõnusalt? Tulid vaatab rongkäigu. Jah. Kas sul on keegi emme või issi, siin või kahekesi tulite. Kus lemmisjon? Assoo siinpool on, jah? Tervist, tulite kohe lastega, siis vaatame ja miks meeldib. Meeldib jah. Ise olete kunagi osalenud ja keeleele. No selles mõttes ilmselt emotsioon ei ole osalemisest, aga, aga mida see pakub, kui te praegu vaatate, rongkäik? Elamuid elangendile elamusi endale ja lastele elamus. Istutasin praegu Narva maanteel ühe teeäärise. Kui pikalt seal istunud olete juba? Võib-olla 10 minutit siin ennem sealpool liigute edasi ikka jah, olgu väga tore, väga tore, igatahes. No tõesti neid seisakuid Narva maanteel tuleb tunduvalt rohkem ette kui, kui pisut varem me taaskord jälle jõuame siia puhkpilliorkestri juurde. Jõudsid ka märgata. Orkester tunne ei jõudnud, sest me oleme nende selja taga. Aga ei, neil ei ole neljale nimega särkidel. Aga meie taga on Tallinna tehnikaülikooli kammerkoor. Ja lauljad on väga agarad laulma ja tantsijad teevad pause, et rongkäigu vahepeal tantsida ja see on ikka nii olnud, et rongkäigus tuleb ette väikeseid peatusi, see käib asja juurde. Muide, kui rääkida Tallinna tehnikaülikooli kammerkooris, kui ma õigesti mäletan, sel nädalal Vikerhommikust käis meil külas tänavuse aasta laulupeo laulu-tantsupeo ametliku jäätisevalmistajad hoopis tehnoloog, kes just lauliski Tallinna tehnikaülikooli kammerkooris ja seda jäätis seal viker raadios ikka päris korralikult maiustasime ja, ja oli väga hea, kas olete sünnitanud? Ei ole, aga loodan, et äkki seal pakute seal vaniljejäätis ja siis sees on natukene maasikamoosi väga maitseb, kõlab väga mõnusasti. Kahjuks muidugi see laulu ja tantsupidu on olnud selline, et väga jäätise söömise ilma ei ole. Paraku mitte, aga mulle tundub, et, Küll söömata jää, lapsed on ikkagi väga, ei ole liiga palju riideid selga pannud endale sind ära. Loodame, et keegi küll ma ei saa, aga, aga ei ole vist põhjustada karta nüüd tehnikaülikooli kammerkoor mööda läinud taaskord on natukene nooremad tegelased meie kõrval, aga aga meie oleme siia jäänud seisma Narva maanteele ja sõna annaks tagasi stuudiosse. Ja aitäh nende toredate meeleolude vahendamise eest, ma vaatasin, et tõepoolest, see rongkäik on nüüd selles mõttes hakanud ka lõppema, et vähemalt Vabaduse väljakult uusi koore enam peale ei tule. Nii et Pärnu maantee on, on tasapisi tühjenemas ja ja samas see suur hulk rahvast ikkagi liigub edasi mööda Narva maanteed, siis lauluväljakule ja sinna on ikkagi päris päris mitu kilomeetrit. Et rongkäik liigub edasi, aga, aga algus on nüüd küll tühjenenud. Mis tähendab ka seda, et need inimesed, kes Tallinnas peavad liikuma, saavad autodega veidi vabamalt liikvele. Kell on praegu 12 ja 23 minutit. Kell kaks algab täna siis noorte laulupidu ja kõik meie pilgud on suunatud lauluväljaku poole ja anname ka sõnajärjelauluväljakule, kus on raadiotornis külaliseks maaja roos, kolmandat põlvemuusik ja seal on ka meie kolleeg markeri. Ja tõesti, me oleme siin proua maja roosiga, mul on erakordselt hea meel öelda teile tere tulemast suurtena miljardini, Eestisse tulite ja see oli siis neljapäeval, nii et te olete saanud nii päikest kui äikest. Milliste tunnetega te koju tulete, proua? Maja? Haruldane tunne, täitsa harudelne tunne ja ma ei ole varem koorijuhina tulnud siia, nii et see on, see on väga-väga suur elamus. Täpsustame nendele vikerraadiokuulajatele, kes ei tea, siis majaroos on tegutsenud teisel pool ookeani kõik oma teadliku elu, ta on pühendunud