Vikerraadio. Rahva teenrid Tere. Nüüd on see siis möödas, aasta pikim päev ehk pööripäev jääb selja taha ning päevad küll väga väikesel sammul, aga siiski jäävad iga päevaga aina lühemaks. Ometi meid ei tohiks morjendada, sest suur suvi hein üle Eesti on kasvanud kõrgeks ja juba vanarahvas teadis ütelda, et jaanipäeval kolistati vikati ehk kätte jõuab suur heinategu. Meie siin vikerraadio stuudios täna vikateid ei kolis ta küll aga vaatame otsa selle nädala peamistele uudisteemadele ja analüüsime neid kolmekesi. Täna on rahvateenrite, kas Aivar Hundimägi äripäevast tervist Peeter Helme Postimehest. Tere ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust. Lühidalt, markeerin ära tänase saate teemad, räägime Martin Helme protseduurilisest veast Euroopas. Mis puudutab siis Euroopa stabiilsusmehhanismi ja see on teema, mida siis Jüri Ratas on terve selle nädala pidanud siluma. Räägime pangandusest, sest Swedbank teatas taas ootamatult, et Robert Kitt enam selle juhi ametis ei jätka. Kangesti näib, et rahapesuskandaali süüdlasi otsitakse siis eestlaste ridadest ja, ja Robert Kitt, et pidi sellepärast selle ameti kaotama. Veel räägime Keskerakonna rahaasjadest ehk Hillar Tederi tunnistusest. Et ta on siis altkäemaksu andnud. Siis Keskerakonna heaks jaanipäeva eel kõneleme ka alkoholist ja viinarallist Lätiga ja kui aega jääb, siis võtame saate lõppu mõne kergema teema ka. Aga alustame eilsest väga raskest päevast, kus siis Tallinnas kalamajas Telliskivi tänaval, öösel toimus ränk tulistamine, kus nagu tagantjärgi selgub üks taksojuht, kel tõsi, kes, tõsi küll, tol hetkel teadaolevalt ainult taksot ei sõitnud. Lasi kahte taksojuhti, üks neist sai ka surma ja ja teine on vist jätkuvalt raskes seisundis. Hiljem, kui politsei algatas suure operatsiooni tulistaja tabada, lasi ka too inimene ennast ise ühes bussipeatuses politseiga juba siis kohtudes maha, et ega midagi väga suurt ja põhjapanevat siit analüüsida, ilmselt meil selle olemasoleva info pealt on raske aga tõdeda, et väga traagiline sündmus otse siin Tallinna ütleme kesklinnas jah, ja pigem jääb nagu loota, et et see nagu kaks elu. Et nii see nagu ka piirduks. Kolmas inimene, kes kes kannatada said hoiame pöialt, et ta nagu paraneks ja, ja võib-olla ongi selliste sündmustega puhul noh, mis oleks võib-olla oluline, et ei tasugi teha mingeid selliseid suuri ja noh, järeldused, kohati see niimoodi toimib, et avalikes kohe hakatakse rääkima midagi, kus peab muutma, et et pigem on nagu võib-olla mõistlik võtta siinse jahtumisaeg ja siis nagu mõelda, et kas üldse saab selliseid asju kunagi vältida, kas kuskil on tehtud mingid mingid vead, noh näiteks mõtlen seda relvalubade andmist ja selliste inimeste kontrolli või mitte, et ma olen, praegu on liiga vara üldse mingeid selliseid hinnanguid anda. Paraku küll jah, ega me väga midagi ei tea ja ei maksa emotsioonide ajel hakata liiga suuri järeldusi tegema, nii et loodame, et uurimine toob asjasse selgust, aga tegu on loomulikult väga jubeda sündmusega. Täiesti jube sündmus, mis mulle endale sellega seoses meenus. Ja mis noh, nii traagilise sündmuse puhul on, seda võib olla raske öelda, aga et näitab, et me elame ikkagi heal ajal või selliseid sündmusi on meil siiski küllalt vähe tänaseks päevaks ja ja et istudes hiljaaegu ise ühes kuivkäimlast, kus olid vanad ajalehed aastast 96 sattus kätte, siis tänased uudised olid seal sellised veeru nupud ikkagi, et, et noh õnneks on, oleme me täna Eestis, kus selline traagiline sündmus on, on ikkagi suur sündmus ja suurjuhtumine. Aga eilsest päevast tuleb uudiseid veel, mida me tahame siia saate algusesse käsitleda, võtta ja mis jäid ka natukene võib-olla tahaplaanile sellesama Telliskivi tulistamise uudise valguses, et ja ka tegelikult sinna jaanipäev uudisvoogu kenasti kuidagi nagu on ära peidetud natukene, et aga siiski märgiline ja oluline ja see puudutab meie rahvusliku lennufirma Nordica kõva kärpimist. Nimelt teatas siis riigile kuuluv lennufirma, et lõpetab oktoobri lõpust lendamise viiel liinil kolme allesjääva liini ärilisi risk. Ärilise riski võtab endale Lott. Ent Nordica asub tulevikus ette valmistama oma kommertsplatvormi. Ja sulgemisele lähevad Sis, Kopenhaageni, Vilniuse, Viini, Kiievi ja Trondheimi liinid, mida Nordica teenindas aastaringselt ja nii nagu mina siis aru saan, siis sisuliselt pannakse Nordica sellisele ooteliinile tiksuma, et juhul, kui head ajad muus lennunduses peaks nagu läbi saama, siis sa peaks juskui laiendama ja, ja tas lennufirmat uuesti suuremaks ajama, et siit kindlasti lennud jätkuksid, aga seni kuni on vaba konkurents ja teised lennufirmad, kes tahavad siit lennata, siis nemad tiksuvad ootavad vaikset Olukord on mingis mõttes absurdne, sellepärast et kõik eksperdid ütlevad nagu ühest suust, et praegu on kogu Euroopa või võib-olla isegi kogu maailma lennunduses väga head ajad. Aga millegipärast on Eesti suutnud lennunduses ikkagi teha ühe käpardliku käigu teise järel ja kui meile väga meeldib siin võib-olla oma lõunanaabrid, et ees edvistada sellega, kui tublid me oleme, siis siin on küll väga hea näide sellest, kuidas lätlased meile silmad ette teevad. Ja kui sa ütlesid, et on nagu, et oodatakse halvemaid tiksuma, paneme olnud ka selline hästi imelikke otsus, et et kui saanud hakkama, et siis paneme kinni või siis üritame selle olemasoleva vara mõnele erainvestorile nii-öelda maha müüa või värand, et las ta siis proovib ataki paremini hakkama, et et kui me nagu headel aegadel, mis tõesti praegu on, ei, ei suuda nagu hästi majandada, et siis ei ole ka mingit põhjust arvata, nagu kehvematel aegadel, et me võiksime olla edukad, siin on, ma saan aru, see taust on see, et äkki tulevad ajad, kui Air Baltic ei taha võib-olla nii palju Tallinnast lennata, et siis oleks nagu mingisugune surve vahendajate, toida seda Tallinnas nende liinidega, et, et tal on kogu aeg kuklas teadmine, et kui ta siit sagedusi vähendab, siis tuleb Nordica tagasi. Aga noh, ma ei usu, et me noh, et see on nagu see peaks olema see põhjus, et, et ma olen ka airBaltic klikid, kui rahvast on, siis küll ta lendab, et kui ta, kui ta tulu teenib, küll ta siis lendab. Just et see jutt on praegu ju selles, et siis Nordica poolt vaadates, et konkurents läks nii tihedaks, et noh, ma ei tea, Eesti avastasin oma lennuliini ja kohe kõrvale tegi airBaltic täpselt sama liini sama suunaga ja, ja