Ma olen täna 115. novembri heliga ja saate toimetaja Annika Kuuda algavas helikajas tuleb juttu järgnevatel teemadel. Noorte interpreetide konkursi Con prio 2008 finaalkontserdi eel räägib osalejatest žürii esimees Toomas Vavilov. Homme, 16. novembril tähistab Tartu Vanemuise kontserdimaja orel oma kolmekümnendat sünnipäeva päeva, oreli, saamisloost ning sünnipäeva kontserdist, kõneleb Hedvig Lätile. Tartu organist Urmas Taniloo. Tartu akadeemiline meeskoor naases äsja kulddiplomiga Tšehhis toimunud rahvusvaheliselt koorifestivalilt. Dirigent Alo Ritsingu tt usutleb Agera. Revalia kammermeeskoor tähistab oma kümnendat sünni päeva kontserdiga Mustpeade majas. Palusin stuudiosse sünnipäeva kontserdil esiettekandele tuleva uudisteose autori, Ameerika helilooja Robert kiiri. Tuleval nädalal Eestis kolm kontserti andvat läti tšellotriot, melo emm ja sopranit Sonoravaitset tutvustab Annely Palmetile Eesti kontserdi produtsent Svea Ideon, Marks. Festivali, Gustav Ernesaks 100. Eeloleva nädala sündmustele heidab valgust Eesti kooriühingu vastutav sekretär Kaie Tanner. Sarjas okkalistima esineb täna Tallinna raekojas sopran Merle Hillet. Lauliennat usutleb Keiti kaustel. Eeloleval nädalal kahel korral ettekandele tulevast Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine, kõneleb Risto Joost. Juba teist nädalat on Ameerika Ühendriikides menukat kontserte andmas Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester. Tõnu Kaljuste intervjueerib Kersti Inno möödunud nädalal Coca-Cola Plazas toimunut John Adamsi ooperit Doctor Atomic Metropolitan tere esmaettekannet, kommenteerib Helena Tulve. Meeldivat kuulamist soovivad helioperaator Helle Paas ja toimetaja Annika Kuuda. Kaheksandal ja üheksandal novembril toimusid Estonia kontserdisaalis Eesti noorte interpreetide konkurss-festivalil Con prio 2008 eelvoorud 18-st osalenud solistid, tihti ansamblist alis Toomas Vavilovi juhatusel tegutsev žürii välja. Pühapäeval 16. novembril toimuvale finaal lõppkontserdile viis solisti ansamblid. Üles astuvad Johan Randvere, klaveril Helena Tuuling klarnet til, Indrek Leivategija, tšellol Jaan Kapp klaveril ja keelpillikvartett pretsiooso. Palusin stuudiosse žürii esimehe Toomas Vavilovi. Kuulnud ära kõik 18 osalejat, milliseid mõtteid ja muljeid eelvoorude jätsid? Eelvoorud tekitasid minust siukseid vastakaid mõtteid nagu muusika kuulamine, muusika, analüüsimine, muusika hindamine alati tekitab, et see tegevus ääretult subjektiivne. Ma üllatasin seda, et osavõtjaid oli vähe, 18 osavõtjat, see on tegelikult Eesti, võib olla ja kõige prestiižsem kohaliku konkursi kohta ikka kahetsusväärselt vähe ja mind väga segab. Ilmselt on üks põhjuseid ikkagi eriala õpetajatest, kes arvavad, et kuna tegemist on konkursiga, kus tegelikult kõik erinevad pillid, pilligrupid, Ans, Gamblid, isegi vokaalkunst siis kõik on pandud ühte patta. Et ilmselt erialaõpetajad väga ei soosi sellist konkusel käimist, arvates et ega me sealt nagunii mitte midagi ei saa, aga mina soovitan kindlasti kõigil just sellistel konkurssidel osaleda. Ja teiseks, konkursile minek on ju kohutavalt tähtis inimese jaoks. Pean, ma pean just silmas seda närvikava kogemus, see on ainuke koht, kus sa võid tegelikult minnes süüdimatut toot nässu keerata. Närvikava kasvatamise proovimise jaoks on täiesti geniaalne koht, nii et järgmisel aastal kindlasti kõik õpilased peavad tulema jama. Akadeemia õppejõuna kavatsen selle eest väga kõvasti seistes läheks tähtis konkurss ja mul on väga hea meel, et 18 inimest oli, aga, aga minu meelest oleks pidanud ikka olema 72 on praegu just nimelt õpetajate kapsaaeda, kes tegelikult peavad teadma, millised konkursid aasta jooksul toimuvad ja nad peavad õpilasi selleks suuna, sest et konkursi eelkõige ikkagi õpetab harjutama ja see on tegelikult selline aeg, kus sa harjutad üle oma võimete. Et tegelikult sellist tööd nagu peakski tegema. Aga millised osalejad jäid meelde eelvoorudest? Enamus noor interpreet vahele peab minu meelest ühe ja sama probleemi käes, nad oskavad pilli mängida, oskad päris kenasti mängijal, kuna tal ansamblis nad oskavad balanssi kuulata, oskavad üksteisele teemasi üle anda, võib-olla, aga ma ei taju eriti muusikalise dramaturgia. Ma ei saa aru nende vormilisest mõtlemisest ja ma ei saa aru just nende kulminatsiooni vormistamisest, kui nad mängivad. See on tõesti suur üldine probleem ja ma olen mõelnud, et võib-olla on asi selles, et noored interpreedid ei oska neid aineid, mida nad õpivad veel peale eriala, nad ei oska seda erialale juurde mõelda. Just selline laialivalguv dramaturgia on, nende mängu on põhiprobleem, seda muide väga raske kuulata ka sellest väga hästi teadma, seda väga hästi oskab. Mulle tundub, et hoolimata sellest oli tegelikult tase ikkagi suht kõrge muidugi, aga mis mind segab mõningaid kindlate pillide juures esitatud klaverimängu puhul, et ei omata selgelt ettevõttetest pillikõlast. Kogu maailm on arenenud eriti viimase 20 aasta jooksul ikka suure selguse suunas, et selles mõttes see, mida tegi nüüd Jaan Kapp on ikkagi eesti mastaabis täius. Ta meeldis mulle väga ajad anda minu jaoks kindel favoriit, mulle meeldi samamoodi näiteks Cyrillis Jenko klaverimängija, kelle koraaliprelüüd ja fuuga h-moll väga hästi mängitud ja mis mulle tema mängu juures väga meeldis, oli just see kõla ja ta mängis väga klaariks ja väga selgeks täpselt niimoodi, nagu Irina Saharjenkova mängib meile Mozarti või Henryt või Bachi šopääni, oli tegelikult esimesel päeval vaatad favoriit minu jaoks Jaan Ots võib-olla grillišenko ja karina Vološina, et mulle kõik meeldib, mida teevad eredaid hetki, aga rohkem on vaja enda juuresolekut. Väga kiidaks Karina