koorimuusikainimene ja tema suguvõsa on eestlaste jaoks väga tähtis. Tema ema Helen Tobias Juusberg ja vanaisa Rudolf Tobias Need on need asjad selgeks. Proua maja, te tulite lastekooriga laulu. Peole, ja kes need lapsed teil on seal ja palju neid on? No meil on üks 60 last idarannikult New Yorgist ja Washingtonist, Virginiast, Koneetikodis, isegi bostonist. Nii terves idarannik. Aga kuidas need lapsed sinna kuuri moodustusid minna, millal see otsus vastu võeti, et me tuleme? Laulupeole noh, meie koolijuht merigi Parborak pani mulle ettepanek, kuidas oleks, kui kui Valvistaksime, selleks, teeme katse ja ma pangutasin teade, ei, seda me küll ei saa. Ja need lapsed, kuidas ma ütlen, seal ei olnud üldse lauluõpetaja olnud, vahepeal üks, kes oli, jooksis juba minema pärast teist harjutust võimatuna ega ei tulda kokku, iganädalase ikkagi kaks korda kuus, mõni haige, siis on kord kuus. Ja, aga siis eelmine suvi, siis läksime eesti külaselongaylandin ja oli kolm päeva järjest. Ja probleem on muidugi see ameerika kultuur, ta ei ole laulu kultuur ja lauldakse kõik madala häälega pool karjudes. Ja kuidas üldse mõista anda, et nüüd nüüd tuleb hoopis midagi muud proovida. Aga ma teadsin, et meil läheb aja ikka mitu head päeva ja seal me tegime, olime üks kolm-neli päeva koos, sai natuke ujutud vahepeal midagi muud tehtud, aga siis terve päev laulutund ja kuidas kõrge häält leida. Aga kuidas armastust leida, lauluvastane, see võttis natuke rohkem aega. Aga mis on huvitav, et ütleme, seal koolis on ju kõik kõik ajalugu, Eesti ajalugu, Eesti grammatika ja nii no lähevad ühest uni teise ja tulevad Kogogeeoo kee ja nüüd laulma pead. Aga vat muusika ise tal on oma võimu ja, ja tasapisi edasi ja edasi, aga saame nüüd kaele peale lauldud, see oli võimad valgusel, aga siis tegime nii, et no nüüd vahetame, õpime mõlemad osad ära, nüüd sina laula see ja mina, tal on see ja ja see oli harveri vaadata, mis juhtus ja mis juhtus, oli see, ma ütleksin siin muusika enda võim, mis läks nende lastele sisse ja see eesti keel paranes nii palju rohkem, et äkki rohutirts nagu see laul, eks ole. No kõik õppisid ära, kuidas seda teha, ja lõpuks oli, nonii, niuke vaim ja niuke rõõm, sellepärast ongi see koori koori nimi, laulurõõm. Aga öelge mulle nüüd lapsed, kes teil kooris laulavad, kas neil on kodune keel, eesti keel vaevalt mõnedel on, aga suurem osa ei ole. No mismoodi selle keelega siis uuesti kontakti saab, et see hääldus on siiski piisavalt erinev? Piisavalt erinev, aga nagu mina seletasin nendele see on ka üks laul. Et osata hääliku teha eestipäraselt. Ja no tegime teatud harjutused selle jaoks ja näiteks inglise keeles ma tean, kuidas inglased brit Britlased teevad, et nad ütlevad. Stop periverör, siis hakkas tulema sellised praktilised pisikesed asjad, tulid teil veel lisaks arvestada, mida kõike üle ja, ja mis oli huvitav, et no siis oli küll muidugi mudilastele olnud, eks ole, aga no kuidas siis on nende ülejäänud lauludega nagu Koit ja liiga raske, liiga raske ja kuivõrd kõrgele see läheb. Lõpuks oli see nastik õige lemmikulisem näol, koit, tahame koit laulda. Öelge mulle need. Koorilaulud, või need, mida pisikesel peavad laulma, kas see muusika lastele läks korda, kas muusikal teie kogemuse järgi ei ole piire? Ei ole, tegelikult ei ole piire, see, see on, mis, mis sulle isegi minu Ameerika kooridega nagu ma olen kunagi varem ütlenud, ma olen ka päris Ameerika kooridele õpetanud ja eesti keeles laulma ja see on huvitav. Algusel