Tervist head kuulajad on alanud boreaalia saade ja poriaaljon läinud nüüd küll täiesti enneolematult kaugele kõige külmemas, kõige jäisemasse paika ja see on nimelt Gröönimaa. Mul on hea meel tervitada saates merebioloog Markus Vetemaa, tervist. Tere. See ongi tegelikult üks, üks esimene huvitav asi sellest Köönimasteks Gröönimaast arvatakse, et see on lõpmata kaugel põhjas olev maaga tegelikult tan maa, mis on umbes 2000 kilomeetrit pikk ja ta hakkab tõepoolest väga põhjast, nagu me teame, ja sealt no nii enam-vähem pooluse lähedalt, niipalju kui seal maad üldse on, aga ta lõpeb laiuskraadil, mis on enam-vähem Helsingi laiuskraadidel lõuna poole, et kui rääkida vahet, kas Euroopa on siis nüüd soe või külm, tegelikult ei saa ütelda, et ta on soe või külm mõlemad röövima ka päris erinev viis mind sinna ikkagi töötegemiste pärast selliseid kauge kohaga ja olles merebioloog ei ole ma kuigi kuigi rikas, nii et ma ei saa sinna nii-öelda turismireisile minna, tegemist on päris kallite lennupiletitega, muuhulgas ainult Grööniõhk viib sinna, aga seal teadlased kogunesid ja üle maailma ja arutasime tegelikult seda, kuidas varusid paremini hinnata või milliseid mudeleid seal kasutada. Ja tegemist oli sellise natukene kogemuste vahetamisega natuke pimisega ka, kus üks mees siis kõige targem oli ja meile selgitas ja näitas uusi mudeleid, kuidas mingisuguseid kalavarude suurusi arvutada ja aga loomulikult noh, need inimesed, kes meid sinna sinna kutsusid, olid nii mõistlikud, et lasid meil seal natukene ringi käia, viisid meid laevaga siia-sinna ja sai ikka tegelikult loodust ka nähtud. Jah. Lisaks pealinnale nukile olin ma ka siseminutis, mis on suuruselt teine koht ja siis nii umbes neli 500 kilomeetrit põhja poole sealt pealinnast. Mis asja pärast Gröönimaa siis nii kohutavalt jääga kaetud? Et kui me vaatame seda gloobust, siis siin meie Euroopa külje alt ekse põhja poole läheb üks, üks selline hakkab lõuna poolt põhja poole golfi hoovus, mis toob meile äraütlemata palju sooja vett ja soe vesi jääb kliima soojaks ja kuna nii-öelda loodus ei salli tühja kohta, siis täpselt sealpool Atlandi ookeani on, on üks selline väga võimas külm hoovus, mis tuleb ülevalt siis Antarktikast allapoole ja siis ütleme, Islandi ja Gröönimaa vahelt kannab lõuna poole noh, pidevalt tohutult külma vett tohutult palju jääpankasid ja, ja tänu sellele on samadel laiuskraadidel nii-öelda siin ja siis siis Põhja-Ameerikas täiesti erinev kliima ja selles mõttes on veel huvitav võib-olla mainidagi, et tõepoolest laiuskraad ise ei maksa sugugi kõik, alati kui Gröönimaad vaatama, siis ronima, lõunaots on suhteliselt nagu asustamata ja enamik inimesi elab seal siis nii-öelda läänekaldal ja sellest lõunaotsast üks neli-viissada kilomeetrit põhja poole just sellesama hoovuse pärast, et selle lõunaotsa ta kannab jää täis ja ta kannab isegi nii-öelda, kui me kaardi peale vaatame, siis selle, Ameerika ja Gröönimaa vahele veel paarsada kilomeetrit ülespoole seda jääd, et just nimelt see nuki ümbrus on siis see koht, kus on tegelikult nagu noh, ütleme, meri, jää raba kõige pikemalt ja, ja siis inimese eluks kõige paremini. See on ka siis loogiline ju ka selle poolest, et sinna on tekkinud pealinn. Pealinna muidugi natukene võiks ütelda sinna eurooplaste poolt tekitatud, sest röönlased uinutid elasid seal tegelikult üsna üsna igal pool Gröönimaal, nagu me teame, et tegelikult lõunaotsast kuni siis selle tuuleni ehk Melvil veini välja, aga eurooplased valisid Jahjust sellise koha, mis on eelkõige rohkem meeldis, eks sinna see asi siis kogunes. Kui palju üldse Gröönimaast jäävaba on praegu? Selgelt on tegemist vähema kui 10 protsendiga, tõenäoliselt võib-olla võib-olla mingi viie protsendiga, nii et tegemist on ikka ütlemata väikese osa Gröönimaa pindalast ja kui me nüüd vaatame marti, siis me näemegi, et kõige rohkem, kui kõige laiemalt on, on tegelikult see just seal enam-vähem seal nuki juures ja lõunaotsas on, on jääsesse mandrijää väga lähedal rannale ja kui me läheme põhja poole, siis jälle täpselt samamoodi ja see jäävaba tsooni laius on täpselt see, mis võrdub siis nii-öelda selle inimeste arvuga, mis seal elavad ja, ja kui vaatame kaarti, siis jällegi näeme, enamik asustust on seal nuhki lähedal, noh, lähedal tähendab meie mõistes etest järgmine linn seal 200 kilomeetrit siis 400 ja 500 600 kilomeetrit ja ühesõnaga kõik enam-vähem ilusasti koos 1000 kilomeetri peal ja, ja siis on üks viis-kuussada kilomeetrit tühja ruumi komani peast umbes ütleme siis tuleb see Melvilbei või tuule, kus uuesti nagu jää läheb rannast kaugemal ja annab võimaluse inimestel elada. Et vahepeal seal üks 500 kilomeetrit nii pakuks, kus tegelikult ei ole külaseidi asustust ja kui me oleme keegi meist on lugenud Peter Froyce raamatut, et kas see oli vist kütid Melbeli lahel või siis ta teab ka seda, et need minutitki seal elasid päris mitusada aastat, arvasin, et need on ainukesed inimesed maailmas. Kuna põhja pool ei ole üldse enam inimesi ja lõuna pool olid järgmised könlased, kellega nad siis kokku ei puutunud. Vist mitusada aastat, olid