Head kuulajad, te olete jälle meiega siin, Tartus, Tartu uhiuuel lauluväljakul muidugi mõtted. Kuid neid, kes on ise tulnud meil on tohutult palju. Mul on viimase nädalaga, kui me oleme siin ettevalmistusi teinud, tooteülekanded ikkagi õnnestuksid sööbinud pähe ja mällu mitmed arvud. Laululava mahutab viis ja pool 1000 laululist pillimängijat. Publiku jaoks on istekohti 15000. Aga pingeridade kõrval on ilusad murukolmnurgad tulevad kallakut alla. Ja seal, kus täna süüdatakse laulupeotuli, siin Tähtveres on kogu see muruplats alt üles hõivatud. Siin raadiomaja poolses küljes on veel ruumi, siin veel on ruumi. Ja näib, et. Selle tohutu amfiteatri tagumine serv vastu Tähtvere parki on ka inimeste täis tikitud mitmelt realt. Kui me käisime siin veel, kui ei olnud midagi sündimas, siis kiitsime, et vaat kui hea, et seal on ruumi nendele, kes hiljaks jäävad või, või kui piletid ei jagu enam istekohtade jaoks. Aga nüüd on jah tõesti nii, et ainult sisemiste reservide arvel koomale võttes saab ruumi juurde teha. Õnneks aga selle väljaku küljed? Mulle tundub siiski mahutavad inimesed mõistavad, et kes on tulnud, tahab ka vaadata, osa saada sellest, mis tegelikult plaani järgi pidanuks just just praegu hakkama. Aga ei veel. Kui markiata, hoog oli vägev, kesklinnas siis ilmselt natukene vastumäge tulles võeti sammult tagasi ja see annab ka tunda. Kuid katki ei ole midagi, oleme kuulnud, et teistes riikides sageli isegi klassikakontsertidel jäetakse veerand tundi publikul kohale jõudmiseks ja süvenemiseks ja nagu koha sissevõtuks siis rahvapeol värskes õhus, ma arvan, et isegi sobib, kui on aega ringi vaadata. Ta ja natukene oodata. Võime öelda, et Eesti kütus, laulupidu, peakunstnik on välja mõelnud mitu kena asja. Kolleegagera juba ühe reportaaži lõiguse rääkis sellest. Aga nüüd me näeme ilusti, kuidas laulukoor jõuab kohale. Lipur tuleb üle samu laululava keskeltläbi ja galerii peale ja paneb oma lipu siia lehvima. Siin on iga pooleteistmeetri tagant vaata valus. Ja kõik lipud. Ajaloolised ja vähem ajaloolised, vanad ja uued, ehivad lauluväljakut. Kahest küljest. Toovad siia kodukandi värvi. Candy embleemi mõtestatus. Toovad siia selle teatepulga, mis põlvkondadel põlvkondadele edasi allutud. Kandke meie lipu, laulge, mängige, tantsige edasi. See on siin nüüd kõik ehedalt nähtaval. Tuult on parasjagu mõnilid päris lahti, aga kus onu raskem siid, ellip veel seisab, nagu öeldakse. Nurkadega allapoole. Võib-olla mõni, kes on publiku hulgas, vaatab, et miks kahe galeriisein on nii osavõtmatult palja ei, see jää palju. Ka sinna tuleb värvi ka sinna tuleb aastaarve ja üldlaulupidude rooma numbreid. Nii nagu meil on olnud 125 aasta keskel. Aga kuna täna on tegu ajaloolise kontserdiga, mida me oleme mitu korda rõhutanud ja selgitanud siis need tegelasmärkidest uuesti maalitud suured embleemi. Need pannakse üle siis, kui vastav koorili tuleb lavale. Nii et sünkroonsus ajas pildi laulus visuaalsusest. Ace'iga sõnagi, mida täna meil on, et kui hakkad juba jutustama, siis lähed hoogu. Ole hea. Imetlen praegu seda laste vägev Mikkin tuli, vahepeal levisid Tallinna linnas niisugused suur tugev, et ei pea, kas lapsed ikka tulevad üldse laulupeole ja kuidas üldse nende lastekooridega on. Lapsed ei taha laulda, kõikvõimalikud muud tuvid kisuvad lihtsalt lapsi laulukoorides ära. See pilt, mis siin praegu ees avaneb see nüüd küll mingisugust kinnitust niisugusele väiksele ei anna. Ja kui ma mõtlen tagasi ajas 28.-le maile Tallinnast, kui oli talv koos esimest korda üle vabariigi mudilaskoorid natoodiova esimesele festivalile. Ja selle festivali A-grupi võitis ära Tartu seitsmendad kooli mudilaskoor, kes just praegu alles siis mööda läks ja Puhja keskkooli mudilaskoor vaatlusi. Ausalt öeldes, pisar tuleb silma, kui mõtlen. Meil on vahvaid lapsega küll, meil on vahvaid õpetajaid, kes viitsivad ja tahavad ja teevad südamest lastega seda tööd. Ega siis nendel lastel ei ole ju praegu sellist lusti ja lõbu ja niisugust kergust nagu täiskasvanutel nad võib-olla ei saagi üldse praegu veel aru, kus nad on. Mis siin toimub, võib-olla 10 aasta pärast, nad hakkavad alles laduma puuse, vahin laululava uue Tartu laululava. Siin on üks väga oluline moment. Üldlaulupeod ei toimu ju teadagi mitte igal aastal ja laps kasvab kiiresti. Kui ta jääks siia tulemata, siis on ta ütleme viieaastase pausi saanud. Ja kohtadel olid organisaatorid ja dirigendid, ütleme peaaegu pahased, ütleme nii, pehmelt kui anti teada, et kulutus vähendamiseks kärbime just laste koorides osalejate arvu. Murti pead, mida teha, kuidas teha mitmes maakonnas ja linnas mindi selle peale välja, et lapsed peavad tulema, kust nad naeva, kust nad õpivad, kus nad tunnevad seda ala tunnetada põlvkondade sidet. Ikka siis, kui ollakse koos ja lapsega on ju ka nii, et tänada võib-olla lihtsalt ei taipa, aga homme juba taipab. Aga võib-olla paljudele oli just täna-homme nii, et on leitud lahendusi ja mõned patrioodid, ma tean, kes on paljudel laulupidudel käinud, on öelnud kohtadele, et hea küll, mina olen seda teinud, mina olen seda näinud, las noored lähevad, mida varem sisse elavad, seda kauem püsivad. Nii et suurimate laulusõprade ja lauljate ja pillimängijate arvelt ongi mõnes maakonnas või linnas just noored saanud tulla, need lahendused on leitud ja kui ma ei eksi, siis enamuses maakondades, linnades on ka lastekulud sõidukulud ma mõtlen ka nii sätitud, et lapsed või lapsevanemad ei pea siin maksma. Hea tahtmise juures saab ju kõike teha. Niisama nagu laululava alustati siis, kui rubla vajus, tema väärtus kadunud ja lõpetati siis, kui kroon on vähe. Aga ometi on ta tehtud. Mulle kuidagi meeldib teinud Tartu Postimehes heas lehes, kuidas mõned kolleegid, ma vist väga noored otsisid pilte ja ütlemisi, et näidata või tõestada, et midagi on veel ripakil. Oleks nad käinud rohkem staabiistungitel, oleksid nad kuulnud, et ärme teeme moe pärast vastuvõtmist liiga vara. Teeme enne lavaümbruse muruväljakud bee pingid valmis ja siis võtame selle laululava kogu ümbrusega nii-öelda ametlikult vastu. See oli õige samm. Kui vaadata viimistlus seest või väljast. No mis me räägime praeguse aja kohta mitte neli pluss, vaid liiklus. Praegu läheb siit tribüüni eest mööda Tartu Lastekoor Kurekell Ave Maria Silla juhatusel. Lennart Jõela seisab üldjuht rivis. Ma mäletan selgesti