Vikerraadio läheb laulupeole. Vikerraadio läheb tõepoolest laulupeole ja oleme peaaegu juba kohal. Rongkäik, kui siiski veel kestab ja seal kohapeal tervitamas neid, kes rongkäigus saabuvad. Lauluväljakule on Marge-Ly Rookäär, mina olen stuudios Meelis Süld koos Kätlin maasikuga ja tänavatel viibivad veelised Welt ja Bert Järvet. Teine tiim, kes tänaval intervjuusid teevad, on Taavi Libe ja Kadri Põlendik. Aga praegu sõnajärg Margelile lauluväljakul ja kui ma õigesti aru saan, siis sa oled praegu laulukaare all. Ja ma olen laulukaare all ja tiin on meeleolud tõesti no kirjeldamatud. Praegu läheb Tallinna muusikakeskkool siit sellest ilusast uuest puldist mööda ja hõiked ja tantsusammud lähevad aina kõrgematesse toonidesse. Aga minu kõrval on Kuno Kerge, kes on sellel aastal saamas juba teislaulupidu ja see on erakordselt sümboolne, see tänaõhtune kontsertõpetaja nimelt paar nädalat tagasi paar nädalat tagasi läheme natuke sinnapoole. Paar nädalat tagasi oli Tartus laulupeo sünnipaigas ilus suurejooneline, väärikas pidu. Kus teie olite üks nendest, kes laulupeo tule pani põlema koos oma õpetajaga, Alo Ritsing oli teie kõrval. Kas te tänast õhtut silmas pidades ütleksite oma õpetaja kohta mõned iseloomustavad sõnad, mis on jäänud teile tähtsaks? Ma leian, et ma võlgnen õpetajale väga palju ja need sõnad ei ole isegi mitte niisama öeldud, vaid ma olen täiesti veendunud, et mind tänasel päeval poleks siin, kui poleks minu õpetajad, Alo Ritsingu kes näitas teed sinna sinnapaika, kus algab armastus muusika vastu. Ja selle eest ma võlgendale suure, suure tänu ja nii kaua, nii kaua, kui ma elan. Väga suur tänu on see, aga öelge mulle, kas siis armastus muusika vastu on nii salastatud koht, et sinna Alo Ritsing viis teid nõnda kättpidi lähedale või, või kuidas? See on küllaltki keeruline, keeruline teekond selles mõttes, et selleks peab olema, selleks peab ise tulema poole tee peale, vastu. Aga nähes näe seda suurt põlemist ja, ja tema enda suurt kiindumust muusikasse, see sütitab väga kiiresti ja annab võimaluse süttida ise ja sütitada teisi. Öeldakse, et üks õpetaja väga suur hea õpetaja omadus on see, kui ta tunneb ära kuidagi oma õpilase ande ja astub mingil hetkel nagu tagasi, lükkab oma lapsukese nagu partikese vette. Alo Ritsing on teie kätesse usaldanud meeskoori, mida ta vist on pea pool sajandit teinud. Tartu akadeemiline meeskoor, kas see oli suur vastutus? See on väga suur vastutus ja ma leian, et, et see, see ei ole mitte ainult selle koorivedamine, vaid et see on üks seal üks kollektiive Eesti meeskoorimuusikas ja eriti veel võib-olla Lõuna-Eesti ja Tartu meeskory ringkonnas poole vaadatakse ikkagi vägagi suuresti alt üles. Et see vastutus on väga suur, mitte ainult selle väga pika ajalooga koori ees, vaid vaid võib-olla kogu kogu kogusin oma paikkonna Tartumaa meeskoorimuusikaliikumises üldse. Et see on olnud väga-väga suur samm ja ma loodan, et ma suudan igati seda vastutust vastutust võtta ja seda koori nii hästi, kui ma suudan edasi juhatada ja edasi viia. Milliste meeleoludega täna tervitada neid, kes on rongkäigu ära käinud ja juubelipeoks oma hinged ja südamed tegelikult juba süüdanud? See on ääretult emotsionaalne kogemus täna, sest lisaks sellele, et me oleme Eesti risti ja põiki läbi sõitnud siis ei saa täit pilti kätte, kui suur elu nii tantsus kui muusikas üle Eesti käib ja see on lausa võrratu, kui siin vaadata neid tuhandeid-tuhandeid saabuvaid lauljad ja sa näed, et tegelikult elu õitseb ja keeb igal pool Eestis ka kõige pisemate