seda muidugi odavamalt, sest airBaltic teatavasti on ka selline odavlennufirma, et isegi täna hommikul võtsin lihtsalt ühest lennusiis sellest pakkumise, vaatasin, et sama lend samasse linna Kopenhaageni näitel vist ja noh, paarkümmend eurot ma ikkagi oleksin võitnud, kui ma oleksin läinud Air Balticuga ja no miks ma peaksin seda kallimat eelistama, sest ega laias laastus need lennukitel nii suurt vahet ei ole seal mugavuse astmest või midagi sellist, et et ja, ja Air Baltic ongi keskendunud odavlennufirma mudelile, mida Estonian Air ega Nordica ka teinud, et noh, kui me natuke mõtleme tagasi sellesse Estonian Airi lõpuaega, et et noh, juba neil oli raske seal turul leida seda oma positsiooni, et noh, kui nad kunagi alustasid ammuilma, siis oli see, et üldse keegi eestist lendaks, aga noh, selleks hetkeks, kui Estonian Air lõpetas, oli väga palju juba siin ikkagi teisi firmasid, kes tahtsid Eestist lennata ja tahavad ka täna seda teha. See otsus ka Nordica uuesti või noh, uus lennufirma luua riigi riigile võib nüüd tagantjärgi mõelda, et kas see ikka oli õige samm, mul on nagu väga kahju, et toona ei olnud tollases majandusministril Kristen Michalil julgust noh, nagu nii-öelda nagu reformierakonnal oleks olnud kohane, et lõpetame siis selle riikliku lennufirma asja ära ja, ja seal oli huvilised olid täitsa olemas, olid Ain Hanschmidt, Enn Pant, Infotar, Tallink Grupi suuromanikud, kes nagu oleksid tahtnud või neil oli vähemalt huvi, et et see asi üle võtta küll väga odavalt, aga, aga võib-olla oleks asi siis nagu paremini läinud, teine, kus nad tahtsid üle, võtan linnahall. Et mida ka toona Tallinna linn ei tahtnud müüa, siis võib-olla sellel põhjusel, et et kellelegi ei olnud valmis nii palju maksma kuskil vaikselt kuni kui kui küsita, aga, aga noh, see on minu arust näide, et me ei peaks mulle tundub, et äkki on seal nagu selline teiste ametkonna probleem, et me tahame nende riigifirmadega nagu jahmerdada. Teine näide sellest nädalast Enefit Green, eks kes Poola laieneb, aga miks see peab kuuluma riigile, et valitsus on öelnud, et 49 protsenti erastama erastama, kõik kõrval on olemas taastuvenergia tootjaid erakapitali seal ei pea üldse riik nagu juures mõlemad. Et see on võib-olla selline küsimus valitsusele, et miks selliseid asju nagu hoida, mis ei ole meile tegelikult strateegiliselt võib-olla nii, nii tähtsad. No täitsa nõus sinuga, et miks see peab kuuluma riigile, noh iseenesest on mul ka kohe vastus olemas, sest riik tahab sealt dividende välja võtta, aga samal ajal selle lennufirma puhul tekib mul endal ma ei tea, siis äkki sama naiivne küsimus, kui ma vaatan tänast Postimees, kus Lennart Ruuda sellest kirjutab ja ja siin saad sõna Nordica juhatuse liige Kristi Ojakäär, kes ütleb, et lennufirma peab kuuluma riigile. Sellepärast et täpselt samamoodi võiks küsida, miks on riigil vaja sõjaväge ehk siis et argument on see ka, et see on strateegiliselt tähtis, aga ma ei tea, kas nüüd äkki teie oskate vastata, vaidlus on loll küsimus, aga kui see on strateegiliselt tähtis näiteks noh, kasvõi selleks, et meie inimesed saaksid käia meie naaberriikides, et meil oleks stabiilne ühendus nii-öelda meie suure pealinna Brüsseliga kas seda ei saaks kuidagi teistmoodi lahendada mingisuguste riiklike subsiidiumide kaudu, et riik tellib, ma ei oska öelda mingeid lende, maksab kinni mingeid ühenduste pidamise, kas tõesti on vaja eraldi lennufirmast? Mida võiks Tartu seda ju praegu teeb eksju, Soomega on lennuühendus, mis, kus linn tegelikult maksab osa osa kinni, et see toimiks. Saakslik no selles mõttes, et on kindlasti need ühendused olulised, mis on Eestiga lõpul ka välja toodud, noh, ma ei tea, kui välisinvestorid tahavad tulla, et neil on oluline, et nad ei peaks Riias ümberistumisi tegema. Aga noh, küsimus jah, et, et kas me peame siin nagu siis nii palju raha panema või seda üleval hoidma või mitte, usaldama siis teisi, kes siin lendavad, noh meil oli, kuskil oli see number ka palju lennufirmasid Eestist lendab, praegu ei, hakkasin peast spekuleerima, aga see oli päris mitukümmend ikka. Täpselt, et. Et miks me ei peaks airBalticut usaldama, kas me usaldasid lätlase? Ja teine variant, mis on olnud õhusal, mida eestlased jälle tahtnud teha, on ikkagi, et Air Balticuga ühisfirma oli siin ka kui Estonian Airi need halvad ajad on, et võib-olla oleks see olnud ka nagu hea lahendus ikkagi vaadata seda balti turgu koos ja ja võib-olla siis ma oleks saanud ka mingi oma otsustusõiguse seal selle lätlaste lennufirma, siis nõukogus, kui oleksime mingi osalusega olnud ja saanud sealt suunatud. No just, aga noh, kujutame ette, et kui nüüd mingitel asjaoludel Air Baltic otsustab siin ma ei tea, aasta-kahe pärast, et me paneme Vilniuse lennud kinni Kopenhaageni lennud kinni, et et no ja, ja ka ütleme teised lennufirmad, et noh, siis me istumegi siin oma mätta otsas ja kuskile minema ei saa, et, et selles mõttes see tiksuma jätmine vist sellel põhimõttel töötabki. Juhul kui keegi nüüd midagi teeb, siis me hakkame tegema vastukäike ja siis hakkame ka riik ilmselgelt peab sinna rohkem finantseerima, raha sisse panema, sest noh, praegune mudel arusaadavalt No see kõlab siiski pigem sellise odava vabandusena, et paraku lõhnab selle järele, et kuskil on meil riigilt palka saavad inimesed, kes jumala eest ei taha lasta tekkida olukorral, kus nende töökoht ära kaob. Aga noh, skeeme ma sain aru, et kardetakse, et kas doteerida osta mingeid kindlaid lennuliine siit Eestist nagu riigi poolt, et see läheb Euroopa reeglitega vist vastuollu. Kui Estonian Airi teema üleval oli, siis ma mäletan, kuidas meie poliitikud rääkisid, me peame nüüd Euroopas tegema lobby tööd, et me saaks sellele erandid teema, et meeldivaks vaadatakse kui suurema rahvaarvuga piirkond, et arvestatakse, neid ongi vähe ja et meil ei ole siin nagu sellist tavapärast head konkurentsi sellesse lennundusäris, aga see on ka nüüd ära vajunud, võib-olla nüüd jälle tõstatub, tuleb mingi lahendus siis nagu vajub lärm. Urmas Paet oli see, kes sellel teemal väga palju toona toona esil oli, aga, aga nüüd viimasel ajal pole, pole seda kuulda olnud. No tegelikult kui mingi selline noh, see teema nagu hästi sellise makroteema ja nüüd tõmmata, et siis võib öelda, et et just see olemine Euroopa liidus ja meie üha tugevam integratsioon Euroopaga ongi toonud väga halastamatult esile see, kui rasked ja