Vikerraadio. Mobiilid. Ja tere, looduses on kõige kuuldavamaksio nähtavamaks muutunud lehepuhuri mehed, kui vaadata pärnasid ja vahtraid, siis sügis on käes. Tammede lehed on siiski veel üsna rohelised ja nende langemiseni ja lehepuhuri meeste kätte jõudmiseni läheb veel nädal. Kartul võetud, kartuli maadki uue aasta tarvis ümber küntud, aga põllumajandusuudisterindelt tulevad teated, et Eesti põllumehed on lõpuks ometi saanud erakorralise kingituse osaliseks. Nimelt teatas statistikaamet, et sellel aastal on Eesti kõigi aegade suurim teraviljasaak ja võrreldes eelnenud aastatega on suurenenud nii kasvuping kui kaassaagikuks. Aga mündil nagu ikka, on ka see teine pool. Kui saak on hea, siis hind on madal. Rahva teenrid alustavad täna oleme stuudios koosseisus Heidit Kaio Eesti naisest ja Aivar Hundimägi äripäevast, mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere Aivari aadre Heidit. Tere. Tere. Tervist. Nädala kangelane kahtlemata on Dohas kümnevõistluses teiseks tulnud ehk hõbemedali saanud Maicel Uibo, aga hea uudis on see, et kuigi täna laupäev juba, siis nädal pole veel läbi. Sõjakangelasi võib veel tulla just homme, aga ärme nüüd neid ootusi ülesse kruvi. Aga üks selle nädala kõige olulisem teema on seotud neljapäevase valitsuse istungiga, kus siis valitsus sisuliselt teatas, et Eesti toetab põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa liidu üleselt aastaks 2050 see on siis vähemasti paberil midagi sellist, mida pole suutnud teha varasemad valitsused. Samas kas nüüd on meie planeet päästetud? No seda kindlasti mitte, et kirja on alustuseks pandud ju soovid, koostatud on kiri jõuluvanale. Aga kas päkapikud sellega kohale viivad ja kas jõuluvana meid kuulda võtab, no see on iseasi, et kuulge, aga ma tuleks ajas ütleme paar kuud tagasi, et see kliima neutraalsuse ja Briti valitsuse küsimus, see on ju näide sellest, kuidas meid hirmutati opositsiooni poolt püüti jätta mulje, et kõik on kaotatud ja läinud, et Eesti on keskkonnavaenulik. Tegelikult ju peaminister juba jaanipäeva paiku ütles, et on Eesti teadlastelt tellinud analüüsi. Et mis see kliimaneutraalsuse saavutamine Eestis maksab, mis selleks tuleb teha ja kas see on saavutatav, et sellel neljapäeval selgus, et saab küll, maksab 17 ja kindlasti veel mingi hulk lisamiljardeid. Et ma ei tea, kui hakata selliselt lihtsast tasandist pihta, siis kui palju te isiklikult olete valmis pingutama, et Eesti oleks aastaks 2050 kliimaneutraalne ja kõik see CO2 kogus, mida me tekitame või mida teie tekitate, see siis saab kuidagi tasakaalustatud? No ma julgen arvata, et, et selline kliima, mitte kliima, isegi, vaid ütleme, isiklik või inimese tasandil loodussäästlikkus on muutumas täiesti tavaliseks normiks. Et inimesed mõtlevad täiesti igapäevaselt oma otsuseid, tehes ostuotsuseid või mis iganes otsuseid, et kuidas need oleksid võimalikult loodussäästlikud. Mina isiklikult ma julgen arvata, et päris päris palju mõtlen sellele, kuigi tõesti ma sõidan väga palju üksi autoga, mida tegelikult on endal piinlik. Aga ikka sõidan. Et, et ja samas tõesti on ka selliseid otsuseid, mis, mis võib-olla vajaksid veel korrigeerimist. Jah, eks sõltub, mina ei ole selline inimene, kes võiks olla eeskujulike selles osas, aga eks see sõltub ka nüüd sellest, mis need edasised sammud ja suundumused on, et siin ikkagi riigil on olemas mehhanismid, kuidas kuidas siis muuta oma inimesed või kuidas aidata siis inimestel muutuda selliseks, et me selle eesmärgi saavutamine. Aga, aga see on praegu paber, et tegelikult ju noh, siin on nii palju vastuolu, et noh, seesama põlevkivi rafineerimise põlevkiviõlirafineerimistehase eks ehitamise plangu riik peab ise ka investeerida, et kas see nüüd aitab meid sinna kliimaneutraalsuse eesmärgi juurde kaasa või mitte, et see valitsusel, jah, sa ütlesid, et nad panid eesmärgi. Küsimus ongi, et, et kui tõsiselt seda tegelikult siis hakatakse. Iseenesest, et see on ju Euroopa liidu eesmärk on jõuda 2050.-ks aastaks siis kliimaneutraalseks ja see põhimõtteliselt siis tähendab seisundit, kus üks piirkondi paiskab õhku vähem ega rohkem kasvuhoonegaasi, kui ökosüsteeme suudab seedida, mis põhimõtteliselt on siis sama nagu inimese puhul, et ei tarvita rohkem kaloreid, kui suudetakse ära ära kulutada, et kui siis huvitav, et mis see kliima neutraalsus täpselt tähendab, siis seda see on ja, ja see on tõesti siis Euroopa liidu ees, ehk on muutuda 2050.-ks aastaks kliimaneutraalseks juunis Poola, Ungari, Tšehhi ja Eesti ütlesid, et nemad ei viitsi sellega tegeleda või noh, kas nüüd nii ülbelt, aga, aga siiski, et see pole, pole nagu nende teema, kuigi tõsi ja Jüri Ratas lubas, et mingi mingisugused uuringud korraldataks, tellitakse samas skeptilised inimesed teavad, et kui sa tahad midagi nagu edasi lükata või otsustamist pikendada, siis siis tellib võimalikult palju uuringuid võimalikult pika aja jooksul ja, ja ütleme, pall lähe libiseb juba juba käest ära, niiet aga samas tõesti Jüri Ratas oli, pidas sõna ja uuringu tellis ja, ja tõesti siis Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus on siis vastava raporti teinud siis selle kohta, et mida see kliima neutraalsus Eesti jaoks peaks tähendama ja kas see on saavutatav 2050.-ks aastaks? Ja ka mulle tundub ikkagi, et see poliitika kvaliteet selles mõttes on tõusnud, et üks asi on nõustuda, et me võtame selle eesmärgi, aga kui sa ei tea, mis seal maksab, mis on selle saavutamiseks kõrvalmõjud, millised on võimalused ja valikud siis ega see juhtimisotsus ei saa ju tulla? Noh, ütleme kõige parem, et sellest uuringust me saime ju teada, et kõige olulisem esiteks on kiirendada märgatavalt investeeringuid energiatõhusus nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse osas. Kuna need tehtud meetmed toovad pikemas perioodis endaga kaasa mitte üksnes CO2 heitme vähendamise, vaid ka rahalise säästu, ehk siis noh, see on ju loogiline, kui vanad nõukogude ajal ehitatud Lasnamäe või Annelinnaelamud soojustada, siis inimeste võit on madalamad soojaarved ja kui läheb vähem sooja, siis ka CO2 kogused kahanevad. Aga siis suur vajadus on investeerida uutesse energia tootmisvõimsustesse, ehk siis kuidas asendada põlevkivi Belgia viia teiseks siis