Minu vestluskaaslane on Kristin Siil Tallinnas toimuva koolinoorte kliimastreigi üks korraldajatest. Öelge vikerraadiokuulajatele, mis on tänase Tallinna koolinoorte kliimastreigi peamine sõnum ja üleskutse. No nagu te kuulete, siis ma ei ole prügikastides, siis peame minema üle taastuvenergiale, see põhiline asi, et me ei saa enam põlevkivi kaevandusi avada ja teine asi on see, et me tahame näha valitsuselt konkreetset plaani, kuidas siis seda tehakse ja kuidas me saame jääda alla 1,5 kraadi Celsiuse. Sest et see on ainus nagu turvaline kraad. Mis teid käivitas, mis teid tõi välja, mis pani organiseerima seda üritust? Informatsioon selle kohta, mis toimub, kui ma sain teada, mis toimub, siis ma ei saanud enam käed rüpes istudes. Ja hästi palju on räägitud Rootsi kooliõpilase Greta Thunbergi reedestest streikidest Rootsi parlamendihoones. Mida tema eeskuju teile tähendab? Kõike ses mõttes, et tal isegi sellega alustas ja ma arvan, et on vähe inimesi, kes oleks julgenud seda tema asemel teha. Et tänu temale me oleme julgenud samamoodi need sammud võtta ja ma arvan, et et on väärt seda näiteks seda nomineerimis Nobeli rahupreemiale, mis ta viimati sai. On teil ka side teistes riikides toimuvate kooli, streikide korraldajatega Ja me oleme rääkinud nendega, kes on Euroopas ja, ja Läti ja Leedu omadega ka samamoodi, et koordineerida ja samal päeval Eks ikka kui palju seda rahvas siin riigikogu ees praegu võib-olla 500000 rohkem? Ma arvan, mingi 100, kui kerge või keeruline on nutiajastul inimesi päriselt reaalselt välja saada, loik on ju lihtne panna Facebookis? No tundub, et see töötas ses mõttes, et need inimesed on siin, seepärast jagasime Facebookis seda üritust, nii et on võimalik. Iirlase sama Gretad hõlberi TEMA KOHT. On teada, et ta isiklikult ka oma käitumist on muutnud? Ei lenda lennukiga, ei, liha on saavutanud samaga oma vanemate puhul. Ma ei tea, kuidas teie endaga või, või teie sõpruskonnaga on, et kas ka isiklikus käitumises olete vähendanud oma jalajälge keskkonna jalajälge. Ja ma olen vegan, sisuliselt ei söö liha ja samamoodi ma olen keeldunud mingisuguseid ühekordseid plastik plastikasju kasutama ja nii palju kui võimalik, ma käin jala või transpordi ja ma ei lenda niikuinii, nii et ma arvan, et sellest, see on juba päris hea. Aga laiemalt noored, kui te vaatate ringi, kas ja kui palju noored on nõus loobuma kasvõi sellest, et ahhaa aip, õun on juba vanaks jäänud, uus mudel tuli, ostaks või nõuaks vanematelt raha uue mudeli jaoks või läheks soojamaa reisile lõunamaale. Ma arvan, et me peamegi tegema. Mis need tagajärjed on ja paremini, kui inimesed mõtlevad selle peale, et nende käitumine oleneb ka midagi. Nii et Essegi, nagu meie eesmärk. Kas te seda, kas see tänane üritus on ühekordne? Ei ole, nagu ma ütlesin, siis me gaasid ära. Me tuleme siia tagasi, kuni midagi toimub. Mis on teie sõnum poliitikutele, kes praegu kasvõi koalitsioonilepingut kokku kirjutavad? Keskkond ja, ja kliimakriisi teemad peavad olema esikohal kõigi poliitikute, siis programmides. Aitäh Kristin Siil Tallinna Arte gümnaasiumist, Tallinna kliimastreigi korraldaja eest oli minu mikrofoni ees. Tere, vabandust vikerraadiost helitel. Miks teie täna siia tulite? Et takistada selliste poliitikate elluviimist, mis suureneksid kliima soojenemist? Vaatan, te olete ette valmistunud, plakat on käes, muutust vajab poliitika, mitte kliima. Kuidas selleks meeleavalduseks valmistusite või, või kust see tõuge tuli? Endiselt pooldan väga võimalikult kiiresti taastuvenergiale üle minema. Pooldan näiteks seda, et võimalikult kiiresti lõpetaksime põlevkivi kasutada metsa ja sellest tuli ka idee sellise plakati jaoks, millega täna siia tulla. Aga ise olete PUR viimast aastat gümnaasiumis ja aga kuidas noorte seas see selle rohelise meelsusega üldse on, et kui mõelda kasvõi klassikaaslaste peale kuidas jaotavad roheliselt mõtlevad inimesed, mitt, roheliselt mõtlevad inimesed? Ma julgeksin väita, et pigem kaldub noorus ikka sinna rohelise poole, et nagu näha, siis ka tänanci, aga kui on need väga suur hulk inimesi mõnedes koolides ei