üks viie-kuuesaja kilomeetri kaugusele, nad arvasid, et nad on ainukesed inimesed maailmas. Kui Islandi saagade järgi auväärt isand Eerika rauda jaoks, norralane, kes Islandilt välja saadeti mõrva väidetava mõrva eest maabus Gröönimaal, siis huvitav, kust ta seda rohelust niimoodi nägi, et ta selle maad nõnda nimetas. Aga Gröönimaa päris lõunaotsas jah, kus marmor taliku, mingi selline koht enam-vähem on norrakad siis elasid umbes 500 aastat ja seal väidetavasti suvel tõepoolest üsnagi selline lopsakas ja roheline, aga tegemist on ikkagi nagu üheaastaste taimedega, sellise madala heina taimega ja puid seal ka muidugi ei ole, ma olen pildi peal näinud kartulivaod ja siis paarisaja meetri kaugusel on selline just sealsamas tuur, riis, nagu nad kutsuvad ise suur jää, mis on seal neli-viis kuud, on need jääpangad mesilase merele, aga jumal on selline jäämäed, aga lähemal maa peal on siis kartulivaatlejad julgenud, kasvatad seal kartulit ka tänapäeva üks väheseid taimi, mida seal kasvatavad, eks nad, nende toit oli ikka väga suurel määral loomne ja taimesid tegelikult söödi ju väga lühikesel suveajal, mida oli seal lõuna pool, võib-olla paar kuud, põhjaotsas oli seda võib-olla kuu, siis söödi selliseid marry jumala nagu aru saanud, et ühesõnaga mida see maapakku, sellised peamiselt mitmed sellised marjad. Aga muidugi nagu me teame, kõik nad sõid kala ja hülgeid vaalasid toorelt ja sealt nad said ta siis need vitamiinid, mida meie jaoks Corbuuti, eks ju, aga kui sa sööd värsket verd nii-öelda termiliselt töötlemata looma, siis saad sa sealt selliseid vitamiine, mida tervisetöötlemisel enam ei saa, nii et see oli üks nippe, mis, mis need elus hoidis seal ka. Ja muidugi lisaks sellele jällegi niimoodi raamatust lugedes on, on ka teada see, et kui nad tapsid ära mõne looma, siis sageli nad sõid noh, taimtoiduline loom, aneks kari puu või, või ka rabakana, siis nad sõitke sealt mao seest, tõid tegelikult, mis meile ei kõla eriti isuäratavad, aga mida tegid laplased, tapad rabakonna ära ja kõigepealt tema maosisu ära, mis meile tundub, eks ju noh, natuke imelik, aga seal on väga palju seemneid, koguti teiega selliseid taimi, mis kõik sisaldavad, eks vitamiin. Ma olen ikka tegelikult ikka üsna mustvalged, mustad kaljud ja valge on lumi ja jää. Boreaalia. Minutitel on olnud kolm sellist suurt tsivilisatsiooni inuity ju tähendab inimest ja võib ka ütelda, et Eestimaa on kaks eri asja testima, esiteks neil natuke solvav ja ma olen seda selle asja vast natuke huvi tundnud ja selline kõige klassikalisem põhjendus, miks eskimo peaks olema solvav, mida nad ka nende, noh, nii-öelda ise nad laialt arvavad, on see, et et eskimo oli siis sõna, mida kasutasid nendest lõuna pool olevat indiaanlased peamiselt mis tähendas siis, et need, kes söövad toorest liha või midagi niisugust, et noh, selline natuke halvustavalt toore lihaõgijad või midagi niisugust, aga ma tahtsin ütelda, eskimo all mõistetakse tegelikult kõiki neid põhjarahvaid ütleme, kes siis on lausa tšuktši maalt niuksed maal elavad samuti Jeskima lisaks niuksed ele mingi väike osa, kuni siis Gröönimaani välja kasutatakse seda sõna, seda sõna eskimo nagu nende kohta. Aga iluti all mõeldakse tegelikult rohkem seda idapoolseid nii-öelda neid rahvaid sised peamiselt Gröönimaa siis peamiselt võib-olla Kanada arktilises saarestikus elavad Jaak võib äkki selles jah, sest et seal on kolm erinevat kultuuri olla see kolme teinud kultuuri on just nimelt Gröönimaa mõistes Gröönimaa on, on noh, niivõrd raskesti elatav koht. Et siin oli ka küsimus, eks ju, et et miks see rohelus või kust see rohelus. Tegelikult me teame, et kliima on muutunud. Tänapäeval ma tean päris hästi ju noh, on võimalik kliimat minevikus uurida näiteks taimetolmu ja õietolmu ja igasuguste paljude asjade kaudu me teame, et et kliima on Gröönimaal muutunud päris palju ja selle tulemusena esimesed inimesed, kui nüüd mälu ei peta, saabusid sinna vist umbes üks, 4000 5000 aastat tagasi ja neid kutsuti Kiievist Satkaks, sakak, nende kultuuri nimetus nende nende enda keeles. Ja siis nad elasid seal nii võib-olla väga laias laastus 2000 aastat ja siis nad lihtsalt kadusid. Ilmselt ilm läks nii halvaks, et nad surid ära ja siis mõnisada aastat ei olnud, seal ei ole mitte kedagi ja, ja siis siis tuli järgmine kultuur, mida, mida kutsuti vist torset ja nüüd ongi, et see torseti kultuur on see, mida Kanadas kutsutakse, dance esimene sakakam, Kanada keeles Pree torset inglise keeles nagu torseti eelne teine kultuur on siis nüüd see torset ja me teame mõlema, nii esimese kui teise kohta päris hästi inimesed siis nii-öelda arheoloogid on selgeks teinud luujäänuste ja selliste asjade järgi küsimusele, et mida nad seal siis söövad näiteks 40 erinevat jahilooma ja lindu, mis tähendab, et noh, enam-vähem kõike seal olid alates nendest väikestest alkides täiesti pisikestest, kuni siis jää karuni välja, olid kõik nende toidusedelis. Ja, ja nüüd see viimane kultuur, millest ma nagu hakkasin natuke rääkima, et see on siis see nii-öelda tuulekultuur, see saabus sinna tegelikult mis on väga