viia elektri ja sooja tootmine olulises mahus üle taastuvatele energiaallikad kätele ning märgatavalt kaasata väikese CO2 heitega kliima, neutraalsuse, energiakandjate osalust spordis. Ja see kolmas on siis tasakaalustav meede, mis tähendab seda, et kui sul ikkagi midagi tekki, kui inimene hingab ka vabaneb CO2, siis metsanduse arengukava koostamise raames tuleks leppida siis kokkuse metsasuse protsent, et ehk siis, kui palju metsi peaks meil olema, et nad seda CO2 kogust seoks. Kompleksne teema, keeruline teema, aga põhimõtteliselt kolme märksõnaga on kogu see tegevus. Kuna ülekaalukalt suurim on ikkagi seal elektrit võtmise küsimus ja, ja selles mõttes on ka huvitav seesama raport, et seal pandi hinnasiltsis külge sellele projektile ja, ja kliimaneutraalsuse saavutamine läks 17,3 miljardit eurot maksma ja sellest 13,1 miljardit tuleks erasektorist. Ja samas noh, esimene mõte võib-olla, et kas see on ebaõiglane või, või kas see nii peaks olema, et erasektoril nii suur osakaal on, aga just enne saadet me Aivariga rääkisime ettevõtjatel endil on tegelikult suur huvi sellesse valdkonda investeerida. Jah, et eelmisel nädalal oli äriplaanimajanduskonverents, mis iga aasta toimub, seal reeglina on alati mingi teema, tõstatub noh, ettekannete selle läbi teema, seal on Eesti siis suured ettevõtjad, kui suurte firmade omanikud koos, kes, kes siis vaatavad küll lähitulevikku, aga seekord, mis võib mõneti üllatav, et üks teema, mis nagu välja koorus, nendest ettekannetest, oli just see, et kliimateema, et, et seal näiteks oli Taavi Madiberk, Skeleton tegevjuht. Ta ütles, et see on nagu kõige olulisem teema majanduses ka lähitulevikus, kuigi meie siin räägime, see, need miljardid on 30 aasta peale ja see eesmärk on päris kaugel. Ja tema võrdles seda kliimamuutuste ja siis vastu võitlemist nende uute tehnoloogiate otsimist internetikasutusele tulekuga, et selle Euroopa magas maha või seal sai, said ameeriklased suur eelis, aga, aga see, mis kogu selle kliima teemaga kaasneb, et see annab väga palju võimalusi tegelikult Eesti ettevõtjatele, et üks pool on see kulutuste puhul tegelikult rahade võimalus. Kuidas see otsida neid erinevaid lahendusi, mis meid aitaks, sellel eesmärk oli jõuda, see tähendab tõenäoliselt uusi ärisid, uusi äriideid ja, ja nii edasi. Just et klassikaline turg jagatakse ümber nii elektritootmises, soojatootmises, paljudes teistes valdkondades, kas või transpordis see innovatsioon, et selles osas ma olen nõus, et, et kui keegi ju tuleb turule mingisuguse lahendusega, millele saab võtta siis kasutise, kasuliku, leiutise, patendi või mingisuguse lahenduse, siis see on tulevikus tulu, kasvõi seesama skelett, on superkondensaatorid, et tulevikus kui elektrisõidukite osakaal suureneb, neid kondensaatoreid on tarvis ja see on selge koht, kus Eesti tööstus, Eesti ettevõtjad, investorid saavad midagi võita. Ja teine asi jagatakse ümberturgu, et kui mõelda kasvõi selle peale, et kui aegade ütleme, ma ei tea, viimased noh, ikka mitukümmend aastat on keskkatlamajad elanud ju väga hästi, sest talvel Eestis on külm, tarbitakse, aga nüüd mida keskkonnasõbralikumaks minnakse, seda väiksem tarbimine on kokkuvõttes ühel hetkel, kui sul tarbija saabki kasvõi oma koduse energiatarbimise niimoodi ümber korraldada, et maja toodabki sul päikesepaneelidega ja ma ei tea mingisuguste muude lahendustega ka energiat ja sul on võimalik see energia ise oma kodus saada, siis kahtlemata keegi kaotab, aga tarbija võidab. Minu meelest huvitav oli Aivari jutu puhul see, et, et ettevõtjatele endale on selline nagu vedur initsiatiiv olemas, et üldiselt et noh, tavaliselt taoliste projektide puhul või taoliste suunamuutuste puhul võtab valitsus sellise liidrirolli ja püüab mingisuguste meetmetega ühiskonda juhtida siis sobivasse sängi, et antud juhul on tegelikult võib öelda, et valitsus on oluliselt tagurlikumalt heitunud ja, ja ettevõtjad on hoopis need, kes, kes näidati innovatsiooni veda innovatsioonivedamisest on huvitatud Aga aga siin on siiski üks, üks ohukoht, mida ka ettevõtjad räägivad, ma näiteks ise sellel nädalal otse uudistamas saates intervjueerisin marti häält Alexela grupi juhatuse liiget, et et see, kõige halvem asi on see, et, et noh, meil on küll teada see, kuhu me peame jõudma, et 2050 kliima neutraalsus me ei tea, kuidas sinna jõuda ja nüüd ongi see, et kõik justkui on võrdsetel stardipositsioonidele, liiguvad selles suunas. Aga, ja me ei tea, mis on õiged valed lahendused, et kuhu pandud miljardi või miljoni sav kaotama vaat kus sa võidad. Aga et ühel hetkel, kel see oht, et hakatakse poliitiliselt jällegi reguleerima, et noh, ma ei tea, võtame no näiteks kas või sõidukid. Et selles samas SEI raportis on kirjas, et aastal 2050 Eestis umbes on 500000 elektriautot, kokku on üldse kusagil 700000 sõidukit ja siis 100000 nendest on vesinikusõidukid, ülejäänud sisepõlemismootor, bril, sõidukid, mis kasutavad näiteks siis biokomponendiga kütust. Aga nüüd, kui küsimus on selles, et ühel hetkel selgub näiteks, et ega need elektriautod ju oma olemuselt praegu ei ole, ei tea, mis keskkonnasõbralikud. Kui vaadata seda akude tootmise tehnoloogiat, siis jalajälg, mida me siis tegelikult ju viime Eestist välja, et kusagil maapõu pööratakse segi, et saada akuse akudes kasutatavaid kemikaale ja, ja kui seda hoogustada, siis tekib ju küsimus selles, et, et lõppkokkuvõttes meiega saame kliima neutraalsus, aga kusagil ma ei tea Aafrikas, Aasias keegi kannatab kellelegi. Looduslik jalajälg on palju suurem. Nojah, et mitte ainult siis nagu neil loodusliku jalajälje suhtes, vaid et tegelikult see raport möönab ka, et, et ütleme, et kahte, 2000 22030 on võimalik enam-vähem arenguid, et noh, nagu projitseerida või mingisuguseid mudeleid teha. Sellel ajal toimub ka põhiline investeerimine, aga täiesti ennustamatu on senist, mitte täiesti, aga väga keeruline on ennustada seda, mis, mis tegelikult toimub 2030 kuni 2050 ja samamoodi ütleb seesama raportit, et, et tegelikult on keeruline ette ennustada, vastasmõjusid kuna tegemist saab olema niivõrd ulatuslike muutustega, siis siis mingisuguseid mõjude kombosid on võimalik ette näha, aga, aga mõningaid mitte noh, näiteks seal väheneb tõenäoliselt