Tere, hea heliga ja kuulaja. Tänase 26. aprilli saate teemad on järgmised. Käimas on VII Eesti pianistide konkurss, kuuleme intervjuud kunstilise juhi Ivaril jaga klassikale, raadiol on valminud viies plaat sarjas Eesti heliloojad. Seda tutvustab peatoimetaja Tiia Teder. Ortodoks Ingerstab Nigulistes vana kalendri ülestõusmispühadekontserdil esiettekandele tellimus teose Erkki-Sven Tüürilt räägib dirigent Valeri Petrov. 29-ni. Aprillil tähistatakse rahvusvahelist tantsupäeva. Rahvusooperis Estonia on sel puhul suur balleti kaala, räägib Estonia balleti kunstiline juht Tiit Härm. Tallinna filharmoonia sarja diplomaatilised noodid, kontserti, söönbergijat, tsirkus, tutvustab produtsent Heili Vaus. Tamm. Kuuleme ka uudiseid, tartust. Meeskoor Gaudeamus tähistab viiekümnendat sünnipäeva päeva. Tartu Jaani kirikus esineb kavaga kevad Veneetsias, Viljandi linnakapell. Eesti ühe vanema ja see muusika ansambli uuest juhiste kontserdist räägib Anti in Paul. Eestis annab kontserte Iiri pianist Swinging Collins, tutvustab produtsent Neeme Bunder. Eesti ja muusikamuuseumis tähistatakse Uno Naissoo sünniaastapäeva, räägib Alo Põldmäe ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Saate helilõikudega nüüd ametis Mirje Mändla, Age Raa, Hedvig Lätt ja Robert taak. Mina olen toimetaja Kersti Inno. Head kuulamist. Tulin Eesti teatri- ja muusikaakadeemiasse, mis neil päevil heliseb klaverimängust. Kuna käimas on VII Eesti pianistide konkurss. Konkursi kunstiline juht Ivari Ilja, kuidas on tunne esimese vooru põhjal, kas eesti pianist on jätkusuutlik? See, et 28-st registreerunud konkurss andist jõudis reaalse osaluseni 25, ma leian, et see on väga hea näitaja ja demonstreerib eesti pianist jätkusuutlikkust. Kes on need pianistid ja mis vanuses nad on? Tegelikult kuna tegemist on juubelikonkursiga, siis me vanusepiirangut üldse ei pannudki osalejatele, kuid loomulikult arvestades seda, et sellise suure kava ettevalmistamine on väga töömahukas, raske nõuab pikki-pikki tunde harjutamist, siis loomulikult enamus osalejaid on õppurid ja küllaltki noores vanuses, alates seitsmeteistkümnest 18-st kuni 20 nelja-viieni on niisugune valdav enamus, kuid vanemaid osalejaid, mis väga rõõmustab ja näitab seda, et ka niisuguste aktiivsete õpingute järgselt inimene suudab ennast kokku võtta ja tõsise kava ette valmistada. Kuna siin jutus lipsas läbi, et tegemist on juubelikonkursiga, siis siinkohal ütleme, et juubelikonkurss on ta sellepärast, et 40 aastat möödub esimesest eesti pianistide konkursist ja sellega seoses on teil valitud ka konkursi žürii. Tõepoolest möödub 40 aastat esimesest Eesti pinnal korraldatud pianistide konkursist. Žürii liikmeteks palusime kõikide eelnevate konkursside esimeste kohtade võitjad, kahjuks 1973. aasta konkursi võitja Rein Rannap osaleda žürii töös, kuid kõik teised on kohal ja eriline rõõm on öelda, et žürii esimeheks on selle esimese 968. aastal toimunud konkursi võitja professor Arbo Valdma 1980. aasta konkursi võitja Lauri väinmaa. 1988. aasta konkursi võitja Toomas, vana 1009 94. aastal jagasid esimest kohta Mati, Nikolai ja Ralf Taal ja viimase konkursi esimest kohta jagasid 2002. aastal Age Juurikas Sten lasse. Konkursi teine voor toimub laupäeval ja pühapäeval. Jah, Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis algusega kell 10 null null ja osaleb siis orienteeruvalt 12 või 13 pianisti, kes esitavad küllaltki mitmekesist muusikat. Kuna konkreetsemaid nõudeid kava osas me ei esita. Peamiseks nõudeks on see, et oleks muusikat vähemalt kahes erinevas stiilis ja mis teeb selle teise vooru. Eriti põnevaks on see, et kõik osalejad peavad mängima kohustuslikku teost mis sellel konkursile on tellitud, Helena Tulvelt. Kolm laulu on selle teose nimi poolest väga põnev teoskus, iga pianist peab näitama, milline interpreet ta on. See teos võimaldab väga palju erinevaid tõlgitsusi ja tõepoolest, me ootame seda põnevusega, kuidas keegi neid interpretatsiooni probleeme lahendab, mis nendes teostes on? Ja kolmas voor on teisipäeval ja kolmapäeval Estonia kontserdisaalis koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga. Mitu pianisti sinna pääseb? Finaali pääseb kuus pianisti ja finaal ise toimub kahel õhtul, nagu te juba ütlesite, 29. ja 30. aprillil algusega kell 19 null null ERSO osavõtul Jüri Alberteni dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis ja usun, et konkursi kulminatsioon on kulgenud kindlasti huvitavaks, põnevaks ja usun, et konkursi sellel etapil me võime juba kindlasti kuulda ja näha, kuidas tõeline anne ennast avaldada. Neist kahest finaalõhtust teeb ka klassikaraadioülekande, aga tahaksin veel pisut tagasi pöörduda selle repertuaari juurde, sellepärast et konkursil on oluline edu pant just repertuaari valik. Millised on tähelepanekud selles vallas ja võib-olla ka soovitused noortele edaspidisteks konkurssideks? Muidugi on konkurss, koht, kus tuleb üritada mängida teoseid, mis endale sobivad, kuid kahtlemata on igal konkursil ka oma nõudeid selle repertuaari osas, nii et siin täielikku vabadust ei ole. Näiteks meie konkursil tuleb esimeses koos mängida klassikaline sonaat kas siis Haydni, Mozarti või Beethoveni sonaat ja kolmetüüdi, mis on alati osalejale närvilises õhkkonnas tugevaks pähkliks. Teine homme on meil tõepoolest vabam, siin saab igaüks valida just need teosed, millega tal on nagu kõige rohkem öelda ja mis talle tõepoolest tema arvates paremini