Vikerraadio. Mobiilid. Tere. November on käes ja kuigi torm rapsis nädala eest kõvasti puid ja kõike muud, mis talle ette jäi, siis vähemalt täna on vikerraadio akna taga väga rahulik novembripäev ja täna on hingedepäev, algab hingedeaeg. Millal kalleid ja lähedasi hinge oodatakse koju ka tänaselt saata Rahva teenrid. Külalised on siia väga oodatud ja seda ikka peamiselt ju selleks, et analüüsida selle nädala olulisi uudisteemasid. Nagu tavaks saanud, oleme stuudios kolme ajakirjanikuga täna koosseisus Sulev Vedler therist Peeter Helme. Tere ja mina olen Taavi Eilat. Enne veel kui sisuliselt teemadesse läheme, tuleksime korraga eilsesse päeva. Sest eile eilse õhtuni oleksin ma Peeter sind tutvustanud. Kui Postimehes peatoimetajate, aga eile olid tormilised arengud teie toimetuses ja esitati siis esitasid lõpuks ka sellis esitasid lõpuks lahkumisavalduse ja nagu ma aru saan, vähemalt Delfit lugeda see, et see oli selline ultimaatum siis toimetuse liikmete poolt. Et kas lahkub hulk ajakirjanikke või lahkud sina, mis siis lõpuks selleni viis, et olid sunnitud lahkuma. No eks Delfi uudis on muidugi natuke reljeefne tegelikkusest, aga nagu ma eile ütlesin, et ma lahkusin toimetuse töörahu huvides ja ma olen veendunud, et niimoodi on Postimehele parem Aga mis siis toimetuse liikmete jaoks viimaseks piisaks karikas sai, et nad ikkagi sellise tõesti väga jõulise avalduse ultimaatumit lausa esitasid? No ma ei hakka nüüd toimetuse siseasju siin siiski arutama ja see oli ka üks põhjus, miks ma pidasin paremaks ametist lahkuda, et et sellised pinged ja teemad maha saaks, aga noh, eks eks oli erimeelsusi ikka kollektiivides erimeelsusi ja vahel võivad need erimeelsused minna ületamatut. On see põhimõtteliselt see, et peatoimetaja ei saanud pea toimetada. Ma ei hakka vastama sellele, see on siin on kaks võimalust, kas ma vastaksin mingisuguse väga reljeefse asjaga, mis jätab suure osa tõest varju või peaksin pika loengu, ja ma ei taha kumbagi teha. Otsus on selline, nagu sa tegid, mõlemad oleme töötanud Eesti Ekspressis, näiteks Ekspress, selline ajaleht, mis on läinud korra pooleks, see oli küll ajalgi, mil meie kumbki seal veel ei olnud ametis seal 90.-te aastate alguses, siis moodustasid osad ajakirjanikud eraldi ajalehe, mille nimi oli eesti aeg lihtsalt minema. Eesti aeg ongi vajunud kuhugi ajalukku. Eesti Ekspress kaubamärgina töötab edasi, et nad ükskõik, kumb variant oleks käima läinud Postimehes, oleks nagu kindlasti jätkata, teha päris tugevalt. Just Postimees kindlasti jätkab. Milles sõna? Kui ma saan aru, ajakirjanikud, muret tundsid seal toimetuses olevat ajakirjanikud, siis on on sellest Maidi omaniku poolsest survest, et nüüd vaba mehena võiks öelda, et kas omanik survestab Margus Linnamäe survestab peatoimetajat ja toimetus kuidagi eriliselt. Ma olen seda öelnud Margus Linnamäele endale ka ja sellest on toimetuses ka juttu olnud. Ilmselt kõige sellisem suurem vari tekibki sellest, et ta just nimelt ei tee midagi, ta on ta varjus, ta on, ta on mees, kes ei armasta avalikku tähelepanu ja see tekitab loomulikult kohe igasuguseid kujutelmi. Mis postimehest edasi saab. Ma tahan väga uskuda, et Postimehel läheb hästi ja kordan veel kord, et minu otsuse taga oligi just nimelt see, et ma soovisin Postimehena kõige paremat ja ma ei kahtlegi selles, et Postimehel läheb edasi hästi. Ja mis on see märk, mis sinust peatoimetajana siis maha jääb selle lühikese aja jooksul, mis sa küll seal olid? Noh, seda tuleb teistelt küsida. Selge, aga räägime teistel teemadel. Alustame läinud pühapäeva uudisest Katalooniast Hispaaniast, et Ott Tänak ja Martin Järveoja krooniti pärast 15 aastat kestnud Sebastiani ülemvõim autoralli maailmameistriks ja kindlasti paljudele tähelepanu väärne ja oluline uudis, et suvel Sulev, sa nimetasid seda omavahelistes vestlustes mehelikult, et selle aasta kultuurisündmuseks, et skulptuuri sündmus ja kindlasti ei ole sellepärast et need, kuhu me selle spordipaneme, et kui me vaatame riiklikult, siis kultuuriministeerium hoolitseb meil nii tavapärase kultuuri kui ka kehakultuuri eest ja, ja siis ka see autosporti tehnikasport on ikkagi üks spordiosa eestlasi ka kultuuri osa, et eks ta tõmbas nagu neid päris palju. Ja me oleme saanud juurde kaks rahvuskangelast täitsa selgelt, et kaks maailmameistrit ütles, et meil on siis Ott Tänak ja Martin Järveoja, üks on Saaremaalt teinud Elvast. Hämmastav on see, et nad tegemist ei ole tegelikult nagu võistkonnaga. Et see rahvusvaheline autospordiföderatsioon peab tegelikult kolme eraldi maailmameistrivõistluste. Üks on siis autojuhtide oma, seal võistleb Ott Tänak, seal on kaardilugejat oma, seal võistleb Martin Järveoja ja kolmas on võistkondlik. See on siis Toyota, kus nemad osalevad seal siis toetele. Asi on selles, et need kõik need võivad omavahel vahetada, et sõita võib üte ju keset hooaega, uue kaardilugeja võistkond võib võtta jällegi teise sõitja. Et selles mõttes ongi nad eraldi löödud. Ja niisiis Eesti on jõudnud päris kaugele, me oleme ühe pulga peal Hispaania, Norra ja Saksamaaga, neil kõigil on ka siis üks sõitjate maailmameister. Ja, ja kaardilugejate osas. Me oleme üleüldse Martin Järveoja ajalooga, neljas kaardilugejate maailmameister, et see tsempion Natakas pihta üldse aastal 2003. Et neid ei olegi väga palju olnud, lihtsalt asi on selles, et seal on pikka aega valitsenud Sebastien, keda see, keda sa mainisid, Sebastian lööb Prantsusmaalt ja teine on siis teine prantslane Sebastian Ogier. Ja siis vastavalt nende kaardilugejad. Aga kahtlemata see on õige, et rahvuskangelasteks Tänak ja Järveoja nagu tõusid, et mulle endale meenusid millegipärast siin Šmigun-Vähi ja Veerpaluaegsed, sellised kus kogu Eesti ikkagi elas kaasa ja hoidis pöialt. Ja tõesti siin viimase. Ma ei tea aasta jooksul vaadates kasvõi seda uudisvoogu ja, või kuidas sotsiaalmeedias seda kõike jälgitakse ja kommenteeritakse, et see on selle saanud selliseks liitvaks jõuks inimest. Ja see liidab mitte ainult sellepärast, et osa selliseid inimesi, see tõmbab taga, vaid ka mõned inimesed vihkavad seda väga, et need kaua võib. Jah, see on päris palju neid, kes on ärritunud, et miks, avades uudisteportaali esimesena seal kohe ralli, aga vot, Taavi, eriti kui sa mainisid siin praegu ka veerpalu nime ja kui me rääkisime rahvuskangelastest, siis ma julgen väita, et Eesti rahvas