kütuseaktsiisi maksmine transpordisektorist, et mis tähendab seda, et riigi tulud vähenevad, et õelad maksustavad midagi muud, küllap nad sõidavad ja alkoholi näiteks. Et siis on ette ennustamatu tööhõivele no mitte isegi ette nähtud, vaid üsnagi tugevalt ennustatav on tööhõive mõju eriti kui see, kui pihta saab, põlevkivisektor, aga, aga ilmselt puudutab see tööhõivet ka teistes sektorites ja sellega sellega kaasneb siis nagu ühiskonna tööturu ümberstruktureerimine Ja et see aga noh, ega praegu ongi võimatu, eks ju mõelda, et me ei tea täpselt, millised Me tuleme laugelda, millised nad on, et, et selles mõttes noh ta, aga samas ta annab nagu mingi loob nagu hästi palju uusi võimalusi erinevates sektorites. Aga ka need võimalused peavad olema majanduslikult põhjendatud ja tasuvad, et ma olen nõus, et puhtam looduskeskkond on nii-öelda omaette argument, aga kui praegu ka üks Eesti ettevõtja läheb panka ja ütleb, et teate, et ma nüüd hakkan maakera päästma, on ju siis ega ta ju pangast selle keskkonnaargumendiga raha ei saa, et sa saad põhimõtteliselt pangas siis laenu selleks. Saab ikka saab ikka, et millises pangas soov? Selles mõttes, et kui sa ütled näiteks, et sa soovid enda enda kodumaja küttesüsteemi ümber ehitada loodussäästlikumaks, siis, siis tegelikult on see täiesti pangad annavad selleks raha, et, et see ei ole, see ei ole küll probleeme, et sul peab olema sissetulek ja see peab olema. Selles mõttes pangal on oma äri ajada, et. Näiteks ma saan aru, et praegugi, kui Alexela seda biometaani projekti arendab, siis üsna tõenäoliselt väga keeruline on ainult selle katteks pangast laenu saada, aga, aga noh, see on nagu üks näide, et, et ma tean, et ega ju siis ka Euroopa komisjoni uue koosseisu üks esmane ülesanne ongi see, et kogu see rahastusskeem nende moodsate, et keskkonnasäästlikku mõttelahenduse kasutuselevõtuks nende väljatöötamiseks saaks paika, et siin ka Euroopa investeerimispank püüab siis järgmises perioodis põhimõtteliselt siis on ta soodustusi ja teha erandeid just keskkonna säästlikele lahendustele, sest praegu paljuski jah, mõtlen see meie majandusmudel on orienteeritud ikkagi sellele, et kuidas kasvada, kuidas rohkem tulu teenida, et sinna valemisse see keskkonnasõbralikkus väga ei mahu. No miks sa nii arvad, et, et näiteks seesama raport ütleb, et, et kui praegu alustada, siis, siis tegelikult see kogu see suunamuutus toob rohkem sisse kui, kui, kui kulutab, tõsi, esialgu esialgne see 10 aastat investeerimisfaas on kõige keerulisem. Aga ikkagi ma toon mõned näited, et, et võtame ühe väga-väga lihtsa asja, et kui me võtame selle Eesti kogemuse elektriautode kasutuselevõtus, siis me rajasime ju jaapani kvoodiraha eest selle Elmo laadimisvõrgustik vana standard, mis tulevikus ei ole väga kasutuskõlblik, kuna häda on ju selles, et elektriauto laadimisaeg praegu kiirlaadis on seal kusagil kõige kiirem, siis 20 minutit, aga noh, 30 minutit, et on ka täiesti juba kiire. Aga ma ei tea, kujutate te ette, et tulevikus, kui meil on 500000 elektriautot ja neid tuleks siis 20 minuti kaupa kusagil kiir laadiasse laadida, et kui suured parklat peaks olema, et praegu on ju lihtne, sõidate bensiinijaama ta ongi kahe minutiga auto ära ja 700 kilomeetrit on mure. No aga võimalik, et peaks muutuma hoopis autoga kasutuse selline süsteem, et näiteks Stockholmis, Rootsis üldisemalt, aga Stockholmis just on, on väga-väga suur teema praegu see, et, et on sellised rendiautod, mis on näiteks magalamajade ees, mida sa oled mingisuguste oma äpiga rentida, asjad kasutada, saad parkida põhimõtteliselt sama nagu need Bolti tõukerattad, aga sa saad autod sellised elektriautot rentida ja, ja kui sul on tegelikult kasutad noh, nagu päriselt autot ainult nädalavahetusel, et nädala sees tegelikult Stockholmi kesklinnas autoga liikumine on väga kõrgelt maksustatud, seal on valdavalt liigutakse jalgadel, aga siis tegelikult sul ongi tõesti võib-olla kahel päeval nädalas ühel päeval nädalas autot vaja ja selles saates rentida, et, et võimalik, et siin toimuvad ka hoopis hoopis mingisugused teistsugused muutused. Inim inimkäitumises. Jah, tõenäoselt ka need laadimispunktid, siis tekivad vahel nagu klassikaliselt nagu praegu tanklasse tankima, aga aga tõenäoliselt uute ärimajade juures tekib selline võimalus, kus autod seisavad, eks kaubanduskeskustes, seal tekib see probleem jällegi, et ühel hetkel väga suur koormus olla, et kõik peale tööd poodi tahavad minna autodega ja laadima panna, et siis tekib nagu väga suur elektrienergia tarbimine. Aga noh, need ongi need väljakutsed, mis, kui me, kui on olemas nutikaid ettevõtjaid või teadlasi, kes suudavad need asjad ära lahendada, et et eks need peavad nagu käsikäes käima. Minule tundub muideks autode suhtarv, mis seal uuringus oli noh, praegusel hetkel küll ikkagi selline utoopia valdkonda minev, et et nii palju kui ma olen ka rääkinud erinevate, siis autoasjatundjatega, et, et siis kogu see ka diislikütusevastasus, mis Euroopas on, et siis ikkagi see arvamus on see poliitikud varsti saavad aru, et nad tegelikult ei suuda neid. Transpordisektorit puudutab autotööstust neid eesmärke täita ja seal hakatakse leevendusi pakkuma, et ehk meil on üks eesmärk. Aga ühel hetkel tõenäoliselt hakata hakkavad poliitikud otsib kuidas seda eesmärki edasi lükata. No just elektriautode puhul ka, ega see kombineeritud lahendus, et rohkem laadimisvõimalusi ka ma ei tea Annelinna või Lasnamäe Mustamäe kodumajatees, et noh, see on see, kõik, see on lahendatav ja ma arvan, et Eesti olukord globaalselt on siiski noh, palju lihtsam kui, kui nendes riikides, kus rahvastik kasvab, et noh, nii kurb kui see ei ole, saab öelda, et me oleme kahaneva rahvastiku ka ühiskond, meid on, meil on maad ja võimalusi, meil on olemas ikkagi siiani elusloodus ja liigirikkus, aga aga et kui näiteks siin sellest nädalast tsiteerida ka Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, et siis eelmisel aastal kasvas maailma energiatarbimine taas pool sellest lisandunud energiavajadusest õnnestus, kata siis rohelise energiaga ehk siis meie probleemiks on see, et me ei tule isegi toime sellega, mis juurde tuleb ehk siis ja veel seda globaalselt tasakaalustada seda, mis