seda, kui kümmekond aastat tagasi kurekell andis oma esimese kontserdil. Mis te arvate, kus üldsegi mitte Tartus, vaid Valmiera kirikus. Ja nüüd, kui kurekell kogunes, ütlesid nad jälle, et kas te teate, meie esimene tõeline laulupidu saab olema täna siin, meie oma Tähtvere uuel lauluväljakul. Meil on kaks tähist, meie esimene kontsert ja meie esimene tõeline esinemine oma uuel lauluväljakul. Meile tulid selja taha appi meie omad, head kolleegid, kes jätsid küll võitlus platsdarmi maha, sest nägid, et rongkäigul tule lõppu raekoja platsil. No põhjuseks oli muidugi see, et laulu tuli ja laulurahvas oli juba jõudnud siia väljakule ja tuli siin jõudusid ühendada, et paremini mitmekesi seda pilti edasi jutustada, mida iga nurgakraad siin praegu, kui meile raadiokabiini Madistlikule magaksin, mõlemal sõnavertiivne kõigepealt tage omadest. Puht perekondlikult on või oli mul täna saatoni lapsi laulma kui ka vaidlema, tuli kuulama ja ei ole temast veel lauljate, järgmisel aastal. Ja see tõesti emotsionaalne läbielamine, see on ka omaette vaatepilt, kuidas, et kodus ennast valmis teavad ja Tiia tulevad. Kõik tuleb enne läbi mõelda, milliseid küsimusi esitada. Nii et eks igalühel ole oma pidu, pidu iseenesest ja omad emotsioonid, kuid tulles Toivo jutu juurde tagasi tõesti seda laululava on ehitatud kaua, seda on plaanitud pikalt ja nüüd viis aastat ehitatud, kui mittepäevaks ei ole siin ehitus seiskunud. Ehitajad olid vahepeal isegi nii uljad, noh ega ikkagi Eesti riigi rahade lõppe ehitati võlgu, kuigi ehitajad olid väga raskes seisus, kuid ometigi ehitus edenes ja nüüd viis aastat ja 20 miljonit on läinud ja laululava on valmis. Tegu on unikaalse ehitusega ja tänasel pressikonverentsil olid kohal ka isegi tehnikaülikooli professorid, kes jagasid informatsiooni siis selle laulu kaare kohta tema kõlaomaduste ja kõikide muude asjade kohta. Nii et see, mis siin Tähtveres on nüüd Tartu uue laulava näolt ühte saanud, nagu ütlevad koorijuhid intiimne ja ilus hea akustikaga laulu kohta. Kui minul oleks võimalik, siis vaadake, see sama mees, kes seal käib, valge pintsak seljas ja, ja kogu aeg kuulab kõrva juures üritab kellelegi käske jagada seal dirigendipuldi all Riho Illak, siis ma tõstaks ta kulg kandikule hoias terve õhtu peda sealseid. Tema on see mees, tänu kellele seal. Ma käisin hetk tagasi juhte Riho Illak juures, sest ma nägin, kui ta tuli kolonni peas rahvariietes väike tüdruk oli käe otsas ja tüdrukutest kätt hoidis naine. Ma arvasin, et see on Riho villaku perekond, kes saab kokku just siin. Täna mehe tööpäevad lõppesid viimastel päevadel kell neli öösel. Siis lapsed magasid ja ta ütles, et ei, perekond oli õige, aga et mul on ka tütar ja poeg ja nemad ka laulavad, võtavad sellest peost osa, aga kõige väiksem, et sellel on veel vara. Nii et on inimesi, kes on andnud endast võib-olla rohkem veel kui organism ja meditsiin lubavad. Ma arvan, et me sellega ei taotle nüüd mingisugust kulu, kui ütleme, et ühel päeval, Riho Illak korraks kukkus maha jala pealt. Sest pinge oli nii suur, kuigi midagi ei olnud halvasti, aga te inimese organismis koguneb. Aga tegu on noore mehega, kes teab oma missiooni. Ta tõusis kohe püsti, pisut oli teistsuguse ilmega. Aga täna on mees nagu ponks ja, ja nüüd ta saab kõike seda vaadata, milleks ta vaeva näinud. Ja praegu läheb Tartu akadeemiline naiskoor, kes lõpetas oma hooaja minu meelest maailma muusikaliteratuuri ühe ilusama pärli, Foree reekviemi ka see oli fantastiline, kuidas see kõlas siin tar Tartu Ülikooli aulas, kuidas ta kõlas Vanemuise sümfoonikutega Peetri kirikus. Mismoodi naised laulsid seda Tallinnas Mustpeade majas, kuidas Soome televisioon suisa jooksis tormi, kui nad kuulsid akna tagant, mis koor see on, mis niimoodi laulab, kas ei ole siis selline koor? Mul on teine mõte, praegu hinges võrdlen praegu seda, mis nägin, linnad Tartu on otsekui välja surnud kõik olid koondunud Emajõe äärde, seda inimvoolu jälgima ja, ja aplodeerima ja palju võiks olla siin inimesi ennustada, nii et 30000 maja isegi kardan, et arv tuleb suuremaks, kui esinejad ka kokku liita, sellepärast et tundub küll, et mitte ainult tartlane, vaid iga lõunaeestlane peaks oma pühaks kohuseks tulla ja kaasa elama. Ja võrdlen seda linna tühjust siis kui Balti kett, mis ma kogesin midagi taolist, kui järsku oli kõik muu elu surnud ja alati ainult ühes ühele mõttele. Ühe üks hing oli kõigil, nii et kui näiteks mõtlen, et milliseid suurepäraseid pilte saavad nii foto- ja videomehed tiirutas kogu aeg südalinnas, ta pidi imelisi võtteid saama, ma usun, sest Tartu on kompaktne Tallinnas võib-olla see pidu läheb näiteks rongkäik ka pikalt-laialt, aga siin ta on hästi koos, nii et tahaks näha. Kusjuures sa ütlesid täiesti Vello praegu kuldsed sõnad, et see seltskond on siin kõik kompaktne, nad on kõik tulnud ühe eesmärgi nimel. Ma ei näe siin neid kaubanduse ründajaid. No need on olemas, need on tribüünide taga nutikalt, jälle arhitektide poolt lahendatud. Nende luugid on pargi poole peost nagu ära, sest on ka inimesi, kes pika päeva jooksul vajavadki karastusjoogi head võileiba. Lapsed tahavad magusad, müüakse jäätis, nii et kõik, kõik see on olemas. Aga selle kaasaelamise kohta ma ütleks veel ühe asja. See Tartu juubelilaulupeoliste trass on selles mõttes oivaline, et sa võid vaadata ühel pool jõge, siis minna üle kaarsilla Ta veel, kui sa tahad ja neid inimesi oli ju tohutult. Ma mõtlesin, et kui nad korraga lähevad kaarsilla peale, võib-olla mõni läheb üle ka regaalsust, tahavad ruttu minna ja näha. Nii et see kaasaminek oli nagu mingi magnetiga. Rahvas liikus siiapoole ja kui nüüd ei saa need vaatajate read paisuda tahapoole pealt läheb tribüün kõrgemaks, siis külgedele, ta on juba paisunud. Ja sina, Vello tunneb seda ümbrust hästi, mul on tunne, et õlletehase seal territooriumil on veest. Ja ma näen katustele igatahes kindla peale kohe. Naerab, palun ütle, et kõik see rongkäik essilt laululava eest läbi läheb. Lina laululava taha suundub, suundub õlletehase. Aga kindel CDd, osa tuhandeid tuleb veel, jälgib linnast seda rongkäiku ja siia tuleb veel lisaega see seltskond, kes nüüd paigalt sisse võtnud ja püsti seisab. Põhiliselt seisnebki püsti, nii et ega sa istud, ega vist silm igale poole ei ulata. Nii et selles mõttes ma usun, et muru arvel annab siin veel üks, 5000 veel kasvatada