Euroopa Parlamendi valimised algavad juba nelja nädala pärast ja kui eelmises valimiskoolis rääkisime sellest, millised on Euroopa Liidu liikmesriigi konkreetselt siis Eesti suhted Euroopa parlamendiga siis täna pakume teile head kuulajad vaadet Euroopa Parlamendi seest. Nii vist võib öelda, sest minu palvel on täna mikrofoni ees kaks Euroopa Parlamendi töötajat Vaba Rahvapartei fraktsiooni ehk siis EPP nõunik Kaja Särg. Tere, tere. Ning sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni välisnõunik Jörgen Siil, tere. Tere. Nõunikena teate teie kõige paremini piltlikult öeldes, millest ja kuidas vorsti tehakse, millistest koostisosadest ja läbi, millise protsessina direktiivid, määrused ja resolutsioonid Euroopa parlamendist läbi lähevad ja, ja sünnivad. Aga kirjeldage kuulajatele ka oma tööd ja rolli, milline on teie töö Parlamendis? Tegelikult see välja ju ei paista, enamasti intervjuusid annavad parlamendisaadikud, aga taustatöö on ju väga oluline, alustame kaja, sõrg. Teiste minu töö on pigem siis kuulub sinnakanti, kus juba pakendamise ja müümisega on tegemist, ehk siis ma töötan Euroopa Rahvapartei fraktsiooni kommunikatsiooniosakonnas kommunikatsioon, et kuidas siis tuua need keerulised seadused ja ja määrused, kuidas öelda keerulisi asju, lihtsalt need kõik aru saaks. Jörgen Siil. Mina olen jah nagu nii-öelda aasta enne siis et minu roll on nagu eurosaadikute nõustamine väliskomisjonis, mis sisuliselt tähendab, et valmistada ette nende jaoks siis noh, need nii-öelda seaduseelnõud või raportid nagu meie, ütleme, jutupunktid kohtumisteks, kohtumiste kokkuleppimine erinevate välismaiste ametiisikutega ja lisaks väike osa tööst on, ma arvan, kajal on sama, et kuna me oleme eestlased ainsad mõlemas fraktsioonis, siis meie roll on ka informeerida fraktsiooni siis ametnik teisi kolleege, juhtkonda, sellest, mis Eestis toimub poliitiliselt. Kui suur on Euroopa Parlamendi roll või jälg Euroopa Liidu otsustes? Me ju kõik teame, oleme sellest ka selles rubriigis varem rääkinud, et eelnõu algatab ju Euroopa komisjon ja oma roll on Euroopa Liidu nõukogule ehk siis liikmesriikidel ja kaasotsustaja, siis on euroop juba parlament, aga kuidas teie kirjeldaksite või, või sõnastaksite Euroopa Parlamendi ehk siis Euroopa kodanike otse valitud kogu rolli? See on Euroopa kodanike otse valitud ainus Euroopa Liidu institutsioon. Et kõigepealt, et see on siis kodanike hääl. Euroopa Parlamendi roll, mina arvan, on täiesti olemas ja päris suur, et Jörgen, kes tegeleb rohkem sellise seadusandliku poolega, ilmselt oskab veel täpsemalt, võib olla näiteid tuua kaasseadusandjana. Euroopa parlamendil on võrdne pädevus võtta nõukoguga vastu õigusakte, Jamuta samuti parlament kinnitab ka eelarve, mis on ka väga Euroopa Liidu aasta eelarve, mis on ka väga suur pädevus. Ja võib-olla kõige olulisem on, et Euroopa parlamendil on õigus Euroopa Komisjoni ametisse nimetamisel oluline viimane sõna. Selle Lissaboni lepinguga sai parlament väga palju võimu juurde mitmetes uutes valdkondades. Lisaks näiteks, et väliskomisjon ma saan, noh, toon jälle konkreetse näite, et väliskomisjon on rohkem selline nõuandev komisjon nagu siis kõrgele esindajale