Vikerraadio. Rahva teenrid Tere. Käes on päev, mil mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, aga otseloomulikult väärtustada seda ka meie enda eesti keelt ja kultuuri, sest täna on hõimupäev. Sel puhul olgu ka siit viker raadiostuudiost maha hõigatud tervitused hõimurahvastele, aga saade, mida te kuulama hakkate, on rahva teenrid ja nädal on olnud uudistetihe, olgu teemadeks siis rahutused Hispaanias, õppekogunemine Okas või lausa õhku lennanud lennanud kemmerg, aga stuudiosse on tulnud kolm ajakirjanikku. Et järgneva 50 minuti jooksul olulisemaid teemasid siis analüüsida. Ja täna oleme siin stuudios Krister Paris, Eesti päevalehest. Tere, Sulev Vedler, Eesti ekspressist, tervist ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust, et enne veel kui pikemate teemakäsitluste juurde läheme, annan lühikese ülevaate, millest järgneva saate jooksul juttu tuleb, et räägime pensionireformist, mida ministeeriumi nõustamisel praegu kokku kui kirjutatakse ja lähiajal Riigikogusse peaks jõudma, aga millele andis sel nädalal laastava hinnangu Eesti pank, kõneleme valitsusliikmete tegevusest või vahel ka tegevuse ettusest. Ja peamiselt tuleb juttu siis Tanel Kiige, Kert Kingo ja Martin Helme vägitegudest. Eesti asjadest räägime veel mõttest lõpetada spordipäeva tulemuste avalikustamine ja välismaal teod ees ootamas seoses Brexitiga ja üle ega ümber ei saa ka Türgi Süüria küsimustes, kus oluline poliitikategija on USA-s. Nimekiri sai pikk ja algame otsast peale. Et selleks esmaspäevaks oli Eesti pank, siis eesotsas president Madis Müller-iga kokku kutsunud ajakirjanikud tutvustada panga ühte osa siis analüüsist planeeritavale pensionireform, mille, millega siis tehakse vabaks teises sambas pensioni kogumine ja lühidalt öeldes oli Eesti panga hinnang valitsuse tegevusele laastav. Öeldakse, et plaan võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus. Juhul kui teisest sambast lahkujaid on palju ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg ja Eesti ekspordi tavaettevõtete konkurentsivõime halveneb aastateks ja, ja tulevikus suureneb pensionäride vaesusriske. Ja peamine oht on ikkagi selles, et inimesed kulutavad lihtsalt oma säästud ära. Head kolleegid, et kuidas teile tundub, et kas Eesti pank teeb valitsuse siis reformi kommenteerides, analüüsides valitsusele liiga? Mul on hea meel, et keegi üldse analüüsib, et tegemist on ju ikkagi üsna põhimõttelise reformiga ja mina ei ole veel näinud korraliku mõjuanalüüsi, et see Eesti pank on piisavalt väärikas ja piisavalt kõrgetasemeline organisatsioon, kes on analüüsi teha, et see on nagu üks asi, millele võiks tugineda. Kui öelda, et pensionireform sellisel kujul ei peaks mitte läbi minema, et muud tundub, pigem on tulnud, tähendab parteilisest ususte kõhutundest soovid seda iga hinna eest läbi viia. Mina olen Sulev. Valitsus ütleb ju seda, et teist pensionisammast ei hävitata. Ta muutub lihtsalt vabatahtlikuks. Eesti pank ütleb, et põhimõtteliselt hävitatakse küll. Teine sammas on ju praegu kohustuslik. Kohustuslikkuse osa väheneb tugevalt, ta muutub pigem vabatahtlikuks selliseks nagu kolmas sammas. Eesti pank viitab üsna palju OECD siis rikaste riikide klubi ekspertidele. Siis rõhutavad, et esimene teine sammas Nad täiendavad teineteist, mitte ei asenda 11 toob seal välja ka mitmeid selliseid aukohti. Keskpanga ülesanne on ikka aeg-ajalt anda valitsusele nõu ja pakkuda välja sellist teist vaadetud kuju. Ka arsti juurde minnakse aastateks, inimesed on mingi selline tõsine viga, siis ka küsitakse sellist teist arvamust sageli. Kriitikat saab alati teha ja minu meelest see on teretulnud, et kriitikat tehakse. Kui palju sellest kriitikast ka arvesse võetakse, see on omaette küsimus, et mõned järeldused sellest, pangad täiesti loogilised, et nad jah. Noh, aktsia ültse väärtpaberite hinnad mõjutavad ikkagi väga selle samba käekäiku. Teistpidi jällegi teine pensionisammas ei sõltu niivõrd Eestis toimuvast, sellepärast et suur osa rahast investeeritakse välismaale. Et neid näiteid, kuidas need sõltuvused Sammaste vahel toiminud ja neid on seal omajagu, aga arvestades seda tulevikus on ju töötavaid inimesi võrreldes pensionil oleva inimestega vähem, ehk siis iga töötav inimene peab maksumaksjana siis pidama üles üleval justkui rohkem pensionäri, siis toob selline, ma ei tea samba vabatahtlikkus lubamine inimesed kaasa selle tõsiasja, et esimesse sambasse tuleb hakata rohkem makse koguma maksude tõstmist siis, sest kui tahta pidada solidaarsus solidaarset pensionisüsteemi siis vabaks lubatud teise samba puhul selle solidaarse noh, see solidaarsus siis ju justkui kahaneb, sest need, kes koguvad edasi nende pension kasvab märkimisväärselt. Iseasi kui palju me üldse ma ei tea, 25 aasta pärast selles pensionisüsteemist alles on või kui palju sealt siis me seda raha saame, aga, aga noh, mingisugune sissetulek tõenäoliselt sealt jääb, ikkagi sõltub. Ja noh, ma ei usu, et riik ehk siis sel hetkel on valmis ütlema inimesele sorry, sina eelmine 25 aastat tagasi loobusid, et enda sissemaksetest, sellepärast sina pead olema palju vaesem kui, kui sinu naabrimees näiteks, kes jätkas kogumist ainult tegelikult kogu see nii-öelda lammutajate kui ka Eesti panga mure ja sellepärast, mis tulevikus saama hakkab. Eelkõige käib see mure eesti rahva tuleviku pärast, et kui me vaatame selle Eesti panga järeldusi sellest lühikokkuvõtet, mis avaldati tervet seda uuringut ei ole veel avaldatud, sest see tehakse avalikuks alles kuu lõpus, on siis ka lühike kokkuvõte märgib seal et pensioniea tõusust hoolimata hakkab töötajate vanaduspensionäride suhtarv lähematel kümnenditel langema. Kõige kriitilisem hetk jõuab kätte 2060. aasta paiku, kui ühe vanaduspensionäri kohta on üksnes 1,6 töötajat. Praegu on neid 2,2. Ehk siis on küsimus tekib selles, et kuidas isse rahvast juurde saada. Tegelikult on see nagu täiesti kõige olulisem küsimus, et kuidas panna eestlased, kas eestlased sünnitama? Mis tekitab küsimuse, et kas riigi seisukohalt on nagu olulisem säästa pensionideks ei suunata raha kuidagi hoopis Siniusse. Et aidata igatpidi lastega peresid. Mulle tuleb meelde siinkohal üks äripäeva konverents, Äripäev teeb selliseid äriplaanile nimelise konverentsi saab juba pikka aastat ja