oli nyyd muidugi kõige inglise keeles, aga umbes 10 aastat tagasi hakati huvi tundma juba. Ja nüüd, mis on, mida tahaksin nimetada see kõige suurem asi, mida me teeme. Teated Ameerikas, New Yorgis, eriti see kõige suurem, kõige tuntum muusikasaal on link konsentris. Ja nüüd meie teeme kontserdi algusel, mõtlesime, kuidas me teeme, mida me seda vaimu edasi teha ja nüüd tuleb Eesti sünnipäev tuleval aastal 2018. Ja kas me, kas peale laulupidu on läbi, ei, teeme veel. Ja siis oli niisugune mõte. Võib-olla austame Tobiaseid, siis laulame, Rudolf Tobias, laulame Helen Tobias, disbergi reekviem, siis tule Eestis Estonia seltsi, segakoor Heli Jürgenson, juht ja Timi nagu globaalne Eesti, kui need, kes on võimelised, eks ole, nyyd tulevad Rootsist ja Kanadast New Yorgist ja ülemaailmne eesti koor, kes laulab link konsentris ja algusel enne kui kontsert algab, siis on meie laulu laulab ka, sest see on ju see tulevik. Las nemad istuvad ja kuulevad, siis teie olete neid tulevased, kes laulavad eesti muusikat. Öelge mulle, kui palju praegu lastele on saatjaid, kas kõigil on vanemad kaasas või? Enam-vähem? Ma arvan, mõni üksik siis on hea lähedane sõber, kes, kes nende vastutav. Aga, aga mul on nii huvitav vaadata, kuidas asjad on muutunud 24 tunni jooksul ja ta oli rongkäik, no lapsed hakkasid laulma. Kaunistage meesi koja suure häälega. Hakkasid laulma ja see, et need lapsed saavad praegu teie eestvedamisel osa laulupeost osa mingisugusest sellist sellisest traditsioonist, millest neil võib-olla ei oleks olnud reaalselt, nagu aimu, mida see teile endale tähendab, te praegu võite muuta mõne noore inimese elu. Jah, Semper isegi, ja see on nii huvitav vaadata, nagu ma mainisin ja 24 tunni jooksul eile oli eriti raske, sest noh, nüüd oli New Yorgis väga-väga soe, täitsa suvine ilm ja seal me väriseme ja tuul ja vihm ja ja nii tundide viisi. Aga kus austerdad midagi, kus sa annad midagi korraga üks läbi ja siis ma saan aru mikspärast. Me harjutasime, kaks aastat siia tulla ei saa, see annab, see on nagu inglise keeles. Liftšiimsin, Expyriad elumudel on täielik juust ja ja ma arvan, et laolaulmine ja nüüd on väga paljud tulla, kas me võime ka tulla koorile, kas saime tulla, nii et ma arvan, et siin on nüüd midagi, mis jääb eluajaks. Kindlasti leidub oma maja, mida, kus maani teie enda, see laulupeo, ütleme selline ajalugu ulatub või mida teie mäletate üldse kõige varasemalt, mis seostub sõnaga laule? Pidu noh, juba minu vanaisaga tähendab mõnes kirjas, kus tema on ka Nimeta need ja öelnud ja ikka mis see tähendab. Ja laul on see kõige loomulikum asi seal meni identsus. Sa võid harjutada ükskõik milline pilja oled hea muusika, oled hea eestlane, aga kus sa laulad eesti keeles. Ja, ja teil on kõik üks süda üksmeel, üks arvamine, see, see on, seda ei oskagi sõnadesse panna. Ma katsun ameeriklasele seda seletada, olen natukene Instagrami peale pannud, oinad kajavad vastu, Dostiline, fantastiline. Kas meil? Ei, meil ei võiks elus olla niuke asi, terve Ameerika, tule kokku jala. Et ükskord ühes varasemas meie jutuajamises öelnud, et see eestlased hoiavad kokku, et ja võrreldunud, võrrelnud seda ameeriklastega ja just läbi enda sellise eluprisma, et ameeriklased ei ole tegelikult nagunii otseselt pidanud kokku puutuma sellise hirmsa asjaga, nagu on sõda, nagu on küüditamine ja selline noh, rahva nagu tapmine. Et tänu sellele me oskame ka hinnata vabadust rohkem töötada. Absoluutselt, ja see, see on nii huvitav, seda ei taha