Voloshinat, kes mängis flööti üllatavalt hästi. Test eetilises mõttes nii puhast ja nii selged, nii puhastatud flöödimängu Eestis pole Pole ammu kuulnud, see väga tähelepanelik käsitluses meeldis mulle väga, kui sa oleks natukene vähem tagasihoidlik, lihtsalt jõulistes kiiretes kohtades natukene vaoshoitus segas mind, tegelikult jäävad sa mängu juures ka natukene eemal viibiv, natukene isegi liiga mõtlev ja täiesti uskumatu suhtega muusikas. Mina annaksin talle eripreemia muusika sissemineku eest. Tegelikult kontserdile läheks seal atašee jäi kahjuks välja väga kahetavale. Räägime nendest, kas, kes on edasi jõudnud? Jaan Anvar finaali pääseja, väga hea mängija ja kui ma siin enne virisesid nagu vormist ja dramaturgia arusaamise üle mures üldse ei ole noor, särav, julge, ülbe, tõelise sportlikku hasarti ka asja juures väga meeldis ja niisugune kindel võitja natuur natukene viriseks kava kallal, et tal mõlemad teosed ütleme pool tundi läks kõik enam-vähem ühte väravasse ja ta tegi seda üliveenvalt tõelise nooruse sära ja hooga ja manna kavatsen vist nahaalsusega ülbusega. Et peale mühinaga käima ja mürinaga lõpuni ja tegelikult mürinal lõbusalt sisendi vorm alati läbi viinud tegelikult sellise muusikalise vormi ja sellise fiilingu mõttes oli ta väga hea tõeliselt ja läheme järgmise finaal inimese juurde, kelleks on meil Helena Tuuling, klarnetimängija temal on hästi palju muusikat, reaalsust, hästi palju vitaalsust, tal on oskus kuidagi publikuga suhelda ja tal on oskus mängida lühikesed hetked väga eredaks sellist oskust jah, mingisugust detailist kujundada mingi pärl või mingi lühikene jupperske viia muusikasse mõtlesin nii lõpuni, et seal Elena suurim oskus võib-olla ta võiks õppida natuke oma jõudu jagama, aga siiski anda intervjuu, kes läheb riskile välja üleüldse riskeeris kõige rohkem kogu selle konkursi jooksul siis Indrek Leivategija ka niisugune julgenes, et tulla peale sellise valdavalt ühehäälse pilliga hea mängida peast pool tundi sooloinstrumendi muusikat, see ei ole tavaline, see on, see on julge ja kindlasti tema emotsionaalne skaala oli kõige kõrgemal levelil, ta on ka intervjuu, kes oskab ja mida minu meelest eestlased ei oskanud, et enne esinemist ennast nagu korraliku transsi viia, see mentaalne valmisolek oli tal täiesti eriline, natuke segaseks, Azini pissida. Ma olen täiesti kindel, et sellel on ka neid teistsuguseid varjendeid natukene tema enda sees on ka neid tunde, keel natuke rohkem. Jaan Kapi on meil reklaamitud juba võib-olla mingi kaheksa-üheksa-kümme aastat kuidagi erilisemalt nähtust eesti muusikakultuuris seda lehte vahepeal niipalju, et kõigi jaoks tunduvad, see on üks niisugune, ainult üks suur mulje jutt. Jaan Kapp, kes tõelisele intervjueerijale kohaselt kadus paariks aastaks lavalt ära, nagu ma olen kuulnud ja nagu kõigile tõelistele interpreetide on see temale väga palju kasuks tulnud. Kunagi ühtegi noort inimest nii hästi mängimas kuulnud. Ja ma pean ütlema, et Prokov on selgelt Rogovi väga erilist klaveritehnikat ja see löök, mis klaveri Loemasse kristall selgus, samal ajal see mingisugune taas hoitusesse hakkaks ühes tempos mängima, natukene hoiad tagasi, seal tekib alati mingisugune Prokov, selline iseloomulik meeleolu. Ega seda ei saa sõnadesse panna seal lihtsalt see, mis eristab jaatrokofi mängijat Prokofjevi hingest, aga Jaan Kapp oskas seda väga hästi ja lihtsalt see teose läbiviimine, kes seal suure meistrikäega tehtud ja ma olen täiesti teist lööd heas mõttes tasub kuulata. Sest et seal on tagajõuline isiksus, tundeline isiksus ja nagu apostel kohta ütlesin, sa oskad muusika sisse minna, see, kuidas ta seal laval tükk aega enne loo alustamist nagu mõjub. Ma tean küll ta läheb lihtsalt selle esimese kahe kolme taktimeeleolu sisse, siis alustab, see on väga õige. Muide, kui enamuse konkurentide viga sinna tulevad, hakkavad peale ja nad tegelikult alustavad ja siis nad ju alustavad siis nad on, kas tempos jõuad meeleolusid, et kui ma rääkisin enne mingist vormikujunduses, ma ostsin ütlemata seda, et meie osata mängida ekspositsiooni võib-olla töötluses midagi, minnakse natuke kiiremaks meheks, dramaturgi ennast tehakse justkui need seal sõjaväkke, aga ekspositsiooni on kõigil suhteliselt halvad väljak. Kapil teadis, mida ta tahab esimestes taktides ja kui ma seda jaan kappi vaatasin, kui hästi kaasad lava taga vatsa, mõtlesin, mida ta mõtleb, ta teadis täpselt iga noodipikkust ja kõla ja värvi ja, ja see oli just see, mis ta kätte sai. Ilmselt seda kuulas enda sees tükk aega nagu talust õudselt kohtled ja saab vähem, mis tahab nagu teistsugust klaveritehnikat, võib-olla minust natukene oleks tahtnud õrnemat asja saad, sobis väga hästi. Raskem musitseerimise vorm, žanr, keelpillikvartett kui nüüd neli noort inimest, kes ennasteelsesse läbi kõva konkurentsi sisse mängitud, leiavad, et nad peavad oma koos mängima, siis on selge, et see hästi välja tulema ja see on tõesti hästi huvitav, nad sobivad kõik väga hästi, nad oskavad mängida ja, ja nendel on vahva aktiviteet. Et võib-olla mulle meeldib just Mari-Katrina Suss teise viiulimängijana. Teine viiul on alati sihukse tänamatu koha peale Tanja passide soolale vahele, et kui on kogu kvartett emotsionaalne, siis kõige emotsionaalsem polema, teine viil. Mulle meeldis ka väga anne ilves vioolamängijana lenduma lendava Deani Obamat mängida oskavadki analis Nahkur nii sellise väga ja esimese viiulitunnetusega Nahkur meenutab mulle just sellist inimest, kes väga hästi teab, mida ta teeb ja oskab lastaga õigel ajal teistel särada. Ja see keelpillikvartett oli ja võib-olla ainukene kammeransambel, kes 11 nagu segas kaastaga muusika musitseerimine ainult koos