halvad on meie kommunikatsioonid ülejäänud Euroopa Liidu riikidega, olgu selleks siis kas raud või maanteeühenduste küsimus või nüüd siis üles kerkinud lennundusküsimus. Aga noh, vaadates, kui palju ikkagi reisijate arv on kasvanud, kuidas eestlaste sissetulekud kasvavad turistide arvu, siis seda kartust nüüd, et, et keegi ei taha Tallinnast enam lennata ükski firma, et seda ma küll ei, ei usu, et, et ma arvan, et neid lendajaidsi siia jakku Aga äkki siis, arvestades seda, et kuidas elu läheb järjest paremaks ja Me oleme järjest rikkamad, võib-olla siis meie rahvuslik lennufirma peaks sellise odavlennumudelist sootuks loobuma ja meil võiks olla üks selline firmaga seltse, turismiklass puudub ja. Darryl asja aga läheme järgmise teema juurde, räägime sellest, millised on arengud olnud siis eelmisel nädalal juba käima läinud valitsus Euroopa stabiilsusmehhanismi saagas, et nimelt võttis siis peaminister Jüri Ratas juba eelmisel reedel tagasi rahandusminister Martin Helme protokollitud eriarvamusi Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk siis ESM-i pankade rehabilitatsioon rehabiliteerimise ühe häälsuse nõude osas, sest valitsus oli tegelikult kokku leppinud, et nad toetavad ESM-i reform ja ka Euroopasse sõitnud Martin Helme tuli välja Eesti eriarvamusega ja nädal otsa on siis Jüri Ratas seda, seda otsust või seda seisukohta silunud ja, ja ütles näiteks siinsamas vikerraadio stuudios. Et Martin Helme tegi protseduurilisi vea, et leerin Jüri ratast, siis siitsamast suits on peaminister saates, et rahandusminister oleks pidanud enne lõpliku otsuse tegemist peaministriga konsulteerima, seda ta ei teinud, see protseduuriline viga on tehtud. Aga me peame aru saama, Euroopa asjad on keerulised ja see oli talle esimene või teine selline kohtumine. Ma ei usu, et ta tegi seda meelega või teadlikult. Et mind ei informeerinud tsitaadi lõpp, et ma arvan, et, et enam kui selle otsuse sisu, mida Eesti siis kas toetab või ei toeta, on siin oluline see, et tundub kuidagi tuttavlik muster, et valitsuse minister teeb oma soolo ja siis peaminister peab seda hirmsasti klattima, käin käima siin ja seal siis elule. Noh, siin on, mina olen nii aru saanud, et tegelikult ju rahandusminister Helme ja ka EKRE ongi selle ESM-i vastu ja, ja seda on ja selles mõttes ta nagu oli sellel seisukohal, mida nad on nagu kogu aeg olnud. Küsimus nüüd, et et ta nagu esindanud valitsused, ma nagu ei saagi selles mõttes aru, et tegi protseduurilised vead, mis seal siis nüüd tähendab, et, et kas see nüüd tähendab seda, et järgmistel kordadel meie positsioon on selline ka siis rahandusministri positsioon on selline, et me ikkagi toetame seda? Ei nõua seda vetoõigust või just nimelt just nimelt niimoodi on, et tegi protseduurilisi vea, Jüri Ratas võttis selle tagasi sealt protokollist ja seda justkui ei oleks olnud, ütleme siis niimoodi ja, ja et Eesti toetab ikkagi seda reformi nii, nagu see ette on või noh, seni on nagu läbi arutatud ja seniga valitsus on justkui seisukohal ühiselt olnud. Tõesti, EKRE'l on teistsugune nägemus, aga, aga valitsuses on see ikkagi kokku lepitud, nii et seda reformi toetatakse. Isamaa erakond toetab, Keskerakond toetab ja ühine seisukoht on, et toetatakse. Aga ma pakun siia veel ühe sellise tõlgendusvõimaluse, et EKRE valitsusse tulekuga on Eestis valitsuse tasandil toimumas või toimunud teatav paradigmaatiline nihe ja selleks ei ole ühelt poolt valmis ei EKRE koalitsioonipartnerid ega riigiametnikud. Ehk siis lihtsamalt öeldes väga paljudes asjades eeldatakse vaikimisi, et me arvame nii või arvame naa. Ja kui siis keegi selle arvamuse, mida vaikimisi eeldatud, mida jagavad põhimõtteliselt kõik riigiametnikud ja suur osa valitsusest, kui keegi siis selle kahtluse alla paneb või esindab teistsugust arvamust, siis on šokk väga suur ja alles siis saadakse teada, et ohoo Me arvasime hoopis teistmoodi, ei ole seda varem niimoodi sõnastanud, aga nüüd tuleb keegi, kes ütleb, et. Ma näen seda üldse nii ja siis saavad kõik teised ka aru, et oi, me olime kogu aeg teisel teist meelt, aga me ei jõudnud kunagi selleni, et me selle täpselt niimoodi need protokolliga kirja paneks. Aga no äärmiselt keeruline on minul näiteks uskuda, et Martin Helme ei saanud sellest aru, mida ta sinna tegema Ei, ma ei arvagi seda, aga ma arvan seda, et peaminister ei saanud sellest aru, et mõningad asjad tuleb väga ühemõtteliselt sõnastada, vastasel juhul on võimalik, kas tõlgendada mida iganes või, või üleüldse mitte läbi rääkida või mitte kokku leppida. Selle valitsuse vaidlustatud ma olen kuulnud kahte täiesti erinevat lähenemist, et räägitakse, et see oli väga kirglik, selline hoogne, kus oli debateeritud. Aga samas ma olen ka kuulnud, et tegelikult näiteks Jüri Ratasele üldse ei võtnud positsiooni selles küsimuses tundub kuidagi ei tahtnud nagu võtta ja lasi siis nii-öelda vaielda ja võikski jääda ka mulje natuke segane, mis seisukohast see valitsus, et see seisukoht kujunes pärast või see asi nagu ära ära toimunud, see on nagu üks versioon, aga ma ei tea juures ei ole olnud, eks ju, ei tea, et kumb, kumb variant on õige. Et Daile nüüd rääkida või sellest nagu sisust siis see on see, et kriisiolukorras võiks Euroopa stabiilsusmehhanismist pankade kriisifondile laenu anda kvalifitseeritud häälteenamusega ei peaks olema konsensust. Mida noh, üldiselt on Nende otsuste puhul tarvis, seal räägitakse sellest 80-st 85-st protsendist, mis see siis see häälteenamus peaks olema ja see on see, mille üle see vaidlus käib, aga, aga no ma ei tea jah, et selles mõttes tulles tagasi ikkagi veel korra selle juurde, et, et Martin Helme. Ma olen küllalt veendunud, targa inimesena teadis, mida ta sinna Euroopasse tegema läks. Ja mäng tundub jälle nii, tõmmati täiesti tühjast kohast välja üles mingi teema, millega siis näidati ka oma erakonda tuge, tugevust just selles selles valitsuses ja ja põrgulikult hästi tuleb see ka välja, et selline käitumine ja see juhtum näitab hästi seda, et selle valitsuse dünaamikat, et põhimõtteliselt on olukord ju ikka nii, nagu ma tegelikult ka siin mõni aeg tagasi selles samas saates ütlesin, et kõige tähtsam mees selles valitsuses ei ole Jüri Ratas, et seal on hoopis olulisemaid persoone, kelle tegevus siis valitsuse käekäik sõltub ja Ratase roll on nagu selline klassi korrapidaja roll, et kes küll iga hinna eest proovib korrale kutsuda teisi