kellelegi soovitada, nüüd peate kannatama, siis tuleb parem inimene. Aga, aga midagi on sealjuures sellepärast, et see ülevaade, see elu ülevaade, kui lühike elu on ja ja tema tähtsus ja kuidas meie meeleolud istuvad ühes tunnis, teised nagu ilmad, eks ole, päike, vihm, aga, aga kui inimene on tõesti pidanud ohverdama ja siis Ma näen, iga kord, kui me kokku tuleme, New Yorgis, paljud eestlased, kodueestlased küsivad mu käest. Kas, kas teil on see ikka tähtis koduma, kas see on tähtis? Issand lapsepõlvest mäletan, kuidas me lapsed nutsime, vaatame, kuidas Eesti lipp läheb ülesse ja kuidas meie lapsed, eks ole, juba nutame ja laulame suure meelel, nii et see tähendus on, on midagi uskumatu ja seda katsub ikka seletada ja, ja ikkagi nad ei saa aru. Mäletan, et mul olid mõned muusiku sõbrad, kes, kes siis rääkisid Eestist, siis nad musitseerisid, siis küsisid, kas mingi küsimus ka on. Ja pärast siis keegides siht või isegi siis Enduennarjugovin pähk Tsejorkantri. Tähendab, see oli koolist, jälwaynarjuga kas ei saanud üldse aru, millest me rääkisime? Nii et proua maja laulupidu on teie jaoks kindlasti natukene teise värviga kui meie jaoks. Ometi te peate seda pühaks. Öelge mulle, kui te nüüd olete oma igavest tavalises elus ja, ja tegemisest siis Eesti on teie mõtetes ja kogu aeg teie kohta võib seda laulupeo ideed laiendada, et mina jään, te olete südames ja küll ja selge, ma tänan teid selle, selle aususe, selle kohtumise, selle ilu eest, mis te olete meiega jaganud. Tänan väga, et te olete minuga rääkinud ja mis ma tahtsin ka nimetada. Kui minu lapsed sündisid Ameerikas 83. ja 86. aastal siis oli nii, et ega keegi lastest ei räägid eesti keelt. Ja nende esimene keel oli eesti keel ja äkki märkasime ainsat mängusõbrad on vanemad. Ja siis kõik kõik lood, kõik ameerika asjad pidin terveks tõlkima. Aga tänu sellele mõlemad on täitsa tulised eestlased. Nii et mina jään mitmekordselt. Aitäh teile kohtumisest, rauamaaja, roos, ilusat pidu siin Tallinna laulukaare surrena, aitäh. Ja aitäh ka margili sulle ja meeldetuletuseks ka kuulajatele, et maaja roos on siis Rudolf Tobiase lapselaps. Kell on praegu 12 ja 39 minutit. Kõlaski Janks ta vanaisa Jenka ja nüüd läheme juttudega taas tänavale. Jälgime ju siis laulupeo rongkäiku, mis on suundumas lauluväljakule ja rahvas muudkui koguneb ja koguneb, on näha ka telepildis seda, et lauluväljak täitub rahvaga. Maian on jälgima seda rongkäiku ja kas seal vana isasi on, on ka omajagu, kes, kes jälgivad ja pealt vaatavad, kaasa elavad. Absoluutselt absoluutselt ja siin paistab igas vanuses inimesi on tõesti pisikesi selliseid, nii rongkäigus kui vaatajate seas, kelle puhul sa mõtled, et kas nad on olles õppinud kõndima, nii pisikesed on ja samas on ka tõesti vanaemasid, vanaisasid ilmselgelt ka siin publikus ja ka rongkäigus saatjatele. Nii et ma olen siin kuskil tormi tänava otsas, kui Kadriorurahvas tunneb seda tänavat ja just möödunud minust Tallinna Ülikooli erinevate kollektiivide EBS-i koor ja nad on väga-väga värvikat paljudel teklid peas ja kikilipsud ees mööduvad siit näiteks meist korporatsioonid ja selles mõttes on see ilus vaatepilt, aga ma olen ühes väga populaarses kohas nii vaatajaarvu koha pealt kui ka selle koha pealt, et siin hõiked Eilaka põies väga lihtne. Nimelt siia on parkinud ennast tormi tänava otsa üks vabatahtlike päästeauto ja katusel on üks mees, kes on juba vist tunde lehvitab, mul on selline tunne ja arvatavasti käed valutavad juba teda, paarimees