Tere, head kuulajad. 20. oktoobri helikaja teemad on sellised. Saates kuulete Ene Üleoja arvamus selle aasta EBU koorikonkursi lätte piiblist sing kohta. Samuti jagab muljeid helilooja Tatjana Kozlova tema siis kestvast, nüüd festivalist oma uudisteostest nüüd festivalil kõnelevad saates heliloojad Helena Tulve ja Erkki-Sven Tüür. Neid intervjueeris Mirje Mändla. Tartu Ülikooli kammerkoor esitles oma esimest CD plaati ja seda tutvustab dirigent Triin Koch Hedvig Lätile. 25. oktoobril esitab Tallinna kammerorkester Risto Joosti juhatusel Tallinna metodisti kirikus Ludwig van Beethoveni muusikat solist Andres Kaljuste. 24. 26. ja 27. oktoobril toimuvad aga sarja diplomaatilised noodid Taani kontserdid. Nendest kontsertidest räägib saates Tallinna filharmoonia produtsent Heili paustam. Klassikaraadio on andnud välja plaadi Wolfgang Amadeus Mozarti muusikaga Toomas Vavilovi ja Eesti riikliku sümfooniaorkestri esituses. Kuulete Mirje Mändla. Intervjuud Toomas Vavilovi. Ka. 27.-st kuni 29. oktoobrini toimuvad üle-eestilised klaveriõpetajate päevad. Neist annab ülevaate Martti raide. Intervjuu tegi Kersti Inno. Üle-eestiline meeskoor Forestalia tähistab 20. oktoobril 30 viiendat sünnipäeva kontserdiga Tartu Ülikooli aulas. Kõnelevad koori peadirigent Alo Ritsing ja koori juhatuse liige Ülo Tamm. Intervjuu andis Hedvig Lätt. Saate lõpus kuulete välisuudiseid Priit kuuselt. Saadet toimetab Elena Lass, head kuulamist. Pühapäeval, 14. oktoobril toimus Saksamaal vupertalis EBU koorikonkurss piibust sing finaal, kus esines ka kaks Eesti koori. Ja ka seekord läks eesti kooridele väga hästi. Ellerhein sai noortekooride osas esikoha ja Maarjalill lastekooride seas. Teise koha. Ülekandes jõudis finaalkontsert 21-sse riiki ja sealhulgas siis ka Eestisse. Dirigent Ene Üleoja, teie kuulasite finaalkontserti klassikaraadiost. Milline on teie mulje ja milline on teie hinnang sellele finaalkontserdile ja meie otsesaatele? Kõigepealt palju tänu, et meil oli võimalik kuulata seda ülekannet heas kvaliteeti teedis ja üldmulje on muidugi väga positiivne, sellepärast et see oli väga kõrge tasemega konkurss ja jälle ja taas ma pidin tunnistama seda, kuivõrd raske on reastada kunsti kaasa arvatud ka koorilaulu kunsti, siis tegelikult kogu see grupp oli silmapaistvalt kõrge tasemega. See on mu esimene mulje ja nüüd, kui rääkida võib-olla kõigepealt Eesti koolides, need on ju meie hingele nii lähedal, siis ma tahan öelda, et muidugi ellerhein esines oma tuntud headuses ja Ellerheina puhul ma pean siiski ütlema, et see aastakümnete pikkune töö, mida see stuudio on teinud näitab meile kõrgprofessionaalset laulutaset. Ja minu jaoks oli ellerhein üks Grand Prix kandidaatidest kindlalt kohe ja Ellerheina puhul on tajuda seda, et nii dirigent kui ka koor on küpsenud niisugustes rahvusvahelistes võistlustes ja nende esinemise puhul ei olnud tunda noh, niisugust hirmu või võib-olla noh, niuksed kinni kott vat Maarja-Lill, kes ka suurepäraselt esines Maarja lille esimese loo puhul, see oli siis Herman džaini üks väike motetikene. Seal oli tunda veel teatavat niisugust ettevaatlikkust, et ennem kui see koor lahti läks, pele tripsi teise loo puhul juba suurepäraselt, aga ellerhein saavutab nii-öelda selle taseme esimesest hetkest esimesest taktist alates. Nii et see oli suurepärane ettekanne ja väga hästi valitud kava, mis koori näitas mitmekülgselt ja sama ma võin öelda ka, et mulle meeldis ka Maria Lillekava ka siin oli väga õnnestunult leitud niisugusi kontrast, eriti mulle meeldis, et nad olid lülitanud viimaseks looks selle meile nii armsa Priit Pajusaare laulutii, kus nad näitasid toredat tämbri, mängu ja niisugust teistsugust karakterit, võib-olla natuke kõne eelmised lood? No mõnevõrra olid niisugused rahulikud ja ehk natukene oleks tulnud kasuks võib-olla veel seal ka mingisuguste arstide leidmine kava valikul, aga üldiselt siiski mõlemad kavad olid head. Nüüd ma tahaksin maarjalille puhul öelda veel, mis selle koori puhul oli suurepärane, mida ma nautisin, oli fraseerimine, tähendab, fraas oli lõpp puni kuulatud, lõpuni kujundatud targalt ja samal ajal väga loomulikult kujundada. Eriti hakkas see tööle just Piret Ripsi Agnus Dei puhul, kus ma lausa imetlesin, et lastega on võimalik nii paindlikku fraasi kujundada ja, ja nii nagu ütles kolleeg Silvia millita, ütles, et teda võlus just see fraas oli ka lõpuni kuulatud. Sagedasti me alustame, aga me nagu kuule. Ja veel tahaks öelda maarjalillevokaali kohta, et see oli äärmiselt ühtlane, pehme, niisugune kaunis, seal ei olnud eksimusi. Ma lähen siis nagu nende kooriliikide järgi, et laste koorides võistles siis kolm koori peale, meie maarjalille oli siis veel tšehhi filharmoonia lastekoor, see on muuseas rahvusvaheliselt väga tuntud koor ja ta on ka sage külaline ja ka võitja rahvusvahelistel konkurssidel Irzyfala juhatusel. Nende kohta ma pean ütlema niimoodi, et nende tugevusi oli küllalt komplitseeritud ja raskes kavas. Tähendab kohe, kui nad alustasid selle esimese looga Jean maalekki domine noster, siis ma sain aru, et nüüd on tugev konkurent meie maarjalillele just selles osas, et kava raskusaste oli kraad kõrgem. Nüüd kavad jätkus huvitavate teostega, ma ei hakanud ette lugema, aga kui see kava oli lõppenud, siis ma sain aru sellest, et see kava oli üheülbaline. Need lood sõid 11 nagu ära. Ja nüüd tahan ma väga suure tunnustusega rääkida Kanada koorist kes koos meie maarjalillega jagas teist kohta. Selle koori puhul võlus mind ka muidugi kava raskusaste, sest laulda rauda, vara, Lorca süüdis neid kahte osa, see on ikkagi väga julge ettevõtmine ja peab olema väga hea