Tere, head klassikaraadio kuulajad, algamas on selle aasta viimane heligaja. Tänases saates on juttu järgmistel teemadel. Markko kõlari vahendusel kuuleme esimesi muljeid 11 10.-st elektroakustilise muusika Rostramist, mis toimus Lissabonis ja Eesti võttis sellest Rostrumist osa. Esmakordselt. Eesti rahvusmeeskoori jõulukontserdist kõneleb lähemalt Margeli rooga. Kadri-Ann Sumera vahendusel. Kuuleme Corelli Consordi jõulukontsertidest, kus kõlab Händeli messias. 26. detsembril oleme Tallinna Jaani kirikus Maria Listra jõulukontsert pühapäeval toimunud Tartu Jaani kirikus advendikontsert, mida tutvustab peakorraldaja Riho Leppoja. Pille Lille muusikute toetusfond alustab 27. detsembril Tallinna talvefestivalil. Ansambel Orthodox. Singers'i esitleb uut plaati. Meil toimub ka kontsert 2008. aastanumbri sees juba neljandal jaanuaril. Selles kontserdis kõlab vene jõulumuusika. Need kaks lugu tõi heligajale Kersti Inno ja saate lõpus kuulata Priit Kuuse vahendusel muusikauudiseid laiast maailmast head kuulamist. Meil on nüüd telefoniühendus marga kõlariga, kes hetkel viibib Kopenhaagenis lennujaamas ja on teel tagasi Lissabonist. Sa võtsid osa elektroakustilise muusika Rostramist, mis tegelikult toimus juba üheteistkümnendat korda. Eesti viibis seal oma heliloojat esindusega esmakordselt. Võib olla Sa jagad oma esimesi muljeid, et kuidas ja millise mulje sulle see Rostrom sel aastal nagu jättis. See oli väga huvitav ja oluline üritus eesti elektroakustilise muusika arengu seisukohast Eesti esindatuse seisukoha peal. See oli hästi ulatuslik kuulamine läbi 61 tööd, säilitades esitatud 23 erineva organisatsiooni poolt tohutu kogus uut ja värsket elektroakustilist muusikat ja valus võrrelda sellega reaalmaailmast ja kuidagi positsioneerida ennast vaimus igal õhtul veel väga huvitav kontserttundide viisi laetud täis elamustega uusimat elektroakustilise muusikaga. Sel aastal, nüüd Eesti poole pealt me olime esindatud kolme eesti helilooja looga Ülo Krigul ja aja keevitaja Malle Maltis, Rees ja Monika Mattiiseni Mandraagora. Kuidas eesti lood vastu võeti? Eesti muusika äratas huvi etes žüriiliikmetes ja paljud valdasid soovi oma ring häälingutes muusikat tutvustada nende 60 töö hulgast. Kaks valitud teost üldkategoorias siis nelil soovitatud teos ja üks kvaliteet teos alla kolmekümneaastase autoreid ja nende seitsme töö hulka nüüd eesti loomieti sattunud. Kuidas sa nende tulemustega nagu rahule jäid, et kui ka meie oma heliloojate tööd ei võitnud, et kuidas sulle need nii-öelda välja valitud teosed meeldisid? Inimeste maitsed on väga erinevad ja rahvused, arusaamine ja traditsioonid väga erinevad. Siis ma võiksin nõustuda seitsmest teosest kolmega, et nad tõesti võiksid minu arvates olla selles auväärses kogus. Kahjuks hetkel mul puuduvad andmed, kui palju punkte Eesti töötvaid Need andmed tulevad hiljem järele. Mis sa arvad, kas siis järgmisel Rostrumist peaks kindlasti ka osa võtma juba uute eesti erinevate teostega? Ja päris kindlasti on see üks väga oluline koht, kuhu tasuks minna meie töö tegev, mille jaoks spetsiaalselt valmistada. Et meil oleks piisavalt väärikaid töid, mida sinna viia. Tal võiks rohkem tähelepanu äratada. No suur tänu, Margo Kõlar ja jääme siis ootama, et kui palju punkte siis täpselt anti eesti heliloojate teostele ja head koju jõudmist ka. Eesti rahvusmeeskoor annab täna ja homme kontsert. Mu süda, ärka üles, räägib dirigent Hirvo Surva. No koos rahvusmeeskooriga on laval solistina Siiri Sisask ja saadab Oleg Pissarenko trio. Siis mängib Oleg Pissarenko Isaku tarri, Jaak Lutsoja akordion ja Tanel Liiver bass. Jah, võib-olla, et rahvusmeeskoori jaoks mõnes mõttes uus koos isegi, aga, ja ma olen siiriga õnnega koos teinud ja tema selline sügav muusika tunnetamine ja tema hääletämber sobivad niivõrd hästi kokku minu meelest just sellise meeskoori kõlaga. Kui see juurde siis veel panna, selline suhteliselt õrn ja nüansirikas trio. Kukkonna päris hull. Ta kooslus tegelikult muusikalini muusika ja kui sealt hakkab õhkuma musitseerimist südamest, eks siis teine pool võtab sellega vastu, hakkab seda kaasa tegema. Kava on ka nii, et on ju vaheldumisi ütleme nii kooria, capella lood, kui, siis jällegi koos solisti ja Riiaga, et seal on nagu igaüks võrdlemine ainult selliseid Korol täkiks ja siis on nüüd ühe solisti kontsert koos saatjatega, et selle päris nii, et see on ikkagi igaüks on võrdväärne partner ja sellest kokku nagu sünnib selline minu meelest väga hea kooslus. Ütleme, siin Siiri juures köidab, et sa teda jälle palud just nimelt meeskooriga kõrvuti lavale. Esiteks on see, et tema tämber sobib sellesse kooslusesse, aga mis mulle kõige rohkem tema juures