alt, lohutas jajajaa, see ots sealt tagant kindlasti hakkab paistma. Aga mina küll seda lõppu veel ei näe. Nonii tervist, olge hea, tutvustage ennast vikerraadiokuulajale. Vuti löödi ja teie olete priitahtlik pritsumees siis nii-öelda Hüüru Priidotyclatsioonilisedele jõugu juht. No mis ajast te olete juba tegelikult sellega tegelenud? Lik olema nüüd juba seitsmeteistkümnenda aasta. Aga ma lähen enne seda olnud venelasest saati kuni Eesti eaniga kutseline tuletõrjuja. Miks te sellise ametisse valisite, see ei ole kergemate killast. No ei ole kerge, aga, aga igasugune vabatahtlik tegevus minu meelest on väga ilus ja, ja noh, oleks olnud rohkem vabatahtlikke. Ja te isegi ikkagi on tore ju ka põnev. Miks te otsustasite täna siia välja tulla, kas te pidite selle jaoks loa ka endale küsima siia parkida tänava otsa ennast nõnda? Ei luba ei pidanud, meie meid, kutsuti, tulime päästeameti poolse kutsega ja rahvale kaasa elama turvama, kõik lehvitama. No tundub, et te olete üks populaarsem vaatamisväärsus siin, ma arvan, et inimestele meeldib see tegelikult, et üha enam tunnetatakse seda mingit turvatunnet, sellest selliseid vabatahtlikke, kes tahavad tegeleda selliste asjadega, aga mille kaudu või kuidas saaks meelitada ikkagi inimesi rohkem tegelema. Just sellise priitahtlikud pritsumeheametiga. Tegelikult on ikkagi raske neid inimesi meelitada. Eks meiegi ju värbame tasapisi omale inimesi juurde. Aga, aga, aga ikka raske on, elutempo on nii kiire ja, ja see mehe elu ei ole nüüd ka nii, et nüüd täna tahan, olen homme enam ei taha ja ei ole päris nii, need asjad ju ka ei käi. Ja, ja inimestel on tõelisem. Kirjade tegemise jube võlgi. Sisuliselt võib ju tegelikult juhtuda see, et võidakse helistada millal iganes ja sa pead kogu oma elu seisma, jääte jätma ja tuttava ikkagi. No minul isiklikult on väga lihtne, minul on tuletõrjeautod ja tõemeeli ja, ja ja mina suudan Kes väljakutsele reageerida ikkagi alla viie minuti. Meil me olime eelmine aasta Eestimaa kolmas hunt üle Eestimaa kolmas koht saavutada minu meelest Hüürule on see kõva sõna. Siis te olete köik, aplaus ja hõiked, mis paraadid teie poole vastavad, igati ära teeninud. Kas te lõpuks, kui paraad on lõppenud, läheb ikka mitu k? Aga kooris ise kunagi laulnud ei ole. Ei. Esimeses teises klassis aga rohkem ei ole, mul ei olnud väga head lauluhäält, ei ole. No igal juhul ma väga tänan teid nende meeleolude eest ja aitäh, et te teete oma kaaslastega sellist ametit. Suur tänu. Palun tagasi sulle, Meelis. Ja aitäh sulle, Maian päris tore kuulata neid meeleolusid ja neid puhkpillihelisid ja trummihelisid sealt rongkäigust ja ja see rongkäik veel mõnevõrra kestab, aga, aga näha on tõepoolest seda, et lauluväljak on üha enam ja enam täitumas inimestega. Ja kes ei ole veel mõelnud, et et nad lähevad täna laulupeole, siis seal tasub, tasub siiski plaane veel võib-olla ka väheke muuta ja, ja see ette võtta. Ta kell kaks algab ju kontsert ja pidu kestab õhtuni välja ja pilet pole ka sugugi nii väga kallis. Nii et sellest eesti suurest rahvapeost võiks igal juhul osa võtta ja kes ei saa Tallinna tulla, siis loomulikult vikerraadio vahendab laulupidu ja mõistagi ka Eesti televisioon. Kell on praegu 12 ja 49 minutit. Taavi ealis ette, kas te olete ka laululavale juba lähemale jõudnud? Meie oleme jõudnud sellesse paika Kadriorus, kus lähevad kokku Weitzenbergi koidule Köleri tänav ja siia on jõudnud ka rongkäigu saba. Meie aga selja taga on veel vaid mõned read inimesi. Aga me