need hästi toredad seal ettevõtjad räägivad, mida nad usuvad, et järgmisel aastal toimuma hakkab, vaatavad mõnikord ka pikemalt, et siis kunagi aasta võis olla 98 99 esines seal Jüri Mõis siseministrina. Tema pidas kõne. Hästi tõsiselt mõtlema rahvaarvule sellepärast et tulevikus ei ole meil enam seda klientuuri, kellele oma teenuseid ja kaupu müüa. Tollal tundus see natukene selline nagu liialt pika vinnaga asi, aga praegu tõesti on. Küsimus on ju selles, et kui meid on 1,3 miljonit, tulevikus on 1,2 miljonit, kuidas elad sellises ühiskonnas, mis kokku tõmbab? Et see ei ole ainuüksi ärimeeste mure, see on meie kõigi mure. Kuidas elada sellises olukorras, kus rahvast on vähem. Teistpidi vaatame näiteks, mis praegu toimuvat. Kogu elu koondub meil Tallinnasse Tartusse, Pärnu ümbrusse ka kui sa tahad ehitada näiteks maja siis püüa sa laenu saada, eriti näiteks ettevõtja, kes tahab mingit tööstushoonet ehitada, laenu saadad sa ehitad selle maale kuhugi, ehitad selle valmis ja tema turuhind on kohe madalam ehituse hinnast, siis tulevadki mängu igasuguseid Junckeri garantiid normaaltingimustele, lihtsalt keegi ei anna selle laenu. Et päris keeruline olukord, et meil see maaelu on hakanud välja surema ja tegelikult ta kogu aeg liigubki seda suunda, et elu lähedki linnadesse Tristi muutub üha rohkem selliseks linnariigiks. Eks ta suuresti olegi selline teine variant on, eks siis toome rahassisse. Oktoobri alguses toimus Kultuurikatlas kõrgemate riigikaitsekursuste konverents ja seal esines president Kersti Kaljulaid kes ütles ka muuhulgas, et nad neil on nagu tegelikult valik, kas kuidas seda Eestis tulevikus täidetakse, et kas see toimub kuidagi kontrollitult või toimub ta täitsa suvaliselt. Et nad, minu arust on see ka väga oluline küsimus, et kindlasti meile kasvab selline sisserändesurve, et kui ei pea nagu väga palju mõtlema, et kliima muutub, eks ju mingid inimesed aga sealt Aafrika sooja eest põgenenud ja ega nad jõuavad varsti siia Eestisse ja kui Eesti muutub jõukamaks siis nagu tung siia tulla või soov siia tulla. Kasvab ta viitadete pensioni muret tulevikus lahenevad iseenesest niukses machina. Ma ei viita sellele, kõik sõltub meie enda poliitikast. Kuidas me seda teeme ja millist riiki me kujundada tahame? No igal juhul on praeguste otsustate tagajärjed, kui see pensionireform läbi läheb, teatav ebastabiilsus tulevikus on sinna sisse kirjutatud just et sa tõid välja, et nii-öelda poliitilise olukorra, et kujutasin ette, et riik võib-olla ei hülga neid inimesi, kes raha välja võtnud, siis me peame arvestama, et riik ongi inimesed, riik on need valijad, kes annavad mingi mandaadi ja kui neid, kes on tänase raha Mahalaristanud on piisavalt palju, siis, siis loomulikult liialda, riik me neid ei hülga, ehk siis need, kes on täna säästnud mingil määral maksavad ikkagi nende praeguse nii-öelda kulutamise tõsi, näikest säästavad, jätkas seda tõenäoliselt ikkagi elavad siis pensioni põles paremini kui need, kes praegu välja võtavad. Aga mis selle teema puhul puudutab poliitikute reaktsiooni sellele analüüsile, Helir-Valdor Seeder, keda me teame, et on ju selle reformi laias laastus siis maaletooja, et jaa teema tsitaat Eesti Panga analüüsi peale, et ma tsiteerin mulje jääb ausalt öeldes arusaamatuks, mis, miks Eesti pank tegi praegu pressiteate, kus analüüsi ei ole analüüs. Nagu ma aru saan, tuleb alles novembris. Siit jääb mulje, et Eestis on moodustatud uus park. Tei. Kes päevapoliitiliselt sekkub poliitikasse ja teeb pressiteateid, tsitaadi lõpp, et noh, see on siis see, see, kuidas nüüd siis suhtutakse analüüsi nii nagu ma õigesti mäletan, siis mõni aeg tagasi Helir-Valdor Seeder kurtis juba just vastupidi selle üle, et keegi ei analüüsi seda või et võiks nagu teha mingi suurema analüüsi. Noh teisalt võib-olla on tal õigus, et võib-olla, miks tõesti niimoodi poole pealt analüüsi sellist ühte juppi tutvustatakse, et miks ei ole terve analüüs laua peal, aga aga noh, see ei tee seda kriitikat nagu sisutuks ikkagi ma väidan, et Eesti pank ja teeb seda analüüsitäie tõsiduse ja täie teadmisega, et see, nad ei lähe lihtsalt suvaliselt halvustama seda pensionär. Reformi natuke mulle meenutab Suurbritannia justiitsminister Michal Kõovi, kes enne Brexiti referendumit ütles, et meil on kõrini eksperdid veel jah, öeldakse, et meil on nagu nafta eksport. Et seal on nagu selline huvitav suhtumine, et meie, meie nagu parteis teame, mis saab olema, et see on hea. Aga kui eksperdid ütlevad, siis on nõusta kujuneda sekkumine poliitikasse. Huvitav lähenemine. Kokkuvõttes on ikkagi hästi selline üliraske teema, ega me ei tea, mis seal saama hakkab, et täiesti kukkuse fondide süsteemi tohiks variseda. Sealt võtavad raha välja ilmselt kõige rikkamad inimesed, kes oskavad seda siis investeerida mujal kuidagi nagu paremini. Ja siis ka kõige vaesemad inimesed, kes tahavad oma võlgadest lahti saada, et selle rahaga nende ära klattida, et ülejäänud, mida teevad, see on selline paras mõistatus, et kõik sõltub sellest, mis näiteks toimub rahvusvahelistel finantsturgudel. Noh, kui seal nendel pensionifondidel oleks läinud praegu sama hästi nagu algusaastatel, ega me siis ei räägiks sellisest sellisest teemast üldse, sellepärast alguses kasvasid täiesti mühinal. Häda on selles, et nad ei ole toonud eriti suurt kasu. Praegu, mida siis Eesti teeb? Suurendab liberaalsust, eks, et inimeste vabadusastet ise vaatad, mis sa teed ja see näitab justkui ühest küljest riik usaldab kodanike, nende valikuid teisest küljest ja võib ka endale häda kaela tõmmata tulevikus pead inimeste lolluse kinni maksma, et Eesti pank tegelikult ka näitab, et need inimesed, kes ise ise investeerivad ühisku, peaksid investeerima, ehk ei ole ühinenud teise sambaga tegelikult investeeri et nad või, või kui isegi seda teevad seal hästi passiivselt. Sealt tuleb ka välja, et nad nende inimeste vara, kellel on teine sammas, on siiski keskmisel, see on vist oli kaheksa pool 1000 eurot suurem kui nendel, kes ei ole ühinenud. Tõsiasi, et Eesti pank võib siin häirekella lüüa palju tahes, et poliitiline tahe ja otsus ikkagi põhimõtteliselt on ju tehtud, et okei, praegu käib kibekiire eelnõukokku kirjutada, mine ja ilmselt veel siis selle aasta sees proovitakse see ka ju vastu võtta