Mogeriinile või, või ka miks mitte liikmesriikide valitsustele. Oleme tihti sellised eelkäijad teatud nagu sammude osas, mis puudutavad välis välisasju, aga samas näiteks väliskomisjonil on roll, et, et nende nii-öelda välislepingute, mis on siis need peamised partnerluslepingud, nende ratifitseerimine ja samuti koos siis väliskaubanduskomisjoniga väliskaubanduslepingud, et ratifitseerimine, mis Euroopa liidul on, et seal on väliskomisjonil seadusandlik roll, kui nõukogu ütleb, noh, ma olen nendel osalenud nendel triloogidel, et kui nõukogu ütleb, et siin on meie punane joon. Me ei saa tagasi anda, no ma ei tea, hea näide on näiteks Kosovo tunnustamine, noh, et, et seal Hispaania, need riigid, kes ei tunnusta Kosovot, need ütlevad, et noh, me ei saa panna kirja, et Kosovo on riik. Parlamendis tuleb vastu ja üritab leida uut sõnastust, kui nemad ütlevad, et see on nende punane joon ja sest noh, meil võib olla samamoodi, nii et tegelikult see on ikkagi niisugune kauplemine ja läbirääkimine, et ei ole nii, et nõukogu tuleb, ütleb, teeme niimoodi. Ja siis kõik on, läheb nii, nagu nemad tahavad, nii ei ole. Räägime ka sellest, kuidas toimub Euroopa Parlamendi töö fraktsioonidena ja kuna ilmselt nii mõnedki sellised fraktsioonid või poliitilised grupid eesti kuulajale võivad täitsa tundmatud kella, siis ma nimetan need kõik ka ära suuremast väiksema suunas. Loetuna. Kõige suurem fraktsioon on Euroopa Parlamendis Euroopa rahvaparteil. Seal on 216 liiget, Eestist kuulub sinna üks saadik Isamaast. Järgneb sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon 185 liikmega, kuhu Eestist kuulub üks sotsiaaldemokraatliku erakonna saadik. Kolmandal kohal saadikute hulgalt on Euroopa konservatiivid ja reformistid. Eestist seal saadikuid pole. See on grupp, kuhu kuuluvad näiteks lahkuva Suurbritannia Konservatiivse partei saadikud, Põlissoomlased, Poola võimupartei õigus ja õiglus. Nelja suuruselt Olde ehk siis Euroopa liberaalide ja demokraatide liidu fraktsioon 69 liikmega, kuhu Eestist kuuluvad kaks Reformierakonna saadikut. Kui ka üks saadik Keskerakonnast. Järgneb Euroopa ühendatud Vasakpoolsete ja Põhjamaade Rohelistel liit fraktsioon 52 liikmega. Eestist seal saadikuid pole. Järgneb roheliste ja Euroopa vabaliidu fraktsioon samuti 52 liikmega. Senises parlamendi koosseisus oli seal Eestist Indrek Tarand. Järgnevad sellised väiksemad peamiselt euroskeptilised fraktsioonid nagu vaba ja otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon 42 liikmega. Ja rahvaste ja vabaduste Euroopa fraktsioon, kus on 36 liiget ja mille kuulsaim osaline on ilmselt Brexiti propageerija night Faraaž aga Kaja Sergi ja Jürgen Siil. Kui palju sõltub sellest, millisesse fraktsiooni euroop Parlamendis saadik? Sellest, millisesse fraktsiooni Euroopa Parlamendi saadik kuulub, sellest sõltub väga palju. Suurimal fraktsioonil on paremad võimalused, suurem mõjuvõim, et see paraku onni selles suhtes oleks. Jah, Eestil oleks väga kasulik, kui oleks suurtes fraktsioonides suurem esindatus. Täiesti õige, et ütleme, enamus otsuseid tehakse praeguses koosseisus, on EPP ja sotsiaaldemokraatidel on kahe peale enamus ja ütleme, enamus otsuseid võetakse