Vikerraadio. Rahva teenrid Tere. Metsaveerelt korjatakse kuller kuppe Tartus Pirogovi pargis kaunite roosade õitega õitseva puu all juuakse õunalimonaadi ja Tallinna vanalinnas, Harju mäel pandi kartul maha. Käes on 2019. aasta mai keskpaik ja saade, mida te kuulate, on rahva teenrid. Järgneva 50 minuti jooksul analüüsime selle nädala olulisi teemasid. Stuudios oleme kolme ajakirjanikuga, nii nagu. Ja täna oleme koosseisus. Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingust. Tere Neeme Korv, Äripäevast pere ja mina olen Taavi Eilat samuti Eesti rahvusringhäälingust. Lühidalt, ütlen ära, et tänase saate peamine fookus on meie sisepoliitilistel teemadel räägime värskest väliskaubandus ja IT-ministrist, räägime EKRE europarlamendi valimiste kampaaniast, mida aitas sel nädalal vedada Prantsusmaa poliitik Marin Le Pen. Räägime EKRE retoorikast, kõneleme nõrgenevast, peaministri ja Keskerakonna positsioonist, erakondade reitingutest, Europarlamendi valimistest, alkoholiaktsiisist, väikekoolide sulgemisest ja nii edasi. Aga alustame teemadega otsast peale ja esimene peatükk meie saates mahub lühidalt nelja tähe alla ja milleks on E K R ehk siis võimupartei selle nädala saavutused. Et neid teemasid, mis EKRE'ga seostuvad, on meil nii palju nädala jooksul tulnud, siis on keeruline isegi täpselt, et järge pidada, aga alustame siis ehk nädala algusest. Esmaspäevast kaks nädalat pärast valitsuse ametisse astumist käis EKRE välja uue väliskaubandus- ja IT-ministri Kert Kingo kandidatuuri. Mäletatavasti jäi siis ministrikoht vabaks. Kui marti kuusik sai ametis olla 29 tundi ja seda siis tagasiastumise põhjus on siis meedias avaldatud väga tõsised süüdistused perevägivalla osas ja kuusik astus tagasi. EKRE-l oli küllaltki palju raskusi, et leida uut ministrikandidaati. Mäletatavasti oli eelmisel nädalal neil olemas kaks nime, aga nemad, et nagu ma aru saan, teksti neile taustakontrolli ja nendega ka pikemalt vesteldi ja siis nad ikkagi ise loobusid kandideerimisest või olemas siis võimalik uus minister ja, ja nüüd lõpuks leiti siis riigikogu fraktsiooni seest Kert Kingo, kes Tartu ja Jõgevamaal kandideerides sai natukene üle 1000 hääle. Ja selles mõttes ma ise peaks küll tunnustama seda, et leiti inimene, kes on saanud mingigi mandaadi ta kõigi inimeste poolt valitud riigikokku ja riigikogu. Nüüd läks ühe astme võrra justkui edasi. Ja positiivne on ka see, et meil on üks naisminister juures, et minu meelest see on igati nagu, nagu tore, tore nagu valik, et ega ega Kert Kingo kohta ju ei oska ju väga palju mingit tausta ju öelda, et ta on ikkagi poliitikas suhteliselt uustulnuk ja noh, mingeid nii-öelda näivaid luukeresid tal kapis peidus ei ole, niiet las ta siis asub ametisse ja, ja vaatame, mis ta siis nagu tegema hakkab, et et pigem on tema suhtes selline noh, nagu isegi päikeseline positiivne eelhoiak olemas. Et, et see, see oli ju teada, et EKRE ei olnud mitte ainult selle ministrikohale leidmisega raskusi, vaid tegelikult siis kui oli selge, et EKRE saab valitsusse ju samamoodi ju ju otsisid päris päris palju neid ministri ministreid, et noh, et taust on ju selles, et et EKRE sai valimistel suhteliselt korraliku mandaadi. Nendega koos tulid Riigikokku kui väga palju uusi inimesi. Ja, ja see näiteks tähendas seda, et mitte kõik siis ütleme ekre sellised ütleme, staažikamad inimesed ei saanud minna valitsusse, sest osa pidi neist jääma ka Riigikogusse. Kasvõi selleks, et noh, et et aidata sellel uuel fraktsioonil, kes on ikkagi suhteliselt uus poliitikas sisse elada, et noh, selles mõttes see, et lõpuks jõuti Kert Kingo ning ma arvan, see oli täitsa nagu mõistlik valik. No arvestades seda, kuidas EKRE't seda erakonda on üles ehitatud, siis põhimõtteliselt sellele Rahvaliidu põhjale ja, ja veel laiemalt ka siis noh, on ju räägitud sellest, et kui lühike või pikk see erakonna pink siis õieti on, mina olen jätkuvalt seda meelt, et see pink ongi päris lühike. Võimalik, et see pink läheb pikemaks ja ta läheb võib-olla just seeläbi, et kui nende kaudu tuleb poliitikasse mingisuguseid uusi inimesi, kes seal silmapaistvad ja ma arvan, et Kert Kingo on kõik võimalused selleks olemas, et näidata ennast tubli ministrina. Ja no me võime meenutada siin ka, et näiteks sotsiaaldemokraatlikus erakonnas selline ministriks tulnud inimene nagu Riina Sikkut ei olnud ka poliitilise kogemusega, aga kui me praegu näeme siin eriti meenutades siin viimast esinemist Riigikogu infotunnis, siis ma mõtlesin, näed, kuidas ametnikust on saanud päris vapper poliitik ja üheksanda ka sotside esimehe kandidaat just nina lahkuva esimehe Jevgeni Ossinovski nagu favoriit sellele ka ja ma arvan, et kui tema näiteks omal ajal ministriks sai, siis paljud arvasid, et, et noh, ta on ikkagi selline tubli ametnik, aga noh, et kas seal sellises poliitikas, kus on ikkagi selline karm maailm, kuidas ta seal toime tuleb, ma arvan, et ta on hästi sisse elanud ja täitsa tõsiseltvõetav kandidaat erakonna esimehe kohale. Ta hingas korra veel rääkida, et ega avalikkus jah temast kuigi palju ei tea, et on töötanud politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonnas uurijana ning maksu- ja tolliametis erimenetluse talituse juristina. Aga näiteks noh, riigikogu saalis on ta ka kõnelenud 15. novembril möödunud aastal, siis riigi esines ta EKRE algatatud siis olulise tähtsusega riikliku küsimuses mille pealkiri on siis vabadusele, õiglusele ja õigeõigusele rajatud riik arutelul ja ütles järgimist ja ma tsiteerin, prokuratuuri tegevust ei kontrolli keegi, nende üle, puudub järelevalve ja põhimõtteliselt ei vastuta nad enam mitte millegi eest. Küll aga on politsei sisekontrolli talitus kujunenud prokuratuuriga käepikenduseks ja tööriistaks kui on tarvidus üksikuid alles jäänud kohusetundlikke politseiametnik kuulekusele survestada või kohusetundlikuks käsutäitjaks allutada. Nii need asjad olla ei tohi, selline ei ole õigusriik. Tsitaadi lõpp. Et, et eks see kuus kuud tagasi öeldu on ka mingi lähtekoht, et millest siis minister alguse nii-öelda oma stardi teeb ja vaatame, et kuidas siis õigusriigi nii-öelda defineerimine aja jooksul muutub. Mis on, mis on nagu muutunud on see, et seda rääkis opositsioonipoliitikuna ja valimiseelses situatsioonis, et et kindlasti need positsiooni muutus. Kindlasti toob ka selle, et ka see retoorika on, ma