Heligaja tere hea heligaja kuulaja. Tänast 21. aprilli saadet toimetab Kersti Inno saates vaatame tagasi meie fookuses olnud Eesti muusika päevadele. Muusikateadlane Merike Vaitma räägib festivali lõppkontserdil ettekandele olnud Veljo Tormise ooperist luigelend ja võrdleb seda noh, 40 aastat tagasi toimunud lavastusega Vanemuises. Muusikat. Teadlane Kristel Pappel arvustab Indrek Hirve näidendit Pauluse kiriku kellad. Helilooja Heino Ellerist. Noor helilooja Liis Jürgens jagab oma muljeid mammutkontserdilt ja festivalist üldse. Juttu tuleb ka eesti muusika päevaltel esitletud heliplaatidest. Tartus tegutseb koor Heil, popsingers tähistab oma kümnendat sünnipäeva kontsertidega Tartus ja Tallinnas. Koorilt tutvustab dirigent Lauri preede. Intervjueeris Hedvig Lätt esmaspäeval, 23. aprillil etenduvas rahvusooperis Estonia Eesti muusika ja teatriakadeemia sümfooniaorkestri päris stuudio esituses tšakama Putšiini lühioopereid õde Angeelika channiskiki muusikalise juhi ja dirigendi Erki Pehki kahtegi. Intervjuud Tiina kuningas. 27. aprillil esinevad Estonia kontserdisaalis Mihkel Poll ja Eesti riiklik sümfoonia Sester Olari Eltsi juhatusel. Pianisti intervjueeris Karin kop. Brant alanud jazzkaare klassikalisemast poolest räägib Anne Erm ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Eesti muusika päevade festivali helilooja oli Veljo Tormis. Lõppkontserdil Eesti Draamateatris avanes võimalus kuulata, vaadata tormis ooperi luigelend kontsertettekannet kostüümides esitasid Helen Lokuta, Roland Liiv, Uku Joller Pärnu linnaorkester ja Nargen Opera koor dirigent Mihhail Kerts. Vahetult pärast ettekannet palusin muljeid jagama muusikateadlase Merike Vaitma, kes näinud ka 41 aastat tagasi Tartu Vanemuises toimunud esietendust. Mul on kõigepealt hea meel, et see ooper on varjusurmast üles äratatud, ma nägin tõepoolest esietendust, aga vahepeal ma olen näiteks seda kunagise esietenduse salvestust kasutanud muusikaakadeemias mõnes aines ja leidub mõni üliõpilane, kes küsib, hämmastunud tehakse, on ju nii ilus ooper, miks seda ei mängita ja vahepeal on kavatsetud. Andrus Kallastu on tahtnud Pärnu ooperis näiteks teha ja siis paar aastat tagasi uuris neid materjale soomlane Timo Lipponen, laulja muuseas, kes nägi Pärnu ooperi Figaro pulma. Ehk mäletab, ta oli väga tore, Figaro, ta on lõpetanud ka ooperilavastuse erialal ja niukene algav ooperilavastaja edasi. Teos huvitas, ta uuris materjale. No sinnapaika see asi esialgu on jäänud. Tal ei ole õiget niisugust rahastajad ja projekti niisugust tehnilist ja materiaalset vedajat, aga mine tea, võib-olla ta ei hakka ükskord selle loo ära. Aga nüüd ta tuli siis järsku siin, Eesti muusika päevadel, lase muidugi. Veljo Tormis, kes siin mõni päev tagasi kuulsin klassikaraadiost, ütles, et see on ikkagi kontserdite kannel, aga ta oli ju tegelikult poolenisti kontsertettekanne, ikka kostüümid ja lavakujunduselemendid ja see, et nad laulsid, noodiraamatut käes. Mul on hoopis väike asi. Ja kõigepealt ma loodan, et te saite nüüd ühe ikkagi väga palju parema heliülesvõtte ooperis kui tervikust. Võib olla On tormisel õigus, et sõit on kompaktsem ja balletis, see oli väga hea ballett murdmaal ja ja kannuooper on ju midagi muud. Kahju, kui ta päris välja sureks. Võrrelda muidugi võrdlema peaks. Esietendus 40 aastat tagasi, Kaarel Ird lavastas ja tema oligi nagu selle projekti eestvedaja. Lava libime, poeesiat pold ollagi. Väga hea, Endel Ani, metsavaht oli väga hea noorte omast. Neli aastat pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Vanemuises veel kunstnik ja oli tühi, koht oli virve. Ird võttistab koorist. Noor tüdruk. No esimene ja viimane sooloroll, tal ei olnud korralikku laulja, haridustki, aga ilus, värske hääleke. Aga ta ei osanud sellega suurt midagi peale hakata. Vaata niukene laulist sirgelt ja lihtsalt noodid ära. Ei noh, mitte sirgelt, tähendab mitte ma ei mõtle, et ilma vibratot, aga sest ta ei osanud lihtsalt seda teha, aga no ta nägi laval, ta nägi noor välja, tahtis sellepärast ilmselt. Noh, kui ma tagant nõudlik ju. Küllaltki jah, no mitte nii hirmus. Siin Helen Lokuta on ikkagi siiamaani rohkem nagu metsaks peetud, ta laulis väga uhkelt selle. Aga võib-olla ta lähebki soprani siis nii on ka ennustatud, ei teaks väga uhke dramaatiline sopran, üks kord. Tõlgenduste puutub, kas ei olnud Irdi tükk omal ajal küll ju, sest et seal on palju sellist sisetegevust nagu püssi Belle ases Melizaldis, lõpuks sisetegevus ja välistegevust on vähe, see olnud Irdi Riga üldiselt temal sobisid külatükid, kus oli palju ja nalja sai ja seal ta, mis siis teha seisavad ja laulavad see, mida te tegelikult ei sallinudki ooperis nii juhtus, aga nii oli seal muidugi orkester külastena palju paremini. Ilma selleta ei saa Storkist väga tähtis roll. Jah. Aga siis nüüd selle tõlgendus, sest siin oli ikkagi Hardi Volmeri tõlgendus taga selgelt sõnastatud päris kõigest ei saanud aru, kas ta klapib. Ooper on kirjutatud väga täpselt oma aega, kunstnik on Nõukogude kunstnik kes teeb monumentaalmaali midagi, mida on, keegi ei armastanud teha, aga mis tõi raha sisse ja mis monumentaalmaal on originaaltekstis, eks ole, see modell pahanet, ta pidi selle vastiku kostüümi selga panema, onkel see pips, linnadaam siis modellikson töölise kostüümis, mingi tehasetööline, nii monumentaalmaal, ega sealt keegi midagi head ei teinud, aga mõni tegi raha pärast, mõni ei teinud üldse