huvitav, saabus sinna natuke pärast seda, kui sinna saabusid norralased, viikingid. Et tegelikult ma olen kogu aeg sellele nagu mõtelnud, et kui nüüd need norrakad või islandlased, islandlased pigem jah, kuigi islased omakorda idele norrakad, eks ju. Et kui nad sinna Alex pidama jäänud, siis nad praegu saaksid ütelda, et see on nagu nende saar ja need minutid on sinna okupandid nii-öelda või, või hilis hilismigrandid, sest tegelikult need tuulekultuur saabus sinna natukene hiljem, norrakad, aga noh, paraku need norrakad hävisid sealt pärast viit 100 aastat ja, ja siis seetõttu on tõepoolest näiteks põliselanikud on ikkagi need praegu, aga muidu see on veel oluline, et kõik on saabunud sinna põhja poolt, Gröönimaale asi on väga lihtne, kui me vaatame kaardi peal, siis me näeme, et Gröönimaa lõunaots on Kanadast päris kaugel paarsada kilomeetrit vahet ja see oli siis selline kaugus, mida ilmselt et need minutid oma väga viletsate kanuudega ikkagi ei ületanud, nad ei julgenud ilmselt merele nii kaugele minna, aga Gröönimaa põhjaotsast on Kanada saarestikku üsna koos. Ja siis ongi niimoodi, et nendel parematel kliimaperioodidel ilmselt need inutit liikusid Kanada saarestikus niivõrd põhja, et oli võimalik siis sealt see siis Gröönimaa nagu ära näha ja sinna liikuda. Ja siis just seesama tuule on sealtpoolt siis hakata vaikselt mööda rannikut jälle allapoole tulema, nimetati jõuda siis lõunaotsa välja. No tõenäoliselt on läbi aegade elanud Gröönimaal erinevaid loomaaialinnuliike, keda praegu kõige enam täheldatakse. Ühest küljest me võime ütelda, et seal elab, elab nagu noh, meie mõistes nagu palju, aga teisest küljest tegelikult elab seal ikkagi väike arv imetajaid ja väikelinde siin lihtsalt kõrvalepõikena võib ütelda, et, et ma käisin kolm või neli aastat tagasi natuke, ennem kui ma käisin, käisin Fääri saartel ja siis ma vaatasin, tunnen nagu lindude vastu tõsist huvi ja tahtsin siis mingi linnumäärajat osta, siis mulle anti mingi kahe leheküljeline asi ja see oli vist 43 lindu peale ütlesid, et rohkem meil lind ei olegi. Et tegelikult ongi nii, sellistes äärmuslikes tingimustes paraku liikide arv ei ole kuigi suur, aga, aga mida me muidugi näeme, et mõne liigi puhul on tohutu isendite arv, see biomass on lõpmata suur, aga, aga ta on suhteliselt väheste liikide vahel või võib-olla nii-öelda ära jaotatud, et et kui siin rääkida maismaaloomasid ega maismaaloomasid ju tegelikult ei olegi rohkem kui kari puu sisse, siis suur muskusveis vist on seal mingi jänes olemas? Jääkaru muidugi kuhugi jääkaru ka, noh selles mõttes tuleb maismaa loomaks juba pidada, ongi natukene selline meelevaldne, sest ta liigub ju jääväljasid pidi sadu ja sadu kilomeetreid ka maismaast eemal ja, ja ongi enam-vähem kogu maismaa imetajate loetelu, noh siis on seal vist paar sellist uruhiirte seda tüüpi looma ja muidugi polaarrebane, aga ikkagi noh, nii-öelda suurusjärgus 10 ja lindudega samamoodi kui mis, mis jälle nagu, nagu rabas natukene, et kui hakata rääkima linnuliikidest, kes ei ole veelinnud, enamik linde on veelinnud, siis, siis vist tuleks nimetada rabakana ronka enam-vähem kõik. Et no on küll neid väikseid loomulikult laululinde ka, mõned, aga, aga tegelikult see lindude erinevate liikide hulka väga väike. Merega seotud linde ja imetajaid on nüüd natukene rohkem, aga, aga ka see on tegelikult suhteliselt ahtake ikkagi, nii et nii et kui ma ütlen nad kunagi nende toidus oli 40 erinevat looma linnuliiki, siis ega see kättesaadav asi ei pruukinud üldse rohkem olla. Seal tarvitati ju kõik ära, see on selgelt ilmselt söödiga uruhiirte lihastki kätte saadik. Meediaääre kammersomm Juula. Veretoog Schlit somsauts, tain vennalt, kaaskrin, MÜ Hed rast oobeli. Tere. Kera. Kui palju seda traditsioonilist innuity elulaadi praegu üldse näha võib? Jällegi tekib küsimus, et mida ma selle traditsioonilise elu elulaadi all nagu silmas peavad, käivad küll nahkadest päris palju peavad seda nagu ilmselt heaks selliseks tavaks, aga mul on ka selline tunded, nahkades käivad jõukamad, et tegelikult võib ka kohe rääkida asjade hindadest, et näiteks hülgenahkne kasukas maksis vist daami rahas 20000 krooni meie rahas nii 30 40000 tundub täiesti uskumatu ja siis selle peale öeldi veel. Nojah, aga tegelikult oleks ta palju kallim, kui riik teeriks poolt selle hinnast või midagi. Ma ei kujuta ette, kuidas see saab nii olla, aga aga noh, palju lihtsam on osta poest nii-öelda tänapäevaseid küllalt mõistlikke kunstmaterjalidest riideid ja asju ja ma usun, et see nii-öelda see hingeline elulaad, mitte see nüüd, et noh, mis sul täpselt jalas või käes on suhteliselt palju ikkagi säilinud, et kui sa elad ikka sellistes väga väikestes kohtades kalapüügist ja jahist, siis ega see ei ole nüüd nii väga oluline, kas sa sõidad plastmasspaadis või sellest nahkadest paadis, aga ma kujutan ette, et sinu suhe loodusesse võib ikka suhteliselt sarnane olla, ütleme, sinu sissetulek, sinu perekonna heaolu sõltuvad ikka sinu jahimehe oskustest, et ma usun, et selles mõttes on, see on üsna traditsioonilise elu väidetakse, et, et ikkagi