või noh, nii on see eesmärk ja ja noh, natuke näitkise sellise Jüri Ratase valits suste siis valitsemisstiil, et selline noh, analüüsiks aega, jää, et kõike tehakse kiiresti, ma meenutan siin seda tasuta ühistranspordi kehtestamist siis eelmise valitsuse ajal või noh, alkoholiaktsiisi muudatusi nüüd selle valitsuse ajal, et et noh, valitsus on nagu tuletõrjebrigaad, et kiiresti otsus kiiresti teele, onju, et et noh, võib-olla hetke võiks mõelda või siis rakendada neid otsuseid nagu pikema aja peale. Ehk siis, kui me räägiksime vastutustundlikus valitsuses, siis ta täpselt ekspertide Põllastamis asemel kuulaks ära ja võtaks arvesse pikka plaani koostamisel, mitte ei peaks segavaks faktoriks. Ei, no eks neid eksperte nii ja naasuguseid, et on, ühed räägivad ühte juttu, teised räägivad teist juttu, et kui vaja, siis leitakse igasugused ekspert küll aga küll, aga selliste suurte reformide puhul noh, neid nagu tegema hästi rahulikult, et suurt laeva sena kuigi kiiruga ümber ei pööra. Et selles mõttes noh, võib-olla ei peaks natukene hoogu maha, aga noh, see otsus on tehtud pensioniteema lõpuks, kas tahate praegu rääkida ka veel juurde sellest seitsmest eurost, siis erakorralisest pensionitõusust või pole seal midagi enam täiendada, lisada? Ka seitse eurot on riigieelarvele korralik koorem, järelikult leiti, et nii-öelda varasema lubaduse hülgamine on lihtsalt paratamatus, sest et vaevalt seda nüüd väga kerge südamega tehti. Kui vaadata Keskerakonna seisukohast. Mina ei nimetaks seda vara varasema lubaduse hülgamiseks ja siis on selline osaline täitmine 10 tervet. Eks seal kevadest ka öeldud, et kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool, eks, et nad pensionäridel on õnnelikud selle üle, et nad natukene saavad just et lisaks seitsmele eurole ootab ees indekseerimise tulemusel veel veel pensionitõus, mis keskmise pensioni puhul tähendab siis kuku pensionitõusu ligi 45 eurot, et summa seegi, et kindlasti selle eest head-paremat. Nad on, kui me võtame keskmise hariliku pensione, siis ta on nagu mingi kaheksa protsenti. Tõesti tõsi, et ega põhimõtteliselt pensionitõus protsentuaalselt päris korralikus tuleb. Ka kõigi nende pensioniteemad eeskõnelejaks on tänaseks saanud minister, kellest me järgnevalt ka natukene eraldi räägidki ta soovime, see on keskerakondlane ja sotsiaalminister ja nagu Eesti ekspress teda 2000 seitsmeteistkümnendal aastal ühes esimestes artiklites, siis kus Jüri Ratase valitsuse siseelu puudutavates puuduta Te kirjeldasite Shatenide lokkidega, Tanel Kiik, et kes on viimastel nädalatel pälvinud siin erakordselt suurt tähelepanu. Märkimisväärne on, et temast on saanud justkui valitsuse selline tüliõun, et eelmisel nädalal kirjutasid EKRE propagandakanalid, kuidas kiikun LGBT ühenduse minister ja laias laastus oli sõnum see, et kiik peaks võtma ühelt MTÜ-lt ja raha, mis on talle ette nähtud. Ja kuna kiik seda teha ei taha, siis sellises käib propagandakanalite kaudu siis ministri tuuseldamine ja kuni selleni välja, et peaminister Jüri Ratas pidi ise sel nädalal oma suurimat liitlast ja, ja suurt siis mõttekaaslast rünnakute eest nagu siis kaitsma hakkama, et et ega see tõesti valitsusele ilmselt hästi ei mõju. Aga samas nagu me oleme näinud varasemadki, et et eks nende kanalite suhtes Ekre poliitikud tõmbavad suhteliselt kiiresti ka distantsi või nad ütlevad, et oota, aga ega meie neid artikleid vorbi sinna. Eeennas uued uudised on ikkagi selgelt nagu ekre kanal. Selles mõttes on küll nüüd ei eraldaks, aga, aga mina olen sellest asjast natuke teistmoodi aru saanud. Jutt ei käi mitte sellest, et ta võtaks sellelt ühingult raha ära, vaid et lõpetaks selle rahastamise, on natuke, on kaks erinevat asja, aga võib-olla ma olen valesti aru saanud. Ei, see tõesti nii on jah. Sageli jääb mulje, et kuna kuna EKRE on olnud omaenda liste valimislubaduste täitmisega vaadet suurimaid raskusi kui on olnud peaministri parteil, siis on see need alatiseks, eks ju, seksuaalvähemuste sissetoomine on üks kõige mugavamaid viise, kuidas tähelepanu kõrvale juhtida, jälle võtta seda, tõsta üles selline kultuurikonflikt teema, hakata seda tümitama. Iseasi on jah, see, et nad nüüd läinud, kui varem on olnud, olete opositsiooni ja kõik, kes on tulnud mujalt võtnud peaministripartei ühe kõige võimekama poliitiku ja noh, no nii palju kui meedias kirjutatud peaminister ühe lähedasema nõuniku otseseid rünnaku oleksid anda märgatavalt, tõstab panuseid, et nüüd saab vaadata, kuivõrd sellised personaalsed rünnakud üle elatakse ja võimalik, et veel, millal sa lihtsalt mänguga kaasa ja kokkuvõttes midagi ei juhtu, lihtsalt nii-öelda on need jällegi tõstatatud üles. Mingisugune teine teema. Mina vaataks teistpidi, et Tanel Kiik on koos Jüri Ratasega selle valitsuse üks kokku paneel. Ise ta võttis EKRE kampa, nüüd ta saab oma nahal tunda, mida tähendab sellise parteiga koos valitseda, ehk ta peab ka taluma midagi, Jüri Ratas on kogu aeg siin vabandanud, tagasi tõmbunud. Nüüd saab ka Tanel Kiik survet tunda. Ega EKRE ja tema sõbrad on kogu aeg olnud selliste seksuaalvähemuste vastu, sellele mitte midagi uut kooseluseaduse vastu, nad on ammu olnud ja miks nad peaksid siis valitsuses olema olles kuidagi ennast lödiks laskmata heinad ikka jätka nagu sirge seljaga sama poliitika, tegemist ongi kõikne minu meelest tavaline plõksima ja seal ei juhtu mitte midagi. Et Tanel Kiik annab raha sellele ühingule ja EKRE ja objektiiv ja kõik teised jätkavad samamoodi, kui natuke teise nurga alt vaadata, siis tegelikult ma isegi natuke usun, et see võib Tanel Kiigele kasuks tulla, et et kui me oleme ausad, siis ega noh, kui ta sai valimistel 237 häält, siis ega kuigi tuntud ütleks ma, ta ta ei ole, et ja igasugune selline ka ebameeldiv tähelepanu tõstab teda esile ta just kogubki sellist ütleme, valijat või toetajad, siis ütleme, mitte ekre poolt, vaid just teiselt poolt ja ja see natukene nagu vesiga kiige veskile, et seda enam et noh, et Tanel Kiik ja me teame, et ta ei ole selline tühikargaja, ta on kindlasti selle valitsuse üks selliseid helgemaid päid, kes ilmselgelt on õppimisvõimeline tema puhul see paistab välja minu meelest just see tahe õppida, tahe valdkonnast aru saada ja lisaks ka ütleb, et tema haldusalas töötavad inimesed, et nad usaldavad teda, sest sest sest kiik usaldab neid ja seisab nende seisukohtadest. Ei, no see on täiesti võimeka juhina ennast praeguseks tõestanud, et minu arust ei ole tal ministrina mitte midagi häda, aga see surve on täiesti normaalne, sellepärast et eks see on üks EKRE ideoloogiast ja noh, ta peabki lihtsalt seda taluma, ongi kõikne. Ikkagi vaadatakse, et seal jällegi piiride nihutamine, kui niidele lõpetamadi määratava ühispildiga kuskil, siis põhimõtteliselt on jällegi ekre ennast modi rohkem valitsus kehtestanud ja rohkem asunud juhtpositsioonidel kui. Eino ta kehtestab ennast siis rohkem, kui see raha rahaeraldust ei tule ja mina saan näiteks väga hästi Varro Vooglaiu aru, temal ollakse seal sihtasutus perekonna traditsiooni kaitseks ja siis on väljano objektiiv, et nemad tegutsevad eraannetuste toel ja siis on olemas eelkeebeedee ühingiks, keda siis tootja prii. Et nad porr tahab saada võrdsust. Seda võrdsust on võimalik kahel moel saavutada. Kas anda mõlemale raha, võtta mõlemalt raha ära? Navarro ütleb, et kuulge, meie saame siin eraannetustega hakkama, miks teie ei võiks ka saada, et see ju koorma nagu maksumaksjat vähem mina saan? Varr on põhimõtteliselt väga hästi aru, ma ise mõtlesin, et kui palju siis neid katoliiklasi on, kes on varre taga, et neid on Eestis viimase rahvaloenduse andmete põhjal oli 4500 umbes. Ma ei tea, kui palju meil on homoseksuaalsed ja piiseksuaalseide transseksuaalsed inimesed on kuskilt lugenud, et neid võiks olla umbes kaks protsenti elanikkonnast. Siis tuleb, et neid on umbes 25000, et need ühingud võiksid ka täiesti vabalt saada, siis oma eraannetustega hakkama, sest nende toetajaskond võiks olla nagu tunduvalt laiem. Viimasel ajal kuidagi nagu segamini kaks väga erinevate ühingute üks on puhaselda, ideoloogiline, võtaksin seltskonna sõpruskond või noh, natuke sarnane võib-olla mingile väikesele parteile, aga, aga teine on ikkagi põhimõtteliselt tegemist on seksuaalvähemusega, ta on nii-öelda inimesed, kes ei ole seda valinud oma oma seisundit ja vajagi tänu sellele pigem just nimelt riigipoolset tuge. Et sellised seltskonnad sihtasutuse, perekonna asi nii-öelda traditsioonilise perekonna kaitseks, noh nad, nad ei vaja olemuslikult ühiskondlikku toetust, aga ka inimesed, kes on sündinud teistsugustena ikka oleks oleks nii-öelda nagu terve ühiskonna tunnus. Seal on nagu rohkem toetust saama, kui mõned teised vähemused, et ega katoliiklus on samasuguse, tähendab usk, on valik. Aga seksuaalne sättumus ei ole, aga mille eest neid kaitsma peaks nagu väga? Ühiskondliku surve eest? Kas kas kasvõi täpselt samasuguste nii-öelda? Seadused kaitsevad neid täpselt samamoodi, meil on, meil on ametnikud tööle võetud, nemad kaitseväe, neid, et see umbes on selline, nagu on põhimõtteliselt sa ju sa ju räägid, ütleme noh, sest vabatahtlikkust nagu a'la kaitseliit, ütleme. Ma. Väga vabatahtlik osas ma pidasin silmas ennekõike nii-öelda traditsioonilise perekonna kaitsjad, kellel on lihtsalt üks selline pooleldi poliitiline huvi. LGBT inimestel on huvi, et nende sättumuse pärast ei diskrimineeritakse, on nad on suhteliselt nagu erinevad tasandid. Nii ma tahtsin oma mõttega natukene edasi jõuda, et alustame, et võetaksegi nendelt LGBT ühingult raha ära, et siis minu meelest on jällegi siin on kaeda siin tekib kohe kiusatus võtta kõigilt teistelt samasugustelt tehingutelt raha ära, et sa nagu hakkad nülgima nülgima, siis lõpuks tekib küsimus, et aga kuulge milleks meile see riik üldse on? Just et, et see tegelikult need toetused erinevatele ühingutele on ju noh need on küll suured summad, aga need on samas ka ikkagi riigieelarve kontekstis väga väikesed summast, mille üle need vaidlused praegu käib ja mille eest ka Tanel Kiik seda survet saab, aga tulles korra tagasi Tanel Kiige siis selle küsimuse juurde, siis ma selles mõttes Suleviga nõustun, et ta peabki selle survega toime tulema, et ta on saanud endale ka ühe ütleme, raskeima ministeeriumi, mida hallata, et noh, seal on nagu sisuliselt iga iga hetk tiksub nurgas pom ja sa ei tea kunagi, millal see plahvatab. Noh, olgu see siis, ma ei tea, teemaks pensionid, tervishoid või ka näiteks seesama ravi nii turu korrigeerimine läbi apteegireformi ja ja kusjuures, et järgmisel nädalal peaks toimuma näiteks erinevate poliitiliste jõudude survel, mis küll omakorda on ajendatud väga selgelt ärimeeste survest arutelu, et pöörata ümber siis aastaid tagasi tehtud, aga nüüd siis jõustuv apteegireform ja sisuliselt eesmärgil, et olukorda ravimiturul saaks jätkuda suurärimeeste diktaadi järgi ja kui seni on olnud siiski arusaam, et reform tuleb ja siis kuidagi on see poliitiline tahe viimastel nädalal osaliselt muuta tulnud ja mul pole küll täpset infot, et kas selle taga on näiteks keskerakonnale tehtud 100000 eurone annetus või miski muu, aga on märkimisväärne, et et selline arutelu vahetult enne reformi jõustumist on toimumas ja, ja noh, arvestades et seesama Tanel Kiik on ikka väga selgelt öelnud, et reformi on vaja reforman põhjend nimetatud siis apteegireformi toimumine või mitte, toimumine teeb selgeks siis ka, et võib-olla kui ära ostetamatu kiik on, et ja ma julgen eeldada, et järgmisel nädalal on inimesed, kes siiski mingil põhjusel peavad kiiges pettuma. Ei no vot siin on see asi apteekide pärast, vaevalt et see valitsus nagu lõhki läheb, veel vähem läheb ta lõhki. Ütleme, seksuaalvähemuste toetamise pärast, et siin leitakse mingi rahupunkt, aga räägime veel ministrist, kelle vägitegudest näiteks ka delfist eile hilisõhtul veel lugeda sai, konkreetselt nüüd uudis puudutas küll tema nõunik kuuvahetust ja seejärel selle nõuniku öiseid kirjadega mille esitamine siin raadioeetris ületas igasuguse sündsuse piirid aga ühele tulevasele nõunikule Jakko Välil näib olevat justkui kõik lubatud, et ma ei tea, kas nendest kommentaaridest ja postitustest mida siin Delfiga on vahendanud sotsiaalmeediast. Tahame pikemalt rääkida või läheme kohe ministri juurde. Tundub, et äkki on juba teema ennast ammendanud, ma loen praegu siit delfist kell 11 26, välist ei saa, ministri nõunik kui nii et võimalik, et et tema väga, väga räige sõnavõtte on ennast juba tasa teinud, et et teema on selle koha pealt nagu maas vist tundub. Aga Kert Kingo, kelle heaks väli esmaesmase info kohaselt vähemalt tööle pidi hakkama noh, kui me võrdleme teda tema tegevusi Tanel Kiige omadega, siis noh, neljakordne häältesaak valimistel võrreldes liigest annab tugevama justkui jalgealusega aga probleemid, mille, milles sina avalikkuses pidevalt räägitakse, on siis teistsugused, olgu need siis postiteenuse kallinemise temaatika, välisvisiitidel käimise küsimus nõunike teema või siis viimati riigikogu infotunnis debüüti tehes lihtsalt noh, sellise ütleme, tänitava stiiliga küsimustele vastamine ja kusjuures mitmete sisuliste küsimustega ikkagi selgelt jänni jäädes, et et see näitab ikkagi sellist ütleme, et võib-olla mitte tahet niivõrd õppida ja ennast kurssi viia teemadega sisuliste teemadega. Aga võib-olla ta ei ole võimeline. Ma ma, ma ei usu seda tahet ei oleks. Aga ta on minister, kes alguses me mäletame, ta põhimõtteliselt keeldus nagu avalikkuse poolt oodata, vaid tööülesandeid täitmast, ehk et välismaal käimas ja pärast on ta suhteliselt ikkagi nii-öelda vältinud ka ajakirjandust ja muud, et siis noh täpselt see oli nüüd esimene kord, kus teda avalikult praadida. Ta valis selle tee, et ta ühtegi sellist head tsitaate pealkirja ei andnud, aga aga tõsi, sisuliste vastustega oli täpselt sama halvasti. Mina ei näinud otse, tema esinemistel viibisin ühel konverentsil ja siis lugesin hiljem riigikogu istungi stenogramme sealt nagu ei paistnud see välja. Natuke koperdas aga kõik ministrid kooperda, et minu meelest see asi ei olnud nii hull sugugi. Sest ma ütlen küll, et olles ise seda ülekannet vaadanud, siis stenogramm ja see esinemine on ikkagi selgelt kaks eri asja. Antud juhtumil kindlasti, et soovitan vaadata keele, et riigikogu kodulehelt leiab selle kerge vaevaga üles. Jah, tal olid mõningaid täitsa toredaid mõtteid. Mis ta ütles, et jah, et ta ei sõida mööda maailma ringi ja tuletas meelde. Aga kas siis teil käijaid kihutasid, et kus siis tulu on, et minu meelest ta osutas seal Anne Sullingule, kuigi Sullingu nime seal ei olnud, et et kus siis on see ekspordi kasv, Malaisiasse mul ei tule küll hästi meeldaks. Sulling on üldse Malaisias käinud, et vaatasin vanu uudiseid üle. Sulling keskel Jaapanis rääkisid Eesti piimatooteid, saaks rohkem Jaapanisse müüa ja siis saaks ka Malaisiasse Singapuri, Lõuna-Koreasse taisse. Aga võimalik, et ta käis ka Malaisias. Ta üritas siis öelda, et ega ma nüüd ei ole hullem kui Teie ministrid olid, et ega nende eelmiste sama sama koha ministritega on ikka ka paljudega igasugu skandaale olnud, et mõni neist sõitis võib-olla natuke liialt palju ringi ja tegeles seal nagu pigem turismiga. Et elu peab olema seal tasakaalus, tema teeb mõningaid asju vähem. See on keeruline valdkond ka selles mõttes, et et noh, see väliskaubanduse pool ja nagu ta ise seal siis sõnastas, et tema üritab neid kontakte, mis siis kunagi on saavutatud nüüd siin Eestis laiali jagada, et meie ettevõtjad jõuaksid sinna välismaale, aga noh, see kuidas see nüüd täpselt käib, ei saab ausalt öeldes pihta, kui sa välismaal ei käi ja nagu midagi ei proovi teha, siis ei tule ka mitte mingil juhul tulemusteks, see on täiesti kindel. Kui sa proovid, siis on võimalus, et midagi tuleb välja. Aga Kingo kõige suurem häda on see, et talle tekkis kohe alguses halb mulje ja ükskõik, kui palju ta siis praegu üritaks pingutada, siis tal on see halb mulje juba olemas ja see nagu jätkub ja jätkub ja ta on pidanud siis kogu aeg kirumis taluma. Kohati see on ka ebaõiglane kirumine, kohati seal täiesti õiglane, seda kuvandit on jube raske muuta. Mäletate, kunagi oli meil nimetatud Erki Nool täiesti mõttetu sportlaseks, noh, see mees ei sobi mitte kuhugi. Ja lõpuks ta pidi siis olümpiavõitjaks tulema ja kirjutas ennast Eesti spordiajalugu. Ma ei tea, mida peaks Gert Kingo tegema, et temast võiks nagu Eesti poliitikastaar. Kahtlustan millegipärast tema sinna ei jõua, aga võib olla, ma eksin ja ma oleks sellele. Ka rõõmus ei pane täiesti nõus sinuga ekad pea päev ikkagi üritamegi midagi teha, siis on ka lootuse tulevad tulemused ehk siis, kui me tahaksime saavutada tasakaalupunkti läbi selle, et mõni minister reisis liiga palju ja teine siis üldse mitte, siis see ei ole nagu lahenduseta meede. Kuidagi jõuaksime keskpunkti kokku niimoodi. Just, aga mind hämmastab poliitikas võib-olla see praegu, et ongi selline aeg, kus, et mitte aru saada või, või mitte sisuliselt osata vastata, on nagu noh, täitsa vastuvõetav või et nii ongi hästi. Vaata mingi mingis debatis enne valimisi, ma just ütlesin mehe EKRE kohta, et noh, mis ma näen probleemi, kui te peaksite saama valitsusse, et teil on väga lühike pink teil inimesi võtta ja noh, me näeme seda kui, kui tegelikult kui läbi suurte raskuste üldse Gerd Kingo leiti, et ta on päris palju inimesi, kes tegelikult võiksid minna, aga nad ei taasta ekretemplitele kuidagi otseta saada, et siis olemegi, et noh, ilmselgelt võiks seal olla võimekam inimesele kohapeal, aga vaata, kuna see koht on EKRE käes, siis tänu sellele seda võimeka võimekat inimest seal ka ei ole. Kuna me oleme sellise poliitikute õppimisvõime juurde juba jõudnud, siis no ma ei tea, Martin Helme, et ma julgen küll kiita selle koha pealt, et tema on minu meelest oma valitsemisajal siin rahandusministeeriumis küll näidanud õppimisvõimet ja see nädal. Et räägime me temast siis peaasjalikult selle pärast, et tööasjus USA-s viibiv rahandusminister käis välja idee, et Eesti võiks USA-ga koostööd teha, et pankade rahapesu tõttu USA-s algatatud juurdlus päädiks ülisuurte trahvirahade suunamisega Eesti eelarvesse. Martin Helme kohtus sealse advokaadibürookaid teemat arutada ja, ja siseminister Mart Helme nimetas poja tegusid Heraklese vägitegudeks suisa, et et no on siis Heraklese vägiteod. Ta ajab olemuselt õiget asja. Ma kardan muidugi, et sellises presentatsiooni saab väga palju, kardame naivism ja võib-olla selliste ettekujutuse loomist, et jällegi on kuskil olemas lihtsad lahendused. Ei ole, et ei ole nagu teada, et Ameerika Ühendriigid oleks kunagi nimatult trahvirahasid teiste riikide vahel jaganud, et pigem, kus Eesti saaks mõelda rohkem oleks omaenda seaduste täiendamisele ja võib-olla siis suuremate trahvide sisse kirjutamisele. Milles on probleem, et miks üldse kõik kuskil praegu Ameerikas käimas, et