koostades. Aga kui me nüüd natuke tahan paha olla ja viriseda, mida ma ka teen, siis öelge mulle, mis aparaat juubelipidu, kui õhin läheb üle ja kas läheb. Ma loodan, et ei lähe üle. Mina tänan ja jagan teie optimismi, aitäh ja saadan teid tagasi tervitama. See oli Kuno Kerge, Kuno Kerge on laulupeo dirigent, noorematest ja Kuno Kerge on üks nendest, kes on nii segakooride kui meeskooridega tegutsenud ja väga suured loodus, et tema peale pandud just nimelt meeskooride alal sest väga sageli on räägitud sellest, et jätku dirigente, kuid eriti meeskooridele on vaja tugevaid liidreid ja hea on vaadata, et selline Lõuna-Eesti kant, kus on Ritsingute dünastia tegutsenud peaaegu et 100 on, et seal on kasvamad õpilaste näol järelkasvu. Sellised meeleolud praegu siit laulukaare alt ja tundub, et pidu ja pillerkaar ei lõpe siin veel niipea. Anname tagasi sõna stuudiosse. Aitäh Ma markeli ja me oleme selle saate vältel siis kõikide nende meeleolude vahele kuulanud laule, mis on kõlanud varasematel laulu ja tantsupidudel ja näiteks puudutus oli 2014. aasta peo teema laul autorid Tõnu Kõrvits ja Kristiina Ehin ja kuulamegi seda siin Liisi Koiksoni esituses. Puuduta. Tulise palgega, nii et on ilus jääva. Hoomasin nadi sinimustvalgega puudutav, veel puudutav ilmaga. Kas need, kui see ikka on lahti kõige kõrgemad? Kuid oleme kokku, kui, Daame päeva? Jala. Elust ja no siis muuga köige kauni mõõda Puuduta siin oma rahu ja. Lenda palju kuiva. Kas tunned, kuis meele ikka lahti kõige kõrgemad? Kuid ei ole kokku, kui. Jäätaamäe vaeva. Ja laula Ale. Puuduta mind oma headusega, painsaga, millel on äärt. Millist? Siledaks. Meelungaaredad sa ust. Kas tunned, kuis me lahti lööride, emata lade kui tuulega kogu ylejäänud daame, vaeva jana? Puuduta. Kuna Tuneesia Nii nii ilus. Oma silmade sinimustvalgega puudutav, veel puudutav Läheme nüüd juttudega jällegi tagasi tänavatele ja meil peaks olema kuuldel Taavi Libe, tervist, kas jalad peavad vastu veel oled juba kella ühest alates vähemalt olnud liikumises koos rongkäiguga. No kui aus olla, siis ega eriti ei pea, aga peavad, peavad pidama. Mina ja Kadri, oleme siin istet võtnud Poska bussipeatuses väga hea koht, kus istuda, sellepärast et ühtegi bussi täna nagunii siia ei tule. Eestis ka ühtegi inimest meiega siin selle pinge pärast võitlemas ei ole, inimesed on tunduvalt paremas vormis kui meie kadreiga, nemad ikka on püsti, elavad kaasa rongkäigule, mis ikka kulgeb ja kulgeb ja kulgeb ja kui vaadata taeva poole üle puude, siis On sellist sinakamad pilve ka paista, aga tundub, et vähemalt rongkäiguga läheb küll niimoodi, et et ka need viimased koorid ehk saavad täitsa kuivalt lauluväljakule kohale, nii et vähemalt ilmataat loidnutena lauljat, tantsijat, pidulisi. Ja kui sa ütled viimased koorid, siis mulle küll tundub, et need koorid vist ei lõppegi, sest nii Tallinna kollektiiv on ikka tõeliselt palju. Mina ootan huviga endale tuttavaid koore ja ei ole neid veel paista, niipea, et et eks see rongkäik seal ikka läheb edasi. Endale üllatuseks avastasin, et kell on juba veerand kuus, mis tähendab, et ega õige pea peakski tõepoolest see rongkäik lõppema, nii et loodame, et see mulje on petlik ja ikkagi varsti-varsti hakkab see saba ka siiapoole saabuma. Ja vähemalt Tallinna koolide puhul on küll niimoodi, et sisuliselt iga teine koor on lauluviisi üles võtnud, küll on siin kuulnud eestimaiseid väga-väga rahvuslikke laule, Eesti lippu ja muud halleluuja, et oli siin vahepeal nii, et inimesed ikka laulavad juba hääli soojaks ega ei ole