Juba viie nädala pärast valivad Euroopa Liidu riikide kodanikud oma esindajaid Euroopa parlamenti. Euroopa parlament, enam kui 700 liikmega on liikmesriikide kodanike poolt otse valitud esinduskogu kuhu riikidest valitakse saadikuid vastavalt rahvaarvule. Kuna Eesti rahvaarv on üsna väike, siis meid esindab Euroopa Parlamendis kuus saadikut. Kui Brexit peaks realiseeruma, siis seitse saadikut ja tänases valimiskoolis räägimegi sellest, millised on ühe väikese Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Parlamendi omavahelised suhted. Ja selleks on minu palvel vestluskaaslaseks Matti Maasikas, kes täitis olulist rolli Eesti eesistumise ajal Euroopa liidus kes töötab välisministril Jeremy asekantslerina, aga kes on varem töötanud ka Brüsselis Eesti alalise esindajana Euroopa liidu juures. Tervist, tere päevast. Kodanike aktiivsus Europarlamendi valimistel on tavaliselt tunduvalt madalam. Võrreldes koduriigi. Parlamendi valimistega ja eurovalimistest on nii mõneski riigis kujunenud ka protestivalimised. Valijad on Euroopa parlamenti saatnud suures hulgas selliseid poliitilisi jõudusid, keda näiteks oma koduriigi parlamenti asju otsustama ei lähetata. Olgu näiteks toodud kas või UKIP Suurbritannias, mis sai Europarlamendi valimistel Suurbritanniast inimkohti, aga briti enda parlamendivalimistel jäi oma parlamendist sootuks välja. Miks on need tendentsid sellised? See on selline naljakas fenomen et inimesed ei ole igapäevaselt kursis Brüsseli Strasbourgi aruteludega ja neile tundub, et need europarlamendi valimised, erinevalt oma riigi parlamendivalimistest, ta on nagu sellised ilma vastutuseta, valimised. Inimesed annavad oma hääle, kas protestiks jätavad andmata? Valimisprotsent on palju madalam, kõigis liikmesriikides madalam kui oma parlamendivalimistel või siis valivad selliseid parteisid, nagu te ka viitasite, keda nad oma riigi parlamenti kunagi ei valiks ja see on tohutu viga. See on tohutu viga. Kui vaadata, mida Euroopa Liit meie elus kõik reguleerib ja otsustab, siis ma julgen öelda, et Euroopa Parlamendi valimised on täpselt sama olulised kui oma parlamendi oma riigi meistri, meie puhul riigikogu valimistel. Mis on need suured ühised väljakutsed, mille ees seisavad Euroopa liitu kuuluvad 27 riiki just lähiaastatel ja mis on need valikud, mille puhul palju oleneb ka sellest, milline on see Euroopa Parlamendi koosseis, mida kodanikud need hakkavad kujundama. Euroopa Liit on pärast väga kiiret arengut sügavuti 1900 üheksakümnendatel ja pärast on väga kiired arengud laiuti nullindatel. Euroopa Liit on viimased 10 aastat suuresti kaitsnud oma seniseid saavutusi ja kaitsnud oma liikmesriike ja nende kodanike. Eurokriis, raputas ühisraha. Raputas kõvasti, ühisraha, jäi püsima. Rändekriis raputas väga fundamentaalselt kodanike usku sellesse, et kas Euroopa suudab täita need kõige põhilisemaid ootusi, mis talle esitatakse. Stabiilsust ja piiride püsivust. Suur küsimus on selles kuidas Euroopa Liit suudab kaitsta oma saavutusi selles. Väliskeskkonnas, või selles olukorras, mis maailmas, mis maailmas praegu on kas Euroopa Liit suudab maailmas seista vabakaubanduse reeglitel põhineva kaubandusrezhiimi loogilises seoses selle küsimusega on see, kas Euroopa Liit suudab omaenda siseturgu edasi arendada majandusväljaspool ehk kaubandus- ja majandussissepoole siseturg nad on, nad on seotud siseturu arendamisele viimastel aastatel. Väga palju edusamme ei ole, välja arvatud digitaalse siseturualal, mis on lihtsalt aja nõue. Kuidas ikkagi tuua see iga kodanikuni, et igaühe valikust sõltub see, millise kursi valib Euroopa Liit ja sellest tulenevalt ka millises keskkonnas tegutseb lähemas ja kaugemas tulevikus Eesti. Üks targemaid eesti ajaloolasi David Vseviov on viimastel aastatel korduvalt öelnud välja selle lihtsa tõe et meie praegusel ajal ja meie asukohas ei ole Eesti riiklikule iseolemisele paremad garantiid kui tugev euroop. Euroopa Liidu tugevus on ka Eesti julgeolekuheaolu