siis kaasõpilasi, aga ega nad väga teda vähemalt avalikkuses ei kuula, noh, ma saan aru, et valitsuses kabineti istumisest seal olen täitsa kõik sõbralikud EKRE tuleb oma teemad ja seisukohtadega peale õõnestab sellega kõvasti Keskerakonna toetust ja valitsuse siis kolmas osapool Isamaa. See on selline erakond, kes täiesti pildilt maas, et natukene viimaste uudiste valguses, kui siin rahvastikuminister Riina Solman tegeleb mingi nime temaatikaga ja abieluhelistamisega, siis Urmas Reinsalu teeb oma oma käike siis noh, nad on sellised wannabe EKRE. Et vaatavad, kuidas lahedad klassikaaslased teevad oma selliseid pöördeid ja tahavad ka proovida, aga no lahjalt tuleb välja veel, et ma arvan, et pildid selles mõttes maalset tõenäoliselt ikkagi ei tahagi ka noh, nii-öelda värvikalt või konflikti minna mõlema osapoolega ja eks nad siis laveerivad, et mis on, on nagu kasulik, noh, praegu ikkagi võttis isa sellesse Esmi teemal nii-öelda keskerakonnal sarnase positsiooni. Aga see, selle Esmi kes seda nagu sisudav, milles asi on, siis ma soovitan Uko Huko aaspõllukommentaari siin ERR-is lugeda ja kuulata, et ta nagu seletas ära, eks tema on selle poolt teise vastupidisel seisukohal kui, kui on rahandusminister. Aga siit saab nagu selgeks, et millest see teema on, aga, aga see nagu sisepoliitikas on see võib-olla oluline, mis sügisel juhtuma hakkab, kui, kui see teema peaks jõudma, eks meil riigikogus, et, et kas, kas sellel ajal on nagu positsioonist maad või on nad muutunud, et, et ja, ja kas, kas see on nagu koalitsioonile mingi tõsisem proovikivi? Ma arvan ikkagi, et siin ütleme nii, meie sisepoliitikas välispoliitilise dimensiooni ei saa välistada ka seda, et rahandusminister tegi seda, mida ta tegi, selleks et midagi muud siis sügiseks välja pressida, et siis muututakse leplikumaks saadakse midagi muud asemele, ma küll ei tea, mis see on, aga kindlasti on seal piisavalt asju, mille üle kaubelda. Just seda kauplemisoskust on EKRE poliitikud näidanud siiamaani ju väga osavasti seal valitsuseski teemade puhul me oleme, meenub seda ma alkoholiaktsiis, millest me hiljem räägime, et kõlas ikka jutt, et seda ikka ei langetata sugugi mitte, aga aga näete, 25 protsenti esimesest juulist langeb nagu naksti, et ta, aga alkoholiaktsiisi juurde me tuleme, saate lõpu poole korra veel tagasi, aga vahetame praegu teemat, räägime pangandusest või konkreetsemalt siis Swedpangast ja Swedbank. Kui Eesti nõukogu tegi esmaspäeva õhtul muudatused panga juhatuses, teiste hulgas peatati pangajuhi Robert Kiti volitused ja muudatused on siis tingitud käimasolevast sisejuurdlusest, aga rohkem detaile pank selle kohta avaldanud ei ole. Kangesti kipub jääma mulje ja, aga siin erinevad arvajad on siis juba seda arvamust avaldanud, et sisejuurdluse käigus siis proovitakse seda nii-öelda vastutuse selle rahapesuskandaali vastutus siis Eesti juhtide kaela veeretada. Kuidas mina tõlgendan seda sammu nagu usal usaldamatust senise juhtkonna vastu, kui Swedbank, Eesti juht ja finantsjuht, et pannakse nii-öelda nagu see terminalid jahtumis jahtumistasu saavad, et nad on küll lahti lastud aga nad ei saa oma tööd teha, eemaldati siis tõesti, see on niisugune natuke imelik lähenemine, siis kolmas inimene, eks ju, Priit Perens, kes oli varasem Swedbank, Eesti juht, jaga balti panganduse juhti, kelle ajal tegelikult rahapesuasjad nagu toimusid ja kes ka ühe skandaali tõttu väidetavaltpidiselt balti panganduse juhi kohalt juba varem lahkuma, et siis tema nüüd vabastati ametist, temasse enam Swedpangaga seotud ei ole. Aga et see on ikkagi selline usaldamatuse näitamine, et tõenäoliselt tehingud, mida uuritakse, ma arvan, ei usaldatud, et see uurimine toimuks siis Eesti seniste juhtide nagu silma all, et ma muud järeldust ei tee, neid uurimison, mitu. Ants inspektsioon uurib Eesti finantsinspektsioon, siis Eesti Swedbangas toimunut, swed, Rootsi finantsinspektsioon uurib veel Rootsis toimunud siis Swedbank ise uurib nii Eestis kui Rootsis kui kogu grupi tasandil toimunud, et neid uurimisi on palju, aga nii palju kui ma tean, siis enne, et mingeid nagu selliseid veel esmalt esmainfot on, finantsinspektsioonil ei ole, et see loodetakse saada kokku sügisel, aga, aga võib-olla pangal juba on, pangal on lihtsam oma asju kindlaks teha ja sinna kõhu sisse vaadata, et mis seal, mis seal toimunud on. Eks ta on lisaks kõigele muule ka sümboolne samm, sellepärast et ikkagi just Rootsi poolt vaadatuna on vaja taastada usaldus Rootsi pensionäride ehk siis Swedbanki väikeaktsionäride silmis ja ja selles kontekstis on ju väga mugav vahetada välja kuskil kaugel Tallinnas, mis samal ajal mida Swed, pank ei väsi kunagi rõhutamast, on ka osa koduturust, ehk siis et me ei ole mingisugune välisturg nende jaoks, vaid ikkagi osa nende kodust ja seal peavad kehtima samad reeglid, mis kehtivad rootsiski. Et selles kontekstis on jah, väga mugav son vahetada eesti juht. Aga ma lisan, tegelikult sellele eelnes ka Rootsi juhi väljavahetamine, Birgitte Bonnessen, eks kes oli, kes tegelikult oli nii-öelda meie siis juhtisin otsene ülemus, kes ka vahepeal seda balti pangandust siin üldse juhtisid, tema vahetati ka eelnevalt veel. Aga selles ma olen nõus, et see on ikkagi, kui me vaatame kas või Swedbanga otsi Swedbanga omanike struktuur, et seal on ikkagi väga palju väikeaktsionäre ja selles mõttes hoopis teistmoodi suhtutakse nendesse teemadesse kui poliitilisel tasandil. Kui see oli nagu pikka aega Eestis, sellepärast et tõesti nad näevad aktsia maksis selle üle 200 Rootsi krooni, nüüd maksab 140 Rootsi krooni. Et ja sa oled pannud oma säästud sinna, sa tahad pensioni nautida, aga sul on, võib-olla lühikese ajaga on suure osa sellest sinu varast kadunud. Samas mulle tuli see samm siiski endale isiklikult küll üllatusena, ma ei tea, kuidas teiega. Minul oli ka Minule hakkas tunduma nii, et hea küll see oli ja pank sai oma kahjud sealt, aga nii-öelda tavakasutaja või selline tavaklient hakkas vaikselt juba unustama, et minu soovitus Swedbankil oleks olnud mitte midagi teha, lasta sellel jahtuda, minna, kaduda unustusse. Aga seal on ikkagi võib olla probleem selles, et kui sa midagi ei tee, siis sulle lööb see sind tulevikus valusam, kui need. Nüüd jätkuma väljapoole, mitte nii suure avalikkuse tähelepanu. Teine, mida tõenäoliselt ikkagi jälgitakse, on see pigem, on nagu selline investorite käitumine, et