meeldib, on see, et võib-olla just eriti prooviperiood on minu jaoks huvitav, et digiproovita annab alati kogu aegtäied nagu ta oleks kogu aeg kontsert, et see, kuidas ta otsib mingit lugu, nüansse, kuidas ta ütleb, et kurat, kur, võiksin olla natukene nii ja siin võiks natuke värvi anda, siis miks nad seda teha ja et see on üks selline huvitav otsing kogu aeg ja selles mõttes on väga huvitav tööd teha. Enamus looda, Siiri enda lood on ka natuke teist ja säramist, paar lugu isegi, mis võib-olla lausa esmakordselt rahva ees, et ei ole kuulda olnud. Ja need seaded. Kuigi me alustame sellise kõigile tegelikult tuntud vaimuliku rahvaviisiga, Mu süda, ärka üles kontserdi pealkiri. Et mitte üles lugeda sinna kõik autorid ja heliloojad said, et kontserdi nimi, Mu süda, ärka üles, siis tegelikult. Rahvusmeeskoori tänasest kontserdist teeb klassikaraadio otseülekande algusega kell 16. Homme saab meeskoori kuulata Pärnu Eliisabeti kirikus ja anname edasi ka ühe informatsiooni, mis puudutab Woodžess musikaalse jõulukontserte. Nimelt jäävad need ära nädalavahetuseks välja kuulutatud Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku ja Tartu Jaani kiriku ning Viljandi Jaani kirikukontserdid ei toimu ja pileteid ostetakse tagasi kuni 29. detsembrini. Kontserdiagentuur Corelli Music kunstiline juht Mai sildas räägib nüüd klassikaraadiole oratooriumi messias ettekannetest detsembri lõpus. Nagu juba teist aastat on traditsiooniks, on 28 29 detsember teemiaid, harjas, kirikupühad, maarjamäel suuri oratooriumi kontserte ja tegelikult see projekt on juba õieti kolmas suurvormide kontserti projekt meil eelmiste jõulude ajal magnifikaadi projekt ja lihavõtte ajal Johannese passioon. Aga no miks rääkide meisse sest üldse arvata võib, et see on maailmas üks enim mängitud suurvorm üldse. Ja noh, eks see muusika on seal niivõrd särav ja niivõrd kaasakiskuv, et see on täiesti arusaadav. Ja muidugi nendel enda jaoks oli see ka üsnagi märgiline teos. Ega tema läbimurre inglise õukonnas ja publiku hulgas ei olnud sugugi lihtne tulema ja messias oli siis ilmselt üks esimesi, millega ta suutis tohutu menu saavutada. Ja üks põhjusi võis olla sellel ka tõesti see, et et seal inglisekeelsele tekstile inimesed said kõigest aru, millest räägiti. Ja no meie kavades on nüüd väga ilusti toonast sitta tõlkinud selle mida siis väga hea jälgida. Ja see annab tohutult palju juurde, muidugi kui sa tead, milles täpselt lauldakse kes Sinsoleerivat ja kesin nädalas, ma ütleksin, et kõik soleerivad, loomulikult, aga, aga peamiselt solistid on meil üsna rahvusvaheline seltskond, kellel on siis välja otsinud meie dirigent ja selle projekti kunstiline juht Risto Joost. Ja tulevad siis osalema Bron Bente vist, kes on Norra päritolu, aga kes juba pikemat aega elab ja tegutseb Taanis? Sis Risto Joost ise laulab kontratenori aarid, millest tohutu hea meel, sest need saavad kindlasti väga head olema. Muidugi, Risto jaoks on hästi keeruline teha samal ajal ka dirigenditööd ja siis keerata hops ringi ja lauda solisti aariad. Aga ta saab sellega hakkama, ma olen täiesti veendunud. Ja edasi tuleb siis tenor Conni Tiimander, tema on siis Rootsist ja kes käis meie aprillikuistel Johannes fessiooni kontserditel, tema esitas seal evangilisti rolli ja üks solist on veel Eestist meil noor ja tore bassbaritonilaulja Taavi Tampu, nemad esitavad soolopartiid, koori osa laulab Kammerkoor otseses mõttes ikka alles ja otsis modikaalis, on ka selle kirikupühad maarjamaal, suurvormide projekti kaaskorraldaja ja orkestri juba siis kolmanda projekti järjest mängib Corelli barokk orkester mis mängib siis ka ajastu pillidel. Ja nagu ma mainisin, siis dirigent Risto Joost Mida tähendab see ajastu pillidel mängimine, kas sellest ajast, kui Endel oma teose kirjutas, on bilita pärast nii palju muutunud, et et võidki rääkida mingist? Teisest ajastust, teistest pillidest, oojaa loomulikult tuunika näitena siin selle, mismoodi on arenenud näiteks sõiduriistad alates barokiajast, kui sõideti ringi tõldadegalesside ja muude taoliste värkidega ja missugused on autod praegu. Ja umbes samasuguse arengu on läbi teinud tegelikult ka pillid, sest et inimeste soovid muutuvad, kontserdipaigad muutuvad ja kõik see toob täiesti loomuliku osana kaasa. Arengupillide kõlajõud on läinud suuremaks, materjalid on hoopis teised, näiteks keelte osas kasutatakse mitte omaaegset soolkeeli, vaid praegu on kas metallkeeled või sünteetilisest materjalist keelel. Aga kui nüüd kasutada pille, mida on helilooja ise kasutanud sel ajal, kui temal neid lugusid kirjutas ja kui neid ka ette kanti tema eluajal siis tegelikult kõige ehedamal kõige ehtsam mulje saab siiski nende vanade pillidega