Vikerraadio läheb laulupeole. Tere päevast, head kuulajad, tõepoolest, vikerraadio ja klassikaraadio lähevad laulupeole ja meil on just praegu selline pidulikum hetk nende laulupeo ja tantsupeopäevade hulgas, kui algab rongkäik, mis kulgeb siis Tallinna kesklinnast ja edasi lauluväljakule ja seal osaleb 47000, et laulupeo osalist marsruut on siis Vabaduse väljakult läbi Pärnu maantee Narva maanteele, Pirita tee ja lõpuks jõutakse lauluväljakule. Ja selleks, et neid meeleolusid teile head kuulajad ka vahendada, siis on meil kohapeal väljas mitu mitu reporterit, näiteks Lisette velt koos Bert järvetiga, kes liiguvad rongkäigu kaasa kohapeal. Päris alguses seal Vabaduse väljakul on Taavi Libe koos Kadri põlendikuga ja kui me jõuame juba rohkem sinna lauluväljaku poole, siis Marge-Ly Rookäär on lauluväljakul raadiotornis ja ja võtab vastu ja tervitab neid esimesi. Sina lauluväljakule saabujaid. Aga praegu ongi meil juba siis rahva seas Taavi Libe ja Kadri Põlendik, kui ilmateadet meil kell üks ei olnud, te saate rääkida, missugune see tänase päeva ilm Vabaduse väljakul on, kas kannatab kenasti marssida? Tere, tere päevast, Meelis, tere kõik head raadiokuulajad, tõesti, me oleme siin Vabaduse väljakul, me ei ole veel päris rahva seas. Me oleme siin Vabaduse kohviku ees, ehk siis sellest suurest massist kuskil viie, kuue meetri kaugusel ja ilm on küll väga mõnus. Igaks juhuks ennast väga paksult riidesse pannud, tõmbasin endale tagi peale, aga, aga ikkagi on üpris soe. Ja noh, ma ei kujuta ette, kui, kui siin ikkagi tundide kaupa see kõik toimub, et kuidas inimesed vastu peavad. Kadri, sina oled ilusasti rahvariides, kuidas sina ennast tunned selle ilmaga? No mina pean ütlema, et minu meelest rahvariie on täna täiesti ideaalne rõivastus, sellepärast et kui tuleb väike tuuleke, siis villane seelik hoiab hästi sooja, aga samas kui hakkab palavaks kiskuma, siis kuna bluus on õhukesis õhukese pluusiga, on väga mõnus sooja ilmaga alla, nii et minu meelest on täiesti taalne ilm rahvarõivaste kandmiseks. Aga kui tuleb ikka korralik samakas vihma, siis, Märg, ja on ebameeldiv ja no igal õigel rahvarõivakandjal on alati kotis kaasas kilekeep, läbipaistev, et ikkagi riided näha oleks, aga jääksid kuivaks, nii et ei ole ühtegi ilma, mis, mis võiks rikkuda tänast ülevat meeleolu. Kogu see rongkäik kestab siin jah, sisuliselt kuus tundi või siis esialgsetel andmetel kuskil seitsme paiku peaks hakkama kontsert, nagu ma aru saan? Jah, et kell seitse peaks kontsert hakkama. Tal andmetel arvatakse, et rongkäigu päris viimane ots jõuab lauluväljakule kell seitse, mis tähendab, et võib-olla kontserdi algus pisut lükkub edasi, aga ma tean, et laulupeol korraldajad on teinud kõik endast oleneva, et see edasilükkumine oleks võimalikult minimaalne ja saaks ikkagi kontserdiga võimalikult õigeaegselt alustada. Rahvas peaks kindlasti kella seitsmeks kohal olema. Tegelikult rongkäik on juba alanud, aga väga-väga suur osa nendest 47-st 1000-st inimesest muidugi ootab siin veel pikalt pikalt pikalt Kadri, sina tunduvalt kogenum laulupidudel käia kui mina, et et millal sina oled liikuma saanud või, või sa oled olnud seal rongkäigu peas? Üldiselt? No see sõltub, millise maakonna esindajana ma olen osalenud, et ütleme, Harjumaa ja Tallinn on tavaliselt pigem tähendab Tallinn on siis päris lõpus, et näiteks täna, kui ma nüüd ei teeks parasjagu siin tööd, vaid osaleksid rongkäigus, siis mina peaks kogunema alles pool neli, kuna kuna jah, Tallinna Tallinna koorid on päris lõpus, aga see sõltub jah sellest, et millise maakonna esindaja olla. Ma tean, et Tartu vist seekord alustab nii, et oleks tartu, korjasin ta siis, ma oleks juba juba hakkaks teele varsti. Sa lähed laulukaare alla ka kumer rongkäigu reportaaž on tehtud, kõik laulud on selgelt seal. No muidugi, kuidas siis muidu, ega, ja mis ma muud saaks öelda, ma ei saa ju öelda, et ei ole, aga tegelikult muidugi on lood selged, proove on ju palju olnud ja, ja nii eelproove kui siis ka nüüd lauluväljakuproove ja, ja tegelikult mida rohkem neid laule läbi laulda, sest nad jäävad juba iseenesest meelde ja pähe lausa. Mis kõige raskem laul on sellel aastal sinu jaoks. Ohohoo, ma arvan, et eks need valise valikkooride kava on ilmselt selline raskem, sest ta ei ole selline ütleme, rahvalik koorimuusika, vaid pigem selline klassikalisem. Seal on selliseid suurvorme Rudolf Tobiase teoseid, Cyrillus Kreek, et ma arvan, need on sellised, mis nõuavad natukene rohkem, ütleme kaasamõtlemist, aga midagi kontimurdvat kindlasti ei ole. Ja meil seisab ees väga-väga pikk õhtu selle pärast väga pikki päevi ja õhtu sellepärast pärast rongkäiku kohe jätkame vikerraadios ka laulupeoreportaažiga ja tõesti, kes teab, kui kaua see kestab, esialgsetel andmetel kuskil 11-ni, aga kui siin tõesti teatud seisakut tekivad, siis võib see laulupidu venida. Meil kokku on ees vähemalt 10 ja pool tundi uhkete ilusat pidu. Kadri, mis sa arvad, läheme ajame natuke rahvaga