vajas seda väga, sest et kui mõelda 2019. aasta peale Eesti spordis, jah, meil on siin häid asju ette näidata, aga see aasta aasta esimene pool oli ikka väga must. Ja selle Tänaku asja teeb Tänak Järveoja. Võistlemise teeb heaks see, et nad Islevad aasta läbi, et fännid saavad. Nad ei pea ootama suve või nad ei pea ootama talve. No vot see kerkinud mõnedele uudiste lugejatele õudselt närvidele suusatamisest võimalik puhkus. Et ta nagu tenniseaasta läbi toimub, midagi kogu aeg tennises tegelikult muuseas, on mõned turniirid kestavad kaks nädalat, et neid on veelgi kauem eetris. Lihtsalt eestlased ei ole jõudnud tippu, muidu me nagu kogu aeg kuuleksime, mida Anett Kontaveit teeb, eks selles mõttes Tänakul on, on täiesti võimas fännibaas, seal kogu aeg jälgitakse, see uudisvoog on väga-väga pikk ja Kelly sildaru kui võrreldes, kas meil on teine täht, tema ju võistleb ainult talvel. Kelly sildaru häda on see ka, et ta ei saa kodumaal võistelda, ei ole selliseid mägesid, aga meile meil ralli endal olemas, et Lõuna-Eesti ralli oli tegelikult sellel aastal hästi suur. Hästi suur selline edulugu. WRC sari, mille promoüritus talil teatas septembris, et Lõuna-Eesti rallivaatajate hulk kasvas sellel aastal 25 protsendi võrra. Iga neljas Eesti mees vaatas teleülekandes seda vähemalt viis minutit. See on ikkagi päris märkimisväärne saavutus, et Urmo Aava ja tema tiimile avalik kiitusetena nad Nad on väga suurepärase asja läbi teinud, et see ongi selline nagu teine laulupidu. Ja ta on väga oluline, meil on minu arvates nagu valitsusel tasub seda toetada, Tänaku vaates on, on kindlasti oluline või huvitav nüüd tagantjärgi vaadata aga seda dokumentaalfilmi, mis tema kohta on juba siin mõni aeg tagasi eelmise hooaja põhjal siis kokku pandud ja tehtud, et, et see seda valu ja vaeva, mida ta seal nägi, et nüüd me nagu kuidagi aitab mõtestada, et mille ta nüüd nagu võitis päriselt-päriselt On ju? Iseasi, kui me vaatame nüüd nagu tulevikku, siis. Me kuulsime sel nädalal, et Toyotast lähevad Tänak Järveoja ära lähevad Hyundaid sõitma, et et ma ei tea, kas ma olen liiga skeptiline, aga ma kahtlustan, et see võib mängida rolli, et nad järgmine hooaeg ei pruugi enam maailmameistrid olla, arvestades just seda, et uue autoga harjumine tavapäraselt võtab ikkagi noh, ütleme aastakene vähemalt aega ka ka võib-olla Tänak on eriti hea õppimisvõimega, mina ei oska seda niimoodi küll mõelda, aga teistpidi jälle mõtlema, et kus see praegune keskkonnatasud siis Toyota, kus Tänak sõidab, on üldkokkuvõttes meeskondlikus arvestuses teisel kohal. Ta läheb siis võistkonda, mis asub esimesel kohal. Et sa lähed paremasse võistkonda. Üldiselt võiks see tähendada seda, et seal on paremad šansid tulla järgmisel aastal meistriks. Aga eduelamus on see, mida Tänak Järveoja meile pakkusid. Eduelamust ootab Eesti aga uuelt IT ministrilt väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, kelle siis eile avalikustas Eesti konservatiivne rahvaerakond Kaimar Karu-nimeline mees, kes on valdkonna inimestele, ma saan aru siiski teada-tuntud ja, ja temale on lootusi nüüd pandud päris palju, et võib vist öelda, et selline ekspertminister selles valitsuses vist esimene. Aga see ei ole võib-olla üldse nii halb variant, kusjuures enne enne sisuliselt rääkides, kui sa ütled, et eesti rahvas ootab eduelamust, tead, ma arvan, et ei, oota ma arvan, et et seal noh, see veiderdamine selle IT- ja väliskaubandusministrikoha ümber on nii jaburaks muutunud, et nii-öelda laiadele hulkadele on suhteliselt ükskõik juba. Ja küsimused, mis ala eksperdid teda siis nagu eksperdiks peavad, nüüd on, kas need väliskaubanduseksperdid on IT-ala inimesed peamiselt siis just hetk, mis väliskaubandusest saab, on iseküsimus, et ja noh, ega ei saa salata, et tal tuleb tegelema hakata ka näiteks Eesti posti ja postiteenuse küsimustega, mille kohta ma ei tea, kas tal praeguseks on seisukoht kujundatud või mitte. Et see ametikoht ongi selline nagu siga ja kägu liidetud, et ta peab kõiges asjas olema ekspert, et seda on raske oodata. Aga teisest küljest ei ole see võib-olla üldse nii halb tee, kuhu EKRE nüüd läinud on, sest et on ka ju teisi riike, kus mõned erakonnad, kes näiteks ongi sellised väiksemad partnerid valitsuses, kelle pink on lühike, teadlikult võtavad eksperte ministriteks just sellepärast, et nad annavad aru endale, et nende poliitiline, selline kollektiivne aju ei ole nii suur, et, et võib-olla võib-olla see ei ole üldse rumal viis, et selle asemel, et hakata otsima seda inimest EKRE ridadest, kust me oleksime saanud ühe ka avalikkusele tundmatu, aga võib-olla poliitiliselt kuidagi ebameeldivalt märgitud inimese. Nüüd mindi valdkonnast otsima seda ministrit, nii et ma, ma arvan, et see annab sellele ministrile vähemalt parema stardipositsiooni, kui eelmisel. Ja kahtlemata selles mõttes valida keegi väljastpoolt oli, mina ütlen ka EKRE poolt väga tark valik leida inimene, keda tuua pilti, keda seostada siiski ta on sellise pigem olnud seni Kaimar Karu siis liberaalse maailma nägemusega, vähemalt nii nii vähe või palju, kui neid arvamuslugusid või arvamusi on siin avaldatud ja, ja tuua väljastpoolt inimene on huvitav, iseküsimus on muidugi see, et kas jutt sellest, kuidas EKRE'l on kuus, seitse kandidaati, eile öeldi neli, viis kandidaati veel. Noh, ma arvan, et siin on kerge bluff sees. Peeter, ega seal ei ole asi selles, et ainult väikesed parteid võtavad väljastpoolt, et ka selline Eesti mõistes suurpartei nagu Reformierakond tõi kunagi mängu maris Lauri ja Anne Sulling. Ja tuleb meelde veel ka näiteks Janek Mägi, kes ju tegelikult kelle Keskerakond Ja väljastpoolt ikka tuuakse kogu aeg ja, ja nad on ka hakkama saanud, et maris Lauri rahandusministrina väga tunnustati pärast pandiga haridusministriks sai jälle hakkama. Aga see, kas nüüd see Kaimar Karu hakkama saab, seda meil siin on raske öelda, sellepärast et ta peab kõigepealt ennast kuidagi tõestama, las ta töötab, siis on näha, et kas ta saab või ei saa. Aga nüüd väljastpoolt teletuues marti kuusik oli ka väljastpoolt. Ja oli hea mainega, muuseas, kuni selleni hetkeni, mil ta hakkas ministriks saama, selgus, et tal on mingid sellised minevikku asjad. Õnneks Kaimar Karu kohtab mingit säärast infot, ei ole tulnud. Tiltiga Me teame temast väga vähe. Me teame, et ta, milles on meil võistlustel saanud teise koha, eks ja