publikut. Muuseas, ma segan vahele, sihuke selja tagant on erinevaid pakkumisi siin kui rea elakatele juttu, nendel oli vestluslinnapeaga, et kui palju tuleb siis ühtekokku kahel päeval siia Tartu laululavale külalisi. Üks pakkus 40, teine 60000. No tahtis, polegi arv. Tähtis on see, et tullakse ja tähtis on see toon tarvidus. Selle arvu me saame teada, kui me teeme homme Tartu juubelilaulupeost kokkuvõtet, siis me toome selle arvu kätte sellepärast et see lauluväljak ei ole mitte ilusti hästi nähtaval, see on ehitatud vaid, ta on ka aiaga piiratud. Nii et need kohad, kus saab piletit näidata, neid ei olegi nii palju, piletid on müüdud ja ma usun, et publik, kui ta peab ka siin nüüd natuke püsti seisma, ei pane seda pahaks. Sellepärast et piletitest laekuvad summad. Ja siin Madis juba ütles, et vahepeal ehitati võlgu, saavad võlad tasa. Kui pidu lõpeb, on ka suurepärane. Ja muide, härrased, minu meelest on sellel laulupeol veel üks märkimisväärne fakt. Meil ei ole ammu-ammu-ammu olnud üldlaulupidudel kaasas laulmas kirikukoore. Sellel laulupeol. Kirikukooride osalevad, eelmisel aastal pidasid nad oma kirikukooride laulupeo, Viljandi siis kui kohe-kohe järgnes koolinoorte laulupidu Tallinnas. Aga nüüd on nad siin koos. Tore komme on see, et meeskoorid on võtnud siia galerii alla, kus hästi kõlab vastu ritta ja siit otse kuninga auvahtkonnast margivad just naised praegu läbi ja mehed tervitavad neid ka lauluga. Need siin saab kohe, kuidas öelda silmast silmameetri kaugusel kohe koos laulda ja käppa anda ka kui vaja ja kaks meest läksid ka, aga õllepurgi mitte Tartu õllepudeli kiusele hakkamisega kurk kuivab ja peab ikka vormis olema. Kontserdi lõpuni ka publiku pool. Kusjuures me ei saa ju siiski jätta mainimata seda, et see, mis siin iga, et peaks algama, on ju paika pandud ainult tänase poole päevaga. Kell kaheksa algas Siim proov. Kell 14 30 oli plats puhas ja oligi kõik, selle ajaga on kõik asjad paika pandud. Homme algab kell kolm kontser, hommikul kell kaheksa algavad proovid. Enne kontserdi algust jäetakse kõikidele osalejatele vaid poolteist tundi söögiaega. Niiet ja kulla inimesed, see aeg on läbi, kus tuldi kohale nädal aega, veedeti lõbusalt elu, joodi õlut, tantsiti, logeleti, tunti päikesest mõnu, käiti, käidi kaubanduses. Nüüd peetakse pidu hommikusse. Vaike Uibopuu üldjuht ja tuntud teada dirigent nii Tallinna kui Tartu mail, eesti kui ma rääkisin temaga pisut naiskooride kavast ja laval, siis ta ütles, et uskumatu asi on juhtunud. Et see lava Nad olid proovinud lihtsalt nii professionaalsest huvist, kuidas ühe hääl kostab Komina kaugemale pingeridade vahele ja ta arvas nende omanikud proovide põhjal, et siin võiks mängida klaverit. Siin võiks mängida klaverit siin lava keskel, et see kostab suurepäraselt ilma igasuguse mikrofoniga publikuni, muidugi kui aga rahvast nii palju kui praegu, võib-olla füüsi kohta ka, aga kui rahvas saaks olla hiirvaikselt, mõistaks seda, see on juba niisugune komplimente. Muidugi kuulajad annavad ka oma hinnangu, et kui ikka pointer peale hakkab, ilmselt ka kodudesse ka jõuab ja autodesse ja hinnangud, inimestel raadiodone, kuidas seda kohta? Mul on küll laulupidude puhul alati üks mure olnud, et kas need kaks või kolm mikrofoni 1000 ja 5000 inimest nende suud ja laugud kinni võtavad, mul on kuidagi selline tunne, et see läheb nagu läbi lukuaugu nendest mikrofonide. Aga helitehnika on paranenud ja võrrelda saab varasemaga. Ja ma arvan, et ta kostab hästi. No ühte asja tahtsin küll öelda, et kõik on hästi mõeldud, eks ole, hagema hakkan kiusaja sõnadest kinni, et kella pealt kõik asi käib, aga vot sellist, kuidas öelda nüüd vaimustust ja sellist rõõmu, mis rongkäigus tuleb paratamatult Ronkega pool tundi juba, kuidas öelda, lõhki arvestati, et kolmveerand seitse on kõik kohad, no veerand tundi seatakse paigale ja seitse võime alustada juba selle piduliku üritusega, aga käib ju alles saabub ja muidugi telemeestele vedada, nemad ei oleks seda ronge kui näidata saanud kuidagi Linnar tüdruk, tähendab siingi. Et ühelt lava taga tegelikult ei ole, sest ma vaatasin, et lõppu ei tulnud, et juba tund aega olime juba olnud juba tunnistajaks ja ei paista, ei tee olevad rahvatantsijad ja see ei ole mulgi nali. Käivad ringi ratas. Kalur rääkis mulgi rannalt lugu, et ta tuli teiselt poolt järve ja sõbraga sai kokku ja antud siis seal ka pisut märjukest ja hakkas hobusega koju minema. Teadused, hobune viib pimedasse üle jääsalatiisanda kuju aga sõidab ja sõidab ja tunnid lähevad ja külm hakkab ja vaatab, et aga tee läheb järjest tihedamaks, kuidagi jalase teele paremaks. Aga hobune oli võtnud ümber tondisaare nagu nägijat on Lõmum ja tumedam hakkabki ringi sõitma, nii et Mulgimaal vahel seda juhtunud, et mõni mees laseb ringiratast. Aga siin on see laulupidu ja siin on kõik nii nagu enam kui sajandiga sisseõpitud, siin ei lähe sassi midagi. Aga ma pean ajaloolise töö ees ütlema seda ka, et kolleegage oli just see, kes ütles, et kuidas nad nii ruttu tulevad sealt Narva mäelt liia, et mina arvan küll, et see elab kauem ära tunne, et no kauaaegne laulupidude reporter tunnetad ära, et ei aga noh, nagu juba öeldud, mis siin katki on. Iga koori lipukandja toob selle kõige väärtuslikumad trofeed siia galeriile ja nüüd on see riigi kasvanud nii pikaks, et juba siin reporterikabiini all ollakse nüüd otsaga väljas. Ja, ja ma ei tea, kas ka kõigile jätkub ju sellega arvestatud, sellepärast et on ju nii palju ka kõige pisemad, olgu ta Iisaku või Avinurme või Alatskivi või Rõuge, kõigil on ikkagi oma lipu, seda on tore vaadata ja näed praegu Tarbatu marsiks siia sisse, tal on oma koori lipp ja selle kõrval meie rahvuslik. Minu silmis on sinimustvalge küll maailma kõige ilusam lipp ja. Vabandust veel vaata, kui neist saaks kuidagi nüüd nii pool kaldu panna, et see lipp kogu oma ilus illuses nähtava. Küll. On ilusad ja seda veel võtta. Paljud nendest tippudest on ju käsitöö. Muuseas, väliseestlaste naiskoor tõi täna oma lipu meie Tartu raadio ruumidesse hoiule, ütlesid, et me julgedega kuskile jätta, et me oleme teda nii südame vaevaga ise teinud ja isegi ookeani siia pole toonud, et me ei taha jätta ja meie siis valvasin raadiot päev otsa. Venelased löövad prantslanna andeks löömadele tantra, kes tegid teda nende sinka-vonka rongkäiku, teemad Emajõe ääres ja nüüd annad