nii, nagu inimeste karakter lubas. See Luige lennukunstnik originaalis ma ütlen, on kompromisside tegija ja ta on kuidagi lõhestunud selles mõttes asja ise ka aru, et mida ta valetab endale, mida ta ei valeta. Ja muidugi on autorid on tema suhtes päris irooniliselt, lõpus jääb väike niisugune võimalus, et äkki ta ujub pinnale, et noh, selles mõttes, et tuleb ikka hea kunstnik lõpuks välja, jätab monumentaalmaalid maha. Praegu huvitavamalt öelda. Ja virve on muidugi nii idülli ideaal nagu üldse olla saab originaalist siin oli nagu kõik pea peale pööratud vist või iroonia luubi all oli väikselt hoopis virve, see söötu puha külakooliõpetajanna juba alguses ja see suhtumine, et ta tuleb irooniaga käsitleda, selle mängis sellel Lokuta suurepäraselt välja siis muidugi päris naljakas. Alguses tal selles balleti luige kostüümis on seal Patškaa seljas ja muuseas, tore küll, et kaks lauljana täna laval ja mõlemad võivad endale lubada balletikostüüme ja silm puhkab peal, eks ole. Jah. Aga siiski kunstnik kas tema, kel oli aus niukene, eriti barett peas ja ma ei saanud nüüd päris hästi aru, kas tema pidi oleme Hardi Volmeri tõlgenduse järgi niisugune igati tõsiseltvõetav heitlustes peategelane, tema see kompromiss, site tegija, kommertslik vool oli kuidagi hajunud seoses selle väikse teksti muutusega ja aga siis peale selle tema nisukesed kapriis siit viha astamised, mis on muusikas asja, need olid kõik kuidagi niimoodi, Matilt puudusid, võib-olla oli Uku Jollerilt hoopis partii väga värske aga võib-olla siin mingi taotlus, mis oli pool teile teele ja noh, ma ei tea, nuku Jolleris on see kõik olemas, missugune dramatism ja kui kiired muudatused olid Britteni koovitaja jõe selles üle vedas, mul on siiamaani meeles, see oli võimas roll, kuigi nakkab poollavastust mitte pearoll, aga päris palju laulda, nii vägev, mis ta tegi seal ka praegu, ma ei saanud hästi aru, kas oli värske või oli Hardi Volmer taotlevad veel mingit seitsmendat asja, mida ma ei tabanud, aga igatahes see, kui ei olnud huvi tamm, ta ei kandnud välja seda telje muudatus, kui ta pidi seal olema kandnud välja ilmselt pidisest, see pole üldse mitte see ooperiautorite virve just nagu aga noh, seda oleks aega kõik veel mõelda ja arutada ja võib olla, no ma ei tea, aga see jääb sinnapaika või tehakse midagi veel. Aga mul on hea meel, et varjusurmast üles äratatud Erakordne sündmus Eesti muusika päevadel oli ka festivali tellimusel sündinud draamalavastus Tallinna linnateatris mononäidend Heino Ellerist, kelle sünnist möödus märtsis 120 aastat. Indrek Hirve näidendit palusin arvustama muusikateadlase Kristel pappeli. Kõigepealt kiidaks. Kas see on Eesti muusika päevade korraldajate ideed tellida näidend ühest eesti heliloojast ning Elleri esimese valikuna oli väga põhjendatud. Samuti rõõmustas, et poeet ja kunstnik ning muusikatundlik inimene Indrek Hirv soostus teatritüki kirjutama olles lugenud irve esseesid ja meeleolupilte Tartust ning Tartu kunstnikest aga ka muusikast üldse, olin kindel, et ta tabab ja vahendab seda atmosfääri mis valitses sõdadevahelises Tartus Heino Elleri, helilooja ja õpetaja tegevuse kõrgajal. Ja mis näiteks minule endale on hoopis kaugem ja ettekujutamatu. Tegelikult ongi nii, et näidendi keskpunkt on küll Eller, kõik toimub tema monoloogina aga samavõrd tähtis on Ellerit ümbritsenud keskkond, inimesed, ideed ning muidugi muusika. Keskkond tähendab ka lapsepõlve meenutusi ning mälestusi Peterburist. Siin on Hirvel mitu toredat seeni, näiteks see, kuidas Eller kosib oma tulevast abikaasat, annab pianist Anna on üldse peaaegu kogu aeg näidendi jooksul kohal olev seda kõlava klaverimuusika ja pianisti ning helilooja Liisa Hirschi vahendusel. Muide, Liisa Hirsch valis just need teosed, mis siin muusikalise keskkonna loovad ja, ja see oli väga hea ja veenev karakteerne valik. Rollerit mängib, õigemini avab meile ta sisemonolooge Rain Simmul. Väga täpsete mõtte- ja tundenüanssidega. Ja linnateatri intiimses väikses saalis sai Margus Kasterpalu lavastus energiat nii kõlavast, muusikast kui ka väga tihedast kontaktist publikuga kelleks, vähemalt teisel etendusel, mida mina külastasin, olid peamiselt muusikud ja muusikahuvilised. Vahest üks asi siiski, mis minus küsimusi või ebalusi tekitas? Need olid näidendi lõpustseenid, mille tegevus toimus pärast teist maailmasõda, neljandad aastate teisel poolel ja pärast Elleri stenokardia ataki nakkuma targast raamatust järele vaatasin. Ühelt poolt oli seal väga huvitav materjal näiteks Anna Elleri kohta tema summa kohta samuti et tuli välja Heino Elleri enda traagika. Aga need mõjusid omamoodi sabana või Kuuda koodona. Vaataja tajus näidendi lõpu pigem varem pärast Elleri klaveripala kellad kõlamis tervikuna. Need kella tantsid, pealkiri ja ju kogutükile olid läbiv motiiv. Näidendis. Selle aga veel väga meeldis, oli see, et hirv oskas ilma pateetikata ja kogub vastuolulisuses esile tuua mitte ainult Elleri karakteri ja tema aja, vaid ka olulised ideed sellest ajast mis Ellerit ümbritses kõigepealt siis kahekümnendatel, kolmekümnendatel aastatel noore Eesti vabariigi eneseotsimise päevilt mis on moodne kunst. Kuidas saab moodsat muusikat kirjutada ka niisuguses olukorras, kus ei ole veel ette Kann diaid piisavalt ja kus ei ole võib-olla publikupoolset mõistmist mida siis teha? Mis rahvuslikus, mis on õigupoolest Eesti muusika nendesse küsimustesse oman hirv põiminud ka Hanno