häälematerjal, et kogu seda diapasooni kata hääleliselt ja vot selle lastekoori eriline tugevus oligi sellest diapasooni niisuguses rikkuses kõrged Bronid, kaunis sopranit ja väga ilusad, sügavad madalad aldid. Kuna mul on olnud võimalus pikka aega viibida Kanadas ja ma käisin seal kuulamas tunde koolides, siis ma nüüd ei imesta, et niisugune koor on olemas sest selle rahvaarvu peal ja selle erinevate rasside kultuuride pealt on seal igas koolis fantastiliselt ilusaid hääli. Ja kui ma oma isikliku arvamuse ütlen, siis mina oleksin pannud selle koori selles kategoorias esimeseks. Nii, nüüd noorte koorides võistles ju tegelikult ainult kaks koori, meie ellerhein ja Austria koor Salzburgist, see oli korrektne koor, laulsid reegerit, organid ja toossoni. Kõik oli tehtud korrektselt, kuigi seal oli ka väikesi, pole interatsioonilisi Emalusi, aga see koor ei jätnud minule huvitavat muljet. Ma kuulasin ta ära ja mul hakkas veidike nagu igav. Ja muidugi ellerhein oli siin absoluutne võitja ja mitu peajagu oli ta kõrgem sellest eelnevast koorist. Ja muidugi ma ütlen, et Ellerheina super tegu oli Pärdi oma rahuma jätan sulle Jeruusalemma. See Pärdi kooriteos on nii sisuliselt kui ka vokaaltehniliselt äärmiselt nõudlik ja ellerhein lahendas mõlemad aspektid suurepäraselt. Kreegi nõmme lilleseade naiskoorile on huvid, tav on sama kapriisne ja sama nõudlik nagu ta on ka segakoorile ja tõesti nõuab hääd kõrva, et neid intonatsioone nii-öelda paika saada, millega ellerhein ka suurepäraselt hakkama sai. No rääkimata siis nüüd meil naisi ja Glebdast, mis meile on väga tuttav, tuttav ja see oli nii-öelda nagu sisse lauldud ja väga hästi esitatud asi, mis näitas siis nüüd koori nihukesed kaasaegse partituuri esitamise võimekust ja meeleolukas jaapani rahvalaul sinna otsa, nii et esitus oli suurepärane ja minu meelest publiku reaktsioon oli ju ka väga ja, ja minu meelest üks pikematest ja intensiivsematel Stablausidest sellel konkursil üldse. Ma pean ütlema, et ka väga niisugused publiku sooja ja tugeva soosiva reaktsiooni osaliseks sai ka Maarjalill. Ja nüüd siis muidugi segakoorid. Niipea kui esimene segakoor oli ära laulnud ja see oli fööniks Kanada segakoor, sain ma aru, et teile seinal on ikka väga vägevad vastased. Kõne Grand Prix võetakse kõikidest koolidest, kui, siis oli kahtlemata Ellerheina nüüd väga vinged vastaseks. Tegemist on tõesti väga hea kooriga väga tasakaalustatud ansambliga, see oli minu arvamus. Järgmisena laulis soomlaste, nad nimetavad ennast ansamblis emo, aga ta mõjus siiski koorilikult kammerkoori kõlaga. No nüüd ma tahaksin öelda, et see oli nüüd koorimuusika kõrgem pilotaaž, puht muusikatehnoloogia mõttes äärmiselt raske kava ja tehniliselt laitmatult läbi viidud. Aga mul on märgitud, et puudu jääb mingisugusest loomulikust spontaansust, musitseerimisest, et nagu kõik on liiga ette mõeldud, paika pandud, ideaalselt ära tehtud ja lõppkokkuvõttes kuskilt on niisugune tunne, et no ja mis siis. Nii et minu jaoks isiklikult oli ta küll nauditav, aga, aga oleksin oodanud natuke rohkem musitseerimise vabadust sinna juurde veel, et oli nagu liiga reglementeeritud kõik. Ja siis norra koor, skoolagantuurum. Väga hea kuu. Mulle meeldis selle koori kava valik. Et ta ei olnud ainult nii-öelda suunatud ühte punkti ainult sellesse kaasaegses koorimuusikas võite laskis juba natuke meil vaadata tahapoole. Üldse peab ütlema, et no Norra kooridel on väga hea häälekool ja see toimis ka praegu siin selle koori puhul. See oli nauditav, tav, ta ei olnud mitte ainult tehnika näitamine, vaid siit tuli ka sisu. Ja viimane koor oli Hannoveri noorte ka ansambel, aga On see koori jätnud mulle erilist muljet, kõik oli tehtud nii-öelda korrektselt ja kavagi oli piisavalt huvitav, aga nagu ei jäänud mulle eriliselt midagi siin kõrva ega, ega ka hinge. Nii et niisugune korrektne hea koor, aga vähe huvitav. Ja nüüd, kui ma siis mõtlesin, et huvitav, kellele tuleb Grand Prix, et selge on see, et üks oli ellerhein, kes seda kindlasti oleks ka pälvinud ja siis keda valitakse, sega kooridest, no tuli välja, et skoolagantoorium saab esimese koha, et siis tekib, eks ole kahe vahelise võistlus ja noh, seekord läks Norrasse ja ega mul ei ole selle vastu küll midagi, sest see oli väga hea koor muidugi oma süda ju põksub ikka omadele kooridel oleks ju tahtnud jälle eesti koorikalandberi võitjana näha. Aga tore oli see Edgar prii. Eelmine võitja oli ju muusikakeskkooli lastekoor, kes ka seal ilusa etteaste tegi. Nii et eesti kooriku tuur oli seal esindatud soliidselt. Mina tahaksin spetsiaalselt õnnitleda veel Karlova gümnaasiumit, nende muusikaõpetajaid, direktorit, tundel, kokka, kes on ju korjuht ja üldlaulupidude dirigent võita koolikooriga rahvusvaheliselt nii kõrge tasemega konkursil, teine koht on äärmiselt suur au ja ülim tunnustus, sest võistelda Praha filharmoonia lastekooriga. Võistelda Kanada kooriga Montoni kooriga. Siis üks väikese tartu ühe kooli lastekoor saavutab nii kõrge taseme ja tegelikult ta arvatavasti võitis paljude kuulajate südamed ka seal. See on tegelikult. Härra saavutus. Aitäh Ene Üleoja pika ja põhjaliku kommentaari eest ja soovime tütarlastekoorile ellerhein ja dirigent Tiia-Ester Loit meele ning Tartu Karlova Gümnaasiumi lastekoorile maarjalill ja dirigent Ave Maria sillale. Palju õnne ja edu edaspidiseks. Liiga ja kestab nüüd festival. Festivali üldpildi kohta oli nõus arvamust avaldama helilooja Tatjana Kozlova. Et üldiselt olen selle aasta festivaliga väga rahul. Eelkõige meeldib mulle heliloojate valik pea helilooja Cherino, kes on väga oluline nimi, on maailma muusika pildil. Ja tema muusika