jahimeeste kalurite hulk on elanikkonnas on ikka küllaltki väike, et võib-olla seal 20 30 protsenti. Aga siin tasub kindlasti ütelda seda, et päris paljud mulle tundub inimesed, kes siis töötavad parajasti kas autojuhtidena, kuigi autode hind on seal vähem kui Hiiumaal vist, ma arvestasin kokku tervel Gröönimaal autoteid aga ühesõnaga, kes tegelevad ikkagi muudes sfäärides, olgu nad siis poemüüjad või õpetajad. Et tundub, et kalal käimine ja jahil käimine on nende jaoks ikkagi väga tavaline kõikidel nii-öelda hiinlastel või seal elavatel inimestel, tegelikult olgu nad siis taanlased või öelda seda, kes on siis püsielanikud, neil on õigus jahti pidada ilma mingisuguse noh, mööndus, et see käib lihtsalt nii, et sa lähed poodi, ostad, eks ju, leiva piima ja siis veel ütelda. Vint, viska palun siis soolatakse sulase vintpüsse, siis sa võid sellega minna jahtima. Aga seal on paar mööndust, jääkaru tohib lasta, seal on kvoot, tohib ainult siis, kui sa oled nii-öelda registreeritud kutseline jahimees ja mõned vaalalised, aga näiteks tavalist hüljeste karipuud tohib igaüks lasta, kui sa oled kohalike elanike osta püsse ja lase. Küsimus ongi selles, et tegelikult on see keeruline eriti kari puhul, esiteks, kuidas sa üldse saad teda jahtima, teid ju ei ole, talvel tohib mootorsaaniga sõita, aga kari puhkeb peamiselt suvel ja siis siis näiteks ATV-dega sõita ei tohi, et see, kuidas seda jahti peetakse, see ongi selles mõttes seadnud sellised mõistlikud reeglid, näiteks kuse Caribulased, siis ainuke võimalus on seljas välja tassida universaalne liiklustee on ikkagi meritsi, tõenäoliselt jahivad valdavat, liiguvad paadiga ilmselt siis mingil hetkel lähed kusagil maale jalutada, paar kilomeetrit siia-sinna näed 100 Caribulased ära, aga paadini pead seda ikkagi nagu seljas tassima. Nii et paraku väga palju seda ei kasutada, seda õigust ja lihan ütlemata, kallis poeg, teine asi oli kõik, hinnad olid muide väga kallid ja nendel minutitel paistis väga palju raha olevat. Ilmselt see on seoses sellega, et ühest küljest Taani riigihinnad ja teisest küljest kulutada ei ole seda raha eriti millegi peale. Huvitav, millega üks innuity kütt oma päeva siis veedab, kui, kui ta just jahil ei ole? Kas nähtsanal jograafikus oli üks ilus jutt maailma kõige põhjapoolsemat külast, mis on siis sellest tuulest vist 60 70 kilomeetrit veel põhja poole, mis on maailma kõige põhjapoolsem küla küla selles mõistes seal elatakse aasta ringi, eks ju, et ta ei ole mitte mingi polaarbaas, vaata küla, kus traditsiooniliselt elatakse. Ja ma vaatasin, lugesin seda artiklit ja minust nad mängisid näiteks nendel mängukonsooli selline mängukonsool oli vist, kuna ta natuke lapsemeelsemad mulle tundub, nagu need sellised paljud põlisrahvad üldse, siis ma arvan, et neile konsoolid meeldisid isegi palju rohkem kui keskmisel eestlasel. Eks nad võisid juhtuda 1000 aastat tagasi, teha seal midagi niisugust, mida me isegi ette kujutada, et näiteks oli vaja mingit nahku nätsutada ja teisest küljest ei olnud üldse mitte midagi teha, et kui tänapäeva maailm pakub meile lapsemeelsetele inimestele midagi muud teha, siis nad teevad seda üsna tänuväärselt, ma arvan. Oreooli ja. No ei, ei, ma tähendab ja seal on selles mõttes tore keel, et, et minu meelest on ta isegi nagu, nagu mulle tundub, hääldamatu ta on ikka niivõrd keeruline, et ah, ma võin lihtsalt ütelda, näiteks loodusinstituut neil on, kuna riik ja rahvas on nii väike, siis neil ei ole olemas nagu meile kalainstituut, mingit taimeinstituut ja veel millegi, neil oli loodusinstituut. LoodusInstituudis kõlas nende keeles pinn Oley tallerrific. Paljugi siuksed sõnu ütlevad, siis ei tule. Ja neil on see Laringaal klusiil siin kurgus. Ma sain kunagi Taanis orgusi ülikooli juures õppides kokku taanlasega, kes oli 14 aastat oma lapsepõlvest elanud nukis ja siis ta ütles, et kui sa Hinnutidega kukku saad, siis ära mitte kunagi ütle seda saatuslikku sõnajas. Sekkumak tähendab siis Kirpu, see tähendab, et sa tahad neid solvata, nimetada neid inimesteks, kes on räpased ja ennast ei pese ja kes on selle tõttu nagu kirbud on nii nahkades, anorakis kui ka nende suurepärases kõige paremas asjas. Mis tähendab innuti keeles head hajungi, lakk aga ajungi, lakk on magamiskotid, see tähendab, et kui sul on hea magamiskott siis tähendab see kõike head. Arusaadav, et tegemist on inimestega, kes ei ole väga nõudlikud, nii et asjad, mis on meie jaoks elementaarsed nende jaoks väga hea, sa tahtsid rääkida vaala küttimisest, vaalaküttimine on midagi muud kui hülgeküttimine või kari puuküttimine, et juba eesti keeles vaalajaht valla kütime, seal on juba selline negatiivne tähendus natukene natukene laias laastus. Ma arvan, et eurooplased ja muidugi võib-olla väga-väga suurel määral tänapäeval või isegi rohkem kui ameeriklased kipuvad nagu paljude nii-öelda väikeste rahvaste või teiste kultuuridest igast asju ära otsustama, et kuigi nüüd viimasel ajal küll on ilmselt aru saadud sellest, et põlisrahvaste jahiõigus on midagi niisugust, mis peaks neile siiski ikkagi jääma, aga aga on just püütud ikkagi