Kompuse mõtteid, kes kahtlemata oli tol ajal üks suuremaid mõtestajaid ja mõtlejaid eesti kunstist üldse? Jaa jaa, modernisti Ado Vabe isikut välja toonud, see oli noh, väga põhjendatud ja tabab ka. Ja need ideed on ju niisugused, mis on ka praegu aktuaalsed ja millega tegeldakse tänapäeval hirve, näidend ja kummuli ja Hirschi ning Kasterpalu ühist värskendas minu meelest vägagi pilti Ellerist ja mind isiklikult pani taas välja otsima Elleri heli. Töid, mida on umbes 20 aastat? Palusin stuudiosse noore helilooja Liis Jürgens, et rääkida eelkõige mammutkontserdist, mis Eesti muusika ja teatriakadeemias tekitab alati suurt elevust. Kuidas. Ta oli seekord oli mammutkontsert siis pikk ja suurejooneline nagu alati päris samamoodi olnud kui eelmistel aastatel, et oli pisut teistsugune õhkkond ja teistsugused tood ja teistsugused ettekandeid inimesed. Esimeses paneelis heliloojad oli terve rida uudisteoseid kandel. Minul õnnestus neist kuulda Aaro Belt vannitoast ja Mihkel Kerem ideost. Aaro Bergmanni lugu oli väga vaheldusrikas ja värvid rohkem. Minu arust sama, võiks öelda Mihkel Kerem ei loo kohta, et seal oli nagu siin pealkiri ütleb, muutuvad meeleolud. Keelpillid olid pandud väljendama. Ma väga erinevaid meeleolusid. Bertmani lugu oli sonaat, altsaksofoni leia harfile plaamanni sügismustrid ka üsna ebatavaline kooslus. Ma arvan, et saksofoni Hars sobivad väga hästi kokku ja. Mulle tundus, et oli päris hästi mõlema pilli võimaluse ära kasutatud, siis selline eriline osa oli seekord jai Merike, vaidlema ülesastumine, kes siis esindas, nagu siin on öeldud, muusikateadlasi. Tali siis mõelnud selle üle, pani publikult ka mõtisklema, et mis jooned on eesti muusikale iseloomulikud ja kas neid üldse on ja äkki on hoopis universaalsed, et võib-olla nad ei olegi ainult eesti muusikale iseloomulikud, selline pisut koolitööd, seminari meenutav muusika kuulamine toimus. Ta lasi erinevaid Lugusid, palus arvata, kas on tegemist eesti muusikaga, ei ole. See tekitas uurika seas elevust ja selgus, et muusika veel on küllaltki universaalne. Ei saa üldse öelda, et midagi oleks ühele rahvusele nüüd nii omane, et seda võiks kohe kindlalt määratleda. Kelle muusika Eesti heliloojate seal kõlas, seal oli üks Heino Erisalu teos orkestriteos ja siis Märt-Matis Lille taevajõgi, mis inimeste poolt kõige rohkem äratund, mis oli lihtsalt nii hea lugu kõigil meelde jäänud. Et ülejäänud lood seal küll meenutasid Šostakovitši it ja küll Tambergi, küll Pärti, aga olid hoopis välisautoritelt, nii. Sellised. Merike Vaitma kavalad valikud olid. Kolmas paneel oli üllatus, heliloojad jah, oli rõõmu siis kuulda eira Rauni Anne Ermi lugusid, mis olid küll mitte seal on kirjutatud vaid kunagi varem, aga ka sisaldasid sellist loomislusti eira, Rauni palad ritta, NATO oli mitmekesine ja selline klaverimängu nautiv, et marti raide ettekanne selles mõttes oli õigustatud seda kaupu. Ja Anne Ermi Raul mida esitasid iiris oja marti räide, no oli tunda, et see ei ole praegu kirjutatud ja see oli selline mõnus vanade aegade hõng juures. Üllatus oligi selles, et Eero Raun ja Anne Erm on kunagi lõpetanud heliloojate konservatooriumi aga tegutsevad mõlemad muul alal ja edasi tuli interpreetide paneelid. Kõigepealt esines Eesti filharmoonia kammerkoor ja lauldi Mart Saare koorimuusikat. Dirigent oli Mikk Üleoja sellises väikses saalis kuulda filharmoonia kammerkoor ja muidugi hoopis teistmoodi kui tavaliselt, et need hääled haaravad selle saali endasse ja Mart Saare koorimuusika on üldiselt ikkagi väga hea, et seda harva esitatakse. Selline ka armas ja kodune, tore oli kuulda ja viimane lugu oli tõesti väga hea esitus Lembit Veevo sonaadist Laanetile klaverile. Toomas Vavilov, Peep Lassmann. Nagu Toomas Vavilov ka siin, ütleme, see on tõesti üks Eesti parimaid klanetleja kirjutatud lugusid ja seda oli tunda ka, et mängijale see lugu väga meeldib ja kui mängijale lugu meeldis, ta teeb seda enamasti väga hästi. Need esitus oli tõesti kogu selle kontserdi selliseks punktiks. Lõpetuseks sobilik. Eesti muusika päevad olid tihedad päevad täis kontserte ja muusikule endale proovidest kontsertile minekut, tuttamist, rutamist, aga millised kontserdid jäid sulle nagu eredamalt meelde? Oli väga kirev festival, see aasta ja erinevates valdkondades toimus päris palju ja kui ma meenutan praegu seda festivali, tuleb mul kõigepealt meelde Märt-Matis Lille lugu, mis oli kirjutatud trammile. Sellises hopi lugu neljast maailmast. See lugu kuidagi sobis väga hästi sellesse keskkonda. Ettekanne toimus Katariina kirikus ja lugu ise oli siis jutustajale ja löökpillid. Elektrikitarr olid ka juurde toodud. Ja see kuidagi väga selgelt meelde ja eristus ülejäänud lugudest. Muidugi minu jaoks oli esimest korda elus kuulata Tormise teoseid live ettekandes ja see jättis tõesti suure mulje see, kuidas on võimalik Eesti filharmoonia kammerkoori valitseda ja kuidas on võimalik Tormise muusika, et esitada, see on nagu omaette fenomen. Ja üle kõige muidugi tõstaks esile heinavankri kontserti, mis toimus Rootsi-Mihkli kirikus, kus siis oli väga viimistletud esitused. Toivo Tulevi missa kõlas sellel kontserdil ja Tauri leheteos. See oli tõesti üks kaunimaid kontserdielamusi festivalil. Mida tähendavad Eesti muusika päevad noortele heliloojatele ja tudengitest heliloojatele, kui palju annab see võimaluse ja kui palju elevust? Tekitab see kuidagi teatavas mõttes pidu või selline