Vikerraadio läheb laulupeole. Me läheme laulupeole koos pidulistega rongkäigus ja vahendame siis meeleolusid ja jälgime teekonda Vabaduse väljakult Tallinna lauluväljakule. Meie töökas kollektiiv on väljas sellised veel. Bert Järvet, Taavi Libe, Kadri Põlendik, Marge-Ly Rookäär, mina, Meelis Süld ja Kätlin Maasik siin helipuldis. Ja ma tean, et et Kadri on leidnud Pärnumaa osalejad rongkäigust üles. No mina ei ole kaadri kahjuks. Aga tõesti Kadri on minu kõrvale pärnakad üles leidnud tehniliselt hetkel vikerraadio ei lähe laulupeole, sellepärast et võrreldes meie alguses punktiga me oleme natuke kaugemale tulnud, näeme kaadri Kaarli puiesteelt natukene mäest üles tulnud, aga pärnakate juures tõepoolest, meil on nüüd siin siis Pärnu muusikakool, siin on kuulda ka nende vägevat orkestrit ja siin on nüüd sellised toredad leiud seisma, et kellel on seelikud, näevad välja nagu klaveriklahvid ja neil on miskipärast ta kindad käes, et kõigepealt mis kollektiiv te olete meie alane, Pärnu muusikakooli tütarlastekoor, ärgenton kaks. Ja mis puhul teil siis need sinised kindad käes on? Tervel Pärnu maakonnale on kindlad muuseas erinevaid mustreid siin ja sellepärast ongi rongkäigu keskel, siis moodustab ta neid mustreid ja nii ja Toomas Voll siin juhendaja soovib ka väga tähelepanu, ma näen, et kuidas siis meeleolu on? Tähelepanu, mul on hea meel täna pidu on, meeleolu on võrratu. Rääkige nüüd, ma saan aru, et kogu Pärnumaal on värvilised kindad käes moodustate mustreid, mida see tähendab rongkäigus, siis teeb ta niimodi. Me teeme rongkäigus ja, ja me tegelikult meie kolonni kunstnik on olnud väga-väga vaimukas ja tarmukas nimelt tekkinud, tekitame natuke nende värviliste kinnastega meie Pärnumaa kihelkondade natuke neid mustreid, seeliku mustreid, nii et siin on oma väga sügav põhimõte taga, kui keeruline seda õppida oli. Et mustreid teha väga lihtne, ühele reale valged kindad, teisele reale punased, kolmandale rohelised ja nii nad tulevad, aga küll on kena lehvitada värviliste kätega, kas ele. Kahtlemata, kui palju teil siis tänavu koor on laulupeol olemas? Väljas kolm, kaks naiskoori ja üks neidude koor. Aga mis, mis on siis see hetk, mida teie täna kõige rohkem ootate? Ma ootan seda, et, et me kõik rükkakse vaimustuks ja, ja tunneks ennast väga ühtsena ja ja, ja oleksime üle viie aasta jälle kõik laulu ja tantsupere koos nagu üks perekond ja vot sedasama pere tunneta kui ootangi, et laulupidu on meie Elamise viis ja, ja üks pere peab hästi läbi saama ja hästi laulma ja tantsima ja ja kokku elama. Toomas Voll, mis teid siis ikkagi vaimustab laulupeo juures, te olete väga, väga kogenud laulupidudel käia, et kas ei ole sellist tunnet, et kui nii palju on käidud, kõik on juba nagu olnud ja kõike sa oled näinud ja kõike sa oled laulnud, kuidas te leiate selle motivatsiooni, vaimustus endudes? Koorijuhina ole minu eriala on koorijuhtimine ja ma arvan, et see ongi see üks suur vaimustus, minu eriala ja hobi on kokku kasvanud ja ma vaimustun igapäevaselt ja ma vaimustun loomulikult suursündmustel. Nii et et seda jätkub veel kauaks. Meenutage enda esimest üldlaulupidu, millal see oli ja mis emotsioonid teil meeles on? Oi, see oli fantastiline, selles mõttes oli 97. aastal juhatasin lastekoore tollal ka omaenda laulu laulu kodu ja minul on väga palju muidugi seda küsitud, et mis tunded mul olid, ei mäleta pulti minekut üldse. Ma mäletan, kui ma lõin lahti, no ja kui ma ta ära lõpetasin, mis vahepeal toimus, ma ei mäleta. Erakordne tunne, see on dirigendile, see on nagu mekasse jõudmine, see on midagi väga vaimustavat. Aga noh, kui, kui tõesti on niimoodi, et ta sisuliselt ei mäletagi, mis te tahate, siis täpselt selle laulu ajal tegite siis kui suur on ikkagi ärevus enne seda, kui te lähete sinna pulti. Vähemus, aga see on ka vastutus. See on suur vastutus ja tegelikult