oma tantsusammud juba siin. Seal ei sa arvelt edelasse. Ikka Tallinna teine akadeemiline. Aga ma tahtsin veel öelda kahte fakti, tähendab, kui me siin räägime, ühed laululava alles eile avati ja siiski torumiseks ehituse peal nii väga ei läinud, sellepärast et need tõrked projektide eelkõige raha puuduselise venitatud ja kordame kuulajate jaoks üle selle. Siiski juba aasta tagasi tehti siin laululaval esimene hääleproov ja siis hinnati juba akustikat juba praegu neid rongkäik on veninud, teine tahtsin öelda, siis laulupeole on tulnud siiski tunduvalt rohkem, kui oli registreerunud ligemale 17000 esinejat oli tänase lõunase seisuga ja eks me arve jõuame veel hiljem kokku liita. Aga muidu sellest tudengite Siksakitamisest rääkisime me peaaegu tund aega tagasi raekoja platsil, siis see tähendab, et tuhanded veel tulevad. Ja see tähendab seda ka, et see on neil veres. Ja see tähendab, et nad teevad Tallinnas seda, täht läheb seal veel 90. aasta peol meelepärast Ilvar peale, nii vihased ja tore ja mida teha. Aga ma ei saa aru, mis tänapäeval peab ütlema. Nii nüüd oli pikk paus vahelduseks saladuslik takistamine, nõudis nagu ruumi ka, aga nüüd on järjekordne grupilisest, kõige pisemad on ju tulemata veel, nendel on see, ära mine otsi, et ma tahaks näha, kuhu nad siia muidugi üldse toranzin, kaskede alune nüüd, mis jääb Emajõepoolsesse külge, see on istutatud ka laulupeoga seoses, siis kui peeti üliõpilased. Ole kena, ütle mulle, palun, kas need on nüüd need Helju Mikkeli istutada käseb, mida ta kaudaamuseks lauda? Esimeseks Gaudeamuse. Muuseas ja ma ei ole seganud selja tagant vahele, tähendab üks istuta ja on ka tänase peo pealavastaja. Lubage mulgi viimasel ajal metsa saadeti tegijal natukene selle istutuse kohta öelda nüüd kas ööd on ääretult pilkupüüdvat? Ma ütleksin, Neibkilikud parimas eas ei ole ühtegi kuiva oksa, nad on istutatud paraja tihedusega selle tõttu nad on ka sirgunud ikka valguse ja päikese poole. Nii et nende kaskede all kõndides tunned mingit erilist tunnet. Ja kui sa tead, et seda lauljad, tants ise istutanud ja millal vaja läks, 60.-te keskel istutati ja nüüd nad on kõik valmis. Me ei saa öelda, et laululava ehitanud Riho Illak või ainult ehitad laululava on ehitanud ka peolised ise. Tammede istutamine, puude istutamine ei alati kaasas käinud mitte ainult suurte laulupidudega, vaid ka paikkondlike laulupidudega ja vanasti istutati ka talus, sündis laps, oli juubel, pandi puu kasvama ja ma usun, et me jõuame sinna jälle tiiruga tagasi. Tuletage meelde seda omaaegset traditsiooni, millele pani aluse Uno Uiga, kui siin hakkasid toimuma üleliidulise poistekooride laulupeod iga nelja aasta tagant iga koor istutas siia parki ühe puu oli, aga see ei olnud mitte nii, et ükskõik missuguse üks aasta istutati okaspuu, teine aasta lehist. Need on siin kõik olemas. Kusjuures need puud on kõrged, need ei ole, sa rääkisid ja tähendab parimas eas samal ajal osa, nii et raadiomaja, kus me praegu juttu ajamas, vii läbi viie korruse ja Kasedunud, vaatame taeva pea kuklasse, et vaadata, kus kase latva samal ajal osa nii kõrged, et minu arust sama kõrgel kui laulukaare kõige kõrgemini Äärondisti ja. Härrased, vabandage, ma ei saa, ma ei saa, näete, seal läheb mul suur tükk maad ja Andres ka uus mees, kes esimest korda pidevalt. See oli vist kaheksa 86. aastal Haapsalus esimese vabariikliku puhkpillimuusikapäeva. Ta korraldas seda ka niimoodi, et vahepeal kukkus kokku ja siis küsis silmas pirukil medõe käest, kuidas on, kas ikka räimi jätkub, kas puhkpille jätkub, kas mehi ka ikka jätkub? Seal võis veel üks asi olla mängus. Nüüd on tal linna Kohtla-Järve linna esindus. Kellel oli Vello puust öeldud, et need Kasedal erry pikad, siin on üldse üks haruldane pinnad sinuga geoloogiliselt haruldane koht, nii et lauluplatsi valijad on teinud väga õige valiku. Vanemad inimesed mäletavad, et 20.-te aastate lõpul ja järgmise aastakümne esimesel poolel tehti praeguse lauluväljaku kohal hädaabitöödena mullatöid. Pealt veeti täitepinnast Emajõe parema kalda kindlustamiseks. Ja mis selgus? Veremullatöödel paljandusid devoni, liivakivi ja savikihid, mis olid mandrijää poolt kurdudesse surutud ja osaliselt segi pööratud. Eesti on kuulus oma devoni ajastust pärit kalade kiviskistega. Selgrootud on seevastu vähe säilinud. Neid, kes kunagi ammu-ammu elasid, muidugi selles suhtes on Tähtverepaljand eriline. Kõrvuti kalajäänustega leiti mikroskoopilisi karp vähilisi ja 27. aastal Karl Orviku kogutud materjali kirjeldas Armin Öpik 35.-na tal seitset uut liiki maailmale. Aga kuulake nüüd, millised on nende nimed, kuigi ladinakeelsed aga palju ütlevad sealhulgas trepanella Orviku lepperbiidina Tartuensis loetan Ella täht verendis. Nii et see koht on läinud juba maailma luku teaduslukku oma ammuse minevikuga. Ja ma ei imesta, kui läheb täidega Riho üllakun. Niisugune mitte unistus, aga aga arvamused kui Tartus seni on ikka tuntud ja näidatud ülikooli kuue samba järgi võib juhtuda, et edaspidi tuleb laululavast kõva konkurent, uus Tartu sümbol, sümbol ülikooli kõrvale, võib-olla ka suvel pidude ajal asemele. Nii et ja siin on hästi ristunud geoloogiline ajalugu, Eesti rahva ajalugu, lauluajalugu ja kui natukene isiklikuks minna, siis ma mäletan Treffneri gümnaasiumis käies meil oli väga tugev võimlemisõpetaja haaranud, kes tõi talvel meid siia Emajõe luhal suusatama, aga poistele meeldis ikka tulla siia mäenõlvale ja mis siin oli, see ei olnud mitte midagi, siis pärast sõda siin oli lihtsalt niisugune nõlgus, poistel oli võimalik kehvade laudadega sõita, pooled kukkusid poole, käid püsti ja Emajõe poole. Aga siis hakkas asi ilmet võtma. Ja ega me ei saa ka olematuks tunnistada seda eelmist lava, mis oli küll ainult tagaseinaga ja hallist Kilikaadi. Aga tule, süütamise koht oli küllaltki reljeefne, ta oligi teisel pool lava võrreldes praegusega, tule juurde me täna veel kindlasti jõuame. Nii et lisada siia veel, et omal ajal peetigi Tähtveres laulupidusid, ka hiljem on peetud, siis on kõik märgid jõudnud ühte punkti. Ja siia. Ta on sündinud. Ja kas te tahate näha nüüd seda laulu pidude järelkasvu? Meie eest läheb praegu mööda Virumaa poistekooripeol midagi analoogilist Eesti meestelaulu seltsi poistekoorile, kus igast koorist laulavad ainult paremad. Seda ei teinud nii, et õpetaja ütles, et