ta IT ala spetsialist, aga ega me muud väga palju teha. Ei tea küll jah, aga vähemalt esialgu mulle tundub sellise väga lühikese reaktsiooniaja põhjal, mis esialgu ei olnud, on, et võib-olla tõesti avalik hoiak tema suhtes on natuke vastu võtvam, kui oli kui oli Kert Kingo puhul, aga noh, eks näis, võib-olla siin nädalavahetusel mõned ajakirjanikud, kes ei oska puhata, äkki teevad põhjaliku uurimistöödega, kaevavad jumal teab, mida. Ei no Kert Kingo tulekul esimesed lood olid ka tegemist on väga positiivse inimesega. Temaga oli siiski kaasas see, et ta oli tööandja vastu kohut käinud ja talongidega Mind tuli teisel või kolmandal päeval teisel-kolmandal päeval ja siis hakkas see välja, elu on valge ja siis tuli välja see, et ma võib-olla ei tahaks nii palju välismaal käia ja võib-olla ma ei suhtle võõrkeeltes, kuigi see oli keldri üle pingutatud. Et eks ole näha, mis meie kolleegid nädala pärast See, mis ma eelmine nädal siin saates ka ütlesin, kui aruteluks oli sama ministri positsiooni täitmine, et oluline, mida Gerd Kingo puhul jäeti, võib-olla tegemata, oli see küll taust kontrolliti üle, et paturegister oli puhas, unustati inimesega rääkida, et kas ta seda tahab ja oskab teha, et mulle tundub, et vähemalt Kaimar Karu puhul et temaga vähemalt räägitud eelnevalt Uldistatud, et mis keelide oskab, kus ta tahaks käia ja mis teemadel seisukohti avaldada, et ta on isegi toonud siin välja terve hulga ju prioriteete, mida selles selle ametiga siis edendama hakata, et siin loetlen mõned rahvusvaheliste turgude avamine, Eesti tootmis- ning teenindusettevõtetele tugev digiriigi kuvand, digilahenduste töökindluse tagamine, digiteenuste kättesaadavus ning kogemuse parandamine, e-riigi põhikasutajate siis rahulolu ja töö, terve pikk loetelu veel, et selles mõttes tal kindlasti on omad prioriteedid paigas ja mulle tundub, et temaga on vähemalt räägitud ja ta tahab seda tööd teha. No võib vist natuke küüniliselt öelda, et Kert Kingo tegi kõik selleks, et tema järeltulijal oleks kergem. Ükskõik kes see on, arvestades kogu seda tohutut Plamaasimis, Kert Kingo ametisoleku lahkumisega kaasnes või veel enam-vähem ükskõik kes on, on ootused kohe sellised sõbralikumad. Aga tähelepanu kindlasti on suur jällegi, et selles mõttes jälgitakse väga pingsalt tõesti, meie head kolleegid erinevatest väljaannetest hakkavad vaatama väga tähelepanelikult, mida ta teeb täpselt nii, ja Kersti Kaljulaid ja siis, kui ta vabastas ametist Kert Kingo, siis ta ka ütles, mida selles ministrilt oodatakse, see ei olnud sugugi vähe ikkagi temalt oodatakse, et ta jätkaks Eesti eduloo tutvustamist maailmas ja tooksid ridu meile juurdegi. No just, aga väliskaubandus jällegi on seal, ütleme, et räägime IT-riigist ära, see pole ainult IT-riik, ma veel kord rõhutan, et seal peab ka, ma ei tea, kalatööstusi viima, välismaale tutvustama ja nii edasi. Täpselt jah, just eile lugesin Frankfurter Allgemeine Zeitung-ist ka Saksamaal jätkub ja oma listeeriaskandaal läheb kuskil Eesti ettevõtteid ei mainitud, sest seal vorstindusega seotud aga. Ja ta on ka Hollandis muuseas, et see haigus ei vali riigipiire, aga Karu praegu Konservatiivse rahvaerakonna liikmeks astunud ei ole. Ta ei ole ka varasemalt ühegi erakonna liige olnud, et eks ka selle koha pealt jäeti justkui talle vabadus. Et seda teha, kui ta seda nüüd tingimata ei taha. Teile seda pressikonverentsi vaadates, kus nad Martin Helmega üles astusid, aga eks noh, huvitav on näha, et kuidas ta suudab suhestuda või suhestub nende väljaütlemiste või nende seisukohtadega, mida siis EKRE esindab ja et noh, ma ei tea, kas või eilsest Tartu näitas, et noh, mis näiteks Kaimar Karu LGBT kogukonna siis sellisest vastasest meeleavaldusest näiteks arvab või olgu see siis hoopis, ma ei tea, sisserändetemaatika, mis ju ka otsapidi temagi valdkonda puudutab, just IT-sektorit peamiselt, et et siin on kindlasti seisukohti, mida me saame Allas nägema. Ja ka segan korraks vahele, et kui me alustasime ka sellest, et tegu on sellise ekspertministriga, siis ma arvan, ta ei pea igast poliitilisest asjast midagi arvama, ta peab oma valdkonda teadma ja, ja kui ta ei ole erakonna liige ka, siis seda vähem on tal kohustus avaldada arvamust iga asja kohta, mida see erakond teeb. Ja noh, kuigi temalt võib-olla eeldatakse, et ta ühineb Ekrega, siis meil on juhtunud selliseid asju, kas minister ei olegi erakonna liikmeks astunud, et mulle meenub siin Marina Kaljurand, kes oli Reformierakonna välisminister ja lõpuks astusite kops sotside ridadesse just aga siis näha, kuidas uus minister Kaimar Karu hakkama saab, Londonist ta nüüd Eestisse on kolimas lähiajal. Selleks et seda ametit pidada. Loodetavasti siis ainult Eestis ei istu, vaid sõidab ikka ringi nii nagu ta lubas, aga vahetame teemat. Läinud pühapäeval tabas Eestit suur torm, et mis küll siit Põhja-Eestist vaadates nagu ei olnudki võib-olla liiga liiga suur, aga ometi Lõuna-Eesti oli nii katastroofiliselt seisukorras, Võru, Võrumaa olid ühel hetkel ilma elektrita, katkes ka veevarustus Tartus ja kuigi Võru oli, ütleme peamiselt pildil, aga siis sealsamas piirkonnas ka teised kandid ikkagi väga, väga suured kahjud, selle tormiga tormi või tuule kiirus üle 30 meetri sekundis ja ja võib-olla kõige esimene küsimus teie jaoks oleks see, et kui te, kuidas te täna näiteks kujutaksite ette, et õhtul, kui te olete kodus siin oma korteris või kus iganes te olete, et teil nüüd pole elektrit, et ja päris pikka aega, siis kuidas hakkama saab? Raskelt, et see torm on vaatamata sellele loomulikult see oli üks suur õnnetus, suur kahju, aga siiski võib kokkuvõttes öelda, et see oli ka üks selline enam-vähem õnnelik õppetund. Tegelikult ju mul on hästi meeles, kui ma käisin nüüd juba aastaid tagasi kõrgematel riigikaitse kursustel seal Öeldi, et kui me räägime ohtudest Eesti julgeolekule, siis kõige suurem oht loomulikult on see, kui meid tabab Vene armee täiemahuline pealetung. Aga kõige tõenäolisem oht on üks suur torm, mis võtab ära elektri, katkestab ühenduse riigi eri osade vahel ja teeb kodanike jaoks elu põrguks ja riigi toimimise võimatuks, et tegelikult nägime praegu seda siiski suhteliselt piiratud mahus, mis muidugi paljude inimeste jaoks oli väga õudne aga, aga siiski üsna piiratud mahus ja see, ma väga loodan, oli õppetund, millestki õpitakse, sest kui ma ka üks hommik kuulasin