juttu. No muidugi, kõige olulisemad on piduliste meeleolud Kipub nii olema, läheme vaatame, kes, kes meil siia ette jäävad, kohe inimesed jooksevad ära. Narva muusika, kooli mudilaskoor on, on minuga siin kas, kas juhendaja kadel kuskil õpetajaga kuskil? Tervist tohib vikerraadiost paar küsimust küsida. Narvas te olete tulnud ja Narvat ja ma valin põdeeaa Narva muusikakooli mudilaskoor. Kui suur noortel on või õigemini, kui mitu last siis Narvast on tulnud täna laulupeol? Ei ole väga suur, aga 32 last 32 ei ole üldse vähe. Muidugi mitte, aga kuidas lastel siis peomeeleolu on, et on nad väga elevil? Ja kuidas ma saan rekita ja vastata? Olete rõõmsad ja mitu päeva juba proove on tehtud, siin. Millal millal te tulite Tallinnasse Narvast? Eili Viide mõisiitsime ei le ja juba Ulee ekskursioonid. No väga tore, nii et mitte ainult jah, laululava alla ja laulupeole, vaid ikkagi kui juba tuldud, siis tuleb Tallinna kõik vaatamisväärsused läbi käia ja üle vaadata, eks ju, igatahes ilusat pidu teile, mõlemat seadja diiliga. Nii liigume siit natukene ettepoole ka, siin on hästi palju selliseid selliseid lipukesi ka. Nii et annab nende vahel siit läbi pugeda. Nii, siin tundub, et ongi päris palju Ida-Virukoore, aga aga seal on näiteks ka Kohtla-Nõmme kooli esindaja olemas, täitsa tervist. Vist. Teie olete tulnud ka Virumaalt, jah, iluvad Ida-Virumaalt. Kui palju esindajaid siis sealtkandist siia tulnud esindajal, mõtete, keda esindate lauljad, lauljaid ma ei, jään vastuse võlgu täpse numbri osas, et suurusjärk viis 10 ka rohkem, ütleme niipalju. Aga Tuhkapõnnid on siis koor või rahvatantsurühm? Puhkepõnnid oskavad ise öelda, täpsemalt öeldes. Nii, aga lähme siis Tuhkapõnnide uhke sildi kandja juurde. Tere, saame tuttavaks Taavi vikerraadiost ja Kadri Vikerraadiost. Minu nimi on. Sina laulad või tantsid, tantsin. Nii, et sinul on juba tantsupidu selja taga ja nüüd veel rahulikult siin rongkäigus marssida. Kas tantsud olid rasked? Ei olnud väga, väsitas ära. Mis su lemmik kontserdit, Kirisabalind? Miks seepärast see on hästi huvitav liigitusest. Kui kaua sa tantsu õppisid või kui palju tuli harjutada? Hästi palju pidi harjutama või täpselt ei mäleta, kui kaua? Ikka mitu kuud. Päris. Miks sulle meeldib rahvatantsu tantsida ja ja tantsupeole tulla võiks hoopis midagi muud teha siin suure sooja suvega. Kuna siin sa saad kogemusi hästi palju ja siin on hästi lõbus ja saab tantsida Kas sa oled mõne uue sõbraga endale leidnud juba tantsupeolt. Mis sõbra nimi on? Ei tea. Aga kas tema on siis ka Virumaalt või kuskilt, kuidas te olete leidnud sõpru mujalt? Kuidas teistega on tegijatega uusi sõpru leidnud endale sina oled. Mida, kas sa oled ka mõne uue sõbra endale leidnud tantsupeolt? Sina tead sõbra nime või? Mis ta siis vahepeal olete teinud? Proove on tehtud, tantsupeo kontserte on olnud, aga, aga sel ajal kui ei pea seal väljakul olema ja tantsima, mis te siis teete? Ja mõnikord siis, kui me üldse läheme ära, sealt polegi vaba aega, läheme üldse tagasi, kus meie päris pesa on, siis me lihtsalt läheme mõnikord ujuma, mängime mõnikord kaart. Aga see, mis oli see Käega, see, see teine kätemäng, vaata see mingisugune see enne värje see midagi. Kuidas see mäng käib, kas te oskate näidata või nii kohe hästi valjult, et raadiokuulajate kuuleks. Nii, ma hoian korras lipu ja seal raadio ja tehke kohe, ma hoian teie lippe. Võib ka võtta, lipsasid ja tehke hästi valjult, et raadio mikker ka ilusasti kuuleks. Täielikult lõpuni kuni kahele kuni kaheni, no tehke kuni kaheni. Ühesõnaga, lapsed võtsid ilusasti ringi ja siis järjest plaksutatakse üksteise käsi ja raadiokuulaja loodetavasti kuuliselt mingisugune tore lauguluki käik ka siia kaasa, nii kullake. Sai kaks juba tehtud või tuleb mõni ring veel? No tehke üks ring veel. Bloorida Elleri emmera. Free paga. Nii no väga tore, väga tublid olete, hommikul on energiat palju, võtke oma lipud ka ilusasti tagasi, et need kaotsi ei läheks. Sellise lemmikmänge nii toredad lapsed, aga läheme siiapoole ka. Ja siin on kellega meil siin siis tegemist on? Segakoor oleme meie ja mis, millal te juba Tallinna tulite? Eile hommikul? Ja kuidas proovid läinud on? Väga hästi, saime ikka laulupeo vihma kätte, mis laulupidu see ilma rihmata? Mis siis on teil Tallinnas olnud veel mingisuguseid võimalusi kuskil käia ringi või on ainult proovidega hõivatud olnud see aeg? Ei, me ei ole jõudnud, vähemalt mina isiklikult ei ole jõudnud veel kuskil käia, aga laulupidu on ju, proovige siis seltsielu koolimajas ja noh, palju sa siin ühe päevaga jõuad. Kangeldaja ööbita kärberis. Mis siis ootused on tänaseks, et mis on selline kõige ülevam hetk, mida, mida te ootate, mis täna võiks seista? No mina ei tea, rongkäik iseenesest juba ja siis kõik see laulupeo tuule tiitamine ja laulmine ja muidugi me vaatame väga homset laulupidu, sest me ei ole valikkoor ja siis meie meie tähe lendan homme. No mis ta tänavavalikkooride kontserdi ajal teete, olete publikus