tead, sina, Jüri, sina, Lembit, lähed, laulad. Lauldi, tehti luukamber, kuur isee otsustas, kes surid oma koori parimad poisid, kes läksid laulma Virumaa poistekoori ja Eesti meestelaulu seltsi. Poistekoori koorid käivad ainult kaks korda aastas koos. Tühjad tulevad suvel Vigalas koorijuhtide laagrisse. Peadirigent Hirvo Surva on suunduv poiss lehtedest pühkida niisuguse laulu tahte et täitsa võimatu on nendele selgeks teha. Poisid, aeg on läbi aegade koju. Ja tahaks veel Tartust rääkida? Muidugi võib öelda, Tartu lauluväljak on väiksem kui Tallinna oma, siia ei mahu, nii palju publikut ei mahu, nii palju esinejad, see kõik on õige. Aga Tartu ise on ka väiksed. Kuid kas määrab alati, kui palju inimesi kokku tulevad? Kõik me teame, et kui hea seltskond kokku saab, siis on mõnus olla. Ja ma ütlen juba ette, et siin on väga hea seltskond kokku saanud. Ja on ka omad punktid liidavad selle tartu tähtsuse küllalt suured. Ja me ei hakka kordama, et siin toimus esimene üldlaulupidu ja teine ja vitu veel. Me juba ütlesime Gaudeamus, üliõpilaste laulu- ja tantsupidu sündis Siim eesti poiste üldlaulupidu sundis siin Üleliiduline poistelaulupidu, sündis siin, siin on midagi, siit algab midagi. Seda, mida järgitakse ja mis sobib. Ilmselt ikka ülikoolilinn tunnetab ära, mida tuleb teha, mida on paras aeg teha. Ja mis tähtis ideed ideedeks, aga need on kõik juurdunud. Need on kõik vilja kandnud, need keemiad, mis siin muld on läinud. Nii et Tartu tähtsus ja seda ei saa maha vaikida või nagu vahel öeldakse, seda on raske üle hinnata. Praegu tuuakse siia kohe galerii peale Tartu poistekoorile. Sümboolne jutt, aga tahaksin reeta nüüd ühe saladuse, midagi Virgo variandi, selle laululava tegevdirektor, mees, kelle osasele Ilusa ehitise valmis saamisel ei ole sugugi väiksem, kui Riho Illak oma ütles, et ära ütle raadios, aga mõistlik ka ütleme, küsimus on sellest piletid on otsas, ühtegi piletit enam ei ole 30000 trükiti arvata, et sellest aitab. See tähendab, et siin on vähemalt 50000 koos esinejatega võib-olla veel rohkem. Ja kõik need prognoosid, mis me tegime, on ammu lõhki raama ja isegi palusid korraldajad Valgre, et kallid inimesed säält vere laenu ei võta füüsiliselt enam lihtsalt inimesi eriarst, vabariiklased, lükake edasi, tuleks hüüame raadio kaudu, vaadake kasvõi televiisor, et kui aga lihtsalt ei pääse löögile, Tomalt korraldakse teine palve kohese jotka. Spetsialiseeritud automaadile tuletatakse meelde. Sa ei ole kohustatud. Ma ütleksin, et igast olukorrast leiab lahendusi või parema käega laval näeb, et kes ei ole siia saanud Võrtsjärve mängud, mudel, mida peeti 17 aastat järjest, mis nüüd on läinud pausi pidama, aga küllalt ärkavad tärkavad kindlasti uuesti, võib-olla enam mitte nii suures mahus ja selles väljanäitamise tuhinas, kui sisemiselt nii nagu rahvas neid mänge vajab enda jaoks rohkem, mitte kaugelt kohale sõitjatele siis seal juhtus ka ükskord nii, et oli imeilus ilm, raadius oli reklaam ja piletid said otsa. Ja siis tollase Jaakobi nimelise kolhoosi esimees tõi kontorist valget paberit, kaks naist, lõikasid, ribasid ja tema siis oma selle majandi templiga muudkui põrutas sinna templeid peale. Nii, ja kui esimees siis lahkus esimese päeva lõpuks, siis olid tema kuue põuetaskud kuue küljetaskud, püksitaskud, kõik paberraha täis. Nii et juhtub sedapidi, juhtub teistpidi, vahel saab ka nalja, vahel on seiku, mida võib isegi meenutada, mitte sellepärast, et just täpselt nii järele teha, aga rahvapidudel nagu mina armastan öelda, seda juhtub kõike. Jah, need kõige pisemad veel tulevad juba mõnda tundsin ära, keda Sindi raekoja platsist aga juba tulevad uued, see tähendab, ja mudilaskoorid, need, kellel on siis nüüd au tsiteerida. Jah, aga see on täiesti geniaalne idee siia laulupeole tuua metafoore nemad on need õiged, meelsemad ja kõiges südamlik. Ja iga kord tõrjutakse neid välja. Tallinnasse tuuakse lisaained harjust ja Tallinnas on, nüüd on kõik koos ja ma vaatan, et õnneks galerii üks tiib on natuke pikem kui teine riiet lippude jaoks, ruumi jätkub ükski lehvimata ja kui nüüd tõuseks üks parasjagu tuul, siis lööks nad ka kena diplagisema tuules, sellepärast et tõepoolest mõni on nii kaunis, et tahaks seda nagu oma käega laiali tõmmata ja imetleda tuttidega mitmevärvilised vapid ja embleemid. Ja millised aastaarvu 1800 keskel 1900 alguses mõelge, kui palju on siis käinud 1000-st nendest kooridest läbi, et seda laulu tuld ikka edasi täita. Ma ei tea, mida arvavad kuulajad kodudes. Võib-olla see, mida me kirjeldame, on juba küllalt pikale läinud, aga ka rongkäik on pikale läinud. Niiet et võib-olla ei tasu veel kärsituks minna, sest laul ju tuleb, kontsert varsti algab. Aga mulle tundub, et meile, reporteritele on see hea. Me oleme nüüd juba 36 minutit rääkinud, teadmata siia tulles, et me peame nii ja sedasi ja siin tegema, sest meil olid ka mõtted koondatud pool lehekülge valmis kirjutatud, kuidas seda ajaloolist kontserdi natukene tõhusamad ja sügavamate sõnadega alustada. Aga nagu öeldakse, võta näpust, nüüd me siin oleme. Aga ma arvan, et rahvapidudel ja on ennemgi läinud pidu pikemaks ja allesse õigu tulnud lõpu poole lasta, kogub jõudu lasta, kogub jõudu, las jõuavad kõik kohale. Küll ta siis algab. Aga ma nüüd agedaga meenutanud, kuidas Tallinnas, mäletad, kui need ajad olid, kus igat laulu ei võinud laulda ja siis seda õiget laululaudi kaks korda ja kiputi kolmas kord laulma ja kuidas pidu ei tahtnud, seda ma mõtlen, et kas täna siis sama luguvad oli algul noh, mis oli planeeritud 10 pool 11 seda lõppu teha, mina ei usu, et selle abil lõpp selle pärast, et minu arvestuste järgi tund aega läheb, küll see asi nüüd üle seitsmest ei ole juttu, aga ma ei tea, kuidas telemehed oma plaanidega hakkama saavad. Talle kohe järgi on kavad viimane laul ja-le järgi. Kui teiste otsustada ja surmkindlalt mõni pala läheb kordamisele väetise Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Jaaniliseda Mu isamaa on minu arm ja tormise meeles ja see välja tuleb siis need kaks järgmist laulu lähevad kordamisele ja ma usun, et kõik eelnevad plokid lauldakse veel kord läbi, nii et vaatajaid lähebki. See oli välja nii, et elame-näeme, kuidas see asi nüüd läheb, sellepärast et nüüd tõesti need kõige pisemad ja ma ütleks, mõnel on emad-isad ka käekõrval, sest muidu on natukene kahtlane last nii pikalt välja lasta. Pole