vikerraadios, rääkis üks Lõuna-Eesti talumees sellest, kui keeruline tal oli oma lehmi toita ja kuidas suur hulk piima läks raisku. Ja siis ta mingi jutu sees kuidagi nagu pillased. Generaatoreid pole jõudnud osta. Ma ütleksin selle peale, et ehk siis nüüd äkki tuleb pähe selliseid asju osta, et ma väga loodan, et sa nendele inimestele, kelle ärile või, või üldse kellele see väga oluline on. Et nad mõtlevad rohkem sellist ettevalmistust. Ja eks seal kõik hakkabki pihta sellest mis on, see eeldas, et kui sa oled kogu aeg olnud Tallinnasse soojas kodus veetnud selle nädalavahetuse või siis variant kaks oled seal Lõuna-Eestis ilma elektrita külmas olnud kus poed ei tööta, side ei tööta, siis sinu suhtumine asjasse on totaalselt erinev. Et ka mina mõtlesin seal kodus, et noh, et kuidas ma siis käituksin, arutlesime naisega, kas me oleme pannud mõne näiteks veepudeli kõrvale, selgus, et ei ole, et meil on kodus küll vein ja meil on mahlamissal isegi pudel õlut oli olemas, aga, aga vett ei olnud, garans saad ju kogu aeg lasta. Ja v võrgu avarii on selles mõttes täitsa jube, sellepärast et mina elan suures kortermajas ja noh, üks asi on, et sul on hädajoomisega, aga inimesed tahavad kempsus käia, kui ta pikemat aega ära on, siis tekib ikka probleem küll. Küünlaid mul kodus on, eks ju. Mul on olemas ka nüüd. Taskulamp, et midagi ma saan teha, aga, aga nüüd, kui järgi mõelda näiteks kui sidet ei ole, et ega mul vist ei ole praegu patareidega raadiot? Mul on küll olemas raadio, kuhu saab patareid sisse panna. Patareisid. Aga tegelikult see peaks olema nagu igatsetud, aga süüa teha näiteks ma ei tea, priimus. Mul käib gaasikaga, kui kaas ära läheb, siis tekib järjekordne probleem. Ja muidugi külmkapp sulab ära. Aga noh, see on minu kodune mure, nüüd vaatame nagu laiemalt, eks sidet ei ole, elektrit ei ole, sa ei saa ju poodi minna, esiteks paljudel inimestel ei ole tänapäeval sularaha piisavalt. Noh, ja siis, kui sul see kaart ja sa ei saa seda kasutada, siis sa võid, mõeldakse iga kuulaja ise mõelda, kuhu ta selle kaardi paneb või pannakse. Nüüd sa ei saa? Sa ei saa poest mitte midagi sellepärast osta, et tänapäeva poed on ju sellised suured kastid, millel puuduvad aknad. Et saab, põhimõtteliselt seal on pime. Triipkoode ei saa lugeda, kassasüsteem ei tööta, ehk poeg on täiesti välja lülitatud. Bensiinijaamad ei tööta meile, bensiinijaamad vajavad elektrit, selleks pumbata, võtaksid. Nüüd, kui me hakkasime mõtlema selle peale, mis meie tulevikku, kus Eesti tahab minna üha rohkem ja rohkem roheliseks elektriautosid, hakata tarvitama, ja kui siis selgub, et kogu võrk on maas. Päris ebameeldiv. Üles, rääkimata sellest, noh, seal nüüd juba teine teema, et aga üldse kui Eesti tahab kõike sellist rohepööret teha, siis see nõuab palju rohkem elektrit kui meil, kui me praegu toodame ja selle jutu juurde käib ju veel see jutt ka, et me peaksime tootma selle teistmoodi, aga noh, see selleks Ei noh, teatud mõttes me elektri tootmine hajub, eks, et Eesti üle Eesti me näeme, et igasugu päikesepaneele ilmub ja noh ka tavalistesse kodupidamistesse, aga jällegi elektrisalvestamine on küsimus ja talvel ütleme, kus põhiliselt on, pimedast on rohkem kui seda päevavalgust, siis see tekitab jälle probleeme. Aga see, mida sa, Sulev väga hästi kirjeldasid, oligi ju noh, see esimene osa sellest oli väga täpselt see, mida näiteks ma ei tea. Mirjam Mõttus võrust vahendas ERR-i vahendusel, et oligi, et poodi ei saa minna, sest poed on kinni, sest seal ei saa tööd teha. Bensiini ei saa võtta, sest bensiinijaamad ei tööta. Mõnedes majapidamistest taastati elekter alles eile. Meie Peetriga oleme töötanud ühes suures börsiettevõttes kelle juhtkond jäi ükskord maja ukse ukse taha, sellepärast et meie lukud töötavad elektriga ja elekter oli ära, keegi ei olnud mõelnud selle peale, et lukud, lukud võiksid ka kuidagi olla mingi tagavarageneraatori taga ja ongi täiesti lolle situatsioon, meil on kunagi läinud külmaks sellepärast et talle läks elekter ära, mid köeti elektriga, lihtsalt hakkas külm füüsiliselt minema, et noh, ongi absurdne, aga reaalne eluna. Aga kindlasti see sellega on nõustunud, mida Peeter ütleb, et et see oli selline hea õpetus, ütleme küll nagu ebameeldiv, ebamugav, aga näitas seda, mida tegelikult ka päästeameti on ju pidevalt rääkinud, tutvustades erinevaid, siin kriisikavasid, noh, lehekülg kriis, punkti on näiteks selline lehekülg, kust saab siis selliste noh, et olulise info, mida sa peaksid ette valmistama, väga tore, aga inimesed ei pane väga või noh, ei võta seda tõsiselt, kuniks tegelikult ei, inimesed muidugi teevad, nad ütlevad, et kui kriis tuleb, ma lähen küljele kriisee. Ja kuhu nad ei saa minna, sellepärast et sa oled pidanud enne seda vaatama ja mul oli vanasti analoogtelefon töötaski, elekter läks ära, siis ma sain helistada. Kuulge, Mul ei ole elektrit, tänapäeval ma ei saa teha sellepärast et lihtsalt ei ole seda võimalik teha tavalise telefoniga, mul on lauatelefon olemas, aga seal veebipõhine et meil on väga palju selliseid imelikke asju. Alati saab muidugi näidata näpuga elektrilevile, et kuulge, et teie peate varustama, et noh, aga, aga, ja elektriliivi saakski teha. Ta võiks terve Eesti täita kõikvõimalike elektrijaamadega need õhuliinid, kaevata maa sisse. Kõik oleks võimalik, iga inimese tõesti, just jah, endale ka generaatoriga vaja, aga see siis ei jõua enam mitte keegi elektrit tarvitada selle pärast lihtsalt nii kallis. Just, et, aga noh, häiritud oli ka piiris siis süsteemid seal piiriületus oli häiritud, sidejaamad maas. Et aga, aga ja ilmselt, et kass, kes siis ikkagi vastutab, et kui, kui suurelt läheb vastutus siis isiku enda või ma ei tea, olgu see ettevõtja, olgu see eraisik ja kui palju peab riik appi tulema, et noh, selles mõttes näiteks Mart Helme aktuaalses kaameras noh küll väga reljeefselt, aga põhimõtteliselt oli ju sõnum see, et et eks ikkagi inimene peab ise ka olema selleks valmis, et see ei saa olla nii, et ainult et et kui häda on, et riik ole hea, tule appi. Ja see on minu meelest nii elementaarne tõdemus, mille üle ei saagi siin üldse kuidagi arutleda, et ei elata siin Maal ju esimest aastat. On ju teada, et meil on küll sügis, küll talvetorme, mis võivad olla väga ohtlikud ja kõigeks võib ja peab valmistuma, aga alati tundmatuse efekt siiski juures ja alati võib midagi juhtuda ja