nagunii, aga ka Eesti julgeoleku ja iseolemise küsimus. Ja sellega ei tohi mängida. Mina alustaksin. Oma valiku tegemist Europarlamendi valimistel. Mina alustaksin sellest, ma vaatan, kes arvab, et ta võib Euroopa Parlamendi, milline erakond võib Euroopa Parlamendi valimisi kergelt võtta kes arvab, et ta võib sõnu loopida. Ja kes tunnistab seda lihtsat tõde. Et Euroopa Liidu tugevus on ka Eesti iseolemise tugevus. Aga räägime natukene Euroopa Parlamendi olemusest ka just Eesti kui väikese liikmesriigi vaatenurgast. Euroopa liidus otsuseid langetatakse kahel tasandil. Lisaks Euroopa komisjonile veel ühes saalis väiksemas saalis on 28 veel tulevikus 27 liikmesriiki kes siis saadavad liikmesriikide nõukogu koosolekutele vastava valdkonna ministri ja siis seal otsustavad. Ja siis teine, märksa suurem saal on Euroopa Parlamendi saal, kuhu on kodanike poolt otse valitud enam kui 700 saadikut. Kuidas te võrdleksite neid kahte kogu ja kuidas suhestuvad omavahel 27 28 liikmesriigi vahel kokkulepitu ja enam kui 700 otse valitud kodaniku esindaja vahel kokku leppida? Ka praegu ja ka vähemalt lähitulevikus. Kõik olulised otsused Euroopa liidus tehakse liikmesriikide poolt nende esindajate poolt peamiselt Euroopa ülemkogul, kus osalevad peaministrid ja presidendid, kes annavad, kes teevad kõige olulisemad poliitilised valikud ja näitavad uniooni suund. Nüüd Euroopa Liidu seaduste direktiivide ja määruste kokkuleppimine käib niimoodi ja see on tegelikult päris targalt välja mõeldud tasakaal. Euroopa Komisjonil on praktikas seadusandliku algatuse ainuõigus, ainult komisjon saab välja pakkuda eelnõusid. Need lähevad liikmesriikidevahelistele aruteludele, lähevad Euroopa Liidu nõukokku, seal tehakse ära põhitöö. Ja siis asub mängu Euroopa parlament. Kui teine sead kaasseadusandja ja nõukogu, liikmesriigid ja parlament siis lepivad kokku räägivad sellesama eelnõu teksti kõigis detailides omavahel lõplikult läbi. Pärast seda siis alati viimase heakskiidu annab jällegi nõukogu ehk liikmesriigid. Ja Euroopa Parlamendi roll ongi kõigepealt selles, et on kaasseadusandja. Parlament arutab koos nõukoguga seaduseelnõusid täpselt sama palju kui nõukoguga. Ja teine asi on see parlament, kuid kuna ta esinda kodanik Ta on väga palju ja ta kindlasti soovib võtta sellist Euroopa liidus südametunnistuse rolli. Näiteks kõik, mis puudutab inimõigusi, kodanikuõigusi on alati parlamendis palju rohkem esil kui teinekord liikmesriikide diplomaatide vahel kaunis tehnilistele ja kohati ka kaunis pragmaatiliste aruteludes. Teine valdkond näiteks kus Euroopa Parlamendi seisukohad on väga tugevad ja palju ja palju, ütleme radikaalsemad kui liikmesriikidel on näiteks keskkonnaküsimused parlament on mõnes mõttes selline Euroopa uniooni moraalne majakas ja ei tule imestada siis, et noh, kõigile see alati ei meeldi, ega, eks neid, kes ennast moraalselt kõrgemale postamendile seavad, ega need alati ka ainult ei armastata. Aga ometi peab keegi seda rolli täitma. Kas ja kuidas saab Euroopa Parlamendis ajada nii-öelda Eesti asja? No näiteks, kui meil on mõni spetsiifiline Eesti huvi või mure olgu näiteks toodud, et kasvõi tahame saada keskkonnareeglitesse, mida plaanitakse irandit, et saaksime ikka jätkata põlevkivist õlitootmist või on mõni spetsiifiline Peipsi kalureid puudutav säte, mis meile kohe kuidagi ei sobi ja tuleb kindlustada, et see direktiivi sisse ei jõuaks. Kuidas see käib? Saadikuid Eestist ju vaid kuus kokku Parlamendis üle 700 Te olete kindlasti ka Brüsselis Eesti esindajana pidanud selliste teemadega ja, ja selliste ülesande püstitusega tegelema. Eesti ei saa kunagi oma huve läbi jõuga selle mõttega, et lähme, hääletame kellelegi kuskil üle. Aga Eesti saab oma huvid ja on seni saanud ja kindlasti saab ka edaspidi esindajatud targalt, arukalt ja kodutööga. Euroopa Liit on sõbralik keskkond. Brüssel on oma liikmesriikide jaoks sõbralik koht, seal ei püüta kedagi tüssata, seal ei püüta, seal ei kasutata