oleme leidnud siit ühe toreda meeskoori. Ja siin on üks mees laternaga, mida te kannate endaga kaasas. See on punane latern. Miks te selle üle, et rongkäiku kaasa võtnud? Punane latern sümboliseerib on selline traditsioon meeskooris, et kui keegi jääb hiljaks mina, siis tema saab selle laterna kogu rongkäigu vältel seda kandma. Kuni järgmise ürituseni. Kas sul on natuke häbi ka? Noh, mis seal siis nüüd häbeneda? Eks ma ikka seal mõnikord laternat kanda, aga teinekord on mõni teine mees, elu tuleb ikka elada. Mis sa siis tegid, sa hiljaks jäid? Ei noh, tead sa, Haabersti ringi see nagu see teeparanduse täitsa olla seal remmelga otsas. Ehk seen juba läinud, kes ei ole uudiseid lugenud? No ühesõnaga, tegelikult see on häbi, aga teistpidi ikkagi suur au kaasa, et siin kõige rongkäigu lõpus ja noh, ikkagi ka selline üllas tähendusele punase laternapositsioonil. Ei tunne on küll ikka võimas niukene eesti rahvapraad läheb ees, et et saab siis sinna järele tulla ja ikkagist, et noh, et kes veel ei jõua, tulge järele, et ma annan latern üle saama tassida. Kuidas tänavused laulud meeldivad? Tänavused laulud on väga nooruslikud, seal on mitmeid uusi heliloojad, kes ei ole varem laulupeol osalenud ja see on niisugune. Eile õhtul kuulasime, naiskoor, oli väga-väga ilus, isegi selline elektrooniline muusika on jõudnud selle aasta laulupeol, et seal väga mõnus. Aga kas segakooris oleks huvitavam olla meeskooris või? Ei noh, ma olen segakooris ka laulnud, aga tead, me saame väga tihti naiskordiga kokku ja siis ongi segakoor. No praegu on küll viisakalt jäävate ilusasti lahus, aga, aga üldiselt, kui palju see nädal siin Tallinnas on ka selline suhtlemine, seltsielu teiste kooridega, võib-olla on pärast õhtul pärast proove on mingisugused ühisüritused, millest võib-olla ajalugu vaikib hiljem. On meil on väga tihe kava. Septembris alustame vähe sellest, et me Tallinnas käime, me käime ka Tartus. Näiteks on viiekooripidu, kus osaleb siis tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor, naiskoor, tart, mehed, naised ja Emajõe laulikud. Et sellised üritusi on väga palju ja järgmine üritus veel selle hooaja viimane on jalgrattalaagri koos. Kus me lähme sõidame. Eelmine aasta me olime näiteks Iklas 200 kilti Tallinnast, kui need teada, kas ta siis ka laulatada ikka kitarri mängima ja viiulit mängima ja mõnikord lõõtsaga kaasas. Mind huvitab see ka, et, et noh, lauluväljak, uni on veel natukene maad jäänud, aga et kas jalad natuke väsinud ka? Ei ole, ma alles jooksen sealt Muhu saarelt sinna Orissaare, see oligi 20 filtri, mis viis kilti siis ära ei ole, kui lapsed jaksavad, mis neil meestel siin lõpus kõndida. Tunne, minul on tunne, väga hea, mina ei ole Muhumaalt pidanud Orissaares jooksma. Mis mul probleem, mul ei ole suurt laternat ootama, kolla katsun, kui raske. See latern on ikka tunduvalt raskem kui siin. Esimestel meestel olid need lipud, mida nad pidid hoidma, nii et see ei ole sugugi lihtne ülesanne. Ma arvan, et niisugune 10 kilo kuskil. Jah, on küll 10 kilo on väga-väga hea hinnang. Aga me oleme siin rongkäiguga lõpus, tõesti, meie selja taga on veel siin esmaabitöötajaid ja siis inimesi, kes lihtsalt koos rongkäiguga tulevad lauluväljaku poole ja ja vaikselt. Me siin liigume, annaks sõna stuudiosse. Õige aeg on ta tõepoolest sõna stuudiosse, sellepärast et kell on 12 ja 56 minutit. Jõuame veel kuulata ära ühe loo ja siis saame teada, mis on parasjagu maailmas toimumas. Uudised, nagu ikka täistunnil kell üks.