26. mail valitakse Eestis Euroopa Parlamendi liikmeid, 21. selle aasta nädalal teevad seda ka ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid. Head kuulajad algab valimiskool, mille tulemusel võiks olla valijatena veidi targemad ja omada teadmisi sellest, mis Euroopa parlament on ja millega see institutsioon tegeleb. Hea meel on tervitada tänases avaosas, politoloog Viljar Veebelit. Tere päevast. Tere päevast. Alustuseks, mis asi see Euroopa Parlamendi üldse on? Kõige olulisem on, et Euroopa parlament on ainus kodanike poolt otsevalitav siis sega kõige demokraatlikum Euroopa Liidu institutsioon. Ehk siis see, mis seob kodanikke tundega, et nad osalevad Euroopa liidu valitsemises. Et Euroopa Liit on demokraatlik ja laiemas pildis on Euroopa parlament siiski ainult üks mitmes institutsioonis, kes Euroopa Liidu valitsemisega tegeleb ja võibki öelda, et koos nõukogu ja komisjoni, kui nad jagavad üsna viimases versioonis üsna võrdselt kolmandik-kolmandik-kolmandik seda võimu. Et kellel on õigus algatada, kellel on õigus lõppotsus vastu võtta ja kellel on õigus mõjutada, et need on peenemad detailidega, võiks sisaldada Euroopa parlament omab umbes ühte kolmandikku seadusandlikus võimust Euroopa liidus, täidesaatva võimuga ta loomulikult ei tegelenud. Mis on muidugi oluline on see, et Euroopa Parlamendi puhul ei ole needsamad ootused täidetud, mis rahvusparlamentide puhul, et me kujutame ette, et kui me parlamenti valime, me just valisime, et siis sellele järgnevad koalitsioonikõnelused, siis parlament Ta on domineeriv, ehk siis parlament domineerib valitsuse üle, valitsus on parlamendi poolt ametisse pandud. Parlament näiteks koostab eelarve ja võtab selle vastu ja nii edasi. Euroopa Parlamendi puhul siis need tegevused, et ei toimi Euroopa Parlamendi koos Euroopa valitsust, Euroopa parlament ei saa isegi eelnõusid algatada, saab ainult osaleda nende eelnõude menetlemisel, mis on komisjoni poolt algatatud, saab teostada järelevalvet miks ta sellisena välja kujunenud on olnud siis Euroopa liidu teiste institutsioonide soov. Et komisjon, kus on professionaalsed ametnikud ja nõukogu, kus on liikmesriikide esindajad, saaksid, et omada piisavat kontrolli otsustusprotsessi üle ja Euroopa parlament siis oleks nagu see demokraatlik piksevarras, et kodanikud ikkagi tunnevad, et Euroopa liit, kelle jaoks demokraatia tähtis väärtus ikkagi omab ühte ühte demokraatia institutsiooni, aga võib-olla ühe näitena võikski siin tuues, et kui Euroopa parlament saab midagi valida, siis tihti on seal selle ühe vahel, mida on talle ette pandud liikmesriikide ja komisjoni poolt ja siis vastu olemise vahel, et näiteks kui valiti komisjoni president ja siis oli ainult üks kandidaat. Aga. Tõesti siin nüüd termineid väga palju tulnud jutuks Euroopa Liidu nõukogu, Euroopa komisjon on, siin on veel mainimata, aga ma ei tea. Aeg-ajalt uudistest kuuleme ka, et on olemas selline institutsioon nagu ülemkogu. Et kuidas Euroopa parlament kogu sellesse institutsioonides suhestub, et ma jätan nüüd veel vaatluse alt välja nii-öelda siis kontrollimehhanismid seal kontrollikoja kohtud ka keskpanga, et kuidas Euroopa parlament suhestub kõikidesse nendesse ülejäänud rollidesse, et kui Eestist saab öelda, et riigikogu on piltlikult öeldes valitsusele tööandja määratakse peaminister või valitakse riigikogus peaministriks antakse talle mandaat, ka ministrid nii-öelda omavad teatud kohustust parlamendi ees, siis