või? Kindlasti? No kuulge, see rongkäik oli õudne, see on tundide kaupa siin seismine pärast marssimine selle ilma käest, tõesti, te ütlete, et te naudite rongkäiku või? No ja see, et me oleme ju viis aastat seda oodanud, et saaks jälle kõndida ja kõndida. On teil näiteks, kui me mäletame lapsest saati olen käinud, vahepeal käisin tantsupeol kolm korda ja siis jälle laulupeol. Aga ma olen päris vana inimene, aga kumb rohkem meeldib, kas laulu või tantsupidu? Mõlemad on head. Mõlemad siis, kui ma tantsupeol käisin, siis ma käisin laulmas ka vahepeal. Laulupeo veel ka samamoodi lapsest saadik olen käinud, ei tea ka ja ka olen tantsupeol käinud ja laulupeol, aga, aga laulupeol on minu meelest see mõte, et laulja on igal juhul parem olla kui pealtvaataja. Aga mis siis ikkagi teie kogemuse pealt laulupeol see kõige ülevam hetk on, kus võib-olla võtab endale pisara silma, tuleb meelde mõni. No minu meelest ikka lõpulaulud, et mesipuu ja siis mu isamaa on minu arm ja siis need lisalood, kus eelmisel laulupeol oli see puudu jutus, mis koor laulis nagu korduvalt ja korduvalt ja maha tulles muudkui lauldi ja lauldi seda rasket laule, millega maadlesid enne laulupidu. Ja siis võtab ikka silma märjaks ka minul eriti. Kuulge, väga tore, igatahes ilusat rongkäiku ja ilusat laulupidu teile, meie kadriga jääme siia. Rahvas aga, aga nagu Meelis juba ütles, siis reporterid on veel nii, et ma arvan, et anname sõna nüüd vahepeal meelisele ja äkki meilis leiab teisi toredaid tutvustasid ka vikerrahas. Nii on ja kell on praegu 13 ja 14 minutit ja kui siin alguses ka Kadri Põlendik mainis seda, et rongkäigu alguses on Tartu kollektiivid, siis tõepoolest Tartust osaleb peol 187 kollektiivi. Tartu on esimene muinstagi, sellepärast et just nimelt esimene üldlaulupidu Tartus toimus ja seda aastal 1869. Siin vahepeal kuuleme veidi ka head muusikat, et oleks tore marssida Eesti kaitseväe orkester koos meeskooriga ja siis pärast seda võtame ühendust juba järgmiste reporteritega, kes on Viru väljakul valmis rääkima meiega. Vahendame siis vikerraadios, laulu ja tantsupeo rongkäiku, mis algas kell üks, liigub lauluväljaku poole ja meil on väljas reportereid tänaga Lisette Welt ja Bert Järvet. Ja kui ma õigesti tean, siis olete kusagil Viru ringi kandis praegu ja tervitate need, kes mööda kõnnivad. Ja peaaegu vastad tõelelised välte, Bert Järvet, tõepoolest on siin rongkäiku sinuni Toomas lugupeetud vikerraadio kuulaja. Küll aga on meie rongkäigu samm väga võimas ja jõuline. Oleme ammu Viru ringist mööda jõudnud, täpsemalt oleme jõudmas nüüd Tallinna Ülikooli ette. Meie ees on rida võimsaid trikoloor, sinimustvalged lehvimas, oleksime justkui sõjasalgaga kõndimas lahingusse ning eestlasele, nagu ikka on suurimaks relvaks laul, laule, ilusaid laule, nagu just kõlanud muusika palagi näiteks on meile vöö vahel palju, me oleme väga elitaarses seltskonnas nimelt jalutamelise etega otse nende inimeste taga, kes hakkavad siis laulupeol, dirigenditoolis või dirigendi pjedestaalil siis täpsemalt tuhandeid inimesi juhtima. Kõnnime täpselt kahe meetri kaugusel siis ka laulupeo elavast tulest, mida on kandnud kaks meest endaga kaasas vähem või rohkem kui 30 päeva, umbkaudu 30 päeva elusa tule najal. See tähendab seda, et neil meestel on kindlasti kärsahaisu küljes, kuid ka kahtlemata kodumaarmastust. Ja meie taga, kui me siin Berdiga liiga aeglaselt liigume, jääme me ei kellegi teise kui hobuse alla, sellepärast et meie taga sõidavad hobuse kaarikus laulu ja tantsupeo liikumise legendaarsed juhid, need, kes on seda teinud juba aastakümneid, aga nüüd astume sammukese ligemale nendele meestele, kes kannavad laulupeotuld. Palju edu, palju jaksu, kallid tulekandjad. Kuidas tulevorm on? Vaadake, kui ilusad on tulega kõigest Öelge, kas see on see tuli, mis on kõik need 33 päeva mööda Eestimaad liikunud? Jah, see on üks nendest meeskoori pundi lõbus on ka üks punane latern, nii et meil on kaks tuld laternate siia üks tõrvikus. Saame auväärsete tulekandjatega tuttavaks ka, kuidas on teie nimed? Minu nimi Kaupo. Kuidas on, teie nimi on jaak ja teie olete vägevad mehed, kes teevad kõik selleks, et kui laulupeo avakontserdil kõlab kõigi poolt armastatud Koit, süttib, tuli tuletornis. Tulekandjad on olulised mehed kahtlemata kuid meil on neid olulisi ninasid siin ümber meie küll ja veel oleme näinud. Aarne Saluveer oleme minu arust, mina nägin, Tõnu Kaljuste ka, ma ei tea, ei veel mürki võtta, küll oleme me väga õiges seltskonnas ning meie selja taga on tegelikult kamp inimesi, kes on andnud Eesti tantsu ja laulupeo lugemiku õige mitu peatükki. Nimelt oleme meie hobukaariku ees, mis tirib siis endaga kassas kõige olulisemaid, ehk siis neid, keda kutsutakse nüüd kullaterad, eks nemad on kõvade rahvatantsijad, keda siis auväärselt kantakse hobukaarikuga ja kantakse meid kõiki. Ühes selle rongkäiguga siis ikka lauluväljaku suunas, kuhu on oodatud palju inimesi. Ja jumal on ka meie poolt, sellepärast et ilma