aasta kõrgpunkt, kuhu siis koondatakse oma jõuvarud, pannakse välja midagi endast ja vaadatakse, kuidas siis resoneerub teiste sõprade ja kuulajate ja heliloojatega ja ja vaadata siis, mida teised vahepeal teinud ja siin nimetaksimegi tegelikult seda nagu Eesti muusikapeoks. Kuigi ta tähendabki väga suurt pingutust ja tööd alati, aga ma arvan, et see on, et viimasel ajal on hakatud soosima noori heliloojaid ja arvestama neid, kus vanade tegijatega ja lasta kaneeli sõna sekka öelda, et siin on meil olnud võimalus kuulata nii heliloomingu õpilasi, üliõpilasi ja vaadata, kust see siis alguse saab, see loometee. Aitäh Liis Jürgens. Liis Jürgens on praegu Eesti muusika- ja teatriakadeemia magistrant Eda Peäske Harbis ja Helena Tulve kompositsiooniklassis ning ka tema teosed kõlasid festivalil. Festivali raames esitleti ka mitut uut heliplaat Eesti muusikast. Mammutkontserdi viimases paneelis kuus Mart Saarelauludega elavas esituses esitlesid Eesti filharmoonia kammerkoor ja Mikk Üleoja Kabloo luule, see ei tule tuulest Mart Saarelaulude paremikuga. ERSO kontserdil aga esitles Eesti Raadio plaati erilised hetked kontserdisaalis ajalooliste salvestistega. Nagu kuulsime noorelt heliloojalt Liis Jürgens silt oli Tormise muusika tema jaoks suureks avastuseks. Tormise looming avanes nende päevade jooksul tõesti väga mitmest tahust ning kõigil oli võimalus oma küsimustega ka otse pöörduda helilooja poole, keda oli näha suuremal osal festivali kontsertidest helilooja endavaid. Seal olid tema jaoks aga tipphetkeks festivali järelmäng neljapäeval Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis. Mil Lundi Üliõpilasmeeskoor Swan Holm Swingers esitles plaati Veljo Tormise meeskoorile muusikast ning helilooja ise värvilist indiaani šamaanitrummi põristas. Esitlusel kõlas Eesti esiettekandel Tormise Raua needmine meeskooriversioon. Plaadil on lisaks veel Sampo tagumine piiskop pagan meeste laulud, pärismaalase lauluke kaksikpühendust, tõmbtuul, meie varjud ja tormise mereloit. Siinkohal tuletan meelde eelmisest heligajast Veljo Tormise kutset Kuusalu rahvamajja, kus homme kell 12 toimub Swan Holm Singers'i kontsert tormisest ja tormisega. Eesti rahvusmeeskoori esituses kõlab rauaneedmise meeskooriversioon esmakordselt homme koorifestivali lõppkontserdil. Hetkel on 10. rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2007 täies hoos. Tallinna on tulnud 42 koori 10-st riigist. Täna on veel konkursi päev. Kooriühingu kodulehelt soovitan otsida kontserte, mida täna-homme veel kuulata. Võimalik. Konkursi tulemustest ja kokkuvõtet festivalist kuuleme järgmises heliga. Koorimuusikat saab homme aga ka Tartus kuulata sellest lähemalt Hedvig Lätti saadetud helilõigus. Sellel pühapäeval tähistab oma kümnendat sünnipäeva Tartus tegutsev koor Heilbabsingers. Millise kooriga on tegemist, sellest räägib koori dirigent Lauri prede. Koor on alustanud juba tõesti päris pikka aega tagasi, sest ta on 10 aastat, kui minul olid kogemusi just sellelaadse muusikaga spirituaali džässiklassika, kuna Eestis ei olnud sellist koori olemas, tekkis idee, et luua ja korranud repertuaaripõhine läbi selle aastate muidugi alguses laulsime rohkem musta mandri muusikat, spiritaalid, vaimulikud, laulud, lisandus juurde aja jooksul ka džässiklassi, ka popmuusikalood. Oleme laulnud eesti popmuusika klassikasse kuuluvaid lugusid, Valgret ja, ja teisi, aga mis meie huvitavaks eluks on, et iga hooaeg on erinev ja hooaeg on erineva sõnumiga. Sihukest säravatest esinemistest jääb nagu meelde üks rock oratoorium Everzmanni Liberty, kelle autoriteks Isoneerlikulberg ja Jens Johansen sai meile nisus murdeliseks perioodiks, et mida see nagu kaasa tõi, noh see tõi nagu koori ellu nagu rohkem sihuke suurvormi ja ühistegevust ühisprojekt ja ühisprojekti stardi juunior big bändiga, aga noh, sealt sammukene edasi oli meil juba mõned aastad tagasi, kui Vanemuise hooaja lõppkontserdil laulsime koos sümfooniaorkestri ja Vanemuise ooperikooriga kallarfi Garmin Boranat ja tundub, et järgmisel hooajal tuleb meil veel majanduslikku koostööd koorile põnev nimi, helbop, nime otsimine, alguse sai ja siis on vaja mingit nimega, kuna laulsime võõrkeelset muusikat, et siis, et võiks olla niukene, huvitav huvitav nimi, aga kuna siis sellel ajal oli Reet avastatud eel pop kahe mehe nime järgi saanud, siis mõtlesime, et aga miks ka mitte, kuna on, kirjutatakse ja nii, et teda on eel on hale eesti keeles ja popp, et nüüd halebop no Alebopsis andnud sõnale poplauljad on. Eks nad, soomlased meid muidugi nii kutsuvad ka, aga et päritolu siis selgem oleks, siis panime lauljate koha peale siin, kes, kes laulavad kooris. Suur kaar on, et kell on meil lauljaid 42. Aga ta on aegade jooksul ikka püsinud niisuguses natukene üle, see natukene alla, aga lauljaid on palju läbi käinud kindlalt üle 100, kes on juba vilistlaste nimekirjas, ütleme. Koorem palju peale selle, teie koor laulab spirituaale ja kerge džässmuusikat, mis veel iseloomustaks teie koori kõige rohkem? Koostöövalmidus, ütleme niimoodi ja rõõmsameelsus rütmilisus, kõik need asjad on, aga kui me enne siin rääkisin ja sellest repertuaarist veel juurde, siis ülemöödunud suvel see oli siis, kui Soome-Eesti tantsupidu oli siis Jaanus Randma kutsus meid laulma sellel tantsupeol eesti rahvalaulu, et see on eripalgelisus, ütleme nii, sellele koorile, iseloomustuseks. Helbopsingers tähistab oma kümnendat sünnipäeva