sobivad. Soovitusi on siin nagu raske anda, sest tuleb leida see õige tasakaal selle riski ja kindluse vahel sest loobuda nagu riskist ja valida vähem nõudlikud teosed. Siis žürii märkab ka seda. Kui minna teisele poole piiri, kus teoseid käivad juba üle jõu, siis ka see ei ole hea. Nii et võib-olla soovitusena just see tuleb leida see õige tasakaal igalühel riski ja kindluse vahel, et selles mõttes on konkursi selline koht, kus žürii on kutsutud just tegema seda kurba tööd ülesandeks on neid inimesi sealt välja jätta. Voorudest ja esineja ülesandeks on jälle anda selleks niivõrd vähe põhjusi, kui vähegi võimalik. Meie omalt poolt soovime, et kõik need noored pianistid saaksid oma oskusi ja andeid maksimaalselt esitleda žüriile ja jääksid selle konkursiga igas mõttes rahule. Aitäh, me loodame seda kõik. Aga nüüd ma tahaksin veel küsida teie enda kohta, kuidas läks teil Kontsert Khani kehoolis koos Varozdovskiga? Ma arvan, et see oli väga tore kontsert, esiteks on kannegi hooli tõesti erakordselt emotsionaalse laenguga täidetud koht esinemiseks, ta on ju väga suur, ta on minu teada vist 2800 inimest mahub sinna, aga, ja mis teeb sellest nagu unikaalse saali akustika, et et sellise tohutu suuruse juures on seal võimalik esitada kammerkavu ja seda on seal tehtud aastakümnete vältel ja samuti on seal ju ka sümfooniakontserdid tõeliselt suured kontserdid. Tõepoolest, unikaalne akustika on muidugi ka üks asjaolu, mis seda võimaldab teha. Saal oli absoluutselt välja müüdud, klaver võiks öelda nagu ikka, kangi hoolis oli unelmat Rossini tõepoolest kõrgeimal võimalikul tasemel. Arvates oli edukas kontsert, mis kamaka see oli vene kava esimeses pooles kõlasid Tšaikovski romansid, milledest suur hulk olid uued korrektovskile ja teises pooles oli huvitav viiest Metneri laulust koosnev plokk, mis on ka kõik uued prostovski jaoks. Ja lõpuks viis Rahmaninovi romanss. Kaaniga hoolile eelnesid kontserdid ka Euroopas. Kas siin Euroopa kontserdisaalides olete unelmate klaverit kohanud? Noh, üldiselt kõigis neis kontserdisaalides, mida peetakse nagu prestiižne teks ja soliidsed. Ma ei ole kunagi halbu klavereid kohanud, nii et kohesid hüpates meie Estonia kontserdisaali, tahaks väljendada omas sügavaimat ja tungivalt tunnistust, et ükskord tuleks ka Estonia kontserdisaali lavale normaalne professionaalsetele nõuetele vastav kontsert. Peagi olnud klassikaraadio olla viies plaat sarjast Eesti heliloojad ja klassikaraadio stuudios on seda uut plaati tutvustamas meie peatoimetaja Tiia Teder, kes on ühtlasi selle albumi produtsent. Aga enne veel, kui räägime sellest albumist, võib-olla vaataks tagasi millise sarjaga on tegemist ja kuidas selline sari üldse alguse sai. Selle sarja me mõtlesime välja 2002. aastal koostöös muusika infokeskusega vajan praegu mõtlema, kas see tõesti oli 2002, äkki see võis olla 2000. Igatahes leiutasime Me sellise sarja koostöös Mare Põldmäega, kes oli tollal Eesti muusika infokeskuse juht ja meie öine huvi oli eesti heliloojate muusikat levitada väljapoole. Ja just tollel ajal oli Kultuuriministeerium käivitanud sellise projektitoetuse sordi nagu Eesti muusika rahvusvahelisel areenil ja seal oli natuke alla miljoni raha jagada pool miljonit ja oodati häid projekte ja siis me tegimegi projekti Eesti heliloojate kogumikudest ja ühekorraga mõtlesime välja ühe vanemate heliloojate komplekti teise nooremate heliloojate komplekti. Ja eeskujuks olid meile need plaadid, mida teevad iiri muusika infokeskus koostöös Iiri raadioga või Hollandist mitmed Muusikaühingud või kasvõi Uus-Meremaa muusika infokeskus, kes meid varustab võib-olla iga kvartal tal ühe sellise komplektiga oma heliloojate teostest. Et siis selle eeskujul mõtlesime välja Eesti heliloojate plaadisarja ja esimesed plaadid ilmusid, ma arvan, 2001 2002 ja võib-olla esimest neist mäletate paremini, sest selle peal on üks väga menukas teos Tormise muusika filmile kevade, mida iga eestlane teab ja Ma loodan, et tänu sellele plaadile ka mõned muud rahvad on seda muusikat kuulda saanud palju ja neid plaate siis levitame teistele raadiojaamadele, muusikat, ajakirjanikele ja neid tõepoolest mängitakse maailmaraadiotes. Nii et me jätkame seda missiooni ja nüüd mõneaastase vaheaja järel pärast Eesti heliloojat kolmandat, neljandat osa on meil nüüd viies osa valmis ja kuues tegelikult planeerimisel. Tegelikult Hortus Musicus on osalenud selles sarjas juba ennegi, aga et kuidas siis tekkis plaan nüüd taaskord Eesti varajase muusika ansambliga, kes mängib ka küllaltki palju nüüdismuusikat on ta välja selline plaat, mis kannab numbrit viis Hortus musicus meie plaadisarjas teist korda. Eelmine plaat, Ta oli siis Lepo Sumera ja Galina Grigorjeva teostest. Just eile olime koos Andres Mustoneniga ühel koosolekul ja seal ta ütles väga uhkelt. Ja tal on muidugi õigusele uhke, et tema ei ole kunagi pidanud eesti heliloojatelt teoseid tellima, nad on ise talle kirjutanud teoseid tema ansamblile Hortus Musicus ja talle endale. Ja tõepoolest on Eesti heliloojad juba alates seal noorest Arvo Pärdist hoidnud Hortus musicus poole ja katsetanud oma oma heliloomingulisi mõtteid koostes Andres Mustoneni, Hortus musicus, aga et niimoodi on sellegi plaadi peal, siis üks valik nendest lugudest, mis on Hortusele kirjutanud. Ja siin on huvitav, võib olla see, et avaldasime sellel plaadil Erkki-Sven Tüüri praegu väga maineka kogu maailmas helilooja teoste nimekirja sealt varasemast