juba on praegu fossiilne, siis selleni kulub ikka päris palju aega, et see võitlus on ikka väga raske. Kusjuures selle autode kasutuse suhtes veel meenutaksin seda, et, et kui on Väino Kaldoja ühes oma intervjuus, kuidas Silver ottomüügist rääkis, siis, siis ta ütles ka seda, et tegelikult sellisel autod ka tema, tema äris, on küsimus nagu visioonis, et mis see tulevikuvisioon on, et ta näeb seda, et, et noored enam ei taha autosid osta või ehitavad oma elumudeli üles mitte väga paiksetena, et pigem nagu elavad nomaadid ja ja mitte mitte nagu siis pangalaen ja auto tingimata ei kuulu nende unistuste maailma. Et et juba ütleme, et praegu on selline noorema põlvkonna pilte oma elule ja ühiskonnale muutumas. Et kui me mõtleme tagasi, me räägime sellest, et mis seal 30 aasta pärast see eesmärk, et tegelikult, mis on 30 tagasi kolmandat tagasi, kui palju me nagu oskasime ette näha seda, mis, kus me praegu elame või mida me kasutame või, või kuidas need suhted, aga vot sinna Mirkko saatsin mulle kõrvu selline kiitus valitsuse suunal, et nüüd on eesmärk ja ikkagi liigume sinnapoole. Aga samal ajal ma toon ühe lihtsalt näite, et kas valitsus nagu ikkagi oma sõnades ja tegudes on, on, kas need kattuvad, et samal ajal, kui selles sõda Stockholmi keskkonnainstituudi uuringute siin tutvustati, otsustas valitsus tõmmata maha just neid toetus järgnevatel aastatel riigieelarvest, mis olid tööstustele mõeldud, et nad muudaksid just oma hooned ja tööstuse ressursitõhusaks, et et siin on ka selline natukene nagu sellist vastuolu, et kui me räägime sellest, mis me tahame 30 aasta pärast saavutada, siis anname sõnades kõik nagu väga kliimaneutraalselt. Aga kui me lähme konkreetse eelarve juurde ja hakkame neid rahasid seal jagama või mõtlema, kuhu suunas võiks siis riik ka suunata ettevõtjaid, siis me pigem eelistame Maha tõmmata ja mul ei ole vastust, ma ei ole selleks ette valmistanud, aga, aga tihtipeale, kui eelarves nüüd selliseid muudatusi tehakse, siis ma puutusin selle argumendiga kokku näiteks idapiiri väljaehitamise puhul, kus magasin ühes rahvateenrite saates, ütlesin, et noh, et siin tehnika pealt nüüd hoitakse kokku, ehitatakse vanamoodne piir, aga ma saan aru, et paljude selliste otsuste puhul kalkuleeritakse ka sedapidi, et kohe kohe on algamas uus Euroopa tõukefondide periood ehk kas mingisuguseid tegevusi saaks teha Euroopa Liidu raha eest ja mulle tundub, et kõik, mis on selline keskkonna ja kliimaeesmärkidega seotud, siis järgmises eelarveperioodis, kus sisuliselt sealpool sellest suurest potist üritatakse üle Euroopa panna nagu kliimaeesmärkide saavutus, olgu selleks siis võib-olla käib see. Aga ma ei tea, tihti kasutatakse siis sellist Rehepapi terminit jah, et teeme nagu siis Euroopa maksumaksja kulu eest selle korda. Ma ma selle kaasuse puhul täpselt seda ei tea, aga aga uuriv ajakirjandus saab selle ju kohe-kohe järgi küsida ja. Ja mis, mis on veel, võib-olla toon korra, viitasin Taavi Madiberk selle äriplaani konverentsil, et tema on nagu seda seisukohta toetus üldse ei peaks olema ettevõtta, et sellega ka selle kliima neutraalsuse poole liikumisel, vaid tegemist peaks olema nagu laenudega või et noh, et kui sa teed selle investeeringu, peab sulle nagu tagasi tulema, et, et see muudaks võib-olla need investeeringud ka mõistlikuks viiks reaalse eluga kokku, ta tuleb lihtsalt toetusena, jah, siis me võib-olla ei, ei vaata neid asju nii kriitiliselt. Kuulge, mis te prognoosite, kui palju me järgmistel aastatel puutume kokku sellise terminiga, nagu seda on siis rohepesu, et meile proovitakse jätta muljet, et miski on väga-väga keskkonnasõbralik, me liigume selles suunas ja ühel hetkel me avastame, et see oli ikka täielik jama, et noh, põhimõtteliselt on ju välja tulnud siis biodiisli ja, ja nende biolisandite esimese põlvkonna puhul see, et meile poliitikud müüsid maha siis asja, mis ei toiminud, mis põhimõtteliselt on keskkonnale isegi kahjulikum kui see puhas pärsia nafta. Aga et kui palju me hakkame sellise jamaga kokku puutuma? Ma arvan, et me hakkame, kui on ikkagi mingid nõuded, mida on keeruline täita, siis üritatakse nendest mööda minna pelgalt sellel nädalal äripäevas Koit Brinkmanni kirjutas prügilate sellisest nutikas, noh, nutikas siis jutumärke skeemist, kuidas nad siis selliseid prügila kate kihte teevad, nii et, et saastetasu mitte maksta. Sa tohid sinna panna ühtesugust teadet või prügi nendesse kattekiht ja siis nad peavad olema kindla paksusega. Aga sellest hiilitakse mööda pannakse sinna ka sellist prügi, mida ei tohiks panna, et maksta siis vähem saastetasu. Et selliseid, kusjuures need on omavalitsuste kuuluvad Tallinna ja Pärnumaavalitsustele, kuulad prügilad, selliseid skeeme kindlasti noh, tekib ja hakatakse nagu mõtlema. Meie sama sama isegi sedasama prügi sorteerimisega, et ega me ju täpselt ei tea, mis selle sorteeritud prügi elukäik on, et siiani on seal paras mõistatus, et loodame parimat nendest sorteeritud plastmassist ühel päeval friisid saavad aga, aga samas ka tont teab, et võimalik, et osa nendest sellest lõpetab ka kusagil katlamaja ahjus. Nii keskkonnateemaga võiks siin saate lõpuni nii-öelda kätt pulsil hoida, aga, ja kannaks ka, aga, aga nädalama pakkunud meile muidki teemasid ja mulle tundub, et ega see ei olnud ei esimene ega ka viimane kord, mil me rahva teenerites kliimaeesmärkidest keskkonnast räägime. Aga, aga võib-olla järgmise teema puhul mõned, et märksõnad tulevad ka ju sisse. Neljapäeval toimus Brüsselis järgmise Euroopa komisjoni koosseisus energiavaldkonna eest vastutava Kadri Simsoni kuulamine või noh, seda võib nimetada ka suuliseks eksamiks. Lihtsalt öeldes oli igav, aga tegelikult oli see väga tehniline kuulamine, et räägiti kliimast, fossiilsetest, kütustest, Vene gaasist. Kui natukene poliitikat mängu tuua, siis veidi kurb oli pärast seda kuulamist vaadata mõne eesti Mepi agressiivsust, et ma ei pea siin silmas Andrus Ansipit, et kes oli mures sellest, sellepärast Kadri Simsoni esinemises puudus hooge emotsioon, et et püüda nüüd Euroopas ringi käia jutuga, et Kadri Simson on kuidagi erakordselt vastutav selle eest, et Eestis võttis aega see kliimaeesmärkide heakskiitmine või, või siis et Eestis siiani