Eesti enda võimalikud trahvisummad on üsnagi nagu naeruväärsed, et tegelikult kui Eesti näitaks tõsiselt oma tahtmist võidelda rahapesuga, siis vähemalt tuleviku tarbeks seal see, mida me saaksime teha, kas ameeriklaste käest osad trahviraha, sest endale see mõte, see kõige rohkem kannatas võib-olla Eesti Eesti maine, et Eesti peaks nagu saama osa selles on iseenesest väga õige, aga ma nüüd ei ole kindel, kas meil on. Just et probleem on ju selles, et rahapesuskandaalidega need Danske rahapesu juhtum, Swedbanki asi, mis on jätkuvalt vist uurimise all, et nendega Eesti maine on kahjustada saanud, Martin Helme ütleb, et igal pool, kuhu ta läheb, küsitakse või, või viidatakse sellele, et te olete see rahapesuriik ja et selle mainekahju eest tuleks seda raha siis saama hakata, et noh, kuidas seda siis nüüd nendelt pankadelt või või kellelt seda siis kätte peaks ikkagi saama, on iseküsimus. Täpselt ta täna Eestis ma rääkisin madalates trahvi määrates, siis ma just otsisin välja, et tükk aega oli maksimaalne. Karistussumma pangale 32000 eurot, nüüd 2000 seitsmeteistkümnenda aasta teisest poolest on siis 400000 eurot. 1000 eurot on päris suur summa, aga mitte sellise mastaabiga pankade jaoks. See on ka ühe päeva kasvanud aga nüüd küll seda vaatame, seda asja siis minu meelest ka see on väga hea, kui rahandusminister mõtleb riigi rahakoti täitmisele. Ja teiseks, ta on pandud ka valitsuse tasandil vastutama võitluse eest raha rahapesu tõkestamise eest. Siit ta käib mingis advokaadibüroos. Mulle tundub kaltsium iseenesest hea idee, et me ei tea, mis büroosta küll käis ilmselt vähemalt loodame, et ta käis hästi hea see tunnustatud büroost tomatiküsimused. Kuidas selles tasustama hakatakse? Et noh, praegu ju ta minu arusaamist pidi, ta ei palganud kedagi, vaid ta lihtsalt uuris asja, et selles mõttes nagu öelda, et kas seal seal oli volitus, ei olnud seal kus on täitsa nagu teisejärguline küsimus, et et kui, kui ta palgatakse, kuidagi tegelevad, siis tuleb volitust vaja täiesti täiesti selgelt eksid. Et on võimalik ka selline skeem, kus advokaadid töötavad tulevase tasu nimel, et nad saavad endale lihtsalt teatud osa sellest hüvitisest, mis siis välja välja räägitakse. Helme on ju ka finantsinspektsiooni nõukogu esimees, ehk siis on selline kahepoolne asutused, ta poolenisti kuulub rahandusministeeriumi poolenisti Eesti pangale ja nõukogu esimehena saab ta ka seal igasuguseid asju teha. Finantsinspektsioonil ongi siis luba neid trahvimäärasid rakendada neid Samaras 400000 euro suuruseid. Ja ega Eesti ei ole ainus, kes on, kes on mõelnud, et võtaks erafirma appi, et näiteks Moldova palkas ühe sellise hästi suure ülemaailma tuntud ettevõtte Kroll. Krolli esindajad käisid ka siis Eestis otsimas seda raha, mis Moldova pankadest kaduma läks, käisid siin finantsinspektsiooni, seal käisid meie politseinike juures ja neil oli ka selline täisvolitus kaasas Moldova valitsuselt. Et see raha liikus Sinderso panga kaudu, selle tõttu mõtlesin Eestisse tulidki. Need on alati küsimus on, et kes, kuidas ja mismoodi siin trahvivat. USA saab kogu sellesse asja sekkuda selle tõttu, et kahtlasi tehinguid tehti põhiliselt USA dollarites. Ja siis tol ameeriklaste jutt on, et nad dollar on meie Raavik Teie mürgitasid oma tehingutega meie finantssüsteemi, et meil on õigus sekkuda. Eesti puhul jälle tekib küsimus selles, et Eesti on juba raskem käed korra karistatud. Ta võib, finantsinspektsioon võttis õiguse siin tegutseda ära. Et siis nüüd, kas me küsime uuesti, et kuulge, me võtsime teilt õiguse ära, see on kõige suurem üldse tegutsemisõigus on kõige suurem karistus üldse, eks põhimõtteliselt nagu seal lõpetab tegevuse ära. Ja nüüd küsime, makske veel raha ka, et nad see nagu kaks korda karistamine ei lähe üldtunnustatud põhimõtetega kokku. Noh, teine asi on siis, kui ameeriklased karistavad ja nad on valmis osa raha Eestiga jagama. On selliseid näiteid siiski olemas, näiteks prantsuse panka. Hästi suurt on pidanud jagama raha siis prantsuse finantsinspektsiooni kui ka ameeriklaste vahel puudutasite tehingut Liibüaga oli päris suur trahvisumma võimalusi, nagu on, samas näiteks mul tekkis kohe küsimus, et kui venelased hakkavad rääkima, et kuulge, teate, et me tahaks ka selle hagiga ühineda, Venemaa ja nimi on siin määritud, kas me toetaksime, venelased võiksid nagu trahvirahast endale saada Aserbaidžaan, eks noh, nende ja nimi on ka määritud. Mis siis, kui venelased hakkaksid ise raha nõudma, kas me ühinesime kla nende hagiga näiteks? Jällegi hea võimaluse ja siis on nagu neid võimalusi on jube palju. Ja need on leitavad nüansse on veel ühe dimensiooni, tõi esile Eesti advokatuuri esimees Hannes Vallikivi, kes ütleb, et see võib minna vastuollu Eesti põhiseadusega. Kui me hakkame selle nimel trahvi saada, hakkame jagama ilma vastavate lepetega deta USAga inimeste inimeste andmeid, nagu ta ütleski, et kuidas on tagatud kodaniku süütuse presumptsioon, nende au ja hea nimi, õigus õiglasele kohtumenetlusele ja nii edasi sõnaga ta viitab, et näiteks selle raha potentsiaalse saadava raha hinnaks on Eesti kodanikke, kodanike andmeid, siis noh, ta võib-olla ei olegi teostatav. Ei noh, siin vist Eesti kodanike andmeid ei hakka keegi kuhugi liigutama, et mis siin toimus, oli see, et välisfirmad liigutasid Eesti kaudu raha läbi ja tegemist oli välispangaga üles, et ma arvan siin nagu Eesti kodanike asju nagu suht vähe. Küll aga tulevad mängu siin Euroopas ja USA suhted, et mäletate, eelmisel aastal juhtus selline asi, et üks läti Pahklas põhja sellepärast et ameeriklased ütlesid, et võib-olla ta on seotud rahapesuga ja siis inimesed hakkasid sealt lihtsalt raha välja võtma ja see pank pidi uksed kinni panema ja samal ajal oli see, see pank, Läti pank oli siis Euroopa ühise finantsjärelevalve järelevalve all ja eurooplased pidid Frankfurti siis lihtsalt lolli näoga pealt vaatama, kuidas ameeriklased annavad selle panga kinni, et põhimõtteliselt siin tekib ju küsimus, et kuulge, kellel on siin rohkem jõudu. Kas see on Euroopale ja Ameerikale, et meil hakkavad sellised suured nagu riikidevahelised või isegi lausa mandritevahelised suhted ka mõjutama, aga ma arvan, et see mainekahju siis hüvitamise uurimine iseenesest ei ole halb, eks paistab, mis sellest ideest