vana pidi olema ju eriti karm. Tantsupeo näitel saime me tunda, mida tähendab üks korralik hoovihm, aga ilus oli näha, et eestlased kuhugi pakku ei pannud ning selle eest premeeritud täna ilusa päikesepaistelise ilmaga vaatame, kas vihmatu ja selge taevas ka kauem vastu peab, kuid praegu on väga ilus, väga maaliline, oleme laulupeo rongkäiguga kõndimas, laulupeole. Just nimelt, ja nüüd me oleme jõudnud peaaegu et metodisti kiriku juurde, kus toimus ka kannelde ö paar ööd tagasi, sellepärast et rahva muusikutki on ju osa laulu ja tantsupeo liikumisest. Aga me kiirendame sammu, et jõuda lähemale legendaarsele dirigendile Aarne Saluveerile, kes siin samuti pralt sammub. Tere, Aarne Saluveer, öelge mitmes rongkäik see teil lauluväljaku poole kõndida on? Teoreetiliset klassikaraadiosse ma ei ole ju tegelenud nii-öelda selle matemaatilise poolega, ainuke asi, mida ma kindlasti mäletan, et 1969 olin kümnene, et siis ma olin rongkäigus koos isa-emaga ja, ja nii-öelda käisin seal esimest korda läbi. Nii et teie tegelikult mäletate seda juubelilaulupidu, kui tähistati sadat aastat esimesest. Laulupeost Tartus ma mäletan jah, 10-na on ju täpselt see, kes hakkab nagu asju paremini meelde jätma ja tookord me elasime seal koolimajas Viljandimaaga siis eks ju, mis on tänases Salme kultuuripalee kõrval ja noh, see oli kõik äge kokku ja lõppkokkuvõttes pidu sinna otsa mäletama, mis 1969 toimus, eks ju, mis selle sisu oli. Äkki see kuidagi mõjutas? Nii et võib-olla kui ta kümneaastasena ei oleks seal olnud, ei kõnniks ta ka täna siin. See on küll üks väga oluline asi, mis sa ütlesid, et see on ka see, miks me oleme ehitanud ju laulupeo üles alates 93.-st aastast nii-öelda astmetena alates siis ühe väärsetest algklassikoorides, sest inimene peab õppima kõigepealt ühel häälel laulma ja kui ta on selle kätte saanud, siis ta hakkab laulma sinna teisi hääli juurde. Ja nii see nii see tuleb jah, et tuleb need esimesed sammud võimalikult vara ära teha. Ja õnneks asi täna täitsa toimib. Sinu juhetada on laul, kaunimad laulud, aga üldse mitte nende sõnadega, mis rahval une pealt peas on. Kust kohast te leidsite selle originaalteksti? Siimann vastuse võlgu, sellepärast et see nii-öelda noh, ütleme kontseptsioonina visioon pandi ju kunstilise toimkonna poolt kokku ja see tekst tuli nii-öelda minu juurde ja ma pean tunnistama, et selle teostamine on ühtepidi nagu põnev ja tore ja teistpidi üldse mitte lihtne, et kui ma nüüd kuulsin õigesti, sest ma nägin ees laulmas koorijuhtide hunte ja minu arust laulsid nad selle kahe salmilise tekstiga, mis on inimestele pähe kulunud. Ja loomulikult on need 90 1826 sõnad hästi põnevad, aga samas ega need esitada pole kergesti täiesti teise noh, ütleme, keele omandama jõuad. Aga tahan, see on vägev tekst ja kuna ta on selline lühike, siis kaunimad laulud pühitsensul. Et ta ongi pühitsemine, selle valiks seda kooridega seal alguses ja asteldama väga naudin selle selle pühitsuse sellisel kombel ettekandmist. No nüüd, kus me oleme jõudnud omadega Kadriorgu ja lauluväljakule sugugi mitte kaugel ja son, tuleb tõdeda, on küllalt kiire. Kas, kuidas Jaksuga on? Aga jah, see on ikka nii, et lähme lauluväljakule sättidena Ennast sisse kohendama ja siis jalad kõhu alt uuesti välja, siis tuleb minna tagasi Tallinnas, leida üles mudilased, lapsed, tütarlapsed meile külla tulnud kauge külalisega Thor San Franciscost tulla nendega üks tiir läbi ja ma arvan, et võib juhtuda, kolmas tiir nii-öelda haavneme mudilastega, kellega iganes. Nii et ma arvan, et ma ütlesin rahvatantsujuhtidel hommikul, et ma saan ilmselt oma tantsu tantsupeo sammud täis. Suurepärane aitäh, Aarne Saluveer ja ilusad. Pidu teile kõigile, tulge peole. Me laulame klassikutel. Peale ja laulame, on lugupeetud vikerraadio kuulajad tõelised välte. Bert Järvet on kandmas sinu eest hoolt, et anda sulle ülevaade laulupeost sealt, kus laulupidu just parasjagu kõige aktiivsemalt podiseb. Oleme kõndimas rongkäigul ladvikuga, siis mereväravate suunas. Ma usun, et me läheme läbi mereväravate selle rongkäiguga ning peaga vaikselt hakkama hääli lahti laulma oli. Sättega on sellepärast, et nüüd on suured koorijuhid ka meid juba ära tähendanud. Nad nägid, et me oleme siin, nüüd ei ole enam mingit pääsu, heliharki näidatakse mehel juba. Aarne Saluveer võttis tagataskust välja helihargi ja saame õige pea, aga teada siis helistiku, milles me kõik koitu sirama hakkame. Kindel on see, et hakkame nüüd aga tagasi stuudiosse. Selleks, et häält lahti laulda, võiks kuulata ja laulda kaasa Lenna Kuurmaa ja Ott Leplandi ka ja kullakera kandjad oli see lugu, mis oli eelmise laste ja noorte tantsupeo lõpulugu. Kui enda oma loodi siis. Ja nii siin kui see ja viinajõe hoidma, äikesekulda ostma. Ja mustavad hull, nii küll. Vabaduse väljakult on liikunud juba lauluväljaku suunas, Tartu kollektiivid liikuma hakanud ka Hiiumaailmselt ja, ja ma arvan, et praegu peaks kellaajaliselt Ida-Virumaa kollektiivid olema need, kes