kas siis väikeinvestorid või pensionifondid, noh Danske puhul me teame, et seal on ikkagi esitatud kahjunõuded ka nagu panga vastu aktsionäride poolt. Et võib-olla sealt see vool on ka nagu noh, oluline, mida üritatakse siis vältida, et ei tekiks nagu aktsionäride seas väga palju pahameelt, mis ongi nõukogu tegelikult üles annaks, usaldamatuse mõte on ilmselt selles koha pealt ka õige, et ma kuulasin sinna aktuaalses kaameras, siis praegune juhi kohusetäitja Olavi Lepp väljendas ka seda, et, et see kuvand, mis on Swedpangast kogu selle rahapesuskandaali juures jäänud, on nagu teistsugune, et tsiteerin teda. Ma arvan, et minu enda peegeldust sellele, sellele viimasel ajal on olnud see, et kui ma loen seda, mida ma näen meedias meie kohta ilmub ja kui ma näen seda, mis tööd pangas teeme ja, ja kolmandaks, kui ma näen seda, mida kliendid meie kohta arvavad, siis need pildid ei lähe nagu hästi kokku, et et üks on see, mis toimub siis pangategevuses ja, ja teine on see, milline avalik kuvand. Kuigi ma peaksin ütlema, et Swedbank ei ole nagu nagu meediapildis minu meelest nii kõva laksu ikka saanud, kui Danske sai siin omal ajal No need ei ole võrreldavad, aga samal ajal tõsi ta on, et ma julgen väita, et kes oli sellega tavalise Eesti inimese silmis, kindlasti sai ta kahju, et mitte nüüd nii, et hakatakse oma arveid ja oma finantstegevust teise panka üle kandma, aga mingi kahtlusi, et kes need on, need mingid kummalised rootslased liiga mõjuvõimsad meie ühiskonnas niikuinii. Siin tuleb loomulikult anda tänusõnad edasi Indrek Neivelti, kes kahtlemata on neid kõhklusi ja kahtlusi paljudes eestlastes toitnud. Ja, ja peale selle nüüd veel siis veel see rahapesuasi ka, et noh, et kas ma saan neid päriselt usaldada, et kui siis keegi Swedbanki juht midagi ühiskonna rahaasjade, ma ei tea majanduse kohta ütleb, siis kindlasti on sellel praegu vähem kaalu, kui oleks olnud, ütleme aasta tagasi. Mis on siin võib-olla veel oluline, et mismoodi nagu reageerivad, eks ju noh, väljaspool Eestit võimalikud investorid ja siin on tegelikult on võtmeküsimus on ka, et kuna Ameerika Ühendriigid uurivad neid, neid sarnaseid juhtumeid, mis võivad pangad, olid, mismoodi seal võidakse reageerida ja, ja ma tegin intervjuu äripäeva raadiosse mai alguses Eesti kolme sellises suuremas vaktiivsema ülevõtutehingu advokaadiga, siis Sven Papp, Ellex Raidla ütles, mis minu jaoks oli toona nagu üllatav. Mulle tundus, et see rahapesuasi on nagu ära juba vajunud, et Danske läheb ja Swedbank nagu asjad välja tulnud ja et uurimine käib ja kõik on ära vajunud. Aga tema ütles, et alles need, see asi alles algab, et tegelikult need mõjud, et, et see alles nagu veel veel tuleb see see valu meile, et mis oli nagu minu jaoks üllatav, aga tõenäoliselt ta tunnetab just nende noh, välisinvestoritega suheldes seda, seda natuke teistmoodi. Aga teadmata küll täpseid telgitaguseid, siis mulle iseenesest meeldis ka Robert Kiti enda mõte, mis laias laastus oli see, et ega tippjuht peabki arvestama sellega, et kui ta läheb ühte suurt ettevõtet juhtima, siis ühel hetkel ütleb nõukogu talle aitäh. Aga nüüd on aeg minna, olgu see põhjus siis milline tahes, olgu see mingi uurimine või, või mõni muu, et et selles mõttes noh, igati eluterve suhtumine selles Ja meil on võimalik juht, vastutab kõige eest ise. Jaa, aga selles mõttes on ka tehtud nad ikkagi väga sellised pehmed maandumised ka, et ega ju praegu ka kitsad tasu pangajuhi tasu edasi nagu mingi tööl ei käi, sest et nad on nagu, selles mõttes on ka natuke teine, teine vastutus. Aga kui midagi asjad niimoodi päevapealt lahti lastakse, siis on, on tal teised teised võimalused ja teised langevarjud, aga nii nagu panganduses dikteerib raha mängu, siis nii on see ka meie järgmise teema puhul. Mis läheb küll otsapidi poliitikasse ja peaministrierakonnani, ehk siis ettevõtja Hillar Teder tunnistas teisipäeval kohtus niinimetatud Savisaare kohtuasjas, et tegeles enne 2015. aasta riigikogu valimisi Keskerakonna varjatud rahastamisega, et saada Tallinna linnavalitsuselt endale soodsat otsust, et Harju maakohus rahuldas prokuratuuri taotluse ja lõpetajad, siis Tederi kriminaalasja oportuniteediga ja Teder peab riigile maksma 200000 eurot. Aga ega laias laastus ju selles jutus midagi liiga uut ei ole. Sama teooriat on kinnitanud ka Keskerakonna siis ihureklaamimeister Paavo Pettai, varasemalt mõnedki teised, kes kohtus kokkuleppe peale läksid ja tehke, kui peteti välja valimisvõitu ja just see võib öelda, et selle varjatud rahalise toega saadud mandaadist sai poolteist aastat hiljem Eesti peaministriks Jüri Ratas. Palju õnne. Eesti. No selles mõttes ongi huvitav, et mõned on siin öelnud, et see on suur murrang ja mis kõik, aga see ei ole murrang, ei ole midagi erilist, oli ette ennustatav ja Tederi poolt oli see ikkagi selline väga kaalutletud samm, ta pani asjad kaalukausile, ühel pool oli 200000, teisel pool oli kõik muu ja ta nägi, et see on tegelikult suhteliselt sooduspilet. Aga mis puudutab, sa ütlesid, et nagu valimistel tehti sikku, et tegelikult on siin ka teine otssikku tehti ka nii-öelda ettevõtluses ehk et needsamad ettevõtjad, kes keskerakonnale siis erinevates vormides skeemidesse erinevalt meelehead siis pakkusid või kas Keskerakond, Me oleme või või tema siis eelmisele juhile Savisaarele, et et tegelikult on ju nemad ka sellised valemängijad ehke, et noh, see on kunagi kirjutanud, et korruptsioonipõldu, et väetavatelt ettevõtjate altkäemaksu mõisa üksi võtta, eks mul peab olema see, kes seda seda annab. Ja, ja noh, selles mõttes oleks nüüd huvitav nagu jälgida, et mismoodi nagu Eesti noh, ärieliit suhtub sellistesse asjadesse, kui, kui need on nüüd ka osaline isand tunnistanud andsin raha selleks, et saada endale mingi kasulik otsused. Ma mõtlesin, et võib-olla Ma arvan, ma ei ole üldse karistuste karmistamise selline fänn ja nii edasi, aga et et võib-olla võiks olla nagu spordis dopingut kasutada, eks sa saad mingiks mõneks ajaks võistluskeelu, et võib-olla äris ka, et bannet okei, Teder tunnistas ülesse 200000 trahvi, aga ärikeelt kaks aastat. Et mõtle järgi ja tuleproovi ausate reeglitega tulevikus edasi mängida, et võib-olla tasuks seda mõelda, et riigihangete puhul näiteks, miks ettevõtted siin oma registrinumbreid muudavad ja see, et saada edasi osaleda, aga et võib-olla ka personaalselt. Nagu läheneda, huvitav, selle loo