mängivast jumala eest, mitte. Con prio 2008 finaalkontsert leiab aset Estonia kontserdisaalis homme, 16. novembril algusega kell 17 con prio lõppkontserdil esinejate vahel hakatakse Eesti kontserdiauhind 25000 krooni ning kuni viis kontserti Eesti kontserdi järgmisel hooajal. Lisaks antakse välja Eesti Muusikaakadeemia auhind, milleks on toetus esinemiseks reisiks. Samuti jaotatakse finalistide vahel Eesti riikliku sümfooniaorkestri, Vanemuise sümfooniaorkestri, Eesti televisiooni ja Eesti raadioauhinnad publiku häälel. Tus otsustab ajakirja muusika poolt välja pandud auhinnaomaniku. Finaalkontserdist teeb ülekande ka klassikaraadio. Pühapäeval tähistab Vanemuise kontserdimaja orel oma kolmekümnendat sünnipäeva. Seda täht päeva tähistatakse kontserdiga, kus esinevad organistid Aare-Paul Lattik ja Urmas Taniloo, sopran, juuli Alensman, saksofonist Lembit Saarsalu. Vanemuise kontserdimaja oreli kõige parem asjatundja on Tartu organist Urmas Taniloo, kes räägib oreli saamislaast. Orel tähistab oma kolmandat, taasta päeva, õieti tähistas juba aprillikuus, mil 30 aastat tagasi Vanemuise kontserdisaali tolleaegne nimetus oreli pärit ehitatud tsehhi meeste poolt, aga kuuenda novembri tähistas Vanemuise kontserdimaja oma renoveerimise kümnendat aastapäeva ja siis produtsent otsustas ühendada need kaks sündmust ja nii me tähistame siis nüüd oreli kolmekümnendat aastapäevaga, sügisel aga oreli juures? Jah, selle oreli juures oleme olnud selle esimestest päevadest, kui saabusid vagunit detailidega kuni tänase päevani. Rõõmustavat on muidugi see, et Tartu üldse sai sellise oreli endale peaks mainima kindlasti ära tollast teatrijuhti Kaarel Irdi, kes oli vaatamata kõigele vastuoludele siiski suur muusikahuviline ja kultuuri edestaja. Tema ütles juba 70. aastal esialgsel kujul kontserdisaalid, siia tuleb orel, aga noh, tema ütlemisest oleks muidugi vähe olnud, kui seda oleks toetanud teatud kampaania, mis oli tollases Nõukogude liidus, kus ehitati massiliselt kontserdisaalidesse, telliti oreleid sotsialismimaade firmadelt, nii nagu ka meil tšehhi firma riiger Klos, samuti Saksa firmad suke ja visterver Hermanoile ja põhiliselt olid need kaks firmat ja siis seda juhtis Moskvast tollane konservatooriumi professor Aga nimekas organist, reaniidroismann, kes jälle oli Eestiga seotud, kuna suvitas siin tundis meie Hugo Lepnurme ja ka tema eelkäijat juba see oli niisuguste heade juhuste kokkusattumine, ka ehitus käib ju niimoodi, et tavaliselt tehakse umbes üks aasta tööd pilli kallal ja siis tullakse kohale ja kolm-neli kuud annaks seda üles. Milline on selle oreli kõla? Selle ore kõla on selge ja läbipaistev, kõige lihtsamalt öeldes ta sisaldab uus barokkelement baroki jaoks sobivad registreid ja sinna on lisatud siis keeregistrid, mis sobiksid jälle nagu prantsuse muusika jaoks ja teatud saksa romantikud peaks ka. Ja veel on tähtis, et kontserdisaalides saab kasutada orelit koos sümfooniaorkestriga ja neid võimalusi on Eestis ainult kolm. Estonia kontsertsaal, Vanemuise kontserdimaja ja Pärnu kontserdimaja. Mis on Vanemuise kontserdimaja oreli sünnipäeva kontserdi kavas? Ma saan rääkida rohkem kava teisest poolest, kuna esimeses pooles esineb mul hea kolleeg Aare-Paul Lattik koos laulja Julia Lensmaniga. Nendele on kavas seal nii vene romansi kui prantsuse romantilist muusikat. Meil on seekord küll üsna eriline kava, sest teen seda koos saksofonist Lembit Saarsaluga. Olen alati unistanud mängida natuke džässi ja ka džässi orelil mängida, aga unistamisest on vähe, kui ei ole seda, kellega seda koos teha, sest üksi soolot mängida see ei ole nagu džässis see, mis peaks olema Esson ansambli muusika svingmuusika. Nüüd püüame natuke teha, see kõlab nagu bigbänd orelil, võib-olla võiks öelda, et meie kava on siis läbi põimitud sässiga, aga me näitame ka orelit klassika ühest küljest ja selleks valisin helilooja Rudolf Tobiase teose, on seal, on siis prelüüd huh, c-moll suurematest ja suur fuuga d-moll, lisaks teeme klassikas ja poole pealt Edgar Arro kolm eesti rahvaviisi orelile, mille on seadnud nüüd orelile ja saksofoni Lembit Saarsalu ja seal me teeme vahepeal ka väikseid kadents kordusi, imporatsiooni seal nüüd ka midagi muud, kui ta originaalis oli, aga me püüame muidugi mitte väga kaugele minna, kuna härra on ise juba niivõrd huvitav ja siis on meil veel kolm huvitavat saksa rahvalaulu töötlust ja lõpetame viie džässpalaga svingipalaga, mis on laulude töötlused saksofoni-le orelile ja tahame jah, näidata seekord midagi uut ja ennast ja publikut sellega arendada, võib olla. Vanemuise kontserdimaja oreli 30. sünnipäeva kontsert pühapäeval, 16. novembril algusega kell 16 Vanemuise kontserdimajas. Tartu akadeemiline meeskoor esitles hiljuti oma uut CDd eesti laul. Plaat esitletud sõideti oktoobri viimastel päevadel Tšehhi, kus toimus rahvusvaheline võistulaulmine praga kantad 2008. Festivali võistulaulmisel osales Tartu akadeemiline meeskoor Alo Ritsingu juhatusel nii meeskooride kui üldkategoorias. Koju toodi kulddiplom festivalist edasi pajatabki Alo Ritsing. Seal olid segakoorid, naiskoorid, meeskoorid ja siis laudi oma koostatud kava ja ka siis oli rahvamuusikagrupp, aga sellest osa ei võtnud. Me hull diplomi, neid kulddiplomid, võimalik et anti seitse ja kui me küsisime, milline asend me nende hulgas on, siis seda ei avalikustatud, need voore ei olnud väga palju. Kui ma umbes ütlen, siis 20 piiris võib olla rahvusvaheline zürii oli uhke muidugi seal oli kolm tsehhi tuntumat päevakooritegelast ja siis oli Austriast Saksast Hollandist oli ka, pärast anti igale koorile hinnanguleht selline, et mis olid head küljed, halvad küljed, nii et selles mõttes väga