homme Tartu Ülikooli aulas kontserdiga. Milline muusika kõlab? Me püüame läbilõike anda oma selle aja jooksul käinud repertuaarist, et on ka päris algaastatest mõned laulud ja mis on jäänud kogu selle 10 aasta jooksul väga menukat, eks repertuaari näiteks nii. On see gospallu, häbi, tee ja teistelt laetus mania, aga tuleb ka Carlorfi karmina põlevast mõned osad ettekandele ja seal Strokaratooriumist ka tartu jonärbiigbanud tuleb meiega koos üles astuma. Mida soovitatava koorile meie lauljad telesäravat silma kuulajatele, me soovime head äratundmise rõõmu nautida, seda muusikat, nautida seda kontserti, sest et ta on meile hästi hingelähedane ja ma loodan, et meie kuulajatele ka endale kuiva koor laulab siis endale silm särab, saavad, Aitäh, dirigent Lauri Trede selle intervjuu eest ja koori Heilboxingers 10. sünnipäevakontserdid pühapäeval, 22. aprillil algusega kell 17 Tartu Ülikooli aulas ja laupäeval, 12. mail kell 16 Tallinna matkamajas saalis. Igal kevadel valmistab Eesti muusika ja teatriakadeemia ooperis stuudio ette mõne ooperietenduse, mis paljude jaoks on ka diplomietendus. Nii ka tänavu lavaküpseks saamas Putšiini lühiooperit õde Angeelika ja Chaniski mille muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, kes tehtud valikut põhjendab järgmiselt. Põhjus on selleks muidugi kaks eelkõige see, et need on fantastilised, head ooperid, nad on sellised lühikesed ja nad on väga sisutihedad. Nad ei ole sellised suured ja pompöösselt, mida on võib-olla ühel ooperistuudio on raske välja tuua ja nad on vaieldamatult publiku lemmikud. Ja teine põhjus on see, et ooperistuudios on alati hästi palju erinevaid soliste. Erinevast ütleme, kaalukategooria sarjast on esimese kursuse tudengeid ja neid, kes juba diplomile pretendeerivad, nii et need lühiooperid annavad just suurepärase võimaluse paljudele artistidele nii-öelda rolli leida. Seda enam, et need on täiesti erinevad oma karaktarilt, üks neist on väga traagiline, teine samas naljakas. No see on kindlasti üks põhjus, mispärast neid koos mängitakse ja mis tagab Putšiini nendele autoritele suure edusest traagika käsikäes koomikaga, see on just see, mis, mis publikut. Võlub, et tavaliselt valitakse ooperistuudioetenduseks natukene varasemad ooperit Kaspergoleezi või mõni lihtsam Mozarti ooper, seekord siis veristlik Putšiini. See eeldab ka siiski üsna pika ja korraliku. Ta valmistust ooperistuudio on ka varasematel aegadel neid oopereid mänginud, tõsi küll, viimased korrad jäid 10 aasta taha, kui Rauno elt lõpetas Muusikaakadeemia. Aga tol korral kanti paberiga, et nagu ma olen aru saanud, on tõesti kõik need solistid sügisest saati korraliku tampi saanud ja Ene Rindesalu on tõsiselt vaeva näinud, et, et need ooperid nüüd lähipäevadel siin esitusküpseks saavad. Loomulikult suur probleem, siin on ju orkester ja ega akadeemial muutorkestrit võtta pole kui seesama akadeemia tudengitest koosnev tudengiorkestrit, see on nüüd selline suur väljakutse, sest mängida võib-olla Verdid mängida, Mozartit on kuidagi loogilisem, lihtsam, ütleme, sellise akadeemia hariduse baasil on seda kergem teostada, mängida muusikat, mis on nii-nii vaba, mis on nii kõlavärve täis, kus ei piisa sellest, et ma loen üks, kaks, kolm ja nüüd tulen sisse, et, et selleks on meil nagu suhteliselt vähe aega ja ma arvan, et just eriti orkestrandid on praegu. Kas see on esmakordne selline juhus, kus ooperistuudio ja sümfooniaorkester oma jõud ühendavad ühes etenduses? Kindlasti mitte, sest ma ise mäletan paari aasta tagust võluflöödi ettekandeid, kus ooperis stuudio koos muusikaakadeemias tudengitega mängisid Mozarti võluflööti ja väga-väga ilusasti. Kas, kuidas ja kelle vahel need suured uhked peaosa teatusid, kes laulavad, õde on seelikas, laulame kolmanda kursuse tudeng, albiino baarseva peaosa, siis on seelikut ja magistri, käesolev juuli Lill laulab siis just hinnata, et need on, ütleme, sellised kandvama trollid selles ooperis neid siis saab Estonias 23. aprillil kuulda siis peaosas Chanis kiki on selline tõsiselt hea ansambliooper, et siin kõikidel rollidele nagu võrdselt öelda, et, et seal lehvast paar-kolm väiksemat rolli, et üldiselt on see nagu tõsiseltvõetavad rollid kõik kandvamates rollides kindlasti channis kiki, kelleks jah, tõsi, Rauno elt läheb ja hiilgab taas, et hetkel nagu muusikaakadeemias ühtegi sellist noort baritonid, kes selle rolli välja veaks, aga Rauno tõsiselt abiks ja ausalt öeldes temast on palju abi, sest ma arvan, et tudengitel on hea näha oma professionaalset kolleegi, kes ei olegi teab mis kui palju vanem generatsiooni poolest, aga see on kindlasti arendav vaadata sellist profi nagu Rauno Jon lauretad plaan on meil Katrin Margo magistriõppes ja Rinutšiot tuleb meil külalisena appi. Oliver Kuusik, kes praegu teatavasti õpib Londonis ja Rinochet teedel ka Ivar kasest, nii et kõik ooperis stuudio. Õpilased on endale siiski siin suuremaid või väiksemaid kohustusi leidnud nendes mõlemas ooperis ikka kõik. Kas tegemist on klassikalise lavastusega? Õde on seelik on küll jah, et see on, ütleme selline teema, mida ilmselt ka eriti palju nüüd jutumärkides ära retsida ei anna, et seal nagu eriti palju sellist fantaasiamänguruumi nagu ei ole, et eriti just Putšiini puhul ju tegelikult ongi nii, et Putšiini niivõrd täpselt kõik muusikasse ja kõik remargid partituuri sisse kandnud, et et no täiesti pea peale pöörab, aga ta ei saa, et noh, kui me räägime