rääkida, et kas see on siis nüüd selline traditsiooniline juhtimine või on see nüüd kommertspüüki vaalade kommertspüük, on midagi kahtlemata hästi halba. Ma arvan, et iga Euroopas või Ameerikas jaoks on kohe nagu tänapäeval peaaegu et juba emapiimaga sisse imetud, et noh, et kui midagi, et see on ikka väga halb asi. Ma arvan, et, et meil ei ole mõtet siin Euroopas Ameerikas hakata nii väga nende Greenlasti võinutide elu selles mõttes paika panema, et mida nad teevad ja ka näiteks selles mõttes, et muide, selles samas raamatus nii-öelda mis oli siis Gröönimaa ökoloogia, ma nägin ka päris huvitav majandusarvestusi, kus oli esitatud arvestused, et palju siis üksikuid teenib ja päris detailselt, et mida ta kui palju ta midagi laseb ja mis ta selle eest saab. Ja paljudel on vastupidi, kulub ütleme noh, inimene, kes sellest elatub ja oli jõutud järeldustele, et nende elulaad ikkagi paraku väga suurel määral mõjutavad ka näiteks maailmaturul isegi mingi hülgerasva india ja tegelikult võiksite edasi minna ka selleni, et kui näiteks mingis Euroopas või Ameerikas jälle jõutakse kuskile sinna, et vaalajaht või, või näiteks mingi hülgejaht või hülgepoja jaht, see kõlab ju jälle täiesti sellise õõvastavat, et kui selline asi midagi halba on, et siis see mõjub tegelikult nende rahvustele päris halvasti ja ma panin ka tähele seal sellist tõsist muret, et kui näiteks prantslased kasvatavad veini või oma mingit puuvilju või, või siis sakslased võib-olla seal vilja või siis enamasti kõik rahvad teevad seda, mida nad teevad ikkagi ju ka eesmärgiga seda maailmaturul. Müüjad vaata, ongi võib-olla nendele idiootidele isegi lubaksin, kui nad paneksid oma mingid ürgsed riided selga ja võtaks kõvera kepi, et siis ühe selle vaala maha lööks seal midagi ümiseks laulda sinna juurde veel, et noh, siis me seda neile vist isegi lubaks, eks ju, põhimõtteliselt onju, aga, aga kui nad hakkavad nüüd juba juba suurema püssiga rohkem laskma ja tahavad ka näiteks meile müüa ja siis me paneme seda ikka väga pahaks, et keegi meile öeldakse, et noh, meie, eestlased, oleme nagu põlluharija tagant muidugi meie, teie põlluharimise produkte oleme nõus ostma ainult siis, kui ta jumalast traktorite kasutaja, kuid te teete seda sirbiga õlut ja siis me võime teie leiba osta, kõlaks natuke selles mõttes nagu sellise rumalusega ütleksime, siis ei hakka nüüd mängima mingisuguseid 1000 aastast mängud ja nende Greenlaste mure on minu meelest see, et ega neil seal ju tegelikult mitte midagi suurt muud teha ei ole, kui ikkagi jahtida, sealhulgas ka näiteks hülgeid ja vaalu ja, ja üritada siis neist mingist produkte teha ja seda kaika natukene mujale maailmale maha müüa näiteks sellepärast et noh, paljusid asju nad seal teha ei saa ja siis nad peavad midagi sisse ostma, nagu majandus ikka toimib ja kreeklastel on neid loomasid. Paku siin Euroopaski käib praegu selline jälle tõsine arutelud, tuleks ikka vist ära keelata nende nahkade Euroopasse sissetoomine. Vaat ma arvan, et see on asi, millele me kohe ise tahaks küll sõna võtta ja väga selle selle vastu selles mõttes võidelda, et kui nüüd maailm on jõudmas, eks ju nii-öelda ökokatastroofi lävele, siis siis kohe kindlasti ei teinud, sellepärast et ikka eurooplaste ja ameeriklaste pärast, et need rahvad kõlavad seal üsna vähese elanike arvuga tohutul pindalal ja kasutavad neid ressursse ülimõistlikult võrreldes sellega, kuidas meie kasutame oma Läänemere ressursse, näiteks. Ja minu meelest tuleb see kõik sellest, et lihtsalt tõepoolest ei taheta oma loodusega midagi teha või ei taheta nii-öelda loodust kaitsta. Nii kuidas see kõige raskem on nimelt teha midagi enda, looduse jaoks, tahetakse keelustada ära näiteks vaalapüüki, siis õhtul magama minna selle tundega, et on looduse heaks midagi ära tehtud ja mis puudutab konkreetselt vaalapüüki, siis käisin seal või selles samas loodusinstituudis, vaatasin nende populatsioonidünaamikat, et kas siis tõesti nendel hüljestel ja vaaladele kõigil läheb nii hästi, kui nad väidavad. Ja üldse ei tekkinud kahtlust, et läheb muidugi, et võib-olla mõnda liiki seal võiks näiteks noh, Narvale natuke väikest probleemi ja niimoodi, et et mõne mõne liigiga võib-olla läheb natuke paremini ja teisega natuke halvemini, aga nii halvasti kui Läänemere tursa näiteks ei lähe kindlasti mitte ühelgi loomaliigil seal ja ma arvan, peamine asi, mis hoiab selle suure maa loodusressursid väga hästi, kaitstuna on ikkagi tohutud mõõtmed, sadu ja sadu kilomeetreid ilma küladetaja inimesteta. Ei mingeid teid, ainult tõepoolest veetee ja, ja see annab ikkagi nii palju loomadele nagu ruumi seal elab vist umbes 56000 inimest Gröönimaal, eks. Et noh, see on siis meie, Saaremaa ja Hiiumaa vist kokku on umbes midagi niisugust ja sinnakanti ja kui sa vaatad, tema on 2000 kilomeetrit ühtepidi, eks ju, ja ja noh, siis sa saad aru, et, et tõepoolest, et need inimesed ei suuda seda, seda loodust seal ammendada akt ei ole, ei ole mõtet ära keelata neil meile ka selle hülgenaha müümist, et nad tegelikult ei tee loodusele midagi halba seal. Üsna sügav veendumus. Gröönimaa on Taani