ja, ja mõttest edasi saab, aga vahetame siinkohal teemat ja räägime teemal nagu lauluviis ütleb sport, sport, sport, et mu hinges ja südames on, et räägime spordipäevast. Sel nädalal küttis paljudes vestlustes kirgi teema, et kas spordipäeva tulemusi peaks avalikustama või mitte. Et teema sai alguse õiguskantsler Ülle Madise vastusest lapsevanema küsimusele, kas kooli spordipäeval osalenud laste võistlustulemuste nime nimeline avaldamine on lubatud, et selliste tulemuste avaldamisest kolmandatele isikutele ja Ülle madise leiab, et selliste tulemuste avaldamisest kolmandatele isikutele peaks hoiduma. Et aastaid on, ütleme, pandud koolimajas stendile spordipäeva tulemusi ja et nüüd justkui seda teha ei tohi teha ei tohi, et tõsi küll, et stend on justkui muutunud, et enam ei ole, see võib olla füüsiliselt seina peal, on see siis kuskil, kui e-koolis õpilastele näha ja on see siis võib-olla lapsevanematele seal näha, aga aga et sisulist vahet pole, kus see stend paikneb, aga, aga et mis selle piiramise eesmärk siis justkui on, et nad ei saaks lapsepõlves traumat. Et kui sellele järgneb, siis sporditulemuste siis laste omavahelise käitumises ei järgneks sellist kiusamist ja sellele järgnevalt siis mingit traumat seoses spordi tegevustega. Vaat siin ongi see asi, et kui sa ütled, et kiusajad nagu teised lapsed, siis on väga raske nagu vältida seda olukorda, kus klassi või rühmakaaslased näevad, et kui kaugele sa siis seda palli viskad või kaugele hüpanud või noh, samamoodi tegelikult ka õiguskantsler vabandust, volinik ütles, Pedukuse andmeid ei tohiks ja käitumise andmeid ei tohiks näidata, et sa ju näed, et kuidas klassikaaslane sa seal matemaatikaülesannet lahendada või kas ta teab, et kuna madisepäeva lahing toimus, et põhimõtteliselt need klassikaaslased, kes on kõige potentsiaalselt kõige suuremad kiusajad, nemad teavad nagunii, millised tulemused on, et seal pole mitte mingit vahet. Aga noh, mina olen nõukaaegne lapsed, ma küll ei mäleta, et tollel ajal, kui, kui kõik andmed olid avalikud, et mingid vanemad inimesed oleksid sind tulnud narrima sellepärast et seal oli nagu mingi tulemus kehv või mingi millegagi ei saanud hakkama, et ma nagu sellist Belgradi üldse ei mõista, et ma olen mõelnud, et noh, et kui sa ei tohi nagu neid asju avaldada, et kuhu me siis välja jõuame. Mul tuli meelde, et president korraldab igal aastal vastuvõttu parimatele koolilõpetajatele ja meil avaldatakse kuldmedalitega lõpetajate andmeid, et kas me peame edaspidi ka, nagu neid asju hakkame varjama, sellepärast et need on ka ju tegelikult siin õppe edukas andmed. Et me tegime Päevalehes LP-s, tegime sellise rubriigi nagu terav küsimus, kus oli selle nädalal teemaks ja üldine konsensus tundub olevat sedapidi, et, et keegi kuskil ei ole selle vastu tunnustada edukamaid, ehk siis noh, kui sa, kui sa nagu tunnustus, siis on, nagu ei ole keegi kellelegi lavastajast, kes noh, nii-öelda täpselt kuldmedaliga lõpetanud ja muud, aga et kui see on needa häbiposti panek või ütleme, õpib halb halbade tulemuste barakk õpilaste puhul, kes seda võib-olla ise ei sooviks siis võib-olla küll tegemist lihtsalt proportsionaalse nende riive, aga nende nende nii-öelda kannatuste suurendamisega, mis teine õiget eesmärk. Ülle Madise seisukohast ma saan aru justkuinii, et see, see spordipäeva tulemus konkreetselt, mis on õppekavas reguleeritud, on sama nagu noh, ma ei tea, bioloogia tunnis kontrolltöö tegemise tulemus, et kui me paneksime bioloogia tunnis tehtud kontrolltöö tulemused samamoodi üles kõigile näha, et siis võiksime ka hakata lapsi võrdlema seal e-koolis, siis aga noh, teatavasti pannakse siis need üles ikkagi siis individuaalselt, et lapsevanem konkreetselt oma õpilasoma lapse tulemusi erineb, on siin puhul siis see, kui on mingid olümpiaadid või, või spordivõistlused, kui sellised, kus laps omast vabast tahtest just osaleb ja nende tulemuste avalikustamine ei ole nagu justkui keelatud, et, et siin on nagu noh, kerge vahe sees. Ja noh, teisalt Ülle Madisega tõesti toob välja seda, et see tunnustamise aspekt, et, et tunnustada esimest kümmet näiteks sealsamas avalikuks tehtud nimekirjaga ei ole nagu iseenesest probleem probleem tekib just nende tagumiste poolte avalikustamisega, sest need on sageli lapsed või noored, kes ei taha võib-olla seda avalikkust. Jah, ja kui sul on klassis, ütleme seal 20 kuni 25 inimest, siis nad oskavad ülejäänud 10, kes sinna esimese 10 sekka ei satu, ülejäänud lapsed oskavad nende nimed siiski välja raalida. Me täpselt seda teame, nad räägivad omavahel samamoodi ja aga tõepoolest see, et võib-olla siis vanemad ei tule neid narrima häbistama, tõsi jällegi tuleb mulle meelde see asi, et on hästi palju näiteid, et need inimesed, kes koolis ei ole läbi löönud tulevikus tulevases elus täiskasvanutele on väga-väga edukad, kasvõi sedasama Erki Nool, täiesti mõttetu sportlane, kes tuli olümpiavõitjaks. Just, aga no mulle endale meeldib mõte või soovitused, kiida avalikult, kritiseeri omavahel ja aga läheme edasi, räägime sellest, mis hakkab toimuma täna Londonis ehk siis Briti parlamendis. Seal kindlasti Sulevi üks lemmikteemadest. Seda arvas oleme siin saates korduvalt sellest rääkinud, sa oled mitmel korral esile tõstnud seda teema olulisust Eesti kuulajate jaoks ja sellepärast täna ka siin selle teemal räägime. Britid peaksid 31. oktoobril Euroopa Liidust lahkuma aga seni ei ole ükski Brexiti leppe heakskiitu saanud. Peaminister Boris Johnson koos kaaslastega töötas nädalal Euroopa juhtidega välja uue leppe kava ja seda esitati kui suurt töövõitu. Aga no olgem ausad, et täna täna kogunev briti parlament Ma ei ole sugugi mitte kindel, et see lepe seal vastu võetakse, arvestades jõujooni, et et noh, konservatiivid, nüüd ma saan aru, toetavad seda lepet, et need saadikud, kes lahkusid konservatiivsest parteist siin eelmise pooleteist kuu jooksul nende seisukohti, ütleme nii, et vist on erinev, aga Junianistid, kes on konservatiivide, siis koalitsioonipartner on öelnud, et nemad jätkuvalt ei ole selle leppega nõus ja ei, rääkimata siis leiboristide ja teistest opositsiooni saadikutest, tõsi. Mis teeb selle kaalukausi või selle hääletuse, võib-olla tasavägiseks on see, et terve hulk on saadikuid, kes ei ole otsustanud või