kes liiguvad. Aga seal kohapeal on ju meil jätkuvalt Taavi Libe ja Kadri Põlendik. Kellega teie praegu olete kõrvuti? Me oleme praegu teineteisega kõrvuti. Aga põhimõtteliselt jah, et siin on Vabaduse väljak vahepeal hästi kiiresti tühjaks saanud ja nüüd täitumas juba järgmist inimestega. Me tulime natuke siit eemale. Jah, me oleme nüüd Kaarli puiestee, ütleme siis alguses, kus hästi palju kollektiive endiselt koguneb, see on üks populaarsemaid kogunemispaiku alati rongkäikudel. Ja siin meie lähedal on parasjagu toimumas, eks pildistamine. Ühe Põltsamaa kollektiiviga, kellega loodetavasti me saame nüüd ka paar sõna vestelda, kui nad selle pildistamise lõpetavad, aga muidu siin eemal ütleme siis Kaarli puiesteelt Vabaduse väljaku poole liikuval suunal on näha, et Pärnu kollektiivid kogunevad. Nii et siin on jah, nagu nagu meie kolleegid Kadriorus mainisid, et üsna tempokalt on see Ronkeks siiani liikunud, et et loodame, et siis seda tempot suudetakse hoida. Eestlased on ka heas füüsilises vormis, lisaks vaimsele kõrgvormile, mis ikka peab saabuma siin juuli esimesel nädalavahetusel vähemalt tänavu, aga nüüd on pildid tehtud. Tere, põltsamaalased raadiost üritame natukene, tervist, saame tuttavaks ka Kahro. Olete tulnud laulma, jah, ma saan aru, tantsima, tantsima, et siis on juba pidu läbi peaaegu tühjaks ja täpselt kuidas siis tantsupidu läks? Edukalt nagu ikka, kõik sammud olid hästi välja, absoluutselt kõik, kõik perfektne esitus oli. Kuulge tänavale ja mingisugune, väga suur segadus sellega, et kes ikka pääseb sinna tantsupeole, kes ei pääse ja pahandus oli palju, kas teil oli ka vahepeal hirm, et äkki te jääte sinna joone alla või oli Põltsamaa tantsijate tase kogu nii kõrgelt, ei olnud kahtlustki. Väike kahtlus ikka oli selles suhtes, aga kõik läks hästi, et kõik meil nii-öelda ette tantsimised olid ka edukad ja ja äkki oskab Meie juhendaja Kaja Kivi rohkem rääkida selle kohta? Ja juhendaja Kaja kohe räägib, et kas Põltsamaal on nii kõvad tantsijad, et ei ole probleemi igal juhul tantsupeole või pidite ka natukene küüsi närima, et kas ikka jääte joone peale vä? Ma olin ikka päris kindel, et nii lihtsalt peale tegin kõvasti tööd selleks, mis see tähendab väga kõvasti tööd, kui pikalt, kui mitu korda nädalas, kui mitu tundi. Kaks korda nädalas kaks tundi vähemalt mõningate natuke rohkem. Aga, aga noh, kõik teadsid, et peab trennis käima kehtiaadide teave, tegemagi sammud kaasas, soojendused, venitused, asjal mõtet. Ja siis lapsed on kodus söömata ja mehed, naised on kõik nägemata mitu kuud, kogu aeg ainult tantsitakse, proovis käike. Kodused teavad, et see on see nauding teie jaoks teiesuguste jaoks. Aga tantsijate käest tahaks veel teada, et kui nüüd on nädal aega tantsitud, et kas on veel jaksu üldse rongkäigus nüüd marssida veel kuni lauluväljaku nii välja, see on ju päris pikk tee. Muidugi on. Positiivsus peab olema ju loomulikult, selle teeb kindlasti ära. Aga nüüd, kus tantsupidu on läbi, siis mis, mis teil veel teha on siin, et rongkäigus Marsilt ära, aga, aga nüüd, täna õhtul ja homme, et kas teate laulupidu vaatama või, või mis tal plaanid on? Ikka jääme vaatama, hom homse asjaga ikka kindlasti. Laulupidu, laulud, nüüd tuli liikuma hakata. Me liigume siin põltsamaalastega natukene natukene veel kaasa, aga, aga kui ei ole parasjagu olnud proovis või tantsupeol, mis te siin Tallinnas teinud olete, ma ei tea, Põltsamaa kandi rahval kui tihti Tallinnasse õnne? Ega väga ei ole tegelikult aga alaline sinisuper ilus, seda saab ju ikka vaadata ja siin. Käia. Et on nii palju aega olnud, et olete jõudnud külastada vanalinna ja muid kohti. Eks need ööd olid võib-olla natukene vajaka jäänud, aga, aga tantsijal tugev. See on tugev, see on hea mõte, millega, millega põltsamaalastega jutt lõpetada, aga läheme siit kohe edasi, otsinud üks silt on ära peidetud. Tahaks näha, mis siin sildi peal kirjas on. Väätsa Põhikooli lustiga, arvad, sina oled lusti karu? Jah. Olen laulate tantsite. Tantsime ikka, teiega pidujub ühelt poolt, sa oled nii väsinud näoga, kas tantsupidude hästi raske vä? Tee trenni sihuke väsitav, aga kui juba tantsuvideo lõbus. Ilm oli ilus kogu aeg pidude ajal või said sina ka vihma? Minu arust trennides ilm ilus, aga seal viimasel päeval ikka niisugune väikene Padokesin otsa. Aga ma vaatan, terveks jäänud nohu, köha ei ole kallale tulnud. Nii teiega peatselt. Ja megalustikarudest vererõhk, vererühm ja see uus rühm, mis nüüd see aasta oli esimest korda tutvustage siis oma pere palunud, meil on suur pere. No näe, kaheksa täiskasvanud ja, ja 16 last. Ja Väätsa on siis paide kõrval kohe väike küla Türi vallas ja alustasime oktoobrikuus ja oleme siiamaani hästi treeninud, saime tantsupeole. Kas kohe tuligi siis seoses sellega, et pererühmad tulid selle idee, et paneks sellise rühma kokku ja kellelgi tuli selline idee ja kooli direktor otsustas, et teeme selle asja ära ja nii tuligi välja. Kas tantsud olid rasked ka? Nii ja naa, ütleksime. Ja