on mõjutanud paljude tuntud heliloojate loomingut kuid meil, Eestis on ta siiani olnud praktiliselt tundmatu. Minu meelest on väga positiivne, et saame kuulda nii tema orkestri kui ka kammermuusikat. Teine helilooja, kes on päris hästi esindatud, on Ligeti kes on küll natuke rohkem tuntud nimi, kuid keda apelawazettegannast kuulda väga harva. Ja eriti puudutab see tema suure koosseisuga teoseid nagu näiteks reekviem või atmosfäärid. Kui mõnel eelmisel aastal on jäänud mulje, et on tahetud laiema publikuringile pärast, et olla nagu näiteks London Sinfoniettaga kontsert eelmisel festivalil, mis oli suunatud eelkõige nendele, kes puutusid kaasaegse muusikaga esimest korda kuid samal ajal oli see kontsert ebaprofessor reaalselt eklektiline, laialivalguv, pikale veetud, siis mõningate eranditega selle aasta festivali kava on heas mõttes tõsine akadeemiline. Samuti külalisesinejad, nagu näiteks ansambli alko Ritma, kelle kontsert oli Te olete Eestis suureks elamuseks. Ei ole nii tuntud nimed nagu ansambel Modern London sümfonietta kuid sellegipoolest on nad tipptasemel muusikud. Mõne varasema festivali puhul on vahele jäänud muljet publikut ühildatakse tõmmata mingi põneva kontserdipaigaga mis on ju iseenesest tore, kuid sageli need nii-öelda põnevad paigad ei ole muusika esitamiseks kuulamiseks eriti mugavad ning seetõttu kannatab muidugi ka muusika kvaliteet. See aasta on kontserdipaikade valik vähemalt minu jaoks mõnusalt konservatiivne, mis tagab kuulajale mugavust ning võimalust esitavale muusikale paremini keskenduda. Mis jätab aga soovida, on selle aasta festivali reklaam, aga see on juba etteheide meie ajakirjandusele. Selline oli helilooja Tatjana Kozlova põgus pilk selle aasta nüüd festivalile. Pühapäeval toimub festivali nüüd 2007 lõppkontsert. Kontserdikavas kõlavad Georgi Ligeti atmosfäärid, Marcantonio chi palve vaikus, sest ja kontserdi teises pooles kaks esiettekannet Helena Tulve ekstinktsioon soos, vöö ja Erkki-Sven Tüüri professi kontsert akordioniorkestrile, kus soleerib miga Väyronen ja klassikaraadio stuudios tutvustavat GM teoseid. Heliloojad. Alustab Erkki-Sven Tüür, et mida tähendab teose pealkiri professi, kuidas see seondub akordioni tämbriga? See on nagu sellest muusika enese karakteritest või energeetilistes tasanditest tulenev üldvihjav Pealkiri, et mitte mitte just niivõrd akordionitämbrist, kuivõrd sellest meeleseisunditest, mida see muusika ehk kajastab, et kuna läbi erinevate kultuuride läbi ajaloo on ikka olnud niisugused nägijad ja šamaanid või, või ettekuulutajad või prohvetid alates küll vanadest amentlikust ajaloost lõpetades, siis Põhja-Siberi samanistlike traditsioonidega on olnud selliseid, siis inimesi, kellel on mingisugune side oma sügavama minaga või teispoolsusega või nimetame siis seda kuidas tahes. Ja alati on olnud ka tõsiasi see, et neisse ei ole nagu olnud väga ühest suhet, et neid on jumalikustatud, neid on austad. Neid on kardetud, neid on põlatud, neid on peetud hullumeelseteks, neid on peetud ka ohtlikeks. Ja vot vot sellistel piirimaadel, nagu see muusika ka liigub, eriti just oma sellises teises pooles, kus toimub üks niisugune suur laskumine nagu alateadvuse sügavustesse väga vaikselt, aga rahulikult ja sealt sealt naasemine nagu mingisuguse selginemise kaudu, mis siis omakorda suubub sellisesse küllaltki pöörasesse ja reaalsesse tantsu, mis võiks olla miskitpidi just seotud sellise Transi laadse seisundiga. Et sellesse pealkiri ja muidugi see, see instrument nagu väga-väga sobib seda kõike ka väljendama. Ega ei ole sugugi nii väga lihtne seda akordionit orkestri instrumentaariumi ka siduda, aga, aga kuidagi seal küllaltki sujuvalt need niisugused kaared joonistuvad välja, kus võtab orkester üle jällegi mingi akordioni poolt esitatud idee, arendab seda omamoodi ja pöörab selle mingisse muusse võtmesse ja söödab sellele tagasi. Et selline see interaktiivne suhe nii-öelda solisti ja orkestri vahel on, on mind alati huvitanud kõikide muinsuste Taal kontsertide puhul, et see ei ole selles mõttes nagu ka erand, aga aga noh, siin on mingeid selliseid lõike, mis seal kahtlemata ei ole teistmoodi, täiesti kui kui mingites varasemates asjades. Kas nüüd on mingit inspiratsiooni pakkunud Kimmo Pohja ajal? On küll ma teda põgusalt ka tunnen ja, ja me kohtusime Helsingis üks kord pärast king Creamsoni kontserti, millise, nagu nagu sihukse põlemise ja raevuga ta seda instrumenti käsitleb. See on mulle avaldanud kahtlemata muljet, mis kindlasti oli ka kuskil alateadvuses ligi siis, kui ma seda teost kirjutasin, ehkki see on miga päeviliusele, kes ei ole omas klassis sugugi mitte kraadi võrra kehvem mees kui Kimmo ehkki natuke teistmoodi ka samasuguse siukse tulega ja no ta on tohutult hea tehnikaga ja väga musikaalne ja. Kõneles Erkki-Sven Tüür oma uuest teosest ja jätkab helilooja Helena Tulve selle loo peal. Ekstanktsioon Through VII, prantsuse keeles ja see tähendaks nähtav too hajumist või kustumist juba iseenesest, see annab nagu väikse vihje sellele, mis protsessiga põhimõtteliselt tegemist on sellise nagu sellise kustumis või hajumisprotsessiga. Teos on keskendatud suhteliselt ühtsele sellisele protsessile. Siin igasuguseid inspiratsiooniallikaid, aga see, mis võib-olla peale jäi, on üks prantsuse filosoofi Michel desse, too lühikene tekst, mille pealkiri on valge ekstaas, kus ta muuhulgas räägib nägemisest ja siis visioonist ja et kui me näeme, et siis Meil ei ole võib-olla visiooni ja et omada visiooni, selleks pole nägemist vaja. Ja samas, kui me loobume visioonist, et siis sellegipoolest, et me võime kaotada ka oma nägemise nii-öelda