vaadatud hästi sellele, kui koolinoored tulevad tundidest ära. Kuidas teie koolis oli? Leiame, et igal inimesel on õigus kaitsta keskkonda ja seista looduse heaolu eest ihkas vaadata viltu? Pigem ei. Kas ma võin küsida, kellega rääkisin ja mis koolist? Saskia? Viljandi gümnaasium? Aitäh. Tere, vikerraadiost tulid kaks noormeest, ühel käes plakat, meil pole kuhugi minna. Ja teisel on käes plakat. Meil ei ole planeeti v. Nii ja tervist, Manfred noor kliimaaktivist, siin on sõmer moira aru. Mis koolist teie olete? Tallinna lilleküla gümnaasiumis, siin taga on ka kõik Tallinna lilleküla gümnaasiumiklass 11 p. Kuidas te organiseerite siia, kas klassis oli keegi üks aktivist, kes ütleb, et nii me peame kõik koos minema või kuidas see, kuidas see käis, oksad tahtsid algul minna, aga me klassijuhataja tuli klassi, küsis, et haridusministeerium tahab teada, mitu meie klass läheb ja siis me klassaks lõugama ja siis me kõik otsustasime minna koos on ikka nagu tugevam ja rohkem jõudu. Kas ja kui palju ta ise oma elus ka järgite seda, et, et võib-olla vähem tarbida, vähem saastada? No tarbimise poolest olen ma ka süüdi, seda ma eriti ei jälgi. Näiteks kui autoga guugleva minnes ma otsustan ikka vahepeal ikka rohkem eelistan bussi või jalgsi minna, siis see on isegi tervislikum ja mulle meeldib kõndida, on ju kõik seda. Aitäh Tiina. Kliima. Kliima. Tere, vabandust, vikerraadiost tülitan. Hoidkem oma kodu, on siin plakatil kirjas, räägin ühe noormehega, mis teid siia tõi ikka kliimastreik ega põrandale maailma kliimat on suureks probleemiks ikkagi endiselt. Aga kui palju ta oma isiklikus elus järgida, seda, et vähem tarbida ja et võib-olla süsiniku jalajälg oleks väiksem? No ikka kodus ikka sorteeritud prügi ja et ikka kõige plastolmeprügi kartongakski eraldi. Aga kas lennukiga reisite? Muidugi, just hiljuti tulin tagasi. Oh, äkki siis peaks vähendama? Peaksid oleks kindlasti lähendana, aga see oli ka ainult ühekordne, mis, mis koolist te olete vanalinna hariduskolleegium Est. Kuidas teie koolis oli mõnes koolis kuuldavasti juhtkond ei tahtnud üldse, et noored tulevad välja kui vart ringis päris palju oma koolist ja nüüd ma arvan, et ikka lubatakse, et lubati. Kas ma võin küsida, kellega rääkisime, mis klassist? Christian Paul Kadarik üheteistkümnendas klassis. Siin kliima streigib, publiku seas olen kohanud Piret Väinsalu, kes on Eestimaa looduse fondi kliimaekspert. Tere, tere. Milline üldse see hetkeseis on Pariisis aastal 2015 sõlmitud kliimaleppe rakendamisega kuulajatele peaks ilmselt neid taustu ka üle veidi kordama. Eesmärk oli ju selle leppega, et temperatuuri tõus planeedil jääks alla kahe kraadi Tselsuse. Seda võrrelduna tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Lubati ka pingutada. Tegelikult see tõus võiks olla 1,5 kraadi, jääda reegleid selle kliimaleppe täitmiseks lepiti kokku 100-l leheküljel sügisel Poolas Katovitse konverentsil. Aga kuidas nende kokkulepete ja reeglite praktilise rakendamisega on? Tehti seal kattuvaid, siis lepiti reeglites kokku. Aga üks asi, mida sealt ka oodati, oli see, et riigid ütleksid väljend, et nad on valmistuma, ambitsioone tõstma ja just seetõttu, et enne seda suurt kliima kohtumist Aipi sissi avaldas uue eriraporti. Ja seal öeldi välja, et tegelikult, et juba 1,5 kraadi soojenemist on, kui üle selle minna, siis on juba väga ohtlikud lood ja me peaksime püüdma ikkagi hoida seda alla 1,5 kraadi. Et see kaks kraadi on selline, siis on juba asjaolu, et väga halvasti Aga just nimelt millised on reaalsed tegevused uudistest. Me kuuleme hoopis, et USA president Donald Trumpi ka eesotsas soovib üldse lahkuda. Kliimaleppest. Praegused plaanid on küll sellised, et, et see ei aita meid kuhugi edasi, et need plaanid, mis riikidel on, viivad meid praegu kolme kraadise soojenemise juurde ja Euroopa Liit on küll, arutab seda tõsta ambitsioonikus jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni. Aga see on ka selline arutelu koht praegu, et kas selleni jõutakse, et kas riigid suudavad selles kokku leppida. Et seda ei tea praegu, et selles mõttes see aasta väga oluline, sest