kasutatakse põlevkivi, et päriselt ma ei tea, kas keegi tõesti usub. Kadri Simson ainuisikuliselt on süüdi selles, et me siiamaani oleme põlevkivil peamiselt elektrit toota. No tegelikult, eks see selline rohkem kuvandi küsimus oli, et, et valitsuse juuni juunikuine otsus mitte liituda siis selle kliima neutraalsuse ka 2000 2050 noh jättis tegelikult Eestist üsna tagurliku mulje Euroopa kontekstis seda, seda veidram võib-olla on siis jah, et Eestist peaks tulema Eesti Euroopa Liidu energiavolinik, et Andrus Ansipi määramine omal ajal digiküsimustega selle peaks tegelema, tundus nagu väga loogiline, et Eestil oli oma elu edulugu olemas. Et selles mõttes ma, ma nagu isegi mõistan seda, seda põlevkivi ja nina peale Kadri Simsoni nina peale hõõrumist, aga, aga ma saan aru ka, et valitsus võib ka spekuleerida, et valitsus teatas siis sellest kliimaneutraalsuse eesmärkidega liitumisest sellel nädalal just sellepärast, et et Kadri Simsoni tee nagu Euroopa Parlamendis natukene kergemini läbi läheks. Kadri Simsoni ju ise tegelikult selle kuulamise ajal veel ei teadnud, et selline otsus on, et seal oligi nagu, kuna kuulamisel kehtib reegel, et siis volinikukandidaati ei või kasutada kõrvalist abi, tal ei või olla kõrval, ei mobiiltelefoni Aipäädi suhelda oma nõunike abistajatega, et ongi tema ja siis komisjon. See oli ka esimene tõesti väljakutse, sest kui vaadata seda kas või teles erinevates debattides, siis tahvelarvuti on olnud suur abimees, kus mida ta on kasutanud, aga iseenesest ma isegi kuuleme, seal on nii palju sellist nagu poliitikat, seal sõltub nii palju ära sellest, et fraktsioonide omavahelised, eks ju kokule Pedja, keda see kirjeldus oli ka Postimees näiteks ilmus, keda pidi nagu põhja laskma keda hambus hambusse võtta, et et, et selles mõttes ma nagu väga noh, võib olla väga suuri järeldusi, nüüd ei teeks, et kas ta sai hakkama või mitte, et eks me saame seda hinnata, Ta, kui see amet hakkab läbi saama kogude reaalseid samme hakkab vastu. Aga see, et me sellise noh, ikkagi energiavoliniku portfelli hästi sai. Et see eelnev jutt, mis me rääkisime, siis see on ikka väga oluline valdkond, mida Kadri Simson seal vedama hakkab, et. Kusjuures ta seal on olnud ka hea komme, et need, meie volinikud on ka siis mingisuguse kingitus Eestile suutnud kaasa tuua, et et Siim Kallas, Rail Balticu ja Andrus Ansip surus läbi siis selle vaba andmeside õieti mitte vaba andmeside, vaid andmeside siis nagu mõistliku kasutuse, siis ses mõttes oleks nagu huvitav ka seda Simsoni paketti näha. Kas tuleb? Põlevkiviõli rätissen rafineerimistehas või mitte, näiteks? Mul siin kolleegid, eile panid tähele, et Kadri Simson andis vikerraadio saatele uudis plussi intervjuu. Seal intervjuus ta ütles, et see põlevkiviõli eelrafineerimistehas, see läheb kokku kliimaeesmärkidega, sest see tehas tasub ära juba aastaks 2050 ja me võime arutada tollel hetkel siis selle sulgemisest, et aga kui Kadri Simson veel Brüsselis intervjuusid andis, siis ta pigem ütleme, põlevkivienergeetika osas oli palju murelikum. Et noh, ma ei tea, võib-olla see ongi vahe, et kui sa oled Brüsselis sesse Brüsseli õhk ongi teistsugune. No ma ei tea, kui keegi ütleb, et teeme selle tehase ära selleks, et selleks ajaks, kui see eesmärk siis 30 aasta pärast me saame ta juba kinni panna ja paneme sinna riigil ikkagi rahade kolmandik peaks olema nagu riik, siis siis ma tõmbaks pidurit, et et mõtleme ennem, et kui erainvestor tahab sellist riski võtta, siis palun, aga see siin on nagu mulle tundub, et on see häda, et, et me hakkame seda Ida-Viru töökohtade probleemi nagu lahendama väga-väga kulukad, et selle investeeringuga ja siin mõeldakse pigem nelja aasta perspektiivis järgmiste valimiste peale, et mitte nagu pikemalt 30 aasta perspektiivis poliitikute poolt. Aga aga kui mõelda nüüd Kadri Simsoni portfellile ja ka sellele kuulamisele, siis tegelikult on ta järgmise viie aasta jooksul väga keerulises olukorras ja mulle tundub, et Kadri Simson ise on seda ka mõistnud. Sest ka kuulamisel tuli välja, et poliitikute ootused just kliimaeesmärkide saavutamisel on väga suured. Aga sellel mündil on ka teine pool, et Euroopa liidus ainuüksi juba praegu on 55 miljonit inimest, kes elab siis energiavaesuses, kes ei suuda maksta oma elektriarved, vaid selle nii-öelda loo siis selline päris eluline pool on see, et meenutame kasvõi seda suve Euroopas oli erakordselt palavaid päevi, kus temperatuur tõusis üle 40 kraadi, jällegi kliimamuutuste tagajärg. Aga see tähendas seda, et need inimesed, kes ei suutnud konditsioneeri töös hoida vanad inimesed surid statistika kinnitab seda meie laiuskraadidel, mida põhja poole, seda suurem risk on surnuks külmuda. Et mida kallimaks muutub elekter, ter, seda rohkem süveneb kliima vaesus ja nüüd ongi küsimus selles, et kuidas seda balanssi hoida, et kuidas hoida elektri hinda konkurentsivõimelisena selles mõttes või, või noh, taskukohasena või siis tõesti, et paljud poliitikud ütlevad, et tuleb sotsiaalpoliitikas hakata mõtlema selle peale. Et sul ongi siis ma ei tea, sotsiaalne elekter või mis iganes, et see on tegelikult väga keeruline. See on ju väga hea küsimus, et, et siin on seda ju arutatud ka, et võib-olla peaks hoopis maksustamise süsteemid läbi vaatama, sest tõsi on see, et selline jätkusuutlik energia tootmine on, on tõesti kallim. Et võib-olla peaks riik mingitest maksudest loobuma, sest ka praegu on need tasud. Kas need suuremad aga moodustavad väga suure osa sellest elektri hinnast, igasugused maksud ja tasud? Ja siin tekivad veel, näed ikkagi suured riigid Saksamaa, Saksamaa autotööstusautode juurde tagasi, kus on ikkagi väga tugev seoseks kogu sellele kliimatemaatikale, kuidas autotööstus nende asjadega hakkama saada ja kui ei saa, siis mida Saksamaal ja arvab, et või siis suhted Venemaaga sama nord striimida nette. No lõppkokkuvõttes energia on väga oluline sisend kogu majanduslikus tootmisprotsessis, et kui sa midagi toodad, siis selleks kulub energiat, et elektrienergiat soojusenergiat ja, ja kui see kallimaks muutub, siis küsimus on meie konkurentsivõimelised. Taas kord rutates väga suurte hüpetega kuhugi siis kusagil pead sa midagi ära andma. No seal on, see on jah, hea küsimus