õpetlik. Mida te seal siis laulsin, tuli seal kohustuslik ka, oli vabakava. Ta oli küllalt vaba selles mõttes, et üks laul oli kohustuslik meile, tähendab oli see Meethana pühendus, see tuli laulda algkeeles, aga teised olud olid vabad ja me laulsime eesti muusikat, Ernesaksa näärisoku, Tubina karjase pühapäev therpu, talvine õhtu ja oma laul oli ka üks sellise, kel viibisime kohapeal kaks päeva, et ega ta pike ei olnud, sest neid korjanud nii väga palju, nii et see mahtus nagu kahte päeva ära. See festivali avamine toimus rahvusooperis seal päris Vadslavi väljaku kõrval ja seal laulis nende väga hea tasemega ja tuntud noortekoor. Alo, milline üldse on praegu see rahvusvaheline koorifestivali tase, kuivõrd kindlad meie Koorid seal võivad tunda selle järgi, kuidas veekoorid käivad. Välisfestivalidel võib öelda, et meie koorid on väga hea ettevalmistusega, väga tugevad, aga samas võib öelda, et festivalid on väga erinev populaarsusega erineva tasemega. Nii et kui satud nõrgemasse seltskondades tugev, satud väga tugevasse, siis annab jälle pingutada. Aga mulle on jäänud selline mulje, et meie koorid saavutavad silmapaistvaid kohti väga tugevatel konkurssidel. Võistulaulmise praaga kantaat võidukarika pälvis terni meeskoor Saksamaalt. Tartu akadeemilisel meeskooril seisab aga juba õige pea ees Eesti meestelaulu seltsi poolt korraldatav meeskooride võistulaulmine, mis on omataoliste seas eesti meeskooridele tähtsaim ettevõtmine. Revaalia kammermeeskoor tähistab täna algusega kell 16 oma kümnendat aastapäeva kontserdiga Mustpeade majas. Lisaks Revaalia kammermeeskoorile on kontserdil kaastegevad ka tšellokvartett syyczemm Oleg Pissarenko, Siiri Sisask, Jaak Lutsoja ning üllatusesinejad. Esiettekandele tuleb Ameerika helilooja Robert hiri neljaosaline uudisteos, Äntsem Foodi öös, meeskoorile ning tšellokvartett Lätile. Lisaks on kontserdi kavas Anton Bruckneri, Ester Mägi, Veljo Tormise, Gustav Ernesaksa, Oleg Pissarenko ja teiste koorilooming. Sünnipäeva kontsert dissalvestab ka klassikaraadio, et helilooja Robert kiir viibib neil päevil Eestis. Palusin ta oma koostööst Hirvo Surva ja Revaalia kammermeeskooriga stuudiosse rääkima, kust sai selline koostöö alguse. Tegelikult võiks öelda, et Hirvo Surva leidis minu ning mina temad. Hirvo oli parasjagu kontsertreisil Ameerika Ühendriikides minu kodupaigas Oregonist. Nimelt töötan sealses oregoni muusikakõrgkoolis ja sain teada rivaali meeskoori eelolevast kontserdist. Paljud minu sõbrad soovitasid sinna väga tungivalt minna ja seda ma ka tegin. Kohtumisest Hirvo Surva. Reval ja meeskoori liikmetega kasvas väga kiiresti välja sõprus ja koostöö. Nii siis kirjutasingi juba 2005. mida aasta Tallinna festivali jaoks Hirvo Surva palvel ühe teose ning läxindervaaliaga kaasa Suurbritannias toimunud kontsertreisile. Nii meeskoor kui ka Hirvo õppisid mind paremini tundma ja kui nüüd tekkis taas võimalus neile komponeerida, olin hea meelega nõus ja äärmiselt innustunud. Missugune on kõne all olevaks kontserdiks komponeeritud teos. See teos on neljaosaline. Need on eraldiseisvat koorimatetid meeskoorile ning tšellokvartetile. Muusika räägib keskkonna globaalsest kriisist, sellest, et peame hüvitame maavarade väärkasutuse ja keskkonnakuritarvitamisest maale tekkinud kahju. Teose nimi on Äntsem Foodi öös. Venemaale. Selle esimene osa nimega priid Änrime ehk hingaja mäleta räägib maakera minevikust sellest, et mäletaksime vanu põlismetsi ning imekauneid aedasid. Teine osa kannab nime Howl Jušepertz kulgugede karjased ja kirjeldab seda, kuidas olukorras, kus vajame hädasti tark ka suhtumist keskkonda on juhid meid läbi aegade tihti eksiteele viinud ning keskkonda läbi selle veelgi kahjustanud. Kõne all oleva osa tekst pärineb vanast testamendist ja kirjeldab kohta, kus prohvet satub vastuollu rahvajuhtidega. Kolmandaks osaks on vokaliis pealkirjaga ööst Preier ehk maa palve. Saan sõnadeta palve maailma keskkonna paranemise nimel. Neljas osa kannab nime seikluseid vōi ehk salajane teeb. See räägib sellest, kuidas peaksime elama loodusega kooskõlas, kuidas peaksime selle eesmärgi nimel õppima, armastama, austama ning kaasa tundma. Seega võib öelda, et teos on väga lootusrikas. Kas helilooja valis ise esituskoosseisu tšellokvartetti ja palju on küür kuulnud syydžamist? Hirvo oli mulle syydžamist varem rääkinud ja teadsin, et Eestis on see üsna populaarne ansambel aga esituskoosseisu Panipaiku ka ikkagi Hirvo. Kui nüüd mõelda tšello imelise sügava rikkaliku tämbri peale ning selle kombinatsioonile meeskoorihäältega, siis poleks ma paremat koosseisu välja suutnud mõeldagi. Olin tõeliselt põnevil selle võimaluse üle, sest ühtlasi on tšelloga minu instrument. Olen tšellot pinud ning mulle meeldib sellele pillile komponeerida. Kuidas hindab kiir Revaalia kammermeeskoori ning Hirvo survet? Minu jaoks on Revaalia ning Hirvo Surva üheskoos ilmselt üks parimaid meeskoor. Mida ma tean? Minu teada pole olemas teist taolist koori, kus noored mehed on koos laulnud alates seitsmeaastaselt. Kui ma nüüd õigesti tean, siis on selles kooris kümmekond just sellist meest. Olles kõrvuti elanud terve elu, tekib väga eriline suhe. Ma usun, et seda peegeldab ka kollektiivi muusikaline tasematud. Revalia meeskoor on imetlusväärne, nad laulavad väga ühtselt, meil on suurepärane kõla ning nende muusikasse suhtumine on tõesti eriline. Seega koostöö ja sõprus Hirvo järevaaliaga on mind muusikaliselt tõeliselt harinud ja edasi viinud. Nad inspireerivad mind mõtlema muusikast täiesti värskelt. Minu kodumaal Ameerikas puudub täiesti nii pikaajaline koosmusitseerimisega traditsioon. Reval ja meeskoori puhul näen sügavat muusikalist vastastikust toimet ning