arvan, vähemalt tema puhul kindlasti muutub. Ma ei usu elu sees keeta, näiteks oma praeguses ametis tuleks samasuguse seisukoha uuesti välja. No inimene võib ju ka põhimõtteliselt skeptiline olla, aga tegelik reaalsus jõuab ka ju siis kohale, et noh, kas või kas või sellesama erakonna rahandusminister Martin Helme võis ju ka enne valimisi rääkida igasuguseid, aga kui ta ikkagi näeb reaalselt, missugused on riigieelarve kajastuvad tulud-kulud, siis võib-olla see jutt muutub ka natukene teistsuguseks ja mõnes mõttes me nägime sellist teistsugust juttu või ütleme, reaalsustajuga et kui ta Euroopas äragi Ja Kert Kingo puhul veel toodi välja seda Europarlament europarlamendi, vabandust, e-valimiste siis teatavat kriitilisust, kuigi tuleb tunnistada, et mulle jäi mulje, et ta on ikkagi vähem kriitiline kui eelnev minister, kes sai küll ühe päeva ainult. Siis olla mulle jäi ka selline mulje, aga ma võib-olla ühe aspekti siin Kert Kingo puhul lisaks veel juurde, et lisaks avalikule sektorile on töötanud ka erasektoris, mis kindlasti kogemusena tuleb ministriametis kasuks. Aga sellel nädalal käis EKRE europarlamendi valimiste kampaaniat tegemas ka Prantsusmaa siis poliitik Marine Le Pen, kellega kohtumise üks eestvedajaid oli riigikogu liige Jaak Madisson, kes saatis teda pea kõigil üritustel, mis siin Eestis toimusid ja kohtumas käisid ka riigikogu esimees, siseminister, rahandusminister, riigikogu fraktsioon ja nii edasi, et selles mõttes siis presenteeriti seda käiku ikkagi justkui riikliku tähtsusega sündmusena, et lühidalt ja lihtsalt öeldes oli see siis lihtsalt Prantsusmaa opositsioonipoliitiku kohtumine Eesti ühe erakonna liikmetega, aga aga see mulje või see kuvand jäi hoopis midagi palju suuremat ja palju nagu äärmuslikumad. Jah, et siin võib olla mitu tasandit asja juures tegelikult Le Penni käinud ainult sellepärast, et manid tulen Eestisse, et siin olla tegelikult selle tuuriga, nad olid päev varem Bratislavas ja see oli nagu osa sellest tema ringsõidust on ja ta tuli siit Riiast ja ja, või läks liiga ma mäleta, kuda pidi see oli, et, et selles mõttes, et ta ei tulnud spetsiaalselt Eestisse, seda ei olnud, aga aga jah, et ta käis siin EKRE valimisüritusel ennekõike, siis ta käis toetamas siis ütleme nagu Jaak Madisoni ja noh, see see diskussioon, mis ühiskonnas oli, oli, oli ju kaks diskussiooniks diskussioon on see, et et, et Marin Le Pen, kes on esinenud, on ju Venemaa suhtes Krimmi suhtes Ukraina suhtes väga nagu Venemaameelsete seisukohtadega. Et kas Eesti, kas nad selles mõttes Eestisse teretulnud? Miks üks Eesti erakond peaks selliste inimeste kutsuma ja teine diskussioon oli see, mis, mis, millele me võiks ka nagu arutleda, on see, et kas see meediakajastus puhul ei olnud mitte liiga nagu massiivne? Et et absoluutselt mitu päeva kõnet ka meie siin jälle räägime sellest, et et noh, loomulikult, et siin siin mingeid seisukohad kõlasid paljudele inimestele, et et oi, et ta käis ju tegema siin ühe erakonna kampaaniat, miks me sellest üldse kajastus, noh, et kes Marin Le Pen on, isegi kuulsin seisukoht? Noh, põhimõtteliselt see nii ei saa öelda, Marin Le Pen ka meeldib või mitte, aga ta on siiski noh, nagu ikkagi maailma mõttes on ta ikkagi poliitiline noh esi esiplaanil oli ja, ja samamoodi näiteks päev varem EuroNews tegi pikki ülekandeid sellest Bratislava pressikal otse esines ja pärast olid need kokkuvõtted ja mis ta seal rääkis, et selles mõttes ja ma tean, et Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU, mis on siis uudisvahetuses, kus on siis ERR osavad osaline Need, teised liikmesriigid tundsid ka väga huvi selle siinses Tallinna ürituse vastu. Et selles mõttes huvi tema siin käigu vastu oli nagu olemas ja selles mõttes, et meedia kajastas seda oli väga okei. Aga võib-olla see siukse massiivsus läks natuke nagu natuke nagu, liiga suureks. No aga selle taustal on muidugi ka see, et et olgem ausad, et et et pannes ma olen rääkinud ka erameedia inimestega, et kui, kui loo pealkirjas on ekre või helme, siis midagi pole teha, need lood lihtsalt toovad väga suure loetavuse, et EKREga on juhtunud teatavas mõttes sama fenomen, mis oli Edgar Savisaare ajal Keskerakonnaga või Edgar savisaarega, et see kajastus oli massiivne. See teatud mõttes nagu mütologiseeriti see see isik ja erakond ära ja seal oli ka kriitiline see kajastus, et mõnus on hästi nagu sarnane, nagu nagu fenomen on praegust, nagu Ekrega toimub. Mulle meeldivad väga piltlikult näitad, et näiteks meie pere hommikuti putru ja Tru pudru sisse paneme. Kui on kodus, siis paneme näiteks banaani, see teeb nagu pudru hästi vaheldusrikkaks, toredaks. Nüüd on, et olid valimised ja rahvas andis, andis mandaadi. Selle, sellelt pinnalt moodustati valitsus, aga millegipärast on me ju praegu näeme, et sinna on pandud sisse mingi täiesti uus rabav komponent, ma ütleksin, et kui pudru võrdlust tuua, siis on sinna pandud siseseks paras lusikatäis sinepit. Ja nüüd me siis helbime seda putru ja iga päev on iga päev on nagu, nagu huvitav ja teistmoodi, proovime kuidagi niimoodi elada seal, kus sa oled nagu ütleme üks pool aastat seda putru söönud kaerahelbeputru, kus sinepit sisse pannud, kas sa siis sinu maitsemeel harjub sellega ära, sa hakkadki pidama seda normaalseks? No kaks varianti, et kas harjub ära või teine variant on see, et pöördud ikka banaani poole tagasi vaata et et on ju siin põhimõtteliselt tehtud ka selliseid võimalikke projektsioone, et kui valitsus jõuab päris reaalselt ikkagi siin riigieelarvestrateegia koostamisele, siis on need, mis on järgmisel nädalal ja aga täiesti võimalik ka, et paljud tegevused lükkuvad ka sügiseks, nii et et siin saates, et siis näha, et kuidas nad hakkama saavad, sellega. Aga mis Madisoni puutub? Ma tahtsin Madisoni kohta öelda õelat. Et noh, mul on tunne, et noh, me ju näeme, kuidas praegu see EKRE eurovalimiste masin töötab. Põhimõtteliselt on see, et niisugust võimsat peibutusBartlust oleme nagu kunagi varem minu meelest näinud ühe ühegi erakonna puhul me teame tervet portsu inimest, kes sinna Euroopasse ei lähe. Madisson on selle erakonna poolt tõenäoliselt valitud, kui mingi sobiv kandidaat sinna Euroopasse minema. Ja selleks selles on ka erakonnasisesed, teatavad põhjused, et mis ulatuvad tagasi mõningates aegadesse. Siin erakonna noorteühenduse kanti, et on, on, on seal