enam palju minna ka. Kell seitse peaks juba lauluväljakul kontsert pihta hakkama, aga aga nüüd on jällegi pillimängijad ka jõudnud meiega kohakuti ja, ja rahvas no väga aktiivselt kaasa ei plaksutada. Rahvas elab ikka siis, kui tuleb kooride hulgas ka mõni elagu, hüüa. Aga üldiselt tundub, et eks inimesed hakkavad selle pika päeva peale ära väsima ja kibelevad juba ka siia lauluväljaku poole, et, et õige pidu võiks pihta hakata. Ja mina näen seal ka juba paari tuttavat kollektiivi, kellele ma nüüd lipangi kiirelt lehvitama. Aga jah, eks meeleolu siin, nagu sa ütlesid, et väga palju võetakse laulujoru üles vabandust, mitte joru, vaid ikkagi väga kaunist laulu, et, et nii ta kipub olema. Mida lähemale see lauluväljak jõuab, seda üleval mõtlevad meeleolu, seda, seda rohkem on elevil ka lauljad ja tahavad laulu laulda neid laule, mis, mis neil meeles on, selged on kehtestanud tuttavad, koorid siis on, keda me kohe läheme, üles, suitsu levitavad nad küll on juba siin juba vaikselt mööda läinud. Tegelikult Pelgulinna tantsurühmad, kelle juhendaja on minu ema, nii et eks olen ma nende tantsijatega tuttav ja oleks meil hea meelega lehvitanud, aga see on nüüd siis mööda. Kadri emale ka, kas ema sai halle juuksekarv on kõvasti juurde või tantsupeo tantsud nii rasked olid palju selekteerida välja. Kuna ema oli ka liigijuht, siis temal oli nagu eriti raske mitte ainult tantsuõpetaja töö, vaid ka Eesti siis L2 liigi naisrühmade ülevaatamine. Aga ma ei tea, minu meelest ta näeb, on isegi paremad meeleolud paremas vormis, et kindlasti tundub, et ei olnud, tal on väga raske kõvasti karastust juurde ja, ja tõesti, tantsupidu on ju väga ilusasse läinud ja kõik kõik. Tantsupeod on ka ühele poole saanud ja tantsijad ikkagi on, täna tundub, et natukene paremas tujus ja pingelanguse pealt, kui need, kes peavad veel laulma minema ja oma sooritust tegema, neil on ikkagi sellist ärevust hinges natukene rohkem, aga aga nüüd on jälle üks tore pillimänguseltskond meist mööda läinud ja, ja tõesti ei paista lõppu. Ja lõppu ei paista ja tegelikult hoia praegu meist tantsivad mööda rühmad, kelle nime kahjuks ei õnnestunud tabada. Aga ma pean ütlema, et ma olen väga üllatunud, et tõepoolest tantsijatel on pingelangus, aga samas ma kujutaks ette, et eile ju pärast viimast etendust jätkus Kalevi staadionil simman mis oli kindlasti ka päris väsitav ja ma ei kujutaks ette. Pidune meeleolu kestis eile päris pikalt, et see on väga vahva, et rongkäigus on nad kõik ikkagi sama erksad ja sama elevast tujus. Igatahes resümee on see, et siinse rongkäik veel kestab, läheb ikka tükk aega, kuni kõik peolised on jõudnud lauluväljakule ja ja me hakkame ka vaikselt lauluväljaku poole sättima, et et kella kuueks vähemalt juba seal väljakul kohal olla, nii et kelle sõnajärg tagasi meelitada? Üks laul, mida kindlasti sel laulupeol lauldakse, on kelgutamine. Ja, ja tänavusel peol esitavad kergutamise lugu naiskoorid. Meie saame kuulata setode versiooni, sellest. Neiukesed noorekesed. Kel ka ja Kergaajal k iki laagi, noor, keset nõrgad, kes kerge kergo jalale kergajal käedki korraketikokowskolmet hinge kerge, kerge kergena ja äkki laadki midagigi välja viia, et hinge. Kerge Ojala, Keldo ja k iki. Laadki sulgeda. Parandan. Kergejalakeelega ja k iki. Kerghoialgadi jätkame kerge kerge kergena ja k iki. Väela. Nunnitrile uba tullagi, kergkee Kello keri roolilatt. Et kergjälgaajalane Kerro ja aeti mainiti eteid, viidi see kella. Et kerglao ja keelab laati, läki, pihud uulik, tallede. Sergo ja laane Kergaaja. Kalla