nägemisoskuse. Selline natukene kummaline, võib-olla muusika, poolsestajad, muusika puhul on tegemist rohkem kuumisega. Aga Mul on kogu aeg tundunud, et need on suhteliselt üks ja see sama minu jaoks, et see on üks üks selline tajumisprotsessi lihtsalt. Ma ise muusikat kuulan vist küllalt visuaalselt tekitab minus selliseid visuaalseid, kujutluspilte ja mingi selliseid ruume, mida ma võiksin kirjeldada. Justkui ma neid nagu näeksin siis siis samamoodi muusika kirjutamise puhul on sageli mu selline mingisugune visuaalne algpunkt. Ja siis ma sellest liigun nagu helide maailmaneitsist, püüdes samal ajal nii kuulata kui, kui näha. Kõneles Helena Tulve oma uuest teosest ja nüüd festivali lõppkontserdil esineb Eesti riiklik sümfooniaorkester Olari Eltsi dirigeerimisel ja sellest kontserdist teeb otseülekande klassikaraadio. Pühapäeva õhtul, 21. oktoobril algusega kell 19. Tartu Ülikooli kammerkooril on valmis saanud esimene CD-plaat pealkirjaga maailmasuurune leek. Plaati tutvustab kooridirigent Triin Koch. Tõepoolest, see on esimene plaat, seda me ise, kui ka meie nii-öelda sõbrad on oodanud päris kaua, miks nii kaua? Mul on selline tunne, et ju me ei olnud selleks siis lihtsalt varem valmis, et mina olen juhatanud seda koori kuus aastat. Võib öelda, et alati võib pugeda selle taha, et pole aega ja on tähtsamaid tegemisi, aga mina ise arvan nii, et ei, mina ei, koor ei olnud selleks nii-öelda sisemiselt valmis, veel kunagisi hetk tuleb, nii et nüüd on see käes. Lindistamise protsess oli päris pikk ja kogu selle asja tegemine võttis rohkem kui aasta aega. Lood lindistati ülikooli aulas, mis on meil kodusaal hea mugav olla seal, aga lugude valikust võib nii palju öelda, et need heliloojad, kes on plaadil esindatud, on olnud kammerkoori repertuaaris läbi aastate ja läbi aegade ja seetõttu, mis siis muud, kui sa võtad ikkagi, mis sulle on südamelähedane ja meeldib see, et ta tuleb Eesti muusikaplaat, see oli ka algusest peale selge, ma võin võib-olla nii palju kommenteerida. Seal plaadi peal on rohkem kui üks lugu on Mart Saarelt ja Ester Mägilt, kelle juubeleid me sellel aastal tähistame, et see ongi tingitud sellest, et me oleme nende kahe helilooja loominguga põhjalikumalt tutvunud ja sellega tegelenud. Aga eks see on siis meie väike tänukummardus neile veel on seal Veljo Tormis, Cyrillus Kreek, kes ka nii-öelda eesti koorimuusikas ikka täiesti fenomenaalsed nähtused veel. Gustav Ernesaks, Eduard Tubin ja Lembit Veevo. See ilus CD-plaat, see on nagu väikene raamat, oranži värvi kaaned. Plaadi peal on 12 lugu, neist kaks on lausa niisugused tsüklid Ester Mägi ja Veljo tormiselt, aga noh tõepoolest, et kui seda vaadata lihtsalt seda plaati, seda tundub esialgu tõesti nagu raamat, aga võin kinnitada, seal sees on. Vaat seda on selle tore sümbioos, ma arvan, et kui see plaat panna sinna plaadi masinasse ja seda muusikat kuulata ja sirvida seda väikest albumit kõrvale, siis ma arvan, et tekib väga selline selge ja tore pilt nende lugude olemusest. Seal on palju fotosid, palju loodusfotosid, seal on mõtteid, mõtisklusi, seal on jõulupuu, juurte otsinguid, ühesõnaga seal on heliloojate kohta kirjutatud, et ta sisaldab päris palju infot ja sellist mõnusat vaatamist ja lugemist. Vähegi selline tõesti klassikaline koorimuusika huvitab, et see peaks leidma kindlasti sealt palju meelepärast. Kes on sellise huvitava kujunduse teinud, sellele plaadile ja välja mõelnud, et tõesti masin krõbistasin triinu jutu ajal ja võtsin selle plaadikilest välja. See on väga põnev tõesti lugeda luuletusi, vaadata pilte, saada teada nendest heliloojatest ja ka panna muusika mängima ja kaasa laulda. Muidugi, see on kindlasti üks võimalus, aga niisuguse eripärase kujunduse on väljapõllud. Üks meie enda koorilaulja ja koori president Indrek Mustimets on selle idee autor tõesti, ta on teinud ära suure töö ja põnevat lugemist. Vaatamist on seal palju. Salvestas eesti raadiot. Aitäh, dirigent Triin Kochile intervjuu eest ja soovime Tartu Ülikooli kammerkoorile palju õnne nende esimese CD-plaadid maailmasuurune leek, esitluse puhul. Liiga ja Tallinna filharmoonia ajal on järgmisel nädalal kavas kaks põnevat kontserti. 25. oktoobril esitab Tallinna kammerorkester Risto Joosti juhatusel ja Andres Kaljuste soleerimisel Beethoveni muusikat ning järgmisel nädalal toimuvad ka sarja diplomaatilised noodid. Kontserdid. Klassikaraadio stuudios on neid tutvustamas produtsent Helivaustan. Siis see nädal kuuleb Risto Joosti dirigeerimist sellist muusikat, mida ta väga tihti just ei ole juhatanud. Beethoveni kava Kaljuste soleerima Siiulil Tallinna kammerorkester ja tõesti dirigent Risto Joost esitavad siis Beethoveni avamängu korjalanos viiulikontserdi D-duur ja sümfoonia number viis c-moll saab olema põnev. Vaata, kuidas noor Andres Kaljuste interpreteerib, nii. Eestis on ta juba siin mitmete orkestrite ega koostööd teinud, aga Tallinnaga orkestriga tundub olevat see esimene kord, nii et väga dramaatilised karakterid, väga suursugused, arendused ja kõik see kokku. Noore andeka solisti ja dirigendi koostöös peaks moodustama väga elamuslik õhtu Tallinna metodisti kirikus. 