selleks tuleb valmis olla, igaüks peab ise valmis olema. Me ei saa eeldada riigilt korraga igasuguseid imeasju ja seejuures veel unistada mingisugusest õhukesest riigist. See ongi minu, minu point ka, et me tahame kogu aeg, et riiki üha õhemaks viilitaks, et ametnike oleks vähem. Ja samal ajal sa tahad, et siis sulle pakutakse ka täielikku turvalisust, et see on võimatu. Ja kui me vaatame hiljaaegu näiteks õlipiirile Plus hot spot 2019, et üle piiri tuleb sadu põgenikke, järgmisel aastal võiks sama asja teha üle piiri tuleb sadu põgenikke, aga samal ajal puuduvadki elekteri side. Vot siis oleks nagu päris pull, et kuidas siis hakkama saadakse. Kusjuures näiteks ka kaitseväes tehakse vahel ka selliseid õppuseid, et mis siis, kui ei ole sidet, elektrit, selliseid asju ikkagi ametkonnad mingil määral mängivad küll läbi, aga, aga jah. Et tuleb seda rohkem tõsta, seda peab igaüks teadvustama. Ja vaat üks asi, mida muidugi riik saab teha ja riik on ju mitmes muus valdkonnas oma eeskuju ka tõesti häid muudatusi läbi viinud, millest võib-olla kõige märgilisem on see, kuidas ma julgen väita, et tänapäeval Eestis ikka praktiliselt mitte keegi ei sõida ilma turvavööta ja see on ju pikaajalise avaliku kampaania tulemus, noh, et, et võib-olla riik saaks ka siin-seal midagi teha, et valmistuge, varuge endale neid kriisivarusid, et see oleks küll üks asi, mis ei ole liiga kallis, aga see nõuaks just sellist järjekindlat tööd. Ja, ja see on just see, milles riik hea on teha järjekindlad. Eelmisel aastal sai mingi õpik. Sellest räägiti siis aga noh, nagu nagu näha vähe üldiselt ju asjast tuleb rääkida ikka minimaalselt viis korda. Aga see räägitakse tavaliselt siis, kui probleem on käes või probleem reaalselt puudutab, et ennetustöö ongi väga raske töö. Poliitiline käitumine oli siin siiski natuke kummaline, et Mart Helme, ma olen täiesti nõus sellega, mis ta rääkis aktuaalses kaameras, noh, ongi niimoodi, et inimesed peavad ise rohkem hoolitsema, et riik ei saa kõigi eest hoolitseda, aga ta oleks võinud siiski seal Lõuna-Eestis kohapeal käia, et kui me vaatame, mida tegi Jüri Ratas eile tuli Ameerikasse, siis esimese asjana võrra me teame, et tegelikult minister ei saa mitte midagi teha. Aga, aga järgi inimestele meeldib see, kui keegi nende eest hoolitseb ja selles mõttes nagu Elme mängis maha sellise väga kerge võimaluse teenida poliitilisi plusspunkte, et inimestele meeldib hoolitsus. Eriti mõeldes veel sellele, et kust ikka need EKRE hääled tulevad, tegelikult sealtsamast, kus see tormasin. Just et Lõuna-Eestis on ju EKRE, on väga tugev toetajaskond, aga võib-olla see teema lõpetuseks Sulev, kas nüüd on veepudel kodus olemas, kuskil nurgas? Äkki olnud? Aga kõneleme ühest teisest teemast umbes aasta eest, novembris kirjutas ettevõtja Karoli Hindriks Facebookis ja ma tsiteerin, sain just teada, et täna minu head sõbrad, ameeriklanna, kes elab Eestis, maksab eestimaksele, loob töökohti ja on õnnelikult abielus, jalutas oma koeraga ning rääkis telefoniga, kui teda ja tema koera ründasid kaks Eesti meest, ühel sinine lille märk EKRE logo siis rinnus karjudes, mine koju, välismaalane, mine koju. Toona selle postituse lugejad seda ei teadnud, aga hiljem selgus, et jutt ameeriklannast oli siis Mary Krossist, kes on siis Eerik-Niiles Krossi abikaasa ja kellega väidetavalt siis selline episood Stroomi rannas juhtus politsei kas seda asja ka menetlema ja uurima? Ja tõendid viisid selleni, et seda episoodi tegelikult ei ole juhtunud ja süüdistus esitati hoopis Krossile siis valeütluste andmise pärast. Ja selle neljapäeval siis taotles ringkonnaprokurör avaliku huvi puudumisel ameeriklanna siis kriminaalasja oportuniteediga lõpetamist ja kohus rahuldas selle. Mary Kross peab maksma, oli see vist 3000 eurot. Et nagu ma aru saan, siis paljusid on seal riivanud selline õigus ja õiglustunnet, et kuidas nüüd see asi ikkagi lõpetatud. Avalik huvi vist on olemas, selle kasuks räägib kas või tõik, et sa praegu selle teema tõstatasid, aga ma nüüd ei tea, võib-olla Sulev, sina oskad paremini kommenteerida, aga siin on vist natuke selline õigusliku terminoloogiaga. Ja siin erinevad asjad, oleks avalik uudishimu, avaliku uudishimu, sageli võib panna mõne inimese magamistuppa isegi välja, et kes, kellega koos, eks, ja teine asi on avalik huvi kus on siin raha kasutamist või nii edasi, eks avalike avalike ülesannete puhul. Ja kolmas asi siis on avalik menetlushuvi ja siin tegelikult räägitakse avalikust menetlushuvist, et kas oli mõtet üleüldse selle kriminaalasjaga edasi jätkata, et võib-olla lihtsam. No milleks me seda pikka kohtupidamist teeme, see inimene maksab 3000 eurot ära, ongi kõik tal oma karistuse tegelikult kätte saanud. Et see oli see point just, ja ma olles ise prokuratuuriga siin sel teemal natuke suhelnud, siis ma saan aru, et see, see teema, et me see termin on tavakasutuses teistsugune kui siis ses õigusruumis siis, siis tekitab nendes ka seda ebamugavust ja võib-olla peaks seda isegi kuidagi muutma sisse, et see avaliku huvi või avaliku menetlushuvi termin ei läheks sassi sellega, mis on avalik huvi, noh siis ütleme ajakirjanduslikus avalik huvi on siin täiesti selgelt olemas. Jah, võib-olla nad võiksid rääkida kas kohtumenetluse huvist või juriidilisest huvist või midagi sellist, sest et praegu jah need inimesed siis pahurad, et või noh, paljud on pahurad. Kohe tõmmatakse selline paralleel, et näed, et kohus ei viitsi tegeleda, võib-olla on ka poliitiliselt kallutatud, sellele viitasid ju ka mõned poliitikud, aga ma arvan, et siin on veel üks eristus, mis on vajalik. Üks asi on see otsus, mille kohus teeb, aga see ei kohusta ühtegi kodanikku ju nii-öelda selle kohtu noh samamoodi tundma, igaüks võib ikkagi tunda, nagu ta tahab. Ja muidugi alati on inimesi, kes ütlevad, et liialt kergesti koristati ja teised ütlevad liialt karmilt karistatud. Tuletan meelde siin Igor Mangi näidet, kus öeldi, et issand, ta käperdas, naiste sai ainult natukene trahvivat oleks pidanud vangi minema, aga järgi mõeldes, millest inimesi reaalselt vangi pannakse, siis noh, need ei ole need asjad. Et inimeste selline õiglustunne ja õigus on, need on ikka väga-väga erinevad asjad ja kohati nad lähevad nagu rahvas täiesti pöördesse ja 3000 eurot ei ole tegelikult absoluutselt selline väike summa, tavaline külmaks. Tavaline inimene peab kolm kuud