minust sõltub kogu selle loo õnnestumine või mitteõnnestumine ja jumal tänatud, kui õnnestub, et seal on päris suur vastutus, aga aasta aega tööd ennem on see, mis paneb kõik paika. Ja silmad, kes vabariigis proovinud, et sulle vastu vaatavad ja kui sa nendega kokku armud ja kui sa neile muutud, hästi omaseks. Nad teevad kõik parimast südamest sulle tagasi. Seal ei saa olla kahtlusi, ei tule midagi välja. Tänasest õhtust, mis laulu te kõige rohkem ootate, mida kardate? Ma arvan, et kõik laulud tulevad suurepäraselt välja ja muidugi ma alati kõige suurem põks käib siis südame all, kui koit algab. See on meie laulupidude avanumber, mis igavesti. Ja loomulikult. Koit on see, mis tõmbab selle peo käima, niiehknaa. Igatahes ilusat laulupidu teile, suurepärane, aitäh. Kadriliigume. Oleme kaasa liikunud, Pärnumaa, läheme tagasi vä? Ja lähme vaatame, Pärnumaal on ju tegelikult palju toredaid kollektiive ja lähme siit nüüd. Lähme siit nüüd nendest puhkpilli ja orkestrimängijatest mööda. Ja siin on nüüd tulemas, et järjest mitu kooli Pärnu ülejõe põhikooli lapsed. Ja vaatame, kas meil õnnestub siin rääkida veel mõne mõne toreda osalejaga. Nad küll liiguvad, meil on praegu vastu, mis te keerulised ümber, Me oleme tagasi liikumine, tundub, et me peame hakkama tagasi just just, just. Aga mis kollektiiviga kyll tegu? Püüa päeva segakaar, nüüdki nimi, vilistlased, lapsevanemad ja ka õpetajad. Ja kuidas teil meeleolu on? Suurepärane, olete valmis selleks rännakuks lauluväljakule, aga loomulikult trenni tehtud kaua küsida, mismoodi trenni tegite? Ikka kõnnitud palju, et jalad rakku ei läheks. Eks see nõuab kindlasti palju ettevalmistust. Mis teil täna selline lemmiklugu on, mida ootate? Ütleme siis vast ikka koit, sellega läheb ju, tuli ka põlema ja, ja see on selline emotsioonidega. Kas olete ka valikkoor, jätkate tänast kontserti või jätkub teie jaoks homme? Meie jaoks on pidu homme. Mis tunded siis valdavad ka, mis puudutab, ilma, et tegelikult väga ju soe ei ole, samas vihma ei 100, et kuidas kuidas? Tänane ilm on suurepärane, sest et eile said ikka lapsed seal vägagi vihma, kes kaare alla ei mahtunud, olid vihmaga koos, aga täna on suurepärane, ei ole liiga palav, jale liiga vihmane. Kena, aga ilusat päeva jätku teile. Ja ma pean ütlema, et lisaks sellele, et see on hästi palju pidulisi kõndimas rongkäigus ikka hästi-hästi, palju pealtvaatajaid on siin Kaarli puiesteel tõesti, ja mis seal salata, mulle tundub, et päris palju pealtvaatajaid, kes on tulnud ka oma silmaga kaema lihtsalt seda Eestimaa suurt pidu, sest nad ise on kuskilt mujalt pärit. Jah, ka mina vaatasin, et väga palju on sellise moega inimesi, kes vist on tulnud Eestisse kuskilt mujalt juttu ja kes on turistid, siin lehvitavad mingite muude riikide lippe, kanada lippe, näen näiteks et kindlasti on neile see selline huvitav vaade ja võib-olla meil õnnestub ka mõnega neist rääkida mingil hetkel. Ja aga praegu annaksime sõna Meelisele tagasi ja meelist kindlasti otsib, kus kaugele on teised reporterid. Nii teemegi ja kui Pärnumaast siin juttu oli, siis Pärnumaa kolonnis osaleb kokku 139 kollektiivi ja umbes 3200 inimest on siis neid, kes esindavad just nimelt, et Pärnumaad, kuulame vahepeal aga piirivalveorkestrit ja nende esituses jää vabaks, Eesti meri. Ja nüüd on ühendust Lisete Veldi ja Bert järveti ka, kus kaugel teie liigute seal lauluväljaku kandis? Meie oleme siin praegu täpselt laulukaare ja mereväravate vahel saame imetleda nii rongkäiku kui ka ilusat merd, mida me siin näeme merest on õige pea juttu teha, sellepärast et ühte laulupittu mahub tegelikult rohkem elemente kui pelgalt laulmine ja tantsimine. Ühe laulupeo juurde käib ka palju muud etnoasjandust, mina näiteks antud hetkel vihun süüa siin laulu ja tantsupeo erijäätist, ma loodan, et ma siin konkreetselt kellelegi reklaami