on ka selles elektrirongi kogu selle protsessi võtmesõna ja tegelikult on näha siis, et elektritarbimine suureneb ja siin meie piirkonnas pall ja Põhjamaade piirkonnas tegelikult ei ole kellelgi nagunii suurt ressurssi, et saaks üksteisele müüa, nii et siin tegelikult peavad ilmselt mingit väga väga suured ja mõjusad investeeringud toimuma, et seda vajaliku elektri hulka kätte saada. Jah, juba eeloleval talvel on tõenäoliselt Eesti inimesi ebameeldivalt suured elektriarved tabamus, sest vaadates ka praegu praegu üksikuid tunde, aga nende tundide arv üha rohkem sageneb kus elekter maksab siis Põhjamaade elektribörsil üle 100 euro megavatt-tund 10 senti, siis kilovati kohta? Jaa, jaa. On olnud ka üksikuid tunde, kus on üle 200 euro. Midagi helget ei oota meid ees, kui vaadata elektri ja mõelda elektriarvete peale, ehk siis tuleb vähem tarbida, niimoodi on võimalik ehk hakkama saada. Aga no üks üks detail veel, mis Kadri Simsoni kuulamise puhul väga ei ole läbi käinud, aga, aga vaadates ka ma, ma ise jälgin Euroopa Parlamendi tegemisi üsna sageli, et üks asi, mis tunda andis, et Eestil siiamaani ei ole ühtegi liiget Euroopa Parlamendi suurimas fraktsioonis ehk rahvapartei fraktsioonis ja kui vaadata, kust need kõige õelamad ja kurjemad küsimused tulid, siis eks need sealt fraktsioonist tulidki, et lihtsalt ühtegi eestlast ei olnud, kes suurim suurimas fraktsioonis oleks nende šaakalite kirge jahutanud, et siiamaani vist ei Pipi fraktsioonis on üks eestlane nõuniku positsioonil ja see on kogu siis meie panus, see on ainukene Euroopa Liidu liikmesriik, millel ei ole selles fraktsioonis ühtegi saadikut. Nii aga räägime rahast veel edasi. Eesti 100 rikkama ettevõtja vara väärtus on aastaga kasvanud üle 20 protsendini, selgus esmaspäeval ilmunud äripäeva rikaste TOP 500 edetabelist, mille võitsid TransferWise'i asutajad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus. Et need äripäeva andmetel kõige 10 kõige rikkamat inimest, siis lisaks Käärmannile Hindrikusele Kristjan Rahu, Raul kirjanen, Markus Willing, Margus Linnamäe, Priit piim on Toomas Annus, Anders Andersson ja Oleg Ossinovski. Et Aivar, kuidas siis Eestis rikkaks saada, et raadiokuulajate jaoks mulle tundub, et me oleme jõudnud 41. selle tunni minutil kõige tähtsama küsimuseni, et sellepärast ma arvan tänast saadet kuulata. Ma vastaks sulle sinna rikaste TOPi esimest korda jõudnud ühe noore inimese, 25 aastase Kaarel Kotkase, kes on siis isikusamasuse tuvastamise lahendustega tegeleva verifi asutaja sõnadega rikas on see, kellel on aega tegeleda asjadega, mis talle meeldivad, et, et selles mõttes mul on nagu see meeldis, et, et võiks inimesed nagu, kuidas sa defineerid seda rikkust, aga võta vara või seda ettevõtete väärtust, mida meie oleme hinnanud, et me hinda, isiklikku rikkust, vaid seda vaatame, kus on osalused ettevõtluses ja palju need firmad võiksid väärt olla. Osade puhul on, on seda lihtne teha, sest ta on nii-öelda nendest on konkreetseid summasid makstud, nagu nagu siin Utilitas, Kristjan Rahu või ka transerways. Et siis on võib-olla sellised, mõtlesin kolm b et kui, kuidas mõelda, et, et kus need rikkad on, et üks ja kõige rohkem on, on siis rikaste seas selliseid kohe varsti kuuekümnendat juubelit või juba tähistanud seda. Vanatööstuse ja vana ettevõtluse mees kindlasti on mees. Kes oli, oli siin nõukogude aja lõpus, oli aktiivne, üliõpilasmalevas tegev või sportspordis, tegi, tegi tugevaid tulemusi ja, ja sai niimoodi sidemeid, tutvusi ja siis 90.-te alguses hakkas, julges äriga pihta hakata ja on erinevad skandaalid tõenäoliselt läbi käinud, kohtuvaidlusi pidanud, aga ikkagi veel sadulas, et et see on nagu selline kõige suurem. Ja siis võib-olla teine pealetulev grupp ongi need noored kolmekümnendates, kes võib-olla viis-kuus-seitse aastat tagasi oli idee, olid palgatöölised ja siis alustasid oma äriga ja võib-olla see ongi see võimalus, kui sa küsisid rikkaks saada. Te, peate mõtlema, et mis need kliendimajanduses on või mida praegu need vanad firmad või suured firmad ei rahulda ja ja üritama neid siis. Võib-olla sammu ette mõelda, et mis siin, mis, mis tulevik võiks tuua, nagu me siin oleme saates 45 minutit juba rääkinud, et need uue valdkonna teemade ilmselt on. Jah, ja võib-olla kolmas, kolmas grupp ongi selliseid, kes on siis, kus on, on rohkem naisi ja, ja ma tean, et see teema on ka alati selle rikaste topiga üleval, et miks seal nii vähe naisena, kes on siis saanud osaluse kas oma abikaasalt, oma pojalt Mil mingil põhjusel või, või on saanud pärandusena, et, et see on selline kolmas grupp. Oskad sa öelda, ma panin ka sotsiaalmeedias tähele, et selline väga suur analüüs käis just selle selles osas, et levib väide, et suur osa naistest on saanud rikkaks tänu oma abikaasale ja edukale lahutusprotsessile, et päris tõsise vist ei ole, et kui seal töötades nimedega Noh, suurt suurt osa vist ei saa öelda, et need on ikkagi üksikud tipud, kes või üksikud, kes on, kellel on see sedamoodi saanud, et tõesti suurt osa küll ei saa. Ütleme selle 500 seas, keda meie reastasime naisi üldse kokku oli 43, et, et mis on ikkagi väga väike osa ja ma pakun nendest ja noh, võib-olla ma ei oska nagu seda hinnata, aga kes seal eespool silma jääb, siis tõesti on, on sellised naised, kes on, on seal edetabelis tänu sellele, et, et nad on saanud osalusega siis pärandusena oma abikaasa käest endise abikaasadest, aga on ka selliseid, kes on tõesti niimoodi ju alustanud samamoodi nullist. Meilileeme võib-olla hea näide, eks, et Lenne rõivaste valmistaja Reet Roos näitega Reet Roos ja Tiina Mõis, kes on aastaid aastaid selle tabeli see suhtes olnud ja neid on veel Aga miks naiste protsent siis on ikkagi seal alla 10, et kui mõelda ju selle peale, et hari tumateist, haritum osa Eesti ühiskonnast on naised. Kas tõesti kusagil on mingisugune takistus ühiskonnas, et naine ettevõtluses? Ta võib küll väga heaks tippjuhiks saada, aga seal, kus raha loetakse ehk omanike ringi väga ei satuks? Ma julgeks arvata, et ettevõtlus on just üks liberaalsemaid valdkondi, et kui sul ikkagi on on selliste ettevõtlikkus, siis siis sealt nagu seal nagu iseendale ju klaaslage ei panna, et, et pigem on palgatöös. Need klaaslaed naistel võivad olla, et, et ma arvan, et siin nagu ühiskonna poolt küll ei ole mingisuguseid piiranguid, pigem vastupidi. Võib-olla see nagu ikkagi see noh, taust on sellesse 90.