selleks töötama, et see raha kätte saada, siis on päris kohus karistuseks ja õiglustunnet riivab ikkagi see, et kas, kas siis ongi nii võidki valetada ja varastada seda konteksti siis valimiste eel, noh, ma ei tea, palju see valimisi nüüd mõjutas konkreetselt, aga, aga no ikkagi väga tugev selline relv, et justkui siis ekre mehed, Levadia ründavad ameeriklanna Sid Stroomi rannas, mis ei vasta tõele, sest see on täiesti absurdne, kui kogu see jutt, et nüüd ta ongi ääretult jäle vale tegelikult, kui käia siin Tallinna peal ringi, siis turiste on kõikjal, eks. Inglise keelt kõnelevaid naisi või mehi pole näinud mitte kunagi keegi loobiks kividega, see, see lihtsalt on nagu ebareaalne, täiesti. Nad turistidele ei tulda kallale, et vastupidi, turiste meelitatakse igale poole, tulge sööge meie juurest, tulge jooge meie juures, et see, see ei käi. Niimoodi see, see nagu täiesti absurdne, laest võetud asi. Ei, no see 3000 eurot on ikka tõesti, ma arvan selline paras, et jah, muidugi võiks öelda, et oleks pidanud rohkem olema, aga ma arvan, märgina on see täpselt sobilik, et kui keegi teine mõtleb, et et sotsiaalmeedia, nii võimas relv ja selle kaudu saama karistamatult ükskõik milliseid väiteid levitada ja selle kaudu ühiskondlikku arvamust kujundada, noh siis ma julgeks väita, et nüüd anti märku, et ei saa, ei või. Ja siin on ka erinev asi, et et mõningatel puhkudel ka selliste vale valeütluste valetunnistuste andmise eest karistatakse ka tunduvalt karmimalt. Aga noh, et peame ka mõtlema, et nendel asjadel on vahet, kui sa näitad näiteks näpuga, et vot see mees vägistas mu ära ja see mees pannakse selle tõttu siis ka ütleme, trellide taha, tema üle hakatakse kohut pidama, siis on üks asi, aga kui kui keegi sinu ütleme, sõbranna on kirjutanud, et näed, keegi loopis kividega ja seal puudub konkreetne kahtlusalune, kui sa ei lähe ise ei kutsu kohale politseid. Kui sa ise ei tee, avaldus politseile, vaid politsei pöördub sinu poole mingi postituse tagajärjel. Noh, siis see on nagu teine asi, seal ei ole konkreetselt kahtlusalust. Et muidugi kogu see jutt, et noh, see on juba ise, karistus on ikka piisav häbi minu meelest, et Mary Krossi nahas ei tahaks küll keegi tänapäeval olla. Kes käsib sul valetama hakata lihtsalt kas tasub sellist solki nagu välja ajalad? See on, seda tõi ka prokuratuur välja, et tegelikult ju valetamise eest osade asjadega ikkagi minnakse ju kohtusaali ka ja ei lõpetada oportuniteediga ja noh, kasvõi näiteks suled, mis sa tõid väga hea näite, et et kui politsei on juba nii-öelda ressurssi kulutanud, käinud, sõitnud mingi väljakutse peale näiteks et justkui midagi juhtus, mida tegelikult ei ole, aga noh, praegu on see menetlus selline, ütleme laias laastus siis kabineti menetlus olnud ikkagi, et kes mida kirjutas, kes mida ütles ikkagi politsei, on seal tööd teinud, et nii palju tuvastati tema autod seal ei olnud, et tema telefoni seal ei olnud, ta ei saanud seal olla, lihtsalt, et politsei on siiski tööd teinud ja ta on rahva või ühiskonna ressursse kasutanud ja selle tõttu ta peab ka 3000 eurot maksma, et see on ka täitsa selgelt märgiline asi. Aga noh, praegu mida, mida sa siis mõtled, et muidugi EKRE inimesed on solvunud, sellepärast et neile näidati enne valimisi näpuga, ma kujutan ette, kui mõni EKRE liige või siis tema poolehoidja või ka lihtsalt provokaator tahaks mingit jama teha, mis ta tõmbaks mõne teise T-särgi enne paha tegemist selga, siis näidatakse näpuga tollele parteile, see on täiesti võimalik ja seda hakati kohe ära kasutada. Sotsid ründasid ikkagi Ekret täitsa tõsiselt. Ja mille alusel täiesti valesüüdistuse alusel? Veel üks huvitav asi oli see, et sihtasutus perekonna ja traditsiooni kaitseks Avas küljel petitsioon ka ühe sellise allkirjade kogumised, nõuame Mary Krossi kriminaalmenetluse lõpuleviimist. Vaatasin hommikul järgi, seal oli üle 3000 inimese, oli andnud oma allkirja, et see on, ma saan aru, miks nad seda tegid, ma saan sisuliselt sellest aru, et nende õiglustunne on riivatud. Õigus on jällegi teine asi, et tegelikult kriminaalmenetlus on lõpule viidud, seda ei pea enam nõudma, sellepärast et sellesama oportuniteediga asi lõppeski ja seda uuesti avada võimalik. Sellepärast et kaks korda ühte inimest sama asja asjas ei saa karistada. See tähendab põhimõtteliselt roomaõiguseks fundamentaalse maid alusprintsiipe ja selles mõttes on huvitav, et just nimelt sihtasutus perekonna ja traditsiooni kaitseks, kes võiks ju selliseid asju teada, kelle taga olevad inimesed selliseid asju teavad, niimoodi käitub, aga noh, see vist on juba teinud. Aga see oportuniteediga lõpetamine, nagu ma aru saan, siis seda on ka kahte tüüpi, et üks on see, kui kohtusaali üldse ei mindagi, leitakse enne see siis kokkulepe, ütleme nii, et oportuniteediga ja teine on see nagu antud juhtumis, et prokurör ikkagi kohtusse läks asjaga oportuniteediga lõpetamine tuli siis kohtus esitatud taotlusega, mis põhimõtteliselt tähendab seda. Et kui Mary Kross ka sellega nõustus, siis noh, ei saa öelda, et ta tunnistas süüd, aga noh, põhimõtteliselt Nathan karistuse võttis karistuse vastu, järelikult ei nõudnud, et teda mõistetakse õigeks ja kohtus haamer ikkagi kukkused. Toportoniteet määrati seal, mitte see ei olnud eelnev kokkulepe, nagu osade asjade puhul on. Jah. Kui me vaatame näiteks, et siis EKRE tahab samalaadseid asju näiteks ka pankade rahapesu asjas. Et nad idee on ju, et teeme kohtueelse, kui pangad maksavad ise vabatahtlikult mingi suure hüvitise, Eesti saab endale osa sellest, et selles mõttes nagu igasugused sellised kokkulepped peaksid sellele parteile tegelikult meeldima. Aga üks asi, mida sa tegelikult Sulev siin natukene puudutasid, aga üks hea kolleeg ütles, et et mis on ühist sellesama juhtumi puhul ja Kert Kingo Sis lahkumisskandaali puhul on see, et sotsiaalmeedia on ikkagi saatanast, et ei maksa seal kokku kirjutada igasuguseid asju, kuigi vastupandamatu kirg on sageli inimestel seda teha ja siis kirjutada ja siis sattuda sellisesse jamasse nagu noh, näiteks praegusel hetkel siis Mary Kross või, või hiljem või teisel juhtumil Kert Kingo. Aga räägime siis rahapesust, millele sa juba siin väikese sissejuhatuse tegid. Riigiprokuratuur ja keskkriminaalpolitsei alustasid käesoleva aasta juulis Swedbanki suhtes kriminaalmenetlust et uurida aastail siis 2011 kuni 2017 toime pandud