töörile Morole Kergaa. Ellu aeti laterna hääla nalja, poiss läks üle tee. Ergo ja la Kerro ja keelata lambad seal. Kerge ja helilooja. Leena tõery moraal. Gerto terrorialale, Kerga lad, Mäela leile kurni koolitan. Kerge Ojala Kerdo ja aeti vähela leinaja põrmu. Hellat vääna. Terrale Järva Ojala gernooja aeti. Väela. Laulupeo rongkäigu juurest lähevad eetrisse nüüd Lisette Welt ja Bert Järvet. Oleme siin, Narva maanteel imetlemas sõda, kuidas oskavad eesti inimesed mitte ainult laulda, vaid ka pilli mängida, just lahkus siit terve trobikond viiuldajaid, kes vapral marsisammul nagu kõik teisedki suunduvad lauluväljaku poole lähevad ka nemad läbi mereväravate ning siis võetakse neid vastu järjekordsete Guiletega. Küll on aga tore sirvida vahepeal ka spetsiaalset kirjandit, kirjandust, mis on siis selleks laulupeoks valmis saanud 150 aastat ajalugu. Meie laulu- ja tantsupeol siis nüüdseks on ning 1891. aastal kõlas laulupeol esimest korda lamp ja omaalgatuslikult Fredrik paatsise viisile kirjutatud lugu Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Millest sai siis teatavasti hiljem ka meie riigihümni hümn. Vabandust, ning ma mõtlen, et huvitav, kas vana see on, ise ka teadis, et kui ta neid sõnu ritta seadis, et selle sama lauluga nüüd mingil hetkel ajaloos võib juhtuda niimoodi, et see meie riigihümniks kujuneb. Võib-olla ongi hea, et ta ei teadnud sellepärast, et elu näitab, et need asjad, mis omaalgatuslikult sünnivad ning seejärel õide puhkevad, on need kõige õigemad ning kui hiljem üritati päris mingit hümni teha, siis tuli sealt ainult mingi kalevite kange rahvas, mis kedagi enam sellisel moel ei kõiguta. Aga kõik ilusad suured ärkamisajaelemendid meie laulupeoloos on ikkagi ise õide puhkenud ning selle tulem on täna siin meie ees lauluviisi laulu viis ja kui palju tuttavaid nägusid veelgi rohkem, kõik on suundumas laulukaare alla, kus peaks nüüdseks olema juba õige mitu 1000 inimest, mitukümmend 1000 suisa. Ja tegemist on aegade suurima peoga varem nii palju rahvast siia, Tallinnasse lauluväljakule kõik koos kohale pole tulnud. Dirt, millel oli sinu esimene laulupidu. Mina olen väga eliit laulupeole mina olen käinud kõikidel laulupidudel liiga palju, kui mind on olemas olnud. Ma olin ka mähkmetes oma ema süles, kui, kui tema kunagi lisaks koori ja lapse kasvatamisele proovis siis ka ülejäänud lasteaiaga jõuda sinna laulukaare alla. Ma arvan, et ma võisin olla, kui palju arvutamist aga pange ei pane, siis võib olla ühe või kaheaastane. Nii et sellisel juhul, kui mina nüüd arvutama hakkan, siis oled sina võib-olla, et oma silmaga isegi Gustav Ernesaksa näinud. Ja see on täiesti võimalik, müütiline Gustav Ernesaks, kui ma teda päriselt ei näinud, siis oma vaimusilmas ma kujutan ette küll, et ma olen temaga võib-olla patsi saanud lüüa või midagi muud säärast, kui see kõik on üks roosa unelm, siis päris kindlasti olema Ernesaksa kuju põlve otsas istunud, niisiis kui ma teda pärsi ihus ei näinud, siis skulptuuriga olen saanud hängida küll. Aga siin tuleb nüüd Vääna-Jõesuukool ja nõnda edasi, vaatame, kas sealt ka mõni Gustav Ernesaksaga kohtunud on. Vaatame kohe Vääna mõisakooli poistekoor, elagu Vääna mõisakooli poistekoor. Tervitusi viker raadiole. Öelge, kas teie olete oma laulupidude ajaloos kohtunud ka näiteks Gustav Ernesaksaga ja ainult tema taktikepi all olen kohtunud ja võib-olla mõningatel proovidel, aga see on mälestusväärne eriline, igal juhul meeles. Mis tegi tema taktikepi all olemise eriliseks nõudlikkus, tema emotsionaalsus, tema