vigane tõrvikud on ju siin maakondade tõrvikud, oli ju siin küll tuld täitavalt, kuhu minna, siin on meie ees kohe all linool veel laiguke muruplatsi, mille lapsed on üles, seal on üks rahvatantsija noor isa ja tema kõrval kõnnib kahe aastane ei kõnele veel. Ma olen, avaldab, vaatab, vahepeal laulab kindlasti. Debulava ta publiku poole, siis hoiab oma kärust kinni, aga näib, et temal kaks on. No mis need teised siis? Ei peaks. Patti kukkuski nüüd maha komistusjalgu jala taha, mis siis teistest rääkida, kui kaheaastane vastu pea muuseas vanade ajalehed, paljud lapsevanemad on võtnud samuti galerii alla positsiooni sisse ja on oma pisikesele võsukesed turgutuseks, lepitakse ka kokku pärast kokku saadakse veel ära ja muidu oli näiteks minu omale öelda, et kell üks tähistame peale seal kokku, aga noh, eks see läheb nüüd loomulikult pikemale ja seetõttu väikene, peab ka kindlalt teada, kus emme-issi teda teda ootab. No igatahes minu teada ei ole iial Tartus rahvakogunemist, kunagi on öeldud 50-st 1000-st, räägime praegu, aga mine tea, võib-olla on enamgi. Eks siin on mõned ka need, kes tõesti piletiraha ei ole makstud ja vaikselt on sisse tulnud alati suuri neidki ja ausalt öeldes, ega ma neid hukka ei mõista, sest üritus on seda väärt. Kuulge, härrased, te olete ärimehed, öelge mulle nüüd, kuidas. Ja sellest nende galerii, rippude lippude ridadel ei ole üldsegi nende vaid A printsiip, tähendab, kaotavad midagi, näiteks ütleme ausalt Ellemeraaž kui peasponsoriks on Eestimaal viimasel ajal palju kõmu räägitud, aga ikkagi arvestamise firma eraldas 300000 laulupeo jaoks ja leppis sellega, et vaid üks plakat NATO on siin seesama raadiomaja Lott raadiomajale teeti eraldi, et siia võib panna, aga laululavale ja galeriile sealt on kuidas öelda, kommertsist puhas. Nii et ja, ja teine näeme on vaata, kus peavärav on, seal on Postimehe reklaam väljas, kus kolm rahvuslipud lehvivad, aga üldiselt ka sponsorid on olnud väga tagasihoidlikud, on nõus olnud sellega, et jääme tahaplaanile, laul tähtsam ühesõnaga nädala olnud hingelt ja südamelt eestlasel ja siin raadiomaja korruste vahel on veel reklaami, üks asi mulle meeldib, otse meie akna all on firma loodus andnud teada, varna saajad on head. Kuna siin loodussõna on sees, siis mina ei ole millegi peale pahane. Aga ma nimetasin Narva mäel ka juba ette, et siin on väga rohelise meelelaadiga ehitud ja ka kujundatud. Eesti Egiptus ütles, et kui on nii palju parki noori puid, rohelist muru, kas on vaja minna, tammesid rüüstama nii talaselt. Sest näiteks see originaalne dirigendipult, mis on ühes tükis väikese tribüüniga mis on juba paar päeva seisnud siin lava ees selle platsi keskel, mis jääb siis pealt vaatama, olete ridade ja lauljate vahele. Mis te arvate, kui palju on seal vanikut kogu pikkuses tamme vanikud, mis on siis põimitud veel rahvusvärvidega 35 meetrit kui kõik need servad läbi käia üles-alla 35 meetrit ja tõepoolest ei ole ju rohelist juurde vaja, kui me oleme rohelise keskel. No nüüd on siis tõesti rongkäik jõudnud lõpule kõige pisemad, jõudnud siia laululavale ja mehed sätivad ennast, et hakata tribüünidel poodiumil, laulu laudadel kohti sisse võtma, sest nüüd peab juba kuidagi seda ajagraafikut sättima, sest mis liig see liig, ega nii palju sa ka lõhki minna ja rahvastik istub maha. Nüüd juba oodatakse neid pidulikke avamise hetk ja lõpuks seisab ka laulutule süütamine ees. Mai tea, Toivo, kas sa sellest rääkisid, kus üldse koldud pärit on, need Viljandi meeste töö ja, ja, ja Tartu gaasi, gaasi on seal sees ja, ja ei roosteta mitte kunagi emis ilmaga ei vihmaga, aga no vihmas, täna ei tasu meil enam rääkida. Taevas rohkem sinist ja need valged pilved on ka kõrgele tõusnud. Aga nüüd mulle tundub, et ei, me meie ees on, on tükike Pariisi Louvre'i au ja, ja see, mida sa ei lubatud, et mõned sõnad on meil ka valmis pandud, oleme ausad, pool lehekülge on valmis trükitud? Ei, meil on mõtteid, ka muid paberid on rohkem, aga see algus? Ma arvan, et hakkame pihta, et nii väike paus nagu öeldakse iseenda jaoks, et siis taas uuesti alustada. Siin Tartu meie rahva ühislaulu äi Emajõe kaldal siis jõe vasakul kaldal, nüüd paremal siis sakslased, suveaias nüüd oma uhiuuel lauluväljakul. Siis ja nüüd vahele mahub aega, üle sajandi. Palju on vett Peipsis voolanud, erinevaid suud üle rahva peade puhunud. On olnud ranka ja rõõmsamat. On olnud lootuse kaotust lootuse leidnud. 125 aastat tagasi pidi laulma tsaarile kiituslaulu. Aga neil päevil sündis ometi üks rahvus. Maarahvast said eestlased, Needsamad, eestlased, keda Torupill nüüd kutsub lavale. Johann Voldemar Jannsen. Ja tema noorem sõber Jakob Hurt olid need mehed, kes valdasid püsimajäämise ingel, helisid siis kui kõik olid. 18. juunil 125 aastat tagasi. Aastal 1869 kogunes Tartusse 845 meeslauljat ja puhkpillimängijat et maha pidada esimene ülemaaline laulupidu. Palume meiegi täna esimesena lavale meeskoorid. Võtab natukene aega, kui mehed jõuavad just linna, kust häälerühmad peavad olema. Kordaks. Eelmise mõtte üht lauset ja siis jätkaks neid mõtteid, mis Peaksid sobima alguse juurde. Voldemar Jannsen ja tema noorem sõber Jakob Hurt olid need mehed, kes valdasid oma rahva püsimajäämise, hinge, helli helisid siis, kui kõik oli noateral. Papa Jansen yle üritati teha tema Tiigi tänava kodus isegi atentaati. Ohtlik ja tänamatu, oli rahway tegutsemine tookord. Ohtlik ja tänamatu on tulnud uue Eesti sünniaegadel. On ka lohutust. Laulupidudest koondunud rahvas oskas tormistelgi aegadel vabadusepüüet nagu oma laulegi südamesopis alles hoida, Neist tuge ammutada ning vastu pidada. Täna võime aastapäeva peole minna avatud rinnaga. Mitte keegi peale peoliste endi pole määranud, missugune see pidu peaks välja nägema. Mõeldud muidugi on arvestatud ajalooliste alguski omaaegseid laule mida varem armastati lauldi, lauldakse täna ta. Igal kooriliigil on oma etteaste seatud, nii et vana ja uus hästi kokku kõlaksid. Eelkäijate ees mütsi maha võttes meile lugupidamist avaldada. Nimetatud oletegi Tartu esimest kontserti, ajaloolised. Lisaks lippudele pannakse nüüd siia galerii äärt üles ka kõigi eelnenud laulupidude embleemi. Ja mõnigi paneb meid pisut muigama, vaatan 1950 Eesti NSV ja millised viisnurgad ja muud tähistatel peal, aga eks see on ajalugu ka nendele aegadele raskustele vaatamata. Ta eestlase laulu armastus