juures on veel selline teatav silmatorkav vaikus Eesti poliitikute poolelt. Ehk siis ka Keskerakonna konkurendid ei ole tõtanud väga sõna võtma. Huvitav küll, miks Teder on ka olnud teiste erakondade rahastaja, eks ju on olnud kõige suurem rahastaja erakondadele siin üks. Kui ma kolm miljonit oli, see vist kuskil väljaandes toodi välja. Aga üks asi, mis mind isiklikult küll häirib, on see Keskerakonna jutt ka sellest, et, et see on ikkagi selline vana juhtkonna tegevus ja, ja vanad juhid. Noh, et meie ei teadnud sellest asjast midagi, aga meenutame, et ega sel ajal, kui Edgar Savisaar oli juht, siis olid seal aseesimehed Kadri Simson, maid, Mailis Reps, juhatusest rääkimata, ma ei tea, Jüri Ratasest, Enn Ees mastaabiaasast jaak aabist, et et noh, kes siis veel aktiivselt erakonda juhivad, kui mitte siis juhatuse liikmed. No võib öelda, et lõpus seal Edgar Savisaar kaugenes oma juhtidest jäi väga väikese kilpkonnaga seda erakonda juhtima, aga aga no valimiste eel ja valimiste ajal saadi varu väga selgelt, et kus, et raha on äkitselt olemas, kuigi raha ju ei olnud, et et tegelikult needsamad inimesed ka Jüri Ratasele, et läbi oma keskerakonnale tehtud annetuste, siis tegelikult see ei olnud võib-olla nende raha, mis, mis annetate, mis, mis siin on veel toodud skeem, et miks inimesed ei taha rääkida seda, et nad kellegi teise raha annetasid. Väidetavalt see skeem toimis, niimoodi toimub parteides, et 10 protsenti summast saad endale ehk et sa saad nagu ka sellist varjatud tulu ise noh, seotakse ära, ühine kuritegu on, eksju kõige parem selline moodus panna vaikima ja, ja et selles mõttes on sul jah, see tähelepanu juhtimine õige, teine Kalev Kallo, eks, kes on seal kohtal, kes tegelikult Keskerakonnast sai ju väga hea koha valimisnimekirjas ja, ja sai alla, muidu ei oleks tõenäoliselt kunagi enam riigikokku saanud, et valija, et alla 300 hääle sai riigikokku sisse ja kohe riigikogu avaistungitel tahtis, et tema oportonit või raportit vabandust, saadikupuutumatus siis säiliks ja seda ei võetakse ära ja see oleks ääri-veeri ka läbi läinud, kui seal mõned hääled oleksid veel pidanud, aga ja kokkuleppeid selleks ka sõlmiti, et, et noh selgelt kaitsti oma meest, noh, sellest me oleme siin saates rääkinud, et et võib-olla on siis see selles, et Kalev Kallo teab midagi veel enamat, mida kindlasti teada just. Aga võib-olla selle asemel, et siin teha, ette heita nendele inimestele, kes istusid 2015. aastal keskel Erakonna juhatuses, istuvad seal praegugi peaksime tundma rõõmu ja võtma nende sõnu ikkagi kullana, kui nad ütlevad, et nad ei ole enam samad inimesed seesmiselt puhastunud kuidagi nad on, nad on need patud Kalev Kallo verega endalt maha pesnud. Aga just naljatades võiks ju tõesti seda nii-öelda, aga, aga noh ikkagi, et kui sa näed kõrval, et sinu kõrval varastatakse, siis sa tegutsed ja ütled seda välja. Sest nad võtsid selle 10 prossa ja Et võib-olla tõesti, et me peame ikkagi eeldama, eks, et inimesed võivad muutuda ja selles mõttes, et me ei saa kohe kõiki nii-öelda muutuda. Ja, ja tegelikult tõesti nagu noh, ma ei mõtlegi seda nüüd väga irooniliselt, et et tõsi, on ju see, et Jüri Ratas on astunud samme, et seda erakonda tõesti puhastada. Jah, ta ei ole astunud selliseid päris lõpuni minevaid ja ei saa tõesti ju olla kindlad, et ta ei ja ta ei olnud teadlik mõnest asjast, mille kohta ta ise väidab, et ta ei olnud teadlik, aga meil ongi lõpuks ainult inimeste sõnad ja lisaks meile nende teod. Ja vähemalt Jüri Ratase puhul peab ütlema, et mingeid samme on taastunud. Aga, aga selge on see, et mingid mineviku varjud jäävad alati sind kummitama. Just nimelt see mingi samm on ka seesama selle nädala teade või otsus, et Keskerakond läheb ka selles asjas kokkuleppele, ehk siis sisuliselt võtab süü omaks, maksab, mis need ülejäänud 25000 eurot oli vist nende valuraha kus võetakse raha siis küsimus, et Keskerakonna puhul on muidugi iseteema, aga, aga jah, et võetakse süü omaks, teist korda kriminaalkorras karistatud erakond ja aga Meil on sisuliselt võetakse see maksumaksjate käest, kes sierra eelarvest maksavad keskerakonnale toetust tänu nende hea hea valimistulemuse teinud. See on ka nagu selline. Noh, et me kõigepealt meid petetakse, saadakse, eks ju need kohad seal riigikogus saame selle kõik veel maksumaksjad. Täna lõbusalt kinni. Nojah, aga samal ajal on Keskerakonnal juba praegu võlgu, mida makstakse, nii et see, et nad saavad küll riigieelarvest toetust neile loomulikult äärmiselt oluline, aga ega neil ei ole nüüd kuskil vaba kahtekümmend viite tuhandet vedelemas lihtsalt ära maksta. Et kui enne valimisi siin avaldad hoogsalt erakonna liikmete nimekirjasid, kes on kriminaalkorras karistatud ja ja oli juba oht, et Keskerakond on sellises kriminaalkõige kriminaalsemast erakonnast vabanevast, siis selle otsusega nad võtavad tagasi endale kuuluva tiitli. Nende liikmete seas on jätkuvalt ka Ester Tuiksoo ja Priit Toobal, et tõsi, täna hommikul vaatasin üle, et Lauri Laasi on Keskerakonnast veebruarikuus välja astunud, et kogu erakond olnud. Saanud kas siis täna seda siinsamas saates ka millalgi öelnud, et ma küsin endalt vahel, et miks ei oleks. Kas Jüri ratas ei ole selle mõtte peale tulnud, et saata Keskerakond laiali ja teha uus partei? Selleks peab veel reiting allapoole tulema. Aga head kolleegid, jaanipäev koputab uksele. Kas jaanipäeva kõrvale siis lõkke kõrvale mõeldud joogid on teil juba soetatud Eestist või saatsite sõdurid? See ei olegi mingeid jooke soetanud, et ma ei ole kunagi selline suur jaanipäevaline olnud ja ma katsun neid päevi kasutada pigem. Hakkamiseks minul ka suurt jaanipäevapidu plaanis seekord ei ole, et korra üks väike sõit Soome ühel muul teemal ja. Aga teema muidugi ajendatud sellest, et alkoholiaktsiisiralli jätkub, et, et kui siin hiljaaegu saime rääkida sellest, kuidas Eesti langetab oma, siis aktsiisi 25 protsenti sel nädalal tegi vastukäiguga Lätti, kes andis heakskiidu alkoholiaktsiisi langetada tamisele kange alkoholi puhul, siis 15 protsenti, et ja kui esialgu proovis Eesti valitsus, kui need esimesed signaalid selle kohta tulid, et Läti, Läti võib vastukäigu Eestile teha. Eesti valitsus proovis siis jätta muljet, et noh, see ei ole tõsiselt võetav jutt ja et lätlased tegelikult ei, seda tõenäoliselt ikkagi ära ei tee, kuivõrd piirikaubanduse osa on väike ja muu alkoholi ostmine siis Lätis sees