25. oktoobril kell 19 jälle siis teil tulemas väga intrigeerivad sarjast üks kontsert, millega on tegemist seekord diplomaatilised noodid ja Taani riigist, nii et 24. oktoobril Pärnu teatris Endla, 26. Viljandi kultuuriakadeemia mustas saalis ja 27. oktoobril Kanuti Gildi saalis pealkirja all maagiline katel. Tõlkisime originaalist ära ja jätsimegi täpselt selliseks, sest maagilisus teatud niisugune kokku keetmine on olulised märksõnad selle kontserdi puhul. Tegemist on niisiis klassikalise koosseisuga. Kvarteti kaks viiulit, klarnet klaver ja fotokompositsioonide ühisloominguga on sellel õhtul kõlamas heliteoseid, mis on sündinud inspireerituna just nimelt Henning pentseni fotot Austriast. Tal on müstiline aistinguline loodust ja rütmivormeleid alusena käsitlev foto kompositsioon. See kokku meditatiivne kava, mis peaks just näitama, kuivõrd kaks kunstivaldkonda suudavad 11 mõjutada millise laia spektri nad siis nagu koos kuulaja vaatajate toovad, et jällegi kõnetame mitmeid meeli, kõlavad Mozarti kvartett, šnitke teos, homoschla Mozart, Hatšhaturjan, anni teos, ansambli juht, kunagi Järbe kompositsioon, veel mõningad Taani heliloojat, teosed, üks neist ka esiettekandes täpselt selleks turnees kirjutatud. Aga mis eestlaste jaoks ka eriti oluline, Malle Maltis ja selleks projektiks kirjutatud uudisteos, nii et koostöös Taani kultuuri instituudi, aga Eesti muusikaakadeemiaga sünnib see kontsert. Malle Maltis on öelnud oma teose kohta, et selle pealkiri on tagasivaated. See on siis kahele viiulile, Lannetile, klaverile. Ta on saanud inspiratsiooni siis Henning penseni piltidest ka on suhteliselt haruldane see ansambli juht, kuula, kärbe ise on olnud selle muusikateose loomise juures ja nii et Malle siin ise kirjutab nii pikalt, et muusikateose loomine ei oleks ainult tellimus, noodid, käte, kontserdi käepigistus, mega harilikult kipub vähema vaideid, mängijate heliloojate vahel läks tihedam kontakt ja mängijad saaksid osaleda kirjutamise protsessis. Nii et päris intrigeeriv ja lubadus loo pealkirjaks tagasivaated on see, kuidas Malle Maltis 10. juuli päevauudistest sai inspiratsiooni ja kirjutas endale neli salmi ja sellest nendest luuleridadest siis edasi juba sündis muusikateos. Ja samuti on tema teha olnud ka just nimelt nende fotokompositsioonide piltide animatsioon, mis koos tema muusikaga sündis. Nii et siin tõesti mitte ainult pildid ei mõjuta muusikat, vaid muusika mõjutab piltide valikut. Et üks väga tihedalt läbikomponeeritud õhtu ja vaatame, mis sellest tuleb. Nõnda kõneles Tallinna filharmoonia produtsent Heili paustam. 23. oktoobril esitleb klassikaraadio uut albumit, kus Wolfgang Amadeus Mozarti klarnetikontserdis serenaadi krambartita soleerib ja dirigeerib Toomas Vavilov. Ja sellel plaadil mängib Eesti riiklik sümfooniaorkester. Teosed on salvestatud aastal 2006 2007, helirežissöör oli madja mõõdik ja sellest albumist lähemalt kõneb klarnetimängija dirigent Toomas Vavilov. Kaks aastat tagasi andis Kultuurkapital interpreedi aastapreemia ka see täpselt interpreedi aastapreemia, seda ma tegelikult need ei mäleta, kuidas seda preemiat nimetati, aga fakt on see, et selle märkimisväärse rahasummaga käis kaasas ka kohustus teha üks plaat ja omada kodulehekülge. See plaat, et kahe aasta pärast näete mul siin käes kodulehekülg ja mul ei ole veel endiselt ma kindlasti kunagisele endale teen, lasen teha. Ja kuna Mozarti muusika on mulle väga südamelähedane tegelikult plaati tehes ei ole mõtet, nagu eriti tundmatus kohas vette hüpata, et mõtet mängida ikka seda, mida sa ka väga hästi tunned, mida sa oled ikkagi kümneid kordi läbi elanud ja läbi tunnetanud siis valikut teha ei olnud veel eriti raske. Et ma olen teinud distikat küll, et millist laaneti lugu ma, kui palju mänginud olen klarnet teatavasti on muusika ajaloos väga noor instrument temast nooremad on ainult elektroonilised instrumendid, saksofon tema eluiga on kõigest 300 aastat, siis ta repertuaar tegelikult eriti suur ei ole. Kannetel puuduvad teatavasti suur romantilised kontserdid ja barokiaegset kontserdid, et valdav osa on ikkagi sellisel klassitsismi perioodil kirjutatud. Ja kuna Mozarti klarnetikontsert on selline teos, mida ma elus olen mänginud 32 korda orkestriga nendest siis 18 korda ilma dirigendid ta siis siis seda esimest teost plaadi peale ei olnud eriti raske valida ja lindistusprotsess oli väga vahva selles mõttes, et ma lähenesin moodsardile võib-olla natukene teistmoodi, kui ma tavaliselt olen lähenenud ja ma vaatasin klarnetikontserti Mozarti kui Polfooniast läbi imbunud helilooja teost. Kõigepealt ma läbisin nagu selle partituuri väga hoolega ilmale alati partiita. Siis hakkasin nagu vaatlema klarnetipartiid kui ühe inimese teekonda läbi polüfoonia rägastikku. Aga kui plaati kuulata, sest kogu aeg klarnet esiplaanil ei ole siis see on kindlasti taotluslik ja, ja mingisugune hääl, mingisugune teema on hetkel palju olulisem kui minu partii selles mõttes mulle. Mulle see esitus aga meeldib, ma olen selle mitu korda läbi kuulanud ja leida. Ja ma olen leidnud WCs väga täiuslik esitlusel. Loomulikult kui ma võin midagi sellele ette heita, siis vahest seda. Eks mul neid salvestusi on enda enda Mozarti mängimisest ja ja võib-olla hetkel mulle natuke tundub, et ma olen võib-olla liiga sügavale polüfoonia sukeldunud ja seoses sellega on natukene taga plaanilise Mozart tee või ütleme, selline nooruse, nooruslikkuse eriline säravide, Mozarti muusika nõuab. Ta tundub mulle kohati liiga küpsel liiga selline läbitöötatud. Aga noh, intervjuu, kes on endaga rahul seen ja omadega hävinud ka, nii et tegelikult see, et ma endaga võib-olla igastahes rahul ei ole, see hoopis on mulle väga suures osas vahepeal ma lihtsalt väga õnnelik ja väga rõõmus ja tegelikult see protsess on olnud ju väga pikaajaline. Plaadi valmimine on ikka, ma ei teadnudki, et nii pikaajalisele ütleb, teha ja nii nii kaua selle peale mõelda. Ja muidugi ma olen klassikaraadio tänulik, täiesti siiralt tänulik. Ma olen paariataadi veel muidugi. Album kõlab klassikaraadio eetris kolmapäeval, 24. oktoobril kell 15 15. Klaveriõpetajad on