osast roppused, mida ei ole plaadistatud ja mis ei ole laiale publikule kättesaadavad olnud seal moodiate seeria tüür värskendas mõned aastad tagasi, seal on väga koosseis ja oleme väga uhked ka selle üle, et sellest salvestusest tegi kaasa üks Euroopa paremaid koore. Seal Läti raadio koor, mis sõitis siia Tallinnasse kaheks päevaks, et salvestada koos ärased teos Hortus muusikusega ja raerituaalis teevad kaasa meie enda interpreedid, Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester ja Tüürilt. Ta on veel üks kammerpala plaadi keskel, see on konversijo, mida Mustonen mängib siis koos Ivo Sillamaaga. Selle plaadi ka selline emotsionaalne keskpunkt on Galina Grigorjeva kant mis on väga muljetavaldav lugu ja ma võin täiesti kindel olla, et jäta emotsionaalselt ükskõikseks kedagi, kes seda kuulab. Kaasahaarav muusika ja Galina Grigorjeva kooste Andres Mustoneniga on olnud tõesti kindlasti vastastikku arendav ja nad on seda väga nautinud ja Andres Mustonen on kõige oleva teoseid esitanud ka väljaspool Eestit korduvalt, nii et ma arvan, et sellest koostööst tuleb edasi veel nii mõndagi kuulda. Mis selle muusika võib-olla selline üldine pale võiks olla, on, on kirg ja emotsioon. Mulle väga meeldib Andres Mustoneni idealistlik suhtumine loomingusse, ellu ja olemisse. See ei ole selline pragmaatiline, et midagi ei saa teha ja kuidagi ei saa olla, vaid see on nagu selline veduriroll, mida Andres Mustonen mängib Eesti muusikaelus oma ansamblis ja üldse maailma heliloomingus, nii et ta on visionäär. Ta usub jäägitult seda, mida ta teeb. Ja seda me saame tunda ka Rõuge asja kaudu, nagu üks helisalvestist seda ikkagi on läbi kõigi nende mikrofonide, stuudiote ja montaažilaudade jõuab ikkagi meieni see ehe mõte ja emotsioon. Nii et ma usun, et sellel plaadil on hea vastuvõtt meie kuulajad, kelle poolt mitte ainult meie maal, vaid ka välismaal, kuhu teda, need kohe maigus saadame teiste raadiote arhiividesse, milline see plaat välja näeb, võib-olla lühidalt sellest ka plaadikujunduse tegi, ATKO janus on ja tema kõige parem materjal, mida ta seal näitab, on Peeter Langovitši fotoseeria Hortus musicus proovist. Ja kuna see proov oli väga inspireeriv, siis olid muidugi pildidki väga viljakad ja mitmekesised. Seal on näiteid Hortus musicus, pillidest, näoilmeid, istumisi ja seismisi, naeru ja ka väga ilus portree, Andres Mustonen ist, niiet. Ma arvan, et see plaat tõmbab pilkuga oma kaanepildiga. Need lood on salvestatud Tallinna metodisti kirikus kõiki ja me täname väga metodisti kirikut, kes on alati lahke olnud, kui meie helibuss raadiomajas teele asunud siis selles ja see ei ole väga kõrgeid üüre ega mingeid erilisi probleeme, mis tänapäeval nii tüüpilised metodisti kiriku uksed on alati olnud meie salvestustehnikale, nagu avatud ja helirežissöör oli Maidomaadik, abistas teda mitu meie inseneri. Kindlasti tasub ka seda rõhutada, et plaadi ilmumist toetas Eesti vabariigi kultuuriministeerium. Sellest samast projektist, mille nimi on Eesti muusika rahvusvahelisel areenil. Nii et sinna areenile see plaat siis ka suundub, aga see ei tähenda seda, et siin kodumaises plaadipoes peaks ta riiulis olema. Küllap ta need kohe ka on. Klassikaraadio eetris kõlab, võrdles Muusikuse uus plaat neljapäeval, esimesel mail kell 19, null viis ja kordusena esmaspäeval, viiendal mail kell 16, null viis ning lisaks Tiia Tederi intervjuule kuulete saates ka dirigent Andres Mustoneni kommentaare. Homme õhtul kell kuus toimub Niguliste kirikus ülestõusmispüha kontsert. Vana kalendri järgi esineb kammerkoor Orthodox Singers'i. Palusin stuudiosse dirigent Valeri Petrovi. Alustame kontserdist, rääkimist uudisega, et te toote esiettekandele teose, mille tellisite Erkki-Sven Tüürilt. Jah, tegemist on esiettekanne ka ja teose pealkiri on triglazzontriisissagioon ja see on lugu, mis eesti keeles tähendab püha jumal, püha vägev, püha, igavene, heida armu meie peale. See lugu on kirjutatud kolmes keeles on eesti keel, vanaslaavi, keel, kirikukeel ja siis kreeka keel. Ja mõnes mõttes see on väga huvitav moment. Ma ei tea, et keegi veel maailmas õigeusu muusikat kirjutas kolmes keeles, aga miks siin tekkis vajadus kolme Gert kasvatab, see on lihtsalt muusikamaterjali lihtsalt idee oli selline, et iga keel teeb muusikas oma erinevusi ja oma mõtteid ja annaks oma stiili. Oleks ta selline, ütleme, keele suhtes nagu haigumeeniline lugu, mida oleks täiesti selline meloodia, paneks need kolm geelid kokku ja isegi Erkki Sveniga, kui oli jutt, siis ta ütles niimoodi, et, et tal on tõesti väga hea meel, et ta sai üldse nende sõnade kirjutada seda lugu. Need Silada. Püha jumal, püha vägev, püha, igavene, heida armu meie peale nende sõnade peale raske kirjutada midagi, sest ma tean, need sõnad ise panevad muusiga paika. Alati mina arvasin niimoodi, et esimene seal sõnad ja muusika kirjutatakse sõna tee peal ja vot siin on selge, arusaadav muusika kirjutatakse sõnade peale muusika suhtes, ma ütlen niimoodi, see on nagu selline. Noh, see on muidugi võib olla väga imelik termin, aga mina kasutaks niimoodi, see on vaimuliku muusikakaar. Ta paneb nagu kõik need traditsioonilised muusikut, mis oli nagu ühte kohta kõik ja tekib selline moment, et sa tunned, et see on täiesti nagu kõik, absoluutselt, kõik on koos, see muusika paneb sõnad kokku. Vot see on see, see erinevus. Muidugi loo suhtes ma võin öelda, jälle see termin, ma ei tea, seal millalgi lihtsalt kasutan