kannataks selle võrra liiga palju, siis nagu näha on lätlased siiski sõnapidajad hakkavad oma ja siis lubadust ellu viima, seimis oli see juba hääletusel ja kui ma õigesti mäletan, siis juuli keskpaigast on vist jutt, et alkoholiaktsiis langeb No vot, kui selle ESM-i puhul võiks öelda, et rahandusminister viis Eesti sisepoliitika Brüsselisse ja kasutas seda siis oskuslikult ära, et oma koalitsioonipartnerit panna ebamugavasse olukorda, siis praegu näeme siin seda olukorraga. Ta, kus pigem välispoliitika on tunginud Eesti sisepoliitikasse, nimelt tuleb välja, et aktsiisi langetustel kiire läbiviimist kiirelt läbiviimist oleks pidanud ilmselgelt läbi rääkima meie naabritega põhjas ja lõunas ja seda ei tehtud. Aga noh, ma nagu mulle tundub, et siin valitsus võiks võiks rahulikuks jääda ja siis homo, need sammud ärada mõisal olnud seda meelt, et poleks võinud pidanud üldse seda aktsiisimäära langetama, kui see otsus tehti, siis vaatame, mis see mõju on, lätlased tõenäoselt võtavad seda efekti vähemaks tänu enda vastu sammudel, aga, aga Eesti puhul, mida poliitikud, vihje, mis on öelnud, et tegelikult see. Mulle tundub, et see põhiprobleem on soomlastes, et pigem nagu peljatakse, loodetakse siis, et Soome turistid tulevad tagasi, mis on nagu meile võib-olla isegi olulisem kui see, et et mingi hulk eestlasi käib Lätis seda nagu alkoholi ja võib-olla ka muud kaupa ostnud, et et see on võib-olla see, mida, mida nagu jälgitav. Et kui ühest otsast me räägime kogu aeg sellest, kui halb see piirikaubandus on, siis tegelikult neid samme just selle nimel, et piirikaubandus toimiks ju astutaksegi, et soomlane siia ikkagi tuleks seda jooki ostma ja ja muuseas, jätaks ka muud raha, kuigi noh jätkuvalt on mul raske uskuda, et soomlane täna ikka ainult et üksi sellepärast siia tuleb, et ta tulebki. Muude teenuste pärast ka ja vot siin on nüüd jälle ikkagi probleem, et see, et ikkagi on näiteks ilusalongide või juuksurisalongide hinnad Tallinnas tõusnud see neid hindu ei too alla ükski aktsiisi muutusi ja see on väga paljude soomlaste jaoks olnud seni siiski oluline põhjus, et kus te olete ikkagi Tallinnasse juuksurisse ja see on kordades odavam. Ja nüüd ta ei ole enam kordades odavam. Ja eks see, see on ka huvitav vaadata, et kui palju see aktsiisilangus üldse mõjutab neid nagu hinnatasemeid siin et seal on tegelikult sellega ju kaasneb erinevaid asju, siin juba restorani omanikud, hotelli, nad peavad hakkama uuesti menüüsid välja trükkima ja samas tööjõukulud kasvavad, et kas me nüüd nagu ütleme, et kas see nagu ütleme, kas ettevõtjal on nagu ikkagi seda huvi nagu seda valitsuse soovitult käituda ja see alkoholi hinnalangus ära teha ja õlletootjatel või Hiina tootjatel neil ei ole vahet, kust ostetakse teistest kallim kõrgema marginaaliga Lätist müüd madalamalt rahad läbi. Just täpselt psühholoogiline lõpuks tulebki välja, kui valitsus suudab nüüd rahvale selgeks teha, et rahvale on tehtud üks suur kingitus ja edaspidi ei ole mitte pelgalt patriootlik, vaid soodus osta alkoholi Eestist siis sellel on ka riigieelarvele positiivne. Kuigi see võib olla ka see lätlaste selline kiire vastukäigu põhjus, et see sõnum ära võtta, eks, et eestlaste, Eesti valitsus andis need sõnum, et meil muutub asi odavamaks, mõtlasepitega vastukäigu, et kui palju on neid inimesi, kes seda nagu võrdlevad neid hindasid, kui palju nad mõtlevad läbi, et mis see kütus maksab, kui ma sinna Lätti sõidan või mis mu aeg maksab, eks, et Ma olen ise mõelnud, et valitsus oleks võinud teha sellise kampaania lihtsalt näidata, et kui palju ma kulutan oma aega. Ja mis ma selle eest kõik saaksin selle asemel, et sõita siis nagu Tallinnasse. Et võib-olla mõjuvad kogu selle kainena autoroolis veedetud aja võiksid rahulikult kuskil Tallinnas maha juua. See kalli õllega, aga, aga selles mõttes täiesti ma selle koha pealt olen ka skeptiline, et kas see tarbijani ikkagi nagu nii selgelt jõuab, et noh, võib-olla ja ma saan aru, et valitsusel Eestis siin ju lubati siis, et, et ikkagi lastakse neid hindasid alla, aga, aga et noh, kes neid ka lasevad, et noh, võib-olla poodides on nagu lihtsam, aga kui ma lähen ikkagi kuskile baari, siis tõenäoliselt see, kui seal on jook. Ma ei tea, tänavuseks nelja euro peale jõudnud vaevalt et kuu pärast on kolm 50, et ma ei usu seda. Aga jah, Tallink lubas, eks seal see mäng, võib-olla rohkem soomlast sambla käega soomlased andsid teada, et tema tõstavad just Soome uus valitsus. Ta tuli ametisse ja, ja kuigi seal korraks vist oli seesama arutelu, et kas Eesti käigust peaks midagi üle võtma või, või midagi sellega seoses tegema, siis sotside peaminister ikkagi ütles, et rahva tervis on nende jaoks olulisem, kui kui see odav alkohol. Noh, nii argumenteerida, siis, ma arvan, et siin võime ainult olla soomlastele tänulikud ja öeldi, et öelda, et mõelge ikka rohkem oma rahva tervise peale, et küll meie seda siin siis jälle Jälle seesama, mis Taimas Lätile. Siis teistpidi onju, et eestlased ei mõelnud justkui oma või mõtlesid oma rahva tervisele ja inimesed läksid sinna Lätti, et et aga noh, saab siis näha, et, et noh, tegelikult on uuringud näidanud sel nädalalgi Emori uuring näitas seda, et tarbimine Lätist või Lätist ostmine on ka vähenenud, et kui varasemalt oli see 40 protsenti, oli see see, kes siis on käinud või või käib Lätist ostmas, siis nüüd on see juba 30 peale kukkunud, et et eks see natukene oli ka tol hetkel selline moetrend, et kõik läksid, ma oleksin ka Ja seal oli mingi uudsuse võlu ja ma arvan, see ei olnud isegi mitte nii õudsalt see, et mingi maksud sõidavad Lätti vaid pigem oh kui põnev ja üldse väga paljud tänu sellele avastasidki Läti enda jaoks. Aga saate lõpuks räägime siis ka suvisest liiklusest Tallinnas ja kultuurist Tallinnas ehk siis suurest filmivõtete saagast maailma tuntud režissööri poolt ja oma linateost sinna kõrvale lavastamas siis Mihhail Kõlvart, kes on otsustanud antud teemal näidata tõelist jõupositsiooni ja kehtestab ennast jõuliselt ja samas teiselt poolt siis näiteks valitsus otsustas sel nädalal et filmi rahastamiseks antakse viis miljonit eurot, mis on siis film Estonia toetuskava siis või film Estonia raames, et see film Estonia on siis toetuskava. Eesmärk on soodustada väliskapitali juurdevoolu Eestisse ning anda hoogu filmide tootmiseks Eestis ja välismaised filmi tegijad võivad reeglite kohaselt saada tagasi 