ka teatavad sellised vaiksed sisehõõrumised. Nii et eks me saame näha, kuidas, kuidas nad sellega hakkama saavad, et Soome põlissoomlased ei saanud hakkama ja lõhenesid. Me jõuame Europarlamendivalimisteni õige pea siin saates natukene pikemalt peatuda sellele Le Penni teema juures, selles mõttes täiendaksin Hormetit veel sellega, et et noh, see küsimus ja miks see kõik avalikkust nii palju erutas ka Eestis oli, olid need teemad, millega nad EKRE'ga justkui ei, nagu tunned maailmavaated, needsamad Vene raha teemat, Putiniga suhted ja see on asi, milles ju ka Ekrelt siis üritati saada selget seisukohta, et kas mingites asjades selle Venemaa suunal olete siis Kaalep Pennyga nõus. Nemad ütlevad, et meie kasutame nii-öelda ainult ära, seda osaleb peenis, mis meile meeldib, mis on siis Euroopa nii-öelda kriitilisus või Euroopa liidu suhtes kriitiline olek ja ja ühine siis fraktsioon, mida europarlamendis võidaks siis koos moodustada, et aga kas poliitikat saab ajada nii, et sa valida ainult selle ühe väikese jupi sellelt oma kaaslaselt või sa ikkagi oled siis lõpuks sõltuv samamoodi, nii nagu leppenn. Euroopa Parlamendis saab ju ka olema tõeliselt huvitav, et kas siis need nii-öelda uued jõud suudavad siis moodustada mingisuguse sellise ühtselt töötava ploki, sest ega ju me näeme ka ekre häälte puhul, et seal on väga palju erinevate ootustega protestihääli sees. Et seda, seda, kui hästi neil see asi hakkab seal kokku joonistama, seda me alles saame näha. Ja natuke naljakas on näha ka seda, kuidas EKRE suutis kergemat sorti jama kaela tõmmata isegi leppennile, et kui riigikogu liige Ruuben Kaalep näitas ühel siis sotsiaalmeediafotol koos leppenniga, siis ühtegi ehkki, mida me oleme siin viimastel kuudel piinlikult palju näinud, nii riigikogu saalist, vabariigi valitsuse poolt näidatuna kui ka riigikogu saadiku poolt. Ja siis Kaleppenn nüüd seda käemärki, et siis Prantsusmaa avalikkus selle peale ärkas ja Le Pen pidi postituse maha võtma ja kusjuures see sama Jaak Madisson, keda me siin saates oleme juba maininud, isegi vabandas selle eest, siis vabandas leppeni ees märgi näitamise puhul, see on vist küll üks esimesi kordi, kui ma kuulen, et, et mõni EKRE poliitik on siis vabandanud ja mingi asja nagu nii-öelda tagasi. No ja see jaladele Benny kontol vaid seal ei Ruuben Kaalepi kontol ja paluti siis noh, nagu peninõustajate see see postitus maha võtta, et aga üks huvitav saade oli äripäeva raadios, kus olid siis Jaak Madisson ja Yana Toom olendid stuudiokülalised, kui Jaak Madisson sellest kaaslasest rääkis, seal oli kaks huvitavat nüanssi. Et Jaak Madisson tunnistas ausalt, et Nende käemärkide tegemine tema enda sõnakasutusega järgi oli, on eesti meediat trollimine, et nemad teevad need märgid, Eesti meedia korjab need üles, tekitab jälle nagu furoori, et elatakse nii-öelda EKRE narratiivis. Et räägitakse jälle Ekrest, noh nii nagu meie praegu jälle me räägime Ekrest. Et see, aga mis ta nagu ütles, et ta oli väga kriitiline Ruuben Kaalepi suhtes. See jutt oli nagu lühidalt, kokkuvõttes oli see, et poiss peaks aru saama, et, et praegu on olukord kaks kuud pärast valimisi, mitte kaks kuud enne valimisi, et, et see roll muutunud, sul ei ole vaja enam tegeleda sellega tähelepanu saada meedias. Sa oled nüüd võimupartei liige, sa peaksid nüüd, mis ta, mis ta kasutas mingi väliselt poisiks tööle hakata. Pealegi, see asi päris poiss on saanud neljaks aastaks mandaadi, hakka tööle, on selle asemel, et mingit jama korraldada, pead oma valijatele tõestama, et oled tubli mees ja siinkohal sa tõidki välja selle, millele ma enne vihjasin, ehk siis ehk siis, ega need alati ei ole nii monoliit, et kui meile vahetevahel tundub selle erakonna liikmed Aga miks üldse see EKRE retoorika nii palju praegu igal pool juhib või et, et noh, seesama nagu sa välja tõid, et nad trollivad meediatega argumendid, nii et noh, ma vaatasin aktuaalset kaamerat, kas või esmaspäeval kolm esimest uudist on kõik meil ikkagi seotud üht või teistpidi EKRE teemadega ja siis tulevad kõik teised riburada järgi noh Keskerakonnast puudutas seal ainult näiteks nende reitingu langus ja, ja siis linnaosavalitsus liikmete uued nimed on ju, kes vahetatakse välja. EKRE on suutnud sellisesse meediapilti, et ikkagi väga selgelt oma jälje lüüa ja avalikkuses ennast kehtestada. Noh, mingid asjad on seal paratamatult, et kui sa oled valitsuspartei liige, sa saad uue ministri on ja siis selle kajastamata jätmine oleks ka kuidagi nagu imelik, onju, aga, aga teine teema on jah, see, et, et mingil hetkel käibki just seesama see meedia trollimine või provotseerimine ja siin oleks meedial enesekaemusega vaja veidi tegeleda, et mitte iga iga asja nii-öelda konksu nagu alla neelata, et et noh, see on toimetuslikud valikud, alateni. No just, et kas kõik sõnavõtud, mida ma ei tea Mart Helme või Martin Helme teevad, et millist kajastust need peavad saama või, või, või et kas noh ja, ja teisalt ka nende sõnavõtud on ikkagi niisugused reljeefsed sõnavõtud, mille puhul noh, iga teise puhul haaraks peast kinni ja küsiks, et kuidas see võimalik on, et ja siis, kui näiteks seesama esimene stuudio, kus kiruti siis ka meie ühte head kolleegi ja täiesti alusetult, et siis nimetati teda valetajaks, siis siis noh, sa pead ju sellele reageerima, sa ei saa seda jätta lihtsalt õhku rippuma, et ah küll läheb mööda, et sellistele asjadele tuleb reageerida ja, ja samas noh, et sellest hüsteeriast on siin palju räägitud, et kes siis hüsteeriline on, on see ajakirjandus, on see poliitikud või sedasama vastutuse teema, et kas kas sõna vastutus on ainult ajakirjandusel või sõnal vastutus on ka ikkagi poliitikul, kui ta midagi ütleb või esitab valemeid? Küllap küllap on mõlemal, aga eks see on selline tee, mis tuleb läbi käia, sellist nähtust on ju olnud mitmete asjade puhul, et räägitakse niikaua, kuni tõesti süda pahaks läheb. Aga mis puutub sellesse näiteks valitsuse seisu, siis noh, Jüri Ratas on ju ikkagi praegu ka ikka nähtavalt Mart Helme valitsuse peaminister ja, ja eks me näeme ju seda ka, et kuidas Jüri Ratase juhitud Keskerakond on, on tegelikult noh, päris palju nii-öelda sellist mõjujõudu kaotanud ühiskonna tasandil seeläbi ja eks need protsessid ka kõik töötavad ja ühel hetkel ma arvan, et et noh, sealt peab ka nagu kerkima midagi vastu, et Ma arvan, et see teema tõuseb