niimoodi. Et noh, see on romantiline minimalism. Sest ta on muidugi minimalismi stiilis kirjutatud, aga väga selgelt meloodiad sealt. Ja mõnikord isegi võib tunda, et see on romantiline meloodia. Vot see on väga vajalik asi harmoonia suhtes, ma võin öelda ka see on traditsiooni harmoonias on väga kaugel, sest muusikakeel on väga kaasaegne. Teisest küljest ta on väga hästi arusaadav, kui ma kuulen seda kõrvalt, siis minu jaoks Arusaadav vorm on arusaadav, absoluutselt, kõik on arusaadav. Vaat see on põhiline, mis selle loo sees ja muidugi see on tunda, et ta ei ole niisama kirjutatud, et lihtsalt kirjutamiseks. Vot tunde, et Erkki-Sven elas läbi, need kõik seinad saavad väga hästi arusaadav. Üks asi on nüüd loost rääkida, teine asi on seda oma kõrvaga kuulata ja see haruldane võimalus kuulata üle hulga aja, Erkki-Sven Tüüri uut hakkab bella kooriteost on siis homme õhtul kell kuus, aga mis seal kontserdil veel kavas. No kuidas on lihavõttepüha, siis ma võtsin traditsioonilised teoseid, mis lauldakse, muidugi vana muusiga võtsin kontsert hakkab looga, mille pealkiri, oh jeesus kristus, seal vana vene meloodia, seal muidugi harmoniseeritud, aga no see sümboliseerib Jeesust Kristust. Teiseks, see on ülestõusmispüha. Dropaar, mis on kreeka keeles, see on Kristus, on Eestis, see on kreeka keeles, tähendab Kristus on üles tõusnud ja muidugi tuleb muusika, mis on pärit valamu kloostrist, siis tulevad Nakovi muusikat, siis tuleb sörk muusikat, siis tuleb Rahmaninovi muusikat ja siis tulev Gridžiniinovi muusikat ja ma üritasin panna, et oleks selline muusika väga hästi arusaadav ja väga lihtne, et oleks täiesti suur kontrastsus, Erkki-Svenil on kaasaegne muusiga, aga tähendab on vanamuusika ja traditsiooniline muusika. Alguses Me laulame vanamuusika, siis traditsiooniline muusika, kaasaegne muusika. Ja lõpus kõige viimane lugu, see on Aleksander Tihhonovi kreedo. Aga kreedos ühendab absoluutselt kõiki kreedo tükke Kreile. Aitäh Valeri Petrov. Ülestõusmispüha kontsert vene kalendri järgi toimub homme õhtul kell kuus Tallinna Niguliste kirikus. Liiga ja teisipäeval, 29.-le aprillil tähistatakse rahvusvahelist tantsupäeva. Rahvusooperis Estonia on sel puhul sama päeva õhtul ja kolmanda mai õhtul kell 19 suur kolmeosaline balleti kaala kus esinevad peale Estonia oma tantsijatega külalised. Esietenduseni saab balleti kaala teises osas näha, puhustab Martin muusikale loodud Hollandi koreograafi Nils Christie balletti. Enne öö saabumist. Ravelli muusikale loodud Tiit Härmi balletis boolero debüteerib Läti rahvusooperi noor baleriin Victoria Jeans Soome. Täpsemalt räägib balleti kaalast Estonia balleti kunstiline juht Tiit Härm. Vigala esimeses ja kolmandas osas on nii-öelda kaala, kus teevad kaasa siis ka külalissolistid. Kuidas selle programmi olete kokku pannud? Nagu ikka, Kallas püüavad kunstnikud näidata oma nagu öelda, individuaalse käekirja maksimaalset tulemust andva teosena ennast esile tuua ja siin meie programmist, siin on üldse kukku 11 korra krahvi erinevat tööd, nii et ühele kalla õhtul on see küllaltki suur ja mahukas materjal. Ja meil on niitvasse tarandi kui ka väga kaasaegsed Ameerika koreograaf Dievideesson, Tim Rashon, ka saksa parimaid koreograafia, UV šanssi teos ja nende esindajateks on väga huvitavad tantsi, isiksused, vini operist juhtivad tantsijad, samuti Soome rahvusooperist, Läti rahvusooperist ja Saksamaa paaristeatrist, nii Deutz ooperis Düsseldorfis, nii et need annavad niisuguse ilusa raamistiku meie ühisele nagu öelda, ettevõtmisele jääma osasega alla pildiliselt. Kui tantsuliselt peaks olema küllaltki kirev. Ja siin on palju. Ma vaatan klassikalistes ballettides pade töösid, aga on ka meie oma libahundist. Hoia klassikalistest on ainult meil ühes kuulsas peti pakurssaarist pade töö ja ülejäänud kõik on praktiliselt meie kaasaegset korra trahvid. Nii et kõik need 11 siin on väga erinevad ja väga julgelt esindavad just oma käekirja nendes numbrites. Tiit Härm kui kerge või kui raske on niisugust balletiga alad kokku panna, seda enam, et kava 29. aprillil ja kolmandail mail on mõneti siiski erinev. Noh, eks raske on juba puht organisatoorselt küljest, sellepärast me teame, et balletiinimesed nad on, avati, kui nad on teatris veel juhtivatel kohtadel. Nende hõivatus ja kinniolekuna on peaaegu maksimaalne ja nende lihtsalt siiatoimetamine ja siiatulek alati väga komplitseeritud ja kindlasti puht organisatoorselt on see raske, aga samas nende soov ja, ja nende tahe meiega koostööd teha on alati olnud väga hea. Annab just selle niisuguse hea positiivse laengu sellele õhtule, nii et ma näen alati neid inimesi, kunstnikke, kuidagi ühte hingust omavad meie tegemistega. Olge kena, Tiit Härm, Öelge, palun, kas balletiga alal esietendub enne öö saabumist pohuslav Martin muusikale, mille Nils Christie Hollandist on lavastanud, kas jääb edaspidi rahvusooperi Estonia balletitrupiga alla? Hoian muidugi selline suur ettevõtmine ongi mõeldud, meil lihtsalt ei jätkunud ka ressursse, oleks tahtnud tuua välja kolme ühe vaatusliku balletiõhtu ja üks nendest õhtust oleks siis olnud Nils Kristi ja ma usun, et meil lähitulevikus on võimalik selle õhtu täielikult teostada, kus siis oleks võimalik ühendada juba sellesama saksa koreograafi Uve Sultsi Schumanni teine sümfoonia. Ja ma ise oleksin lavastanud piljasse, millesse ande Arnold Schönbergi muusikale, nii et, et see oleks moodustanud selle kolmikballeti