võimalikku rahapesu ning võimalikku valeandmete esitamist finantsjärelevalve asutustele. Et esiteks üldse üllatav, et see nii hilja nüüd kuidagi välja tuli, et alles sellel nädalal, et kuigi juulis juba menetlus käis Selles mõttes noh, ma ei tea, kas hilja või mitte, aga eks sellised asjad võtavadki aega, nad on ju üsna keerulised protseduuride keerulised uurimised ja ma eeldan, et seal ei taheta tulla välja, kui ei olda päris kindlad oma asjas ja kui see, kui seal ei ole nii-öelda seda seda asja võimalik korralikult esitleda. Seal on asi küll niimoodi, et finantsinspektsioon hakkas Swedbanka menetlema ja tegi seda kevadel suveks oli siis finantsinspektsiooni järeldused asjast olemas ja selle finantsinspektsiooni uurimise käigus leiti siis üht-teist sellist pidas mis võiks ka pakkuda prokuratuuri lubi ja siis finantsinspektsioon andis selle info edasi prokuratuurile. Prokuratuur tükk aega otsustas, et kas me nüüd alustame või mitte, eks seal kaalutled selle üle. Ja siis ühel hetkel, ega sa ei pea ju kohe teatama, et kuulge, te olete nüüd uurimisalune tavaliselt kurjategijatele ei hakata sellist teadet andma, et kui sa oled kahtlusalune, siis tavaliselt ei tehta seda. Tahaks. Vähemalt selliste sellistes asjades. Muidugi on olemas erinevad asjad, et on olemas halduskaristused ja kriminaalkaristused, seda tasub basin mõelda, et see, millega finantsinspektsioon tegeleb seal nagu haldusasjad ja see, millega siis prokuratuur, kelle peal on kriminaalsed asjad ja need on väga erinevad jällegi, et väärteod, Need aeg on näiteks kahe aastaga, et seal saab vaadata kuni aastani 2017, enne seda, mis oli. On täiesti ja ka see on aegunud. Ja kui vaatame rahapesu, näiteks see suures mahus on ta esimese astme kuritegu, see aegub 10 aastaga, seal saab minna tagasi aastasse 2009 ja teoreetiliselt oleks võimalik minna ka pangatöötajate puhul veelgi kaugemale tagasi, sest on olemas selline asi nagu fit ja proper menetlus siis pangajuhtidel peab olema laitmatu maine ja seal võib urgitseda siis ükskõik kui kaugel minevikus. Ja noh, neid võib võtta õiguse panka juhtida ära ka ka väga ammuste asjade eest, kui need asjad välja tulevad. Aga samas jällegi see on selline selline karistus, millest ametlikult ei teatata mitte kunagi, et need saavad teada ainult asjaosalised ise. Kui sulle öeldakse, et nüüd on aeg lahkuda kohalt kas nad teevad selle teatavaks, see on asjaosaliste endi teha, ehk siis pangajuhi enda teha, kui ütleb, et et ma ei kõlvanud enam pagariks, aga tavaliselt keegi seda ei tee. Lihtsalt tead salajaseks. Ma mõtlesin, et võib-olla vahel oleks ka oluline öelda, et kuna tegu on ju noh niivõrd suure, niivõrd paljude eestlaste kodupangaga, et see, mis toimub, ei mõjuta, ei ohusta kellelegi hoiuseid. Kui mõelda sellele, et kas see vist oli eelmisel nädalal või millal oli Lätis ju selline pangajooksjat inimesed mingi sotsiaalmeedias levitatud jutu peale hakkasid hoiuseid pangast välja võtma, et et, et, et kindlasti ei tohiks, et sellest siin hakata arvama, et kuidagi kellelegi hoiused või võimalus raha sealt välja võtta on ohustatud. Jah, ja see pank on teeninud ikka väga-väga hästi, et Eestis on kõige suuremad karistused. Praegu on see 400000 eurot. Rikkumise eest ja 400000 eurot teenis pank eelmisel aastal ühe tööpäevaga. Et selles mõttes ei ole nagu ka pangale väga suurt karistust nagu oodata. Seal on seal, see on ikkagi rohkem selline maine asi. See maine asi ja see, kas pangajuhid jäävad siin süüdi, see on omaette küsimus, sellepärast et nad Swedbank ise on üritanud näiteks mõnedel juhtudel ette võtta, jäid vastutama, panna, panna ettevõttes juhtunu eest, aga see on väga-väga keeruline, selle lihtsalt Eesti õiguses äärmiselt keeruline protsess. Ta vist välja tuleb, ei tea. Aga alati peab muuseas ka arvestama ka sellega, kuidas on pank varem käitunud ja mida ta on teinud. Kuidas, kuidas te üldse on käitunud, kas seda on varem karistatud, milliseid meetmeid on parandanud siis, kui siis kui mingid halvad asjad on välja tulnud, et nad Swedbank on nagu kogu aeg öelnud, et me üritame kõiki asju paremini teha, teeme, muudame kõike. Seda arvestatakse alati karistuste määramisel just täpselt, et Swedbank on justkui ise tegelenud ju sellesama rahapesu siis uurimisega ja üritanud seda asjaga võimalikult avalikult ikkagi kommunikeerida, aga aga see, kui nüüd riigiprokuratuur alustab siis oma menetlust või alustas juba, et kas see pangavaates pigem on siis nende jaoks hea, et väljastpoolt keegi seda menetleb või või pigem tekitab see hirmu, et ei, kontrollib kohe enam. Aga kuidas saaks olla nagu kellegi jaoks hea see, kui teatatakse, et sa oled nagu kahtlusalune ise teevad seda samasugust menetlust justkui selle asjaga Swedbangas sees, siis aga ega ükski pankur seal pangas selle õnnelik selle üle, et nad seda tegema peavad. Faktorite avalikuks puhtaks kas tegemisel on minu hinnangul ikkagi väljastpoolt tulev menetlus ju siis nagu ütleme parem kuvandi mõistes, kui see, et kui, kui sees uuritakse, sest alati tekib see kahtlus, et kas see sisejuurdlus on ikkagi päris juurdlus. Ja ma, ma saan sellest loogikast täitsa aru ja ma mõtlen, et võib-olla ainuke hea asi panga jaoks siin on see, et nad saavad öelda, hea küll, see algas, seega saab see millalgi läbi, siis me saame edasi minna. Jah, aga noh, finantsinspektsioon on seal sees olnud, finantsinspektsiooni järeldused said pankuritelt suvel teada ja see on praegu seisnes ainult selle taga, et eestlased, rootslased leppisid kokku mõlema finantsinspektsioonid teevad siis oma oma karistused teatavaks ühel ajal ja karistused sealt siiski tulevad. Sellepärast et seal on rahapesu tõkestamise reeglitega. Reeglite rikkumisi on seal avastatud. Omaette küsimus on, kas seal on ka toimunud rahapesujaks, pank on sellele kuidagi kaasa aidanud, neid on väga-väga erinevad asjad. Et kui me räägime siin, et Eestist läbis mingi meeletu meeletu rahapesu siis see ei ole see, mis, mis siin tegelikult toimus, et rahapesu võib-olla oli siin ka, aga see oli tunduvalt väiksemas summas siit lihtsalt sind rikuti rahapesu tõkestamise reegleid, need on erinevad asjad, üks on kriminaalasi ja teine ei pruugi sugugi olla. Aga rahast räägime ka edasi, räägime investeerimiskelmustes, investeerimispettustest, mis siin sel nädalal on tähelepanu pälvinud nii Eesti Ekspressis kui ka näiteks pealtnägija saates, viimaks viimase