aktuaalseks siiski mitte praegu. Kui sa mõtled just see, et kas see toob kaasa ka Keskerakonna sees mingi reaktsiooni. Et noh, poliitikute jaoks ei ole näiteks praegused Europarlamendi valimised mingi oluline pesta paista on ja mille järgi vahefinišit teha. Et liiatigi seda enam, et riigikogu valimiste järel need olid kampaania rahad on otsas ja nõnda edasi. Et pigem on need järgmised kohalikud valimised, hästi olulised on ju, et kes mis seisus sinna vastu läheb ja kuidas seal läheb ja kui seal näiteks peaks tulema, aga noh, keskerakonnale näiteks tagasilöök on ju selle baasilt, onju mis, mis, mis praegu toimub ühiskonnas ja valitsuses. Noh, see, see on selline, see on siis hetk kus või võib juhtuda, et see valitsus näiteks sellisel juhul nagu laguneb, tekib mingi uus koalitsioon, aga ma arvan, et ennem ennem järgmisi kohalikke valimisi ei juhtu meil suurt midagi. Aga kas me võime võime muidugi selles mõttes ära unustada selle, et Keskerakonna reiting on tegelikult kukkumas ikkagi ajalooliselt madalseisu ja, ja me võime ära unustada ka selle või mõelda siis sellele, et Euroopa Parlamendi valimised ei ole kuigi kuigi olulised. Aga jälle mina ütleksin, et selles mõttes vaidlen sinuga, et minu arust ei, minu arust on, et sisepoliitiline mõju ja mõõde on nendel valimistel olnud alati ja küsimus on ennekõike selles tulemuses, et kui praegu noh, ma tean, et see on suhteliselt selline julge ennustus, aga kui ikkagi on õhus olukord, et Keskerakond ei võta mitte ühtegi kohta? No ma tean, et see tundub nagu täiesti ebareaalne, aga, aga on mõned märgid, mis, mis tegelikult selle poole viitavad Europarlamendi europarlamenti, ma arvan, et ühe mandaadi saanud. Me võime siin me isegi ei ole, me võime. Tähendab, tähendab ja et ma mäletan, kuidas Raul Rebane siin sõlmis, kihlvedusid EKRE häälte peale ja ja vist ka kaotas nii mõnegi kihlveo, aga, aga et ma, ma arvan, et ma olen sama julge rebane, ma julgen seda kihla vedada. Kas sa väidad seda, teeme, et EKRE ei saa Euroopa Parlamendi valimistel või vabandust, Keskerakond, ühtegi mandaati. Ma ei väida seda, vaatame, tuleb ilus ilm, ma vaatasin just ilma. Ma selles mõttes noh, osaliselt kindlasti nõustun sellega, et, et Keskerakond, ma arvan kehvema tulemuse kui, kui isegi praegused reitingud näitavad, et, et see natuke saab, see šokk ilmselt olema sarnane sellega, kui möödunud kord Edgar Savisaar asemel osutus võitjaks Yana Toom Keskerakonna sees, et et noh, Keskerakonna või Edgar Savisaare valija siis ilmselt ei kas ei tulnud välja või, või miks ta pidanuks valima Yana Toomi, et, et noh, Ma usun ka, et, et Keskerakond, et see ei oleks minu jaoks ka liiga üllatav, kui nad ei saaks seda mandaati, aga aga noh, teisalt praegune prognoos ikkagi pigem ütleb, et nad saavad nii nagu saab sealt Reformierakond tõenäoliselt siis kaks kohta kindlasti, küsimus on kolmandas kohas, ma saan aru ja sotsid püüdlevad sinna ka vist üks kohtute Marina kaljuranna poolt tuleb kindlasti kas, kas on lootust ka teiseks ma. No räägime veel sellest Keskerakonna nimekirjast, et nõrgendavad argumendid, seal on kindlasti see sedasama liit EKREga, mida on ära kasutanud ka Keskerakonnast lahkunud Raimond Kaljulaid, ma, mul on kodus Raimond Kaljulaidi jagatav bukletis, mis on täiesti eesti ja venekeelne korralikus trükis ja selle peale üles ehitatud kogu oma kampaania selle peale üles ehitatud, ehk siis vaevalt et ta nüüd ise valituks osutub, aga nii-öelda seda ütleme segadust niigi segaduses vene valijast, külvab see nii või naa, teistpidi jälle ka see, et me ju oleme näinud siin, kuidas on reageeritud Henn Põlluaasa ja Mart Helme mõningatele avaldustele siin Eesti piiriküsimuses Meist ida pool ja see on see infoväli, kus sama vene valija tõepoolest viibib. Kui me meenutame eelmisi valimisi, siis oli Keskerakonnal kaks tippu, üks nendest oli Yana Toom, teine oli Edgar Savisaar. Mõlemad tegid võimsa tulemuse toov tegi kõigi üllatuseks parema. Seal seekord kui me vaatame Keskerakonna nimekirja, siis seal on üks selline must hobune, kes tõenäoliselt teeb ka korraliku tulemuse, selle mehe nimi oli Igor Gräzin. Aga üldiselt on Keskerakonna nimekiri ikka ausalt öeldes päris. No see on ikka selline, et B nimekiri, mis on välja pandud ja noh, selgelt on nad ka valinud selle taktika, et nemad ei pannud ministreid siis püüdlema europarlamenti. Kuigi ma peaks ütlema, et minu jaoks oli üllatav, et näiteks Kadri Simson, kellele hoitakse siis praegu, ma saan aru Euroopa Komisjoni voliniku kohta, kus Andrus Ansip istub, Andrus Ansip näiteks varasemal korral ka ju europarlamenti kandideeris ja siis sealt liikus edasi Euroopa Komisjoni, et et Kadri Simsonit kandideerima ei pandud, see on minu jaoks täiesti arusaamatu, sest tema istub praegu riigikogus ja oleks võinud vabalt kandideerida ja vabalt ka sinna minna. See ei oleks mitte mingisugune takistus olnud selleks, et ta saab hiljem volinikuks, kindlasti oleks ta toonud ka hääli, aga otsustati, et nad ei proovi selle europarlamendi valimistega mitte midagi saavutada. Kampaaniat ju ei tehta, kampaania on ainult isiklike rahadega siis kandidaadid ja mängitakse ainult Yana Toomi peale ja usutakse, et seedub ära ja noh, nagu sa mainisid, et siis Igor Gräzin, ma ei tea, kas ta on Keskerakonna liikmeks astunud või ta vist Just aga, ja üks asi, mida ma tahtsin neemega nõustuda selles praeguse valitsuse positsioonist või, või mis siin Jüri Ratase positsiooni vaadates on, et et minu meelest need nädalad on küll näidanud, et Jüri ratas ei ole selle valitsuse kõige olulisem inimene. Et formaalselt ta täidab sellist peaministri positsiooni, aga ei ole see, kes sellele valitsusele annaks näo, annaks sõna ja annaks teo selle valitsuse kõige olulisem isik, nagu meil on siin korduvalt öelda Mart Helme noh võib-olla ka Martin Helme ja Jüri Ratas tuleb seal kuskil tagantpoolt, et et valitsusjuht ei kontrolli omavalitsusliikmete tegevust, et see ja see, see minu meelest on probleeme, et et inimesed ütlevad, mis sülg suhu toob ja. Selgeks põleti sarnast juttu räägite siis, kui Keskerakond tegi valitsuse isamaa ja sotsidega ja siis oli ka näiteks Keskerakonna sees enda seest tuli sellist kriitikat, et seda valitsust juhib, on ju kõige väiksem osapoole Isamaa tol hetkel on ju, et noh, see on selline. Noh mõnes mõttes on selline retooriline jutt, et Jüri ratas on