kuidas on Euroopa parlamendiga? Jah, kui vaatame, kuidas institutsioonide puhul jagunevad funktsioonid või ka kes keda esindab, siis kõigepealt esindatuse osas võibki öelda, et parlament esindab rahvast ehk siis kõige puhtamal kujul Euroopa liidus elavaid valijaid. Euroopa komisjon esindab ametnike professionaale ja tegeleb Euroopa Liidu valitsemisega. Et komisjoni kodanikud valida ei saa. Komisjoni liikmed nimetab siis vastavalt liikmesriigid, igaüks enda enda voliniku. Kolmandaks Ministrite nõukogu, kus on siis vastavate valdkondade ministrid, käivad koos ja mida, mis on traditsiooniliselt kõige mõjukam Euroopa Liidu institutsioonidest nemad tegelikult omavad viimast sõna eelnõu vastuvõtmisel. Ehk siis selles mõttes on huvitav, et ministrid, kes siseriiklikult ei ole seadusandjad, vaid täitevvõimu esindajad Euroopa Liidu tasemel, nad on seadusandjad ja Euroopa Parlamendis selles pildis on kodanike esindaja, kes siis menetleb, tema asub seal protsessi keskel, ta on, kui komisjon algatab ja nõukogu võtab vastu, siis Euroopa parlament on seal keskel, võib teha muutmiseks ettepanekuid. Aga ta peab endale ettepanekutele saama ka ülejäänud institutsioonide nõusolekuid. Ettepanek komisjonile või nõukogule ei meeldi siis eelnõu ka vastu võetud ei saa. Nii et ta on mingis mõttes on ikkagi oluliselt vähem võimu kui rahvusparlamendil üks tema või kaks tema põhilist võimuhooba on see, ta saab Euroopa Liidu komisjoni erru saata. Ehk siis tal teatud mõttes nagu valitsust moodustada ei saa, küll saad nad erru saata. Ja teine pool on, et ta võtab vastu Euroopa Liidu eelarve. Aga paraku ta ise seda eelarvet ei koosta, et see eelarve koostatakse Euroopa Komisjoni poolt, kiidetakse heaks kõigepealt nõukogu poolt ja siis Euroopa Parlamendis saab teha ettepanekuid selle muutmiseks eelkõige selle põhjal, mille peale kulutada. Tulude osas on limiidid ees, et kokkuvõttes võib öelda, et parlamendi võim on kasvanud eelkõige tänu sellele, et ta on otse valite, vennad ise tunnevad seda mandaati. Aga samal ajal tuleb öelda, et teised institutsioonid täidavad väga selgelt seda võimude lahususe põhist funktsiooni. Ja tihtilugu võib ka öelda, et parlamendiliikmed võib-olla ei trügi sellesse väga tehnilisse valitsemises, milleks osadel neist ka ei ole, võib-olla võib-olla haridust ja, ja kogemustest on seal olnud nii kosmonaute kui endiseid filmistaar. Ja siis on veel ka ülemkogu, mis koosneb siis riigijuhtide esindajatest, kogunetakse suhteliselt ebaregulaarselt, aga seal intervalliga küll kord üle kuu, kord kahe kuu tagant vastavalt sellele, kuidas olukord nõuab. Ülemkogu on siis riigipeade kokkusaamine sõltuvalt sellest, kes mis riigis riigipea on. Mõnes riigis on see president nagu Prantsusmaal mõnes riigis, enamikes on peaminister mõnes riigis võib olla küll kirjas, et president on riigipea, aga sõidab ikkagi peaminister nagu Eestist, ehk siis inimene, kes reaalselt teostab riigivalitsemist. Huvitav on see, et ülemkogu ei oma poliidu lepingute järgi mitte mingit reaalset võimu peale selle, et kui kokkusaamine on ära toimunud, siis annab peaminister oma ministrile ministrite nõukogus käsu teatud viisil hääletada. Ehk siis ülemkogu kokkusaamise mõttes. Ta on omavahel jõuda suurtes küsimustes kokkuleppele, aga riigipead ametlikku seaduslikku rolli ei oma. Ja selle kõige taustal on veel ka Euroopa kohus, kes siis hindab tehtud otsuste õiguspärasust või tegelikult võib öelda lepingulisust. Et võib ka, kui