üheksa kuu jooksul on politseile teadaolevalt siis selle siis investeerimispettustelaine või skeemiga tekitatud kahju 120-le ohvrile kokku kahe koma üle 2,2 miljoni euro ja pettus esmapilgul väga lihtne, et sulle helistab venekeelne telefonikõne tuleb siis, on see Eesti number või välismaa number ei mängigi siin nii väga rolli. Agressiivse sellise suhtlusstiiliga proovitakse viia siis inimene nii kaugele, et ta istuks arvuti taha, laeks seal alla ühe programmi, mis lubab seda tema arvutit siis kaugjuhtimise teel ülevõtta Ta ja siis näidatakse erinevaid skeeme, et kuidas raha saaks paigutada, kasvama panna. Ja väga paljud inimesed on siis seda teinud või, või sellega nõus olnud, kuni selleni välja, et teinud oma ID-kaardist pangakaardist näiteks pildi ja saatnud selle, siis ma ei teagi, mis aadressile täpselt, aga see kõlab küll uskumatult, et ma ei tuleks. Ta tänaval vastu tulles need inimesed ei, ei annaks mulle ilmselt oma ID-kaarti või pangakaarti, aga aga ometi seal telefoni otsas istudes kelmi ohvriks langedes pannakse hulga raha sisse ja isegi rääkisin siin inimesega, kes pani sinna võt, võttis kiirlaenu peale kokku 15000 ja see on tema jaoks kindlasti kindlasti väga suur summa ja, ja kahju, on märkimisväärne, et et noh, see on jällegi natukene ennetustööd on proovitud varemgi teha, et sellest on politsei rääkinud. Tarbijakaitse on rääkinud, et ärge lange selliste asjade ohvriks, seal ka aga inimesed paraku, nagu me näeme, ikkagi langevad, et Ekspressis oli selline lugu, kus peatoimetaja Erik Moora kirjeldas, kuidas tedagi meelitati ja, ja noh, ütleme, et palju ei olnud puudu, et oleks istunud arvuti taha. See oli selles mõttes hea lugu, et nii nagu sina seda praegu ka esitasid, noh see tundub nii absurdne ja ilmselt ka paljud raadiokuulajad küsivad endalt, noh, et kes saab nii loll olla, aga see, kuidas Erik Moora selle lahti kirjutas, näitajad andis vastuse küsimusele, kes saab nii loll olla, et me kõik saame teatud tingimustel lollidelt. Inimesed usuvad Koroskoopides ja annavad rahaga rõõmsalt ära. Igastahes sugustele ennustaja muttidele, tuletan meelde, et ta saavad samamoodi peksuga ka täiesti sellistes legaalsete skeemides, et kui te olete tähele pannud, siis ajalehtedes ilmunud viimasel ajal terve lehekülje suurused kuulutused, kus siis Swedbangas Rumeenia maatehingus raha kaotanud inimesed tuletavad meelde pangale, et kuulge lõpetage see pull ära, mida te teete, et tänu teile oleme me kaotanud kaheksa miljonit eurot kuskil Rumeenias on ostetud kokku maad, mille hektari hind on 170000 hektarit, tavaliselt tavaline hind on 1000 hektarit eurot hektar. Te olete ostnud uskumatult või teie abiga on ostetud uskumatult kallilt mingit maad kokku, tõstis suvalisi maatükke ja ei võta mingit vastutust. Siis siis jääb mulje, et küsimus ei ole ainult selles, et mingit küberpetturid on kuskilt kaugelt maalt, keda sa ei näe, et kas sinu enda kodupank võib su paljaks. Ja kes on mitte maksumaksjatena, ei maksa ka Eesti Energia tembutamise kinni. Aga noh, need skeemid millest me siis ka internetti sellise kelmuse puhul räägime, siis inimesed usuvad seda ja teine on see, et nad ei mõista muidugi seda, et miks politsei nüüd mu raha tagasi ei too, kui, kui ma olen selle ohvriks langenud. Et noh, paraku politseiga tunnistab seda, et Nende käed jäävad põhimõtteliselt lühikeseks, et küllap nad seda suurt siis mingit gruppi või, või skeemi kokkupanijad, neid nad suudavad kuidagi ilmselt mingil hetkel tabada, aga kui koostöö teiste riikidega läheb hästi, aga seda raha tagasi tuua, no see on võimalik, eks seal ole tegemist ka sellise rahapesumoodi asjaga, et see raha liigubki kiiresti edasi-tagasi ühest riigist teise võetakse kuskil välja ja kui sa lõpuks saad isegi mingi tankisti kätte, siis see, kelleni see raha lõpuks jõudnud on, selle rahani jõua. Mitte keegi jah, ja politseiga ütleb, et ega on riigid ju, kes teevad koostööd, aga on terve hulk riike, kes ei tee koostööd ja seadusandlus on nii erinev, et noh mõnes algab see menetlushuvi alles mitmekümnest 1000-st eurost on ju, et, et kui Eestis on see määr vist 200 eurot või midagi sellist, et et see on nagu märkimisväärne märkimisväärne koostöö tegemine, mis on tegelikult väga problemaatiline koostöö tegemine või, või ei ole nagu lihtsasti tehtav ja et lihtsam on osta endale koju generaator või siis v pudeleks ära täita, mitte usaldada sellist telefonikõnet, et kui sulle pakutakse midagi, mis on nagu uskumatult hea siis üldiselt tasub olla kahtla kahtlustama hakata. Üks teema, mis sellega otsapidi natukene kokku jookseb, on pensionisammaste vabastamine, ehk siis oht selles, et needsamad pensionisambad, teine sammas, mis siis tehakse vabatahtlikuks ja kui inimestelt raha välja võtavad siis läheb see raha samamoodi investeerimiskelmidele. See on ka üks selline huvitav skeem, eks, et selle selle oksa ma soovitan ka kallitele kaaskodanikele mitte langeda ja noh, selles, selle asemel, et ega meil ei olegi palju aega, et siin pikalt teise pensionisamba reformi finessides takerduda ja seda on siin saates tehtud ja ilmselt tehakse ka edaspidi, aga ma oskan ainult seda öelda, et selle põhjal, mis sel nädalal lõpuks välja tuli, kõige mõistlikum on ikkagi see, et ärge tehke mitte midagi. Jah, aga sellel hetkel, kui siis tekib võimalus sealt raha välja võtta siis muidugi nendele investeerimiskelmid veel on nagu siin soodus aeg siin siin tegutsema hakata, sellepärast et siis teatud inimestel tõesti raha on, kui sul raha uskonna juurde tekkis, mis siis, et see on sinu enda rahaks ja siis on seda ka lihtne kulutada. Eriti kui sa oled selline kergemeelne. Just et ma kuulsin vikerraadio siin opositsioonitunnis. Kaja Kallas rääkis sellest, kuidas tema oli juba rääkinud ühe IT-asjatundjaga, kes ütles, et ta võib kerge vaevaga panna sellise kodulehe kokku, kus siis näidatakse, et näed, investeeri siia, et näed, ilus pensionipõli ootab sind ees ja tegelikult sinna taha ehitada hoopis mingisugune täitsa tühi. Tühiasi selles mõttes, et tegelikult annab ta raha laias laastus kellelegi lihtsalt pettuse korras jällegi ära, aga aga sellega täna me siin rahvateenrite stuudios lõpetame. Stuudios olime kolmekesi Peeter Helme, Sulev Vedler ja Taavi Eilat. Nädala pärast on rahvast teenimas Mirko ojakivi, Neeme Korv ja Evelyn Kaldoja. Aitäh, et kuulasid rahulikku hingedepäeva Jaak kuulmiseni.