kahe peale vastu tihti on ka ideoloogilisi küsimusi, kus ei jõuta võib-olla nii-öelda parempoolsete ja Vasaktsentristidega vahel kokkulepeteni, et siis siis võib kujuneda näiteks liberaalidest või rohelistest võib kujuneda ka kaalukeel, et noh, selles mõttes, et, et oluline on tegelikult, ütlen mina, et et eestlased oleksid Euroopa meelsetest fraktsioonides ja läbi selle, nad saavad ka reaalselt mõjutada neid Euroopa poliitikaid. Samas Euroopa partei perekondade maastik võib ju oluliselt muutuda Parlamendis eelolevate valimiste tulemusel on räägitud ka sellest, et Rahvapartei ja sotsiaaldemokraadid enam ei oma parlamendis enamust. On siin juttu olnud ka euroskeptiliste jõudude tugevnemisest ja ja püüjust sügavamat ta koostööd teha. Kuivõrd teie hindate selle maastiku muutumise võimalikkust? Jürgen? Ja eks see selge on, et viimasel ajal need nii-öelda äärmuslikud jõud, suured fraktsioonid kahjuks on neile natukene kaotamas, samas tundub hetkel, et britid jäävad alles europarlamenti osalevad Europarlamendi valimistel. Et kuigi sealt tuleb ka palju euroskeptikuid, siis sealt tuleb ka väga palju euromeelseid saadikuid, nii et, et ma arvan, et see on suhteliselt lähedane sellele, mis praeguses parlamendis on lihtsalt, et EPP ja sotsiaaldemokraadid peavad rohkem kaasama enamuse saavutamiseks kas siis rohelisi või liberaale et et see on kindlasti üks suur muutus ja teine suur muutus on see, et euroskeptikud, kes praegu on siis nagu kolmes eri fraktsioonis on, üritavad nüüd koonduda, saab näha, kuidas Brexit parteis Faraaži uus partei, et kuidas tema positsioneerub, et praegu on temal oma fraktsioon, aga et jääb alles siis igal juhul see nii-öelda suur euroskeptiline fraktsioon, kuhu kuuluvad Briti toorid, mis eraldab neid nagu väiksest euroskeptilises fraktsioonist, praegu on see, et suur euroskeptiline fraktsioon on pigem venevastane. Väike euroskeptiline fraktsioon on väga venemeelne, et see on ka üks põhjus, miks nad ei suuda koostööd teha, need kaks euroskeptilised Fraktsiooni ma usun, et suur osa meie kuulajatest ei tea veel, miks on oluline Manfred Weberi nimi ja miks on oluline Frans Timmermansi nimi. Nemad niisiis on kahe Euroopa Parlamendi suurema poliitperekonna nii-öelda juht kandidaadid, kellest partei pere võidu korral Euroopa Parlamendi valimistel vähemalt Euroopa parlament näeb. Nii peaks saama Euroopa Komisjoni järgmine president, et kuidas teie neid mehi kuulajatele lühidalt tutvustaksid, kaja sõrg, alustame siis Manfred Weberist. Ja Manfred Weber on Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees. Alustaksid sellest pitsen kandidaat ehk siis eesti keeles juhtkandidaadi protsess, et siis 2014, et et see on siis, et Euroopa valijal oleks parem jutus, kui ta valib erakonna, kes saab siis Euroopa parlamenti ja kelle poolt ta siis nagu hääletab, kes saab siis Euroopa Komisjoni presidendiks. Et see on see, et tuua seda Euroopat pilti nagu lähemale valijale. Et see on juba teist korda selline, et kandidaadid tulevad valimiste eel välja, esitlevad ennast kui siis juhtkandidaat ja siis jah, Manfred Weber on siis Euroopa Rahvapartei ehk siis Euroopa paremtsentristidega kristlike demokraatide kandidaat. Tema