-te alguses kui, kui Eesti taasiseseisvus ja kui need võimalused tegelikult tekkisid ja paljudele tänastele edukatele ettevõtele sellistele noh, toona alus pandi, et siis olid, olid, ma ei tea, kas see on sellest, et mehed on Auahnemad, on nad riski julgemad. Nad olid võib-olla tollel ajal sellistel positsioonidel kust oli lihtne Lihtsalt pigem nagu selle nõukogude aja pärand, et missugusel positsioonil ühiskonnas olid naised nõukogude aja lõpus, siis tegelikult ja missugused mehed siis seal olid, selgelt meestel võiks öelda eelis ja selle võrra ka siis parem, parem stardipositsioon nagu uude ajastusse, uude ajastusse söötmisel. Ja, ja ka ju, kui mõelda riigiettevõtete erastamise peale, siis ega väga aktiivsed naised Neid erastanud just et seal, eks seal selline nõukogude taak sellest tuleb, et et jah, aga ühesõnaga ma saan aru, et tarvis on õnne, head ideed ja töökust ja nii see rikkus majja tule. Jah, tuleb ja mitte tõenäoliselt, et kõigil võid olla väga töökas ja sul võib olla enda arvates väga hea idee, aga võib juhtuda niimoodi, et et jah, seda teised nii väärtuslikuks hindajad ja sa võid ka kaduda selles mõttes. Sa võid olla seal tipus, aga on ka neid, kes, kes sealt ära kukuvad, tehes siis ebaõigeid otsuseid või valikuid, et, et see on jah. Kuidas ütlus nüüd oligi, et lollidelt tulebki raha ära võtta? Noh, aga Eesti see ajalugu on näidanud, et raha on kaotanud ka kõvasti, need rikkade rikkuse ja tarkuse vahel ma väga võrdusmärke ei paneks. Nii rikaste edetabelist taas aasta pärast, aga parteid arvavad, et öist alkoholi tarbimist Tallinnas tuleks reguleerida. Et see häirib linnaste rahu ja tarvis oleks, ütleme siis teha koostööd baaride ja restoranidega, samuti vajaks volikogu liikmete hinnangul Tallinnas otsustamist, et mida teha alkoholipoodidega, mis asuvad koolidele ja lasteaedadele vahetus läheduses, et probleem siis on seotud sellega, et politsei statistikana paistab, et tööpäevas kusagil on keskmiselt 65 väljakutset ja iga kolmas on seotud alkoholi või selle liigtarbimisega. Ja siis mis nendega koolidega on, et ma nagu selles mõttes olen püüdnud aru saada, et noh, ajalooliselt kui me võtame näiteks Solarise ümbruse, et, et seal on ju prantsuse lütseumi inglise kolledž reaalkool ja kui seda Solarist ehitati, et kuidas siis ei avastatud seda, et äkki selles suures kaubanduskeskuses ei peaks üldse saama alkoholi müüa, et nüüd alles avastatakse, et Solaris on ammu juba valmis ja nüüd te seal Tallinnas mõtlete ja tulete selle peale, et äkki seal ei peakski alkoholi müüma. Minule tundus see projekt natuke veidravõitu, et Postimees tegi ka ühe eksperimendi, kus siis püüdis hommikul kell seitse leida neid paare ja neid inimesi, kes väljas mürgeldavatele ikka veel, või siis või siis uuesti, et ja, ja sealt selgus, et, et tegelikult selliseid kohti oli, on Tallinna ülivähe ja mis, mis on ka siis ühtlasi koolide lähedal, et neid on vähe ja, ja seetõttu mulle tundub, et see on natukene nagu otsitud probleem, et seda on, seda on jutus toredam rääkida kui, kui sellel tegelikult nagu päriselusvajadus on. Võib-olla on see ka hea õppevahend, kui noored näevad, mis inimesed need seal hommikuti niukses. Nojah, et see on jah, selline ütleme ka pedagoogiline küsimus, et kas, kas lapsed peavad olema kuidagi elust võõrutatud või elust eemal või nad peavad või nad võivad ka näha, et elul on igasuguseid külgi. Aga sa ütlesid, et meie mõtleme, meie, mõtlesin, linnapea mõtleb sellel teemal ja esindab teid ja käinud distantseeruda temast. Ja mulle tundub, et, et see on võib-olla selline teema, mis on teadlikult, et üles visatud, et, et tähelepanu saada on selgelt tekib debatt, diskussioon, arutelu ja tekkis, võib-olla ma olen siin, näen, näen tonte, aga tekkis ju siis, kui seesama Tallinna televisioon tuli kinni panna ja siis ühel hetkel nagu tuli, tuli ka see teema üles, et et võib-olla tuli midagi pakkuda neile Keskerakonna ja võib-olla ka EKRE valijatele. Kes noh, paratamatult näoliselt Tallinna televisioon rohkem vaatasid ja just eestikeelsed valikesel pahased. Sellepärast et see kinni pandi, et siis võta seda teemat maha ja. Kuulge, mingi teine ja seal võib olla veel üks seos, et noh, mulle tundub, et Eestis on ikka nii, et kui üks erakond ütleb, et me peame tegelema eestikeelse haridusega, siis kõik hakkavad tegelema eestikeelse haridusega, kui üks ütleb, et me peame siin kuidagi tegelema ühiselt Pummeldajatega, siis ka teised tulevad välja, et siin mina ei tea, et kumb on kana, kumb on muna, et kes oli enne, aga et siin kõiki või kõige suurem riiklik keela ja püüab selles debatis olla liberaalne reformierakond, et Reformierakonna saadikud siis annavad võta või on andnud varasema siseminister Kalle laaneti eestvedamisel riigikogu menetlusse siis seaduseelnõu, millega omavalitsused saaks õiguse piirata oma territooriumil just seda hommikust alkoholimüüki, et Reformierakonna saadikute eelnõu tulemusel saaksid siis kohalike omavalitsuste volikogu piirata alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks tööpäevale eelneval ööl kella 22 ja 10 vahel ja pühapäevale eelneval ööl südaööst kuni kella 10-ni. Oo ma tõesti, ma muuseas, mulle meenus seda kõike lugedes ühe endise Eesti poliitiku tsitaat, kui ma kuna ma ei mäleta, kas oli omavaheline vestlus või selle eetrivestlus, siis ma nime parem ei ütle, kui ma küsisin ta käest, et kas sa pika selle poliitikukarjääri jooksul vigu ka oled teinud, mille peale ta ütles, et jah, et üks viga on, et mille pärast ma nagu tagantjärgi muretsen, see on seotud sellega, et Eestis sai kehtestatud öine alkoholimüügi keeld, mille tagajärjel mitmed, et alkoholi küüsi langenud inimesed on varastel hommikutundidel surnud, sest nad ei ole saanud peale võtta, sest lihtsalt kusagil ei müüda. Ja lihtsalt ma arvan, poliitiku jaoks see teadmine, et, et kui noh selline juhtum on olnud, siis eks ta jääb peas Haamerdama, aga, aga noh, kui inimesel muidugi on nagu selline probleem, et ta sureb selle tagajärjel, et tal lihtsalt hommikul ei olnud võimalik peale võtta, siis ma