peaminister Mart Helme valitsuses, samamoodi öeldi, et ta on peaminister, ma tea tol hetkel Tsahkna ja Ossinovski mõni mõni ütleski, et Jevgeni Ossinovski oli kõige tähtsam. Kahtlemata kahtlemata seal valitsuskabinetis arutades neid asju. Ma täiesti usun, et Jüri Ratas on see, kes seda väge seal juhatab ja ja seal kindlasti on ka retoorika palju rahulikum, räägitakse asja sisust ja suudetakse neid asju otsustada avalikuks põhjendamiseks, siis tänaseks hetkeks Jüri Ratas enam ei vasta pressikonverentsil küsimustele noh, näiteks seesama Kalev Kallo teema või siis kommenteerida mõnda Mart Helme väljaütlemist, et ta on sellest loobunud, ta on valinud avalikus kuvandis sellise natuke nagu esindusfunktsiooni, et noh, ma võrdleks teda, ma ei tea riigis presidendi või välisministriga, et käibe surub, et aga aga nagu sellist avalikku selget seisukohta ei ole, no lihtsalt ei ole, et ja see on minu meelest probleem. Kusjuures sedasama näiteks selsamal väärtuste tasandil ka ju Jüri Ratas läks selles Kallo küsimuses risti vastupidi omaenda varasemate nii-öelda Keskerakonna selle puhastumise ajal öeldud seisukohtadega, aga mul on hea meel, Turmet tõi mängu selle eelmise siis Jüri Ratase valitsuse, et kui te mäletate ju kõik mäletavad, siis sellele järgnes Eesti eesistumine Euroopa liidus ja väga kardeti, et kuidas nad ikka saavad hakkama ja, ja nii edasi. No tegelikult oli nii, et eesti hoida nimetame seda ma ei tea süvariigiks, aga, aga Eesti sai väga hästi hakkama ja väga korralikud sai hakkama ja öeldi, et Eestiga on kõik hästi. Praegu kuuleb Jüri Ratas pidevalt negatiivset tagasisidet Eesti kohta ja see on talle veel palju-palju ebamugavam kui see, mis siin, mis siin Eesti tasandil toimub ja ta kuuleb seda mitmelt poolt ja noh, Eestis on ka päris mitmed näiteks ettevõtjad, kes mitte mitte sellepärast, et nad kodanikena toetavad mingisuguseid teisi poliitilisi jõude, vaid see on see, et, et niikuinii on olukord päris keeruline. Ütleme nii, raha investeeringuteks on kallis, panganduses on keeruline olukord ja nii edasi ja nii edasi. Ja nüüd veel see ka, et, et öeldakse, et, aga noh, miks me peaksime tulema nagu teie ettevõttesse, see, see on ja see on see probleem, mis jõuab tagasi ka peaministrile ja vot see on nüüd see koht, kus, kus Jüri Ratas on keeruline Aga see põhimõtete võnkumine selles samas Kalev Kallo episoodis ka me võiksime seda põgusalt ka siin lahata just sellepärast, et see on ikkagi küllalt pretsedenditu. Et meenutame siis, et Kalev Kallo istub kohtupingis seoses Savisaare kaasusega. Kuna ta sai nüüd parlamenti, siis tegi õiguskantsler ettepaneku, et talt saadikupuutumatuse ära võtta. Ta selleks, et üle saaks kohut pidada ja Keskerakond ja EKRE tegid omavahel diili niimoodi, et nad ei hääletanud sellel valimistel. Või sellel hääletusel soovisid seda saada ka minu teada Isamaa käest, kes ütles, et me ei saa sellega kaasa tulla ja nii jäigi. Pile EKRE siiski vist oli ka osaliselt seotud sellega, et nende poliitikud olid sellele penni. Leppeni võõrustamisega-ga seotud, et, et see, see oli natuke aega seal, aga noh, tegelikult juriidiliselt ja mida mille, millele nagu Ratas viitas, et juriidiliselt oleks tegelikult ja mida ka prokuratuur ennem riigikogu valimise ERR-is v portaalis. Me küsisime tegelikult prokuratuuris seisukoht enne riigikogu valimisi, kui Kalev Kallo peaks saama mandaadi. Et mis te siis teete ja siis prokuratuur ütles, et ongi kaks võimalust, üks on see, et autode saadikupuutumatuse äravõtmist kohe teine variant on see, et ta on selle saadikuperioodi ära, see nii-öelda see tema osalema peatatakse, siis jätkatakse pärast seda, et see teine variant oli ka tegelikult täiesti nagu ju ütleme, ühe teoreetilise variandile laual ja mida nüüd Jüri Ratas väitis, et noh, nagu, et kolla paljuski seda nii-öelda, et erakond käituks nii, et ta saaks teise variandiga teha, onju. Aga, aga mina arvan, et et noh, kui miki, miks. See torkab silma, et, et kui olid mingid Narvas jamad, on ja, või mäletate, kui oli selle Korbiga see juhtum, kus ta NATO kohta ütles Haapsalus midagi, onju, et palju väiksemad tegelikult asjad, onju. Ja kui resoluutselt on Jüri Ratase, käitus nendega ministriametist ära, siis visati erakonnast Narva tüübid nagu välja ja nõnda edasi. Aga nüüd on mingi Kalev Kallo on ja kes riigikogu valimistel saab alati mingi paar-kolm-nelisada häält 300 häälega kisada midagi ette, et seal peab midagi olema ja mis mis olla võib, me võime siin spekuleerida. Aga noh, mina pakun sihukse teooria välja. Teooria nägin unes, et, et kui te mäletate, siis kes keskminu meelest oli see Kalev Kallo, kes võitis Keskerakonna rahaasjad, siis kui Seppik lahkus sealt üle, et võib-olla tal on mingit informatsiooni, ta valdab mille pärast erakond ei taha temast nii-öelda lihtsalt loobuda või ei saanud. Poliitikuna ju noh, vabandust väga, aga täiesti tähelepandamatu kuju, kui ta toob ja ma ei tea mitmendat valimist järjest alla 300 häälena see, see number ikkagi Facebooki sõprade arv on ilmselt suurem ikkagi. Jah, et see kõlab nüüd küll natuke targutusena, aga, aga ma tahaks öelda, et küll ühe sellise lauset, Kalev Kallo on kahtlemata väga informeeritud inimene ja kui me mõtleme tema siin lähimineviku ametikohti, mida ta on, on pidanud näiteks ka Tallinna linnas, siis kindlasti omab ta päris korraliku infokapitali. Kas see nüüd on nüüd see põhjus, mida Urmet unes nägi? Seda ma seda ma ei tea, täpselt, aga kindlasti suure nagu oli värviline. Just ega teema lõpetuseks, et kas siis Keskerakond, kes kaks ja pool aastat nii-öelda tegi läbi puhastustööd, on jõudnud tagasi sinna kriminaalide erakonnaks, et, et no me ei räägi Kalev Kallo praegu, et oleks süüdi mõistetud, aga aga nad on valmis tema eest siis põhimõtteliselt oma senised seisukohad nurka heitma, aga, aga teisalt pole imekspandav, sest Priit Toobal ja Lauri Laasi, kes on kriminaalkorras karistatud, on jätkuvalt erakonnas. Äriregistri andmetel vähemalt. Tead mulle tundub, et see, see väärtuse retoorika tegelikult Jüri Ratase muude probleemide kõrval on praegu suhteliselt väike tema tema enda hinnangul ma arvan, et kõigi muude asjade kõrval ma mõtlen eeskätt just millele ma siin varem viitasin, see see Eestile osaks saab. Noh, välis, välismõju väliskuvand. Aga kas europarlamendi valimiste kontekstis on veel midagi, mida tahaks lisada siin väikese