meil oli ainult üks tantsu õnneks õppida, et ei olnud väga raske. Teile, mitmes tantsupidu oli, minule oli see kolmas, kolm järjest ei, ei, ikka lapsepõlves ja siis vahepeal ja nüüd siis vanas eas ka nüüd viimane. Aga miks siis niimoodi, et vahepeal olete tantsu unarusse jätnud, et vahepeal tulevad pausid sisse? Eks muud asjad tulevad ja naisevõtmised ja laste sünnid ja eks kõik need asjad röövivad aja ära ja nüüd on siis naisele leitud tegevus, lapsed on suureks kasvatatud, saab jälle tantsida, tulime kõik laste ja naistega, tulime nüüd tantsima. Väga vahva. Meiega vaatame edasi, siin Väätsa tantsijate taga on sinu ilusates kaunites sinistes rõivastes neiud. Et mitmed on häbelikud ja nad on väga häbelikud, jooksevad eest ära. Kes teie olete, mis kollektiivid on nagu meie oleme ka Väätsa, oleme Väätsa rahvatantsurühm, tegelikult iludus. Aga teil on üldsegi pole rahvarõivad seljas ja me, see aasta oleme võimlejatena. Ahaa, et need on siis need võimlejate kostüümid. No kuidas teie jaoks tantsupidu möödus? Väga tore oli selles mõttes, et ilmaga meil tohutult vedas. Vihma saime mõned üksikud kõrred, emotsioon oli võimas, vaatajad, aplausi olid väga võimsad. Pisar tuli ikka silmanurka. Mis teie jaoks selline, ütleme, ülevam hetk oli tantsupeo kestel ikka need lõputantsu maa hing oli väga-väga ilus. Mis Teil selline, ütleme, lemmik osa siis oli või lemmiktants, et mida te seal esitada saite? Tegelikult meil oli mõlemad tantsud olid väga ilusad, meil oli kaks tantsu, rukkirääk ja rabahaldjas ja need mõlemad olid väga-väga ilusa looga ja väga efektsed. Mitmes kord teil on osaleda tantsupeol. Äkki kolmas, neljas täpselt ei mäleta enam. Hästi, aga mõnusat meeleolukat rongkäiku teile ja vaatame siis, mida meie teised kaaslased, kes on Kadrioru kandis parasjagu, teevad sõna stuudiosse. Aitäh, Taavi ja Kadri ja tõepoolest seal Kadrioru kandis on päris ette ja Bert liikumas ja ja Neeme Järvi kõrval. Niimoodi tõesti on, me tegelikult oleme juba peaaegu et mereväravates ja suur rõõm on tervitada maestro Neeme Järvi, ilusat ilusat pidu. No on ilus tõesti ja ilm on ilus ja läheme järjest paremaks. No täiesti meie oleme nii tublid eesti laulupidajad, et otsime halba ilma. Ja tõepoolest matame, hobused on praegult ka nii tublid, et nad veavad meid kohe sinna kohale ja siis me hakkame musitseerima koos. Terve see, terve see õhkkond on väega. Tore ja rõõmus ja rahvas võtab end suurem. Kuule. Rahvas hüüab kõva häälega nimesid välja ja tunneb. Dirigent ja koorijuhte. Väga hea näide. No öelge, kuidas hobused end vastu on pidanud, teie istutasin väärikalt kaarikus. Hea, nagu esimeses, nagu lennukas esimeses klassis istud üksipäini ja olgu seal viimane, aga, aga ma ütlen, et mul nii meeldiv seal istuda omavahel, mõnikord on hea vaikuses istuda, vaadata Eesti loodus, Eesti inimesi, lehvitada eesti lippu. Ja sellepärast mul on nii mõnus olla enne suurt pidu. Nii et me hakkame varsti kohale jõudma. Meie ees on palju dirigente, nad lähevad kõik jala. Aga mina olen juba niisugune, et mul on vaja hobusega tulla. Hobusega tulemine, ma arvan, mul on liivane. Seepärast, et ma olen nii palju nii palju juba juhatanud, laulupidusid, et, et niisugust luksust hobusega viiakse lauluväljakule. Seda väga harva juhtub. Nii et mul on väga mõnus olla. Öelge Neeme Järvi, teie juhatasid ta ju ka 50 aastat tagasi, kui tähistati 100 aasta möödumist esimesest laulupeost. Millised on teie mälestused sellest õhtust? No mälestused suurepärased, tulge istuge siia vabu kohti ja kaks kohta vabad. Nüüd me tõesti Berdiga hüppame kaarikusse. Oi, sellist hetke pole olnud, meie istume väärikalt, Neeme Järvi, vastasin kaarikuse sõidame mereväravate poole, aga see 50 aastat tagasi see päev, mille juurde me jäime. Ja ma vaatasin alles eile kuskilt Facebookist või kuskilt oli, keegi oli pannud fotograaf, kes oli pannud pildid tollest ajast lehte ja ja ma vaatasin pilte ja, ja palju huvitavaid pilte, need mustvalged pildid kõik, ta ise on praegu üks pensionär seal kuskil maal, aga ta räägib laulupidudest tollest ajast. Ja siis on laulupidude ajal selle pildi alla kirjutatud. Niuksed mõistujutud, et misse, kes on selle laulu, kes on selle pildi peal? Põhiliselt muidugi rahvas ei tea ja alla kirjutatud tundmatud inimesed, aga Ernesaks oli küll seal. Neeme Järvi oli ka seal, siis oli üks mingisugune inimene oli seal veel niimoodi vaatas nooti ja siis oli Teo Maiste kõik noored inimesed, hernes oleks ka. Ja, ja siis Ernesaks oli kutsunud oma tol ajal, see oli nõukogude aegne laulupidu kus ta oli kutsunud siis Venemaalt heliloojaid ja seeni, looja oli Sviridovi sülyydofoni kuulutatud parkuuri teoste kirjutaja, suured pateetilised oratooriumide, mina tundsin servid, olid väga hästi, et mina tulin siia selle pildi peale selle sleriidova eraga eesti rahvalt keegi toodud ära. See, kes tundmatu inimene küll võib seal pildi peal olla, nii et seal tükk aega tagasi tõepoolest 69 vist oli see. Nii, et aga ma olen 60.