raadioeetris, aga laulupeojäätis on hea küll, son kamas tehtud ja moos on ka vahel. Ning et asi veel isa maalisem oleks, aitab mul seda tantsu ja laulupeojäätis sõjalise ette velt, kellel on seljas ka väga ilusad rahvariided, lised, kust need pärinevad? Aitäh, Bert. Minule on tõesti kaunid rahvariided ja need on Muhu rahvariided, sellepärast et minu vanaema on sündinud just nimelt Muhu saarel. Ja kunagi aastakümneid tagasi tuli tema siia Tallinnasse laulupeole ja 100. nii kõvasti vihma. Tema kena muhu seelik läks täiesti läbimärjaks ja siis nad kuivad, mõtlesin siin kuskil Tallinna koolimajades oma seelikuid. No need seelikud on muidu juba üsna suured ja ma arvan, kui nad ka veega võib-olla täituvad, siis saavad nad oluliselt raskemaks. Kõva vöö peab olema ühele rahvariidekomplekt pildil, et seda seelikut üleval hoida küll, aga mina tean nii palju Muhu asjadest, et ühed pätid peavad ühel ausal Muhu inimesel ikka olemas olemas. Lisette kutsunud pätid. Niimoodi on need pätid ühel tõelisel muhu tüdrukul alati on olemas, aga kuna meie peame siin täna sinuga nii palju edasi-tagasi kõndima, siis mina ei raatsinud oma pätte välja võtta ja olen nüüd täitsa labast detennistega. Tublid on need, kes raatsivad, esiteks võta välja rahvariided, veel kenam on, kui on võimalik panna selga midagi sellist, mis kuulunud eelnevalt siis kas su vanaemale või vanaisale või veel vanematele. Ja kena on, kui saad ka kanda oma kodukandi trükist siis või kuidas kutsutakse, kirja on vist õige termin. Meil on sinelis ette Veldi näol väga ilus, täis Muhu kollektsioon. Meil olid ka siin ennem päris säärised küllaga. Ta on tänane päev osutunud oluliselt soojemaks, kui oli oodata, selle üle on ainult hea meel. Meil on siin võimalik võib-olla võtta ka ühelt koorilt sabast kinni ja võimas papp ära kõndimine. Tähendab seda, et võtame järgmise inimese tervist, mis, mis kandi rahvariided, teil on seljas? Lõuna-Eesti Hargla, Lõuna-Eesti Hargla sinder, kas te ise olete ka sealt kõik pärit Tartust? Mis kooriga tegu on? Toomine raiskaja. Nii, mis on siis selle laulupeo Repsis see lugu, mida teie kõige rohkem ootate, mis on teie lemmikpala igaviku tuules igaviku tuules, aga klassikast midagi? Kõik kannell lemmiklaule oli? Ei olegi, et ei saa öelda, et meeldib kui keegi palub panna järjekorda Mesipuu Mu isamaa on minu arm ja põhjamaa siis vist läheb väga raskeks. Läheb küll jah, tõepoolest. Aga võib-olla põhjamaa on see, kes mitte, on nagu kõnetab kõige rohkem? Vaadake vaid tõesti tekibki naiste seas siin mingisugune eelistuspõhine järjekord, hakkame siin rahvusreliikviaid paika seadma vastavalt sellele, kuidas inimestele endile rohkem meeldib. Aga tegelikult naiskooridel on ikkagi võib-olla natukene teistsugused partiid kui võib-olla näiteks lastekooridel või siis erakoorimeeste osadel. Milline on sedapuhku kõige keerulisem lugu just naistele? Mis on kõige keerulisem? Kerbatamine tantsimine jah, selles mõttes, et laul ja tants koode, kuigi ta on ka meile kahjuks lemmiklaule, mis me esitame ja seda muidugi homme homsel kontserdil. Aga, aga jah, ja see, et saada liikumine ja sõnast kokku, see oli meie jaoks raske kergotamine, kas, kas seda, seda sellepärast pidada nõnda võrd keeruliseks teostaks? Elina Netšajeva Likud peab hääleulatust olema. Jää kratsivad veel lisaks. Aga tegelikult, mis, mis selle laulu teebki raskeks, ongi sammud ja sõnad kokku. Tegelikult vahva tita. Tegelikult tegelikult ongi niimoodi, et ei ole ühtegi laulu ühele tublile laulu pidulisele, mis liialt keeruline oleks esitatud, saavad nad kõik ja kui on kõvasti proovi tehtud, küll siis saadab ka kontserdi ajal esinejaid. Elu siin praegu Lisette välte, Bert Järvet annavad tagasi teatepulga stuudiosse. Ja aitäh vaadates kella, siis on 14 ja 22 tablool, mis tähendab seda, et on veel aega küll ja küll, enne kui õhtune kontsert algab. Kui