mängides ja nii me püüamegi tuua kirikutesse just nimelt sellesama ajastu hõngu, mida võis kuulda vana hea Endel, kui ta istus oma mess ja see esiettekanded näiteks kuskil kirikus ja kuulas ratas. Ja me katsume selle kõlapildi taastada ja seal siiski kõige paremini õnnestub just nimelt nende vanade barokiaegsete pillidega, mida on Eestis olemas terve orkestri täis, välja arvatud mõned üksikud pillid, mida Eestis lihtsalt veel olemas ei ole, aga ma loodan, et neid arstiga tekib. See on barokkviiulit, vioolat, tšellod, poed on trompetit, on kimpanid. Ja loomulikult siis ka orel. Ja samuti üks väga oluline asi, mis ehk lauljaid puudutab, on see, et me kasutame ka omaaegset helistika, mis on pooltooni praegusest helistikus madalam. Ja tegelikult, kui me kuulame ettekandeid, siis vot inimese hääl on tegelikult jäänud umbes samaks varuk käest, vaat seal ei ole niisugust tohutut arengut toimunud, nagu on toimunud igal pool muude asjadega ja kui inimene laulab pool tooni kõrgemalt sisse tema häälele siiski avaldab mõju, nii et kõik need rokilood lauldes Boltoni madalamad, nad kõlavad palju loomulikumalt, palju säravamalt ja seda kõike me püüamegi inimesteni tuua seda omaaegset õhustikku ja püüame nagu taastada kogu selle meeldiva atmosfääri, mis oli Endel jahene. Aitäh. Mailsildes, ma kordan üle need meistese kontserti, kuupäevad, nimed järgmisel reedel, 28. Tartu Jaani kirikus ja 29. detsembril Tallinna Jaani kirikus mõlemal päeval kell seitse. Teisel jõulupühal, 26. detsembri õhtul kell kuus toimub Tallinna Jaani kirikus Maria Listra jõulukontsert. Maria Listra on tulnud jõuludeks koju Londonist. Eesti publik teab marjad peamisel ka Eesti televisiooni laulukarussellis raadiokuulajad ka seitse aastat tagasi ilmunud plaadiga puudub aga ka mitmetelt muudelt esinemistelt marja. Palun räägi pisut kõigepealt lähemalt, kus sa Londonis õppida, mida Londonis õppinud koolis, kus siis praegu on käimas minu gümnaasiumi viimane aasta. Õpin seal draamat, kirjandust, muusikat põhiliselt ning võtan kõrvalt laulutunde. Et siis tulevikus lauljakarjääri edendama hakata. Sulama Londonis ka õpiajal lauljana toredaid väljakutseid räägiga neist kõrgpunkt oli eelmise aasta mais aasta muusiku konkurss, mis minul õnnestus ära võita esimese välismaalasena ning ka esimese vokalistina, sellepärast et see konkurss seal ainult lauljatele, vaike muusikutele ning see oli minu jaoks arvatavasti kõige suurem saavutus, mis seal koolis olnud on. Praegu, detsembrikuus olid otse loomulikult kõikvõimalikud jõulukontserdid, jõulujumalateenistused, kus sai selliseid väiksemaid asju tehtud, aga samuti ka rokkooper, Jeesus Kristus, superstaar, mis oli täiesti kogemus omaette, kus minul oli kanda juudas roll. Te olete teinud kaasaga Mozarti ooperis ja Mozarti ooper sellel aastal märtsikuus tegime kooliga Mozarti võluflööti, kus mina olin esimene daam ning vaatamata sellele, et meil ei olnud suurt sümfooniaorkestrit, oli siiski see väga-väga siin ettevõtmine ja tuli välja minu arust meil see täiesti professionaalselt. Kui palju praegu, kui suure osa lauluõpingud sinu mustuta protsessist enda alla võtavad? Kooliõpingud, et iseenesest otse loomulikult võtavad väga-väga palju aega, ent siiski põhiline rõhk on laulmisel, meil on alati olnud vaatamata sellele, et võib-olla ajaliselt koolitöö võtab, võtab rohkem. Laulmine on siiski alati alati numbriks olnud ja on. Ja sihid on ka seatud, sihid on seatud, lõppkokkuvõttes on sihtikkagi ooperilauljana karjääri teha, aga mis tuleb enne seda, et see on veel saatuse või minu enda kätes, et see, mis ülikoolis või kõrgkoolis akadeemias veel toimub, hakkab see selgub, aga lõppeesmärk on täiesti ooperilauljana karjääri teha. Teisel jõulupühal, 26. detsembril esineb Tallinna Jaani kirikus koos teiste Eesti muusikutega, palun rääkige neist natuke ja tõesti, kontserdil vastegevad organism Maisoidegivi Kaufman ning trio koosseisus maris lend klaverile, flöödid Cristina lend viiulil ja Andreas Lend sellal ning ka minu ema Liivilist laulustuudio lastekoor. Nii et siin domineerivad kontserdil mitu perekonda ja trio, nemad on ka noored, nemad on noored tõesti maris, lend on siis Christian Andrease ema ning Andreas on praegu ERSO tšello esimeses puldis ning Kristina On ka õpingutele praegu välismaal ja, ja väga-väga professionaalsed muusikud ja mida saab siis kuulata sellel kontserdil? Kavas on, otse loomulikult igihaljad jõululaulud aga samuti ka Mozarti Haydni katsiinit, Kunood. Jõululaulud on enamasti nende laululaste esituses ning minul on siis klassikapool kanda. Mida need Londoni õpingud sulle eeskätt on andnud, läksid Londonisse õppima kaks aastat tagasi Tallinna Inglise kolledžist, aga