teada-tuntud kokkuhoidev seltskond, tõelised tsunftivaimuga inimesed. Seda näitavad täis saalid, klaverimuusikafestivalil aga ka klaveriõpetajate päevad, mida regulaarselt korraldatakse ja seekord juba kolmeteistkümnendat korda marti Raide, mida seekord klaveriõpetajate päevad endas sisaldavad. Selleaastased klaveriõpetajate päevad keskenduvad muusikalise mäluga seotud temaatikale ja sellele probleemistikule, mis sinna ümber koondub. Vast iga pilli õppinud inimene teab, et üks mure on ikka see, kuidas lugu pähe saada ja teiseks, et kuidas esinemisel mina olen seda lugu ka mitte ära unustada poole pealt, et mitte sattuda niisuguses pingeseisus siis eksiteele sealt ja et need paineid võimalikult vähendada või natukene avada neid tekkemehhanisme ja näidata ka neid võimalusi, et kuidas nendest nendest hoiduda siis sellisele temaatikale me oma täna puhastused klaveriõpetajatele. Mõlemad oleme otsustanud kipp pühendada. Et klaveriõpetajat paljud kirjutavad meile selleteemalise essee saabudes, nii et nad on ise selle teema nagu enda jaoks läbi mõelnud ja, ja meil on siis ka paar lektorit, kes seda probleemi valgustavad. Elektoriteks on Katarina Nummi Soomest, kes räägivad puhtpraktiliselt esinemissituatsioonis mäluga toimuvast ja siis on härra Toomas Siitan Eesti muusika- ja teatriakadeemiast, kes räägib võib-olla muusikalisest mälust ajaloolise interpretatsiooni seisukohalt. Nii et see peaks olema ka väga huvipakkuv loeng. Kahtlemata ta võib-olla ei ole nii otseselt seotud niisuguse praktilise nootide õppimise ja meeldejätmisega. Klaveriõpetajate päevad toimuvad, kes seekord Eesti teatri- ja muusikaakadeemias, aga mida seal lisaks loengutele on plaanis õpetajatega ette võtta. Kui rääkida klaveriõpetajate päevadel niisugusest tuumik sisust, siis võib-olla tuleb tagasi minna nende päevade sünniaja juurde ja selle juurde, et mis nende päevade korraldamise üldse põhjustas ja selleks oli väga paljudelt klaveriõpetajatelt kuuldud soov kuulda ja näha kõrvalt, kuidas kogenud pedagoogid tegelikult töötavad õpilasega tunnis. Kuidas ühest teosest just see muusikapala, millisena me seda ette kujutame oma vaimusilmas, et kuidas, et probleemid seal oskuslikult ja professionaalselt lahendatud saavad. Seetõttu on niuksed lahtised tunnid, avalikud konsultatsioonid, mega nimetame neid nii, sest tegelikult ei toimusid sellest tunnis, mis on tihti aga kas pool tundi või 40 minutit ainult niivõrd öösel õpilase kallal, kuivõrd toimub kaudselt selle publiku siis kas juhendamine või suunamine, et nagu näidata ära, millised teed mööda saab nendest raskustest üle, mis siis parasjagu selle lapsel on, nii et selle lapse elusana muud ei ole esiplaanil, et seal tegelikult õpetajatele suunatud. Ja selliste tundide toimumine ongi selle päeva nagu keskmes alati, nii nagu ka seekord sinna ümber käivad meil alati esinejad, on olnud varemalt edukaid silmapaistvaid õpilasi, kes on siis tulnud kunsti näitama klaveriõpetajatele, aga viimastel aastatel oleme suutnud ärgitada õpetajaile endid mängima hakkama ja see on olnud üks väga tore ja selline sooja ja südamliku vastuvõtu põhjustanud sündmus. Alati, kui siis toimus õpetajate kontsert, seal on mängitud nii soolot kui ka neljal käel ja seda on näha seda pühendumist ja seda, seda kokkuvõtmistega võiks öelda seda pabistamist, mida õpetajad siis ise läbi elavad ja ma arvan, et läbi sellise kogemusena ilmselt jõuavad ka oma õpilaste mõistmises jällegi sammukese võrra kaugemale. Seekord on üks sündmus veel klaveriõpetajana päevade raames, mida ei saa jätta märkimata. See on väga teeneka pedagoogi leelo kõlari õpilaste õpilaskontsert tähendab sisuliselt seda, et leelo kõlari õpilased on tulnud, võib isegi öelda laiast maailmast kokku, sest et mitte ainult Eesti riigist, et oodata on ka Peterburist tulijaid ja nemad toovad siis kaasomakorda omad õpilased, kes esinevad meile selle sündmusega, leelo kõral tähistab enda, 80 viiendat lähenevat sünnipäeva ja 60. muusikalise tegevuse aastapäeva. Ja teine asi, mis tänavuste klaveri pidite päevade sisse ära mahub, on ka Eesti klaveriõpetajate ühingu üldkogumiskorraliselt iga kolme aasta tagant toimub ja kui siinkohal võib-olla tahab veel lisama, et klaveriõpetajate ühingu ongi tegelikult nende päevade tagant kogu aeg seisnud ja selle korraldamisega tegelenud, nii et meie kui organisatsiooni niisugune vahekokkuvõtete tegemise aeg on ka siis me saame kuulda veel Toivo nahkuri loengut, tema varsti ilmuva pianismile pühendatud raamatu teise ja kolmanda osa sissejuhatavat tutvustust ja klaveriõpetaja Riine Pajusaar toob ilmselt rahvale kaasa ka oma uue klaveripalade, loodi, mis ta on ise kirjutanud, lastelood on nüüd jõudnud siis trüki ja ka trükikojast teistpidi välja tagasi, et need saavadki mängima. Nii palju sündmusi nende päevade jooksul, mis kuupäevadel toimuvad, need päevad Kolmeteistkümnendad üle-eestilised klaveriõpetajate päevad toimuvad 27.-st 29. oktoobrini Eesti muusika ja teatriakadeemia ruumes Rävala puiestee 16. Kas see on tsunftisisene üritus või võivad sinna tulla ka muud huvilised? Me ei ole kedagi tagasi tõrjunud, piisab sellest, kui inimene tuleb ja avaldab oma soovi nendele osaleda ja registreerib vastavalt meie korrale ja kõik on teretulnud. Kust saab informatsiooni päevade kohta? Eelinformatsiooni päevade kohta on Eesti klaveriõpetajate ühingu koduleheküljel uudiste rubriigis. Selle kodulehe aadress on wwwbeeaaee ja ma arvan, et kõikidest Eesti muusikakoolidest saab ka informatsiooni, sest et sinna on niisugune jooksev info jõudnud ja, ja jõuab lähipäevil siis ka meie päevade täpne ajakava ajad, mis seal täpselt hakkab toimuma. Tus tegutsev meeskoor Forestaalia tähistab täna oma 30 viiendat sünnipäeva. 