mõelda, et kes ja kuidas sinna lauluväljakule kohale peaks jõudma, siis tõepoolest ühistranspordiga on praegu keeruline, sellepärast et hetkel tasub vist koos rongkäiguga koos kõndida sinna suunda. Kui on nüüd inimesi, kes liiguvad autodega ja tahavad ilmtingimata kuhugi parkida, siis tasub lauluväljakule läheneda. Tasub läheneda Lasnamäe poolelt, sest sinna on tekitatud Narva maantee äärde lauluväljaku lähedusse mõned parkimisalad. Kõige mõistlikum on siis seda liikluskorraldust seal kohapeal jälgida, aga, aga Lasnamäe kaudu võiks siis saada ligi ja ühistransport peaks pärast rongkäigu lõppu ikkagi taastuma, mis tähendab seda, et näiteks trammiga saab ju Kadriorgu sõita, ta sinna on pandud ka suuremat trammi koosseisud ja veel lisaks on pandud käima jõuga bussiliin 80 mis viib lauluväljakule. Nii et tasub siis pärast rongkäiku jälgida, et ehk saab kuigi kaugele vähemasti bussiga liikuda ja loomulikult ühistransporti tasub eelistada ja oma jalgu või miks mitte neid tõukerattaid, mida võib-olla nii lihtne praegu linna pealt leida ei ole. See oli VHK keelpilliorkester ja valss vanaemale. Ja meil on käimas vikerraadios ülekanne laulu ja tantsupeo rongkäigust, mis liigub siis lauluväljakule ja väljas on teiste reporterite hulgas Taavi Libe ja Kadri Põlendik. Ja me oleme endiselt mitte väga kaugel sealt, kus me seda teekonda alustasime. Endiselt siin jälgime, kuidas Kaarli puiesteelt inimesed liikuma hakkavad ja tempo kõrge inimestel on korralik aeroobne maht all, kes on tulnud siia laulu ja tantsupeole ja ja me Kadriga siin oodanud Kadri vahepeal oma peakatet põhjalikult siinsetes said korda. Sain korda, jah, mul on selline tore pärg, millel on vaikselt pohlakesed, mis on hästi libedat materjalist, tahavad lahti tulla vahepeal. Aga mitte minu märg ei ole praegu oluline, vaid ikkagi on väga oluline, tark peab olema korralikult peos. Jah, õnneks ta päriselt mina ei kuku. Et ma nüüd ei teagi, kas kuulajateni on jõudnud see info, et rongkäik on meil siin korralikult ajast ees. Räägitakse, et lausa pool tundi, mis on ju ainult suurepärane uudis, sellepärast et seda tõenäolisemalt algab kontsert täpselt õigel ajal ja jõuavad ka lauljad kõik kenasti kaare alla õigeks ajaks. Aga inimesed liiguvad mitmes suunas, aga siin, keskel, kus meie hetkel puude all oleme jalutamas oodatakse oma järge. Siin on suur hulk noormehi, tere, vikerraadiost üritame, saame tuttavaks, kust kohast pärit Viljandi gümnaasiumist, Viljandi Gümnaasiumi noored laulumehed või tantsumehed, laulumehed nii, aga äkki võtate kamba peale mingi laulu üles ka või mis te arvate, kui ei või ei? Kas olud ei ole selged veel? Meil ei ole veel hääled lahti laulnud. Kui kaua Tallinnas olete juba teist päeva. Eile tulite, tulime, proov jäi siis nagu poolikuks, nagu marsonile. Õnneks juba väga väsitav oli. Jube kitsas ja kõik jalad juba kanged, et sai õnneks kiiresti ära. Ma saan aru, et ei ole väga vaimustuses, teistel on nägu nalja täis, teatasin kurvad, et saaks ometi koju tagasi ja kõik on kitsas. Sellel proove ajal nüüd alles hakkab see põhitall pihta, siis lõbusikas. Miks teile meeldib laulda, miks te olete kooris? Ma ei tea, mina olen juba esimesest klassist praegu peale laul esimeses klassis hakkasin juba laulma koorides ja siis ta on nagu jäänud, jube nagu sisse endale. Kas sa mäletad ka oma esimest laulupidu? Väga häguselt, sest et ma olen juba päris pisikesest, kui esimene? Lase nüüd mul siis. Kolmas, neljas, kolmas, seda ma käisin nüüd üleelmine, kas ta oli siis noorte laulupidu, siis käisin seal. Ega seal tõenäoliselt kolmas. Mitmes laulupidu sul? Kolmas-ist ka. Noorte laulupidu oli eelmine või noh, eelmine nüüd oli see noorte tantsupidu ja siis kunagi mudilaskooriga käisin ka sellel üle-eestilisel suurel laulu- ja tantsupeol. Aga ilusat rongkäiku natuke tuleb oodata, sate jalutama hakata ja