nagu sellest traditsioonilisest või mittetraditsioonilisest, aga no trennis kiki on alati olnud selline suhteliselt vaba vabavõimaluste ka lavastada, nii et seal läheb ikka sellist tänapäevast. Itaalia maffia lugu. Selle etenduse lavastab Sis Ilkka Beckman, tema on Soomest pärit kunstnik Inga Vares. Valguskunstnik Airi eras. Muusika on õpetanud selgeks Ene Rindesalu ja Olga Belov ja liikumisjuht on Anu Ruusmaa. Kuidas te tulemusega rahul olete, et kui praegu? Mõtlesin, et ma olen tulemusega rahul, siis ma kindlasti kõvasti liialdaksin. Meil on veel paar päeva aega ja iile tuleb korralik rasvane, ilus täpanna, et no ma arvan, et esmaspäevaks saame ikka ilusasti valmis, et loodame parimat. Publik saab siis ooperistuudio etendust, tõde Andžerlikat Jenny Skiki näha esmaspäeval kell seitse õhtul Estonia teatris sülgaja. Reedel, 27. aprillil toimub Estonia kontserdisaalis kontsert, kus esinevad pianist Mihkel Poll ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Olari Eltsi dirigeerimisel. Ettekandele tulevad Bachi prelüüd ja fuuga stuur Arnold Nürnbergi orgentratsioonis lifti klaverikontsert number kaks, A-duur ja Sibeliuse sümfoonia number seitse. Stuudios on need pianist Mihkel Poll. Kas see on su esimene koostöö, Olari Eltsi ka ja mis sa sellelt koostöölt ootad? See on jah, minu esimene koostöökonverentsiga ja ma loodan, et meie koosmusitseerimine õnnestub ja sellest tuleb meeldiv elamus nii publikule kui ka ehk meile endile. Aga erzoga oled sa ennegi koos juba mänginud. Jah, ERSO-ga on, mul on nad koostanud mitmel konkursil ja hiljuti, septembris esitasime koos Tšaikovski esimest klaverikontserti. Kas lifti klaverikontsert on sinu repertuaaris juba ammu või on see uuem teos? Liszti klaverikontserti ei ole ma varem esitanud ja see on minu jaoks ja nii-öelda uus teos. Listi klaverikontsert on väga tore teos ja ta võib-olla veidi teistsugune kui nii-öelda suured romantilised kontserdid sest ta on niisugune kompaktne ja tegelikult esitletakse põhimõtteliselt ühes osas. Tegelikult on selle kontserdi noodi peale kirjutatud ju kontsert, sümfoonia, nii et seal on väga suur roll orkestrile ning seetõttu on oluline aga koostööorkestriga. Ja samuti on see kirjutatud väga sümfooniliseks klaveripartiid orkastraasid, mis on tegelikult Kristile väga omane klaverikäsitlus tunduvalt erinev kui näiteks Schumanni klaverikontsertidest ja samuti on see osade jaotuskasele Peaosalise vormi sees tunduvalt teistsugune kui traditsioonilise kontserdivormi puhul. Ta meenutab mitmeid divisti sümfoonilisi poeeme nii vormilt kui meele oludelt, lihtsalt siin on toodud esile üks solist. Elts on tuntud uuem muusika interpreet, mis sa arvad, kas tal võib sellest teosest täiesti teistsugune nägemus olla? Mida arvad, kuidas sinu nägemus sellest teosest võiks tema klappida? Ma arvan, et igal interpeedil, pillimängijal või dirigendile on alati esitletavast teosest mingisugune oma nägemus ja peaks olema, see on väga hea ja see ongi põhiline. Ja kui need erinevad nägemused kattuvad selle tulemusena tekib mingisugune uus vaade, siis ongi väga põnev ja ma arvan, et ka väga radikaalsete inimeste puhul suhtumises muusikasse ei pruugi neid probleeme tekitada, et on võimalik neid ühildada ja leida mingisugune kompromiss, mis võib-olla just aga huvitav ja palju pakub. Praegu õpib Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Mida üldse tähendab selline orkestriga kontsertide andmine nii ikkagi noorele muusikule, nagu sina? Tegelikult on mul siiski orkestriga juba päris mitmeid kogemusi ja see on teistmoodi kui Joala mängimine, aga selles on teistsuguseid raskusi. Samas on see ka väga tore, et, et see ei ole mitte üksinda laval, vaid sul on seal kümneid ja kümneid inimesi, kes sind toetavad ja aitavad seda muusikat realiseerida. Ja eks tuleb õppida alguses arvestama orkestriga ja, ja olema mitte võitluses nendega, vaid pigem koostöös. Niisiis, järgmisel reedel, 27. aprillil kell 19 Estonia kontserdisaalis esinevad Eesti riiklik sümfooniaorkester ja Mihkel Poll Olari Eltsi juhatusel. Klassikaraadio salvestab kontserdi annab eetrisse hiljem. Eile algas selle kevade oodatuim festival jazzkaar. Klassikaraadiokuulaja on sedapuhku jätkarex väga hästi ette valmistunud džässi tuul, džässmuusikat kuulatasid džässmuusikale häälestunult. Palusin stuudiosse Anne Ermi ette rääkida rohkem klassikalistest kontsertidest jazzkaarel, aga kõigepealt alustaksime ehk sellest, et Eesti raadio vahendab juba kolmandat korda euroraadio jätsi hooaja raames kontserdi. Nii see tõepoolest on ja ta vahendab ka rohkem kontserte, nii et läinud aastal me ju pakkusime Euroopa Ringhäälingute-le oma kaheksa kontserti ja pärast tuli veel vastukaja jaapanistet kangemat tahaksid näiteks mõnda kontserti ja meie käest mõnda fotot, nii et meie helirežissööride töös suhtutakse päris hästi ja jätskaar teavad Euroopa raadiokuulajad ka päris hästi, me oleme sinna vist kokku juba oma paarkümmend kontserti pakkunud. Seekord aga läheb otseülekandes ja 18-le maale. Raivo Tafenau ja tema kvintetti kontsert. See on tõepoolest suur vastutus Raivale eeskätt, sest tema on ansambli kokku pannud ja kava välja mõelnud, aga me usaldame teda, sest et Raivo on ju pea üks meie karismaatilisemaid džässmuusikuid üldse ja kui tema juba mängib, ta oskab rahva kaasa haarata. Aga kuidas raadiosse välja kukub, et ma usun, et seda on ka raadios kuulda? Sest et tal on selline kogemus juba