on midagi kokku lepitud, mida näiteks ei tohtinud kokku leppida, siis kohus võib selle selle tühistada. Aga tuleme siis parlamendi juurde, mida valitakse siis mai lõpus, selle suurus praegu on 751 liiget, tulevikus, kui britid peaksid lahkuma Euroopa liidust, siis praeguste kokkuleppima teate kohaselt kahaneb liikmete arv 705-le, et kuidas need liikmed valitakse ja mida need liikmed üldse Parlamendis teevad? Valimiskorra puhul on paika pandud siis ajavahemik ja, ja see, kes võivad valimistel osaleda ja kes võivad hääletada üle Euroopa ehk siis kõikide liikmesriikide valimisõiguslikud kodanikud võivad ka teistes liikmesriikides oma kandidatuuri üles seada või siis teistes liikmesriikides, kui nende alaline elukoht olla valija ja Eesti puhul, siis näitena on siis ühe Rinkonnaline valimine selles mõttes ikka tõeline demokraatia pidupäev, et saate veel ei ole paraku teada, kas siis kuus või seitse, mis näitab, näitab, kui kohati meil on asjad väga ära reguleeritud, siis teatud kohtades jälle ei ole ühe korraline valimine. Ja meie puhul on ta tihti isiku valimine või enamasti ongi olnud, kui me mõtleme tagasi Toomas Hendrik Ilvese või Indrek Tarandi soolodele ja siis need saadikud, kui nad on ära valitud ja lähevad Euroopa parlamenti tööle, siis nad liituvad seal erinevate fraktsioonidega. Üldjoontes hoiavad seda joont, mis neil koduriigis oli, et kui te olite liberaal, kodulegissiste liitute liberaalidega Kuljete konservatiiv, siis litud rahvaparteikäigud sotsiaaldemokraat, siis sotsiaaldemokraatidega. Et need kolm mainitud fraktsiooni küll teises järjekorras, et Rahvapartei, sotsiaaldemokraadid ja liberaalid ongi kolm kõige suuremat Euroopa Parlamendis ja nende töö, siis hakkab seal olema arutada nii-öelda kaasotsustusmenetluse raames komisjoni poolt tehtud ettepanekuid, seal on 20 komisjoni. Ja tavapäraselt siis toimub kolm lugemist. On ka teine menetlus, nõusoleku menetlus, kus nad noh, nii-öelda Prihvitakse, nad saavad küsimusi küsida, aga aga kolmandik võitlevad kolmandik seadusandlusest, tegelikult nende otsustada ei olek. See töökoormus on päris suur korsett, Euroopa Liit võtab aastas vastu ligikaudu 2000 õigusakti. Et see annab teile väikese pildi, et kõik, kui aastas on 200 tööpäeva, siis jääb 10 õigusaktipäevased seda nupule vajutamist nendel veterinaaridel on omajagu lõbusam osa, on see, et saadikud siis saavad sõita kahe linna vahet, et nad on kas Brüsselis või Strasbourgis sealjuures sekretäriaat on Luksemburgis. Tore asi on veel see, et saadikud tohivad parlamendis kõneleda omaenda emakeeles, et mitte ainult ei tohi, vaid enamik neist ka seda teeb. Ja kõnede kuulamine ei ole tihtilugu kõige informatiivsem, et see ametlik tekst, mis pärast tõlkima tuleb võib-olla oluliselt täpsem või teistsugune. Aga üks asi, mis väärib mainimist, et parlament esindab kõige paremini seda elanike arvu proportsiooni Euroopa liidus, et kui Eesti elanike arv on tsirka 0,2 protsenti Euroopa Liidu oma, siis parlamendis meil on 0,8 protsenti võimu täna ja, ja kui see muutusid läbi läheb, siis on veel siis kasvatajaga ühe protsendini, samal ajal näiteks Euroopa komisjonis ja kohtus on meil 3,5 protsenti nii-öelda arvestades, et iga liikmesriik saab oma esindajat. Parlamendis saavad suured domineerida. Aga selles mõttes väiksed on ka ikkagi esindatud. Üle kompenseerivat nimetatakse seda, et väikestele riikidele antakse rohkem kohti. Nüüd sellest, kuidas hääletatakse, et hääletatakse, hääletatakse kahte moodi, et siis üks üks hääletamisviis on, on absoluutne häälteenamus, kus on siis vaja saada 51 protsenti nimekirjadesse kantud saadikutest, et siis eelnõud toetama? On ka veel teatud protseduurid, näiteks kui te mäletate Ungari suhtes artikkel seitsme alustamise menetlus, kus on vaja saada topelthäälteenamus ehk on vaja veel ka kahte kolmandikku lisaks sellele tavalisel enamusele on vaja veel kahte kolmandikku kohalolnutelt või tegelikult hääletanutestab ja, ja noh, siit tuleb nüüd üks Euroopa Parlamendi põhilisi probleeme, et tihtilugu pole saalis nii palju saadikuid kohalgi sellel hetkel, kui, kui need häälteenamuse numbrid nõuavad, et kui statistikat vaadata, mis on nüüd Euroopa Parlamendi suur Erinevus rahvusparlamentidest on see, et kui Euroopa parlament ei suuda teha muudatusettepanekut või tagasilükkamise ettepanekut näiteks saadikud pole kohal siis loetakse eelnõu parlamendi läbinuks. Ehk siis parlament ei pea olema poolt. Et rahvusparlamendis on see vastupidi, et siin peab olema poolt, et midagi saaks saaks vastu võtta. Algatada Euroopa parlament ise eelnõusid või õiguslikke regulatsioone ei saa, nemad saavad teha ettepaneku komisjonile, mida algatada, aga see pole õiguslikult siduv. Mida see kõik tähendab? Jah, et ennast paremini tunda, siis parlamendi liikmed Lissaboni lepingu raames selle selle õiguse välja nõustusid, et nad teevad komisjonile ettepaneku, aga see ei muuda tegelikult seda õiguslikku suhet, et komisjonile mitte ainult pole õigus eelnõud algatada, vaid Komisjonil on õigus eelnõu mis tahes menetlusfaasis, kui on tehtud muudatusi ka tagasi võtta. Ja siin ongi tegelikult see konks peidus, et parlamendil seda tagasivõtmisõigust ei ole. Kui nad teevad komisjonile ettepaneku eelnõu algatada eelnõud muudetakse, siis komisjon võib öelda ikkagi ühel hetkel, et kuigi me algatasime selle teie talvel, siis nüüd me tõmbame sellele pidurit. Ehk noh, ütleme on antud nii, nagu tegelikult on antud õigus ka rahvaalgatuse korras Euroopa liidus teha. Ettepanek algatuseks on kaks pool, et mitte ainult parlamendi paluda, vaid ka kodanikud saavad komisjoni paluda eelnõud algatada. Aga komisjonile jääb selle kõige juures ikkagi täielik kontroll selle eelnõu edasise käekäigule. No on ka palju valdkondi, kus parlamendil siis väga sisuline roll üldse puudub. Seda oleks hea teada, et kui palju pädevusi liikmesriikidel endil on, aga mulle tundub, et sellest me vist tänases valimiskoolis ei jõua rääkida. Õnneks on meil neli osa veel. Aga kui hästi üldiselt läheneda, siis millised pädevused on, kus tegelikult Euroopa parlamendil ja tegelikult ka Euroopa Komisjonil väga midagi öelda ei ole? Liikmesriikide enda pädevused, selle mängul on kaks otsa, et on väga vanad pädevused ja väga uued pädevused, ehk siis vanad pädevused nagu põllumajanduspoliitika ja siseturg kus Euroopa Liit enamasti õigusloome raames muudab olemasolevaid õigusakte ja selleks, et parlament tähendab, kes ka jõuaks kõiki kahte tuhandet akti läbi menetleda, ei oleks üle koormatud, küll ta on informeeritud, nimetataks seda kommitoloogia menetluseks ja siis nende õigusaktide puhul on, on nii, et komisjon teeb ettepaneku muuta parlament. Ta on informeeritud ja nõukogu võtab vastu, aga parlamendil siin muud rolli polegi, kui see, et ta peab olema informeeritud. Ja teine ots on siis uued poliitikad, et näiteks julgeoleku ja kaitsepoliitika, kus koos võiks areneda ka täna liikmesriigid ei ole julgenud või soovinud anda parlamendile sellist pädevust, et parlament saaks neid poliitikaid kuidagigi suunata. Parlament on jälle kaasatud. Aga siin olid jäme otsnõukogu käes, kui põllumajandus oli see komisjoni käes ehk siis ministrite nõukogu ise otsustab liikmesriikide konsensusega, mida ta siis tahab koos teha ja mida ta ei taha. Parlamendi esindaja on jälle kohal, parlamendi täielikud briifitud võib esitada küsimusi. Aga mitte kuidagi seda protsessi muud moodi mõjutada ei saa. Parlamendil jah, on siis kolme liiki põhivolitusi anda, õigus, on ta siis seadusandlikke akte, rahandusalased volitused ja järelevalve täidesaatva võimu üle ja nagu me rääkisime, on siin teatud piirangud ja iseärasused ka selle valimiskooli. Lõpetuseks kunagi ammu-ammu olid veel ajad, kus tegelikult Euroopa Parlamendi, nii nagu praegu valitakse valitudki, et liikmesriigid saatsid oma parlamentidest sinna saadikuid, et miks sellest loobuti. Tegelikult isegi Eesti puhul on ka selliseid asju olnud, nimelt esimesed eesti saadikud, kes sõitsid Euroopa Parlamendis, dissõitsid Eesti parlamendi poolt nimetatuna, näiteks Janno Reiljan oli üks, sealt ma mäletan, see käis niimoodi, et opositsioon ja koalitsioon teatud proportsioone siis nimetasid neid saadikuid sinna. Esialgu vaatleme pärast pärast osalema, kuni toimusid esimesed valimised, aga algne algne nii-öelda siis kolib parlamentaarses assamblees, siis see oli siis kuni seitsmeteistkümne aastane, kui ei valitud parlamenti, otsad oli nägemus, et kodanik on ju selle parlamendisaadikule juba andnud siseriiklikult mandaadi, ehk siis selline õilis, puhas demokraat, tead, kui sa oled ühe mandaadi pannud, eks, siis sa ei saa teist anda. Ja see mõte oligi siis see, et kuivõrd see mandaat oli rahvusriikide saadikutele antud, siis saadikud sellesama mandaadi alusel käisid siis oma kodanike, Euroopa parlamentaarsetes assamblees esindamas. Et aastal 79 mindi üle siis otsevalimistele ja selle otsevalimiste põhiline efekt on ikkagi see nagu ka täna, et me räägime sellest, me mõtleme kaasa, kodanik mõtleb kaasa, mõtleb näiteks, mida need parlamendisaadikud seal ära on teinud, et ta summeerida seda küsimust, milles on Parlamendi probleemid, et et ma arvan, et kui lugejad suudavad parlamendisaadikute nimed meelde tuletada, siis siis ühtegi suuremat kangelastegu, mida Eesti saadikud teinud on, vist ei tule kellelegi meelde. Ehk siis see valimiste päev tihtilugu ongi Parlamendi viie aasta ajaloo sellega kõige tähelepanuväärsem, et kui parlament peaks midagi järgmise viie aastasel suurt tegema, siis, siis ma tahaksin kuulda sellest parlamendist ka vahepeal mitte ainult ainult siis, kui tulevad valimised ja olen kodanikud, tahaksid kuulda, et siin üks parlamendifunktsioon on olnud ka selles, millest täna juttu olnud, et et osad parteid, kellel on, on palju ekspeaministrid saavad neid Brüsselisse ära saata, et kodumaal nendega vähe teha, et on ka olnud sellist kriitikat Euroopa Parlamendi suhtes, et et on hästi hoitud vanadekodu, kuhu siis poliitikud lähevad oma viimast viimast perioodi täitma. Et noh, kriitikat on, aga loodetavasti Parlamendi roll kasvab, aga ta saab kasvada ikkagi läbi kompetentsi, et need inimesed tegelikult oskavad seda tööd, mida nad seal teevad. Suur tänu, politoloog Viljar veebel 26. mail, siis valitakse Eestis Euroopa Parlamendi liikmeid ja milles parlamendi töö täpselt seisneb, kuidas töö Strasbourg'is ja Brüsselis käib sellest juba nädala pärast.