sügisel toimuv peab juba uus kliimakohtumine ja seal peaksid juba riigid siis ka näitama ette, et mis nad siis kavatsevad ikkagi teha Pariisi kliimaleppe raames reaalselt. Mida siis peaks tegema, et reaalne muutus toimuks? No esiteks muidugi tuleb tegeleda energiapoliitika ümbervaatamisega, loobuda fossiilsetest kütustest, see on üks suuremaid asju, mis on Eestis ka väga suur probleem, et me 90 protsenti meie heitheites tuleb ikkagi põlevkivist ja seda praegu ei ole näha, et riik tahaks puudutada, et Euroopa liidus on selline Euroopa-ülene süsteem, mis selle selle teemaga tegeleb ja meie riik ikkagi on võtnud suuna, et, et kauplemissüsteem siis peab seda heitkogust seal piirama, aga riik omalt poolt ei tee midagi aktiivselt seda heitkoguseid vähendada ja see on väga suur probleem. Enne siia kliimastreigile või meeleavaldusele tulekut ma vaatasin ka numbritele otsa. Eesti on aastaks 2050 seadnud sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti. Võrreldes 1990. aasta tasemega. Numbrid tunduvad päris võimsad ja suured ja Eestiga ju raporteerib, et me oleme edukad. Me oleme edukad seetõttu, et eesti lahkus Nõukogude Liidust ja pärast seda 93. aastal me juba saavutasime praktiliselt selle taseme, kus me praegu oleme umbes miinus 50 protsenti. Ja tegelikult me ei ole liikunud pärast 90 kolmandat aastat sealt kuhugi edasi, et vähendada oma Koguseid seesama põksit põlevkivi, energeetikud ütlevad, et aga põksib, niigi, toimub iseeneslikult juba sel aastal need vanemad Narva katlad, kuna nende tööiga saab läbi lülitatakse välja ja, ja kohe-kohe Eesti muutubki juba energiat sisse ostvaks riigiks. Jah, see on tõsi, et osad katlad pannakse kinni, et meil on siiski veel ka auverejaan ja mis päris pikalt on plaanitud edasi kestma ja Eesti tegelikku saastumist positsiooni see kuidagi vähenda, sest põlevkivist plaanitakse hakata tootma õli ja põlevkiviõli on samamoodi fossiilkütus ja nii et põlevkivi kaevandamise mahud on plaanitud praegusel hetkel jääma samaks, nii et midagi ikkagi ei muutu. Jällegi kriitikud ütlevad, et fossiilsetest kütustest energia tootmise lõpetamine või sellest loobumine praegu, kui meil veel ei ole kättesaadavad ja, ja laialdast ja töökindlad tehnoloogiat, energia salvestamiseks meil siin talvel võib-olla kahe nädala pikkuseid perioode, kui tuul ei puhu ja päike ei paista siis peavoolu poliitikud väidavad, et lihtsalt ei ole võimalik üle minna taastuvenergiale ja valimistulemusi vaatama siis ka, et ega erakonnad, kes taastuvenergiat propageerivad ei võitnud valimisi, võitsid hoopis teised. Jah, võib-olla Eesti inimesed ei ole veel siis aru saanud, kui kriitiline pakiline see küsimus on, aga esimese poole juurde tagasi tulles siis on küll täiesti võimalik, tehnoloogiad on kõik olemas, et taastuvenergiale üle pinna ja taastuvenergia koda on ka näiteks teinud plaani, et kuidas saab 100 protsenti taastuvenergiale üle minna juba aastaks 2030 tegelikult nii et see on võimalik ja tehnoloogiad on selleski olemas. Miks need sõnumid inimestele kohale ei jõua, vaatan tänane lossi plats, siin on noori täis, paljud neist veel ei ole isegi valimisealised, aga aga need, kes on valimisealised meile justkui siis ei ole see sõnum jõudnud kohale. Ma ei oska vastata sellele, miks inimesed ei pea seda piisavalt oluliseks, et ma arvan, et see jõuab aina enam rahva teadvusesse. Mis oleks teie sõnum praegu koalitsioonikõnelusi pidavatele, poliitikutele? Kliimamuutused on väga oluline teema ja sellest peab rääkima ja, ja ka tegema ambitsioonika plaani, kuidas Eesti saab panustada selleks, et kliimamuutusi pidurdada. See tänane noorte kliima streik siin riigikogu ees teile kui Eestimaa looduse fondi Nendele, kes pilguga seda vaatate, seda hulka, mis on kokku tulnud No ma olen ikka väga-väga rõõmus, ma ei ole kunagi oma elus nii suurt streiki vist üldse näinud Eestis ja kuidas on veel kliimastreik, siis ma olen jah, aastaid ikka muret tundub kliima pärast ja mul on hea meel, et nüüd on nii palju noori tulnud selle sellega kaasa ja saavad aru sellest probleemist. Aitäh Piret Väinsalu Eestimaa looduse fondist.