-st aastast töötanud Eestis ja orkestriga ERSO siis oli ERSO ka, aga siis oli Eesti Raadio sümfooniaorkester dirigent seal juba sellest sestpeale ma tegin kõik laulupeod kaasa. Vahepeal oli väike periood, kus ma ei teinud kaasa, aga ma tulin tagasi ja nüüd ma olen siin ja teen jälle kaasa. Nii et ei, mul ei ole mahti lihtsalt midagi puhkama või midagi tegema maal võib-olla õnnelik, et ma saaksin, saan nende Nende seda kaasa teha ja ja me vad ja pealegi lehvitama Veeveeerry helist kogu aeg niimoodi. Ei saa rahulikult olla egole. Nii et. Ja siis meeldib selle laulupeo ülesehitus, täna näiteks on õpetaja esimene õpetaja ja, ja miks öeldakse, mina juhatan Rimski korsakovi, vürstide sissetulekud mullaga taast missiooks eesti rahvas, lõudlemissimise hõimuski, korsaco, vene helilooja ja mingisugune laada ja Neeme erialade seda, aga sellel on oma tõsi taga, tõsi taga, sellepärast et Rimski korsaka Peterburi juurde saatsid vanemad oma noored pojad ja tütred mustmoos muusikat õppima Peterburi konservatooriumisse. Kes need olid? Need olid Lüdig, Mihkel Lüdig. See oli Artur Kapp. See oli Heino Eller. See oli Artur Lemba, see oli kull. Need olid kõik need nimed, kellel lugusid täna mängime siin laulupeol. Aga nad said oma hariduse Rimski kursakovi käest. Nii et see on siis seletus selleks, miks ma juhatan seda Rimski võrsakovi, vürstide sissetulekut. Ja muidugi kull kirjutas marudam Marsi kodumaa millega ma lõpetan tänase päeva. ERSO mängib seda ja siis rahva tallab kõikas. Tänane kontsert kannab tõesti nime õpetajale Neeme Järvi, keda teie peate oma kõige suurimateks õpetajateks? Ikka seesama Leningradi konservatoorium, Leningrad on Leningrad ja siis ta Petrogradi ja siis ta oli ikka kunagi Peterburg ja nüüd on jälle Peterburg sedasama konservatoorium ja konservatooriumi nime On Reamsy korsakovi nimeline konservatoorium. Suurepärane helilooja kehandis tõesti hea hariduse, paljudele meile suurt suurtele meistritele. No ja see ongi minu minevik, minu õpetajad, ma sain väga hea kooli, mul olid väga head õpetajad, kes said jälle oma õpetajatelt väga head koolid, kes olid juba varakult tuntud maailmas. Nii et nii see asi läheb edasi. Ja nüüd ma õpetan sind noori dirigente ka ja ja minu järgi on tulnud Eri Klas ja Peeter Lilje ja, ja Olari Elts on nüüd ja, ja toredad dirigendid, kes teevad suuri asju siin maailmas. Kahjuks Eri Klasi ei ole, aga see õpetamine eriti Pärnus ja Meie Pärnul muusika tegemine üldse kunagi oli see nimi Taavi Tois trahvifestival, siis oli Järvi festival, siis oli lihtsalt Pärnu festival paro Paavo Järvi festivaliorkester ja sinna tulevad kõik üle maailma inimesed, et õpped õppida dirigeerimist, aga ka mitte ainult dirigeerimist, lihtsalt muusikat. Mitmesugustel pillidel professori tänaval seal tunde mingisugusel juulikuu päeval keskel ja siis on suurepärane Pärnu festivaliorkester, mis on loodud ja juba lööb laineid maailmas. Ja meie erzoga sõidame isiklikult Monteljees just järvele. Üleeile oli sõprade kontsert, eile oli sõprade kontsert. Ja Aksel Alexela saalis oli, rahvas oli täis. Mängisime Tubina sümfooniat ja mängisime Peeter Vähi väga toredat teost. Ja 42 ja mängisime. Ja, ja siis nüüd sõidame Mompeljees festivalile, kus tuleb ka Tubina sümfoonia. Nii et Kalle Randalu mängis eile Kalle Randalu, selline kullatükk. See on, kõiki asju oskab mängida kõiki maailma klaverikontserdi esikümme võtta ükskõik 10 Mozarti klaverikontserti või, või mõlemad Brahmsi kontserdi eeldamegi, Schumanni kontserdid, nii et Beethoveni kontserdid kõik ja siis niimoodi niimoodi v musitseerimine, seen. Ja muidugi laulupidu, iga-aastane, see on eriline, märg. Et eesti rahvas on laulurahvas ja eesti rahvas on muusika, rahvas. Suur tänu, maestro Neeme Järvi ja ilusat pidu. Ja ilusat pidu Neeme Järvi, kes on kahtlemata üks selle rongkäigu kõige populaarsemaid nägusid, niipalju kui meile siin tõllas kaasa hõigatud ei ole meie senise intervjuu vabandust. Käigu kajastamise vältel küll ette tulnud, üks paneksin omalt poolt siit puht lihtsalt muusikalisest huvist viimase küsimuse, Neeme Järvi leti, kuidas on? Võib-olla ühelt dirigendile misse nipiraamat või, või lahenduste eramu on, kui on vaja üldkoorem dirigeerida, lõpuks on selle laulukaare all. No ütleme, circa 30000 inimest, mis on nii-öelda see kartul ja kaste või, või see oluline ABC, mida peab üks dirigent valdama, et sellist suurt hordi kontrolli all hoida? Ei pea suurelt vehkima. Kui inimesi suurelt hakkad vehkima hakkab arusaamatused peale tuleb väikselt selgeks teha, vaadake siiani. Mida väiksemalt sööda, seda rohkem see laulukaare all rahvas hakkab sind vaatama jälgiva, mis ta seal teeb, ees, kas on, kas ta tahab midagi kõvasti natuke vaiksemini või täiesti vaikselt, kui või ehmatada või midagi niisugust, aga seda saab kõik oma žestidega teha. Dirigent, see on niisugune peenike kuju, kellel on vaja tehnikat, dirigeerimist, tehnika üldiselt on see, millega kõik maadlevad, aga mitte ainult. Aga mitte ainult, et