programmi koos siis selle Martinu saapist Niels Kristi koreograafiaga. Nii et ma usun, seal lähitulevik. Helgaja. Tallinna filharmoonia kutsub publikut põnevale volbrikontserdile KUMU saalis 30. aprilli õhtul kell üheksa. Kontserdinimetus on sönbergijad, tsirkus ning see toimub diplomaatiliste nootide sarjas. Stuudios on kontserditoimetaja-produtsent Heili paus. Tamm paluks lahti rääkida, mis seal toimuma hakkab. Üritame tuua esimest korda oma produktsioonina Eestisse selliste põnevat žanrit, mis Euroopas on juba paarkümmend aastat kanda kinnitanud ja tekitab väga suurt huvi, et see on siis nimelt uus, kus, milles on ühendatud väärt muusika, tsirkuse kehakasutus, niisiis õhuakrobaatika žongleerimine ja koreograafia. Nii et selle žanri alusepanija Sebastian tooma Saksamaalt ka meie juurde tuleb ja teos, mis kõigepealt tuleb ettekandele, on Schönbergi selginenud öö Ferclerce naht. See heliteos ise Šembergil on inspireeritud Rizern teemeli poeemist vaibunud vält naine ja maailm dramaatilise sisuga poeem, kus noor naine oma armastatule pihib. Ta ootab last oma eelmisest suhtest, aga on praegune kaaslane niivõrd positiivse hoiakuga, et ütleb, et see laps on oodatud ja nende armastus lööb, kellel nii, et selline väga tavatu ooperis režeedele lausa vastandlik pööre. Aga just selline hämarus ette teadmatus, fataalsus, niukene, hirmuäratav, ängistav õhkkond, mis valitseb teose alguses siis järjest nagu laheneb ja lõpuks on niisugune armastav ja lüüriline helikeel, mis ju Schönbergi puhul pole mitte väga tavaline. Kuigi tegemist on meil oopus, neljaga, sextetile on ta kirjutatud Gazemberganud seda mitu korda ümber teinud, seda teoste hiljem siis kammerorkestrile ta kirjutanud. Ta väga hindas ise seda teostele värvikust, selle karakterite, niisugust paljusust ja, ja ka kindlasti oli siin oluline just see literatuurne alus, mis võimaldas niisugust avanemist ja meelde tuleb ehkki ettekandele sekstekiga, mis on Tallinna kammerorkestri liikmetele ka omaette huvitav väljakutse sest see on tõesti äärmiselt keerukas teos. Aga nad hea meelega võtsid seda just sexteti variandis teha, et see on neile kui solistidelega väga. Põnev, nii, et laval on kuus pillimeest ja kuus tantsijanna. Ja täiesti selline üks-ühene suhe ja kahtlemata me saame esimest korda vaadata, kuidas siis tsirkuse kehakasutus, kuidas õhus hõljumine moodustab ühe terviku Schönbergi väga värvika ja ka ootamatu heli. Keelega teises teoses pela partoki kontserti samaga tegev kogu Tallinna kammerorkester ja dirigent on seekord Toomas Vavilov. Jah, ja lisaks veel löökpillisolistid, Che lesta, soliste, harfimängija, nii et siin on väga suur koosseis ja väga äge värvikas, kohati isegi brutaalselt rütmika muusika, mis ka omamoodi on inspireerinud meie lavastajat ja ta ütles, et selle žanri nii-öelda teist tahku näitab heliloojapoolselt on siin põnevaks ühendavaks momendiks see, et on tegemist näkku kahe keelpilliorkestriga, mille vahel siis löökpillide rühm nii-öelda jagab maid, et teatud määral Kontšertogrosso žanr, mis partakile väga omane oli eriti tema esimeses loomingu perioodis. Aga just see, et on kaks orkestrit, see annab teatud niisuguse dialoogi momendi ja kahtlemata värvikust juurde asjale. Aga kui nüüd avaks veel selle kontserdi peal kirjateist poolt tsirkus tsirkusest on meil võetud tsirkuse kehakasutus, et ei ole loomi, ei ole kloune. Aga, ja on inspireeritult ühest prantsuse etendusest palee, preili tšai, mis käis siin tegemas Vivaldi aastaaegadele ka niisugust tsirkuse kehakasutusega, koreograafia etendust. Kindlasti seda paljud nägitses Estonia kontserdisaal oli tulvil täis sellise huvitava uudse žanreid tõttu ja sealt see idee tuli, et vaadata, mis Euroopas siis selles valdkonnas toimub. Ja päris palju on Prantsusmaal Belgias selle žanri tegelasi. Kuna meil tekkis hea koostöö siin just nimelt saksa instituudi Goethe Instituudi saksa saatkonnaga, siis me olime sunnitud pöörduma saksa koreograafide lavastajate poole kelle hulgas see ei ole eriti levinud žanr, aga siiski õnnestus leida just nimelt päästjana tooma, kes tegutseb Saksamaal ise, itaallane aga on selle žanri alusepanija, nii et tema tuli nüüd tegema seda meie eesti noortega, nii et me saame näidata, et meie oma Eesti inimesed on täiesti võimelised sellises uudses žanris kaasa lööma. Ja volbriööl sellist toredat kombinatsiooni muusika ja tsirkus vaadata on igati omal kohal. Aga selle kavaga tuleb veel teinegi esinemine. Keila tervisekeskuses kolmandal mail samuti kell üheksa astume ka üle, sest see on Keila linna juubeliüritus ja on omaette huvitav, et selline väikelinn nagu Keila toob siis Eestisse esimese projektina ja Euroopas tõusuteel oleva uue žanri. Nii et Keila linnavalitsus on seekord meiega koostöös ja meid ka usaldades astunud päris euroopa avangardi sammuga. Tartus tegutsev meeskoor Gaudeamus tähistab täna oma viiekümnendat sünnipäeva päeva. Kaheksandal jaanuaril 1958. aastal tuli Eesti põllumajanduse akadeemias dirigent Roland Laasma eestvedamisel kokku uue meeskoori asutamise initsiatiivgrupi koosolek leiti jätkuna, kus on tööl küllaldaselt kõrgemate õppeasutuste lõpetanuid, lauluhuvilisi tehaks, üliõpilasmeeskoori kõrval olema ka veel vilistlasmeeskoor. Koor võttis endale nimeks kõrgemate koolide lõpetanute Tartu meeskoor. 1970.