niuke, vapustav isiksus. Teil on siin selja taga nii palju vahvaid vahvaid poisse, kellel on rinnas märk muusika, minu arm. Kas poisid on küsinud ka, kes on Gustav Ernesaks, on teil seal rääkinud? Gustav Ernesaksa 110. juubeli puhul oli meil kontrolltöö sel teemal. Kontrolltööd, poisid, kuidas teil kontrolltööd läks, mis puudutas Gustav Ernesaksa? Kui tublid poisid, mis tema kohta teate? Ta oli suur helilooja. Teil on palju fänne siin, öelge, kas teie emad-isad on ka kõik siin pealtvaatajate hulgas? Telekate juures? Kaasa. Mulle. Tundub, et kõikide emad ja isad mingil moel saavad sellest vägevast peost osa. Vägevas peos saavad osa kõik need tublid, kes on tulnud siia täna rongkäiku imetlema ning pärast pärast lähevad siis päris laulukaare alla ka või siis laulukaare ette. Tublid on ka tegelikult need, kes telekast Ki vaevuvad, vaadata seda suurt sündmust, mis on laulupidu? 150 laulupidu on maailmas eriline nähe, ma mäletan väga hästi kunagi, kui kui käisid kohale jaapani koori lauluhuvilised, siis nemad ei suutnud ära imestada ja koju kirjutamata jätta. Ta on selle ilmaime üle. Eestlased on ühekordse mingisuguse festivali tarbeks ehitanud niivõrd suure ehitise, nagu laulukaar seda on, seda tuli neile hiljem selgeks teha. Meil on palju erinevaid tõmbenumbreid siin siin ronka ääres kasvu häälepaelad on õlitatud, küsitakse mehe käest. Nikas tantsukingad löövad pilli, on sildid, mis saadavad siis laulukaare alla minevaid, no eks kõik saavad vastata sellele küsimusele. Mis teile vastatud on? Põhiliselt küsitakse õli, õli ei paku, õli peab endal kaasas olema. Aga kõik on väga rõõmsad ja tantsukingad löövad pilli, aga lauluväljakule enam kaugel. Öelge, kui kaua te olete siin seisnud algusest peale. Milline vastupidavus, kas teil on söögid-joogid siia määrde kaasa võetud? Ikka ikka peab olema, varustes olenes, vihmakeebid on kaasas, aga neid ei lähe täna vaja, sest ilme nimeline. Millised etteasted rongkäigus teile enim muljet avaldanud? Neid on nii palju, et ei jaksa üles lugeda, aga tervitan kõiki Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlasi, sellepärast et nemad on minu lemmikud. Kas te olete ise ka laulupeol laulnud? Ei, ei, aga ma olen olnud laulupeofänn viimased 20 aastat rohkem alati kohal. Fantastiline, seda niivõrd tore kuulda. Bert, kas ei ole mitte südantsoojendav? On küll väga südantsoojendav, kui, kui need raadiole südantsoojendavat sisalduse päike südantsoojendav, mis on meid täna saatnud need, kes väga usinasti aplad Ta on omal kõikvõimalikud termosed ja magamiskotid ja villased sokid ja muud soojendavad aparatuuri kaasa võtta, selga pannud nemad. Täna kannatavad aga need, kes reeglitest soovitustest suurt lugu ei pea. Nemad on täna need õilsad inimesed, sellepärast et õues on tõesti niivõrd niivõrd meeldiv olla, et kannatab ka pelgalt T-särgi väel õues tulla. Seda enam tuleb teha üks sügav kummardus kõikidele neile, kes on võtnud kas nägulised oma vanaema rahvariide seeliku või siis mulgi mehed, kes päris paksude kuubedega on siin selle päikese käes päev otsa higistada saanud, et nemad ei löö risti ette ja nemad ei ole ka mingisuguse mugava elulaadi esindajad, vaid ennekõike ikka rahvaliku elulaadi etendajaks. Aga aitäh praegu nende meeleolude vahendamise eest ja kui vaadata laulupeo blogi, mis on r-i laulupeolehel, siis näeme, mismoodi käib rongkäik ka ajaga kaasas, näiteks osaleb rongkäigus üks robot, see väike pakirobot, mida me ikka oleme siin-seal vuramas näinud. Või näiteks on kasutusel elektritõukerattad ja ühel inimesel