arvan, et ühiskond oleks pidanud selle probleemi kuidagi varasemalt juba avastama sellega tegelema ja kuidagi seda inimest aitama. Teisalt on öeldud ikkagi, et see piirang, mis kehtestati, nagu politsei on öelnud, et see on vähendanud siis alkoholiga seotud kas õnnetusi või kuritegusid. Nad on sidunud selle just sellega, kui see piirang kehtima hakanud, et eks siin ongi. Võib-olla me ei saa ka nagu ühe näite puhul nagu öelda. Aga kas see piirang tekkis tänu Tallinnale, kus alguses oli see piirang, viskas kell kaheksa õhtul ja Edgar Savisaar sellel teemal nagu väga tugevalt oli mingil ajal pildis ja siis otsustati teha üle-eestiline. Tartus püüti ka seda probleemi ühe teise kandi pealt reguleerida, et siin ma natukene aasisiseid kui Tallinna kodanike, siis te saaksite mind vastu aasida topsi asi topsi asi just, et Tartu sai õppetunni, et ära püüa reguleerida, et kaotati ennekõike just ütleme siis kommunikatsiooni seisukohast, et te panite tähele seda lugu, et Tartus siis Tartu linn või ettevõtlusosakond saatis paarile kõrtsipidajale kirja, et nad peaks lõpetama ära selle topsiringluse Lähed ühte kõrtsi ostad endale õlut ja siis, kui seltskond sulle seal ei meeldi, siis liigud järgmisesse sedasama topsiga edasi. Et noh, tegelikult seal oli ka probleem, oli just see korrakaitsealane, et Tartu linn soovis. Et need inimesed ei veedaks seal aega alkoholi juues tänavale, kus siis tekitatakse kära ja, ja, ja siis häiritakse kaaslinlaste öörahu. Aga, aga see teema kuidagi läks ära hoopiski sinna kliima ja keskkonnateemade kapsaaeda. Tegelikult see on seal seal kapsaaias, et eks nende ühekordsete nõude kasutamise piirangud kindlasti tulevad, et sellest ei pääse. Jah noh, ma arvan, et ega siis lõppkokkuvõttes selle keelupoliitikaga kaugele ei jõua, sest lõppkokkuvõttes inimene on ju väga leidlik, et kui ei saa ühes kohas ja ühtemoodi, siis saab teises kohas ja teistmoodi, et ma tahaks seda valitsust näha, kes hakkab ka kodus joomist. Ühel päeval hakkan võib-olla oma topsiga kõrtsis käima, et igalühel on oma tops kaasas. Kuulge, ühest teemast jõuame veel rääkida, ma vaatan. Aeg surub peale, et üks uudis sellest nädalast rääkis, et põhja ringkonnaprokurör tuur kaalub seoses endise EKRE liikme Endel Oja tegevusega kriminaalmenetluse alustamist, et siin rahvusringhääling kirjutas teisipäeval jaga Ekspress kirjutas kolmapäeval, et EKRE endine majandusprogrammi toimkonna juht Endel Oja esitas Eesti rahvusringhäälingu uue telemaja idee kurssi tänavu kevadel võitud arhitektuuribüroole Kadarik tüür 10000 euro suuruse arve arusaamatu sisuga konsultatsiooni eest, et. Siis Kadarik Tüür esindaja Ott Kadarik rääkis rahvusringhäälinguga rahvusringhäälingule, et temaga võttis juuli alguses ühendust Endel Oja, kes soovis osutada teenuseid seoses ERR-i uue maja ehitusliku projekteerimisega ning käis seetõttu korduvalt arhitekt toori arhitektuuribüroos ka hoone ehitamise teemal arutlema. Sed keeruline on sellest rääkida, aga. Iseenesest väga lihtne, see on tüüpiline, et kui tuleb võimule mõni uus poliitiline jõudis ikka nendega seotud inimesed tahavad kuidagi saada nagu hüvesid või kasu, seda me oleme näinud Res Publica puhul ja Reformierakonna puhul Keskerakonna kuulisambul kõigi puhul. Aga mis minule selle juhtumi puhul meeldib, esiteks, et need arhitektid ei pannud seda nagu vaka alla vaid tehti see asi avalikuks, siis teine Ekre reageeris tegelikult väga kiiresti, seda inimest enam ei ole EKRE ridades ja ja kolmas, mis on ka oluline, et ajakirjanduse roll. Ma arvan, et ajakirjandus peab sellistest asjadest kirjutama ja, ja see on väga hea sellised asjad kiiresti välja tulevad need minu arutus. Kiidusõnad nii arhitektide ajakirjanikele kui ka Ekrele. No EKRE siiski ühe asja tegi valesti, nad oleks pidanud ka ise politseisse pöörduma, et siseminister erakond teadis nädalaid sellest, noh, ma ei tea, noh, tegemist on vist raketiga ikkagi, et. Praegu on EKREl tekkimas veel kaks sellist suurt valdkonda, noh lisaks sellele PPP-le, kus siis ma saan aru, et Endel Oja käise möllas, aga, aga et siin siseministeeriumil on plaan jaotada sisserände piirarv kaheks, et üks osa, mis käik siis ministrite esildisel ja teine elavas järjekorras, et seal on väga suur poliitiline risk, et keegi võib luues süsteemi, et kus mõni nõunik ostab mõnele ministrile hea sõna ja saab siis töötaja riiki ja teine, see plahvatusohtlikku oht on seotud maaeluminister Mart Järviku plaaniga, kus siis riik peaks hakkama kokku ostma põllumaad, et siis Eestisse naasvatele ehitustöölistele hakata siis seda maad pakkuma või jagama või, või noh, see viimane pool pole isegi niivõrd korruptsiooniohtlikku, et kellelt neid maid hakatakse kokku ostma. Minu soovitus Ekrele on oma erakonna minevikus selgelt õppida, et vaadake, mis omal ajal rahvaliiduga juhtus, mis juhtus Villu Reiljaniga. Et kas siis Mart või Martin Helme soovivad lõpetada samuti nii. Ikkagi see, et kuidas nende loega käitute, tehti, minu arvates väga süüakse, on, muidugi oleks võinud esitada avaldus. Aga kas me oleme näinud erakondi, kes on selliseid avalduse esitanud, kui sellised kahtlused on tekkinud, ei ole. Põnev on jälgida seda, et kas kusagilt tuleb veel mõni kaasus, kus Endel Oja oleks käinud seda konsultatsiooniteenust tegemas, sest vaadates seda EKRE huvi või agressiivsust PPP projektidega, siis mulle tundub, et seal miski on nagu kuidagi on Martin Helme ära kinnistatud, et see nagu liiga suur usk sellesse Peep b maagiasse, et lõppkokkuvõttes see on ju ikkagi ka laenuraha ja kulu, et ma saan aru, et arvestuslikult ta ei lähe tasakaaluarvestusse ja sellega justkui nagu saab midagi rohkem teha. Et papp PPP on, siis Pablikviand privet paatmessib. Era- ja riigisektori või avaliku sektori koostaja. Aga tänaseks antud aeg on läbi, Brexit läheb omasoodu, Boris Johnson tegi Euroopa liidule oma pakkumise, selle sisu Iirimaale ja Euroopa Liidu liidritele vist tundub vastuvõetamatu. Ja praegu on siis nii, et mida päev edasi, seda kindlam võib-olla, et britid kukuvad Euroopa Liidust välja, aga aega veel on. Aivar Hundimägi ja Heidit Kaio Mirko ojakivi tänavat kuulamast järgmisel nädalal siinsamas stuudios juba Merilin Pärli, Urmet Kook ja Mirko ojakivi, nii et kuulmiseni.