-st aastast kannab meeskoor Gaudeamuse nime. Kooris on olnud ja on praegugi laulumehi paljudelt elualadelt kaudeeaa mu sõna asutamisaastast osalenud kõigil üldlaulupidudel meeste ja poistelaulupidudel. Eestimaa on ristija põigiti lauluga läbi sõidetud. Gaudeamuse säravamaks tipuks on jäänud rahvusvahelisel koorifestivalil Tallinn 72 võidetud esikoht ja peaauhind nii meeskooride kui kõigi kooriliikide arvestuses. Meeskoori repertuaari raudvarasse kuuluvad rahvalaulud ja rahvaste laulud, vana klassika kaasa Järgne koorilooming ja ooperikoorid, laulda vaim. Laul on olnud korje, audirigendi Tuudur Vettik kogu tänasel meeskoori Gaudeamus 50. sünnipäeva. Kontserdi kavas on eesti helilooja koorilaule ja ooperikatkendeid. Kaastegevad on meeskoori endised dirigendid ja solistid. Meeskoori juhatab Sven Aller. Juubelikontsert toimub Tartu Ülikooli aulas täna algusega kell 17. Järgmisel nädalal, esimesel mail toimub Tartu Jaani kirikus kontsert, kus esineb Viljandi linnakapell. Kontserdi alapealkirjaks on kevad Veneetsias 1632 Eesti vanima varajase muusika ansamblit Viljandi linnakapelljuhiks on käesoleval hooajal tromboonimängija George Battler. Teist dirigenti ja kontserdikava tutvustab linna kapelli liige Anti Ein. Paul. Viljandi linnakapell-il oli suur heameel eelmise aasta keskpaigast hakata tegema koostööd George Battleriga, kes on väga põneva elukäiguga mees, kes on üks väheseid spetsiaalselt barokk trombooni õppinud tromboonimängija, kes on õppinud Iraagis ja töötanud nii Ühendriikides mere taga kui siis ka Euroopa vanamuusika ansamblites, nagu muusika, ainult kiku abaselist ja l stiil, Moderna, Utrecht dist ja muusika, poeetika Fraiburgist ja hästi pika ja kireva elukäiguga, nii et meil õnnestus alustada temaga koostööd ja selle üheks toredaks lisaks oli see, et ta võttis kaasa tohutust noodikapist materjalid, mida me siis nüüd saame suure huviga avastada. Tal on seal väga palju põnevat muusikat just sellest hilisrenessansiaegsest Itaaliast, mis sobib just meie praegusele koosseisule väga hästi, nii et me saime siin eelmise aasta lõpus valmis ühe vahva Veneetsia muusikaga kavak ja sättisime seda natukene ümber veel, et see sobiks kevadesse Tartusse ja tuleme siis mängima muusikat seitsmeteistkümnenda sajandi alguse Veneetsiast, mis on põnev selle pärast, et see oli selline õnnelik aeg, kus renessanssiajastul kõik head asjad, mis olid alguse saanud, kõik õitsesid, Veneetsias, elati ilusti muusikat, mängiti suurte koosseisudega, suurtes kirikutes oli juba ja need mehed, kelle kohta muusikaajaloos öeldakse, et Veneetsia koolkond, need olid juba oma tegevusega algust teinud, Monte Verdi oli oma parimat kantsioonid juba kirjutanud, taustaks veel nii palju, et Galileo oli just väitnud maa tiirleb ümber päikese ja nad ei uskunud teda sellel hetkel. Shakespeare oli kirjutanud oma parimad Itaalia-teemalised näitemängud juba, vot igal juhul siis Veneetsias mängiti suurte koosseisudega vahvat muusikat ja siis meie nüüd oleme võtnud oma kavasse ka sellist viie-kuue-seitsmehäälset muusikat, mida saab mängida ka Tartu Jaani kirikus erivõlvide alt, niimoodi vahepeal mängib üks seltskonnast ja siis teine osa, vastab kajana. Ja see kõik on, ma ütleksin, väga põnev. Juba jõuluajal vaatasime, et hästi vahva on, kui lugudega vahele ikkagi inimestele sõnuga peale lugeda, lugesime mõned luuletused, seekord leidsime, et kevadeks valime veel rohkem luuletusi ja veel rohkem lugejaid ka, nii et meile tulid appi Tartu Tamme gümnaasiumi 11. c klassi õpilased, kes valisid maitse järgi kevadist luulet. Nii et meil nüüd hetkel tänaseks teada, et kevadisi luuletusi tulevad lugema Tamme gümnaasiumist, Kairi Olesk, Sirli Kivipõld, Pille-Riin Kriisa, Grethe Roose liist aur ja neil on valitud välja ja üks kimp Artur Alliksaare luuletusi, mis peaks sellist kevadist meeleolu andma edasi umbes, ma arvan samamoodi nagu seitsmeteistkümnenda sajandi alguses Veneetsias olid inimesed kevadest vaimustunud. Eks see meeleolu kandub aastast aastasse, nii et seekord siis alliksaare luuletustega ja Veneetsia muusikaga. Kui korraks tagasi tulla teie dirigendi juurde, George Battler, kuidas see kontakt tekkis? Linnaga Bell tegi pikalt koostööd Neeme Bunderiga, kes aastast 2005 sai siiski tiheda töö Eesti kontserdis ja lõpetas Viljandi vahet sõitmise põhiliselt. Ja siis me mõnda aega proovisime ilma sellise kunstilise juhita teha kõike, mida me ise oskasime ja teistpidi üks meie sees on ikka paremini, et eks me otsisime, keda endale appi kutsuda ja George Battler oli oma käimistes jõudnud just Eestisse, oma abikaasa kaudu, kellega ta siia tagasi kolis. George saabume Tallinnasse ja otsis ka omale kohti, kuhu ta võiks oma oskusi rakendada, nii et me sobisime hästi kokku, ma arvan. Aitäh Antti Hein Paule selle intervjuu eest Viljandi linnakapell i kontsert pealkirjaga kevad Veneetsias 1632 toimub esimesel mail Tartu Jaani kirikus algusega kell 17. Mul on veel kiusatus ära seletada, et tegelikult 1632 ei ole muul viisil oluline kui lihtsalt sellepärast, et sellel aastal asutati Tartu ülikool, ta on tegelikult perioodil just umbes sellest samast ajast, mõned muusikapalad on kirjutatud juba 1612, võib-olla nii 20 aastat, varem aga ajastu, see on just see periood, kus Tartus asutati ülikooli, vat samal ajal Veneetsias mängiti sellist muusikat, nii et see aastaarv pandi siia kontserdi pealkirja küll puhtalt seose tekitamise pärast. Eesti kontserdite toob maale Iiri pianisti Swinging Collinsi. Tundub, et tegemist on noore tõusva tähega. Eesti kontserdi produtsent Neeme Wonder. Jah, nii ta on, tegelikult ma võin ka