1972. aastal asutatud meeskoor Forestaalia koosneb laulumeestest, kelle tööd olid ja on seotud metsaga. Koorija tänast juubelikontserti tutvustab kooridirigent Alo Ritsing. Koori kauaaegne aseesimees Ülo Tamm. Tõdes 72 septembrikuus kutsuti kokku endise, et Eesti põllumajandusakadeemia metsandust õppinud mehed. Tõuke selleks andis tolleaegne metsamajanduse minister Heino Teder ja meie mehed eesotsas talis klinbergiga hakkasid seda asja teoks tegema, noh, need esimesele proovile Tallinnasse ilmus 44 lauljat, mis oli täiesti piisav, et see koor asutada. Ja selles kooris laulusid ja laulavad praegu. Metsaga seotud inimesed, kuigi on ka erandeid, aga valdavas enamikus olema ikka metsamehed. See on nii, ministri toetus oli tollel ajal täielik ja idee tekkis metsamajandite direktorite kokkutulekul ja siis hakati aka varsti asja ajama. Kõikidest majanditest tulid ka väikese käsu korras tollel ajal, kes vähegi lauluviisi pidas ja oskas laulda, need tulid laulma nijad hiilgeaegadel oli kooris 90 mehe laulmas kõik metsaga tegelevad mehed ja räägiksime ka siis ära hele voorestaalia sünniloo, et tulid üle vabariigiproovidele kokku. Tollel ajal sõideti metsamajandite bussidega ja kahes bussis proovile sõites oli hakatud arutama nime küsimust ja jõuti siis Folestalia juurde ja leiti, et see on väga ilus nimi, mis tähendab üldse nagu metsa asjandustest. Ka soomlastel on üks taoline metsanduslik, ajakiri Forestaalia Fernika. Millised on olnud need 35 aastat? 35 aastat on olnud väga töökad tänu meie dirigentide, kes tõepoolest viitsivad mässata nihukeste metsakarudega, sest neid koos esialgu käisime kuuajalise intervalliga, praegu oleme natukene tihendanud Kolmenädalase intervalliga ja siis on üks päev pühendatud laulule proov kestab viis tundi, lisaks sellele meeste sõidud. Kui keegi hakkab Tallinnast Tartu sõitma ja ei tea kust, siis on ikka terve päev on siis seotud selle hobiga. Me oleme olnud Eesti meeskooride keskel, kui on võistulaulmised olnud, siis on A B, C kui oleme D-grupi eesotsas püsinud, oleme seal saanud esimest, teist ja kolmandat kohta nautida. Ma arvan, see sellisele kollektiivile, kes nii harva koos käib, on väga hea koht ja ka tase, mis innustab dirigenti ma ütleks ka nii, et mis on kergem, see on raske. Raske on see, et nad nii harva saad koos käia üle kolme nädala, reeglina proov või esinemine, see on raske selle lühikese ajaga laulud selgeks saada. Selge on see, et nendega on hea olla, see on hea seltskond. Mida meeskoor Forestaalia armastab laulda ja mis kõlab laupäevasel juubelikontserdil? Meie suund on andnud ikka aegade jooksul lauludega näidata oma oma armastust metsa ja looduse vastu me oleme suutnud enamiku laule, mis on meile jõukohased eesti muus muusikas ära laulda sel teemal, aga kahtlemata me laulame nagu iga teinegi koor, igasugust kooli laulu, mis on meile jõukohane, eks kalduvus meil on, et me laulame väga palju lõbusat ja elavat muusikat. Kindlasti ei ole nii head, et laulda väga sügav tõsist ja samas ka siis rasked repertuaari, sest me tahame oma lauljatele ja oma kuulajatele otsesõnu pakkuda meelelahutust. Kontserdil on kaasikka mõned sellised meie suhtes igavikulised laulud nagu jahimeeste ooperis nõid, küüt, Seebelmanni jahilaul, kuresoo kadakad ja nii edasi, aga on pool kavane ikka nagu uuem repertuaar, mida me viimastel aastatel omandanud. Kui suur on praegu mees korba restaali? Praegu on neid nimekirjas 52 meest ja nendest 52-st on neid mehi, kes esimesest proovist kuni tänaseni on laulud on üheksa rivis, nii et Maarja on ka õnneks natuke juurde tulnud. Mida soovida barrestaalia meeskoorile sünnipäeva puhul? Olge tublid väed nagu senini olete olnud, meie laul läheb kindlasti edasi seni, kuni kasvab mets seeni, kui mehed seal töötavad ja sellega seoses Aitäh, Alo Ritsingu-le ja Ülle Tammele intervjuu eest ja soovime meeskoorile Forestalia, kes täna tähistab oma 30 viiendat sünnipäeva kontserdiga Tartu Ülikooli aulas. Palju-palju õnne. Kaja. Soome esindusorkestrit, teil on juubeliaasta tähtpäevad, just sügisel kolmandal oktoobril sai 125 aastaseks Põhjamaade vanim kutseline sümfooniaorkester Helsingi linnaorkester, kelle asutajaks oli Robert kajanus, kes enam kui veerand sajandi jooksul. Tei. Esiettekandele valdava osa Jean Sibeliuse orkestri loomingust helilooja enda juhatusel. 11. peadirigent aastast 1995 on leib, see kestab. Neljandat aastat, on peakülalisdirigendiks joon stuur kools. Linnaorkester rahvusvahelises levis. Helsingi filharmoonia orkester tegi oma juubelinädala avapäevaks teise oktoobri, tutvustades publikule mitmekülgset kogu päeva jooksul kuni filmini teenuste ja dirigent Seegerstame juhatusel orkestri residentsis Finlandia talus. Koos minnakse peatoetajana ka uude Helsingi muusikakeskusesse, mis peaks plaani kohaselt avatama aastal 2010. Ka näitus on selle kuu lõpuni Finlandia talus ja just linnaorkester oli see, kes ib eelise mälestuspäevil esites kolmel järjestikusel kontserdil Sibeliuse kõik sümfoonia panijad nimetuse all seitsme sümfooniaeepos dirigendiks ikaleišee kesta kambris minnakse juubeli puhul Peterburi filharmoonia renoveeritud suurde saali. Aga neljandal oktoobril kõlas esiettekandes orkestri tellimuste osi, hukati Enso kontsertorkestrile. Ent Peterburi kavas, mis mõistagi Sibeliusest mängib Sibeliuse viiulikontserti Anna-Liisa pest Rodney. Hooaja juubelipoole tuleb solistiks ka viiuldaja Baiba skride. Detsembris on kahel õhtul orkestri ees Arvo Volmer ent üleeile tegi see kesta üleni Haagneri müütilise kava, kus solistiks ka nimekas bassbaritoni Juha Uusi talu