mispärast on seda põhiharidust nagu parem omandada andnud, on kindlasti sellise maailmapildi, et nii palju on näha ja nii palju on teha ja nii palju on avastada. Minu silmaring on kindlasti väga-väga palju laienenud ja arenenud, see on lisaks otse loomulikult õpingutele, teadmistele ja tehniliselt laulmisele. Kuid see on minu arust kõige rohkem mulle juurde andnud, et maailmapilt on piss hoopis laiem. Mario Listra jõulukontsert 26. detsembril kell 18 Tallinna Jaani kirikus kaastegevad Maris hoida Kivi, Kaufman, Maris, Kristina ja Andreas Lend ning Liivi Listra laulustuudio lastekoor. Kavas Mozart, Haydni katsiini, Kuno Frank ja kauneimad jõululaulud. Pühapäeval, 23. detsembril toimub Jõululinn Tartu 2007 kontsertprogrammi raames Jõuluoratooriumi kontsert Tartu Jaani kirikus. Kontserdi korraldajaks on Tiigi seltsimaja eesotsas dirigent Riho Leppojaga. 23. detsembril toimub tõepoolest Tiigi seltsimaja ja Tartu noortekoori koostöös järjekordne jõulusuurvormi kontsert, võib nii öelda 2005. Aastal esitas sama seltskond Urmas Sisaski jõuluoratooriumi 2006. Sandsansi jõuluoratooriumi ja nüüd on kavas tervelt kaks suurt teost. Esiteks tuntud Rootsi dirigendi ja ka helilooja Anders Söör vallilaulud tsükkel, kaud deep mida võiks tõlkida siis rõõmusta või rõõmutse, see on kümneosaline 16. sajandi jõulumeloodiate tsükkel segakoorile ja kolmeliikmelisele puupillide ansamblile, seal on meile ka tud laule, võib-olla üks tuntumaid on üks roosike on tõusnud väga omanäolisest taktimõõdus, kontserdil on see siis kuulda, hea meel on seda tsüklit laulda eesti keeles vaid esimene ja viimane osa on siis ladina keeles, et seda vana hõngu säilitada. Ja teos on tõesti huvitav ja värvikas. Nüüd teine teos pärineb siis itaalia heliloojalt totorino respiigilt ja kannab pealkirja itaaliakeelset pealkirja lauda Perlannatiivita del siin juure, mida võiks tõlkida siis tervitage Kristuse sündi, see on niisugune jõuluoratooriumilaadne teos, kus on tegelasteks hingel marja karjane tuntud solistid Bova Maria Kallast, kes õpib muusikaakadeemias ja tenorit, siis laulab Mati kõrts, see on siis ka teos segakoorile kammerorkestrile, mis samuti koosneb siis puupillidest, puupuhkpillidest ja on sealhulgas ka siis klaver neljal käel ja mängijad on siis Vanemuise teatrist. Teos on neoklassitsistliku hõnguga väga värvi. Kas huvitav ja parajalt raske, nii et meie koori kooslus on siin tublisti vaeva näinud, aga loodame, et tulemus on huvitav ja hea. Seda teost juhatab Lilian Kaiv ja kaudeete juhatan mina ise. Ja laval on üle 100 muusiku, noore muusiku. Ja juba koori koosseis peaks olema kuni 120 lauljat oleme planeerinud laulma. Ja kontsert toimub Tartu Jaani kirikus. Jaani kirik on kujunenud viimastel aastatel meie meelispaigaks, esiteks tõepoolest juba see uudsuse moment, et nii väärikas kirik sai valmis hea asukoht, hea akustika, seal on tõepoolest hea laulda ja rahvas tahab sinna tulla. Muidugi ei välista see, et me väga head koostööd teeme ka teiste kirikutega ka praegu on kujunenud tõepoolest niimoodi. Aitäh Riho Leppoja selle intervjuu eest Tartu noortekoori ja Miina härma gümnaasiumi segakoori jõulukontsert toimub 23. detsembril Tartu Jaani kirikus algusega kell 18. Kaastegevad on solisti talla papa Eva-Maria Kallaste, Mati kõrts, dirigent Liliann Kaiv ja ettekandele tulevad otariina respeegi Jõuluoratoorium ja Andre sör valli kaudeete. Pille Lille muusikute toetusfondi korraldusel toimub taas Tallinna talvefestival seekord 27.-st detsembrist 12. jaanuarini. Seekord on Tallinna suvefestivalil kuus kontserti. Pille Lill, palun rääkige, kes siin esinevad, kus esinetakse, mida saab kuulata. Kaunist muusikat siis igas valdkonnas, nii et selle tõttu sellel aastal esimest korda me tõime sellele festivalile juurde ka kaks minu arvates kõrgel tasemel muusikalilauljad, sest meil tehakse muusikaližanrit päris palju. Ja kaks nendest, kes on minu vaieldamatud lemmikud, on üks siis Hanna-Liina võsa kes on tõepoolest ka koolituse saanud ja teine Marko Matvere, kes ka ilma koolitused, kuid siiski tema õpetajaks olla, Zoja Hertz muusikaliseks juhendajaks, neid tänu sellele ka tema häälevõimalus on ikkagi äärmiselt uhke, ta on võimeline looma isegi ooperiaariaid. Nii et need kaks muusikut on siis ühendatud ka meie klassikalise poolega ja Me kuuleme sellel festivali kuuel kontserdil, siis Hanna-Liina võsad 27. detsembril raekojas kell kuus, Hanna-Liina võsaga koos on mul suur au esitleda Margarita Voites, kes kahtlemata Eestis ei vaja tutvustamist. Ining Margarita Voites oli siis nõus meele laulma mõned laulud raekojas. Seal esitleme veel kahte nooremat lauljat. Üks nendest, Andres Köster, kes on juba teinud karjääri alguse