ei kustunud, peeti ka nende rasketel aegadel vastu ja, ja sellepärast need embleemid räägivad ise enda eest ja päris õige nad on siin välja pandud jällegi kunstniku kytuse leidlik lahendus, ütleksin jah, ja need ei panda välja mitte korraga vaid nii nagu lauljad esimestele pilgudele tulid. Meeskoorid laulsid kolmel esimesel peol ja sellepärast avanemad kolm toonast märki. Kolm embleemi. Kõigepealt. Torupillimäng on see siis ainus heli, mis kostab praegu laulul avalduses meelde, et seal ikka kohti ja ja nüüd, kus on tehtud ruumi pisut, on selle no mis ta on oma nelja-viie meetri kõrgune, tahukas, kus peab süttima laulupeotuli ja seal on siis maakondade tulehoidjad, hoiavad oma lätted, jääbki. Jäävadki ju need tuled põlema ja jõuavad Tallinnasse. Ja tegelikult tahukas ööl võtvad igast igast nurgast kuus meetrit, kui seda Viljandis tartlaste toode, siis kulus terve päev, sest küll ei mahtunud ühe liini alt ja, ja puude alt läbi heli tõeline tegemine ja tegelikult tahaks lisada selle toru pri jutule, seda, et esialgu oli plaan karjapasunat, ega see pidu lahti hüüda, kuid mida pole karjapasuna teravele aeglane Nad ei ole nad sellised jõud ja sellises olekus, et nendega saaks peo hääli puhuda ja sellepärast siis kostus ka siit torupillihelid, millega mehed lavale kogunevad. Väga sümpaatne on, et see just kirjeldatud tahukas tule alus ei ole viidud mitte kõrgele, nagu me oleme harjunud, vaid arvestades seda ümbrust on ta pandud selle amfiteatri ühe külje keskele kivis poleeritud graniidist rinnatisele. Et ikka lauljad ja laululava sealt, kust tuleb südamete südamesse laulu ja pillimängu, et see oleks keskpunkti. Et lauljad ja publik oleks vastamisi ja tuli muidugi kõigi kõrval. Ta sobib sinna, taamale jäävad jälle kased. Ja kui ta tänal hoidma lööb, siis on ta nende kuuega tagasi lehtinud, kaskede taustal ju kõigile nähtav polegi rohkem kõrgust vaja. Nüüd tundub, et meeste paika sättimine kohe-kohe lõpeb esimeses reas rahvusmees korrama pruunides põlvpükstes ja mustadest torukübaratest ja ja nende taga siis ikka enamasti valgetes mütsidest. Mehed, no võtaksin kolmveerand laululavast võtavad nad enda alla ja siin on päris värvikad kombinatsioonid. Hästi hakkab silma Forestaalia mürkroheline metsaroheline värv, niik kaabud, kui ülikonnad hakkavad nende seast hästi silma ja nüüd veel hundi häält, kostab ikka see peatseremooniameistreid, kes siis paigaldan veel viimased mehed ja siis tundub, et võiks juba laulu ka vist ka pihta hakkad. Kell näitab niipalju, et tundamist üle läinud. Peaaegu 50 minutit. Aga nüüd on kõik valmis. Read on paigas. Ma vaatasin, miks politsei jookseb tavaliselt aru, need on need poisid politseipoisid, kes laulavad. Aleksander Kunileid. Liilia Koidula sind surmani. Juhatab Ants Soots. Siis juubelilaulupeotuli siin Tähtvere lauluväljakul. See on omapärane konstruktsioon, tahukas. Nüüd tuli on settinud, tulin, näed, et see ongi tore paik. Aga aastaga on pidanud arvutu ootama oma võimalust ülema lise laulupeol korraldamisel. Esimest korda sel sajandil on algamas üldlaulupidude sünnilinnas ja rahvusliku liikumise hääle linnas Tartus. Üldlaulupidu. Meie juubelipidu ei ole ainult Tartu linna valla või maakonna pidu vaid nagu ütles juba 125 aastat tagasi papa Jansen seal meie terve maa ja rahva laulunil. Tantsupidu. Tervitades kõiki juubelilaulupeo lauljaid ja pillimehi, tantsijaid, organisaatoreid. Rõhutan, et just laulja on alati laulupidude kiirguse allikas. Loodetavasti jagub seda kiirgust esinemisteks kahele päevale, mille tulemuseks oleks korda läinud pidu. Kõige esimene tervitus kuulub meeskooridele, kes on alati osalenud laulupidudel ja oma võimsa lauluga. Rahvas vaimustanud. Tervist. Tänan kõiki saabunud puhkpilliorkestreid, segakoore, lastekoore, naiskoore, poistekoore, rahvatantsijaid, neli mudilaskoore ja soovin neile häid lauluelamusi. Kõik see jõud koondub kokku ühend koorideks, kelle laul peab jõudma igasse Eestimaakodusse ja peale selle veel laia maailma. Tervitan kõiki neid koore, kes on tegutsenud juba üle sajandi ja sellega jätkanud esiisade traditsioone. Hea meel, et Eesti koorilaulud pidevalt kõlanud ka väljaspool Eestit ja mitte ainult kodu Eesti, vaid ka väliseesti kooride esituses. Loodetavasti annab kõikide jõudude koondamine Tartu laulukaare alla võimaluse öelda, et on toimumas ülemaailmne eestlaste laulupidu. Ükski laulupidu ei saa korda minna ja ükski laulja ei saa täit rahuldust oma laulust suure hulga pealt vaatajateta tervitanud kõiki biokülalisi ja soovin häid elamusi. Ning heasoovlikkus lauljate vastu. Laulupidu on tulnud jälgima hulk Tartu linna sõpru paljudest riikidest. Ainuüksi ametlikel delegatsioon on üheksas linnas. Uppsala ja Tampere Lüneburgi Apeerum sottwen, Defender, lime, Regia kaunas. Vespre. Erilised tänusõnad kuuluvad muidugi dirigentidelt üldjuhtidele, ilma kelleta ei toimuks seda pidu. Nii 1000 tervitus Tartu linnalt kõigile peolistele, nii esinejatele kui vaatajatele. Lõpetan laulusõnadega. Ärge unustage laulu, seda laulu ülimat, mida meie isad laulsid künniraal. Talviti külalisi kuulajad ja vaatajad üle kogu Eestimaa. Tervitan teid juubelilaulupeod, peatoimkonna, direktsiooni, dirigendile ja kõigi korraldajate nimel. Kallid eestimaalased, kallid külalised, on saabunud see päev ja see tund. Ning saabumas on see hetk, kus 125 aasta pikkune laulupidude tava, mis on saanud aasta ja isegi aastatepikkuse levi on peagi vallandamas teie ees. Tänane päev on ajalooliseks suursündmuseks kogu Eestile ja eriti laulupidude hällile Tartule. See laulupidu, milles osaleb kogu Eesti. See laululava, mida on aidanud rajada kogu Eesti on sümbol meie vabadusele milles me oleme laulnud ja laulame, mille poole me oleme töödelnud ja mille oleme saavutanud. Laulame nüüd koos kõik vabas Eestis. Laulupeo peatoimkonna ja korraldajate nimel kinnitan et kõik ettevalmistustööd on lõppenud ja kuulutan laulupeo avatuks. Juubelilaulupeo patrooni Eesti vabariigi presidendi Lennart Meri tervituse loeb ette Mikk Mikiver. Vabariigi president Tartu juubelilaulupeole Kaheksateistkümnendal ja 19. juunil 1994. Armsad kaasmaalased, kallid tartlased. Õige pea tõstab koorijuht taktikepi ja meie südametesse voolab laul. Üks laul korraga. Laul, hingad. Laul hingab. Ja meie hingame koos lauga. Oleme üks kõrv, üks süda ja üks mõistus. Ehkki meil on palju ja kodust tulles olime veel erinevad. Kuid laul liidab meid selleks, kelleks oleme tahtnud jääda. Ja kelleks loodame saada eesti rahvaks. Veel enne, kui me isad püssiga käes neid Eesti riigi lõid, meie vaaremad ja vaarisad lauluga suus eesti rahva laul on olnud eestlaste salakeel, mis lubas meil läbi sajandite valjul häälel kõnelda lootusest ja murest rõõmus ja vihas õigustest ja kohustustest. Ja seda ka Eesti rahvale kõige pimedamates aegadel, kui laulu ja rahva enda eluniit oli katkemiseni pingul katkemas ometi katkemata. Lubage meenutada selle sajandi ühe suurema vabadusvõitleja Gustav Ernesaksa sõnu. Suu laulab, süda muretseb. See oli ühe tema artikli pealkiri. Neli lihtsat sõna, neli täpset sõna, neli ohtlikku sõna, mis ometi trükiti 100. 