kokkuleppe või asjad juba sõlmisite, aga midagi, mis mõjutab tuletame meelde, siis kuulajatele täna juba saab hääletada, et sai neljapäevast järgmise kolmapäevani saab veel valida ja e-valida ja, ja siis järgmine pühapäev on siis europarlamendi valimised koduses jaoskonnas. Ma arvan, et mis võib europarlamendi valimisi veidi mõjutada ja ma arvan tegelikult EKRE le positiivses suunas on see, et Reformierakond otsustas algatada Mart Helme umbusaldamise ajal allkirjade kogumise. Esialgu on ju, et ma arvan, et see samm võib aidata EKRE valijaid mobiliseerida valimisteks. Et, et see annab nagu Europarlamendi valimistel hoopis siukse bumerangiefekti. Et ma noh Ma arvan, et see ei olnud strateegiliselt õige käik Reformierakonna poolt, aga aga kui küsida, et noh, mis me rääkisime siin, et, et mis, mis kohtade jaotus võiks olla, et noh, ma arvan, et reform kui ka jäätmekuus kohta kas kindlasti Reformierakond saab kaks mandaati? Sotsid noh, et kui sa, Marina kaljuranna isiklik suur populaarsus ka valimistel nii-öelda hääldexconverteerub, siis nad saavad, võivad saada ka kaks mandaati ja siis on huvitavaid, et, et kes on see teine, kes, kes kelle, kelle, kelle kaljurand sisse läheb. Et võib juhtuda, et me näeme seda, et Indrek Tarand pääseb jälle küll mitte väga suurte häältesaagiga, aga kaljuranna tuules võib pääseda uuesti Europarlament Me oleme näha seda Oleme täpselt, kuidas see siis sõltub sellest, palju. Just et see on see, et sa võid olla nimekirjas ei nimekirjas, ükskõik mis kohal, aga sa siis reastatakse vastavalt sellele, kui palju sa hääli saada on ju see see ümber ja kuskilt saab nagu teise koha häälte arvu. Tõenäoliselt see teisest, kuni sinna, mis on üheksandast kandidaate, meil saab olla neil valimistel, nende vahed ei ole väga suured, kui on selline üks suur eestvõtja, et sealt võib tegelikult šansse olla väga mitmetele inimestele, aga, aga võib juhtuda näiteks taratsa sotsitaks kaks mandaat, mandaat seal. Ja noh siis ütleme, ma arvan, mina pakuks, et Keskerakond ja EKRE võtavad ühe mandaadi. Et kaks, kaks, üks üks tuleb see aga, aga kui me, kui peaks nüüd mingil hetkel realiseeruma see Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ja meile tuleb VII mandaat juurde, et siis noh, pigem pigem ütleks nii, et kas Reformierakond saab kolmanda juurde või, või Isamaa saab siis nii-öelda seal sel hetkel nagu sisse, aga, aga lihtsalt praegult. Praegusel hetkel, et meil on valimisteni, päriselt valimispäevani on kaks nädalat, on aega, 26. vä nädalat, nädal nädala jah. Minu elust aastal kuidas nendega on ja ei, mul on tundega on kõik kõik hästi, ma arvan seda, et, et valimisaktiivsus tuleb madalam kui eelmine kord. Ma arvan, et 40 protsenti ei tule täis. Mõtleme nendele, kes arvavad, et ma nüüd kuidagi väljendan mingit suhtumist, et mul on siin olnud sel nädalal mõningaid vaidlusi mõningate inimestega sel teemal ma ütlen, et minul oleks väga hea meel, kui oleks valijaskond palju, palju suurem ja, ja võib-olla oleks isegi tore teha neid valimisi koos riigikogu valimistega, et saakski saakski kuidagi kuidagi paremini ja rohkem inimesi valimiskastide juurde. Aga see omakorda tähendab ka seda, et väga oluline on täpselt see koht, et kes oma valijaskonda mobiliseerib. Ja nüüd on nii, et ma arvan, et, et, et EKRE on seda mobile mobilisatsiooni selles mõttes nagu hädasti vaja. Et üldiselt on, noh, ma usun, et paljud, need valijad on praegu suhteliselt rahul, sest et teemad on päevakorral, inimesed on pukis. Show käib, kõik on korras. Ja ei pruugi see aktiivsus selles ringis olla, olla nüüd nii suur. Reform teeb kindlasti hea tulemuse kaks kohta, sotsid on läbi aegade olnud väga tugevat Euroopa Parlamendi valimistel. Et kahe koha võimalus on ka sotsidel täiesti suur ja ma arvan, et sünnib üllatus ja Keskerakond jääb ilma mandaadid, Isamaa saab ühe koha ja seada siis, et kaks, kaks, kaks, üks, üks, aga, et erinevalt meist ja sina ütled, et mina ütlesin, et Keskerakond saab mandaadi, sealt ei saa ja seal siis ütlevad Isamaa saab selle asemel sisse. Just, aga ma teen oma lühikese ja ilma põhjenduseta, Reformierakond kolm ja teised sealt järjest it's sotsidega EKRE ja Keskerakond üks mandaat, Isamaa seekord veel, aga mida ma soovitan kindlasti valima minnes, et et mõelge selle peale, et kes siis teid sinna europarlamenti esindama läheb, et tõesti, et kui seal peibutusparte on püsti pandud, et siis vaadake vähemalt seda, et kes tema asemel tõenäoliselt saab, et kui sa hääletad peibutuspardi poolt, aga, aga see on minu isiklik selline soovitus, et seal, kes nende teised tulijad nii-öelda erakondade nimekirjas on, et seda tasub jälgida. Ma ühe teema tooks veel siia juurde sisse, et kui vaadata neid viimaseid erakondade toetusreitinguid, siis oli suhteliselt nähtav see, et praegu miskipärast pärast riigikogu valimisi on, ütleme, siis mitte edu saavutanud, Eesti 200 saanud, et noh, päris korraliku reitingu alla. Mõtlesin teie käest küsida, mitte, et võtaks saatejuhi rolli üle, aga ma mõtlesin teie käest küsida, et kas see võib ka noh, mingisugust mõju avaldada, et me võiksime rääkida sellest nendele Euroopa Parlamendi valimiste tulemustele. Mingit mõju nad ikka avaldavad on ja et et kui suudad, kas lähed riigikogu valimistel tagasi, siis oli ju tegelikult nende häälte hulk mis ei pääsenud Riigikogusse ju võrreldes valimised varasemaga oluliselt suurem, on ju, et vist kokku oli vist üheksa protsenti hääl jäi ukse taha umbes ja sellest, mis, mis oli 4,5, oli, oli siis noh nagu või 4,4 mis oli oli Eesti 200, aga, aga ma arvan, et siiski Eesti 200. Noh, see on väga tore, et nad jätkasid, on ja jäänud jäänud nagu europarlamendi valimiste kampaaniast nagu kõrvale. Et see on väga õige, et noh, näiteks Me nägime seda ju korra ajaloost, et kus vabaerakond otsustas kohalikel valimistel mitte kandideerida need debattidest välja ja see oli üks nende noh, nagu marginaliseerumise põhjuseni, et, et kui sind ei ole debattides siseneja sisendi olnud ka ju sellesse valimiste konteksti olemas, nad tegid selles mõttes hea, et selles mõttes Eesti 200, kui nad tahavad nii-öelda põhisiht on ikkagi järgmised kohalikud valimised, siis nad teevad nagu väga õigesti, et nad Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias osalevad, aga ma arvan, et mandaadi nendel on väga pikk maa. Just et ma olen ka sarnasel seisukohal, et, et