seda öelda, Swinging Collins on, on ka Eesti publikule Ta, sest ta siis ikka mõned aastad juba mänginud, minu teada ERSO-ga lausa. Ja tegemist on tõesti hiiri sellise noorema põlvkonna tõusva tähega, kes on erakordselt aktiivne nii kontserdilavadel kui ka muudes tegemistes. Kui päris aus olla, sest ta nüüdsest peale ka klaverifestivali kunstiline juhtfestival, mis tegutseb Dublinis. Aga kõik tema muud tegemised on samamoodi tegelikult nagu muljetavaldavad. Kui päris aus olla. Kõigepealt tema selline tähelend algas 1998. aastal, kui ta sai Šveitsis klaar, Ahaskile nimelise konkursi esimese preemia. Ja see on tegelikult päris nagu kõva sõna, talonit, preemiaid veel ka teisi, aga vot sellest peale tavaliselt kõik produtsendid kontserdikorraldaja, nendel ei olnud nagu noore inimesena kui silm peale. Ja nii on ta sattunud Linkond tsentrumis New Yorgis on esinenud Londonis näiteks Royal filharmoonia orkestriga, Leonard Zlatkini juhatusel ja veel ka väga paljude teiste orkestrit ega mänginud nii Chicagos, Houstonis, Rotterdamis, toiminghamis ja nii edasi seal väga mainekate dirigentidega nagu Christoph Fischer näiteks või icrosmäkiigan või Heinrich Vassilis, sina iski, Sakari orava moodi, see nimekiri on tal tegelikult päris nagu muljetavaldav ja pikk. Ja noh, eks ta siis on ka läbi käinud kõik suuremad ja väiksemad maalide kogu maailmas mängida siis nii Koreas kui Londonis, Ameerikas kui igal pool Euroopas. Tema 2006. aastal ilmunud Schumanni plaat on saanud rahvusvaheliselt hea vastuvõtu osaliseks, mida ta siin mängib? Siin ta mängib ka muuseas natukene Schumanni teises pooles kroonilised etüüdid aga mängib ka veel Johann Sebastian Bachi partiide number kaks, mis on siis tegelikult küll nagu algupäraselt klavessiini lugu, aga noh, tänapäeval on päris tavaline mängitakse klaveriga klavessiini repertuaari ja siis ka Beethoveni viimase sonaadi siin sõnad number 32 c-moll kus ta mängib Eestis. 29. aprillil, teisipäev kell seitse saab Swinging Collins kuulata Pärnu kontserdimajas ja kolmapäeval 30. aprillil, siis kell kolm Estonia kontserdisaalis. Kõikidele klaverisõpradele siis teadmiseks. Singing Collins on järgmisel nädalal Eestis. Kõigil neil, kel seoses Uno Naissoo 80. sünniaastapäev taevaga meenunud tema muusika ja tekkinud taas huvi tema isiku vastu on põhjust sammud seada esmaspäeval Eesti teatri- ja muusikamuuseumisse kus on järjekordne meenutusõhtu, seekord siis Uno Naissoost. Alo Põldmäe, palun seda tutvustada lähemalt. 28. aprillil algusega kell 16 on siis teatri- ja muusikamuuseumis selline muuseumiõhtu, kus me meenutame Uno Naissood seoses tema 80. sünniaastapäevaga. See on küll mõni nädal pärast tema seda juubelitäht päeva, kuid me, muuseum juba on selline asutus, kus mitmedki asjad on uues valguses, siis kui on tähtpäevast mõni aeg möödas ja me oleme palunud sellele õhtule meenutama Uno Naissoo tema kolleege, tema pereliikmeid. Siin osalevad Tõnu Naissoo, kes on tunnustatud džässpianist Ksenja Naissoo, Uno Naissoo õde, kunagised kolleegid Valter Ojakäär ja kuna areng, Uno Loop ja Herbert krutop ja mitmed teisedki ja muusikalises osas me kuuleme nii džässimuusikat Uno Naissoo laule. Uno Naissoo instrumentaalpalu ja esindajateks on poeg Tõnu Naissoo, Anna Põldre ja tõsise poole pealt Mati Palm ja Katrin Paadam. Et aga muna naist suga seoses me tahaksime veel seda öelda, et muuseumis on väga suur hulk tema loomingut, käsikirju, nii need väga tuntud hullude mu kodu ja kui käes on jaanipäev ja seesama laste populaarne laul koolikell. Kõik need käsikirjad on meil hoiul. Ja ka laulud filmist viimne reliikvia mille kaudu võib-olla Uno Naissoo on veel kõige tuntum rahva seas Neist käsikirjadest me paneme selle ürituse ajaks ka välja sellise väikese näituse, nii et see on unikaalne võimalus neid ka näha selle ürituse ajal. Aga kuna naissoost veel kui unikaalsest isiksusest veel nii palju, et lisaks heliloojale olid aga väga hea muusik ansamblites metronoom, sving, klapp, stuudio kaheksa, ta oli väga suur organisaator kas või tänapäevased džässifestivalid. Jätskaar on ju saanud ka alguse tänu Uno Naissoo tegevusele ja Tänapäevane Georg Otsa nimeline muusikakool on väga palju tänu võlgu Uno Naissoo-le, kus tegutses võimas kolmik Uno Loop, Uno Naissoo, Uno Naissoo on selle estraadiosakonna üks rajajaid, kauaaegne töötaja, nii et helilooja, organisaator, ka muusikateadlane, kes on kirjutanud mitmeid jazzialaseid raamatuid väga mitmekülgse inimesega, on tegemist ja teda. Me tahamegi meenutada sellel üritusel 28. aprillil kell 16 teatri- Moskva, muuseas. Eile õhtust alates on veetsin geni kaunis rokokooteater, taas veetsin geni pidu mängude päralt. Suurte traditsioonidega festival on ühtlasi ka suurim raadiofestival kogu Saksamaal. Dema part. Krooniks on Edela-Saksa ringhääling rohkelt raadioülekandeid ja salvestisi. Kesksed tegijad Edela-Saksa raadiokollektiivid rohkelt üritusi kuni 10. juunini. Eilsed avahelid tulid maailma esiettekanded. Euroopa naishelilooja-ist tuntumaid Adriana üldski. Tõsi ja temalt tellitud draamahäältele hübriid Niobe mille esitas hakkab Bella Edela-Saksa Ansambel Tennis kommdee juhatusel. Sellele järgnes Adriana Felskist kolm sajandit varem elanud pikalt Saksamaal tegutsenud Agostiinos Stefani kolmevaatuseline ooper Niobe Teeba kuninganna. Nüüd koos Balthasar Neumanni ansambliga festivali muusikalise juhi Toomas singel broki dirigeerimisel. Nimiosas rootslanna Maria pentsa. Ei pea vist