olemas. BBC Raadio kolm mõned aastad tagasi tegi siit ka ülekannet Raivo Tafenau ansambliga. Nii et küllap ta on selleks hästi ette valmistunud ja sel korral otsustas ta mängida rahvusvahelise koosseisuga, ehk siis Poola parim vibrofonimängija, Dominik Bukowski tuleb, sõidab siia kohe lausa oma pussi ja vibrofoniga siis meelislind, kes on Raivo Tafenau pikaaegne tuva partner olnud ja koos on antud palju kontserte ja puud soola ära söödud. Jevgenia Scanjevičius, Leedu parimaid kontrabassimängijaid, kellega koos Ta salvestas heliplaadis nõukueen ja Brian Melvin, kes on siis meil ja Ameerikas elav löökpillimängija ja osaleb väga-väga mitmetes projektides. Aga muidugi tähtis on see, kuidas nad kokku mängivad, võtavad ja sellepärast teadlane too mitu päeva enne juba proove. Millised on aga selle jazzkaare klassikalisemalt? Kontserdid klassikat ja Tšassisse Gustatakse juba ammustest aegadest, ehk siis Stravinski on kasutanud jazzil keharmooniaid ravil ja vastupidi, ka meil on siin viimasel aastalgi ilmunud näiteks Toivo hundil koos vene pianistiga heliplaat, kus nad mängivad klassikat džässi rütmides ja see ei ole mingi uus asi, see on oma pool sajandit vana asi. Aga Vox Clamantis on meile alati selline uuemeelne ansambel, kes on esinenud nii Weekend Guitar Trio, ka Sofia Rubina ka ja paljude teistega ja neil on tulemused väga-väga põnev projekt Chaferioossehhiga, kelle nad leidsid siit jätskaarel lähevad esinema Londonisse. Aga sel korral on siis kavas pühal püha päeval missa kooltreinile, kes on üks suuremaid džässi uuendajaid olnud läinud sajandil ja eeskujuks siiamaani paljudele saksofonist idele. Ja ühelt poolt Gregoriaani laulja, teisalt siis džäss, tria tuntud tegelastega Villu Veski, Brian Melvin ja Taavo Remmel ja ma arvan, et see saab olema imeväärne ühendus. Ja selline pühast pühapäevast on tingimata ka nimetada väga eriliste spirituaalide kontserti, kuidas põhjamaa neiu laulab täitsa uusi spirituaale intiimselt südamlikult mida keegi pole varem kuulnud, et see on selline asi, et kuigi plaat on paar kuud müünud, on igal pool maksimumpunktid ja plaatinaplaadistaatust. Nii et selline eriline üllatus, Kristin Asteransenilt ja džässiklassikast on meil tõelised legendid kohal. Ehk siis andi Bei lauljate esikolmikust neljapäeval ja reedel Arsise saksofonist ja helilooja goog ja meil on ta valitud džässi saadikuks. Ehk siis tema annab üle ka esmakordselt välja antava džässiauhinnad noorele džässi talendile ja teine teenekamale džässmuusikule. See on Elioni jazziauhind 50000 krooni, nii et on vaja lõppude lõpuks tunnustada ka meie omi häid džässmuusikuid, keda on jätskaarel mängimas 100 ansambleid eesti ansambleid 22, aga kokku on meil 50 kontserti, muusikuid seitsmeteistkümnel. Maalt mainisid ennist ka, et jazzkaarel on oma kontsert ka nüüd muusikafännidele. Ja tõepoolest selline väga Kree tiivseid kontserte on isegi mitu, näiteks prantslaste koosseis, oktet New lauset Sakk, mida juhatab Sis Kloodžamiczan. Üks väga tuntud prantsuse Armeenia päritolu bassimängija, kes on siin, olen käinud ka Eesti kontserdis kontserte andnud ja väga tuttav. Tuttavaid tegelasi on selles ansamblis hästi palju, et näiteks trumpetistia laulja, mede Ricoli joon, kes lausa nõidus ära publiku kaks aastat tagasi, kui ta üksinda teid saalitäie kuulajaid draamateatrisse, et nendel on selline muusika, kus on väga palju huvitavat kompositsioonilist, aga samas on igaüks neist üksikuna solist ja impraviseerija oma ansamblite juht, nii et on võimsamad uue muusika džässitegijad selles ansamblis koos ja see kontsert on esmaspäeval Draamateatris. Jätskaar oma kireva kavaga pakub ilmselt muusikat ja kontserte küll igale maitsele. Ja Jazzkaare koduleheküljelt saab selle kohta veel lähemalt infot ja kõik kontserdid. Õnneks ei ole veel välja. Õnneks seal kõik ei ole ja mina näiteks soovitaksin tingimata ka vaadata järgmisel nädalal. Lõpukus on selline rahvusvaheline koosseis, ainult kõige parimad jaapani, saksa ja ameerika muusikut koos hakkida kaaseku intetis ja selle ansambli ma valisin välja ja läinud aastal koli spetsiaalne festival, kust võisid nagu korraldajad valida endale esinejaid. Mulle tundus see kõige parem. Aitäh, Anne Erm ja edufestivalile aitäh Anne Erm, vaheldumisi Madli Partsiga tutvustab igal festivalipäeva hommikul kell kaheksa 15 eelseisvaid sündmusi. Klassikaraadiost saab kuulata otseülekandeid 15-lt festivali kontserdilt. Täpsem info klassikaraadio kodulehel. Täna kõigepealt taas Zagrebi biennaalile seekordset festivali 10 päeva ja alustati üleeile avapäeval juba kaheksa üritust, sealhulgas viis kontserti ja pidulik avaetendus. Hiner Kööbelsi ja Igor kullieeritsi muusikal ballettidega. Päeva peaesineja, eks meilgi nüüd festivalil käinud džentoritšerke musikaali Roomast ning Saagreid Sansambel Lucafi juhatusel eile Igor Kulieritsi mälestuskontsert ning peakülalise orkestrile kuninglikud Filharmoonikute Stockholmist Alan Gilberti käe all. Üleni rootsikavaga Sven-David šanstran, Anders Ilmari ja Rolf Martinson oma esimese trompetikontserdiga Riitš solistiks ookean, hardin Belgia häirib, see on teos. Maailma esiettekande tegi Harding koos Neeme Järviga Jöteboris 1998 kaastegev löökpilliansambel Crowomaata nad hiljem ka oma kontserdi ja workshop, pigem festivali põhiteemasid ongi ju Rootsi Horvaatia muusikasild Rootsi esindatud teistegi muusikute ja heliloojatega festivali teine teema naisheliloojad ning Camera