kuningriigi autonoomia on ja enamus Gröönimaa elanikest on kinno hitid või siis on innuetide ja taanlaste segaabieludest tulnud järglased ja siis umbes 10 protsenti on seal siis neid, kes on eurooplased, peaasjalikult taanlased, et kuidas innutid ja eurooplased omavahel läbi saavad. Ka selles loodusinstituudis ma nägin, töötasid sakslased, kanadalased, itaallased, rootslased ja nii edasi, aga mulle küll tundub, et noh, need eurooplased, nad ei ole sugugi kaugeltki mitte selliseid läbilõike eurooplased, nad on ikkagi väga erilised inimesed, kes siin on läinud ja, ja neil on väga ruttu saanud selgeks ikkagi see, et kuidas seal elatakse, milline kord on ja mida tuleb teha. Mulle jätsid nad esmakordselt sellise tervikliku ühiskonna mulje, et seal ei olnud üldse mingisugust sellist asja nagu nagu võiks öelda, et need nii-öelda eurooplased hoiavad siis omaette innuitjad omaette. Seda üldse ei olnud, tundus, et tegemist on sellise ühiskonnaga, kus tõepoolest võib-olla ka Põhja-Ameerikas on mõnes kohas niimoodi, et et nagu nahavärvi nagu eriti ei märgatagi, inimesed on harjunud külg külje kõrval elama seal samamoodi noh, ainuke asi, mis seal tegelikult, mis selleks väikeseks barjääriks olla saab, on keel loomulikult ja, ja peab ütlema, et see inu itikeel, eks need keel ei ole seal erinevaid, aga see, mis Gröönimaal räägitakse, on ikkagi selge keel. Ja see teeb sellist noh, nii-öelda läbimurret või taaselustamist, nagu paljudel väikese rahvastel ka on ja see on rohkem ja rohkem kasutust, et võiks nagu arvata, võib-olla et vähele rääkijaid ja sureb kuidagi välja. Tegelikult on vastupidi, et, et kui seal üks, 40 50 aastat tagasi oli ikkagi valdavalt igav Mul kasutuses taani keel, siis näiteks juba praegu Kopenhaagenis lennukisse istudes kõigepealt räägitakse sulle Mägofonistada keelt, mida sa tõesti kuidagi ei valda ja alles seejärel lühidalt öeldaksegi taani keeles. Et, et tegelikult on niimoodi, et see veel on üha rohkem rohkem neil kasutuses ja ma kujutan ette, et noh, valdavalt nii ongi, et need eurooplased seda keelt muidugi ei oska, et kes seal pikka aega elanud, need õpivad ära. Aga see keeleloogika ja kõik on jälle niivõrd teistsugune, et noh, see ei ole lihtsasti äraõpitav keel. Et võib-olla seal on selline, noh, väike väike veelahe, taanlased, eurooplased ei pea, ei pruugi kõigest aru saada. Aga ka nii palju, kui ma tean ka koolis nüüd üha rohkem ja rohkem seda keeltest kasutati, kunagi olid koolid ikkagi täiesti taani keelt, seda, seda see sõltub vist natukene koolidest ja piirkondadest, aga kindlasti on sellekeelsed tunnid tundub üldse niimoodi, et et kui kunagi oli Taani keelikke see keel, mida kõik pidid oskama, siis mine tea edasi minnes ajas, võib-olla jõuame sinnamaale, et tegelikult, et sa ei saagi enam taani keelega seal päris hästi hakkama, et võib-olla ilmuvad inimesed, kes seda ei oska, aga need vanemad inimesed, kellega ma rääkisin, need ikkagi läksid taani keelt ikka väga vabalt. Noh, ilmselt selle nii-öelda koolikeel olnud. Kas Gröönimaal innuetid kauneid kunste harrastavad oli seal teatreid kinosid spordisaale? Jah, ma arvan, et ta seal oli seda kõike kindlasti, kuigi ma nägin tegelikult ju ainult luuki ja seda sisinutimisel kaks kõige suuremat kohta. Seal olid sellised pits, nagu me kujutame ette ka, ilmselt võib ütelda, nii, et kui me läheme eestil mõnda väiksesse maakohta, siis seal samuti teatrit ei ole, aga tehakse teatrit, öeldakse aeg-ajalt. Ja, ja tundus, et koolides näiteks oli selline teatritegemine ja laulu tegemine ja kõik see oli ja see oli päris levinud. Ma arvan, et kino võib küll olla kultuur, aga ta rahvuskultuurist päeval ei ole, kui me läheme meie kinodesse vaatama, mida seal näidatakse ja see isegi natukene linnapildis natuke isegi häirib, kui sa käid mööda seda tänavat ja siis näed neid täpselt, neid samasid Ameerika kuulsaid filminäitlejaid ikkest seinalt just täpselt vastu vaatamas. Sama moodi, et see on paraku üsna üsna seesama nagu võid sa poest ostetakse kokakoolat, käiakse teksad, sest tõepoolest needsamad Ameerika näod jälitasid meid loomulikult seal ka ikka vastavate majade seintel. Siin ei ole midagi teha. Ega sa juhtunud sisse astuma mingisugusesse innuity kõrt. Eks nende asjadega kipub natukene nii olema, täpselt nagu meilgi. Et kui sa lähed mingisse sööma kohta, siis siis mängitakse seal sellist suhteliselt traditsioonilist muusikat, mine Eestis. Kui palju seal siis seda eesti rahva laulus lauldakse sulle kuskil suvalises lõuna söömise kohas? Eks ikka needsamad levinud rahvusvahelised viisid, aga nad on täpselt nagu meilgi on neilgi olemas sellised valveplaadid, et kui sa ütled, et ma tulin siia Gröönimaale ja tahame siin süüa, eks, et olge head, kas teil nii tavaplaat ei ole, siis muidugi pannakse sama plaat kohe jälle peale, aga aga ise nad vist ei, ei viitsi seda väga põhjalikult kuulda. Aga muidugi, mis, mis puudutab nüüd kultuuris, ma pean ütlema, et ega ma nüüd eriti suur asjatundja ei ole eesti kultuuris, maailma kultuuris teinuti kultuuris sesse, minu sealviibimise aeg oli, oli paraku suhteliselt lühike ja, ja