eks me peame siin omad üles leidma, kõigepealt sellega nüüd raskusi. See on pikale läinud. Et hommikul oli isegi omaste leidmisega raskusi. Ei, tegelikult ei ole, mina olen korralikult välja puhanud, ilusti. Lihtsalt Tallinna tundmine on mul natukene niisugune, väga ei tunne seda Tallinnat. Arusaadav jaksu teile, aitäh. Aga läheme, Läheme, jalutame edasi. Siin on ühed toredad prouad, tere, proua, kohe raputad, pead sa alati raadioreporter märk, et tuleb üles leida, aga ei hakka siis kiusama. Tervist, tere vikerraadiost. Üritamine, kellega tutvun. Meie lähme, Saarepeedi rahvatantsurühmad on selg. Teil ka juba pidu, ühel pool. Jah, kahjuks küll. Ilus pidu oli, tore pidu oli, oleks võinud veel tantsida, aga seekord niipidi. Et mitu kontserti oleks võinud siis olla teie meelest? Tantsijale on alati tantsulusti rohkem kui selle kolme kontserdi jagu, et võib-olla kaks või kui sa tahad ikka selle väljakul kõik joonised selgeks ja, ja, ja tantsusammud on seal selgelt nagunii, siis ju tantsija tahab alati tantsida. Et ikka rohkem, mis rõhtsal sorbelistes on, kui kaua olete tegutsenud ja kui palju seal inimesi? Meie nai naisrahvatantsurühm on tegutsenud, siis sügisel saab 10 aastat ja 12 tantsijat ikka nii nagu grupis saab olema. Ja mehisest saare pildis ei ole? Ei saa kokku nii palju, et saaks, ega rühma teha olete üritanud, oleme kutsunud, aga no ei tule, ei tule. See on ikka niimoodi, et et Saaremaakoht ja palju on põllumehi ja ka tantsimine, et sa tahad juba tantsida, et sa ei saa niimoodi, et ärme siis sügisel tantsiv, ärme kevadel tantsijad, et asjad on tublid. Me käime kogu aeg koos. Nädalal aja pärast sõidame näiteks juba Gruusiasse festivalile. Ikka iga aasta meil on selline hooaja lõpetamine, on, et üks välisreis. Et küll ise ise korjab rahad kokku ja ise organiseerime ja siis vaatame ikka sellise soojamaa ja et oleks puhkus ikka täisväärne. Aga kuidas muidu on, ütleme siis omavalitsuste ja, ja valla toetusega, et, et kas tellijad käivadki tegemised nagu oma finantsipõhiselt või visata toetust ka? Saame toetust ka, aga kui me ikka tahame ise midagi organiseerida, siis ma ikka pean otsima, et, et, et alati tuleb küsida. Iseasi, kas saab, et vald on meil hästi tore ja toetav. Selles mõttes on meil väga hea meel. Ja kas kõik elavad ka? Kuna saare veidi linna Viljandisse on ainult üheksa kilomeetrit või noh, kuus üheksa niimoodi, et siis mõned tantsijad on nagu nad on juurtega saare teedil kõik aga noh, ikka sõidad trenni ja et leidnud selle oma gruppi, siis sa ju tahad selle grupis koos käia. Et vahemaa ei ole oluline. Teie ise olete sorbelis pärit, olete sinna läinud? Jah, olen sisserännanud sinna. Et, et teine pool oli, on, on siitkandi saared, ütleme, Viljandimaalt pärit, et seal on hoopis edevam. Aga siis ei tegelenud sellega, mis seal Saarepeedi võluses olnud, et kui sinna minna, siis kohe võib ka jääda. Igal kohal on oma võlu, pole ühtset, ühtset kohta ühtset asja, mis nagu mingite nagu kinni hoiaks seal, et aga lihtsalt kutsuti ja võimalus oli ja miks te võite teie olla absoluutselt ilusat rongkäiku, varsti tootega liikuma hakata. Aga vaatame veel edasi, nagu ma aru saan, me oleme Viljandi valusad. Praegu vaadates siin ka neid riietusi, siis väga palju on meestel seljas mulgi kuube siid, kenad, mustad, kõrged kaabud, ehk loomulikult me oleme siin Viljandimaa juures ja siin võikski nüüd vaadata, siin on mingisugused toredad lapsed, et kes need, kes need lapsed, sellised on. Lapsed, kus teie, millisest kollektiivist, teie olete inteni mudilaskoor. Ja kui palju teil lauljaid on kooris? Umbes 20 peale. Aga siis tal on päris väike koorika. Kas sina oled esimest korda laulupeol heidutada? Millal sa eelmine kord käisid? Eelmine aasta? Ja mis on sinu lemmiklugu sellel laulupeol? Ilusaid Isama? Väga tore, aga siis Taavi tahab ta midagigi. Mina tahtsin