Nordica kavas. Ülehomme on ka kolm Rootsil naisheliloojad, Rootsi balleti ja elektroonilises lavakavas veel kaks. Eile ja täna kontserte neli igal hilisõhtul elektromuusikaööprogramm, aga täna esinemas ka keelpillikvartett filharmoonia Berliin. Daniels päeva esimeseks viiuliks ja homme juba kaks kammerooperit naisheliloojaid arvaatlanna ei viiczewitzi saad tree liite kolme kuulsa peategelasega, kelleks Mimi Carmen ja Tosca. Nemad keskpäeval ja õhtul serblanna isi Torrese telliaanid. Tükk. Tore on tee juba küllalt tuntud teos, mis võitis preemia Londonis, mille lavastaja David Baund nii teil on talist esmaettekandele Amsterdamis ja kuhu kutsuti peaossa tollal Amsterdamis õppiv meie sopran Aile assoni kes seda nüüdseks laulnud välvini kammeroc päris Belgradi festivalil pehmus ja hommega festivalil Zagrebis. Festivali järgmisteks sündmusteks on Sophia Cube tuuline poeemi Jets invers nii ettekanne teisipäeval ja Maurizio Kaageli tribüün poliitilisele oraatorile, puhkpilliorkestrile ja valju häälditele kolmapäevases kavas. Ja uuel reedel tuleb oma autorikontserti juhatama rajaksistoph Penderetski Zagrebis sega tuleval laupäeval festivali lõppu. Biennaal toimub 20 neljandat korda. Aga uhke on meenutada, et neljandal biennaalil 1967 see on siis täpselt 40 aastat tagasi kõlas seal esmakordselt ka Eesti muusika kolleeg Merike vaidlema abiga selgitatud, et Kulder singi, Molatemaatilised etiidid ning Arowoperdilt näolised muusikas sülle Abike esitate ja eks see olid festivali ansambel, kruupa MP, see 66 muusikud Igorgi jäädrovi juhatusel ning tol ajal oli festivali kunstiliseks juhiks kuulus milkoki elemen. Festivali asutajana Celemine asub juba pikemat aega saksa tähistas 30. märtsil oma 80 kolmandat sünnipäeva ning Saksamaale Ritteni uue kammermuusikapäevadele Edasi lähemegi. Igal aastal vaid kolmel päeval eilsest homseni juba 30 üheksandat korda tänavugi 21 uue teose, maailma esiettekanded 10-st eri rahvusest heliloojatelt Lääne-Saksas, Radio kolmetoetusele vahendusel. Kontserdid, mis otseülekandes ei mahu, lähevad kõigi eetrisse kolmapäev, eriti alates 23.-st maist. Londoni Aerditi kvarteti eile esimeste kontsertidega ansambel kaks korda kaks, juba esimesel päeval neli maailma esiettekannet hilisõhtul sündmusena Bergisel lavatükid, soojugen, esiettekanne, lugu Paul Klee ainestikul, Robert maalseni tekstidel apergisise lavastajaks, dirigendiks, aga siis nägin täna hommikul järgneb sellele vestlus Abergisega koos tema muusikanäidetega ning päeval kell kaks seanssi portreefilmi apergisest pealkirja all Storm imkov. Son Katriin Maximovi uus film, päeval esiettekannete hulgas ka Jungi paakpaani Isabel mõndri Walterit, Simbermanni, Ivan Tvedele, Olganoiverti, Claus Oswaldi teosed tahaks nimetada ka noore leedulase ühikendas Baltakas teost veel Trii taas esinejaks härra titi kvark, et siis tri-Ores RS ja suurepärane Salome kammermitmel puhul lauljana. Te kuulete aina nimesid, keda ka meie nüüd festival tutvustanud, nii ka ameeriklane Alvin Luzzyyer oma uusteosega mändrey naishäälele ja tšellole. Ameeriklane Bouses ookestra elab oma 30 aasta juubelihooaja tähe all. Aastast 2006 on orkestrimuusika Liv resideeruv helilooja väga mitmekülgne veeregi Permel keskaklarnetistina tegev. Tema viimaste teoste hulgas on metsana vetiferiimani tellitud eliksiir, milles vihjeid šas hirsi sees valda ja John Lennoni muusikale. Orkester tegi oma kevadkala 10. aprillil, nende elekvermel tegi oma kaanegi hooli debüüdi klannetistina omaenda klarneti kontserdiga vōi siis tuleval reedel on ameeriklanna põõsas ookestra sündmuseks John Adamsi autorikontsert, kus maestro teeb ka oma dirigendidebüüdi selle orkestri ees leile. José Fuovitš mängib tema viiulikontserti oma selle hoo ainsa esinemisega New Yorgis. Juubelikontsert John Adams 60 toimub kaarnegi oli peasaalis isaks Sterni auditooriumis. Ei sa mööda Järvidest, Paavo Järvi viis Cincinnati sümfooniaorkestri viie kontserdiga California tuurile ning eile ja täna avab oma kava Costa meelsas ja California Ülikooli Stavises Erkki-Sven Tüüri Sai droomiga. Samas Karlssoni neljas sümfoonia ning Brahmsi viiulikontsert Leonidas kavakas, solistiks Neeme Järvi kontserdid Leipzigi kevanthoussis ja eile täna Kölni filharmoonias siinser raadioorkestri solistiks Maarika Järvi. Ja kavas on kahel õhtul ka Peeter Vähi taevasse järve laul mida Marika esitanud juba ka Tokios Detroitis Jöteboris sees siis ja ka Eestis. Ateena Megaroonist algas Kristjan Järvi absoluutansambli F-duur. Tõepoolest, Euroopa kõige kuulsamate saalides. Tsen populaarse koorem Bregowitzi kavaga koos helilooja enda ansambliga. Juba on selja taga ka Rooma üleeile Stockholm, eile Luxembourgi filharmoonia, just täna Pariisis aas sellise teater ja homme küll nagu lust. Filharmooniasaar. Niisiis on Kölni filharmoonias kolmel päeval järjest esinemas kolm muusikut, järvi aga väga tähtsad. Kontserdid on eile, homme ja esmaspäeval, Tõnu kaljustel Itaalias koloonias pressijas ja Bergamos Arturo Benedeti, Michelangelo festivalil Polonia teatro, kommunaalorkestri ja kooriga kõlavad seal ka Arvo Pärdi kreedo ja festiina len ning Beethoveni teosed. Kaja tänasele helikaja saatele tegid kaastööd Merike Vaitma, Kristel Pappel, Hanne Erm, Karin Cupra, Tiina kuningas, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Saate kokkuseadmisega olid tegevuses operaator Katrin mõõdik ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast.