Vikerraadio. Tere, oktoobri viimane nädalavahetus on käes ja aegamisi kollaseks muutunud puud on tänaseks enamus lehti juba maha lasknud vaid eriti tugevad lehed püsivad tubli ja tublimad inimesed on mahalangenud, lehed kokku riisunud. Suvisel aiamaal tuleb veel teha viimaseid sügistoimetused, kuid üldiselt saab tubasemate tegevuste ka hakata peale, seda enam, et ega väga seal õues enam olla ei tahagi. Vikerraadio akna taga on ilm väga sombune. Õnneks on maailmas natuke kuivemaid päikeselise maid, kohti nagu näiteks Kataloonia, kus eestlased peavad pöialt Ott Tänakule kes võib kindlustada endale aust siis Mesikoha ja eks meiegi loodame, et eesti mehel läheb hästi, kuid siin stuudios oleme rahva teenrid, et ega ikka selleks, et võtta kokku nädala olulisemad sündmused ja täna oleme siin koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehest. Tere Neeme Korv Äripäevast. Tere ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust. Lühidalt loetlen ka teemad, millest saates juttu tuleb, räägime ministrivahetusest. Kert Kingo tagasiastumisest. Kõneleme listeeriapuhangust ja maaeluminister Mart Järviku valedest või pooltõdedest kõneleme peaprokuröri saagast. Vaatame otsa apteegireformile, mida tahetakse pidurdada ja räägime taas Türgi Süüria USA liinis toimuvast. Brexit, mida arvasime tõusvat selle nädala oluliseks teemaks jääb ilmselt Vähe tähtsate arengute tõttu siiski saatest välja või päris sinna. Lõpupoole aga alustame teemakidega algusest ja meie eelmise saate ajal käisid arengud sellest teemast. Nüüd siin käsitleme, hakkame ja eeldades, et kõik raadiokuulaja ei ole detailidega detailideni kursis toimuvaga, siis lühike kokkuvõte IT- ja väliskaubanduse minister Kert Kingo vajas uut nõunikku. Eelmisel reedel kirjutas endine Keskerakonna liige ja toonane roheliste liige Jakko Väli sotsiaalmeedias. Temast saab uuest nädalast Kingo nõunik. Ja kasutades siis selle juures väljendeid a la et värisege värdjaid ja nii edasi ja minister oli samal päeval allkirjastanud kas töölepingu, mille alusel viimane asunuksis esmaspäevast nõuniku ametisse väli rolli aga eelmise reede hilisõhtusel ajal peal mingi märkimisväärne hoog või ma ei teagi, mis asi, aga väga obs söönsete sõnadega Facebookis sõimas ta Evelyn Sepa ja tegelikult veel ka teisi inimesi ja ö mööda skandaal kogus hoogu ja minister Kingo teatas laupäeva hommikul meie saate ajal, et välistada ei saa tema nõuniku asi olnuks sellega justkui maas. Aga kuna Kingot ootas esmaspäeval pikema arupärimine riigikogus, siis tuli talle anda selgitusi antud teemal ja ja see on üllatus, mis ta seal ütles, et jama tsiteerin, mina ei ole temaga kohtunud, ütlen kohe otse välja ära, mina ei ole kohtunud temaga väga julgelt võin seda öelda, me ei ole kohtunud, me ei ole rääkinud sel teemal tsitaadi lõpp ja avalikkuses toodi välja sisse valetamise teema ja kolmapäeval teatas Kert Kingo, et paneb ministriameti maha, et see on selle saaga selline lühike kokkuvõte ja mis minu meelest on siin ka selline oluline või igipõline poliitika tõde, mille kohta me saime ehk taas kinnitust ja mille vastu ometi ja ometi yhtegi eksitakse ehk siis poliitikas ja ka valitsuses on nii, et sa võid olla rumal. Sa võid olla äärmiselt rumal, aga sa ei tohi valetada. Ja see on kõige lihtsam poliitika tõde, aga ometi minnakse sellega vastuollu. Ütlesid nii põhjalikult, kohe järeldusega. No tegelikult ega Kert Kingo kogu ministri aeg, mis ei ole olnud väga pikk, on möödunud ju üle kivide ja kändude ja seenalal algas ma arvan, et väga paljudele inimestele keeriva teatega, et ei plaani välismaal reisidega inglise keelt rääkida, olles samal ajal väliskaubanduse minister, samuti seadis ta kahtluse alla e-valimised, mis, kui sa oled IT-minister ja Eesti üks selliseid nii-öelda väliseid brände on, meie IT edulugu on samuti kaunis kahtlase kahtlase väärtusega toimet mine ja minu meelest selle nädala lõpuks, mis on siis järeldus, mida on ka näiteks neeme välja, on Äripäev kirjutanud oma juhtkirjas ja mida kirjutas ka Postimehes Isamaa legendaarne peaminister Mart Laar, et võib-olla oleks aeg see ütleme ausalt neetud ministrikoht ära kaotada ja võib-olla siis kompromissina, et üks, üks koalitsioonipartneri jääks alakaalu võtta ka veel mõlema ülejäänud partei portfellita ministrikohad maha. No ma saan aru, et selle ministrikoha selline üks selline loomise eesmärk on ju ka see, et tõepoolest siis oleks erakondade vahel selline poliitiline tasakaal, et igaüks saaks endale viis kohta selles kabinetis. Ma sain peaministri intervjuust Toomas Sildamile antud intervjuust niimoodi aru, et põhimõtteliselt saaks valitsus töötada ka 12 ministriga, ehk siis kui ei oleks näiteks seda, mis ta on meil kõlblusminister, Solman siis järgi rahvast siis see minister, kes, kes on see riigireformi oma rahva maale viimise käilakuju, ehk siis riigihalduse minister. Et põhimõtteliselt võiks ju siis nagu lahutada selle ja kui valitsus on öelnud, et oma koalitsioonileppes, mida ratas rõhutab, et see on nii tähtis ja nii edasi siis seal on väga olulisel kohal, mida kõike ettevõtjad näiteks toonitasid, on see bürokraatia vähendamine võiks ju siis valitsuse tasandil ka, kui, kui 12-ga saab, et siis võiks ju 12-ga teha 12 ministri kohaga. Portfellita ministrite just nimelt, aga, aga noh, ei ole praegu jutuks tore küll, aga ei ole usutav, et see valitsus läheks nüüd seda kuidagi kinni keerama või, või neid ministrikohti kaotama. Nojaa, aga samas on ju näha juba juba sellest lõppevast nädalast, et ekre sattus hätta, leidmaks endale juba nüüd, siis kolmas väliskaubanduse ja IT-minister, kui kaks esimest on olnud ikkagi väga skandaalsed tegelased. Ega me veel ei tea, kui hätta nad on sattunud, et pole ju veel aega kulunud kuigi palju praegu on ainult. Me teame seda, et seda väliskaubandus ja IT-ministrit asendav siseminister Mart Helme. See on see, mis on avalikkusele teada ja ja ühest ühtepidi võib öelda, et ana anname aega otsida. Just täna toimub ka EKRE volikogu, kus seda teemat vist ka arutatakse, aga noh, minule teadaolevalt täna ikkagi veel nime välja ei öelda ja ja ega ma saan aru, et see Kingo temaatika, see tuli ka erakonnal ikkagi natukene üllatusena kõik see väli, teema seal, et väli palkamise teema, millega ei olnud justkui siis erakond ikkagi vähemalt informeeritud, ütleme nii, et ja, ja see valetamise temaatika, millest me siin alguses põgusalt rääkisime, siis ega valetamise mõistis hukka väga selgelt ka Martin Helme näiteks riigikogu kõnepuldist ja noh, sealt ei olnudki enam väga pikka teed, et mis edasi, aga noh, küsimus, et, et kellena uueks ministriks leiavad, on muidugi iseasi, et noh, kas või Gert Kingo leidmine siin. Sel ajal, kui marti kuusiku skandaal lahvatas, oli päris keeruline, teadaolevalt käis mitmeid nimesid läbi, kellele juba ka taustakontrolli tehti, aga nii mõnelgi juhulavastajat Diet ootatuse paturegister ikkagi liiga puhas pole, et ärme teda parem välja pakku. Ja ei pakutud ja leitigi Kert Kingo sinna ametisse, kelle paturegister taustalt oli väga ilus, puhas, aga minu meelest unustati üks oluline kontroll tegemata seal inimesega vestlemine ehk siis küsida, et kas ta tahab seda tööd teha, millised on ta nägemused ja ja kuidas ta seda tööd kavatseb tegema hakata. Aitäh, me võiks ju tegelikult küsida ka üleüldse seda, et milline see, mis seal roll ja funktsioon sellel ministri kohal ikkagi üleüldse on. Et kui me praegu mõtleme näiteks oma lähinaabrite peale, siis Alexander Stubb, kes kunagi väliskaubandust edendas Soomes oli ikkagi minister, kellel oli väga arvestatav isiklik võrgustik, ta tegi selle võrgustiku arendamiseks väga suurt suurt tööd, eks ole, tegi, tegi. Ja, ja kui me mõtleme nüüd siis Kert Kingo peale, siis ta kohe esimese asjana ütles, et tema seda võrgustikku tegelikult arendada ei tahagi. Ei no aga, aga see ongi, et need portfellita ministri, selles mõttes on see idee hea, et kui erakonnal on mingisugune visioon mingis konkreetses teemas näiteks tulebki partei, kellel on väliskaubanduses väga hea visioon, neil on ka võib-olla väga hea ministrikandidaat portfellita ministri ütleme näiteks Isamaa puhul rahvastiku osas neil justkui oleks visioon noh, mingitpidiselt aru, et miks nad tahavad seda kohta. EKRE-l on ka visioon, et kui sa, kui sa mõtled Paneme e-valimised kinni. Noh, laias laastus on see, mida EKRE kommunikeerib avalikkusele on hästi tugev euro kriitika, e-riigi kriitika, ametnikkonna kriitika, kõige varem tehtu kriitika homode hädaoht, eks ju, ja ja see, see käib nagu noh, nii-öelda nagu, nagu kõige ees ja see on selline nagu, nagu aluspõhimõtetes on selline ise valitsejaliku ministri selline käekiri. Kas kas see on visioon või see on protest, et ma kardan, et see on tegelikult ongi probleem selles, et, et väga paljud, ka nende hääled on protestihääled, et need hääled on tulnud sellepärast et teatud osa ühiskonnast tunneb end maha jääda tuna ja nad tunnevad, et see nii-öelda edukas peavool on nende suhtes ebaõiglane, aga see tähendab, et oleks tegelikult küll vaja visiooni, visiooni oleks vaja selles suhtes, et kuidas neid inimesi järele aidata, aga selle asemel on protest selles, kuidas tõmmata maha see, mis on nagu mingi osa inimesi edukaks läinud, et protest, aga minu meelest probleem on ikkagi selles, et ei ole visioon ja kui sul ei ole visiooni, siis sul ei ole ka mõtet omada portfellita ministri kohta mingisuguse asja tegemiseks, kui ei taha mitte tehavaid lammuta. Just et kas see ministrikoht, et ongi ju selline edukate ministrikoht, ma ütleksin, mida peab see siis Kert Kingo seal giid jah, just nimelt, et et see, see positsioon on ju täpselt selline, ütleme reformierakondlik ma ütleks, tal on kuidagi hästi tugevalt Reformierakonna hukk, no kuvand ka selle liite ja väliskaubandusministriportfellile minu meelest, et et. Kas saab põhimõtteliselt nii-öelda heas mõttes müüa Eesti riiki, kui tegelikult taustaks on e-riigi nii tugev kriitika, eks, et et ma, ma arvan, et tegelikult tegelikult ei saa ja kui, kui veel ma lugesin veel kord seda koalitsioonilepet, kuna ratas seda nii palju rõhutas, ta rääkis seal koalitsioonileppes, räägitakse näiteks depolitiseerimise vajadusest ametnikkonna puhul ja ja üleüldse ikkagi nagu rõhutatakse, et spetsialistid on jube tähtsad. Et no ma ei tea, et äkki siis äkki äkki siis prooviks spetsialist ministriga, kui, kui see nii on, aga ma ütlen, et see ei lähe kokku sellega, mida, mida EKRE tahab. Et tema minister. Teine teine kompromiss oleks võib-olla see, mida kahjuks ja seal tuleks väga palju asju tagasi kerida. Et neile pakkuda välja mingisugune portfellita ministri koht, mis esindaks rohkem nende valijate muresid. Tegelikult nende valijate mure pole väli väliskaubandusega e-riik, vaid nende väljat, valijate huulel, midagi muud. Ma kardan, ränne ei ole. Rahvastikuminister on juba loodud, kes tegeleb ka rändeprobleemidega. Nojah, mingi rahvastikuministri koht täpselt Taavil on õigus, et, et võib-olla mingisugune hoopis, et kuidas nagu mingite teatud sotsiaalsete teemadega tegeleda, et mingisugune, võib-olla veel maaelu nüanss või mida midagi sellist, mis reaalselt esindaks nende valijate muresid ja siis võib-olla oleks ka lihtsam televisiooniga välja tulla. Jah, just et noh, see on ikkagi selles mõttes jällegi mõttemänguks hea, aga tegelikkuses ju absurd, kui me hakkame looma lihtsalt ministri kohta selleks, et et nemad saaksid ka oma viienda ministri positsiooni ära täita, nii nagu teised koalitsioonipartnerid saavad, et sinna pigem on ikkagi küsimus, et et kas antud ministriportfelli on vaja, kui on tarvis, siis siis tuleks ikkagi leida sinna pädev inimene. Ja noh, tõesti, et eksperdi leidmine näiteks sellele ministri positsioonile kindlasti eksperte, kes oleksid seal kompetentse pead kui kõik poliitikud kokku, aga probleem on selles just nimelt sellest EKRE kuvandis ka, et sa lähed EKRE ministriks siis sellisel juhul, et ole, sa, ma ei tea, Taavi Kotka või, või kes tahes, aga. Noh, häda on ju selles ka, et hea, selles on, ongi see küsimus, et Sulle hakatakse esitama ka neid küsimusi, mis puudutavad erakonnapoliitikat laiemalt ja, ja siis see asi ei, ei kipugi nii-öelda töötama. Et noh, iseenesest muidugi näiteks kui vaadata seda maailma, millega see väliskaubandus ja IT-minister võiks tegeleda, siis näiteks seesama idufirmade teema olles nüüd, mis aasta algusest enam-vähem töötanud äripäevas ja puutunud kokku erinevate ettevõtjatega ja ettevõtlusrühmadega, ütleme nii, siis see idumaailm on, on päris keeruline, keeruline see, see seltskond. Ja samal ajal samal ajal ta on nagu kiiresti kasvav kiiresti laienenud seal tehakse neid otsuseid. Ta on seal juba hõlmab täiesti arvestatavat hulka ka noh, noori inimesi, noori, ettevõtlikke inimesi, kes sellesse maailma lähevad, ennast proovile panevad ja, ja nii edasi. Selle, selle, selle maailmaga ei ole ka väga lihtne saada sellist kontakti ja, ja, ja nendega nagu suhelda, samal ajal ta on väga tähtis Aga see nõuab huvi valdkonna silmapilkselt stsenaarium sellesama ringkonna tausta hästi tundvat inimest, kes, kes neid kohe ette ei vihkaks, sest et nad nagu mõned neist inimestest, kes ilumaailmas tegutsevad, on väga ekstsentrilised, et sa pead suutma nagu eksentriks. Kes on näinud filmi ükssarvik, et isegi siis, kui seda vaadata, kui nagu komöödia võtmes, siis sealt ma arvan, et mingit aimu see avalikkus tegelikult sellest sellest saab, sellest maailmast. Aga selle teema kokkuvõtteks, noh, ma ei tea, mina ikkagi julgen EKREt ja vähemalt Kerttingut selle eest tunnustada, et nad selle otsuse tegid poliitiliselt, et et sellega te olete nõus. Ma saan aru, et Kert Kingo väga väga nagu ei olnud seal nüüd eestvedaja oma otsuse langemisel. Erakonna seisukoht oli selge, ühene ja, ja muide, mulle tegelikult natukene selle ekspertministritelt teemaga veel meenub, Leedu näide, seal on see talurahvaerakond, kes on sihuke pisut populistliku pooledalt teatud teemades on üsna sarnane Ekrele ja nendel on muide spetsialistidest ministrid ongi sellised suhtelised parteid, valitsuses annavadki tooni Partei sidemeta ministrid, et see on võimalik, aga nohjah nõuab inimesi, kes tahaksid minna siis ikkagi võtta selle EKRE ministri tiitli endale. Aga kuidas on sellega, et riigikogu liige, et kas tema võib valetada, kas tema, tema naas, Kert Kingo naasmine Riigikokku, see on nagu siis lubatud. See on tema valija antud mandaat, kuni tal ei ole põhjust võtta ikkagi seda saadikumandaati käest ära, siis temal on tema valijate mandaat ja me me peame seda aktsepteerima, et eks riigikogu 101 inimese seas on selliseid ja teistsuguseid, et ega nad kindlasti kõik pole sajaprotsendiliselt inglid ja kõigil inimestel on tumedamaid ja heledamaid hetki, aga noh, see on paratamatus, et see on tema valijate antud mandaati, et ma arvan, et me ei saa selle kallal väga plõksida. Näeks siis saab ju järgmistel valimistel on see koht, kus, kus saab näha, et kui ta, kui ta uuesti kandideerib Ütlevad riigikogulane ei pea otseselt midagi juhtima, kui ta ei taha, kui te võtta mingit algatust endale ette, et seal ei pea olema liidritüüpi inimene alati ja ta ei vastuta nii suuremalt ta loomulikult riigikogule, seal on vastutus, seda ei tohi alahinnata, aga ta ei ole, ta ei ole, ta ei pea olema juht, ta võib-olla mingi teema, aktiivne huviline ja nii edasi, aga ta ei pea elama. Aga see, et ajakirjandus selle küsimuse sellisel moel püsti on pannud, on täiesti normaalne ja ma arvan, et, et eks iga inimene siis mõtleb selle peale. Kert Kingo saab ka naasta siis selle teema juurde, mis talle tegelikult südamelähedane on, ehk siis juristi taustaga ta on ja need nende teemadega lubab ta siis tegelema hakata, et aga muidugi sellel uuel ministril, kes iganes nimi saab olema, ega see kerge amet selles mõttes ka ei ole. Et noh, nüüd jälgitakse eriti eriti tähelepanelikult tema tegevust igas aspektis, mis keelida räägib, kus ta käib ja kus ta ja keda ta enda nõunikuks võtab. Ega sellesse positsiooni, ütleme nii, et kergekäeliselt keegi ei läheks, ateegide ministriks ei ole sundinud ja ütleme nii, et kedagi sunnita, ministriks ei karda, et me nii ei saagi kedagi. On see normaalne, et kui sa võtad ministri positsiooni, siis sa arvestad, et sa oled luubi all väiksed asjad, mida sa teed või tegemata jääda, et need võidakse väga või, või sinu mineviku patud, et need kõik tõmmatakse lahti sama Pralleel tulen just NATOst, kus on USAl uus kaitseminister, eelmine kaitseministri kohusetäitja, kes võis olla muidu tubli mees ei saanud sellele kohale, sest ta lõpuks sai aru, et ta ei taha, et tema pere- ja eraelu tõmmataks kongressi ees ja meedias lahti juba tulisest juba tuli välja, et tema naine on teda peksnud, tema poeg on tema naist peksnud ja nii edasi, et ta sai aru, et tema pereelu rahu rahu hoidmise nimel parem kui ta ei hakka ministriks, et see on lihtsalt paratamatus, et kui sa seisad kõrgemal positsioonil, siis sulle esitatakse pisut kõrgemaid nõudmisi ja ma arvan, et see ka Eesti ei peaks loobuma oma ministritelt parima ootamisest, ükskõik millisest parteist nad ei tule, neil peaks olema puhas tausta, mitte ülime, ülemar, konfliktne loomusetter. Aga ma loodan, et väliskaubandusminister ei tegele tulevikus ainult startup'ide ja selliste iduettevõtete välismaale viimisega, vaid ka näiteks tavaliste ma ei tea kalatööstuse toodangu siis turuleviimisega välismaal, et teema, millest me edasi räägime, on listeeriabakter ja selle ümber toimuv, et tuletan siis meelde esmalt, et kuu tagasi tõi telesaade pealtnägija tegelikult ka Eesti Ekspress välja, et Eestis on surnud Mati Vetevoolu, M V WOOL'i kalatehase toodangus saadud listeeriabakteritüvega ST üks kaks neli seitse kaks inimest. Tänaseks on selgunud, et see tegelikult on kolm inimest ja terve hulk kanga haigestunuid. Vetevool raius ja tegelikult raiub veel ka täna, et tema tehas on puhas ja vastab kõigile normidele. Mis tegelikult küll ei vasta tõele. Selle ja kehtestatud piirnorme on vooli tehases ületatud ka oktoobris tulnud uuringute põhjal ja eksperdid, kes teemaga tegelevad, ütlevad üheselt, et selgelt, et see bakter tuleb ainult sellest tehasest, kala läheb puhtalt sisse, tuleb välja, bakter on küljes keegi ja, ja keegi ei arva tegelikult selle juures seda, et Vetevool tahaks inimesi mürgitati, mürgitada või tappa, et ta on tubli kalaärimees ja ja kalamaitsev ei salga, olen isegi söönud, et et aga, aga bakter elab sees ja sellega tuleb tegeleda. Ja siinkohal tuleb teha tehase kiita ka selle eest, et nad tegelikult on. Noh, on tehtud, neid pesusid on pandud tehast ajutiselt kinni, on osasid Toodanguid tagasi kutsutud, aga ikka veel ei ole see asi tegelikult lahendus. Toidu toiduärimehena, et sul on ikkagi vastutus, et sinu toodetud toit on ohutu ja sa pead pigem pigem vindi üle keerama ohutuse seisukohast kui seda alahindama, nagu siin on toodud need põhilised riskirühmad, et need on väiksed lapsed, rasedad, et need on vanemad inimesed, inimesed, kelle tervis on nõrgestanud, need, kes gripihooajal suurema tõenäosusega võivad grippi surra, võivad nüüd suurema tõenäosusega saada väga tõsise listeeria. Et mulle väga meeldis Vahur Kersna arvamuslugu, kus ta rääkis ausalt, sellest, kuidas tema sattus haiglasse vähipatsiente või üldse raskete haiguste patsiente on meil samuti väga palju ja me igaüks võime mingil hetkel selles seisus olla, et toit, mille inimene poest osta, peaks olema siiski turvaline. No siin on selline, see on selline teema, kus, kus selline kaob poliitika ja siis nüüd ka mingisugune selline juriidiline möll on käinud üle tegelikult ütleme minu arvates kõige olulisematest asjadest, ehk siis teemast nimega inimese tervis ja võib-olla ka võib-olla ka see, et et võib-olla ka natuke ettevõtluses, et kui me mõtleme sellise ettevõtja peale nagu Mati Vetevool, siis tegemist ei ole mingisuguse pop-up kohviku avanud ja ma ei tea siin see nii-öelda kiire rikastumise käiguga tegelasega, vaid inimesega, kes on tegelikult oma elu ja pere pühendanud sellele ärile. Ja noh, ma näen ilmselgelt, et noh, et, et inimesel on noh, nagu väga suur probleem tekkinud ja, ja, ja nüüd on asutud sellest erinevad erinevatel tasanditel mingisugust profiiti lõikama. Ja noh, ma, ma, mul on sellest ettevõttest tegelikult ausalt öeldes siiralt kahju, et, et, et see niimoodi on olnud, sellepärast et ta noh, kindlasti noh, ei ole tahtnud kuidagipidi ja soosinud sellesse olukorda nagu. Samas mulle meenub ühe veterinaarkontrolliga seotud sugulase räägitud lugu kunagi, kuidas list listeeriaga liha pakuti erinevatele Eesti lihatööstustele, enamik ütlesid, et ei, me ei võta seda. Aga üx lihatööstus ütles. Olgu, meil on tehnoloogia, et see nagu sealt välja saada, mis tegelikult on kõigil olemas, aga enamik nendest ei võtnud seda sisse. Ehk siis perekonnas tuli juhtnöör, soovitus sealt lihatööstusest mitte rohkem asju osta, et tegelikult on see ka toidutöösturitel. Eks nad võib-olla mõned lõikavad ka rohkem rohkem nurki. Moodi on piima kvaliteet on erinev erinevatest suurfarmidest ja piima kvaliteet, mida mõni firma võtab, siis mõni firma ei võta. Ja need, kes ei võta, nad võtavad seda ikka nad ikkagi arvestavad täpselt sellega, et nad ei taha, et mõni nõrgema organismiga inimene saaks mingisuguse tervisekahjustuse tugevam. Enamik inimesi ei saa enamikest väikestest sihukestest toidumürgitust midagi, aga ükski firma ükski toidutööstuses loomulik, ei taha endale saada märki külge, nende pärast suri keegi ära, et et noh, see on lihtsalt paratamatu. Nii peabki olema. Ja kusjuures isegi ma arvan, et see on täpselt seesama lugu, ma mäletan seda siin oli sajandi alguses oli ka siis oli toona tegemist selgelt import, et siis lihatoodetega sealiha, kui ma õigesti mäletan, mis tuli erinevatest riikidest sisse ja siis jäi, jäi nii-öelda kontrollis vahele, tegemist oli sedasama listeeriaga, eks ju. Mis see on siis kuumutamisel hävineb hävinev bakter ja, ja see on noh, ütleme niimoodi, et kui läheneda nüüd nagu selle koha pealt, siis ega, ega selle probleemiga on tulnud hästi palju ütleme siis praeguse ajatööstuses tegeleda nende nende teemadega. Et näiteks seesama, et noh, ütleme äri püüab alati liikuda efektiivsuse poole, eks, et võimalikult palju teenida. Ja siis ja see tähendab efektiivsus tähendab mingeid standardseid lahendusi ja näiteks kui logistikas mingisugusel hetkel kaubanduskettide puhul tuli siin see, et, et noh, et mingisugused nagu kaubakastid ja standardiseeritud teema siis kohe-kohe tekkis ka see, see, see puhtuse probleem ehk ehkki nad saavutasid nagu efekti, siis, siis teisest küljest kuna see kiirus oli nii suur peal siis ja osad lasid nii-öelda, kuidas sa ütlesid ülanurga mingisugustes kohtades siis olid ka nagu probleemid kohe kohe majas. Et siin meenub üks logistikalugu siin kuskil selle aasta algusest, kus mis üldse toona ei olnud üldse seda, seda probleemi veel üldse päevakorral, aga, aga sealt jooksis muide ka läbi see see teema. Et sellega sellega tuleb tegeleda. Sa ütlesid, et kahju on Mati vetevoolust ja tema äritegemisest ja tõesti, selles mõttes kellelegi sellist saatust ei taha, aga eks tegelikult sellesama skandaaliga saavad pihta ka teised kalatootjad, et ega tarbija kahjuks või õnneks on ikkagi selline, et tule lõhet ja soolalõhed ja mõtlen, et see kõik on nüüd rikutud, et noh, seda hirmu võid natuke maha võtta, et noh, tegelikult nii hull see asi ei ole, et, et võib süüa ikka, lõhed on ju, lihtsalt on avastatud selliseid ja riskigrupi inimesed ei tohiks seda siis võib-olla süüa, aga, ja tähtaegadest üle minevat kala ei tohiks süüa, aga aga jah, päris seda ka nüüd ei tähenda, et üldse ei tohiks kala süüa. See risk, et salmonelloosi on ka siit ja sealt saadud, et neid, neid selliseid haigusi, et neid aeg-ajalt on, et loomulikult mingi osa on kõiki tarbija tervele mõistusele ta vaatab, et kui asjal on ikka veider mekk mann, siis ilmselt on turvalisem panna see asi prügikasti, kui edasi süüa ja vaadata, et äkki midagi ei juhtu, et eks, eks see osa on muidugi ka, aga kahju on, kui inimlik kahju on toiduainetöösturid, siis loomulikult ei saa öelda, et ei saa ka üle vaadata sellest. Need inimesed, kes on surnud, on surnud, need inimesed, kes on raskelt haigeks jäänud, sest neid oli rohkem. Need inimesed on raskelt haiged olnud, et seda, seda, seda ei saa ka niimoodi lihtsalt, et noh, meil on imenäoga tööstur olemas, aga et meil on ka need anonüümsed ohvrid olemas. Ja üks üks teema, mida selle juures peaks kindlasti käsitlema, siis on maaeluminister Järviku tegevuseks. Et, et siin praegu üks osa ajakirjandusest meie kolleegidest, ajakirjanike ülesanne tegelikult ongi tuua välja fakte ja tõde tegeleb siis nagu selle sellise aegridade koostamisega, et millal ta täpselt midagi kirjutas ja millal ta täpselt nagu midagi ütles ja ma arvan, et, et see on ka noh, õige asi ja selle, selle nimel nagu tulebki tegutseda, et just et see, see on kindlasti kindlasti. Valetamine ilmneb. Siin suures pildis hakkavad tööle jälle need tegelikult jälle needsamad nii-öelda selle niukse EKRE ministri nagu, nagu teemad, eks ju, ehk siis see on see, et paha tuleb väljast, see on üks selline noh, selline algne, selline vundament. Ja, ja siis, et, et noh, näiteks mina ütleks jälle