väga põhjendatult, nimelt dirigent ter Soosalu, muusik, temal on varvas murtud ja seetõttu elektritõukeratas on igati asjalik, millega rongkäigus kaasa liikuda. Ja veel loeme laulupeo blogist seda, et Vabaduse väljak jääb aina tühjemaks. Rõõmsad Harjumaa laulu- ja tantsupeolised on kõik laulu ja pillimängu saatel teele asunud ja nüüd on järg väliskollektiivide käes ja ka publiku read on Vabaduse väljakul hõredamaks jäänud. Ja meil on aeg kuulata siin tantsupeo orkestri esituses isasid ja poegasid. Vikerraadio vahendab siis muljeid meeleolusid laulupeo ja tantsupeo rongkäigust ja meil on ühendus kadri põlendikuga, kus sa praegu viibis. No mina olengi nüüd jõudnud siia viim päris viimasesse otsa, ma olen täpselt lauluväljaku mereväravate taga, mitte päris täpselt taga ka siin läheduses. Kõndisin siin pikalt kaasa koos leigaritega, kes terve tee sealt Narva maanteel, kus me viimati rääkisime. Põhimõtteliselt on tantsinud täiesti uskumatu ja vikerraadiot tervitatakse, täiesti uskumatu, milline jaks, milline vaprus on ikka nendel tantsijatel veel edasi siin rongkäigus möllata, aga siis vestleme siin vahepeal veel ka mõne mõne rongiga osalejaga, et millised kollektiivistege siin olete kõndimas. Me oleme leigareid, näete siiamaani leigareid, ma arvasin, et ma olin seal koos lõigeritega, kate kestab ikka pikalt, ma arvan, et üks, 100 meetrit on neil garantii 100 meetrit leigareid. No ma vaatasin, et seal eespool noored, praktiliselt terve rongkäigu on tantsinud, et kuidas teil seda jaksu ikka veel nii palju on. Ja see on see suur in tantsu vastu ja suur armastus ja ja no jõudu jätkub ikka ja olla laulupidu, nii et peab vastu pidama. Et te olete veel laulupeo ka siin, kõik. Koosseisus kohal, ma arvan, et mitte täies koosseisus me ju ei osale taga peale, eks ju. Aga ikka laulupeole tuleb minna vaatama loomulikult. No millised meeleolud siis tantsupeost on? Tantsijatel oli eile ju õhtul viimane etendus, teile on justkui pingelangus. No ikka on pingelangus, aga see rongkäik on ju niisugune emotsionaalne niukene ülev hetk ja, ja kõik see laulupeo algus ja, ja noh, ma arvan, pinge võib olla. Hommikul on pingelangus. Teine siis Tantsupeo on selline kõige ülevam hetk või või teie lemmik? No meie lemmiktants oli õhtu labajalg, mida meie tantsime siin. Nii-öelda leigareid, F4 rühm tantsis ja muidugi Tuljak, noh, see on siis ju, see on ju kõikide tantsude nii-öelda suure tähega tank. Jah, eks see plekk on ka ju koorilauljate suur lemmik ja siin on seda rongkäigus ka palju kuulda olnud. Aga hästi aitäh teile ja ilusat rongkäigu jätku ning mina siis jätkan gaasid liikumist vaikselt lauluväljaku poole ja tagasi, sõnas stuudiost. Kuuleme laulmas mari kalkunit ja siis läheme juba päris lauluväljakule, kus on tervitanud päris mitme tunni vältel saabujaid Margeli rooge. Varesele valu harakale, haigus, mustale linnule, muu tõbi varesele valu, harakale, haigus, mustale linnule, muu tõbi varesele valu, harakale, haigus, mustale linnule, muu tõbi. Täielikule linnule muud. Paub ubiladki Pauba Poojak, Pauba ubinak, lööba uba, uba ei hakka Karuleega eks Cap Terebesseeleri legoluu koos keela TRW. Upitamine mari kalkuni lugu ja see oli siis ka üks varasemalt laulu ja tantsupeol kõlanud lugudest markeli lauluväljakul. Kuidas on, kas seal on rahvast juba päris palju? Oi, siin on nii hea ja minu kõrvale torupillid, kuulake. No kas midagi ilusamat saab olla ühel ilusal peol, nii küsime, kuidas läks? Väga hästi jalaplatsi peale, natuke noaga südamesse, lähed sööma, võib-olla jõuab, jõuab, jõuab, mis