minu jaoks on väga eriline, et see on nende jaoks muusikat komponeerida. Eriline on ka see, et Hirvo inspireerib mind kirjutama teemadel, mis on mulle olulised. Tunnen rõõmu Revaalia meeskoori sünnipäeva üle ja ootan tõesti koostööd nendega ka tulevikus. Ütles Robert kiirheliloojast, Robert kiir tuleb tuleva aasta alguses lähemalt juttu. Klassikaraadio saatesarjas nüüd muusik. Tuleval nädalal külastavad Eestit Lätit tšellotrio melo emm põlenduse noore maitse, kes annavad kokku kolm kontserti Tallinnas, Pärnus, Jõhvis, koosseisust, eelolevast kontserdist räägib meile lähemalt Eesti kontserdi produtsent Svea Ideon. Marks missugustest, muusikutest koosneb melo emm kestnud sõnule vaikse ja mille poolest modellilised on melo vemm. Sellise nimega tšellotrio on loodud 2005. aastal ja koosneb siis noortest professionaalsetest, tšellomängijatest. Riiasse kuuluvad Kaarlis au sans Waltars, poodžaja, Antons trackiuks. Näiteks Karlis au, sans on lõpetanud Läti Muusikaakadeemia magistrant kraadiga ja valdas Putja ja Antons roki üks nemad on siis õppinud emist Tarzin nimelises muusikakõrgkoolis lätis Sonora Vaidze on teada-tuntud särav Sapranud siis Läti rahvusooperist, kes on tegelikult käinud testis korduvalt varem ka ja koos tšellod riiuga pakub ta siis kuulata mitmeid klassikalise muusikapärleid, mida nad täpselt Eestis esitavad. Kontserdi kavas on mitmed tuntud meloodiat igasugustes ennekuulmatut seadesse ja need kõik arranžeeringuid ja seaded on tehtud tud kardis. Aus on see siis nende tšellotrio liikme poolt. Samuti on seal näiteks Verdi Jelena boolero ooperis Sitsiilia veskeid, Kossonoravaitsega Rossini, kasside duett näiteks putšiinilt mus ette valts ooperis paheem, nii et sellist, et äratundmisrõõm on seal kontserdil päris palju. Trio ei ole kuigi traditsiooniline koosseis, kas te oskaksite kõrvutada seda mõne teise sarnase koosseisuga? Jah, et kui võtta Eestist, siis Meil on tšellokvartett C-Jam, kes võiks olla ka aeglane samalaadne kooslus. Aga nad mängivad väga erinevat muusikat, nii klassikalist igasugust rokkmuusikat popmuusikat. Nii et need on kõik kokku ilmekas näide sellest, kuivõrd eripalgeline Peelsed sello tegelikult on. Kordame siis ka täpselt, et üle kus ja millal kontserdid Eestis toimuvad kontserdid toimuvad 19. novembril Mustpeade majas Tallinnas 20. novembril Pärnu kontserdimajas ja 21. novembril jõhvi kontserdimajas ja kõik kontserdid algavad kell seitse. Eelmise nädala helikajas oli juttu laiemalt Gustav Ernesaksa festivalist. Et aga ligi kuu aega kestval festivalil kätt pulsil hoida, palusin telefonile taas kooriühingu vastutava sekretäri Kaie Tanneri. Öelge palun, mida saab eeloleval nädalal festivali Gustav Ernesaks 100 raames kuulata ja vaadata. Kõigepealt, ma arvan, näiteks hästi vahva kontsert on laupäeval jõhvi kontserdimajas kell viis, kus laulavad kooli koorid. Ma usun, et see on esiteks tore sest need koorid on kõik konkursside võitjad ja väga hästi seal esinenud. Tulevasel vahvalt vene eesti koorid koos ka vene koorid laulavad rõõmsalt Eesti muusikat ja usun, et sihuke hästi meeleolukas ja tore kontsert, sest Ernesaks ja just laste ja noortekooride väga palju ei laula. Aga kellel on võib-olla selline põnevuse mõistus, moment meeldib, tasuks kindlasti minna laupäeval ja pühapäeval Tallinna Ülikooli aulasse, kus toimub nais- ja neidudekooride konkurss. Seal võistleb 41 koori kahel päeval ja kohustuslikult loodan, et me saksa sulest, aga igal kooril on kavas lisaks sellele veel päris palju asju. Koorikonkursil on kolm kategooriat naiskooridel, aga sellele lisaks on ka siis neidudekoorid. Kes sinna žüriisse kuuluvad? Žüriisse kuuluvad Mariuka riisimägi ja Elo Forsel ja Venno Laul. Võitjatega toimub eraldi kontsert ja eraldi kontsert on laupäeval, 13. detsembril. Nii et kuulda neid koore, kes nüüd sel nädalavahetusel võidavad. Aga see ei ole veel mitte kõik järgmise nädala Ernesaksa festivaliplaanidest. Mul on väga hea meel, et neljapäeval, 20. novembril on muuseumi õhtu Gustav Ernesaks, meie õpetaja põhimõttelise teatri- ja muusikamuuseumis laulutaadid räägivad Kuno areng, Olev Oja, Tiia Loitme, Silvia Mellik, Uno Järvela, Jäne Kangrot ja Ernesaksa konnast räägib ka veel Mare Torm. Seal saab ka Ernesaksa muusikat kuulata, mida esitavad tema pojapoeg Mart Ernesaks ja lisaks sellele veel muusikaakadeemia üliõpilased saare kuidas maa ja Ivo Anton ja Tallinna linnateatrist Mart Toome, Andero Ermel ja Indrek Ojari, Riina Roose toredal klaveri saatel. Ja samas saab näidata ka katkendeid Ernesaksa vändatud filmikroonikast. Pealegi saab osa ühest väga uudsest sündmusest, nimelt meestelauluselts esitles sealsamas Gustav Ernesaks soololaulude kogumikku miljonitest välja andsid. Sellega ilmselt järgmise nädala Ernesaksa üritused ka piirduvad ning hoiame kätt pulsil arvatavasti tuleval nädalal, aga seniks väga tänan. Kaie Tanner. Täna, 15. novembril 18 toimub Tallinna raekojas järjekordne kontsert sarjast vokalistasima. Kontserdil astub üles sopran Merle Hillep, teda saadab klaveril helin kapten merele hile. Palun rääkige lähemalt, millist muusikat sellel kontserdil kuulda saab. Tänasel kontserdil esitame väga romantilist muusikat Robert Schumanni laule erinevatest tsüklitest. Franz Liszti laulud, need on esimesest poolest tulevad ettekandele ja teises pooles laulame Tšaikovski romanss ja Mart Saar, millest sai valitud just selline repertuaar. Kas see kava omab teie jaoks mõnda erilist tähendust? No kava on selle sisseandmisest ja nüüd siis lõpuks kuni selle kava nagu kontserdile andmiseni on, on nüüd tõeliselt palju muutunud. Praeguseks on see kava nagu hästi hingelähedaseks, et väga palju emotsioone, mida, kui ka elus sest ette