kes suisa ei pruugi ka hääletama minna, et see võib, võib seda olukorda muuta ja Briti meediast lugedes siis ega analüütikud ei ole ka sugugi mitte kindlad, mis saama hakkab, nii nagu ilmselt ka meie siin ei suuda täna veel mõned tunnid enne kui see otsus tehakse öelda, et, et kas see lepe nüüd kiidetakse heaks või mitte. Ja jah, et põhimõtteliselt seda, seda me ilmselt täna öelda ei suuda. Noh, täna ta täna me suudame, aga see pea mitte veel ei osteta. Eesti aja järgi viskas pool viis umbes vall on võimalik, et üldse see hääletus pihta hakkab, et noh, tõesti, et Boris Johnson saavutas midagi, mida alguses peeti üldse peaaegu võimatuks, ehk siis Euroopa Liit tegelikult olin valmis ikkagi temaga läbi rääkima. Jah, ta tegi hästi palju järeleandmisi võrreldes esialgsete positsioonilt, aga talle vähemalt on olemas uus tekst, millega parlamenti minna, on iseenesest väga huvitav, et olemuslikult tekitatakse selline nagu tolli tollipiir Suurbritannia põhi põhisaare ja siis Iiri saare vahele jätta, selle päri päris huvitav lähenemine. Täpselt näis, et missis. Ja see on see peamine muutus ka selles leppe tekstis, et üldjoontes seal põhipunktid ikkagi Theresa May lepetega jooksevad sarnaselt kokku, aga, aga just see tollipiiriküsimus, et et see on see muutus ja mida ka ma saan aru, et Iiri peaminister. Mulle on kogu aeg see asi tundunud. Tsirkuse tundub praegu kõige olulisem avaldus, mida ma sellel nädalal selle kohta lugenud. Välisminister Urmas Reinsalult, kas ütles, et kui palju see meile maksma läheb? Eestile siis maksaks leppeta Brexit 250 miljonit ja 2000 töökohta leppega 50 miljonit ja mõnisada töökohta ehk vahe on 200 miljonit. See läheb nagu eestlasele on, ma arvan, kõige rohkem korda. Raha on alati raha armastanud. Kahtlemata raske on näha, mis saab Boris Johnson'ist edasi, juhul kui see tänane lepe siis ikkagi läbi ei lähe, sest et tema on olukorras, kus ta on justkui parlamendi poolt ka sunnitud minema ja küsima siis ajapikendust, seda ta seni teinud ei ole. Siis on seal seaduserikkumise asi õhus, et noh, saab näha. Topher õhus igal igal sedasi armi korral erakorralised valimised, nii et siis eks need taas kord mingikujulise rahvaga rahva kätte antakse arvel Raimo Poom, meie toimetaja kirjutas eile väga hea ülevaate, et mis juhtub oletama, et isegi leppinud heas kirjas nähakse, et Suurbritannia on nagu kohe läinud, et teised pikk üleminekuperiood ja me saame seda Brexitiga tegeleda veel väga pikka aega. Aga poliitika tegemisest põgusalt kuuessaa moodi tsitaadi algus, ära ole kõva mees, ära ole narr, ma helistan sulle hiljem, tsiteerides Donald Trumpi. On ju ilusasti öeldud, et see on siis trumpi tsitaat retseptaipäedoganile, kes siis on Türgi president ja kelle Väätsis tungisid üheksandal oktoobril Põhja-Süürias kurdi siis rahva, kaitseüksuste ja kurdide juhitud Süüria demokraatliku jõudude käes olevatele aladele ja pärast seda, kui trump teatas USA vägede lahkumisest piirkonnast ja ega sellest trumpi sõnumist on keeruline küll aru saada, et kumb see karm poliitik seal on, aga, aga vähemalt nii palju sel nädalal justkui edenes, et relvarahu sõlmiti, tõsisin eilegi tuli uudiseid, et see relvarahu täielikult ei pea, aga aga noh, türgi on, on siin ennast päris jõuliselt selle teemaga kehtestanud ja noh, Tal on ka väga hea selline võti või, või nende põgenike teema, et Türgi teatavasti ju põgenikekriisi ajal keeras oma piirid kinni, kui Euroopa Liiduga kokkulepe selliselt sõlmiti. No see on jah, olukorda, kus võitjaid näha on, on kerge, on need, kes täidavad, saab hakkama ikka, et noh Venemaa ja Iraani ennekõike ja küllap siis ka Ardo on, kes on, saab välja, tõsta populaarsust läbi läbi sellise noh, pigem võiduka sõja vähemalt vähemalt esimene esimeses faasis. Aga, aga noh, ka Ameerikas endas õitest tuli see otsus täieliku üllatusena mitte ainult kurtidele, vaid jätame siis Ameerika liitlastele brittidele, kes seal õlg õla kõrval sõdis Ivar jätkuvalt või noh, on seal piirkonnas kui ka ütleme paljudele Ameerika ametnikele, et noh, näiteks täna väga märgilise tähendusega kirjutas Washington postis arvamusartikli, mõtlesime kallale, kes on siis tee vabariiklaste juht ehk siis trumpi enda parteiga nimetab seda kõike strateegiliseks õudusunenäoks. Näitleja võib niimoodi tõlkida, ehk siis ka Ameerikas on väga palju kriitikat, peksis väga tugevasti nõrgendanud Ameerika positsioone just tänu sellele, et A paljude potentsiaalsete pärija praegused liitlased mõtlevad, võib olla mitu korda. Kui palju saapa üldse Ameerikat uskuda, et kurdide kohta kasutada sõna reetmine on ilmselt üsna paslik pluss täpselt, et Ameerika on ennast tõmmanud välja andnud teistele suurvõimudele, siis võimaluse korralikult kanda kinnitada. Tõsi, kogu selle asja taustal on see, et otsus on märkimisväärse hulga USA valijate jaoks populaarne. Brand Trumpi lubadus oli lõpetada lõputud sõjad ja ta on oma lubaduste koha pealt täitnud seal suvir Süürias. Ja sina vaatad kogu seda asja meie suurima liitlase USA seisukohalt, aga samamoodi mööda vaadata seda kõike meie teise suure liitlase NATO liitlase, Türgi seisukohalt, kes on läinud sinna terroritõrje operatsiooni tegema ja kellele praegu segatakse. Selles mõttes jällegi Atsub teistmoodi vaadata. Aga siin viimase minuti jooksul saates lubage õnnitleda Sulev Vellerite tema kolleege Eesti Ekspressis tegelikult samuti ka Äripäeva sel nädalal tähistati nende kahe väljaande kolmekümnendat sünnipäeva sellise suure konverentsiga kus võtsid sõna olulised kirjandustegijad ja et mitte, et küsida väga lihtsasti ja väga lühidalt, et kuidas ajakirjandusel läheb, siis küsin hoopis, et kui ta kuidas saaks täna ajakirjandust teistmoodi teha või paremini teha. Lühike vastus. Palju tööd tehes aitäh. Ma olen nõus, et saaks teha teha küll, kui oleks veelgi rohkem ressursse, aga praegusel puhul lihtsalt jääb enda suhtes ausaks, mitte lasteaiast maha müüa, ehk siis põhimõtteliselt üritada jätkata samas vaimus. Sellega on hea täna lõpetada, soovime kõigile ilusat laupäeva jätku. Täna olid stuudios Sulev Vedler, Krister Paris ja Taavi Eilat. Nädala pärast on minuga siin rahvast teenimas Neeme Korv, Evelyn Kaldoja. Nautige sügisilma Jaak kuulmiseni. Saade on järelkuulatav, vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.