kes teised juubilerid soome raadio orkester, kes sai 80 aastaseks septembris ning Kesk-Põhjamaa Kammerorkester asutamisest möödumas 35 aastat. Raadio orkester käis eile mängimas Espo üheksandale klaverinädalal solistiks diivanil peadirigent Sakari Oramo käe all. Homme lõppeva Espo klaverifestivali nimekamaid esinejaid oli avaõhtul. Päris sooloõhtuga astub üles ka noor Marko Mustonen. Jõves küla konkursi ning müüb oli Põhjamaade konkursi võitnud Taanis. Tänavusest põhjanaabrite väiksematest orkestrites tahaks esile tõsta veel Boris infoniettad, kes tõi lavale soome klassiku Leevi made toe. Ooperi põhjalased. Dirigendi sperti Pekkanen on teinud sellest kuni tänaseni poripromenaadi saalis kokku seitse etendust. Eile õhtul aga tegigi operca Almanni tsirkusprintsessi. Esietenduse. Meie noore dirigendi Mikk Murdvee juhatusel mängivad ülilõpskonnansoitajad, kelle peadirigendiks murdvee värskelt on oktoobris veel kolm, novembris viis ja detsembris kaks etendust eesti dirigentide juurde mujale naabruses Rootsis juhatas taas Helsingborgi Sümfooniaorkestrit eelmisel pühapäeval. Paul Mägi. Tõnu Kaljuste on homme, esmaspäeval ja teisipäeval olulised ülesastumisel. Riini toon köster orkestriga koos slovaki filharmoonia kooriga ettekandele Beethoveni missa soleemlis pühapäeval ja teisipäeval vini musi. Nänni suures saalis, kas Kaljuste debüüt seal esmaspäeval sanktolteni festivali majas avanud Tallinnas, nüüd festivali juhatas Kaljuste vahepeal esmaspäeval, teisipäeval ka Eesti filharmoonia kammerkoori kahte erikavaga kontserti Poolas Poznanis Arvo Pärdikaanoonboka, Jaaneni ja Alfred snike kahteteist patukahetsuse psalmi. Järgmisel kuul on ta taas Hamburgi riigiooperis Leeraower Bachi väikest merineitsit juhatamas. Globe dirigeerib täna viimast viiendat etendust Pariisi Garnier paleest. See on rahvusooperi balletitrupi uuslavastus Romeo ja Julia Saša valtsi libreto ja koreograafia Berlioosisama ilmse dramaatilise sümfooniamuusikal. Ja mitte vähem tähtis esinemine pole Arvo Volmeri küll oma orkestris Austrial, Itaalias. Eile ja täna Aadeeiidi festivali teatris Gustav Mahleri teise sümfoonia ettekanded. Adeleid Symphony'ga okestrajas Symphony koer. Märgitakse, et solistid on Austraalia väljapaistvamad Nicole jõul ja Fayonatiseens novembris Volmeril Adele distaas kaks kontserti, kus tal on kavas ka Eino Tambergi Concerto krosso. Järvid Kristjan Järvi jõuab oma toon kindralite, et alles pärast kontserti Tallinnas tuleval reedel. See on oktoobrini viimasel päeval ja siis väga põneva kavaga Lucas liigeti uus teos, magantoni töönid ning Jonne Adams. Ja kaks päeva pärast, kui Vello Pähn juhatas Pariisi rahvusballetiga oma eelviimast etendust Garnier palees, dirigeeris Paavo Järvi eile õhtul Pariisis sellise teatris frankfurdi, raadio, orkestri, külaliskontserti, üleni Brahmsi kava, vennad, renooja, kaposoonid, kaksikkontserdi solistidena ning Brahmsi neljas sümfoonia. Mängiti neljapäeval enne ka, kas oli linnahallis, need on kontserdid Brahmsi 175. sünniaasta eel. Neeme Järvi on taas oma orkestri ees New Yorg'is kahel nädalal kaks erikava viimases neljapäevast homseni Mendessoni kaks sümfooniat ning Mozarti klaverikontsert number 20 Antizzir alaga solistina. Moonia orkestrit, kuninglikus Albert hoolis. Ja nüüd veel kord nagu lubatud Tombergi tšellofestivalile, mis toimus esmakordselt pühendusena, selle asutaja, disla pära Stropovitši mälestusele. Pikk rida kontserte kokku tosin neist olulisim Frankfurdi alti ooperis Neeme Järvi juhatada samas mälestus näistus kroonbergi linnahallis, Rastopovitši kakstuhatkolm asutatud maailmas organisatsiooni ning testivali iga-aastase toetaja Maria gazals, Iztomeni abi vanus. Berliini kunstniku Anna Franciscos Schwartz, Bachi mälestusbüst, maestro-le lovitši tütre Jelena sõnavõtt mälestusürituste peapäeval ning muusikamuusikal, tšello, korrusseedelt ja kroonbergi tšelloakadeemia üliõpilastelt kaasas ka viiuldaja Gidon Kremer, pianist Marcia Archeridž ning helilooja Krzysztof Penderetski. Märkige Järvi juhatatud kontserdil Frankfurdis Baieri raadio orkestri ees olnud õhkkond nii tuline et aplodeeritud vastutavaga teose osade vahel kohe üks uudis veel dirigentide poolelt. Detroiti sümfooniaorkester on leidnud endale uue peadirigendi 63 aastasel Leonard Zlatkini, kes lahkub Washingtonist Rahvusliku Sümfooniaorkestri peadirigendipostilt, andes selle üle ungallasele Ivanfisserile. Ja Neeme Järvi pikendas äsja oma lepinguid Jessis Ühe hooaja võrra 2008 üheksa hooaja lõpuni. Reinsalu aga väga kaalukale, kuigi lühikesele festivalile jõuame ka just täna, neljapäevast pühapäeva õhtuni toimuvad suurte traditsioonidega Donauessingeni muusikapäevad Saksamaal nelja päeva jooksul 13 üritust, neist kaheksa kontserti. Peaesineja yks Edela-Saksa raadio Baden-Baden ja Freiburgi orkester ansambel ressers ja ansambel Modern samascagaks džässiõhtut. Teatavasti on see üleni nüüdismuusika festival, rohkete uute tellimus teostega seekordsetest kevadest näib, et pole tehtud ühtegi kuumardust uue muusika klassikutelegi. Õhtul eile uute teostega Helmutööring Youngi, Pakmaan laus, Huber, homsel lõppkontserdil peadirigent Silve kambri juhatusel, samuti kolm maailma esiettekannet, markandreen, Ennop p, Jahaansender. Vahepealsed nimed helliutšaab Bernhard Lang, Arthur-Herman, Philip Mallory ja teised. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd toimetajad Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Kersti Inno, Tiina kuningas ja Priit Kuusk. Aitäh arvamuste eest ka Ene Üleojale ja Tatjana Kozlova-le. Tänast Saadet toimetas Elena Lass, kokku mängis operaator Katrin maadik. Kõike ilusat kaja.