topised enne topseli antakse, kõik on hea. Laulupeosupile on eriline maitse. Harva toiti, ilusat videot. Nii, nüüd on teada, et lähevad sööma. Muidugi lähevad sööma nukukoor. Huvitav, kas nukud on ka kaasas? Vaatame Ena. Kas nukud on kaasas? Ei, nad puhkavad, nad on suvepuhkusel. Kuidas selline asi on lubatud riiklikul pühal? No las nad puhkavad, meie lõbutseme täna. Mispeale rangega veel plaanis lõbutsemiseks on. Tahaks suppi süüa? Seljanka on Solli kannerr, supp, mille võtate ära sallik, võib olla jätko Vatmi nuku tahvat sööma. Nii, siin tulevad nüüd järjest kõiksugu koorib, üks on ilusam kui teine. Oi, maksu- ja tolliameti segakoor ka. Virva see oli nali. Ühesõnaga kõik koorid on jõudnud ilusti väljakule, ilusti riides ja lähevad otse otsesuppi sööma, sest nüüd läheb kiireks. Kolmveerand tunni pärast juba hakkab kooride peale minek, lõpetan siit. Aitäh Margeli lauluväljakult, aga veel sammuvad koos siis rong käigulistega Elysete Welt ja Bert Järvet. Kui lised küsis minu käest, millal minu esimene laulupidu oli, siis seda ma õigesti mäletan. Kindlasti olime kohal enne seda, kui mul veel reaalne asjadest arusaamine tekkis. Ent siin ees meie ees praegu vahetus läheduses kõnnivad inimesed, kes jätkavad auväärt traditsiooni. Nimelt on siin Kuusalumeestekoor, kes uhkalt uhkelt lehvitavad sloganit, et osavõtt tead juba esimesest laulupeost, nimelt 1869 olid juba Kuusalu meestekoorimehed kohal. Olite ja mitte need, aga mehed olid ja sama palju kui praegu siin marsib sama palju siis palju meil siin on praegu kaheksa vist peaks olema. Me oleme, meil on paar külalisi on ka siin. Linnamäed on abiks. Kuusalu mehed, kõik? Jah, jah. Kuusalu mehed olid siis ka toona juba 1869 olid kaheksa või siis üheksa kesi, olid Itaalia ja esindasid siis Kuusalu inimesi Kuusalus põhja Põhja-Eestis. Ja tahtsingi selleni jõuda, et praegu, eks ole, Kuusalust siia Tallinna laulupeole tulla pole pooltki niisugune selline rännak nagu kunagi Tartusse minek, ega ei ole jah. Aga kuidas Kuusalu mehed läksid, kas hobuvankriga või puhtalt seedriga? Kahe vankriga ühe peal olid noodilt esemele. Kallati söögid-joogid ja needki ära väsisid, need olid siis 700 vahepeal ikka plaanvankrid olid need suured vankrid. Kas Kuusalu meeste koorial on võib-olla ka mõni lugu siiamaani repertuaaris väljapoole täielikku rahvusklassikat, mida laulsite siis ja laulate praegu? Jah, kaks laulu on, on eesti vennad laulgema, rõõmsad ja ema süda. Kaks laulu, mis olid esimesel laulupeol, laulame pauguga. Ja siin on intervjuu käimas ühe auväärse äraga siit Kuusalu meeste koorile, 55. aasta läheb. Niisiis 55 aastat on ühes kooris siin auväärt härra laulnud, see on juba midagi seal üle poole sajandi koorilaulu. Eile, kui oli proosi saati need dinosaurused, aeti sinna Ernesaksa juurde, tehke pilti, kes on 50 aastat laulnud ja, ja, ja laulupeol käinud nii et mariga üks nende hulgas. Palju neid siis veel oli, kellel nii palju teisi kuskil oma 20 ees. 20. Ma tean, et rahvatantsu Errodiite kutsutakse siis mulla teradeks, kas teil on ka mingisugune Nimi ei ole, mul ei ole, meil oli paar aastat tagasi meil lahkus üks mees, kes oli eelmise laulupeol, oli kõige vanem osavõtja ja siis tema oli 97 aastat vana eesti parim pass. Pass ka, no kui kohane, kui kohane nüüd meie seast lahkunud, aga eks eks ka tema lauluviis, ma usun siin Kuusalu meeste meestega ühes nüüd algaval laulupeol, kui on 55 aastat siin Kuusalu meestekooris lauldud ja nii mõndagi laulupidu ilmselt siis ka käidud külastamas kaasa laulmas. Mis on sinu kui vana laulukõri soovituse noorematele lauljatele, mida peab tegema kindlasti laulupidu ikkagi õnnelikult lõpeks. Kõige tähtsamad oleksid tervist, tervist ja siis peab olema pühendumist ja isamaa armastust. Väga ilus, sellega võikski siit lõpetada Kuusalumeestekoor esimesest üldlaulu saadik ja siiamaani kaheksakesi vapralt kõndimas. Sellised mehed kannavad meie rahvust ja sellised mehed kannavad, ma arvan ka meie iseseisvus, kui vaja on, nemad juba risti ette ei löö. Meie siin Lisetega oleme jõudnud ka võib-olla omamoodi verstapostini, nimelt see maraton, rongkäigu ülekanne siin vikerraadio eetris hakkab meie jaoks vaikseks Ta jõudmas sügisesse või siis ette, sinuga on olnud enam väga tore, ma küsiks võib-olla sinult, et kes siis võib-olla kõige rohkem meelde jäi. Oi, minule vest jäi meelde hoopistükkis täiesti taevakõrgune rõõm, mis siin rongkäigus nii pealtvaatajate kui ka marssijate hulgas. Ja mulle jäi meelde ikka seega kuidas inimesed väga leidlikult oskavad igasugustele platoodele platvormide ronida, kuhu vähegi kannatab inimese raskust paigutada olid pealtvaatajad ka ennast sätitanud ja see on küll kindel, siin ei ole üldse vaja liialdada miskit, inimeste poolehoid on olnud väga soe, väga-väga kaasahaarav ning kurva näoga ei ole ma küll ühtegi inimest täna näinud ja ei ole ühtegi märga inimest ka olnud, sest et ilm on tõesti mega, kui võib öelda. Ja laulutuhin on meil kõigil sees, nüüd ei ole midagi, kui mina olis ette läheme, laulame ka hääled lahti, siis kohtume juba sinuga, lugupeetud vikerraadio kuulaja juba päris lauluväljakul. Nüüd Laul Põhjamaast, Nele-Liis Vaiksoo ja noorteorkester rea. Ja viimaks võib tõesti öelda, et see rongkäik on lähenemas lõpule, sellepärast et viimased kollektiivid on liikuma hakanud Vabaduse väljakult. Ja nõnda on siis ka see koridor tühjenevas, nii et saavad ka pidulised hakata liikuma ühistranspordiga lauluväljaku poole. Igal juhul oleme viie tunniga pooltel vahendanud teile neid meeleolusid laulupeo rongkäigust, aga see ei ole sugugi lõpp, vaid kõige algus. Sellepärast et õhtul kell seitse on juba laulupeo esimene kontsert mida ka vahendab vikerraadio ja televisioon. Ning klassikaraadio ja samuti on homne päev kontserdipäralt. Ja praegu on meil aega Ta lihtsalt selleks, et kuulata ära ka hetke pärast kella kuuene Päevakaja ja siis olla tagasi juba eetris kell seitse, kui te tahate näha neid pilte, et mida meie reporterid tegid intervjuude ajal ja vahepeal siis kindlasti jälgige vikerraadiot Facebook'is, otsige üles vikerraadio, hakake meie sõbraks. Meil on olemas ka Instagrami lehekülg, nii et ka seal võite jälgida vikerraadio tegemisi ning rahvusringhäälingul tervikuna on olemas laulupeo erilehekülglaulupidupunkt RT, seal on olemas laulupeo blogi ja osa ka vikerraadiofotodest materjalidest jõuab sinna rahvusringhäälingulaulupeoportaali. Mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast. Jälgimast laulupeo rongkäigu teekonda vikerraadio vahendusel. Koos minuga on siin abiks olnud Lisette Bert Järvet, Taavi Libe, Kadri Põlendik, Marge-Ly Rookäär ja helipuldis Kätlin Maasik. Imeilusat laulupidu kõikidele, olgu siis seal lauluväljakul koha peal või raadiote telerite ees. Vikerraadio ja klassikaraadio lähevad laulupeole. Laupäeval ja pühapäeval on otseülekanded Tallinna lauluväljakut. Saatejuhid on Marge-Ly Rookäär, Lisette, Taavi Libe ja Tarmo Tiisler. Laulge meiega kaasa. Viiruse. Viirused muu väljateeni lääne pepulambike. Läänesed muuland teene. Oh sind, sepa tahma kätta siis laadalaua kallimiks, rauaga.