nad peavad hoidma ennast pildil ja seda nad praegu teevad, aga aga mandaati saada siin vaid Eesti 200-l või üksikkandidaatidest ükskõik kellest või soovivad Raimond Kaljulaidi. Et on väga väheusutav, et see tõeks saab. Aga mine tea, üllatused võivad tulla. Aga ma siiski ühe aspekti lisan siia juurde, et venekeelset valijat Eesti 200 erinevalt paljudest teistest nimekirjadest on kõnetanud ja kellele see jälle kahjuks tuleb. See, kelle, kelle ma jätsin oma ennustuses mandaadi Selge, aga läheme edasi, me oleme siin rääkinud pool saadet, et igasugustel poliiter toorilistel teemadel, et läheks asjade juurde, mis inimesi tegelikult ka mõjutavad, et räägime natuke Eesti haridussüsteemist ja seda siis peamiselt väiksemates kohtades, et see lähtub peamiselt ERR-i selle nädalaloost, et kuidas aastate jooksul on Eesti erinevaist paigus siis elanike jäänud vähemaks ja otse loomulikult sedasi ka koolilapsi jäänud vähemaks ja piirkondi eriti on juba põhikoole kõvasti suletud, aga ilmselt tuleb see osaliselt veel uue ringiga peale ja kusjuures sulgemine ei pruugi tulla edaspidi enam mitte siis sellises täismahus põhikooli kinnipaneku puhu juures vaid et koolis käiakse näiteks kuus esimest klassi kodulähedases siis sellises väiksemas põhikoolis ja hiljem minnakse seitsmendast kuni üheksanda klassini kooli siis nii-öelda pikema pikema jooksuga põhikooli, mille juures eeldatavasti on ka gümnaasium, kuigi noh, me teame, et gümnaasiumivõrk on ikkagi mindud rohkem üle riigigümnaasiumide süsteemile, mis on täiesti eraldi. Aga selle puhul võrreldes nende muude haridusreformidega on see, et et see on ju puhtalt kohaliku omavalitsuse teema, et, et neid haridusreforme ei tehta riiklikul tasandil, vaid neid, need toimuvadki tasapisi ja tasakesi kohalikul tasandil, et et noh, see mõte lähtub sellest, et tänaseks on meil Eestis ligemale 300-st põhikoolist 31 kooli, kus on alla 20 õpilase, mis mis on lihtsalt omavalitsusele väga-väga kulukas pidada, raske on sinna leida õpetajaid ja lisaks teine pool on ka see õpilaste vajadus ju suhtluse järele, et see noh, kes meist ei vajaks teisi inimesi, et suhelda, on selliseid ka, aga, aga on väga oluline oskus õppidega suhtlema. Kui ma täna siia Tartu poole sõitsin, siis ma jälle mõtlesin selle peale, et kui oluline märksõna Eestis on aegruumilised vahemaad ja see, et, et meil oleks korralik taristu selles mõttes, et me jõuaksime ühest kohast teise, võimalikult kiiresti ja võimalikult väikese vaevaga ja kui meil on olnud, et siin kohaliku omavalitsuse suur reformimine, mis on meile toonud suuremad omavalitsused, siis jah, omavalitsuste sees nad ju teevad neid otsuseid, aga nad ütlevad ka, et seal on need vahemaad kohati päris pikad tekivad nende nende koolide vahele ja see on, see on suur probleem, siis ongi see jälle, et jälle toimub see efekt, et inimesed kolivad, kolivad keskustesse ja siis jälle suuremasse keskusesse. Et mina ütlen nii, et üks võtmekoht, kuidas ikkagi regionaalpoliitika teha on, minu arust on seesama taristu teema ja siia alla kuulub ka sedasama sedasama kiire internetiasi. Et noh, mina ise arvan selles seda, et et need e võimalused laienevad võiksid laieneda teoreetiliselt, me näeksime nagu 21. sajandil hoopis teistsugust kooli ja võib-olla et see vähendab, vähendab seda ääremaastumise ohtu ja koolide tühjaks jäämist mingil määral. No see on ju kõik paratamatult praeguseks on seis juba selline, et meil on nii palju neid väikeseid, nii väikeseid koole, kus on juba ebamõistlik pidada. No just, et noh, mida, mida kõrgem nagu kooliaste, mida, et noh, ütleme gümnaasiumis on seda rohkem on sul vaja eriala õpetajaid. Et kui sul seal tõesti lapsi ka, et gümnaasiumi osas mingi viis, kuus klassis, onju, aga siis sa pead hoidma seal ütleme, õpetajaid peab olema juba mitu korda rohkem, on ju, sest noh, keegi peab, ei saa ju, nii, et emakeeleõpetaja annab seal ka keemiat, onju. Et et see ongi see põhjus, et see tegelikult ei ole ju mingi uus teema, see on olnud meil ütleme viimased 10 15 aastat on see teema olnud ja sellest tulenevalt on ju, on ju on, on gümnaasiumite osad vähenenud, muutun põhikooliks, osa põhikoolid on muutunud nagu algkoolideks on ju ja osa kuulen üldse kinni pandud liidetud nädalas, aga, aga, aga noh, mõnes mõttes on, see on see ongi paratamatu, et kui omavalitsus ei saa jõua selle kooli ülal pidada ja noh, siis see ongi nii, onju, aga noh, minu pärast on ta suurem ja minu meelest võiks olla see ikkagi niimoodi, et mida, mida tuleks nagu hoida, on see, et sellise alushariduse saaks ikkagi laps oma ikkagi kodu lähedal kätte võimalikult lähedal, võimalikult kodu lähedal, et alusharidus sul ei ole vaja, on ju seal suurt palju, väga palju õpetajaid ongi seal vaja on ju seesama õpetaja, kes annab, on ju selles eesti keele, matemaatika, loodusõpetuse need ära onju ja, ja, ja, ja võib-olla siin mingi teine õpetaja veel on ja kes nende muusikat või mis iganes onju sinna juurde annab, on ju. Et, et selle, selle võiks ikkagi iga laps ikkagi saada oma väga-väga lähedale. Kui see süsteem praegu muuta selle kuue koolisüsteemiks, see tähendaks juba muutust selles osas, et viies ja kuues klass peavad õpilased saama lisaks veel ühe võõrkeele ehk siis teise võõrkeele ja tuleb juurde ja kui ma ei eksi ajaloo õppe, mida siis klassiõpetajad, kes algklassides õpetavad oma viienda, sest eks just, et nad ei, et nad peaks täiendõpet saama, siis need õpetajad, kõik, see on väga suur töö. Viiendas klassis tuleb, tuleb ajalugu, et, et üks ja üks võimalik ju tee ongi see, et see, see algaste, kus oma õpetaja on ja annab kõiki aineid, ongi siis natukene pikem see ja põhimõtteliselt on see ju ka ju ka tehtav ja mingil määral kvalifikatsiooni saab tõsta. Aga, aga noh, ega, aga ütleme, et siin jah, teatud ainete puhul muutub see asi veel muidugi, mida, mida arvata, et mis juhtub, et kui toimub haldusreform ära, et, et siis siis toimuvad ka ka need ütleme, mõnes mõttes valusad Mõttes vajalikud otsused, et, et liituvad vallad näiteks liituvad mingis kolm valda liitusid, et siis igas vallas ei peaks olema näiteks sama gümnaasiumi või, või, või mõni mõni gümnaasium põhikooliks põhikool läheb aste allapoole. Aga mis juhtus, oli see pigem näeme selles ühinemislepingutesse pandi nagu kirja hoopis see, et hoitakse neid kuul edasi. Ja mõnes mõttes noh, see oligi see, et et seda