on pärit Saksamaalt Araabiast ja ta kuulub siis kristlik sotsiaalsesse ühendusse õlitu. Ja ta on enda kohta öelnud, et, et ei maksa karta, et ta on need sakslane. Et tema tunneb ennast väga lähedasena ka Itaaliale ja Ta tunneb ennast eurooplasena ja tema eesmärgiks ta ütleb, et tema tahab olla kõikide eurooplaste kandidaat. Alustas oma kampaaniatuuri niimoodi, et on käinud juba erinevates riikides niinimetatud kuulamistuuri. Et kohtub tavaliste inimestega, kuulab ära eurooplaste mured. Ja mis eestlastele ma soovitan lugeda väga. ERR-i portaalis on eraldi valimisrubriik tehtud Euroopa Parlamendi valimiste kohta, kus on kõikide kandidaatidega intervjuud üleval ja soovitan lugeda seda intervjuud temaga seal ta ütleb ka, et mis siis Eesti seisukohalt meile võiks huvitav olla, et tema on kategooriliselt näiteks nord Stream kahe vastu. Selline kui Euroopa julgeolekut ohustav projekt. Aitäh saime Manfred Weberi kohta üht-teist teada, aga Franz Timmermann son niisiis Euroopa sotsiaaldemokraatide esikandidaat. Kes siis, kui sotsiaaldemokraadid peaksid võitma. Euroopa Parlamendi valimised peaks saama Euroopa Komisjoni presidendiks, kes Franz Timmermann son. Franz Timmermann saan siis praeguse Euroopa Komisjoni presidendi Junckeri esimene asetäitja. Ta on olnud enne Hollandi välisminister ja Hollandi Sis Tööpartei pikaaegne liige ja ta on olnud ka ametnik välisministeeriumis, et tema nii-öelda peamine tegevus seal Euroopa komisjonis on praegu olnud just selliste Euroopa probleemsete riikide, kes üritavad liberaalset demokraatiat oma riigis maha suruda. No võtame siis Ungari, Poola viimasel ajal ka Rumeenia nende riikidega tegelemine ja läbirääkimine siis, et osades riikides on see õnnestunud osades. Nõndaks meie aeg on läbi, lõpetuseks öelge palun ühe-kahe lausega, miks üks eesti inimene peaks minema valima Euroopa parlamenti, Caesar, kuidas kasvõi mõnele oma sugulasele seletata, kes küsib, et mida ma seal valin või miks ma valin? Kes Euroopa parlamenti läheb valima, mõelgu, et see on tema hääl, Euroopas on tema võimalus valida enda esindaja Euroopa Parlamendi. Ja kohe otseselt. Ja kes valima ei lähe, võib-olla vähem võimalust pärast kritiseerida. Jürgen sil. Ja et noh, nagu sai öeldud ja räägitud, et siis Euroopa parlament, tema mõjuvõim on tunduvalt suurenenud ja selles mõttes, et kui eesti inimene arvab, et see ei mõjuta kuidagi tema elu, sest tegelikult me saame tuua näiteid, et on väga palju nii-öelda algatus, ei tulnud parlamendi poolt, mis on siis ka hiljem jõudnud tavakodanikuni, noh nagu võtame roaming-tasud ka kellakeeramine, no kasvõi nüüd kellakeeramine, mis kellakeeramise lõpetamine ja mis, mis veel pole rakendunud, aga mis on varsti tulemas, et iga hääl mõjutab neid tulemusi ja oluline on, et inimesed osaleksid selleks, et kui ei osale, siis ei saa hiljem öelda, et et ma pole rahul. Euroopa Parlamendi valimised algavad mõnes Euroopa Liidu riigis juba täpselt kuu aja pärast, 23. mail. Aga Eestis on Euroopa Parlamendi valimistel see pärispäev 26. mai palju tänu selle usutluse eest. Euroopa Rahvapartei fraktsiooni nõunik kaja sõrg ning sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni välisnõunik Jörgen Siil.