Estonia teatris ja Atlan Karp, kes on praegu Vanemuise solist. Need on võib-olla huvitavad lihtsalt publikul näha meie noori andekaid tegijaid. Järgmisel päeval, 28. detsembril oleme me Kaarli kirikus kell kuus ja seal on süüta last kontsert, mis oli ka eelmine aasta, kus meil oli suur rõõm näha Marialistrat laulmas väikeseid lapsi seal taustaks siis tänavusel aastal on meil seal Tallinna festivali kammerorkester ja solistideks on jällegi meie primadonna Margarita Voites, Hanna-Liina võsa ja Oliver Kuusik, kes ka eelmisel aastal, mil laulis päris mitmel kontserdil ja kes on ka nüüd alustanud oma ja teed siis rahvusooperis Estonia. Uuel aastal jätkame neljandal ja viiendal ja 11. jaanuaril raekojas. Neljandal kuulame me Virgo Veldi juhendatud Saxesti siis saksofonikvartett, kes on tõesti väga väga kõrgel kvaliteedil ja, ja nemad on võtnud endaga koostöös Madis kari klarnetimängija ja ma usun, et see on päris niisugune uhke kontsert. Viiendal naril on meil Ivari Ilja võimalus kuulda ja Ivari Ilja saadab siis mind ennast. Me esitame seal Soomani naise elu ja armastuse, mis kahtlemata on minu jaoks suur suur lemmik ja Henry-David Varema Tšellot mängib seal Šostakovitši tšellosonaadi, siis on 11. mail taas jälle rõõm näha Annale meid viiuldajad, kes praegu maailmas väga palju teeb suurte orkestrite solistina ja on minu arvates üks väljapaistev viiuldaja, kellest me muidugi tõepoolest ilmselt saame kuulda veel väga palju rõõmu, sest on ta pärit ju kuulsast perest. Igor Beuroodne oli tema isa ja Mari Tampere, tema ema mõlemad siis viiuliga kokku puutunud terve elu ja üks saanud muidugi rahvusvahelise tunnustuse. See tütarlaps on muidugi erakordne anne, tasuks tulla teda kuulama ja seekord ta tõi endaga. Londonist, kellega ta seal teeb koostööd, et kindlasti on põnev näha, kui inimesed töötavad ikkagi partneritena koos juba pikki aastaid, siis see kvaliteet kahtlemata tõuseb ja seda on põnev jälgida. Ja lõpetame siis Jaani kirikus oma festivali kelku kuus õhtul, 12. jaanuaril on meil niisugune muusikarõõmu kontsert, kus me siis kuulemegi Marko Matverega Tallinna saksofonikvartetti ja ma ise laulan seal koos Markoga ka mõned niisugused kaunid duetid, kaunist muusikat. Meie festivali deviis on, tõsta pilk ja ava süda esse muuto, tõsta pilti, ava süda. Kahtlemata tekkis mu peas läbi selle, et lihtsalt me tõepoolest kõnnime ringi, oleme oma eludega niivõrd seotud, et tihtipeale me ei näe oma kõrval neid asju, mis, mis tegelikult vajavad märkamist ja üks niisugune grupp kahtlemata ühiskonnas on puuetega lapsed, nii et käo laste päevakeskus sai juba eelmisel aastal läbi selle heateoalgatuse 30000 krooni, mille eest nad ostsid siis puuetega lastele muusikainstrumente, sest muusika on väga suur mõjutaja väga suur teraapiline vahend puuetega laste arengus, nii et loodan ka sellel aastal siis piletitulust toetada. Päevakeskus Käo. Aitäh Pille Lill ja Tallinna talvefestival ootab siis publikut 27.-st detsembrist 12. jaanuarini kuuele kontserdile. Ansambel Orthodox Singers'i esitab jõuluajal uut plaati kaasaegne vaimuliku muusika Eesti heliloojate sulest ja annab neljandal jaanuaril kontserdi Nigulistes vene jõulumuusikast. Palusin stuudiosse Valeri Petrovi, et neist kahest sündmusest rääkida. Kõigepealt plaat. Ma oletan, et Orthodox Singers'i sil kavas eesti muusikal just ei domineeri. Põhimõttelist ja aga noh, lihtsalt viimasel ajal juhtus niimoodi, et inimesed spetsiaalselt keevitavad meie jaoks eesti heliloojad ja esimene, kes neist oli, siis oli Andres Uibo ja kunagi kaks aastat tagasi tuli minu juurde ja siis ütles Kulivaleerima hea meelega kirjutaks Teile lugu, ma ei olnud väga optimistlik selles suhtes alguses. Me hakkasime seda tegema, sest teksti ma ise tõin talle siis selgitused, mismoodi tuleb ja nii edasi ja tuli välja päris hea lugu. Kui ma ütleks stiili suhtes, siis ta muidugi ei ole päris vene lugu, Aganud tekst ise paneb muusikat mängima ja siis päris hea lugu tuli. Niimoodi tekkis selline idee teha selline plaat ja kui eelmisel aastal käisime Veljo tormisega Inglismaal, tegime seal kontserdi, siis meie laulsime, kaks lugu, üks on teie lahkumisel mis on pühendatud mu 25. juubeli oli Moskva konservatooriumi ja siis see on vana vene keeles, ütleme niimoodi nagu tormis. Käsutab folkloori ja selles loosta kasvatas ka folkloori. Ja siis tekkis mõte lindistada seda ka. Kuigi mäletan, see oli vist 10 aastat tagasi, kui oli Eesti muusika päevad, siis esiettekanne oli siin, siis ma mäletan, me tegime meie ansambliga Orthodox Singers'i ja tol ajal veel oli Radio koor Eesti Raadio koori ja tegime koos esiettekanne ja siis tekkis selline asi, et miks siis mitte seda teha. Ja kuna me tegime