teistpidi, et kui me vaatame seda, et Euroopa Liit on nagu, arvestades seda, et meil on see riikidevaheline kaubavahetus niivõrd vaba kui näiteks heita korrakski pilk näiteks sinna toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi, mis on see akronüümiga herra ess FF, eks ju. Et siis me näeme, kuidas tegelikult need, see informatsioonivahetus seal seal käib ja noh, see, see kindlasti on selline osa bürokraatiast, mis kaitseb inimeste tervist. Muide, iroonilisel kombel sellest tegelikult lõpuks Eestist pärit listeeriabakterist, mina esimest korda lugesin suhelemgi Hispaania meediast, et seal on inimesi surnud ja siis hakkasin kolleegile nalja tegema, et näed, et nüüd lähed malevasse puhkusele, võta konservid kaasa. Oo irooniat, kui pärast selgus, et see hispaanlasi tapnud bakter on see Eesti Eesti päritolu tüvi, et jah, et Euroopa, Euroopa Liidu toidukaitsest, mulle meenub ka horvaadi tuttava näide, kes ütles, et enne Euroopa liitu astumist või enne kui Horvaatia panin kõik asjad eurostandarditele vastama, tema ei oleks soovitanud inimestel merekarpe oma riigis süüa, sellepärast et seal juhtus pidevalt äpardusi, et meid oli hoitud kuidagi valesti ja siis inimesed sattusid haiglasse, sest meremereandidest saab üsna ikka koledaid mürgitusi. Hoiab meid nagu turvalisemalt. Korra tuleks ikkagi sinna maaeluminister, Mart Järvik kogu tegevuse juurde tagasi või et see, kelle huve ta esindab või, või kas ta valetab, et see on nagu selles mõttes ikkagi ju oluline teema ja et seda enam, et ta on põhimõtteliselt laupkokkupõrkes enda alluvuses oleva veterinaar- ja toiduametiga, kes peab selle siis toiduohutuse nagu meile garanteerima ja see on läinud ju, kuni selleni välja, et minister soovitab seevastu kohtusse minna ja kui vaadata siis neid jutupunkte või seda aegrida nagu sina siin neemega ütlesid siis et Need jutupunktid sarnanevad väga, sarnanevad Järvikul väga sellesama vooli tehase advokaadi jutupunktidega, aga noh, ei saa üks-ühele öelda ja et kas need on nüüd kellelgilt kopeeritud või mitte, aga selle juures on märkimisväärne tõesti see, et kui Järvik on varem on öelnud, et kuulis selles kalaskandaalist enda sõnul 18. juulil ja, ja enne seda on ta veel öelnud, et kuulis selles hoopiski augustikuus, siis tuleb välja huvitava asjaolud minister, kuigi kuulis alles juuli lõpus või augustis listeeria kohta saatis juba üheksanda juulil kirja, milles palub väga konkreetselt selgitusi väga konkreetselt vooli tehase kohta selgitusi. Siis VTA Alt ja VTA need hiljem ka saadab, et et noh, ilmselgelt Mart Järvik teadis varemetes Vettevooli firmaga on mingisuguse teema üleval ja, ja see, kuidas ta ütleb, et ta hiljem sellest kõigest koolis on hämmastav või siis tõesti võib-olla tema nõunik Urmas Arumäe ei ole andnud talle informatsiooni edasi mida tema on juba juunikuus saan või koosolekutel. Kui inimene unustas ära selle, ta läks väga kirglikult kaitsma Eesti põllumajandus või toidutootjate ja samal ajal unustas ära, et rahva tervise see osa, mis puudutab toiduohus, ootus tarbijale, on ka tema tema vastutada. Aga noh, ütleme selles osas tahaks veel kord tulla selle faktide ja tõe juurde, et et nende esitamine ei ole, ei ole hüsteeria, et EKRE võiks ka nagu sellest aru saada, kui käisin sel nädalal ühel sellisel teadusüritusel Teaduste akadeemias, kus üks tark akadeemik kordas üle seda et fakte tuleb, tuleb lõputult lihtsalt esitada ja, ja seda neid seletada, eks ole, ja lõpuks on ikkagi see, et nad teevad oma töö ära, et ükskõik, missugune müra seal ümber käib. Just mulle meenub siinkohal valitsuse pressikonverents, kus hea kolleeg Johannes Tralla soovis mõned faktiküsimused siseminister Mart Helmele, keda siis antud juhul siis EKRE esimehena tahtis küsitleda ja ja siis EKRE esimees, kes saab järgmisel nädalal 70 aastaseks, ütles, et ERR on pahatahtlik ja eriti on muidugi pahatahtlik Johannes Tralla, et et noh, see ongi see näide, et faktid hakkavad segama juba poliitikuteta ta ei saa, ta ei taha kommentaari anda, sest nüüd hakkavad teda Aga ma vaatasin Postimehe Facebook'i grupist toimuvat just sellesama listeeriabakteri jutu peale mõnele inimesele, nagu see oligi, usu küsimus, et ei, ma söön ikka lõhet edasi ja nii edasi nagu olgu peale, et, et mis seal poliitiliselt nagu ideoloogiliselt hakkad sööma toitu, mis võib-olla pisut saastunud, siis palju õnne sulle kuigi noh, muidugi, kui haiglasse satub, siis maksumaksjatena kõik seda meie kõigi sotsiaaleelarvest, aga noh, mida inimene oma tervisega teeb, seda kahjuks ei saa päris lõpuni kontrollida. Väga loodame, et Mart Helme nüüd täielikult ERR-i siiski ja joka Johannes Trallale ja edaspidi kavatseb intervjuusid anda, sest Johannest tralla ei ole pahatahtlik, vaid lihtsalt küsib faktiküsimusi vähemalt antud teemal küll. Aga poliitilises kaubas peame me ka edasi rääkima, et sellel nädalal nägime taas siis ühte seda hinnalipikut selle kohta, mis maksab Eesti riigile see, et Jüri Ratas saab olla peaminister, et pole mitte küll 10 hästi pikka paid, vaid see on hoopis peaprokurör Lavly Perling, mis maksab see, et Jüri Ratas saab olla peaminister, et 2014. aastal peaprokuröriks saanuks? Perlingu tööga ollakse üldiselt rahul, nii avalikkuses prokurör tuuris ka valitsuses on seis 10, viiele tema töö hindamise osas, aga nagu selle nädala uudistest, siis kuulsime justiitsminister Raivo aeg kes on korduvalt öelnud, tema on Perlingu poolt, et tema jätkaks peaprokurörina pidi oma sõnu sööma ja ei lähe valitsusse, siis Lavly Perlingu kandidatuuriga jätkata. Ta peaprokurörina tulevikus ka vaid esialgu on siis ettepanek lihtsalt ole kohusetäitja, kuni me leiame parema kandidaadi, et kas teie suudate siis kuulajatele võib-olla selgeks teha, et millest siis Perling halban. Ma alustaks kõigepealt sellest peale, et, et see, see kõik juhtus. Ühel päeval, et oli meil siis Kingo lugu, kus siis protsessid hakkasid väga kiiresti arenema ja, ja mulle tundus, et portaalid lähevad lõhki selle informatsiooni alla, et siis oli, siis oli samal ajal käis Martin Helme rahandusministrina see oli kolmapäeval, eks ju, oli riigieelarve esimene lugemine, mis on nagu ülitähtis, tõenäoliselt oleks olnud nagu päeva kõige tähtsam uudis, kui oleks olnud neid personaalteemasid. Ja siis Raivo aeg ütles riigikogus ka seda, et, et noh, et tõenäoliselt siis kokkuleppele jõuda, õhtuks muutus selliseks juba kindlaks kindlaks teemaks. Et, et jah, et meile öeldakse küll, et alati, kui mäletate, kui on koalitsiooniläbirääkimised ja kõik teavad, onju, et isikute teema oi, see on kõige tagumine asi ja et umbes et küll vaatama, et mis nende isikute teemast saavad, meil oligi olulised sisulised punktid ja nii edasi tegelikult see isikute asi on ikka kõige olulisem asi. Ja ja noh, eks ta on niimoodi, et mõnega justkui on see keemia ja ja ta ise ka justkui ei ole ja ja kui ekre, noh, jällegi nende poliitilises agendas on selline põhimõte, et see, see, et noh, meie ministrid on kõvad tegijad ja, ja, ja ei lase ja pead peavad veerema, siis ühe pea nad ikka kuskilt peavad ikka veerema saama. Lõpuks see oli see kunagi oli see kohtunike kohta öeldud, eks ju, seal see oli juba nad olid opositsioonis siis veel. Aga eks oli arvata, et kuskilt kuskilt kohase järeleandmine siis sellisel moel tuleb, aga ega me, ega me ei ole väga noh, väga palju nagu selgemaks saanud noh, milles, milles see probleem on, et küll seostatakse seda natukene nüüd selle rahapesu teemaga. Aga see seos on ikkagi praegu siiamaani olnud selline suhteliselt. No ma arvan, et meil ongi raske selgitada, et kui seal on ka valitsuses 10 10 valitsuse liiget, ei oska seda selgitada, et Lavly Perlingut võiks olla probleem ja viie viie arvates on, siis see on lihtsalt ikkagi ta on parteipoliitiline vaade ilmselgelt diaparteipoliitiline ja kuna neil on võimalus seda survet avaldada sellisele asjale, siis vot seda nüüd teevad. Sarnased parteid ka mitmel pool mujal tunnevad väga tugevat huvi justiitsvõimu vastu, isegi antud juhul ei ole meil siis justiitssüsteem justiitssüsteemi eest vastutava ministeeriumi eest vastutavad, et seal mingit pidi nagu selline sarnane joon, juustud. Noh, valitsuse seisukohast siis vähemus domineeris enamuse üle ja, ja Perlingut siis ametisse kinnitama ei hakata, et. Noh ühe ministri haldusalasse, kes ei ole isegi mitte nende parteis Et ei taha küll öelda, et noh, peaprokuröri amet on siis kuidagi poliitiliseks muudetud, aga et ta sõltub väga selgelt erakondade siis tahtest ja soovist, keda sinna panna ja, ja sellist nii tulist heitlust varasemast justkui ei meenu, aga ja sisuliselt on ju võimalik vetostada siis ükskõik mida, et konsensus, hääletus, siis konsensus, valitsemine, siis võime ükskõik kus pidurit tõmmata. Suvel prooviti ka ju politseijuhi kallal hammast. Mulle muide väga väga paatne on see, mis Perling on ise meedias avaldusi teinud, et väga rahulikult ütleb, noh, elame, vaatame, ma võin ka ise uusi nimesid soovitada, kui vaja on, et et minu meelest see on nagu austus meie amet lõikele, et kes suudavad säilitada sellise külma pea ja pidada ennast vähemalt väärikalt üleval. Et see on minu meelest nagu antud juhul, et ma ei tunne nii hästi prokuratuuri sees toimuvat, et hakata siin lennukaid, kommentaari, aga lihtsalt see, mis on jäänud nädala pealt kommentaaridest mulje, mis Perling ise on rääkinud, et see on väga-väga soliidne. Ja mulle tundub, et natukene see oligi EKRE jaoks selline ülimalt oluline punktivõit, mida võtta, see, kes saab järgmiseks peaprokuröriks, ei ole nende vaates enam niivõrd oluline, et nemad nende ülesanne oli ükskõik, et kes teine, mitte ainult Perling. Mis see põhjus on, me seda ei suutnud. Õnneks pole läinud porimaadluse kategooriasse tormanud, et mis on ka positiivne. Täitsa kindlasti nõus. Aga avalikkuses on spekuleeritud ka järgmise võimaliku peaprokuröri nimega, ega need on küll päris üllatavad, aga, aga noh, ma ise siin võib-olla tõesti soodustaks või, või sooviks seda, mida Perling ütles, et see inimene tuleks prokuratuurist seestpoolt, et kes süsteemi tunneb, et see, kui hakatakse väljast tooma antud juhtumil, kus nii tugev poliitiline mõõde sellel asjal on juba niikuinii juures võib tekitada mulje, et me oleme seda kuidagi, seda prokuratuur ikkagi. Siis on nagu selline ameerikalik lähenemine, kus ametnikud on poliitilise taustaga, et kõrged ametnikud kõik ongi poliitilise taustaga ja siis nad muidu või Poola, Poola, kus pandi siis justiitsministri ja peaprokuröri amet kokku, et et, et see ei ole eesti lähenemine olnud ja peale selle iga juhi puhul ma arvan, et on pigem kaldub olema parem see, kui ta tuleb süsteemi tundev inimene süsteemi seest. Aga räägime nüüd natukene apteegireformist planeeritud apteegireformist, et mis võeti vastu siis 2014. aastal ja ülemineku aeg oli pea enneolematu viis aastat, et 2020 esimene aprill peaks reform jõustuma, aga ometi nüüd, vahetult enne reformi jõustumist on jõudnud siis väike hulk ärimehi ja väike hulk poliitikuid selleni, et asi tuleks ümber vaadata, et äkki ikkagi toona tehtud otsus ei ole mõistlik või peaks siis ütlema, et ei ole kasulik mõnele ärimehele? Sa kasutasid enne siin ühte sellist huvitavat sõna, mida ma tahaksin ka kasutada, ehk see, et milline mulje jääb ja see mulje jää tegelikult väga hea kogu sellest asjast ütleme ausalt, et noh, me ütlesime äripäeva juhtkirjas näiteks seda, et Keskerakond võiks selle 100000 eurot mille ta oma kassasse sai nüüd ikkagi nagu tagasi maksta, et just, et vältida seda muljet. Muidugi ta kahtlemata seda ei tee, sest see, see erakonnal endal on see rahapuuduse hetkel nii suur. Ja ausalt öeldes Jutt on siis ärimees Ivar Venderini annetusest, Ivar nendele on siis meie apteegikuninga Margus Linnamäe äripartner. Ja ütleme ausalt, et, et see kõik ikkagi kokkuvõttes noh, väljastpoolt ei ole üldse hea, kui kui on see poliitiline olukord, läheb järjest pingelisemaks, sellepärast et lähenevad kohalikud valimised, Keskerakond on Tallinnas nautinud seda hegemoonia, et see on olnud tõeline, lõhendasin kindel platvorm ja peaministri erakonna positsioon minu arust praegu noh noh, ei ole, ei ole väga tugev ja seda just tänu sellele, et on olnud need kohtuasjad, erakonnal on olnud need võlad kaelas, eks ju. Ja mulle tundub, et see, kui sa siin räägid sellest, et et selle eelmise juhtumi puhul me rääkisime, tasakaal nihkus nagu ühe valitsuse erakonna poole, siis ma arvan, et, et väiksemad vennad kasutavad seda erakonna nõrkust praegu täiesti selgelt ära. Ja kahjuks see kõik nii-öelda see ikkagi üleüldse ei näe hea välja. Kogu see, see suure reformi pidurdamine Millegipärast meenus hoopiski seesama see näilisuse küsimus, et kui palju on võimalik seadusi osta, et me mäletame mõne aasta eest sinust, et üks lastetoetusi lastetoetusi puudutav seadus ja see põhimõtteliselt sõna otseses mõttes ostetigi et arvame sellest hästi või halvasti, aga noh, tegelikult ei tohiks seadused olla Miia osta. Et võib-olla kuigi meie erakondade rahastusega on tegelikult päris palju tehtud, et see oleks puhtam ja et see ei oleks nagu otseselt korporatiivhuvidega seotud, on samast paratamatus, et rikkamatel inimestel on rohkem raha anda ja mõnikord annavad ka ideo loogilistel põhjustel, sest noh, jumal hoidku kui me räägime näiteks Margus Linnamäe, siis ta on ERSP-st saadik liige olnud, et me ei saa öelda, et ta ei oleks nagu ma arvan, et ta ei astunud sinna üheksakümnendatel selleks, et hakata, et mõelda, et 20 aastat või 30 aastat hiljem ta teeb seda või teist, et me peame aru saama, et inimestel, kes ajavad suurt äri, on ka poliitilised vaated olemas. Aga, aga noh, jah, teie teine küsimus on see Ja ka näiteks näiteks seesama ajakirjanduseetikakoodeks, mida me jälgime ju tegelikult räägib poliitilisest ja majanduslikust võimust, mida me peame tähelepanelikult jälgima ka majanduslikust võimust, eks ju. Ja noh, et noh, kõige kõige huvitavam ongi ju seesama see, et Keskerakonna käes on sotsiaalministri positsioon ja ja kui me vaatame seda, kuidas Tanel Kiik näiteks ka kindlas kõneviisis rääkinud siin teatud asju ja järsku see kindel kõneviis kadunud. Osa rahaasju, kuigi ma ei ütleks, et see on täielikult ära kadunud, et Tanel Kiik mulle tundub, et ta jätab ikkagi seda noh, tema räägib ikka sellest, et reformi on vaja, reform on vajalik ja ja nii edasi, aga lihtsalt tema parteis teised tegelased nagu Tõnis Mölder näiteks, kes on oht loomulikult teisel seisukohal, vastupidisel seisukohal. Ja ühel hetkel me võimegi avastada ennast olukorrast, kus Tanel Kiik justkui jäi selle oma ministeeriumi ja, ja ütleme siis apteekrite proviisorite poolele toetades seda reformi, aga mingil põhjusel seal allpool parlamendis taheti see asi ümber vaadata, võetakse proviisorite nõue ära ja, ja nii see lihtsalt lähebki. Ja see ongi täpselt selline klassikaline selline diskursuse muutumine, et me ei saa panna näppu peale, et näed, siin toimus täpselt pööre, vaid see toimub tasapisi. Ei, no aga samas, kui me meenutame seda meie alkoholipoliitikat alkoholiaktsiiside tõstmist, siis see oli ka tegelikult ju pikaajaline protsess, ei olnud nimelt üleöö, tekkis tunne, tõstame aktsiise, vaid see oli ka pikaajaline rahva tervisepoliitika, mis järsku ümber pöörati ja kus Bernoorik kaardile alkoholitöösturitel oli seevastu lobi taga ikka väga suured rahad. Ma olen kuulnud ühte riigiametnikku kurtmas selle üle, et vabandust, aga meie riigil ei ole raha võrra võidelda selle PR-kampaaniaga, mille on Bernoorikart kokku ostnud. Reformi teemal ju, et see peamine küsimus on see, et kas see apteek on tervishoiuteenus või see on lihtsalt pood, kus müüakse rohtusid, et noh, see viimane on ta siis noh, väidetavasti justkui praegu ja see, millest kõik algab, on ja täna on riigireform ei tehes valinud teed, edaspidi oleks tegemist tervishoiuasutus. Tusega, kus klienti nõustub, siis ma kardan, et sulle ma muidugi siin teisipidi esiteks, et kui sul on see tavaline proviisor, kes peab ots otsaga kokku tulema, siis ta ikkagi müüb sul neid polüja iluvitamiine ja tselluliidikreemi, millel ei ole mingit mõju edasi sellepärast et tal on vaja ots otsaga kokku tulla. Tegelikult. Mis on toodud ka selle ketiapteekide puhul ja seda tõesti, et, et nad lähtuvad ärihuvidest vähile just et nad üritavad igale kliendile pähe määrida mingit kreemi, mingisuguseid vitamiine, mida tegelikult tarvis ei ole, mis on päris kallid, aga, aga jah, et kas see lahendab probleemi tuleviku. Siis oli nii suurettevõtjad sul ega, ega sul on ikkagi ärihuvid, et kui see ettevõtlusega tegeleda, on sul ikkagi ärihuvid, et me, et oled sa suurärimees, väikeärimees ja väikeärimees on võib-olla isegi teatud mõttes tõmbetuultes rohkemat, et kui praegu võib-olla suure ketiapteegi proviisor võib sulle vaikselt öelda, et teadet sellel vitamiini pole väga tugevat mõju, et võib-olla sa seda ei võta siis kui ta on sellesama apteegi omanik, siis võid tal loomulikult inimestel on teatud pirnieetikaga, teatud piirini on tal ka vaja süüa ja teatud piirini tal on ka ikkagi selline inimlik ahnus, mis üldse äri ajama ajab, et et me ei tea sellest, et kui palju see meil sealt seda jama ära kõrvaldaks. Suured ketid, mis on segi kuivat Ameerikas, CBS. Mis on nende kõige suurem apteekide kett? Seal müüakse sul kõik, 2014 lõpetati suitsude müümine ära ja see ongi Tseevies farmessi. Nende järgmine konkurent on samamoodi, ta on põhimõtteliselt nagu väike toidupoed keset linna, kus on muuhulgas ka siis apteegiregistratuur, et samamoodi Inglismaa puuts, mis on rohkem nagu kosmeetikapoodi, et tegelikult see ei ole midagi sellist, et ainult Eestis on. Et. Just, aga samamoodi on teisi näiteid siin Euroopaski, kus on see proviisorite süsteem ja see töötab päris hästi, et et seda, seda muud pahna ei ole justkui liiga palju. Otse loomulikult. Vitamiine pead sa ka müüma, ega nendest kummeliteed nendesse vist ikkagi ei pääse, aga, aga see otsene sõltuvus hulgimüüjast kaob ära. Proviisor valib ise. Ta tellib oma siis ravimi. No vähemalt nii seda apteegireformi presenteeritakse, kas see reaalselt tööle hakkab, on iseküsimus. Siin muidugi noh, kes vähegi tahab, soovitan vaadata ETV saadet suud puhtaks, seal oli väga huvitav arutelu sel nädalal. Noh, eks jah, ja eks neid arutelusid on siin viie aasta jooksul tegelikult, et noh, mitme laine korras peetud ja tegelikult on nüüd praegu välja tulnud küsimusi näiteks siin, et noh, et kas, kas, kas on ikka õige, kui riik sekkub siin mingist ettevõtluskeskkonda sellisel moel ja näiteks õiguskantsler on ju tegelikult öelnud talle on tehtud sellekohaseid järelepärimisi, õiguskantsler on öelnud, et on ka konkurentsipositsioon turul kust, kust tuleb kust tuleb sekkuda, et kui mingid proportsioonid on nagu paigast ära läinud, et et siis siis on, on, on õigus selleks ja, ja ei ole, ei ole vastuolu mingisuguse mingisuguste põhiõigustega. Aga noh, et et aga ma ütlen veel kord, et kui me näeme siin praegu näiteks ütleme selliseid, et siin mingid allikad räägivad, et apteekide või ühesõnaga siis hulgimüüjate juriidilised nõustajad on nii-öelda valmis saamas, siis nii-öelda kui asi lahti võetakse, noh, nii-öelda uut süsteemi, mis jätaks küll selle jae ja hulgimüügilahutamise, aga aga kaotaks ära siis selle proviisori nõude sealt juurest. Noh, ma, ma ei, ma ei kujuta ette, et, et seal on seal võib-olla see teema, et võib-olla tõesti leidub rohkem neid, et inimesi, kes oskavad seda ettevõtet seal püsti hoida, aga. No mõned perearstid ei taha olla tegelikult äri Ma arvan, et ka nagu näiteks tankistidele Lihtsalt see, et ega ma arvan, et suure ärimeestel tegelikult on juba variant b olemas, et neil on proviisorid, kes on valmis need ärid üle võtma, jääma nende kaubamärgi alla, sest see on lubatud ka seaduse. Kusjuures ma arvan, et pigem on, võib-olla küsimus ei olegi selles, et kas sul on ketiapteek versus väike apteek, et noh, näiteks kas või kui meil on ketipood versus väike pood, ma isiklikult eelistan kette, sest need noh, vastutus on laiem või plandil. Aga teine asi on see, et see ravimihirm, ravimihinnad, millele tegelikult mulle tundub, et seal on pigem nagu sotsiaalministeeriumi pool selles, et kas neil on vastas üks jõuline partner või neil on vastas erinevad, et seal on pigem nagu sa sotsiaalsest enamike ravimeid. Olgem ausad, mis on meil retseptiravim Mustamäe päris suure soodustusega, ehk me ise oma rahakotist võib-olla ei tunne seda nii suurt vahet, kuivõrd seda tunneb riik täpselt samamoodi nagu oli see kampaania, et osta toimeainepõhiselt ära osta ära osta siis originaalravimit, vaid osta soodne koopia, et tegelikult indiviidina ma leian, et minu ratsionaalne otsus on see, et ma ostan ikkagi originaalravimit, et see, aga, aga kui ma võtan su laiemalt ühiskondlikult siis ühiskond maksab rohkem, ma maksan läbi oma sotsiaalmaksu rohkem ravimite eest üldiselt kui me kõik ostame, kostame originaalravimitega mindivini, ma tunnistan, mina küsin alati originaalravimit ja proviisor, kes ei tohi mulle soovitada originaalravimit tavaliselt naeratab, sosistab ja ütleb, et jah, ta ise valiks ka originaali, et, et seal on tegelikult ma arvan, et seal on rohkem nagu riik versus siis ravimiette võtta, et küsimus, mis kaude jah, läheb läbi meie sotsiaalmaksude. Nojah, ja, ja siin me peaksime ikkagi mõtlema selle peale, et, et milline on see avalik huvi, et, et see on jah, ravimite hind, ravimite kättesaadavus, eks ju, aga täpselt samamoodi on, on see ka see, et, et turg toimiks ja oleks, oleks aus mäng selles osas Just ja selle selle koha pealt ma ka ütleksin veel. Lõpetuseks, et ei tasu ka inimesi hirmutada sellega, et apteegid lähevad kinni maapiirkonnas, ei taha keegi tegutseda. Toon väga lihtsa näite Avinurmest, kus juba põhimõtteliselt korraldati piketijat, apteek pannakse kinni, aga no tegelikult oli mõnekümne kilomeetri kaugusel Mustveest Sealne proviisor Valmis selle apteegi kohe üle võtma, kui vähegi talle see apteek müüakse. Et siin on, levib sellist palju ja ma arvan, et seal käib mõlemalt poolt selliste avalikku survet. Mõjutamisi seal poliitilisel tasandil aga vahetame teemat, läheme hoopiski välismaale, et Brexitist sel nädalal kõnelema ei hakka, sest ajapikendus Brexitile näib tulevat. Tuleb päris kindel ei ole muidugi Emmanuel Macroni neil päevil ei tea ausalt ja see on antud juhul jälle ripub asi Emmanuel Macroni taga, nii et aga no vaatame, järgmine nädal toob meile. Aga USA, jaa? Jaa, Türgi ja Süüria ja Venemaa teema on sel nädalal olnud kuum, et et Ühendriigid tühistavad Türgile seoses Süüriasse tungimiseks kehtestatud sanktsioonid ja päev varem kohtusid ka Venemaa president Vladimir Putin ja Recep Tayyip Erdogan, et muutusi on aga, aga kas lahendus on? No kõige šokeeriv on või nagu selline, ütleme nii, et see, kuidas ta välja paistab, siin on nüüd mulje jäämise küsimus jälle, et ameerika tõi ära väed, mis kaitsesid kurde ja neid, kes olid nendega koos võidelnud ISISe vastu ja viib need tahab nüüd viia tanke kaitsma naftavälju, et kui stereotüüpset halba muljet sa üldse veel üldse jätta saad. Aga mis on, võib-olla kui me võtame nüüd kurdi rahva tragöödia, jätame, mis on, tan, see on kurb ja see, aga see on võib-olla natuke kaugem. Lähemal on see, et ikkagi on tegelikult, et risk, et väga paljud ISISe vangid, keda kurgid praegu kinni hoidsid, kui seal tekkinud segadus nad jooksevad laiali ja mõned neist jõuavad tagasi Euroopasse. Kavad taas toime panema rünnakuid, et see on ikkagi väga karm radikaliseerunud seltskond, et kurdid olid nendega väga hädas Lääne-Euroopa ja üldse Euroopa riigid. Ta on keeldunud vastu võtmast neid oma islamiste, kes neil on Lähis-Itta läinud samal ajal, noh nad just peaksid Lähis-Ida ilmselgelt ei muutu stabiilsemaks. Et tegelikult see on, see on päris tõsine julgeoleku risk, mis toimub, et see on ka Türgile endale, ma kardan, et nad näevad kurde oma terroristliku ohuna, aga samas ega need Isislased, kes on praegu kinni hoitud, seal tagunud kirjeldused, on sellest, kuidas seal Alhooli naistelaagris, et seal. Ma ei oska öelda, kui sa kirjeldada feministlik džihhadismist, et need kõige tähendab, meil on põhimõtteliselt oma naise myyrianad, represseerivad siis teisi, kes seal julgevad, võib-olla ma ei tea, palja peaga ringi jalutada või mitte päris sellist radikaal islamismi praktiseerida tegelikult on see, on see päris päris päris ohtlike karm, mis seal toimub ja loomulikult ei saa, noh, ei saa öelda, et kurdid oleksid kurdide altvedamine oleks midagi lihtsat. Ma ütleks ainult seda, et kunagi oli Türgi lähedal Euroopa Liiduga lähemale lõimumisele ja päriselt päris palju räägiti sellest, et me näeme seda, kuidas need ajaloolised protsessid nii-öelda nii-öelda kulgevad meie ümber ja, ja kuidas need jõukeskmed, et nii-öelda mängivad, et praegu on ka Euroopa liit, ei lähe juba, ei lähe ju Balkanile lähemale. Praeguse hetke seisuga ei saa ka salata, et Venemaa kasutab tekkinud olukord olla päris targasti ärav noh nii nagu ilmselt on oodanud. Kus vähegi võimalik, Venemaa kasutab olukorda ära väga osavalt ja, ja meile üllatava kiirusega. Aga sellega rahva teenrid täna lõpetavad, saates olid Evelyn Kaldoja, Neeme Korv ja Taavi Eilat. Saade on taas eetris järgmisel laupäeval, seniks ilusat sügist, ärge unustage tuleval ööl kella keerata Jaak kuulmiseni.