nagu mõnes teises rahvusvahelises organisatsioonis, seal ei kasutata seda, et korraks on koht laua taga tühi. Näiteks näiteks peavad välja ehku minema siis siis kiiresti pannakse teksti, püütakse teksti midagi sisse panna, mis sul seal teada, et sulle ei meeldi. Euroopa liidus püütakse alati vastu tulla liikmesriigile kui nii palju, kui see noh, mõistlikkuse piires, võimalik. Ka Euroopa Parlamendis, Eesti Huviajamine algab sealt. Et sa töötad selle konkreetse eelnõuga. Sa esitad, kas siis parteigrupi kaud? Sa esita need seadusemuudatused, mis sul vaja on, põhjendad neid, seovad nad üldise Euroopa huviga. Teed seda nii varases faasis kui võimalik. Euroopa liidus tehakse väga palju tööd ära koridorides, kuna just paradoksaalsel kombel, kuna kõik on kõik on jõutud sõbralikuna siis keegi ei taha. Alati, kui on võimalik laua taga ametlikul koosolekul Naaklemist vältida, siis alati tehakse. On ka selline brüsseli praktikute tuntud fakt, tõde koosolekutel kisavad need, kes ei ole varasemas faasis saanud oma asju siis ühesõnaga salatikoridorides, mitteametlikult. Kindlasti ei saavuta vähemalt Eesti suurune liikmesriik Euroopa liidus kuskil ka mitte parlamendis midagi kisaga. Kuidas siis saavutab ikkagi? Kui me räägime nüüd parlamendi menetlusest, siis sa lähed parlamendi raportööri juurde selle inimese juurde, kes on parlamendi poolt määratud, selle eelnõuga tegelema ja selle sellest eelnõust liikmesriikidega nõukoguga läbi rääkima. Lähed tema juurde, ütleb siin kuidas oleks, kui selle paragrahvi sõnastaks niimoodi? Seal see algab eelnõude puhul suuremates poliitilistes küsimustes. Näiteks põllumajandustoetused, ei ole mingi saladus, et kui praegust eelarveperioodi kokku lepiti, toona Eesti saadikud Euroopa Parlamendis ajasid aktiivselt seda, seda asja. Ja Need on jällegi suured poliitilised küsimused ja siin tuleb minna, siin tuleb minna kohe tippu, tuleb minna oma fraktsiooni juhtide juurde, tuleb minna Euroopa Parlamendi presidendi juurde ja saavutasime selle et otsustavale Euroopa Liidu ülemkogule kuus eelarvet arutati, marssis sisse Euroopa Parlamendi president Martin Schultz ja ütles, et ilma balti põllumeeste küsimuse lahendamise ette ma garanteerin teile, Euroopa parlament eelarvet ei toeta. See andis väga hea sellise põhja tausta sellele et meile koos teiste balti riikidega tuldigi vastu selles asjas, et siin tuleb targalt ära tunda, mis kaasus parasjagu on eelnõu minna väga konkreetselt konkreetsete inimeste juurde. Kui on suurem poliitiline teema, minna minna poliitilisele tasandile, aga mis põhiline piisavalt kiiresti kaheksast ja konstruktiivselt ühendada seda Euroopa muude huvidega ja kindlasti muudel teemadel, siis käitudes viisakalt Lõpetuseks, millised küsimusi peaks näiteks ajakirjanikud, debattides aga võib olla ka valija tänaval, kui satub valimiskoosolekule või kandidaadi juurde mida võiks kandidaatidelt kindlasti küsida. Kes on meie liitlased, kellega kavatsetakse teha koostööd? Kumb on tormi ajal olulisem, kas hea ankur, ehk ühised reeglid või kompas sa tead suunda, kuhu minna. Kas Euroopa liit peaks olema maailmas globaalsetes küsimustes aktiivsem või pigem mitte? Kas te olete vabakaubanduse poolt? Või on praegu aeg ka enda turgusid kaitsta? Loomulikult, Eesti puhul ei saa kuidagi läbi ilma selle küsimuseta aastakümnete suur projekt seotud Euroopa Liiduga Rail Baltic? Jah või ei? Kuidas seda edasi ajada? Või, ja kui seda mitte teha, kui me peaksime ütlema nüüd, et järsku see et kui me ikkagi tegelikult ei taha seda, kuidas me seda põhjendama kuidas me tahame siis Euroopaga ühendatud olla? Kas saadakse aru kui palju Eesti Iseolemine heaolu ei, julgeolek sõltub tugevast Euroopast. Kuidas saadakse aru eesti vastutusest? Euroopa liit ei püsi tugev. Iseenesest on vaja kõigi liikmesriikide, ka Eesti-suuruste aktiivset toetust. Kuidas seda kavatsetakse anda? Euroopa Parlamendi valimised on viie nädala pärast Suur tänu, Matti Maasikas, välisministeeriumi asekantsler.