ka seal Inglismaal üks väga hea lugu, see on tornikell minu külas ja siis tekkis idee teha seda inglise keeles. Tormis muidugi ütles, alguses teeme seda vene keeles mul see olema siis siis me mõtlesime tükk aega ja siis otsustamine ütlege inglise keeles seda teha siis ikka sõnad peab, ütleme Ida-Euroopast inimesed peavad aru saama, millest üldse jutt. Ja ka muidugi selle plaadi sees on Arvo Pärdi kolm asju nädalal suurepärane lugu kambaga Janiend, sealt on kolm lugu, üks neist on kontaktjoon siis oodi kuus ja viimane son palve pärast Canoni. Eriti viimane lugu see on, et asi, sest Aleksander Nevski katedraalis oli üks preester Vladimir Salipski ja ta oli no Pärdi nagu hinge isa ütleme niimoodi ja siis ta suri ära ja siis Arvo Pärt pühendas seda teosesse, palve ma ütleks isegi niimoodi talle ja siis tuligi selline väga huvitav plaat ja muidugi vormistamine. Me kasutasime Jürjo raki üks pilt, mille pealkiri on inimene. See on väga huvitav pilt, sest seal inimene seisab ja seisab nagu risti moodi ja ühel pool istub pagan ja teisel pool istub ingel. Vaat see ongi niimoodi see, see meetee, kuhupoole me ike pöördumi ja kusjuures selles loos tee lahkumisele sellised sõnad ka, mis teed, ma pean siis minema ja siis tekkis isegi selline kontseptsioon ja tuligi välja. Ja siis muidugi see on päris suur protsess, praegu üleandmisega on mitte eriti kergi. Tegelesime sellega võib-olla neli kuud ja siis otsustasime seda teha Saksamaal, Münchenis. Ja vot nüüd tuli välja. Aga salvestatud on kogu see muusika, Keila uus apostli kirikus ja helirežissöör on Tanel. Ja see on väga hea helirežissöör, ma ütleks ausalt, sest me ei ole üldse plaatidega tegelenud, ütleme umbes viis aastat, sest no kõigepealt muidugi muusika, aga teine inimene, see on helirežissöör, kui sa tunned, et sa lihtsalt klapid sellega inimesega, et saaks seda tööd teha. Aga see on väga vajalik asi ja kõik klappis kokku. Väga hea kõrv, väga hea tehnika, valdaja ja väga hea muusika ja muidugi hinge suhteliselt suurepärane inimene. Me loodame selle plaadiga tutvuda ühes jaanuarikuu albumi tunnis aga räägime ka sellest vene jõulumuusika kontserdist, mis teil toimub neljandal jaanuaril Niguliste kirikus. No kui me üldse räägime vene jõuludest, siis igas konfessioonist. On olemas kiriklik püha ja on olemas ilmalik püha, näiteks siinkohal peab, see on üks lugu, eks ole, ja jõuluoratoorium tõesti elu. Meie muidugi panime kava niimoodi kokku, et oleks just kiriklik muusikat. Kui rääkida üldse jõulujumalateenistusel, siis on kaks asja seal seal liturgia ja siis on keskjumalateenistus. Ja siis me üritasime, tehas huvitav kava, osa läheb liturgiast ja osaleja keskejumalateenistusel. Kuna vene kirikus üldse kasutatakse mitte ainult vene muusika, sealt kasvatatakse kas või serbia muusikat, Taarja muusika, isegi süüriamuusikat antimuusika kindlasti ise, siis me panime niimoodi, et, et oleks ta huvitav, et mis toimub üldisesse seal kirikus muidugi sinatsioon, psalmid, Taaveti psalmid, aga iseenesest see muusika on kuidagi rõõmsam. Muidugi, sügav küll, aga ta on kuidagi rõõmsam. Näiteks meieisapalve lauldakse kogu aeg meieisapalve, aga üks asi, ta lauldakse, ütleme suure paastu ajal, see on hoopis teine muusika ja teine asi, kui ta lauldakse jõuludeks, eks ole. Ja muidugi kasutasime siin näiteks kiitke issandat, kes taevas olete, see on lisandi viis ja see on kreeka keeles. Ja seda alati lauldakse ka. Seal on selline traditsioon, et iga palve on väga sügav, aga muusika suhtes on väga vastuvõetav, tähendab ta ei ole nii raskemuusikamaterjal ja siis muidugi spetsiaalsed asjad, mis lauldakse jumalateenistusel jõulude ajal, see on inglid, rõõmustavad. See on väga hea lugu selles mõttes, et no kui me üldse räägime jumala teenistuses. Ta on väga vähe muutnud, kui me võtame vanamuusika ja romantiline muusika ja kaasaegne muusika, sest vana kiriku liturgias ei olnud sellist kohta, kus on nimi, on kontsert. Ja see ei ole päris niimoodi kontsert, aga me kujutame seda ette. Aga enne Kristes õhu on selline moment, kus preester loe, Baltaris palved ja inimesed ei kuule ja nagu kirikus ei toimu mitte midagi. Ja vot sel ajal just selline väikene osakene, mille nimi on kontsert ja siin on spetsiaalselt kirjutatud Mihhail agronoomi poolt, inglid rõõmustavad, et Kristus sündis. Ja siis muidugi laulame Andresse lugu sinu kuningriigis. Ja see on ülistuslaul, seda lauldakse ka liturgias, aga no muusika suhtes ta tuli välja väga rõõmus, selline asi seal isegi sellised sõnad on, rõõmustage. See on puhas rõõm. Ma ei hakanud kavasse panema Kaljadki ütlemisi, ilmulit muusikat, laulsid kodudes ja peredes ja nii edasi. Üks asi, mis asi olemas, see on, hing, hüüdis, see