1000. ajaleheeksemplari sära, venestamisaja kõige pimedamal ööl trükiti ära hoolimata kõikvõimsast Nõukogude tsensuurist. Et eesti haritlased faili käis üle harimata rõhu ja võimust et ei katkenud meid kõiki rahvaks, ühendab nii. Laul on meid liitnud aegade koidikust ja liitunult võib ka väike rahvas olla teistega võrdselt suur, võrdselt tugev ja teistega võrdselt oma tahet maksma panna. Ühenduses on meie või laul oma kaitsva kilbiga on juhtinud meid uue aja künnisele. Nüüd sõltub meist endist, kas suudame ja tahame mõista lihtsat tõde. Muusikas on meil erinevad hääled, bassid, tenorid, aldid või sopranit. Ja parlamentaarses demokraatias võivad meil olla ja peavadki olema erinevad vaated. Kuid üle lauluhäälte ja üleerakonna häälte tõuseb midagi. Mis on häältest tähtsam. See on lauluviis. See on meie eesti riik. Suu laulab, süda muretseb. Vabariigi presidendina tervitan teid kaugelt, ometi olen teie keskel ja laulan teiega kaasa. Tartu on kinkinud meile 125 aasta eest laulupeo. Laulame muusika. Laulupeod on olnud lisaks muusikale meie koondunud ise teadus, mis on eestlase igatsuse vorminud eesti poliitiliseks tahteks. Kõlagu täna ja edaspidi Tartus ja üle kogu Eestimaa erinevad lauluhääled. Kuid voolaku nad kokku ühtseks viisiks. Sõbralikult naeratavad. Eestis saagu Tartu juubelilaulupeo kooskõla meie kodumaa kooskõla kammertooniks Lennart Meri. Tänan. Tänasele peole on kutsutud ka neid vanu üldjuhte, kes, Tartu pidudel kui ka pidudel Tallinnas dirigeerinud ja kes nüüd peavad pensionipõlve? Vestlesin enne kontserti professor Aloritelduvate raasu kummardus publikule. Oli suurepärane dirigent. Üks tippeesti kirikumuusika. Kahjuks ei, Sa infot ei saada, ilmselt ei ole ka vaja. Kuulaja kuuleb laulu ja see on praegu peamine. Tahaks natukene tähelepanu pühendada mitte vanale koorile, mitte ammu sündinud koorile. Aga näide, ma arvan, väärib ennast Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu meeskoor kus kaks kolmandikku endisi tuntud kooride lauljaid et mis sa teed, aastaid tuleb manu. Aga laulupeole tahad tulla. Ja nii mehed tulid kokku, otsustasid luuagi selle koori tekitada. 90. aasta üldlaulupeoks. Endist tehti nagu öeldud, meeskoorilauljatest, et ikka rivis püsida. Kooris on 55 meest. Ja dirigentide professor Alo Ritsing ilmale Johanson ja Made Ritsing. Saladus ei ole ka koori keskmine vanus seal tasapisi kasvanud ja on 57 aastat. Kuuri vanim liige Robert Tasso saab kolme päeva pärast kaheksa kuni viie aastaseks. Ta on laulnud 27 kuni 33 ja 56 kuni 75 Tartu akadeemilises meeskooris. Olnud 32 kuni 34. Eesti üliõpilaskonna esimees. Sealhulgas kaks aastat Soome, Eesti, Läti, Leedu üliõpilaskondade liidu president. 33 34. Organiseerinud 33. aastal juubelilaulupeol tervitusrongkäigu riigivanema Jaan Tõnissoni juurde. Üliõpilasena töötas aastaid riigikohtus 41 kuni 51 Siberi laagriaastad 51 kuni 56 jätkuks asumisel. Mida kõike meie mehed on suutnud ja kui palju selle pärast kannatanud. Ilmselt on laul aidanud siin vastu pidada. Tänavu peab oma seitsmekümnendat juubelit koori baritonilaulja matemaatikateaduskonna professor Olav Prii, kes oli pikka aega Tartu akadeemilise meeskoorilaulja ja solist. Laulupidudest on ta osa võtnud alates 47.-st aastast. Tartu juubelilaulupeol äsja oli ta solistiks Juhan Simmi laulule omada. Sama laulusolistiks oli ta ka 69. aastal 100. juubelilaulupeol. Väärt mehed. Ma vaatan praegu seda kuidasmoodi, neid külgusi galeriisid pidi, lahkusid Tartu Tähtvere uuelt laululavalt meeskoorid ja kuidas pilliorkestrit tulevad siit kõrvalt külgedel lavale. Ja mul käis panus nõksatus kehast läbi. Elu on kummaline, ta on julm. Tan täis rõõme ja muresid. Ja ma tean, et siinsamas Tähtvere laululaval on ka meie üks unikaalsemaid kollektiive Eesti orkestrijuhtide puhkpilliorkester. Nagu me teda tunneme. Selle orkestri alustalaks 35 aastat tagasi oli rauaaegne kabala puhkpillidirigent kabala kultuurimaja juhataja, kabala kultuuri hing August Pärn. Reedel läks mees manalateele. Seesmine keel prantsatas sees ja ütles, et, Küllap ka puhkpillimees, kes teadis pärli, kuid Ta mõtleb praegu seal laval oi, kuidas ta oleks tahtnud oma paritoniga koos meiega mängida. Ja enne, kui ta oleks jõudnud mängida, oleks jõudnud veel rääkida kolm anekdooti ja nii edasi. Elu on selline, mis teha. Kurb, et see tuli meelde. Aga midagi ei ole teha. Pärnu-Jaagupis Sainaga Madis Smitilt elupõliselt hoopis mängija fagotimängija kirja. Ta kirjutab, et Pärnu-Jaagupis on puhkpilliorkester Halinga. 1880. aastal loodi Halinga vallas Hendrik manni juhtimisel laulu ja mänguse koor ja sellest tuligi nimi Halinga. Ja juba 1951.-st aastast tegutseb orkester pidevalt ja kõige staažikam nende hulgas on septembri, kes on sündinud 1922. aastal ja alustas kunagi Pärnu-Jaagupi keskkoolis poiste õpetamist. Ja praegu mängib koos oma kunagiste õpilastega orkestris. Kannab see orkester veel kunagise Halinga kolhoosi ostetud riideid, sinist pintsakut, halle pükse, siniseid kaabusid. Mis edasi saab, ei tea. Osa võtavad Halinga puhkpillimehed ainult tantsu-laulupeost, sest praegusel ajal ei ole mõtet korraldada kahvli juubelilaulupidu, ütlevad nad oma kirjas. Laulupidude traditsioon algas siiski Tartus ja peole sõidame Me orkestriga orkestrikassasse kogutud rahadega ja ainult Tartusse. Sest juhtkonna abi ei ole enam kusagilt loota. Ja tundub, et repertuaar läheb meie tavalistele taidlusorkestritele ka iga päevaga ikka raskemaks ja raskemaks. Ja väikeses maakohas, nagu seda Halinga on, on raske põlvkonda peale kasvatada. Laulupeole tuldi 25 mängijaga. Sest seal käib aga mehi koos ainult vaid 15 18.