30 protsenti Eestis tehtud kulutustest. Ja noh, see Nolani filmis nüüd palju populaarsust Eestis on saanud, teadmata küll, selle sisu peaks saama siis oma 16 miljonilise eelarve juures siin Eestis viis miljonit Eesti riigilt, et kuidas kogu seda saagat siin nüüd siis lahatud. Tähendab selle viimase asja kohta ma ütleksin, et sellised kultuuri, ekspordi või imporditoetused on kõikides kultuurivaldkondades väga levinud näiteks noh, siin on nüüd näide selleks, et tuua filmitegijaid Eestisse, aga on olemas näiteks toetusmehhanismid, et eesti kirjandust tõlgitakse võõrkeeltesse on samamoodi mehhanismidega, et Eesti kunsti viia välismaale näitustele, et sellised asjad on tegelikult üsna tavalised. Tõsi, filmi puhul on need summad lihtsalt võib-olla niimoodi tavainimese jaoks ehmatavalt suured, aga filmimaailmas opereeritaksegi suurte summadega Kaitsetööstus on näiteks veel suurem, seal on ka ju, et kui sa saad toetused osta relvastus, siis sa pead, põhimõtteliselt on soovitav, eks, et sa ostaksid seda selle riigi käest riigiettevõtja käest, kes sulle seda toetus tantsida. Ja, ja kui siin me räägime viiest miljonist, siis seal on juba vähemalt üks, null otsas ilmselt, et aga Mihhail Kõlvarti tegevust mina ainult imetlen, ta on täpselt ära tabanud, kus, kuidas opereerida. Selle põhjal, mis ajakirjandus on, jääb mulle mulje, et ega tegelikult mingit skandaali ei olnudki. Et filmitegijad, kes erinevates riikides filmivad, ju ikka ikka teavad, et igas riigis on oma eripärad ja tuleb teatud tingimustega arvestada ja sa ei saa kõike, mida sa tahad. Aga Kõlvart on selle väga ilusti välja mänginud oma valijate häälte eest võitlemisena ja ja jätnud sellise kindlameelse inimese mulje, kellele kogu linna huvid on südamelähedased ja see on jah, tõesti, Taal, tema on oma filmi peategelasena ikkagi väga selgelt positiivne. Kõlvarti roll tuleb siis mängu seal, et kus ei keerle enam jutt selle raha ümber, vaid selle siis liikluse ümberkorraldamise osas, et millised tänavad kinni pannakse, et noh, nüüd lähiajal läheb, siis ma saan aru, Pärnu maantee suures osas kinni. Juulis suletakse Laagna tee lühiajaliselt vähemalt Kõlvart on siis omaettepaneku teinud, kuidas seda tohib teha ja kuidas ja selle konkureeriva pakkumise kõrvale lükanud. Ja et, et kuidagi nagu mulle endale tundub, et kuidagi see filmitegemine käib nagu hirmus äkitselt, et, et muidu, kui meil linnas suletakse tänavaid teetöödega pärast, siis hoiatatakse ju kuid ette, et nüüd läheb kinni Gonsiori tänav, olge valmis aasta otsa kinni, olge, olge selleks valmis, linnaamet saadavad, aga enne kui valimised tulevad, siis nad veel saadavad selliseid kirja, kuidas me kinni paneme selle praegu, niisiis sealt mees tuleb järgmine kiri, et just, aga, aga ometi Nende filmivõtete puhul käib see niimoodi, et juba järgmisest nädalast on kinni, et nagu natukene tekib küsimus, et kes seda nõulani kommunikatsiooni siin Eestis ikkagi lükkab, et, et ega see ausalt öeldes tundub selline reaktsiooniline kommunikatsioon olevat, et ega keegi nagu ei ei ei juhi seda ise, vaid kui ajakirjandus küsib, siis nagu saadakse vastused ja see see pool on nagu hästi. Aga ega see nagu minu meelest sellest Nolani tegevusest siin justkui väga head muljet ei jäta. Ega jah, tundub küll, et oma Eesti partnerid ei ole harjunud ilmselt sellise meedia tähelepanuga ja ei ole enda jaoks läbi mõelnud, millised on need tõenäoliselt küsimused, millele vastuseid anda. Kogu aeg jagub selles mõttes pildile, ma kujutan ette, kui see film lõpuks valmis saab, meie see kinolevisse tuleb, siis on tõenäoliselt rekordeid, sest kõik tahavad tulla vaadata, siis. Seda kui palju, nagu näidet, aga teemat natukene laiemalt ettevõttes, siis Kõlvartile üldse autojuhtide linnapea. Ta on ju mitme oma sammu ja seisukohavõtuga öelnud, et talle ei meeldi see senine poliitika ja, ja kusjuures mina ise küll sellise paadunud jalakäija, ma olen täiesti nõus tema käest, kui ma näen ka enda kodu lähedal veereni kandis, kuidas seal tänavaid ehitatud ühe realisteks ja ma ei näe küll, kelle, kellele see, mida annab, see tekitab ainult kõrvaltänavatel jaburaid, ummikuid, siis ma ütleksin, et reaalsusele tuleb silma vaadata, kui meil ikka neid autosid siin nii palju on siis, ega ei ole nii, et ehitame, tänavad kitsad ja probleem kaob ära, et siin taga on ikkagi sotsiaalmajanduslikud ja geograafilised põhjused, miks Tallinnas nii palju autosid. Meie saates on harva kohta spordil, aga tänase kohta on olemas eestijalg, pall on hävingus, kaheksa null kaotus Saksamaale on iseasi, aga, aga teine jätk sellele on see, et selle nädala alguses siis Eesti meeste koondise treenerid Martin Reim, Andres ooper, Janno Kivisild ja Mart Poom esitasid Eesti jalgpalliliidu juhatusele lahkumispalve, mille juhatus Valga erakorralisel koosolekul siis rahuldas. Ja tagant nagu ma ei tea, minu jaoks tekib ikkagi küsimus, et kas, kas praegune treener oli siis süüdi või on need küsimused või probleemid eesti jalgpallis siis kuskil veel sügavamal sees, et Aivaril on kindlasti siin mõni hea selgitus, et ma isegi ei oska öelda, kas nüüd selle kaotuse osas või mis seal treenerite ikka juhtub, eks, et Saksamaale kaotada ei ole imeasi. Aga mulle tundub, et Eesti jalgpalli, et noh, võib olla probleem on selles, et ta on ikkagi liiga üheinimesekeskselt, mõtlen Aivar Pohlaku keskelt juhitud ja tegelikult suusatamises ka nägu, seda nägime kus, kui sul ei ole nagu sellist head opositsiooni erinevaid arvamusi, arvamus, paljusust, et siis varem või hiljem kuskilt välk sisse lööb ja mulle tundub, et jalgpalliprobleem on ka paljuski paljuski selles, et liigne kinnine on see tsunft seal ja selle kohta infot seal eriti, mis puudutab majandusasju või äriasju. Pohlaku ärisidemeid on, on ikka väga-väga keeruline, aga ma siin reklaaminud Aivar Pohlak andis äripäevale intervjuu raadiole eel eile olis eetrisse veebilehel on segatekstina loetav ja väga põnev oli minul teda kuulata just nagu sellise juhtimise mõttes või see, et kuidas ta nagu asjadest aru saab, et siukseid soovitan üles otsida. Jaanipäeva eelne rahvateenrite saade on sellega lõpule jõudnud. Täna olime siin stuudios koosseisus Aivar Hundimägi, Peeter Helme ja Taavi Eilat. Nädala pärast on siin vikerraadio Rahva teenrite stuudios Mirko ojakivi, Merilin Pärli, Heidit Kaio. Seniks aga soovime kõigile ilusat suvist aega. Nautige jaanipäeva. Jaak kuulmiseni.