tuleb. Te olete varemgi helin kapteniga koos musitseerinud. Kuidas sai teie koos alguse? Koostöö sai alguse juba siin Muusikaakadeemia lõpuaastatel, siis kui ma olin illustraatorina tema saateklassis, aga vahepealselt siis, kui ma ise soome läksin õppima, siis nagu katkes meie koostöö ja mingi aeg. Kaks aastat tagasi saime jälle uuesti kokku ja otsustasime, et miks mitte, et võiks uuesti proovida, aga siis juba nagu sellist just nagu kosmositseerimist. Lisaks Eesti Muusikaakadeemia olete õppinud Sibeliuse akadeemias, mis ajendas teid minema välismaale? Pealt ikkagi otsingud ei saa nüüd öelda, et midagi jääb nagu siit saamata, aga ikkagi nagu püüdleb nagu täiuslikuma kõla poole kui kõike interpretatsiooni poole ja, ja ka muidugi, ega see lauljatee on pidev õppimine ja pidev arenemine, et selles suhtes sai nagu vahetusõpilasena mindud ja siis oli võimalus jääda pikemaks ja arendusväga palju silmaringi ja see, see periood oli üks tõesti üks selline huvitav periood elus. Teie täna toimuv kontsert on Tarja vokalisima selle aasta viimane kontsert. Millised on teie ootused ja unistused aastaks 2009? See on raske küsimus. Et tõotuse unistusi on muidugi mitmesuguseid, aga olen tähele pannud, et, et alati on neid tehtud neid ja tihtilugu, need ei ole täitunud võib-olla päris sellisel moel, nagu võib-olla alati oodatud on, aga olen nagu endast nagu sellisele seisukohale jõudnud, et tuleb minna nagu ajaga kaasa, et hetkel ma olen nagu vabakutseline laulja ja päris palju on esinemisi siin ja seal ja soov oleks ju laulda. Teatris on lauldud Estonias ja Vanemuises, aga miks mitte ka veel laulda, et see on nagu ikkagi, kuhu poole püüdleks. Ja siis kevadhooajal tulemas nüüd interpreetide liiduga jälle soolokontsert, nii et, et see on ka üks huvitav kava, mida saab jälle töösse panna ja edasi arendada. Eeloleval nädalal jõuab Eestisse dirigent Neeme Järvi, kelle juhatusel kantakse kahel korral ette Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine. Kontserdit toimuvad 21. ja 22. novembril Tallinnas ja Tartus. Suurejoonelisest projektist võtavad osa Eesti riiklik sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia, poistekoor, Eesti rahvusmeeskoor, oratooriumikoor ja kammerkoor Woodžes, musikaales laulavad solistid Marina Laapina, Merle silmad, Juhan Tralla, Rauna help ja Johan tilli. Palusin Tobiase suurteosest stuudiosse rääkima projektikoormeistri Risto Joosti. Oskad sa mõne sõnaga rääkida? Rudolf Tobiase oratooriumi Joonase lähetamine esinemise ajaloost? Selle oratooriumi sünnilugu on ju tegelikult kokkuvõttes üpris pikk ja helilooja enda jaoks väga tähendusrikas. Teostaja alustas oma peas juba Peterburis õpingute ajal, kui Peterburis ta lõpetas konservatooriumi lõputööna kantaadiga Johannes Damaskusest, siis ma arvan, et sealt sujuvalt edasi tuli ka idee kirjutada suuremahuline oratoorium ja alles hiljem Eestimaal ja siis edasi rännates Pariisi ja Saksamaale puks siis moodustuski isegi tervikuid veekogu, selle oratooriumi loomiseks õhtu keskmisele kirja suhteliselt erinevates kohtades ja pika aja jooksul ja seda teosti on täiendatud ja redigeeritud pea et pastat, mis on märkimisväärne ühele klassikalisele oratooriumitükile, kahtlemata. Aga esiettekanne leidis aset Leipzigi Andrease kirikus 26. novembril 1909, aga kuna käsikiri oli veel selleks hetkeks piisavalt viimistlemata ja ettekande võimalused olid ka piiratud, siis, siis kahjuks andmetel esimene ettekanne ei läinud kõige paremini. Ja pea 80 aastat hiljem siis juba redigeeritud partituur leidis ettekande Tallinnas Estonia kontserdisaalis 1989. aastal. Peeter Lilje juhatusel. See teos ise on ju väga ulatuslik, seal on kaks segakoori suur segakoor ja väikesega koor väikesega korran, kursus, müstikkuse nime all, müstiline koor, siis seal on veel lastekoor ja seal on viis solisti ning suur sümfooniaorkester. Kui rääkida veel sisuliselt sellest teosest, siis teose tekst on Tobiase enda poolt, mis siis sisaldab tsitaate vanast testamendist Joonase raamatust ja need tsitaadid on ühest küljest sisulised ja sellised üllad, teisest küljest on loodusel konflikt nii-öelda hea ja halva vahel ja erinevad osad kommenteerivad konkreetseid emotsionaalseid praktilisi situatsioone. Eksisid teatud täna võib öelda, et sellel teosel on oma süzee olemas küll piisavalt hakitult. Aga ega siin lunastuse idee on koguteoses läbiv teos on siis koos proloogiga viie pildiga ja, ja seal on 38 numbrit. Ta on väga mahukas ja kooril on palju laulda ja solistidel. Nii et tegelikult seeläbi komponeeritus on silmatorkav väga mitmes aspektis. Teksti muusikaorkestrist rääkimata. Kogu see süžee line areng on sõna otseses mõttes emotsionaalselt väga hästi üles ehitatud. Milline koht on sellel teosel Eesti muusikaloos? No eesti muusikaloos on tal ju väga konkreetne ja eeskätt ka ainulaadne koht, et sellises mahus oratooriumite ja noh, kui rääkida üldse oratooriumist Eesti kontekstis, siis see oli esimene suur saksakeelne eesti helilooja poolt esimese professionaalse helilooja poolt. Ma arvan, et kõik need aspektid kokku moodustavadki sellise sellise asendamatu koha ja kui rääkida oratooriumi, sest Eesti kontekstis siis kahtlemata kõigile tuleb ikkagi eelkõige meelde Joonase lähetamine. Ja siis võib-olla ütleme, et keegi reegel näiteks ja võib olla Ta natukene oma keele tõttu, mis ei ole meie emakeel ei kõnet tekstiliselt neid nii palju, aga muusikaliselt on kahtlemata meie suur õnn, et me võime öelda, et see teos on loodud eestlase poolt. Loomulikult on tobias väga hästi. Kuna ta õppis risk krimpsu juures, siis on väga selgelt orkestrid on ja samamoodi häältejuhtimine kogu tämbrite kasutus nii meisterlik et kõik need aspektid kokku moodustavad igas igas osas omaette värvid, omaette karakterid, mida ta oskab väga hästi vastandada, luua kontraste ja kulminatsioonis on tõesti sellised grandioossed ja ei ole kahtlust ka, et, et see muusika jõuab kuulajani sellepärast et see esitajate koosseis ja see idee on lihtsalt nii mastaapne Ja see ettevõtmine, mis nüüd tuleval nädalal teoks saab et see on kindlasti kauaoodatud ettevõtmine No, ja kui nad on ju Eesti vabariigi juubeliaasta raames ja, ja see on juba pikalt ette planeeritud, siis see ühtlasi peaks olema ka selle juubeliaasta on ja seda enam, et dirigeerimine Neeme Järvi ja kogu sellest ettevõtmisest jäädvustatakse ka heli ja pilt, mis realiseerub DVD kujul. On ju esindatud meil esinduskollektiivid, siin on veel kammerkoor olles kaastegev rahvusooperi poistekoor, koolidest veel rääkida, kuna meil ju ei ole nüüd juba pea 10 aastat olnud oratooriumikoori, siis praegusel hetkel moodustati eraldi nimega oratooriumikoor, mis tegelikult tähendab lihtsalt rahvusmeeskoorile naiste poole pealt täiendust, ehk siis tekiks ühtne suur segakoor. Ja see on olnud ka väga oluline protsess hetkel jälle eesti kultuuriloos. Tahaks loota, käivitab olulistel kohtadel istuvate inimeste mõttemaailmas taas kord mõned ideed, kuidas seda olukorda lahendada seepärast et kõik on võimalik ja need inimesed on olemas, et keegi peab tegema õigeid otsused. Sellise projekti ettevõtmine ongi väga pikaajaline protsess, nii et minul on väga hea meel, et ma saan selles osaleda. Tobiase Joonase lähetamise saab kuulata ka klassikaraadio vahendusel 21. novembril algusega kell 19. Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel viibivat kolmandast 20. novembrini kontsertturneel USAs kui antakse 18 päeva jooksul 11 kontserti erinevates USA osariikide kultuurikeskustes. Kavas on Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärdi, Toivo Tulevi, Antonio Vivaldi ja Tõnu Kõrvitsa teosed. Eestis. Moonia kammerkoori esimene kontsertreis USA-s toimus 1995. kas tal seekordne reis on seitsmes, selja tagant kontserdid Richmondis, Washingtonis, Kansas Citys Cincinnatis. Helistasin dirigent Tõnu Kaljuste, et pärida, kuidas on meie muusikutel siiani läinud. Kõige tähtsam on see, et läheb praegu väga kenasti ja et oleme suutnud siia inimestesse sisendada eesti muusikat ja mitte ainult interpretatsiooni poole, vaid ka heliloojate poole, et oleme kinnistanud, paljud heliloojad siia tüürist Pärdist on juttu olnud, aga inimestele väga-väga meeldib ka lisapala, mida me teeme? Tõnu Kõrvitsa kreegi vihikust, esimene osa. Milliseid teoseid on veel Ameerika publiku poolt sellist suuremat huvi pälvinud? See on niimoodi see kava ülesehituses olnud, et ma olen andnud ühe suure nimekirja erinevatest teostest ja kui on seda kontserdikorraldajatele Me mänedžer laiali saatnud, siis nemad on ise teinud need kavad nad on ise valinud, nii et alati on täitsa uus kava ja see on nagu väike lego omavahel erinevalt ühendatud. No vaata, siin on väikevormidest Pärdil niisugune kombinatsioon olnud orientoksident orkestrile siis Valfas, liid, orkester, meeskoor, Agatu on uus seade kammerorkestrile koorile ja kahele solistile ja paatsem siis terve koor ja teine pool on olnud Vivaldi näiteks niisugune, siis üks variant on olnud, et tüüri reekviem esimene pool ja Pärdid teom, teine pool ja siis neid omavahel nii Verdi enamasti segatud, et iga kord on niisugused uued ruumid ja uued kombinatsioonid. Kas on toimunud kohtumisi vanade tuttavatega, te olete ju seitsmendat korda Ameerikas muidugi, Ameerika on suur ja lai. Nonii ta on peale kontserte ju kõik tulevad ja räägivad ja Ameerika naistus siin maa naistusi ju, nii et te tunnete, et te olete. Seal väga oodatud. Teate, see on niisugune normal õhkkond, et sellest ei ole ju mõtet rääkida, kui mingisugusest erilisest saavutuses on normaalne muusikute elu, mis käib ikka ja jälle, kui sellel on meeldiv järjepidevus, siis seda on tore tajuda. Paraku no ma ei tea, mis edasi juhtub, aga praeguse seisuga tundub, et see on meie viimane sõit, sest nüüd kammerkoor lõpetatud selle agendiga koostöö ja, ja mis edaspidi saab, seda ma ei oska öelda, nii et see on ühe suure suure rännaku viimane kuidas öelda ette. Kuhu te praegu olete jõudnud? Me oleme siin siin Beatis, eilsel kontserdil tegi väikse üllatuse Paavo Järvi, kes juhatas meie kontserti siis niisuguste kenade, roosade mõtetega. Soovime meie kultuurisaadikutele edu kaugel mandril. Cincinnatis siirdusid muusikud edasi Michigani, sealt Tokyosse. Ollakse teel New Yorki esmaspäeval, seitsmeteistkümnendal novembril, mil esimestel Eesti kodanikel on võimalus ilma viisata reisida. USAsse annavad Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel kontserdi New Yorgi Community Church chis, millega tähistatakse Eesti USA viisavabaduse kehtestamist ning Eesti vabariigi üheksakümnendat juubelit. Ettekandele tulevad Erkki-Sven Tüüri Reekviem, orkestriteos show, Arvo Pärdiga Haatsem toomine ning osad Tõnu Kõrvitsa teosest kreegi vihik. Kontserti korraldab Eesti vabariigi peakonsulaat New Yorgis. New Yorgist sõidetakse pennsylvania's, kus esinetakse Katstoni ülikoolis. Kontserdireisi viimane esinemine toimub 20. novembril Torontos, Kanadas. Kaheksandal novembril toimus kahes Eesti kinos järjekordne ülekanne New Yorkist Metropolitan ooperast. Eesti publik sai seekord nautida John Adamsi ooperi Doctor Atomic esmaettekannet. Seda käis kuulamas helilooja Helena Tulve. Öelge, kuidas on vaadata pärit kinos? Selge on see täpselt sellena ta mõjubki, et tegemist on ooperiülekandega mida siis kõik koos vaatavad ta mingis mõttes teised selline kõrgema klassi ühisvaatamine selles mõttes, et ekraan on suur ja detaile on väga hästi