on vana vene vaimulik värs Holeerikalist, Raadov tegi vana vene vaimulikku värssi meloodiad. Põhimõtteliselt on autori lugu, mis ei tähenda, tähendab, see, see on üks ainukene side praegu täitsa, kõik on sassis, ma ütleks ausalt, räägivad vene jõulud, siis räägivad eesti jõulud, aga põhimõtteliselt see pidu seal Kristuse sünd, lihtsalt kalendrit on erinevad, muutne, kui midagi lihtsalt peetakse erinevate kalendrite järgi. Ja vot, kui me räägime sellest vaimuliku värsis, siis see on väikene side, seda laulsid inimesed tänava pealt ja siis kus on jõululaat, näiteks seal laulsid seda, et nad laulsid seda muusika, et inimesed saaks aru, et mitte ainult see kodus laulmine katki ja nii edasi, et see on vahepealne. Ma ei tea, kas, kas teises muusikas on olemas selliseid asju, aga, aga olnud vene muusika, see on, see on kindlasti väga huvitav asi. Sest see on sõnad, mis on pühendatud Jeesuse Kristuse sündimisega. Aga nad ei ole liturgilise sinod. Muide, mul tekkis isegi idee teha üldse selline kava, sest need vaimuliku värsi, aga nüüd on teised ka see muidugi vajab uurimist, mul ei ole nii palju materjali praegu ka tulevikus kindlasti seda oleks väga huvitav. Aga sellel kontserdil need vaimulikud värsid seovad omavahel suuremaid muusikateoseid, loomulikult vene jõulumuusika. Kontsert on siis Nigulistes neljandal jaanuaril õhtul kell seitse ja klassikaraadio teeb sellest kontserdist ka ülekanded. Soome Instituut Londonis ja inglise kammerorkester tegid teoks aegade suurima Soome muusikafestivali Londonis millest juba ka varem juttu teinud oleme festivali korraldate Jean Sibeliuse mälestustähtpäeva puhul septembrist detsembrini nimetust Sibeliuse joon ja nüüdseks on kõik 24 kontserti Londonis läbi saanud viimased nii Sibeliuse sünnipäeva kui Soome vabariigi sünni juubeli puhul. Eriti arvukalt oli kontserte novembris esinemas Helsingi praas, nendega alguses Sibeliuse andante festival ning lõpetamas Bernsteini West Side Story muusika. Samaska Tomi Räisoneni preambulunktuurum esiettekandes seal kõrval kammeransambel Avanti klarnet-ist, kari kriikuga ees, otsese solistina, siin koguni kaks uus teost, tabani länzi Merry PayP per alustamas ka saksofonist Joonatan Audio-la soolokavas kaks esiettekannet oma kavaga akordionist nii kogumbuva ära ja Kalevi Aho sonaat number kaks mustalt linnud seal kõlamas siis kaamos kvartett sopran Johanna Rusanen, viigmorfhoolis Ardo Norras koos Ralf kotuuniga ning veel inglise kammerorkestriga ja kõige lõpuks Tampere filharmoonia orkester Johnston Woodsi käe all Kadoganhoolis. Kui eelmistes kavades kümned ja kümned huvitavad soome teosed eelkõige viimastelt aegadel siis lõpukavas vaid Sibeliuse põhjale tütar viiulikontserdi Jennifer paikiga ning neljas sümfoonia. Uhke tunne ja siiras rõõm põhjanaabrite edule kaasa elades. Rohkete üritustega. Roopalija festival Brüsselis alustas seda nädalat toreda programmiga sammukesi viiuliradadelt. See on kava kuue kuni 12 aastastele ja sama vanadelt keelpilli mängijaid brüsseli muusikainstrumentide muuseumis samas kunstide palees teisipäeval kolmapäeval Viini trupi impulsse transetendused pealkirja all ranning sushi. Kolm õhtut džässilauljatari Anka pargeeliga homme Belgia rahvusorkestri ika kunstide palees koos kooriga polüfoonia jõulueelne populaarsem kava Bernsteini Storfjoffenbachi traussini. Festival polümphony jätkama sama sarja 15. ja 16. sajandi Flandria ja põhja prantsuse muusikaga. Jõulu teisel pühal laulab kaunite kunstide palees grand ateljee pea näituste sissepääsul mitu kontserti jõulumuusikast vokaalansambel andantiino ja veebruar Orioni kestvast suurfestivalist pole jõudnud lisada, et nii suure olendi sellena korraldatakse Euroopal ja seekord Rooma lepingu 50. aastapäeva puhul ja sai selleks Euroopa komisjonilt poolteist miljonit eurot lisatoetust. Mis aga toimub sel ajal Brüsseli kuninglikus teatris La maneer. Suur lava on detsembris valdavalt massini ooperi vertser päralt ja nad esitavad seda koguni kahes eri versioonis peategelasega tenorina aastast 1892 ning baritoni Aastast 1901. Joosteni uuslavastust juhatab peadirigent kasushi onu. Peaosades laulavad bariton Ludwig teise sierra ning tenor Andrew Richards just täna juba kaheksas etendust tenoriga. Kuulsana on sarlotti osas ka Senifel armoon. Lamanni kammeransambel mängis eile traditsioonilisel reede lõunakontserdilt põnevana harjus Mio kevade sügise, suve ja talve kontsertinud, mis valminud eri solistidele kammeransambliga aastail 1934 kuni 53. Rõõmustama meenutada ka kolmapäevast jõulukontserti, kus kõlasid respiigi lauda Bernatiivitaadel syndiore jazz, Ensans Jõuluoratoorium ja viimases laulis Pierce maksiimi käe all solistina ka eesti bariton