pöörasin, On tähelepanu ikka rohkem loodusele ja katsusin isegi linnast välja saada, isegi nuukis. Ma mäletan, jalutasin linna piir ei olnud kaugemal kui 15 20 minutit. Vist elab seal vist 10000 inimest, umbes 15000 inimest või midagi sellist. Naljadele sai saanud, ma sain jää välja piirini, asulad on ju mere ääres, aga mere ääres ei ole paraku häid lennuväljasid. Gröönilennundus on üks omaette teema, seal on olemas kaks suurt lennuvälja, kuhu saab Euroopast lennata, eks, et need on siis vist üks on see peamine, on see kanger Lussak, sööd rest transpordist taani keeles, kus oli siis Ameerika sõjaväebaas ja seal sisemaal ja mere ääres on sellised lennuväljad, mis on noh, pikkuses võib-olla võib-olla 500 meetrit 600 meetrit, kus saab minust sellised spetsiaalsed lennukid tõepoolest ongi niimoodi, et kui üks eurooplane lendab näiteks kroonimata pealinna, siis ta ei saa seda mitte ühe lennuga teha Kopenhaagenist vaata, peab lendama sellele suurele lennuväljale, mis sa siis sisemaalsesse kangerlussak ja seal istuma ümber väiksesse lennukisse, sellepärast et need suured lennukid ei saaks iialgi nendel väikestel lennuväljadel, kus inimesed elavad, ei saaks maanduda, et neil on seal vahelennuväli kangerlusak. Ja sealt see on see igijääpiir või selle noh, sise ja piir on kusagil üks, 25 30 kilomeetrit natuke rohkem ja siis ma võtsin endale ühepäevasel kangerlusakes. Tähendab, lendasin siis selle väikse lennukiga, kui ma ära tulin, lendasin sinna ja aga siis selle asemel, et istuda ümber suurde. Ma jäin ööpäevaks sinna ja noh, seal oli noh, vastavalt käid, tehti selline väike kämpingu keset, kus sai ööbida. Jalutasin seal ühe päeva ringi ja siis jõudsin igijääpiirini, nii et noh, ta oli selgesti näha, aga noh, viimased viis kilomeetrit enam ei viitsinud minna binokliga nägi väga hästi ära, kuidas väga kõrge maja kõrgune hall käär paistis ühes kohas. Seal jää peal ilmselt mitte ükski hinge. Et kindlasti võib mõni mõni inimene olla, kes läheb, seal pääses ja just nimelt, et siis pärast teistele ütelda, aga ega seal midagi ju teha ei oleks, see on ju selge ja see on selles mõttes huvitav, et ja seal ei ole mitte niimoodi, et noh, nüüd on natuke rohkem lund ja natuke rohkem jääd ja niimoodi hakkab, hakkab, ei, jään vähemalt seal kangerlossake juures on täiesti selline selge sein, mille küljest kukub jääpankasid kogu aeg, eks suvel sulab ja, ja mis on, mis on niimoodi, et ta on nagu noh, selline väga, väga järsk kalju vähemalt järsk kaljut kusagil nurga all 60 70 kraadi ehk täiesti järkservad selgelt ühe koha peal, siis see ja siis algab ja edasi nagu me siis Nansenist teavet vaid siis vastavalt kolm-nelisada, kilomeetrite sõltuvad. Kui kõrgele põhjas sa oled? Ei ole tõesti mitte midagi muud, kui ainult lumi. Oreooli ja. Kui nüüd innuity võsukesed on põhikooli ja gümnaasiumiastme läbinud, siis kuhu nad ülikooli lähevad? Seal vist kui nüüd mälu ei peta, siis on olemas seal vähemalt üks asutus, mis on nagu selline kõrgkooli tüüpi kool, aga see kõrgkool on tegelikult mõeldud õpetamaks selliseid nii-öelda rahvuslikke erialasid või ma ütleks, et seal vist saab õppida näiteks keelt, kultuuri, kunsti ja selliseid asju, aga näiteks õppida kõrgemal tasemel bioloogiat või, või siis ka keemiat, füüsikat või selleks paraku nad minu arvates peavad ühesõnaga üsna kindlalt ikkagi tõepoolest välja minema, et kohapeal saad õppida ainult seda, mida oleks nagu kummaline minna, eks ju, Pariisi õppima Gröönikeelt või midagi niisugust kõrgemal tasemel, aga, aga paraku nende kõrgkool rohkem aga ei ole nagu jah, võimalik, et selles mõttes on see elu seal küllaltki ikkagi kitsastes piirides. Huvitav, mis võiks olla Gröönimaale kõige lähem ülikool? See on juba geograafiline. Küsimus no äkki isegi Island, võib-olla? Jah, aga just nimelt jällegi jällegi me jõuame siin selleni välja, et mis on rähni vaikselt, et kui ma sinna Gröönimaa lõunaotsa läheme, sealt on Reykjavik ikkagi vast nukile on ilmselt kõige lähemad kohad on ikkagi, see võib olla Kanada, aga mis on tegelikult huvitav, selles selle küsimusega hästi haakub, et tänapäeval geograafiline lähedus ei oma ju tegelikult tähtsust, tähtsust omab ju nii-öelda ühendusteed ja Gröönimaale põhimõtteliselt turistina on võimalik, lähevad ainult Kopenhaagenist ja meie nii-öelda kala seltskonnas olid paar kanadalast, kes kohusetundlikud lendasid Kanadast, Kopenhaagenisse, Kopenhaagenist, Gröönimaale, jälle. Nii et selles mõttes, et meil oli vahepeal mingisugune liin kuskil Kanadaga aga, aga vähetulus ja seetõttu see võti vist jälle maha. Et ainuke ainuke õhusil maailmaga on siis tegelikult see Kanger Russak, Kopenhaageni lennukese ütleme, hinnad on sellised imetabase asjad seal jah, et tänapäeval tõepoolest näiteks toitu, noh, ütleme siis piima või jogurtihinnad olid seal täpselt samad, mis Kopenhaagenis ja see on kõik jälle tänu sellele, et et taanlased seda asja nagu doteerivad, mis te ennem ka ütlesin, et mulle tundub, et meil on seal väga palju raha ja selle üks põhjusi on see, et selle rahaga ei ole suurt midagi teha ja mida ma tähele panin ka see, et sisinud, mis