näha ja hea on jälgida, et selles mõttes ta ei kindlasti konkureeri ooperis käiguga minu silmis. Teisalt on see siiski väga suurepärane võimalus vaadata sellist huvitavat lavastust, sellist, mida meil muidu ei oleks võimalik siin nautida. Lisaks sellele näha natukene seda lavatagust. Ja üleüldiselt need ülekanded on tõesti suurepäraselt ette valmistatud, intervjuud täpsustavad materjalid kogu selle ooperi kohta. Suurepärane. Seekord kanti, et John Adamsi ooper, doktoretoomik. Missuguseid muljeid ja mõtteid see teis tekitas? Mul oli suur hea meel vaadata just kaasaegset ooperit, sest selles osas oleme me siin kõige rohkem kuival, kui nii võib öelda. Kaasaegset ooperit edendatakse Mei tingimustes suhteliselt harva ja näha seda sellises väga läbimõeldud lavastuses ja ka sellises äärmiselt kõrge taseme selles ettekandes. Nüüd see ooper ise on väga huvitav ooper selles suhtes et John Adams ei ole mingisugune algaja ooperihelilooja, see on juba tema, ma arvan, vist neljas ooper ja ta ise on ka öelnud, et umbes viimases kahes on ta saavutanud sellise stiili või sellise vokaalikasutuse, nagu ta ideaalseks peab. Ja seal on nagu rohkem kogemust, kuidas siis massi dramaturgiliselt üles ehitada ühelt poolt ja teiselt poolt tõesti võimaldada lauljatel ka laulda, mitte ainult, et siis sellist dialoogi teksti esitada, mis sageli kulgeb sellises retsitatiivses vormis. Veel on selle ooperi juures minu arust huvitav see, et kuigi tegemist Ta on väga sellise meheliku teemaga, mis puudutab teadust, poliitikat, selliseid väga karme teemasid on see väga poeetiline. Ta oli suutnud sinna põimida just võib-olla tänu Oppenheimer isiksusele endale väga palju sellist poeetilist lüürilist teksti, mis sai ka väga sellise lüürilise muusikalise väljenduse, mis minu arust väga hästi tasakaalustatud selle teema enda, sellist, küllalt karmi olemust. Oppenheimer oligi selline väga huvitav isiksus. Sest lisaks sellele, et ta oli kõrgtasemel tartlane, ta oskas väga palju keeli ja ta luges väga palju nii et need luulekatkendid, mida oli seal kasutatud, olid kõik tekstid, mis kuulusid tema sellise vaimuelu juurde ja samamoodi oli huvitav see, kuigi enamus peategelasi olid mehed, siis need vähesed naised, kes sinna olid sisse kirjutatud, Oppenheimer, naine, kiti ja tema lapsehoidja paskviita olid sellised väga tasakaalustavad oma naiselikkuse elemendis ja, ja omamoodi andsid sellele sellise müstilise ja prohvetlikku elemendi. Kõik need tekstid, mida naised laulsid, rääkisid selle asja laiemast taustast ja jäi just mulje, et naisteni jõudis, ütleme siis aatompommi loomise ja selle tagajärgede olemus tunduvalt ennem kui, kui see meesteni jõudis. Kes mängisid nimi tegelasi ja kes üldse esinesid, kuigi seal oli teisi peategelasi, põhitegelased olid siiski Robert Oppenheimer, keda laulis säralt Philly ja, ja tema naine, keda laulis Sasha Kuuka. Nende esitus ja ka teiste peategelaste esitus oli pärane. Lisaks sellele Nad laulsid väga hästi, näitlesid suurepäraselt ja sellise ülekande puhul oli seda väga hästi näha, et oli ka suuri plaane ja emotsioonid nende nägudel olid väga ehtsad. Lisaks sellena nägid väga veenvad ja kaunid välja oma rollides. Et väga, väga selline meeldiv kogemus selles suhtes, lisaks sellele oli ka koor, kes sageli esitas sellist antiiki Kreeka võib-olla draamas koori rolli, kes teie elemente sisse ja, ja tõi sellist taustainfot. Ja samas siis esitasid nad neid teadlasi, kes seal töötasid ja nende abikaasasid, kes elasid ka seal lähistel ja nende elu, mis ei olnud väga lihtne, sest kogu selle temaatika juures peab ütlema, et surve oli väga suur ja tingimused väga keerulised. Sõja ajal samale rajal juba trumman ja Churchill ja Stalin kohtusid Potsdamis ja teiselt poolt oli siis ka väga rasked kohalikud tingimused, sest seda aatompommi katsetust lükkas edasi torm. Mis omamoodi võttis sellise sümboolse mõõtmes vihm ja torm. Et siis väga pingelises situatsioonis pidid need tegelased kõik toimima ja see andis kogu sellele tegevuslikule sellise palju sügavama ja, ja võib-olla üldinimliku mõõtme. Missugune oli tasakaal orkestri, koori ja solistide vahel, võib olla sellise ülekande kõige nõrgem külg on heliline külg, sest pilt on suurepärane, väga kvaliteetne. Aga heli on see, mis ütleb, tegelikult tulge ikka ooperis, seal te saate seda tõelist asja kuulda. Seal ütleme ei saagi hinnata seda, mida, mida helilooja oli mõelnud, vaid just seda, et ülekandes mõni asi oli nagu esiplaanil rohkem ja mõni asi oli nagu udus oma helikvaliteediga, eriti võib-olla koorid, solistid olid nagu väga selgelt kuulda ja parema helikvaliteeti, aga nüüd, kui mõelda seda üldist proportsiooni, siis, siis ma arvan, et need seal oli nii selliseid koore kui siis soolo, retsitakse Tiive kui ka väga olulisi aariaid. Näiteks esimese vaatuse lõpus Oppenheimer, nii selline väga poeetiline põige sisekaemus, milles on kasutatud seitsmeteistkümnest sajandist pärit soneti ja ka selliseid armastus Bodelleeri tekstiga Kiti ja Robert Oppenheimer vahel. Ja, ja siis olid ka mõned sellised orkestri vahemängud ja ka selliseid kroonilised lõigud sellises konkreti vaimus rohkem. Ja Adamson öelnudki, et ta nagu saigi inspiratsiooni, sest 40.-te ja sellele järgnenud aastad see oligi selline misid konkreti aeg, Pariis ja teised, sellised elektromuusika pioneerid, et, et see oli nagu see kontekst mida temaga silmas pidas, kirjutades natukene, et olen väikseid vihjeid, on andnud sellele ajastule. Selline oli 15. novembri helikaja. Saate pani kokku helioperaator Helle Paas ning toimetaja Annika Kuuda. Kuulmiseni. Ka ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetti. Tekstiilisobival ajal teile sobival ajal liigaja.