tehti sellega, et noh, justkui tagada iga vald saksa oma nagu, kes ma ütlen, midagi mingigi näo nagu säilitada selles. Aga võib-olla Kas need ühinemislepingud on selles mõttes juriidiliselt siduva, sa ei pea neid ju täna enam täitma, ma tean, samamoodi on mitmed omavalitsused rääkinud seda, kuidas algus jäeti alles vanad väikesed vallavalitsuste majad teenis teeninduspunktidena siis ja tänaseks on aru saadud, et noh, et oligi ideed, osad töötavad siis selles vanas vallamajas ja keskus on kuskil mujal, aga see ei tööta ja, ja väga mitmed vallad on ka mulle isiklikult rääkinud seda, kuidas nad on, tänaseks on kolitud ikkagi sisuliselt suurde sinna keskusesse kokku ja neid teeninduspunktid seisavad tühjana, noh iseasi, mis muidugi, mis nendes majades saab, sest paljud neist olid halvas seisus, aga mitmed neist on ikkagi päris korralikud. Mis nende hoonetega nagu edasi saab, et see, see on küsimus, aga, aga teisalt kindlasti jah, et haldusreformiga käib kaasas ka koolireform ja see ma selles mõttes nõustun Urmeti ka selle koha pealt, et et ilmselt see koondubki tulebki neid karme valikuid teha. Aga noh, lähtuda jah siis sellest, et, et mis alushariduse meie põhimõtted praegugi on, ma saan aru, et kolme kilomeetri kaugusel ja või 60 minuti bussisõidu kaugusel peab olema võimalik algklassides vähemalt koolis käia. Jah, eks ma ütlengi, et kui möödusin, räägime natukene sellisest utoopilisemad valdkonnast, et ma viitasin siin kiirele internetile. Meil oli äripäevas selline arvamuslugude konkurss nagu edukas Eesti ja, ja siis ma rääkisin seal auhinnatseremoonial ühe ägeda innovaatoriga, kes rääkis sellest, kuidas kiire internet või põhimõtteliselt meile tuua sellise midagi sellist hologrammi taolist asja, et kui keegi on näinud tähesõdade filmis, kus inimene ilmub tegelikult kellelegi ette nii-öelda piibimata, ise füüsiliselt selles ruumis. Et noh, meil on, meil on, põhimõtteliselt on need käärid on nii suured, et ühest küljest on siin mingisugune kolm kilomeetrit, selle läbimine, on, on selline raske ja, ja keeruline, mis tuleb täna ära lahendada, teisest küljest on see, et innovaatorid räägivad, et põhimõtteliselt me saaksime luua mingeid täiesti uusi lahendusi ja struktuure. Et lõpetajad virtuaalõpetaja. Koolireformis kindlasti tuleb meie programmil koolireformis tuleb kindlasti meie saates veel ka juttu, aga me oleme täna kolmekesi siin Tartu stuudios hoopis täies koosseisus saadet tegema, et seda, et, et üks saatejuht või, või saatekülaline on Tartus ikka tuleb, aga et kõik kolmekesi on päris harukordne ja seda suuresti Tartu ülikooliga seotud, siis ürituste pärast, et Urmet, et sinagi oled siin teinud juba väikese päevaga Juhan Peegli sajandat sünniaastapäeva, on, on tähistatud, kes on selline ajakirjandus heerossis, kellest kõik räägivad? Jah, et eile oli Juhan peegel 100 konverents ja pärast oli õhtul väike vastuvõtt, kus oli väga tore näha inimesi, kes võib-olla isegi enam ei ole Eesti ajakirjanduspõllul tegevad, on, on kes on läinud madin, väga südantsoojendav oli näha Enno Tammeri naine, kes on kirjastusäris, on ju, kes sul on minul olnud selline noh, ajakirjandusteel väga suur nagu mõjutaja ja suunanäitaja, et et noh, selles mõttes hästi sümpaatne on ja loomulikult said oma kursusekaaslastega kokku, keda meid oli väga palju, et et selles mõttes on, on, on see väga tore. Just ja kursuste kogunemine ei toimu mitte ainult ajakirjandusinstituudi siis vilistlaste seas, vaid tegelikult kogu Tartu ülikool peab siin aru, et see on ikkagi enneolematu selline vilistlaskokkutulek, mis toimub, et rahvusülikoolipidustused seoses siis eestikeelse ülikooli 100. aastapäevaga ja ja täna on terve Tartu neid üritusi täis. Ja täna on tõesti neid üritusi ilmselt päris palju ja ma isegi ausalt öeldes ei ole veel jõudnudki vaadata, et et kuhu ma nüüd täpselt veel lähen. Mul kahjuks ei olnud võimalik osaleda sellel Juhan Peegli üritusel eile. Küll aga on tõesti see, et see Ma ma tahan ka selle kohta natuke midagi öelda, et Juhan Peegli 100. sünniaastapäev on tegelikult homme, siis pühapäeval ja sõnnik ikkagi päris uskumatu, et ühes valdkonnas on olnud selline õpetaja, kelle õpilased ja õpilaste õpilased ja nüüd juba ka õpilaste õpilaste õpilased põhimõtteliselt kujundavad seda, seda seda valdkonna palet ja ma ütleksin, ütleksin nii, et selles mõttes ma arvan, et me võime olla oma Alvovaatorile ja sellisele heerosele nagu Juhan peegel tohutult tänulikud, et ma arvan, et et noh, et Eesti ajakirjandus on, on selline, nagu ta on, noh näiteks näiteks see, et meil on, on ikkagi tugev eneseregulatsioon, oleme, oleme ka enesekriitilised ja ja oma tegevuses see on, ma arvan, et see on suuresti nagu just selle vaimsuse teene, mille Juhan peegel oma õpilaste kaudu ühiskonda istub. Kuna mina ise, Juhan Peegliga ei ole elus õnnestunud kokku puutuda, sest ta oli lahkunud enne, kui mina instituuti jõudsin, aga aga üks lause, mida ta alati tasub meenutada ja kolleegidel ka järgidega ise meeles pidada, et ajakirjanik sa võid olla inimene, sa pead olema. Ja, ja see on ka asi, millest võib-olla lähtudes. Ma ei tahaks minna kogu seda ülikooli asja meenutades siin liiga paatuslikuks või liiga liiga sellisesse kõrgusesse tõusvaks, et et on rõõm olnud ülikoolis õppida ja, ja täna taas siin Tartus olla. Ja kuidagi iseenesest iseenesest tuleb see paatos, kui ikkagi lähed, kõnnid seal kuuest sambast mööda, siis ikkagi kuidagi tuleb, see tuleb seepeale midagi ei ole teha natukene sellised suured kujundid ja, ja ikkagi elu seal olnud nii tähtis aeg ja ma usun, et täna siin sajad ja tuhanded, võib-olla, kes kõik ei saa kohale tulla, vilistlased seda tõesti meenutavad seda. Aga sellega on meile eraldatud saateaeg läbi alkoholiaktsiisi teemadel ei jõudnudki täna paraku rääkida. Kindlasti tuleb see päevakorda meil kas juba järgmisel nädalal, aga igatahes seda arutatakse riigi eelarvestrateegia aruteludel ja siis on põhjust ka meie saatel taas kord vaadata sellele teemale otsa. Soovime teile kõigile ilusat ja kaunist laupäeva on väljas, on väga ilus kevadilm, et mitte öelda suveilm. Täna olid rahva teenrid koosseisus Taavi Eilat, Urmet Kook ja Neeme Korvnädalal. Pärast on siin stuudios Mirko ojakivi, Krister Paris ja Peeter Helme. Nautige kevadet ja kuulmiseni. Saade on järelkuulatav, vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.