küsida, et kas sa oled täitsa üksi siin Tallinnas või emme või, või keegi on ka tulemas laulupeole vaatama ja kaasa elama Sulle täitsa. Kuidas televiisorist või? No igatahes, ilusat pidu sulle, aitäh. Nii, no oi-oi, tervist, tervist. Sinuga. Intervjuud ei või teha jah? Nii kallistada, sest minu hea klassijuhata. Meil on siin tervist, tervist, päris oma oma kodukant on sattunud tervist, kuidas siis teil, laulud on? Kõik selgelt ikka kõige raskem, laulan. Kannel ja. Kuidas see kannel käib? Võtate laulu üles? Omakandi rahvas, ma sain kiusata natuke rohkem, ärest poole, pärastpoole hääled lahti laulnud veel, ei ole veel hääled lahti lauldud. Millal te siis sealtkandist siia tulite? Ju ka eile hommikul. Ja meil on üks pidu peetud pillimeestega, Pilistvere pillimehed on juba kontserdil olnud ja osalenud pillimehed on ka kuskil siin ja mina olen üksi. Tuul on seal, seisab seal ja Mait Reimann, meie juht, seal. Te olete tublid ja töökad ja, ja jaksu teile jõudu minna, aitäh, aitäh. Nii, aga sõnajärg tagasi Meelisele, meie siin veel natukene seisame ja siis ilmselt rongkäigu saba ka ei ole kaugel, pass, isegi tallinlased hakkavad kuuluma. Ja Taavi Libe ja Kadri Põlendik rääkisid siis Viljandimaa osalejatega, ma tean, et Viljandimaa kolonnis on pidulisi umbes 1800 ja muide Viljandimaa kollektiivide hulka ka on sattunud ka üks Leedu puhkpilliorkester. Miks nad on just nimelt Viljandi kollektiivide hulgas, seda ma täpselt öelda ei oska, aga tean, et seal selles leedu puhkpilliorkestris on kõige noorim liige 11 aastane. Meie jätkame siinkohal veidi ka muusikaga. Spordimeeste laul, Aivar Tomingas ja Veiko Täär, aga see on muusikalist Detektiiv Lotte ja tänavusel peol esitavad seda hoopis poistekoorid. Kui ma ükskord ketast heitsin, oli mul nii võimas hoog, et alles öösel leidsin siis kuu peal võlla. Aldona, mida ott mind nii ja nii olla Lätti nähtud, toda oli lennanud Riiani On kõikjal annate, on. Uus relee, õige spordimees. No ei säästa jooksukingi, olen nõnda nobe mees, et ma töitest ringi Stadjoonil olen. Raskejõustik sobib, mul pole mingit vaeva, kki õhku tõstan, võtan sülle, madrustega laeva, keeta. Kaugushüppes minust pole parem mitte ükski tont, hüppaksin veel kaugemale, aga vaata, vastu tuleb horisont. Aportry. Nad käivad. Ei jõua ära oodata, et kuulda sellesama laulu esitust siis poistekooride esituses ja tõlgenduses. Aga meil on lauluväljak küll nüüd Marge-Ly Rookäär, kes liigub rahva seas ja saab tervitada nii külalisi kui ka need, kes saabuvad siis kollektiivide hulgas, aga praegu peaks olema Margeli kõrval peaminister. Ja tõesti, see on nii, minu kõrval on härra Jüri Ratas, tere. Ilusat pidu. Aitäh ilusat pidu kõigile. Olite rongkäigud, olin rongkäigus. See oli tõesti väga emotsionaalne, et olgem igal pool, olid pealtvaatajad, see on suur meie ühine pidu, son eestlase pidusa, meie kestmise pidu. No öeldakse, et Eesti toetub laulupeokultuurile ja 150 aastat tagasi pisut enne sõda, mis algas meie rahvusluse tõus. Kas see tunne on vajalik toit, aga täna? Loomulikult seda tunnet on tegelikult vaja toita iga päev iga hetk. Aga kui me vaatame tänast tantsu ja laulupidu, kus on nii palju tantsijat, nii palju lauljaid, rongkäik kestab, ilm on ilus, see on midagi väga erilist, seda on vaja saada, on vaja kas üle viie aasta või kas noorte laulupeol aga seda me vajamegi. Tänane esimene kontsert kannab nime õpetajale ja on mõeldud tänu kummardusena nendele inimestele, kes on oma töö ja loominguga meie laulupeokultuuri alustanud. Kas teie elus on õpetaja ja kelle peale ta aeg-ajalt mõtete, kellele, kelle mõtetele teie võib-olla toetute või sate abi? Jah, on küll, ma pean tunnis kahjuks, ütlevad mõlemad on läinud manalateed, aga see on õpetaja Raimond pundi, kes on Nõmme gümnaasiumist olnud minu klassijuhataja ja kindlasti rahume kooli päevilt õpetaja Vassili Külaots, kes