on siis suuruselt teine linn, umbes 5000 inimest, taani keeles on sellised Holst endale midagi niisugust kunagi seda enam ei kasutata. Seal oli kilometraa, trit, soliteed selles linnas, ma arvan, et kas kuus või seitse kilomeetrit tähendab, et kolm kilomeetrit sellest oli lennuväljalt sellesse sisimuti kesklinna ja seal veel ümber oli nii paar-kolm kilomeetrit. Ma ühel õhtul jalutasin nad kõik läbi, mulle tundus. Ja hoolimata sellest töötas seal oma kümmekond või isegi rohkem takso. Ja, ja ma vaatasin, seal sõitsid bussid, aga need bussid sõitsid minust eranditult täiesti tühjana. Mina sõitsin sel ainukesel inimesele vist aeg-ajalt ja paari kilomeetrit ja tundus, et nad kõik sõitsid taksoga sealt ühesõnaga, sealt sadamast oma maja juurde kahe kilomeetri kauguselt taksoga ja taksohinnad olid väga soolased, aga tundus jälle, et noh, et, et miks ka mitte, et ega seal rahaga nagunii suurt midagi teha ei ole ja kui ma läksin poodi, vaatame, mis riideesemed maksavad, siis ma ruttu-ruttu vabanesin sealt, sest ma mõtlesin, et Kopenhaagenis ikka väga odavad hinnad võrreldes sellega, mis seal hoida, et mis puudutab nüüd toiduaineid, siis on nagu väga selgelt Taani poolt doteeritud, aga, aga sellest on ikkagi jutt. Et kas asi siiski mingil hetkel võib-olla lõpetatakse ära, et, et noh, ütleme, et kas see on nüüd õiglane, siis nagu kõigi suhtes ka võib-olla nende inimeste suhtes, kes selle kinni maksavad, et et seesama piim sama värskelt ja sama hinnaga on näiteks ida ronima asundustes, kus on siis vist neli 500 inimest ja lähim asula vist jääb küll kaugemale kui 500 kilomeetrit kohe kindlasti, eks ju. Et kas sinna on võimalik sama hinnaga samad kvaliteediliselt ja sama palju neid asju viia, et noh, see ei ole päris kindel seal debati teema, nagu ma olen aru saanud Aitäh, Markus, ütle, palun, saate lõpuks veel, mis põhjusel peaks üks eestlane Gröönimaale innuntide juurde minema ja, ja mida ta peaks silmas pidama? Ka minu meelest tasub sinna midagi loomulikult ainult minna siis kui on vastav huvi ja ma arvan, et sinna tasub isegi siis minna ikkagi, kui oled võib-olla kuskil Põhja-Norras juba ära käinud ja kui sa oled, oled seda lund ja kivi päris palju näinud ja sa saad aru, et sa sellest kahe-kolme päevaga ära ei tüdine, sellepärast et noh, see on suhteliselt üksluine, on see asi, aga, aga minu meelest tasuks sinna ka minna, et vaadata, kuidas inimesed jahivad ka näiteks hülgeid ja ja võib-olla ka näiteks jõuda kunagi välja, et ka meie võiksime seda teha näiteks hülgejahti või, või midagi niisugust, et ühesõnaga õppida, kuidas loodusega käsikäes elatakse. Tegelikult me oleme Eestist natukene kaotamas, mul on selles mõttes muret, et me oleme seda kaotamas. Me oleme sellist nagu mõistuspärast suhet keskkonnaga mõnes mõttes kaotamas. Me oleme muutumas ka nagu väga emotsionaalseks, mis on seesama, mis on, mis on Euroopas ja Ameerikas me näeme, et see hülgeid näiteks ei tohi jahtida sellepärast et neil on väga ilusad suured silmad, mis on niisked ja nad on tõepoolest niisked, sellepärast et need silmad spetsiaalselt eritavad nagu mingisugust nõret. Aga nad ei ole mitte sellest niisked, hülged kog nutavad, vot see on täiesti selgelt põhjusel ja tänu sellele me näiteks hülgeid tänapäeva Eestis ka ei, ei kütti. Aga samas noh, karu on selline suur ja tugev ja tige loom, tundub, et teda tohib nagu jahtida. Et see on umbes 300 Karu vist suurusjärgus neid igastahes paarkümmend tükki maha, hallhülgeid on 10 korda rohkem, aga neid me ikkagi jahi kogu selle asja, miks me seda ei tee, on minu meelest on väga emotsionaalne, et kui sa lähed sinna Gröönimaale ja iga turist sellega kokku ei puutu. Aga kui sa, kui sa näed neid jahimehi seal, siis ma arvan nendega koos elades nagu sa võib-olla õpid seda keskkonda tuleb suhtuda ühest küljest austavalt täiesti selgelt lugupidavalt austavalt, aga teisest küljest suhteliselt ratsionaalselt, et ei ole, ei ole mõtet, et noh, suhtuda tõesti sellesse kuidagi niimoodi, et kui keegi kunagi Lõuna-Antarktika vetes on liiga palju sinivaalu jahtinud, et siis tänapäeval kindlasti need köeldasid ka, ei tohiks mingisugust vaala lasta, sellepärast et noh, ma olen alati selle paralleeli toonud, et kui näiteks Eestis keelatakse ära põdrajaht sellepärast et see taavi hirv ehk Niilu on Hiinas ohustatud, tunduks kohutavalt jaburaks sihukeste absurdne. Aga täpselt sedasama asja me ju tegelikult teeme mere peal, ilma et me seda pahaks pannakse. Sinivaal kahtlemata väga ohustatud loomalik kindlasti ei tohi mingil juhul lasta aga Fäärlaste tava krinda või norrakate Sis kääbusvaal või samamoodi nende idiootide Narva all või siis samuti kääbus vahel. No mis see siia puutub, eks, et noh, et, et meil on siis neile nüüd selgitama, et üks kreeklane, Aristoteles Anastis kunagi küttis nii palju sinivaalasid, et sai liiga palju nüüd teiega enam ei tohi või noh, midagi niisuguste tratsionaalsustakse. Aitüma, Marcus, et sa said tulla saatesse, see oli boreaalia jutt oli Gröönimaast ja innuetidest külas oli merebioloog, Markus Vetemaa oli boreaaliasari. Aitüma kuulajad, kõige ilusam.