mitte ainult. Tehnikaga maadlevad kõik instrumentalistina kõik klaverimängijat kõige tehnika dirigendi juures kõige tähtsam tehnika, et oma kätega suudad selgeks teha, vaata selle 33000-le, isegi väikeste žestidega. Et vaata, kui ilus muusika. Teeme nüüd koostada. Siis kõik noored dirigendid, kui tahate suurt koori juhtida, pidage meeles, ärge liialt vehkige, tark ei torma ja meister ei rapsi. Lisette välte, Bert Järvet annavad siit teatepulga tagasi stuudiosse. Ja stuudios manda teatepulga edasi lauluväljakule sellepärast et meil on seal Margeli Rookäär, kes jälgib, mismoodi rongkäigulised jõuavad siis lauluväljakule. No veel ei ole tõepoolest siin lauluväljakul ühtegi rongkäigulised, vähemalt mitte seda, kes on ametlikult rongkäigus kõndinud, aga me ootame neid iga hetk siia küllaga käib heas mõttes peoperemees ringi. Öelge mulle lauluväljaku juht Urmo Saareoja, kas te täna öösel magasite ka? Tunnistan, et unde küll täna väheseks, aga aga eks see on ka loogiline, et see on nii suur pidu, me kõik ootame, oleme ootusärevad ja tegelikult praegusi taamal juba kosmos neid helisid, mis tähendab seda, et kohe-kohe on see rongkäik siin ja eks see ongi tegelikult see, kus võib-olla tekibki selline esimene pingelangus lauluväljakule, et me läheme ära, et inimesed kohal, nad on vastu võetud ja saladus, seal saab veel öelda, et viimased sellised tööd veel siin käivad. Aga, aga selleks ajaks, kui inimesed siis siin on, on kõik hästi ja lauluväljak tegelikult, et on juba külalistele enda uksed avanud. No öelge mulle täna kontsert kannab nimeõpetajale, kui teie tulite siia lauluväljaku juhiks, kas teil oli õpetaja, kes ütles, et vot nüüd peab nii tegema ja sellega korraldada, siis peab seda arvestama? Olid eile õpetaja? Ma tulin sel perioodil, kus sisseelamiseks väga aega polnud. Õnneks asjad sai eelmise juhi poolt minule väga hästi üle anda ja ma pidin ise nii-öelda kohe haarama sellel härjal sarvist ja hakkama asja kallale, sest tegelikult ootaski laulupidu ja käisid veel ka tegelikult renoveerimistööd laulukaarega. Mõistagi igalühel meist on niisugune hea õpetaja, kes meid alati ju noh, nii-öelda saadab igal pool, et ega ma siin üksinda ei ole, et loomulikult on hea toimiv meeskond, kes kõike nii-öelda aitab koos minuga mõelda, teha ja arutada. No väga suur ootus sellele laulupeole on see, et noh, kuidas siis uus laulukaar nüüd kõlab, et ta on värskelt renoveeritud ja laudis välja vahetatud, mis sellest vanast laudisest on saanud. Uus laudis võib etteruttavalt öelda, et Marek kõlab päris hästi, et kui need proovid siin olid, siis sai kuulda ja tegelikult lauljad olid nii õnnelikud, et, et poleks isegi vist mitte kellelegi selle vastu midagi olnud, kui siin ei oleks, seda võimendust tagab aga vana laudis nüüd, mis sellest saab, vana laudis on selline väärikas asi, et see on siis 60 aastat siin ammutanud endas seda vahvat meelsust, siis lauljatelt seda, seda ühis tunnet ja kõiki neid mõnusaid hetki, et me ei tahtnud teda niisama kuhugi ära saata. Me saime parimad lauad säilitada ja sellest lauast sellest lauajuppidest, siis me tegime meened. Need meened on tehtud kokku 1000 tükki, nii et nad on üpriski unikaalsed ja sel laulupeol. Me oleme otsustanud ja me suutsime nad selleks hetkeks valmis saada ja veel paiskame, kes siis rahvale, et kõik, kes tunnevad, et nad on huvitatud selle laudise endale saamiseks, saavad siis seda sellel laulupeol teha. Aga see ei ole ainult see, et meie ostame ja lauluväljak saab raha. Tegelikult on ju suuremad plaanid igaüks, kes selle laudise väikese killukese endale koju viib, toetab ida ja absoluutselt, et ega me niisama ju seda ei müügi, et me teeme seda ikkagi selle eesmärgiga, et lauluväljak edasi areneks. Unustuste hõlma on jäänud selline asi nagu laulupeomüür sandis üleval mäealas ja see on siis alates 94.-st aastast seisnud, kus on siis näha, kui palju on osalejaid laulurühmasid, et me tahaksime seda traditsiooni edasi arendada ja selleks siis ongi oluline, et me seda saaks teha ja heade inimeste abiga, kes siis aitavad meil nii-öelda selle lauajupi siis endale koju mälestuseks viia, saavad siis teisest küljest teha sellise ajaloolise kingituse lauluväljakule. Igatahes esimesed ajaloolised tulejad uue laulukaare alla juba kostavad ja meie lauluväljaku juhi Urmo Saareojaga läheme neid tervitama ja anname otsa raadio stuudiosse. Kell on 13 ja 56 minutit, mis tähendab seda, et varsti õige pea kell 14 on eetris ka uudiseid, saame teada, mis toimub ja milline on siis pärastlõunane ja õhtune ilm. Aga selle tunni lõpp, kui siia Me jõuame kuulata veel Kihnu poiss. Ja üks lugu suvetuules. Ja taaskord see on üks eelmise noorte tantsupeo tantsudest. Selle pala saatel on siis tantsitud ja tantsuga, selle tunni saame ka lõpetada. Vikerraadio ja klassikaraadio lähevad laulupeole. Laupäeval ja pühapäeval on otseülekanded Tallinna lauluväljakut. Saatejuhid on Marge-Ly Rookäär Taavi Libe ja Tarmo Tiisler. Laulge meiega kaasa. Vikerraadiot.