toonitama, et Engel Brok valib repertuaari ja ka tellib igal aastal uusteose, mis spetsiaalset rokokoo teatriga sobiks. Homme tuleb Niobe teine etendus. Alates tänasest pakub festival aga rokokoo teatrisse ja lossi teistes saalides suurepäraseid kontserte. Õhtul alustab seda programmi Kurfaltsi kammerorkester ja solistiks juba Salzburgis Londonis väga menukas olnud Alina Ibragimov, kes mängib oma debüütplaadi legi jäänud Karl Amadeus Hartmanni Concerto Funebret. Nagu Schweitzingenis ikka, on varajase muusika vürtsitatud kavas ühe päris moodsa teosega ja maitsekas koosluses siin kõrval peamiselt 18. sajandi muusika Franz Xavier Richter Johanstanits, Haydni. Homme saab jahisaalis sooloõhtu noor itaallane. Alis jo paks, nüüd New Yorgis liitsi konkursi võitnud kavas kõrvuti lutsianobeerijo järewellivals klaveriseades siinsamas lähedal Baieri toomkirikust tulemas Monte Verdi Maria Vesper ning Mozarti sõjalis-veetsingeni lossis Magdaleena Kosena soolo. Klaveril Malcom Martin O. Paar päeva hiljem juba tenor Christoph Preigarieeni soolokava taas tüüpiliselt Schumanni Schuberti vahel. Wolfgang Riin Stockholmis algas üleeile kompavuses, viige Kuningliku filharmoonia orkestri alles 2006. aastal sündinud kevadine festival, pühendatud tänavu Anders Nilsson. Eile tuli ju sügisel menukalt lavale ta ooper säärasele Janderist ja festivali avaski, nüüd süüta ooperist esiettekandes tellituna. Samuti Niilsoni esimene sümfoonia ja klaverikontsert. Beethoveni Egmati avamängu kõrval pole kavades tõepoolest ühtki muud teost peale Anders Nilsson omade. Täna mängib koos Filharmoonikute ka saksofonikvartett Rolling Found synnilsoni Concerto gross saksofonikvartetile orkestriga homses kammerkavas kvartetile taga Founteisi esiettekanne reas solistide kõrval mängib festivalil katale kvartett kokku viiel kontserdil kõlab kokku 16 Anders Nilsson ideost. Homses kavas Kalamento flöödi-le tšellole ja orelile, mille tellis ois Draghi festival 2004 parvlaev Estonia katastroofi mälestuseks. Stockholmis on veel üks tähendusrikas meenutus aeg. Möödumas on 30 aastat Jörts liigeti ooperi Lograndma kaaber maailma esiettekandest kuninglikus ooperis. Üleeile oli peale Stockholmi veel mitu sündmust, mujal Müncheni kammerteatris anti viiuldaja Anne-Sophie mõtterile pidulikult kätte Errs fon. Siemensi Fondi preemia, mille otsustab Baieri kaunite kunstide akadeemia toetuspreemia said kolm noort heliloojat. Oma nüüd saadud 200000 euro võrra, kavatseb Ann-Sofie mutter meil tänavu panna aluse omanimelisele fondile noorte muusikute toetuseks. Neljapäeval oli Berliini filharmoonias sealset Helsingi päevade keskseks sündmuseks Helsingi linnaorkestri kontsertjoon stuur kortsi juhatusel, kellest saab orkestri järgmine peadirigent. Samal õhtul mängis Finlandia talus Helsingis aga meie ERSO Olari Jeltsiga jaga Erkki-Sven Tüüri akordionikontsertkavas myygaveuroneniga solistina. Neljapäeval tegi oma debüüdiga Hamburgi sümfoonikute ees Andres Mustonen kaks Arvo Pärdi teost, kavas Lennart In Memorial ja sümfoonia number kolm Mustoneniga Mozarti kontserdi solistiks. Neljapäeva õhtul andis soomlaste klassikaraadio eetrisse Mikk Murdvee juhatatud Sagros ansambli kontserdi seitsmeteistkümnendast aprillis Tampere Soome uue muusikabiennaalil Esapekka saloneni nooria Avlis sallineni vaiksed laulud Harry Vesmani imitatsiooni esiettekandes ja komplitseerib Tuina teosena Veli-Matti Puumala soira. Päev enne Mustoneni mängis Hamburgi laess alles Hamburg kaamerata Claus Spenceri juhatusel Erkki-Sven Tüürilaid uusi. Aga täna kõlab tüüri muusika, amsterdami kontsert, kebaus. Hollandi raadio filharmoonia orkester mängib Marc keldri juhatusel tüüri Sibeliuse pühenduse söötšikk Burrows. Aga samuti neljapäeval, eile ja täna avab Paavo Järvi Cincinnati Music hoolis oma kava Veljo Tormise avamänguga number kaks pinkast Zuckermann Bruchi esimese kontserdi solistiks. Austraalia kammerorkester on suurel Euroopa turneel Saksa malevas kava Arvo Pärdi Address siis Viini musi Ferain Klaas Pariis kahenädalane reis lõpeb homme Luxembourgi filharmoonia suures saalis. Haydni tšellokontserdi solistiks, sol ka petta. Üleeile esitati Pärdi teedeeuumit Rootsis Velling piis täna kantust Ari Angergu juhatusel Soomes Oulus. Homme teevad Potsdami torid Janno kammerorkester uudi Joffe käe all aga Pärdi kahe teose uue versiooni esiettekanded. Need on Depro fondis meeskoorile. Kammerorkestriga jätab paatsen toomine segakoorile orkestriga. Soomlanna Susanna Mälki dirigeerib pärl tipparaatrist amsterdami. Kontsert käib ohust teisipäeval. Kristjan Järvi juhatas eile väga põnevat kava Põhja-Saksa Raadio Hannoveri orkestri eeskavas pealkirjaga Bosporuse helid. Kaks Türgi heliloojat Johusabi nulis sultan Daniels niiderigaks teost Taise saksofoni solistiks idama süüdis. Schneideri nai kontserdi solist oli basse saaba. Uuest nädalast on Christian juba Arvo Volmeri Adeleidi sümfooniaorkestri ees Austraalias, kus Volmer ise eelmisel nädalalõpul dirigeeris festivali tšellistid. Lõpetuseks kahel õhtul Eduard Tubina kuuendat sümfooniat. Bariton Lauri vasar laulis teisipäeval oma viimase 13. etenduse Wagneri itaanhoisheris Pieter Rolfi osas Barcelonas. Grand Theatre tellis Zeus. Heligaja. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk Mirje Mändla, Age Raa, Hedvig Lätti, Robert staak. Saate seadsid kokku helioperaator Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Siis neile sobival ajal sobival ajal sülgaja.