oli õpetaja? Need on sellised õpetajad, kelle peale ma alati mõtlen ja mitte ainult esimene ei ole suur algustäht või tähed on suured. Öelge pidu kannab ka nime, üksi pole keegi. Kas tänased eestid? Kuidas teie peaministritelt tunnete, kas me oleme üksi ja kas me igaüks ise oleme üksi või oleme koos tugevad või mismoodi selle üksindusega on? Loomulikult me oleme tugevad siis, kui see ühiskonna, meie ühiskond, kui me märkame, kui me aitame, kui me soovime kuulata teist kodanikku, teist inimest, aga me ei saa ju öelda, et täna ei ole üksi keegi. Kindlasti on neid, kes on oma mure oma vaevadega ja ma usun, et me peame ka nende peale mõtlema ja me peame iga päev pingutama, et teistel oleks rohkem meie ühiskond. Lõpetuseks, härra Jüri Ratas, millised on teie soovite pidulistele, need, kes täna laulavad ja tantsivad? Laulud rõkkaksid, need naeratus oleks sool ja ma väga loodan, et meil antakse ka ilus ilm. Antakse aitäh teile ja ilusat peale. Suur tänu. Nõndaviisi oli siis härra peaminister, väga optimistlik ja, ja ausalt välja tulnud päike ja taandunud pilved annavad selleks ka suure põhjus ja me oleme jõudnud sinna, nii et siin laulukaare all on endiselt eraldid, tervitamas kõiki rongkäigule siia, meil on Jõgevamaa gümnaasiumi segakoor, jõudmad just siia rahvatantsijad, paunvere tootsid pele, tantsurühmad tulevad ja eakamad üldjuhid ja tantsujuhid on viidud varju, neile pakutakse arvatavasti limonaadi, et nad siis õhtul peaksid vastu ja dirigeerisid oma suurepärased teosed, nagu kuulete siis meeleolu ja ülevalt Lasnamäe nõlvalt on hakanud tasapisi muruplatsidele laiali valguma ka rong, kus juba osalenud kollektiivid, suured lipud lehvivad ja inimesed otsivad endale aegsasti paiku, kus kohas peesitada jalgu puhata. Ma näen, et tekid on juba tõmmatud valla ja meeleolu on tõesti erakordselt mõnus, nii et ma soovitan, kes veel ei ole otsustanud, mida õhtul teha, siis ikka tasub tulla lauluväljakule, annan siit otsa. Vikerraadio stuudiosse. Kell on 14 ja 47 minutit. Me kuulame Jaan Pehki ja helikonda. Mina olen mees, on see lugu ja see oli meeste tantsupeo üks paladest aastal 2015. Mina olen mees, kes on perepoega teile, need on meremees, kes on perepoega. Teine mees on meremees. Kolmas on meie mees, kes on kirjame poega ja see mees metsamehepoega. Kolmas on meil mees, kes on kirjamehepoega ja mees on metsamees. Nii et üks mees, kes on pillimees, on kella ees, on üks mees, kes on pillimees, on kella. Ka mina olen mees. Seisvas vees mees on, muidu läheb aega, aga Eksas on riivime poega, seltsimees mees. Kaheksas riigipoega mina olen me. Oleme. Mina olen mees, kes on ka viimane, ses reas on üks riigimees, kes on peremehepoega. Viimane selles reas on üks riigime poega. Mina olen suuna, olen suina. Mina. Olen mina. Õhtuse kontserdi on veel hulk aega ja tegelikult ju liiguvad massid rongkäigus veel lauluväljaku poole ja seal rahva hulgas peoliste hulgas on Lisete Welt ja Bert Järvet, kes liiguvad ei tea kus. Lugupeetud vikerraadio kuulaja, tegelikult on kõige lahedam asi ühe rongkäigu juures võib-olla üldse selle kõrvalt vaatamine ning kommete kohaselt lihtsalt hõisata väljakooride nimesid ning oodata vastanute tervitusi elava Põlva Gümnaasiumi ära. Toor. Võimas võimas tunne, tekib, ühtne tunne, tekib Me oleme imetlenud küll on palju laululapsi ja laulu. Ma ei tea, kuidas öelda laulu vanemaid inimesi, mitte ainult lapsi, kes on ennast ilusti ritta säädnud, kõnnivad siiamaani võimsas rongkäigus ja mina ei mäleta oma nelja laulupeokogemuse pähe, et oleks niivõrd palju olnud erinevaid orkestreid, mängivaid orkestreid, püstijala mängivaid orkestreid ühes rongkäigus kui sedapuhku. See on väga kihvt, mina, vana Rockilise sõber, sain endale kantsen roosasid kuulata. Esitati ka apelsini repertuaarist lugusid ja muidugi käib ühe rongkäigu juurtega konstantne lauluviis. Nende