Lauri vasar ning homme toimub samas suures saalis inglise soprani Felicity Loti soolokontsert koos teatri kammerorkestri, pianisti ja tantsijaga. Uue aasta galakontserti tule man is juhatama gammarclinkovski. Viseedeebyysii John Adams köshwin Sibeliuse kavas oma kontserdit, preemiani, esindus, saalistik, lokke, taitse kammerfilharmoonia kaga, Paavo Järvi. See oli Sibeliuse poeeme armastav edasi Berliini filharmoonia suures saalis ja eile Itaalias Treviso teatra kommun alles täna Napolis. Scarlett tooriumis on neil aga üleni Beethoveni kava ava mänkorjolanus viiulikontsert Victoria mullavaga ja kuues sümfoonia. Homme tagasiteel Kölni filharmoonia suures saalis Corio lahenduse asemel taas Sibeliuse ragastava Berliini riigiooperis on alates esietendusest 15. detsembril üpris moodne Mozarti Don Giovanni lavastus. Peter Musbachilt dirigeerib Daniel parem vaim ka täna õhtul etenduselt detsembrile lõpuni. See on koostöö Milano, las skaalaga, kus parem Paim praegu ainus alaline peakülalisdirigent. Nimiosas laulab René Epapee Tonja anna meilegi tuntud annas Saamuil ja Leparelvana Hanno Müller, Brahmann dirigent ja helilooja ning professor Michael kiilen. Äsjane saksa teatripreemia Faust laureaat, kuulutati sel nädalal aga Berliini riigiooperi auliikmeks ja nagu paljudes teatrites praegu on ka Berliini riigiooperisse kovski pähklipureja etendused siin patris Smarti lavastuses. Berliini Filharmoonikute viib jõuludele lähemale maestro William Kristi neljapäevast tänaseni filharmoonia suures saalis endale messias koos plarissaansi kooriga. Homme siinsamas Berliin raadio orkester Marek Janovski käe all populaarse klassikaga ja ka esimesel teisel jõulupühal populaarset kava tähendas sümfooniaorkester Berliinilt. Jõuluõhtu unistus koos tantsijatega Berliini jõulukontsertide küllusest paasapühapäeval ja kolmapäeval ka Humboldti Ülikooli capella akadeemik noore eestlanna Kristiina Poska dirigeerimisel. Kontserdid keskBerliini kultuur Houssis Püha Risti kirikus, Mozarti viies viiulikontsert, solistiks Mihhail paremboy ja sümfooniakontsert antenn. Kolmapäev oli üldse uhke päev eesti muusikutele. Kristjan Järvi viis toon küünster orkestri Esseni kuulsasse filharmooniasse Saksamaal ja tegi seal viinlase Kurts vertsigi trompetikontserdi maailma esiettekande, solistiks ookean Harden Belgias. Kurs vertsik on sel hooajal Esseni filharmoonia resideeruv helilooja. Aga ta on metsasarvemängijana, toon Krister orkestrist välja kasvanud trompetikontsert ja veel missuguse solistiga on Esseni ja toon künsterite ühineda. Tellimus helilooja kohal ka kontserdieelses vestluses Arvo Volmeri juhatusega kolmapäeval neljapäeval Landjatalos juubeliorkestri Helsingi linnaorkestri ees Beethoveni üheksanda sümfoonia ettekannet Turu katedraali koriga. Solistid, põnevad Marina Šaguts Angelina Svenska Algirdas jäänutas ning ainsa soomlasena bass essa ruutunen, kes meil Rapla festivalilgi laulnud. Mati Turi oli kolmapäeval Bachi jõuluoratooriumi tenori solistiks Kokolas angerüleeile sel kuul, viimast kuuendat õhtut hundingi osas Wagneri Valküüris Viini riigiooperis Alfjagamaalova uuel teisipäeval viimast korda Kiissenistanzimanni serliinana. Juhan tra kolmapäeval üheksandat õhtut Aachenis Mozartit Pontose kuningas Dmitri daatesena Arvo Pärdi Ki seitsemagnificat, Antifooni kõlavatena Berliini toomkirikus. Peeter Teixtra juhatab Berliini raadio koori ning Berliini staatuses fantoom koori. Täna lõpetuseks Martin Kuuskmannist. Teatavasti mängis USA-s tegutsev pagutist Martin Kuuskmann nüüd ka Manhattani muusikakooli õppejõud, maailma muusikapäevade lõppkontserdil Macaus Tõnu Kõrvitsa fagotikontserti teispool päikesevälju. Talle on oma fagotikontserdi pühendanud vähemasti seitse heliloojat, viimasena ameeriklane David žeski. Suvel 2006 tehti David žeski kolmest kontserdist plaat Urban kond söötavus Norlandi ooperi orkestriga härrassen kergeri juhatusel Rootsis klaverikontserdi solistiks love tervinger, fagotikontserdis aga Martin Kuuskmann. Nüüd kirjutab Martin Washingtonist, et fagotikontserdi plaadistus on pääsenud grammi 2008 nominentide hulka. Parima kaasaegse klassikateose kategooria korjas ja seda, et see on esmakordne fagotikontsert omaette nominatsioonini grammi viiekümneaastases ajaloos üldse. Samas Martin Kuuskmann juba veebruari algul kutsutud New Yorgi filharmoonia orkestri ibeeriv sarja mängima lutsianobeerivassekventsad ja esmakordse fagotisolistina väljaspool New Yorki orkestrid. Jääme huviga ootama. Tänasele heligajale tegid kaastööd Marge-Ly Rookäär, Kadri-Ann Sumera, Kersti Inno, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Saate mängisid kokku Katrin maadik ja Helle baasia. Saadet toimetas Mirje Mändla.