moodi on, ja nagu ütles siis ka pealtvaatajad, läheme meiegi pealtvaatajatele lähemale. Tere päevast, kallid pealtvaatajad, saame tuttavaks, meie põgenedakse, aga teie ometi, kui kaua te olete siin seisnud algusest peale, mis see siis tähendab, kell üks olite juba kohal? Kell üheksa, aga saame tuttavaks ka, kuidas teie nimi on, Andrus, kas olete sel korral peol vaid pealtvaataja või võtate sellest ka osa? Paraku pealtvaade. Aga milline teie enda laulu ja tantsupeokogemus on? Ikka on käidud vaatamas, aga noh, osalenud kas ühel päeval ühel päeval? Mitte miski ei tee tööd puhtaks, kui ERR-i kirjadega mikrofone err võiks hakata tootma, luudasid, niimoodi on meil kõik teed varsti puhtad. Lugupeetud proua, mitmes laulupidude teie jaoks on vikerraadio eetrisse üks sõna? Öeldi meile. Ei ole vaja siin minu käest midagi kuulda, aga no siin on teisi inimesi, kelle käest me saame kindlasti midagi kuulda. Ja lugupeetud härra, mitmes laulupidu kõrvaltvaatajana, viies aga lauljana. Null kas ei pea viisi ei pea ega kolmistega? Ei sega. Aga siin rongkäigu juures olete juba kella ühest saadik peaaegu mis, võib-olla nüüd olete juba mõnda aega saanud vaadata erinevaid koore erinevatest Eestimaa paikadest, kes kõige kirevamalt on silma jäänud. Malekanep ütleb kohe väga, väga tungival toonil, mis kindlasti kanep. Väga huvitav valik, kanep. Kanep teebki asja huvitavaks, noormees, mis teile on siia võib-olla kõige rohkem silma jäänud? Eesti Kalevipoeg kas tegu on väliseestlasega? Natukene on natuke ja täielikult väli väliseestlasega Asso kassades Kanadast või Ameerikast või kust? Ja. Korda nägi siis tema laulupidu. Me täname ja liigume edasi. Nii väliseestlased kui mitte lauljad on kõike ilusti ennast rivistanud, siis rongkäigu kõrvale ning antud seltskonnale jäi kõige rohkem võib-olla silma siis kanepi kohalikud lauljad, orkestri inimesed ja miks mitte ka tantsijad maid, ealised, keda sina ootad, me juba Paidekaid nägime Paide inimestele, Järvamaa inimestele sai mina kaasa möirata, keda sina ootad ja mina nägin juba oma tädi, kes Haapsaluga mereväravatest on juba sisenenud, aga tead, Bert, minu väikene õde, kes on kaheksaaastane, osaleb sel korral esimest korda laulupeol, nii et ma ootan väga teda rongkäigus näha. Ai sa sinder Lisette, väike õde siis täiesti esimest korda. Laulupidu võib tähistada oma 100 viiekümnendat aastat. Sellegipoolest on veel palju neid, kellel laulupidu kogemata on, kellel esimest korda laulda, kellel siis esimest korda üldse väliseestlasena, võib-olla laulupidu näha oma silmaga. Usun, et pisaraid hakkab täna veel lendama ja on oht, et on kuulda ka mõnda laulu, kuid praegu anname sõna tagasi stuudiosse. Ja aitäh, Bert ja aitäh. Kell on sealmaal, et varsti kuuleme ära kella kolmesajad, uudised, aga neile, kes on interneti levialas, kellel on võimalikest nutitelefonist või kodus vaadata siis uudiseid internetist, siis jälgiga meie, Eesti rahvusringhäälingulaulupeo erilehte, see on väga lihtsal aadressil. Laulupidu, punkt ERE ja sinna siis koonduvad kõik ERR-i laulupeoteemalised saated. Ja sinna pannakse üles ka külastajatele oluline info. Ja mõistagi siin Vikerraadios tuletan meelde, et vikerraadio Facebooki lehel on meie pildid tegemised ka üleval. Vikerraadiol on ka oma Instagrami konto, et hakake ka selle jälgijaks. Ja seal on ka siis mitmeid meie kajastusi laulupeolt ja hiljem ka teistelt üritustel hästi palju üleval. Aga meil on võimalik siin kuulda ühte lugu André maakeri uuelt plaadilt. Nimelt mõni aeg tagasi tuli temalt välja album minu laulu pidu, nüüd on tal uus plaat meie laulupidu ja kõlavalt vaat siis kaunimad laulud. Vikerraadio ja klassikaraadio lähevad laulupeole. Laupäeval ja pühapäeval on otseülekanded Tallinna lauluväljakut. Saatejuhid on Marge-Ly Rookäär, Lisette Taavi Live ja Tarmo Tiisler. Laulge meiega kaasa. Vikerraadio.